W
1.1
W
1.1
W
1
W
1.1
W
1.1
ELEKTRI TOIDE ALAJAAMA HEKOTEK:(RAE) BAASIL
W
1
W
1.1
W
1
W
1.1
1.1
W
W
1.1
W
1.1
TINGMÄRGID
1
W
W
1.1
W
1.1
1.1
W
W
W
1.1
W
1.1
1
1.1
W
1.1
PLANEERINGUALA
W
W
W
W
1.1
1
1.1
1.1
W
W
W
W
1.1
1
1.1
W
1.1
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
W
W
W
1
1.1
1.1
W1
.1
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
W
W
1.1
1.1
W1
W
.1
1
W
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA
1.1
W
1.1
W1
.1
W
W
1.1
1
OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE
W1.1
W1.1
POS 1 & RV LP
W
W1.1
BUS W1.1
1
W W1.1
1.1
W1 PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
W
1.1
W
97 1 1.1
3 W W
1.1
W
W
1.1
1 W1.1
W
1.1
W
1.1
W1.
1
LT 100% PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE
W
.1
W1
1.1
W
1
-
W1
W1
.1
3
W1.1
.1
W
1.1
- m² PLANEERITUD JALGTEE
W
.1
-
1.1
W1 W1
W1
.1
.1 .1
W1 1 W1 W1
.1 W1.
12 m²
W
W1 W1 P P
1.1
.1
.1 1.1 W1
W W
1.1
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS
1.1
W1 .1
1 W1
W1.
W1.
W
.1
W1
W
1.1
W1.
1
W1.1 .1
1 W1.1 W1
W1.1
1.1
1.1 .1
W1
W
KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
W
W1.1 W
1.1
W1
.1 W1.1 W1.1 .1
W1
W
1.1
W 1.1
1.1
1.1 .1
W1
W
W
W1
W1.1
W
1.1 W1.
1
PLANEERITUD HOONESTUSALA
W
W 1.1
1.1
1.1
1.1 W
W
W
1.1
1.1
W 1.1
W W
1.1
1.1
1.1
,0 PLANEERITUD 3-KORRUSELISE / 2-KORRUSELISE HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
W
W
W
W
1.1
1.1
1.1
30
W
1.1
W W
1.1
1.1
1.1
1.1
W
W
W
W
1.1
PLANEERITUD HALJASTUS
W
1.1
1.1
WW11.1
W
.1
W
.1
1.1
W1
1.1
W
W1.
PLANEERITUD MADAL-/KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
W
1.1
11
W
W
1.1
W1.1
W
W1
1
.1
1.1
TEE KAITSEVÖÖND
W1.
W1
.1
W1.1
2K
W
24,
1.1
1
1
W1.
s
W1.
7,0
tavu
7
W
JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT
1.1
W
näh
1
mis
W1.1
ÄK / ÄV / ÄB 100% 1.1
eatu
W
W1
W1 .1
W1
W1
P
1
.1
W1.
W.1
W1 1 1.1
12m PK PK PRÜGIKONTEINERITE/JÄÄTMEMAJA/AEDIKU VÕIMALIK ASUKOHT
1
W1
W1 .1 W
W1.1
W.1
W1 1
W1
W1 .1
3k* / -1
4090 m² 3 / 1 1.1
W1.1
W
REOVEEPUMPLA TEENINDUSAUTO HOOLDUSPLATS
W1.1
10231 m² P13 P76 W
us
1.1
1.1
W1.1
W
v
8,0
ta
1.1
W1.1
ko
W
JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS REOVEEPUMPLA HOOLDAMISEKS AS ELVESO KASUKS
äh
W
1.1
hu
1.1
W1.1
.1 W
W1
isn
stu
W1.1
973
BUS 3K W1
.1
sli
m
W1
6 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
ke
24,
W1.1
tu
30
Lii
hit
W1.1
,0
us
W1.1
joo
PLAN RV TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS
n
W1.
1
LT 100% POS 1 LP
W1.1
MUDA-ÕLI PÜÜDUR
W1.
- V1
2
1
W1
-
- m²
W1
LT 100%
W1.
SADEMEVEE MAHUTI
.1
1
614 m² E TVV HÜDRANT
TE
P P
-
WW11.1
3
5,0
A -
W1
M m²
.1
-
AA
W1
IJ NÄHTAVUSKOLMNURK
.1
42 m² P P
IIN
W1
.1
S
W
N
1.1
W
1.1
BE
1
W
,0
W1
50 RI
.1
TA
W
10m HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER
1.1
1.1
W
JÜ
W
1
r=
LL
2
W
W
10,
3
IN
1.1
1.1
1
13
W1.
POS 1 LP
N
W
IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS
0
96 1
1 W
-T
2
,5
1.1
AR
29 G1
W1.1
W
W
1.1
1 W
TU
1.1
W
III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS
-V
PLAN. MUDA-ÕLI PÜÜDUR
W1.1
1.1
WW1
Õ
1 .1
RU
LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS
WW1
W1.1
S1
-L
1 .1
PLAN. SADEMEVEE MAHUTI
W
S1
1.1
U
H
.1
W1
PROJEKTEERITUD TEE
W1
AM
W
W
1.1
W
.1
1.1
1.1
1.1
W
AA
S1
W1.
W11
"Riigitee 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 7,2-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt"
W
.1 1
W
W1.
1.1
1.1
TE
WW11
K2 koostanud Selektor Projekt OÜ, töö nr P24012
.1
E
W
W
1.1
1.1
1
S1
W1. 1
W
W 1
W1.
11.1 .1
W
AUTOLIIKLUSE ALA
W
W
W
1.1
1.1
POS 1 LP
1.1
1.1.1
WW1
W
W 1
11
11.1 .1
W
K2
W
S1
W
0
S1
1.1
JALGRATTA- JA JALGTEE
1.1
W
W1 1.1
W
1.1 W
W
1.1
1.1
POS 1 LP
W
W1.11.1
NÕVA
W
1
S1
W
1.1
96
.11.11
1W
W W
K2
W
2 KRAAV
1.1
S1
W
1.1
PLAN. SIDEVÕRGU JAOTUSKAPP W1 W1
ELEKTRIVÕRGU MAAKAABEL
W
S1 K2
1.1
TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST
W
W1.1 W1.1
1.1
K2
W1
S1
.1
LIKVIDEERITAV OBJEKT
W1.
1
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
S1
W1.
96
1
2
VEETORUSTIK
W1
SADEMEVEED SUUNATAKSE OL.OL KRAAVI
.1
1.1
W
S1
REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
.1
W
W1
W
1.1
1.1
W
1.1 K2
1.1
W
MADALPINGE MAAKAABEL
S1
1.1
W
1.1
W
96
1.1 2 KESKPINGE MAAKAABEL
W
W
1.1
GAASITRASS
S1
SIDEKAABEL
S1
SIDEVÕRGU ÜHINEMISPUNKT KANALISATSIOONI SURVETRASSI ÜHINEMISPUNKT
Sidekaevust KLV-072 PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED
K2
(vaata märkus nr 5)
S1
VEETRASS
KANALISATSIOONI SURVETRASS
S1
SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS
S1
S1 SIDEKAABEL
SIDEVÕRGU JAOTUSKAPP
S1
W
1.1
K2
W
TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT
1.1
S1
W
1.1
REOVEE PUMPLA
2
96
W
1.1
S1
W
1.1
W
S1
1.1
S1 S1
Märkused:
W
1.1
1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 06.03.2024, töö nr 24-G062
W
1.1
2
96
(koordinaadid L-EST 97, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis);
W
1.1
K2
2. Tuuleveski maaüksuse haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 18.09.2024, töö nr 538/2024;
W
1.1
3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude võimalikud
W
1.1
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis;
KÕRGUS
Viidetel kasutatud lühendid: 4. planeeringulahenduses kruntidel näidatud tehnovõrgud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis;
1 MEETRITES EHITISE- HOONETE
SUURIM
KORRUSE-
ALUNE
PIND
ARV
KRUNDIL
POS Krundi positsiooni number 5. tehnovõrgud tuleb rajada riigiteedega, mahasõitudega ja kergliiklusteedega ristumisel kinnisel meetodil ning kaitsehülsis.
LISUS
LP Liitumispunkt
KRUNDI SUURUS Pn Pn
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID V1 Veetrass P R V RAE VALD, LEHMJA KÜLA T
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES K2 Sademevee kanalisatsioonitrass DP
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa W1 Madalpinge maakaabel P O P OÜ TUULEVESKI KINNISTU JA LÄHIALA M
EHITISEALUNE PIND ÄB Kontori- ja büroohoone maa S1 Sidekaabel A I P DETAILPLANEERING
MAAPEALNE / MAA-ALUNE ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa TVV Tuletõrje veevõtu P A A
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER LT Tee ja tänava maa RV Reoveepumpla T K K
AS
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
EHITUSÕIGUSE TABEL
Põhihoone suurim Abihoone suurim Hoone kõrgus Maa sihtotstarve ja Maa sihtotstarve ja
Hoonete arv krundil Suletud brutopind Parkimiskohtade arv
Krundi aadress või Krundi planeeritud Ehitisealune pind korruselisus korruselisus maapinnast (m) osakaalu % osakaalu %
Pos nr põhihoone / katastriüksuse Täisehituse % Kitsendused
aadressi ettepanek suurus (m²) maapealne / maapealne / põhihoone / (detailplaneeringu (katastriüksuse liikide
abihoone sihtotstarvete kaupa (m²)
maa-alune maa-alune abihoone liikide kaupa) kaupa)
Normatiivne Kavandatud
1 10231 4090 3*/ -1 1/- 12 / 5 3/1 ÄK/ ÄV / ÄB 100% Ä 100% 10220 89 89 40% tee kaitsevöönd 50 m ja 30 m; reoveepumpla kuja r=10 m; veetorustiku kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; maakaabli kaitsevöönd; Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum;
2 614 - - - - - LT 100% L 100% - - - - gaasitorustiku kaitsevöönd; Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum;
3 12 - - - - - LT 100% L 100% - - - - Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum;
4 42 - - - - - LT 100% L 100% - - - -
veetorustiku kaitsevöönd; Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum;
KOKKU 10899 4090 10220 89 89
*3. korrus kuni 50% ulatuses
SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS Katastriüksus Kirsi tee 2a (65301:001:6322): ARHITEKTUURINÕUDED TINGMÄRGID
Servituutide seadmine: Katusekalle: 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud
· kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
Pos 1 kõrgusmärgist;
kasuks. PLANEERINGUALA
· veetrassi ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber Välisviimistlus:Ärihoonete eelistatud materjalid on betoon, puit, klaas, plekki tohib kasutada vaid aktsendi andmiseks.
perimeetri võrguvaldaja kasuks; Fassaadidel ette näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri
· gaasitrassi liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; Katastriüksus 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T3 (65301:001:5781): OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
fassaadipindasid. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Vältida tuleb naturaalseid
· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Eelistada heledatest toonidest materjale, et vältida kuumasaarte PLANEERITUD KRUNDI PIIR
· veetrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi · sademevee kanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja tekkimist. Arhitektuurikeel peab olema esinduslik, moodne ning sobituma elukeskkonna hoonestusega;
võrguvaldaja kasuks; kasuks. Katusematerjal:rullmaterjal, plekk, kivi. OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA
· juurdepääsu servituudi vajadus reoveepumpla hooldamiseks Aktsiaselts ELVESO kasuks.
Katastriüksus 11332 Jüri bensiinijaama tee (65301:001:0196):
Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav.
Katastriüksus 11332 Jüri bensiinijaama tee (65301:002:0177): · sademevee kanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
· sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; kasuks.
· planeeritud sidevõrgu jaotuskapile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; Katastriüksus Rukki tee (65301:001:4087): PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE
· sidekaabli liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD JALGTEE
· sademevee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 1 m äärmise trassi teljest · sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; kasuks. PLANEERITUD JUURDEPÄÄS
· gaasitrassi liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Rukki tee 2 (65301:001:2914):
Katastriüksus Viadukti põik (65301:001:6321): KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
· sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
· kanalisatsiooni survetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.
kasuks. PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD 3-KORRUSELISE / 2-KORRUSELISE HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD HALJASTUS
W
1.1
W
1.1
PLANEERITUD MADAL-/KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
W
1
W1.1
TEE KAITSEVÖÖND
W
W1.1
W1.1
1
W1.1
W
1.1
W
1 1.1
W W
1.1
W
1 W1.1
JALGRATTAPARKLA VÕIMALIK ASUKOHT
W
1.1
W
1.1
W1.
1
LT 100%
.1
W W1
1
- PRÜGIKONTEINERITE/JÄÄTMEMAJA/AEDIKU VÕIMALIK ASUKOHT
W1
W1
.1
3 PK
W1.1
.1
W
1.1
W1 W1
.1
-
- m²
W1
.1
.1 .1
W1 1 W1 W1
.1 W1.
W1 W1
.1
W1
.1 W1
.1 12 m² P P W
1.1
REOVEEPUMPLA TEENINDUSAUTO HOOLDUSPLATS
1.1
W1 1
1 W1.
W1.
W1.
W
.1
W1
W1. .1
1
W1.1 1
1 W1. W1
W1.1 JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS REOVEEPUMPLA HOOLDAMISEKS AS ELVESO KASUKS
1.1
1.1 .1
W1
W
W
W1.1 W
1.1
W1.1 W1.1 .1
W1
W
1.1
1.1
1.1
.1
W1
W
W
W1
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
W1.1
1
1.1 W1.
W
W
1.1
1.1
1.1
W
W
W
1.1
1.1
W 1.1
W
1.1
TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT
1.1
,0 TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS
W
W
W
W
1.1
1.1
1.1
30
W
1.1
W
1.1
1.1
1.1
W
W
W
W
1.1
REOVEE PUMPLA
1.1
WW11.1
W
.1
.1
W1
1.1
W
W1.11
W
1.1
W
NÄHTAVUSKOLMNURK
W1.1
W1
1
.1
W1.
W1
.1
W1.1
2K
W
24,
1.1
1
1
W1.
us
W1.
7,0
7
W
htav HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER
1.1
W
1
nä
umis
W1.1
W1 ÄK / ÄV / ÄB 100% t W
1.1
Pea
W1 .1
W.1
W1 1
1
IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS
W1.
W1
W1 .1 1.1
12m PK
1
W.1
W1 1 W
W1.1
W1
W1 .1
W1
W1 .1
3k* / -1
4090 m² 3 / 1 1.1
W1.1
W
III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS
W1.1
10231 m² P13 P76 W
us
1.1
1.1
W1.1
W
v
*3. korrus kuni 50% ulatuses
8,0
ta
1.1
W1.1
ko
W
LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS
äh
W
1.1
hu
1.1
W1.1
.1 W
W1
isn
stu
W1.1
973
BUS 3K W1
.1
PROJEKTEERITUD TEE
sli
m
W1
6
ke
24,
W1.1
tu
30
"Riigitee 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 7,2-20,0 Peetri-Vaida lõigu ehitusprojekt"
Lii
hit
W1.1
,0
us
W1.1
koostanud Selektor Projekt OÜ, töö nr P24012
joo
n
W1.
1
LT 100% AUTOLIIKLUSE ALA
W1.1
W1.
-
2
1
W1
-
- m² JALGRATTA- JA JALGTEE
W1
LT 100%
W1.
.1
1
614 m² E
TE
P P
-
WW11.1
3 NÕVA
5,0
A -
W1
M m²
.1
A -
JA
W1
I KRAAV
.1
IN 42 m² P P
W1
SI
.1
W
EN
1.1
W
1.1
1
W
B ELEKTRIVÕRGU MAAKAABEL
,0
W1
50 RI
.1
TA
W
0m
W1 W1
1.1
1.1
W
=1 JÜ
W
1
LL
r 32
W
W
10,
IN
1.1
TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST
1.1
1
W1.1
W1.
3 W1.1
11
N
W
0
96
1 W
-T
2
,5
1.1
A
29
W1.1
W
W
1.1
RT
LIKVIDEERITAV OBJEKT
1 W
1.1
U
W
-V
W1.1
1.1
WW1
Õ
1 .1
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
RU
WW1
W1.1
-L
1 .1
W
VEETORUSTIK
1.1
U
H
.1
W1
W1
AM
W
W
1.1
W
.1
1.1
1.1
1.1
W
REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
AA
W1.
W11
W
.1 1
W1.
W
1.1
1.1
TE
WW1
1 .1
K2
MADALPINGE MAAKAABEL
E
W
W
1.1
1.1
W 1.1
1
W
W 1
W1.
11.1 .1
W
W
W
W
1.1
1.1
1.1
1.1
WW
1.1
KESKPINGE MAAKAABEL
W 1
W
11
11.1 .1
W
K2
W
W
0
1.1
1.1
W
W 1
GAASITRASS
11.1 .1
W
W
W
1.1
1.1
W 1
W11.1 .1
W
SIDEKAABEL
W
1.1
.1
1W.11 1
W W
96
W
2
1.1
W
1.1
W
K2
1.1
W
1.1
K2
W1
.1
Märkused:
W1.
1
1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 06.03.2024, töö nr 24-G062
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID
W1.
96
1
2 (koordinaadid L-EST 97, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis);
W1
2. Tuuleveski maaüksuse haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 18.09.2024, töö nr 538/2024;
.1
1.1
Ä Ärimaa W
.1
W
3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude võimalikud
W1
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
1.1
W
L Transpordimaa
1.1
KÕRGUS
asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis.
W
1
EHITISE- HOONETE 1.1 K2
1.1
MEETRITES W
SUURIM ALUNE ARV
KORRUSE-
LISUS
PIND KRUNDIL PÕHIHOONE / ABIHOONE
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID KRUNDI SUURUS Pn Pn PLANEERINGUALA NÄITAJAD P R V RAE VALD, LEHMJA KÜLA T
Planeeringuala suurus 1,1 ha
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES DP
ÄK Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa Kavandatud kruntide arv 4
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
P O P OÜ TUULEVESKI KINNISTU JA LÄHIALA M
ÄB Kontori- ja büroohoone maa I P
EHITISEALUNE PIND
Krunditava ala maa bilanss: A DETAILPLANEERING
ÄV Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa A A
Ärimaa 10231 m² 94% P
LT Tee ja tänava maa MAAPEALNE / MAA-ALUNE AS
Transpordimaa 668 m² 6% T K K PÕHIJOONIS
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
Rae Vallavalitsus Teie 13.07.2026 nr 6-1/7846
[email protected]
Aruküla tee 9 Meie 24.08.2026 nr 7.2-2/26/13073-9
75301, Harju maakond, Rae vald,
Jüri alevik
Tuuleveski kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine
Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Lehmja
külas Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 65301:002:1013, edaspidi
planeering).
Planeeringu eesmärgiks on olemasolevale ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse
kavandamine ning hoonestustingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja haljastuse määramine.
Planeeritav ala paikneb riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 11,44-11,50 ja riigitee
nr 11332 Jüri bensiinijaama tee km 0,30-0,45 ning osaliselt Pildiküla ühendustee km 0,26
kaitsevööndis. Riigiteede keskmine ööpäevane liiklussagedus 2025. aasta seisuga on vastavalt 28
800, 4430 ja 2758 autot.
Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 20.05.2026 kirjaga nr 7.2-2/26/13073-6, kuna esitatud
planeeringu lahendus oli vastusolus 25.07.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/13073-2 väljastatud
seisukohtadega planeeringu koostamiseks.
Esitatud planeeringu lahendust on valdavas osas korrigeeritud vastavalt esitatud märkustele, kuid
järgmistes küsimustes vajab lahendus jätkuvalt täpsustamist.
1. Esitatud materjalidest ei selgu jätkuvalt, kas isevoolse sademeveekanalisatsiooni
kavandamine riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee alla on tehniliselt teostatav.
Palume vastavat lahendust ja selle toimivust põhjendada ning käsitleda seletuskirjas. Meie
hinnangul ei pruugi torustiku isevoolne toimimine antud lõigus olla tagatud. Seetõttu
palume kaaluda alternatiivseid lahendusi, nt survelise sademeveekanalisatsiooni
kavandamist.
2. Palume kavandada survekanalisatsiooni ristumine riigiteega varasemas
planeeringulahenduses näidatud asukohta. Esitatud materjalidest ei selgu kavandatud
muudatuse põhjendus ega mõju võrreldes varasema lahendusega.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
3. Lisaks palume kavandada survekanalisatsioon Transpordiameti maaüksusel vähemalt
0,5 m kaugusele kinnistu piirist. Torustik ei tohi paikneda olemasolevate ega planeeritavate
teede muldes ega kraavides ning peab olema kavandatud viisil, mis ei takista riigitee
projekti elluviimist.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS),
jätame korduvaks kooskõlastamiseks esitatud planeeringu kooskõlastamata.
Peame oluliseks märkida, et tulenevalt planeeringu mahust ei pruugi esitatud märkuste loetelu olla
lõplik ning ühe lahenduse korrigeerimine võib kaasa tuua vajaduse täpsustada teist lahendust.
Palume planeeringut täiendada vastavalt märkustele ning esitada see uuesti kooskõlastamiseks.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. DP1294_seletuskiri
- Lisa 2. DP1294_pohijoonis
- Lisa 3. DP1294_tehnovorgud
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
3 (3)
Töö nr 584
Harjumaa, Rae vald, Lehmja küla
TUULEVESKI KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING (kovID DP1294)
PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus, registrikood 75026106
Aruküla tee 9
75301 Jüri alevik, Harjumaa
HUVITATUD ISIK: Osaühing Tuuleveski, registrikood 10008480
Põrguvälja tee 20, Lehmja küla, 75306 Rae vald, Harjumaa
juhatuse liige Erkki Lill
[email protected]
PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Ive Punger
ARHITEKT-TEHNIK JA
SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Keia Kuus
[email protected]
PROJEKTIJUHT: Arno Anton
+372 56 983 389
[email protected]
Tallinn 2026
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
KÖITE KOOSSEIS:
I SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD
ALUSMATERJALID ..................................................................................................................... 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................................. 4
2.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................................. 4
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 4
2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ............................................................... 5
2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus................................................. 5
3. VASTAVUS RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE ........................................ 5
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................ 6
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................ 6
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus.............................................................................. 6
4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus............................................... 6
4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud...................................................................................... 7
4.5. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................................... 7
4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ......................................................................................... 7
4.7. Kehtivad piirangud ................................................................................................................. 7
5. PLANEERINGU ETTEPANEK ..................................................................................................... 7
5.1. Krundijaotus ja hoonestusala ................................................................................................. 7
5.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................. 8
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .................................................................................................... 8
5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ................................................. 8
5.5. Piirded ................................................................................................................................... 9
5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.................................................................... 9
5.6.1. Liiklusuuring .................................................................................................................. 10
5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted....................................................................................... 11
5.7.1. Haljastuse hinnang........................................................................................................ 11
5.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine ......................................................................................... 11
5.9. Tuleohutusnõuded ............................................................................................................... 12
5.10. Servituudi seadmise vajadus ja planeeritavad kitsendused................................................ 12
5.11. Tehnovõrkude lahendus .................................................................................................... 13
5.11.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ..................................................................................... 13
5.11.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine....................................................... 14
5.11.3. Elektrivarustus ............................................................................................................ 15
5.11.4. Sidevarustus ............................................................................................................... 15
5.11.5. Soojavarustus ............................................................................................................. 15
5.12. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................ 16
5.13. Planeeringuala tehnilised näitajad ..................................................................................... 16
6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE........................ 16
6.1. Eessõna .............................................................................................................................. 16
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................................................. 17
6.3. Müra ja vibratsioon .............................................................................................................. 17
6.3.1. Mürahinnang ................................................................................................................. 18
6.4. Põhjavesi ja pinnavesi ......................................................................................................... 18
6.5. Radoon ................................................................................................................................ 19
6.5.1. Radooni mõõtmisaruanne ............................................................................................. 19
6.6. Ohtliku ettevõtte ohuala ....................................................................................................... 19
6.6.1. Ohuhinnang .................................................................................................................. 20
6.7. Soojussaared ...................................................................................................................... 20
6.8. Võimaliku keskkonnamõju hindamine .................................................................................. 20
7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS .................................................................... 21
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............................................. 21
9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................ 22
2
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
II JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~
AS-03 Tugiplaan M 1:1000
AS-04 Põhijoonis M 1:1000
AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000
AS-06 Sademevee skeem M 1:4000
III LISAD
Teostatud uuringud:
topo-geodeetilise alusplaani koostas Geoalus OÜ, 06.03.2024, töö nr 24-G062;
PML Balti OÜ poolt teostatud Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne 16.09.2024;
Tuuleveski maaüksuse haljastuse hinnangu on koostanud OÜ Visioon Haljastus 18.09.2024, töö
nr 538/2024;
Tuuleveski kinnistu detailplaneeringu liiklusuuringu koostas Osaühing Stratum 29.11.2024, töö nr
2024-T107;
Tuuleveski kinnistu detailplaneeringu mürahinnangu koostas LEMMA OÜ 14.01.2025;
Tuuleveski kinnistu detailplaneeringu ohuhinnangu koostas LEMMA OÜ 18.11.2025.
Tehnilised tingimused:
Enefit AS poolt 22.07.2024 koostatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240722-042;
Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 24.07.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 476883;
Aktsiaselts ELVESO poolt 21.08.2024 koostatud tehnilised tingimused nr VK-TT 055;
Adven Eesti AS poolt 29.10.2025 koostatud tehnilised tingimused.
IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
V MENETLUSDOKUMENDID
3
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
I SELETUSKIRI
1. KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUUD
ALUSMATERJALID
Planeerimisseadus;
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja
lähteseisukohtade kinnitamine (Rae Vallavalitsuse 09.07.2024 korraldus nr 1104);
Transpordiameti 25.07.2024 kiri nr 7.2-2/24/13073-2 „Seisukohtade väljastamine Tuuleveski
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks”;
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr
134);
Rae valla jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 73;
Rae Vallavolikogu 21.09.2021 määrus nr 78 „Rae valla jäätmekava aastateks 2021 – 2026
vastuvõtmine”;
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava
aastateks 2024 – 2035;
Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste
alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise
juhend”;
Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise
kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);
riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse
30.08.2022 määrus nr 18);
Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022
määrus nr 11);
Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr 51);
Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded
(keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);
siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
katastriüksuse plaan;
muud õigusaktid ja projekteerimisnormid.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
2.1. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevale ärimaa sihtotstarbega krundile
määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus. Planeeringuala
suurus on ligikaudu 1,1 ha.
Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel
kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud
hoonestusega.
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Lehmja külas. Lehmja küla jääb Rae valla keskossa ja
planeeritav ala Lehmja küla äärealale. Planeeritav ala on Jüri alevikust ca 700 m kaugusele.
Planeeritav ala piirneb põhjast katastriüksusega, mille sihtotstarve on maatulundusmaa, ülejäänud
külgedest piirneb transpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Riigi põhimaantee 2 Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa tee asub planeeringualast läänes.
Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud üldjuhul maantee äärsetel
aladel maatulundusmaade jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbelisteks kruntideks ning
maanteest kaugematel aladel on planeeritud ja rajatud ka väikeelamupiirkondi. Käesoleva
4
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
planeeringu lahendus sobitub hästi juba välja kujunenud Rae tehnoparki.
Lähiala hoonestust iseloomustavad kompaktsed äri- ja tootmishooned, mis on mahtudelt ja
gabariitidelt suured, kuid samas polüfunktsionaalseid lahendusi pakkuvad ehitised. Olemasolev ja
planeeritav hoonestus käsitletavas piirkonnas on ühe- kuni kolmekorruseline ulatudes kõrgustelt
kuni 16 meetrini. Piirkonnas moodustatud äri- ja tootmismaade kruntide täisehitusprotsent jääb
40 – 50% juurde. Ehitusõiguste määramisel on lubatud maapealne hoonestusala valitud nii, et
oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone
paiknemise planeerimisel. Põhimaantee ääres on hooned rajatud üldiselt tee kaitsevööndi äärde.
Hoonete vaated on küllaltki monotoonsed. Sarnaselt levinud samalaadsetele hoonetele on ka selles
piirkonnas valdavalt esindatud mitmest erineva kõrgusega mahust koosnevad hooned, kus
bürooplokk moodustab hoone madalama osa. Katusetüübina on piirkonnas esindatud enamasti
madala kaldelised ning osaliselt parapetiga piiratud katused. Katusekalded on piirkonnas
planeeritud 0 kuni 15 kraadi. Välisviimistluses on levinud pleki, betooni ja klaasi kasutamine.
Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud äri- ja tootmis- ja
laohoonete piirkond, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väike. Planeeringutega on enamasti ka
seatud kohustus kõrghaljastuse istutamiseks, kuid kuna piirkond on alles osaliselt välja kujunenud,
siis puudub ka suuremas osas kõrghaljastus või istutatud puud ei ole veel saavutanud oma
täiskasvanud kõrgust.
Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus asub kõrvalmaantee 11332 Jüri bensiinijaama tee
ääres 100 meetri kaugusel.
Planeeritavale alale lähimad igapäevased teenused (kauplus, postkontor, tankla, pank jt) paiknevad
Rae valla keskuses, Jüri alevikus, mis jääb planeeritavast alast ligikaudu ~700 m kaugusele.
Suuremad piirkondlikud ja eriteenused on kättesaadavad Tallinna linna Ülemiste keskuses, mis
asub planeeritavast alast ligikaudu 9 km kaugusel.
Piirkonna eelisteks on:
Tallinna linna lähedus;
strateegiliselt hea asukoht riigimaantee ääres, mis tagab ettevõtetele väljapaistva asukoha ning
lihtsa juurdepääsu olulisematele transpordikanalitele – maanteed, sadamad, raudtee;
juba väljakujunenud polüfunktsionaalne äri-, tootmis- ja laohoonete piirkond soosib siia
samalaadse hoonestuse planeerimist, mis ühtlasi tekitab linnaehituslikust seisukohast alale
ühtse arhitektuurse terviku ning hästi toimiva ja sidusa piirkonna;
piirkonnas on osaliselt välja kujunenud infrastruktuur – rajatud on uued teedevõrgud ning
planeeritavate hoonete varustamiseks ette nähtud tehnorajatised;
suure ja järjest intensiivistuva liiklusega riigimaantee.
Planeeritava ala kontaktvööndi analüüsi visuaalne materjal on esitatud joonisel AS-02 Kontaktvööndi
analüüs.
2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga.
Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna
kontaktvööndisse jäävad riiklikud teed. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on
planeeritud optimaalse kaugusega teedest. Ärimaa sihtotstarbega krunti kasutusse võtmise
eelduseks on Tallinna linna lähedus.
Tulenevalt eelnevast on planeeritud tegevus sobiv antud asukohas, kuna arvestab lisaks omaniku
soovile ka üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ning lähiümbruse olemasolevate katastriüksuste
maakasutusega lähipiirkonnas.
2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:
ruumilise terviklahenduse kavandamine;
planeeringuala korrastamine ja ärimaa kasutusse võtmine;
keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust.
3. VASTAVUS RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr
134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringu ala on määratud
5
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
teenindusettevõtete maa (Bt) – erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning neid
teenindavate rajatiste maa-ala, mis on ette nähtud elanike teenindamiseks ja avaliku
juurdepääsuga, kuid valdavalt eraettevõtete omandis.
Joonis 1. Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringust.
Teenindusettevõtete maa (Bt) – Erinevate äri-, teenindus- ja kaubandushoonete ning neid
teenindavate rajatiste maa-ala, mis on ette nähtud elanike teenindamiseks ja avaliku
juurdepääsuga, kuid valdavalt eraettevõtete omandis.
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus määratud ehitustingimused teenindusettevõtete maale
Põrguvälja piirkonnale:
krundi suurus maksimaalselt 1,5 ha;
igale katastriüksusele on lubatud rajada maksimaalselt 3 põhihoonet. Täpne vajadus tuleneb
ärihoone funktsionaalsusest;
abihoonete arv kuni 1 kõrgusega 5 m;
maksimaalne lubatud täisehitus on 40%;
hoone kõrgus kuni 12 m ja 2 – 3-korrust. 3. korrus kuni 50% ulatuses;
20% krundi pinnast haljasala, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala;
krundile planeerida minimaalselt iga 300 m² kohta 1 puu täiskasvanukõrgusega min 6 m. Istikute
kõrgus min. 3,0 m.
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav ala asub Lehmja külas, põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja
kõrvalmaantee 11332 Jüri bensiinijaama tee ääres. Planeeritav ala asub Lehmja küla ääreosas
Rae tehnopargis.
4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Tuuleveski – (Maa- ja Ruumiameti andmetel 25.07.2025)
katastriüksuse tunnus: 65301:002:1013;
maakasutuse sihtotstarve: ärimaa 100%;
katastriüksuse pindala: 10899 m².
4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
Tabel 2. Planeeringuga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
2
Viadukti tee 4 33664 m 65301:001:6319 Maatulundusmaa 100%
11332 Jüri bensiinijaama tee 1205 m² 65301:001:6320 Transpordimaa 100%
11332 Jüri bensiinijaama tee 17202 m² 65301:002:0177 Transpordimaa 100%
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T3 86705 m² 65301:001:5781 Transpordimaa 100%
6
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11332 Jüri bensiinijaama tee, millelt on võimalik
liikuda põhimaanteedele 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja 11 Tallinna ringtee.
4.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringualal asuvad järgmised tehnovõrgud:
gaasitorustik;
veetorustik.
11332 Jüri bensiinijaama tee asuvad järgmised tehnovõrgud:
keskpinge maakaabel;
veetorustik;
gaasitorustik.
4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeritav ala on maa-ameti andmetel 96% muu maa ja 4% metsamaa. Krundi keskosas
kasvavad puud.
4.7. Kehtivad piirangud
Tuuleveski kinnistul asuvad järgmised piirangud:
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevöönd 50 meetrit;
11332 Jüri bensiinijaama tee kaitsevöönd 30 meetrit;
maakaabli kaitsevöönd;
veetoru kaitsevöönd;
gaasitoru kaitsevöönd;
Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum.
5. PLANEERINGU ETTEPANEK
5.1. Krundijaotus ja hoonestusala
Käesoleva detailplaneeringuga soovitakse olemasolev ärimaa sihtotstarbega krunt jagada ärimaa ja
transpordimaa kruntideks.
Projekteerimisel on põhimaanteelt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee maha- ja pealesõit Selektor
Projekt OÜ tööga „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu
ehitusprojekt”. Tuuleveski kinnistust on ette nähtud projekteeritud jalgratta- ja jalgtee rajamiseks
668 m2 suurune maa-ala.
Tabel 3. Krundijaotus.
Sihtotstarve
Pos Suurus
Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa) (katastriüksuse
nr (m²)
liikide kaupa)
kontori- ja büroohoone maa; väikeettevõtluse hoone ja -tootmise
1 10231 ärimaa 100%
hoone maa; kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
2 614 tee ja tänava maa transpordimaa 100%
3 12 tee ja tänava maa transpordimaa 100%
4 42 tee ja tänava maa transpordimaa 100%
Arvestades planeeringuala vahetus läheduses paiknevat elamuala, on lubatud krundil kavandada
vaid selliseid äri- ja teenindusfunktsioone, mis ei põhjusta häiringuid ümberkaudsetele elanikele.
Tööstuslik tootmine ja muud elukeskkonda häirivad tegevused ei ole nimetatud kruntidel lubatud.
Samuti ei ole lubatud tankla rajamine.
Detailplaneeringuga määratakse moodustatud ärimaa krundile hoonestusala. Hoonestusala on ala,
kuhu on lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine.
Hoonestusala on planeeritud vastavaid kitsendusi ja tee kaitsevööndeid arvesse võttes.
Määratud on kohustuslik ehitusjoon Tallinn-Tartu mnt poolsele küljele, mida põhihoone peab
järgima. Abihoonete (ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta ehitised) puhul ei ole
ehitusjoone järgimine kohustuslik, kuid need peavad paiknema hoonestusalas.
Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke
tehnovõrke, parkimisala, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust.
Transpordimaa kruntidele hoonestusala ei määrata.
Hoonestusala sidumine kinnistupiiridega on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis.
7
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
5.2. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega määratakse planeerimisseaduse § 126 lg 4 kohaselt:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata.
Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide
ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes.
Tabel 4. Krundi määratud ehitusõigus.
Krundi kasutamise Ehitiste Põhihoone Abihoone
Põhihoone /
sihtotstarve või suurim Ehitise- suurim suurim
Pos abihoone
sihtotstarbed // lubatud arv alune korruselisus, korruselisus,
nr lubatud max
katastriüksuse põhihoone / pind maapealne / maapealne /
kõrgus
sihtotstarve abihoone maa-alune maa-alune
1 ÄK/ÄB/ÄV 100% 3/1 4090 m² 12 m / 5m 3k */ -1k 1k / -
2 LT 100% // L 100% - - - - -
3 LT 100% // L 100% - - - - -
4 LT 100% // L 100% - - - - -
*3. korrus kuni 50% ulatuses
Hoonete hulka loetakse nii ehitusloakohustuslikud kui ka ehitusloakohustuseta hooned.
5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded
Katusekalle: 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni
pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist.
Välisviimistlus: Ärihoonete eelistatud materjalid on betoon, puit, klaas, plekki tohib kasutada
vaid aktsendi andmiseks. Fassaadidel ette näha vähemalt kahte erinevat
materjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid.
Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Vältida tuleb
naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Eelistada heledatest
toonidest materjale, et vältida kuumasaarte tekkimist. Arhitektuurikeel peab
olema esinduslik, moodne ning sobituma elukeskkonna hoonestusega.
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi.
Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid
arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav.
Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis.
Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada normeeritud müratasemete tagamiseks EVS 842:2003
„Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõudeid.
Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogia-
ministri 11.12.2018 määrus nr 63).
Tagada piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus
hoonetes”.
5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded
Planeeritavate hoonete ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada, et kõik tehnilised seadmed
(sh soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed jm) peavad olema valitud ja paigutatud
viisil, mis ei mõjuta negatiivselt hoonete arhitektuurset ilmet ega ümbruskonna visuaalset kvaliteeti.
Ehitusprojektiga tuleb ette näha hooviala terviklik lahendamine, mille käigus kavandada
esinduslikud sissepääsude hajumisalad, tagades hoonete sissepääsude juures inimvoogude sujuva
liikumise ja kogunemisvõimaluse. Jalakäijate juurdepääsud hoonesse tuleb siduda olemasolevate
ja perspektiivsete jalgratta- ja jalgteedega. Kaupade laadimisalad tuleb lahendada viisil, mis ei häiri
jalakäijate liikumisteid, ning töötajate puhkealad kavandada liiklusest eraldatud ja kasutajatele
mugavasse keskkonda. Lume lükkamise alad tuleb paigutada nii, et need ei takistaks juurdepääse
ega ala funktsionaalset kasutust.
Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid.
8
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes”.
Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord”.
Hoonete projekteerimisel näha ette meetmed müra tõkestamiseks kinnistu Viadukti põik 2 elamu
suunas. Lähtuda kehtivast standardist EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Arvestada keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria liiklus- ja
tööstusmüra piirväärtustega.
5.5. Piirded
Krundi ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See võimaldab vabama liikumise ja hoonete
paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud rajada 2 m kõrguseid piirde-
aedu, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte
kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad.
Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on
keelatud. Piirete paigutamisel tuleb tagata sõiduteede külgnähtavused.
Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis.
5.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringualale on mahasõit ette nähtud olemasolevalt kõrvalmaanteelt 11332 Jüri bensiinijaama
tee.
Projekteerimisel on põhimaanteelt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee maha- ja pealesõit Selektor
Projekt OÜ tööga „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3-20,0 Peetri-Vaida lõigu
ehitusprojekt”. Tuuleveski kinnistule on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee.
Planeeringualasse jääb 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevöönd ning 11332 Jüri bensiinijaama
tee kaitsevöönd. Lisaks ulatub planeeringualale projekteeritud põhimaanteelt mahasõidu tee
kaitsevöönd. Vastavalt Ehitusseadustik §-le 71, lg 2 on avalikult kasutataval teel põhimaanteel
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m ja
11332 Jüri bensiinijaama tee ning projekteeritud tee kaitsevöönd on 30 meetrit. Tee kaitsevöönd on
teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt
lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi laius
sõltub piirkonna iseloomust ning liiklustihedusest.
Detailplaneeringus on maanteeliiklusest põhjustatud võimalike liiklusmürast põhjustatud häiringute
vältimiseks arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra-
ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise
meetodid” kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest” meetmeid.
Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Suured avaparklad
tuleb liigendada väiksemateks, kuni 30-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid,
põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks.
Parkimislahendus kruntidel on esialgne ja täpne parkimiskohtade paiknemine ning kogus
määratakse hoone ehitusprojekti staadiumis vastavalt projekti koostamise hetkel kehtivale
standardile või Rae valla parkimise alusdokumendile, hoone kontseptsioonile ning reaalsele
vajadusele.
Tabel 5. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
Ehitise Asutuse asukoht Normatiivne Planeeritud
otstarve Korruselamute ala parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Asutused 1 / 60 2040 / 60 = 34
Pos 1 Ärihoone 89
Tööstusettevõte ja ladu 1 / 150 8180 / 150 = 55
Planeeritaval maa-alal kokku 89 89
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lahendada jalgrataste parkimine. Jalgrataste parkla kavandamisel
tuleb lähtuda Eesti standard EVS 843:2016 normatiividest. Rattaparklad peavad olema
rattakasutaja loomuliku liikumistee lähedal, nähtavad, hea juurdepääsuga ning nende kaugus
lõppsihtkohast peab olema vastavuses parkimise eesmärgi ja kestusega.
9
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Tabel 6. Jalgratta parkimiskohtade kontrollarvutus.
Pos Keskuse klass Normatiivne Planeeritud
Ehitise liik
nr mujal parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Pos Asutused 1 / 100 2040 / 100 = 21
62
1 Tööstusettevõte ja ladu 1 / 200 8180 / 200 = 41
Planeeritaval maa-alal kokku 62 62
Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste
kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada
nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks
nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema
eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui
seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded.
Nähtavuskolmnurgad on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis.
25.07.2024 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/24/13073-2 käesoleva
detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades on välja toodud, et planeering tuleb siduda riigitee
projektiga (Riigitee nr 2 Tallinn–Tartu-Võru-Luhamaa km 7,3–20,0 Peetri-Vaida lõik). Samuti tuleb
juurdepääs kavandada olemasoleva juurdepääsu kaudu. Vajalik on arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega.
Planeeringu koostamisel on arvestatud Transpordiameti seisukohtadega. Planeeringuala ruumiline
lahendus, liikluskorraldus, juurdepääsud, tehnovõrkude paiknemine, sademevee ärajuhtimine ning
kergliiklusteede ühendused on kavandatud vastavuses nimetatud seisukohtades toodud tingimuste
ja suunistega. Planeeringulahendus on kooskõlas koostatud teeprojekti lahendustega, riigitee
kaitsevööndi nõuetega ning liiklusohutusega. Planeering ei kavanda täiendavaid riigiteele
suubuvaid ristmikke ning ehitusõigus on määratud viisil, mis väldib vastuolu Transpordiameti
kehtestatud piirangutega.
Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks;
riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks;
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist;
tehnovõrkude rajamisel tee piirides või tee kaitsevööndis tuleb projektlahendus esitada eraldi
Transpordiametile kooskõlastamiseks.
5.6.1. Liiklusuuring
Planeeringulahendusele on Osaühing Stratum koostanud 2024. a liiklusuuringu.
Stratum OÜ koostatud liiklusuuringu andmetel on kavandatud arenduse liiklusmõju piirkondlikele
teedele tagasihoidlik ning planeeringuala teenindamiseks piisab olemasolevast teedevõrgust.
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud olemasolevalt teelt 11332 (Jüri bensiinijaama tee) ja
selle teenindusvõime on nii lähitulevikus kui ka aastaks 2045 hinnatud väga heaks (teenindustase A).
Arenduse realiseerumisel lisandub piirkonda tipptundidel hinnanguliselt 50 – 55 sõidukit tunnis, mis
jääb teede olemasoleva läbilaskevõime piiresse. Perspektiivis arvestatakse ka riigitee nr 2 ja
sellega seotud liiklussõlme ümberkorraldamisega, mistõttu on liiklusuuringu koostamisel tuginetud
Novarc Groupi eskiisprojekti lahendustele. Samuti on arvesse võetud ühistranspordi ja
kergliiklusteede arenguvõimalusi, kuid arvestades planeeringuala paiknemist ja iseloomu, jääb
liikumine valdavalt sõiduautokeskseks.
Planeeringulahenduses on pööratud tähelepanu juurdepääsu nähtavusele ning kavandatud
lahendused tagavad piisava ohutustaseme ka pikemas ajaperspektiivis. Nähtavust piiravate
tegurite leevendamiseks on ette nähtud haljastuse ja parkimiskohtade ümberkorraldamine.
Uuringust selgub, et arendus ei põhjusta vajadust piirkondlike ristmike täiendavaks
rekonstrueerimiseks ning olemasolev liikluskorraldus suudab kavandatud liiklusmahtu
probleemideta teenindada.
10
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
5.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Ärimaal minimaalselt 20% krundi pinnast haljastada ning iga 300 m2 kohta tuleb ette näha 1 puu,
mille täiskasvamise kõrgus on 6 m. Istikute kõrgus min. 3,0 m. Kokku tuleb krundile pos nr 1
istutada 35 puud.
Põhijoonisel on näidatud planeeritava kõrghaljastuse (rohkem kui 33 puud) ligikaudne asukoht.
Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis.
Haljastusprojekti koostamisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusest nr 18 „Haljastuse
hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” ja puude likvideerimisel lähtuda Rae
Vallavalitsuse 22.02.2011 määrusest nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas”.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele.
Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku
kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on
järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):
kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö
tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist
vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja
kuivamist;
puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm
läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab
puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;
kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise
kompenseerimiseks harvendada võrasid;
puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade,
peenrapiirdeid jne);
pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta
jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel
on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.
Likvideeritava kasvupinnase käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele.
5.7.1. Haljastuse hinnang
Tuuleveski kinnistu haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 18.09.2024, töö nr 538/2024.
Väljavõte ekspertarvamusest:
Tuuleveski maaüksusel kasvab puittaimi peamiselt läänepoolses põhjaosas. Ala lõunaosas ja ka
idapoolsemas osas kasvab üksikuid väikseid puid ja põõsaid. Enamik puid-põõsaid on noored ning
spontaanselt kasvama hakanud. Suurema osa haljastusest moodustavad kiirekasvulised ja
lühiealised liigid nagu raagremmelgas, harilik toomingas, harilik pihlakas, harilik haab ja hall lepp.
Mõningal määral esineb ka noori harilikke saari ja harilikke viirpuid.
Seetõttu on enamik ala haljastusest hinnatud väheväärtuslikuks ehk IV väärtusklassi. 2 noort
harilikku viirpuud on hinnatud III väärtusklassi.
Haljastuslikus hinnangus kajastatud soovitused planeeringualale:
kuna vadava osa haljastusest moodustavad spontaanselt kasvama hakanud lühiealised puuliigid,
võiks haljastust säilitada seal kus see on võimalik. Valdav osa haljastusest on hinnatud IV
väärtusklassi (väheväärtuslikuks) ja IV väärtusklassi puud võib likvideerida ja asendada
uushaljastusega või säilitada biomassi säilimise eesmärgil;
üksikutena kasvavad noored puud ja põõsad on keskkonnatingimustele piisavalt vastupidavad, et
sobivas asukohas saaks neid võimalusel säilitada. Ka puude ja põõsaste rühmades on enamik
puid ja põõsaid veel noored ja keskkonnatingimuste muudatustele on need piisavalt
vastupidavad, et sobivas asukohas puude ja põõsaste rühmasid või osa rühmast oleks võimalik
säilitada. Liigiliselt võiks säilitamisel eelistada pikema-ealiseid liike nagu harilik saar ja harilik
viirpuu;
kaevetööde teostamisel säilitamisele kuuluvate puude lähistel, tuleks arvestada säilitatavate
puude juurte ulatusega, ulatuslike juurekahjustusega puid ei ole mõistlik säilitada.
5.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne
asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada
sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete
11
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma
vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu.
Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete
taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute
omanikud ei lepi kokku teisiti.
Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla
jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes.
5.9. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrje vesivarustuse projekteerimisel tuleb
lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le
„Tuletõrje veevarustus”.
Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt
määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Väliskustutusvee normvooluhulgad
täpsustuvad samuti ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning
tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni 800 m² pindalaga tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju
normvooluhulk 10 l/s, 800 – 1600 m² pindala korral 15 l/s ning 1600 – 2400 m² pindala korral 20 l/s.
Arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Projekteerimise käigus tuleb määrata hüdrantide vajalikud
tootlikkused ja näidata alternatiivsed lahendused, kui olemasolevast ühisveevärgist ei ole võimalik
vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada.
Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine
tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning
tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Tuleohutusest tulenevalt on hoonete vaheline
minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Naaberkinnistutest (planeeringuga piirnevad kinnistud)
paiknevad hoonestusalad piiridest minimaalselt 4 m kaugusel.
Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju
kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude
koondplaan).
Nõuded ehitusprojektile:
Iga hoonestatava krundi asendiplaani koostamisel parkimise kavandamisel arvestada
EVS 812-7:2018 p 11.2.3.10 nõudeid tagades parkimisala 4 meetri kaugusel ehitisest või
rakendada täiendavaid meetmeid ehitise fassaadil tule leviku tõkestuseks.
5.10. Servituudi seadmise vajadus ja planeeritavad kitsendused
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja
kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus
võib ehitusprojektis täpsustuda.
Servituutide seadmine:
Pos 1
veetrassi ja sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber
perimeetri võrguvaldaja kasuks;
gaasitrassi liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
veetrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi
võrguvaldaja kasuks;
juurdepääsu servituudi vajadus reoveepumpla hooldamiseks Aktsiaselts ELVESO kasuks.
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala:
Katastriüksus 11332 Jüri bensiinijaama tee (65301:002:0177):
sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
planeeritud sidevõrgu jaotuskapile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
sidekaabli liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
12
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
sademevee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 1 m äärmise trassi teljest
mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;
gaasitrassi liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Viadukti põik (65301:001:6321):
kanalisatsiooni survetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Kirsi tee 2a (65301:001:6322):
kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T3 (65301:001:5781):
sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
sademevee kanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus 11332 Jüri bensiinijaama tee (65301:001:0196):
sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
sademevee kanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus Rukki tee (65301:001:4087):
sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus Rukki tee 2 (65301:001:2914):
sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja
kasuks.
Planeeritud kitsendused:
Pos 1
planeeritud reoveepumpla kuja r=10 m.
5.11. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust
ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete
poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud esialgne põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrgud tuleb rajada riigiteedega, mahasõitudega ja kergliiklusteedega ristumisel kinnisel
meetodil ning kaitsehülsis. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste
teemaale kavandamisel” toodud põhimõtetest. Tehnovõrkude rajamisel tee piirides või tee
kaitsevööndis tuleb projektlahendus esitada eraldi Transpordiametile kooskõlastamiseks.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan.
5.11.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaselts ELVESO 21.08.2024. a
tehnilistele tingimustele nr VK-TT 055.
Planeeringuala ühisveevärgi ühinemispunkt asub planeeringuala kõrval katastriüksustel 11332 Jüri
bensiinijaama tee (katastritunnusega 65301:002:0177).
Aktsiaselts ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett vastavalt Rae valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 90,0 m3/kuus (3,0 m3/d).
Aktsiaselts ELVESO on nõus reovett vastu võtma detailplaneeringu alalt vastavalt Rae valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 90,0 m3/kuus (3,0 m3/d).
Planeeringuala reoveed juhitakse planeeritud reoveepumplast surve kanalisatsioonitrassiga
katastriüksustel 11332 Jüri bensiinijaama tee (katastritunnusega 65301:002:0177) asuvasse
isevoolse kanalisatsiooni kaevu, mis asub ca 185 meetri kaugusel.
Planeeritud reoveepumplale on ette nähtud kuja raadiusega 10,0 meetrit. Planeeritud reovee
pumpla tarbeks on kavandatud teenindusala ning juurdepääsu servituudi vajadus krundile pos nr 1
Aktsiaselts ELVESO kasuks.
Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja
kanalisatsiooni liitumispunktid.
13
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013.
Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor
laiusega 4 m.
Planeeringuala vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud
joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan.
5.11.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine
Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning
sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 – 2035 peatükk 9.3 „Sademevee käitluse
põhiprintsiibid”. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest
vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid,
viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitatav on kasutada sademevee
taaskasutamise meetmeid nt wc-poti loputusvesi.
Planeeringuala eeldatav sademevee vooluhulk on 50 l/s ning kogus 15minutilise valingvihma puhul
60 m3. Planeeringulahenduse kohaselt on sademevee eesvooluks Rukki tee olemasolev kraav.
Sademevee juhtimine on toodud joonisel AS-06 Sademevee skeem. Eesvoolu koormuse
vähendamiseks äkksadude korral on kavandatud planeeringuala lõunaossa sademevee mahuti.
Samuti on ette nähtud muda ja õlipüüdur parkla sademevee puhastamiseks enne suunamist
mahutisse. Sademevee kanalisatsioonitrass tuleb rajada riigiteedega, mahasõitudega ja
kergliiklusteedega ristumisel kinnisel meetodil ning kaitsehülsis. Lähtuda Transpordiameti juhendis
„Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel” toodud põhimõtetest.
Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada,
et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel
lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Olemasolevat maapinda võib tõsta
maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires.
Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale
ümbritsevast maapinnast.
Kõvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademeveed juhitakse mahutisse. Parklast
suunatakse sademeveed muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse mahutisse.
Sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks kasutada viipetorusid, ühtlustusmahuteid või muid
lahendusi. Planeeringuala sademeveed suunatakse sademevee kanalisatsioonitrassiga Rukki tee
(65301:001:4087) katastriüksusel olemasolevasse kraavi. Mahuti ja muda- õlipüüduri suurused ning
asukohad tehnovõrkude koondplaanil on indikatiivsed ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.
Sademevee ärajuhtimine on toodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan.
Riigitee alusele maale sademevett ei juhita.
Tabel 7. Sademevee hinnangulised vooluhulgad ja kogused.
Pos nr Krundi Kõvakattega Kõvakattega Sademevee Kogus (m3)
pindala (m2) ala osakaal ala suurus (m2) vooluhulk (l/s)
1 9705 0,79 7700 50 60
Rakendada säästvaid sademevee lahendusi läbi maastiku kujunduse eesvoolu koormuse
vähendamiseks nn äkksadude korral:
imbväljaku rajamine, tagada sademevee valgumine antud alale vertikaalplaneerimisega;
viipetiikide rajamine, sh madalhaljastuse rajamine, mis lisab kinnistule väärtust visuaalse ilmne
kaudu;
kasvukastide ja vihmapeenarde rajamine, sh kohalikud taimed, mis loovad elukohti väiksematele
loomadele ja taluvad ajutist üleujutust;
parkimisalade osaline lühiajaline üleujutamine, seda on võimalik tagada parklamisaladelt
äravoolutoru dimensioneerimisega;
vett läbilaskvate katendite kasutamine parkimisaladel;
imbväljakute, sh nõvade rajamine.
14
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
5.11.3. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 24.07.2024
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 476883.
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×160 A.
Planeeringuala elektrienergiaga varustamine on ette nähtud olemasoleva alajaama Hekotek:(Rae)
baasil. Krundil pos nr 1 asub olemasolev elektrivõrgu 0,4 kV liitumiskilp LK212726.
Kilbi teenindamiseks peab olema vaba juurdepääs.
Täiendavad tingimused:
tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;
tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
Hoonete võimalik fassaadivalgustus lahendada hoone ehitusprojektiga, arvestades hoonete
valgustus ja/või fassaadile ja katusele paigaldatavad taustvalgustusega logod ei tohi tekitada
üleliigset valgusreostust.
Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone konstruktsiooni osana (katusel, fassaadil).
Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust
vähendava pinnatöötlusega.
5.11.4. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS poolt 22.07.2025 koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr TT-E-20240722-042.
Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on
olemasolev Telia Eesti AS sidekaev KLV-072. Ühinemispunkt asub katastriüksusel Rukki tee
(katastritunnusega 65301:001:4087). Rajada uus maasisene 16×7/3.5+3×14/10 multitoru uute
planeeritavasse jaotuskappi. Uute planeeritavasse jaotuskappi puhutakse toide olemasolevast
Enefit AS peakapist C2064. Planeeritavast peakapist rajada 1×7/3,5 toru uute liitumispunkti.
Detailplaneeringuga moodustatavale krundi piirile on määratud liitumispunkt. Liitumispunktist on
kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale põhihoonele. Sidetrassid on planeeritud
tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs.
Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde
teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga.
5.11.5. Soojavarustus
Gaasiga varustamine lahendatakse vastavalt Adven Eesti AS poolt 29.10.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele.
Gaasivarustuse ühinemispunkt asub kinnistul Nõlvaku tänav L2 11332 Jüri bensiinijaama tee
(65301:002:0177) kinnistul, kus paikneb Adven Eesti AS-le kuuluv olemasolev B-kategooria maa-
alune maagaasitorustik.
Gaasivarustuse tagamiseks on ette nähtud B-kategooria gaasitorustiku haru ja liitumispunkt
olemasolevast gaasitorustikust. Liitumispunktid on planeeritud kinnistute piirile ning mitte lähemale
kui 2 meetri kaugusele teistest kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest.
Gaasipaigaldis planeerida maa-alusena ja vastavalt „Küttegaasi ohutuse seaduse” ja teiste
kehtivate normdokumentide nõuetele vastavalt. Gaasitorustike ehitamise tööprojektide
koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab Adven Eesti AS kehtestatud
detailplaneeringu, tellija liitumisavalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel.
Tagatud on olemasoleva gaasitorustiku ning planeeritavate rajatiste ja ehitiste vahelised standart
projekteerimiskujad. Gaasitorustiku kohale mitte ette näha piirdeaedu ja teiste rajatiste
liitmispunktide kaevu ega maa-aluseid sulgeseadmeid. Kõrghaljastuse puhul tagada minimaalne
vahekaugus 2 m. Juurdepääsutee planeerimisel näha ette gaasitorustiku kohale minimaalselt 1 m
kõrguste vahet planeeritava teega, väiksema vahekauguse puhul näha ette betoonplaadid
gaasitorustiku kaitseks.
Alternatiivina on hoone küttesüsteem võimalik lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada
energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi
soojuspump jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid
ja kivisüsi).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et
pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud
liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest
tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi.
15
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega
kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala
juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi
planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt
käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb
maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti
kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule
(maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab
maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Maasoojussüsteem peab asuma
vähemalt 2 meetri kaugusel kinnistu piirist ning puu vertikaalprojektsioonist 2 meetri kaugusel ning
arvestada planeeritava ala geoloogilisi tingimusi.
Lubatud on rajada vertikaalset maasoojuskütet. Soojuspuurauke võib rajada parkimisplatside alla.
Sel juhul peavad trassid olema isoleeritud ja vähemalt 1,2 meetri sügavusel maapinnast.
Puuraukude omavaheline kaugus peab olema 10 meetrit. Puuraukude rajamisel tuleb ette näha
meetmed põhjavee kaitseks. Kasutada tuleb kinnist soojuspuuraukude lahendust.
Maasoojussüsteemi puuraukude rajamist hoonete alla tuleks võimaluse korral vältida.
Soojuspuurauke kavandamine hoonete alla on võimalik ainult hoone projekteerija nõusolekul.
Tagatud peab olema, et kinnise soojussüsteemiga puuraugu amortiseerumise või oma
kasutusotstarbe kaotamise korral saaks soojuskandevedeliku soojuskontuurist eemaldada ja
soojuskontuur täita vettpidava keskkonnale ohutu materjaliga.
Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde
(või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrval kinnistule lähemale kui 2 m, kõrval
krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele.
Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete
müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
normtasemeid.
5.12. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud
piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
- nähtavus,
- juurdepääsuvõimalus,
- territoriaalsus,
- atraktiivsus,
- vastupidavus,
- valgustatus.
Käesolev planeering soovitab:
- kinnistu valgustada ja heakorrastada,
- tagada hea nähtavus,
- parkida sõidukid oma krundile,
- kasutada vastupidavaid materjale,
- paigaldada selged viidad,
- selgelt eristatavad juurdepääsud.
5.13. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus 1,09 ha
Kavandatud kruntide arv 4
Krunditava ala maa bilanss:
ärimaa 10231 m² 94%
transpordimaa 668 m² 6%
6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
6.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
16
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Kavandatav tegevus oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muudatusi.
Lähtetingimused:
planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;
planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev haritav maa, mis ei kuulu Harju maakonna
teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi
rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule
planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;
teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;
vastavalt Eesti looduse infosüsteemile ning Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000
kaardirakendusele (seisuga 23.07.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka
konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;
vastavalt Maa- ja Ruumiameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (23.07.2025) ei asu
planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;
vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (23.07.2025) on piirkond
nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala;
detailplaneeringu ala jääb Maa- ja Ruumiameti ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus
kaardirakenduse (27.07.2025) kohaselt Terminal AS Jüri tankla ohualasse (C-kategooria ohuga
ettevõte).
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid
alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus;
müra ja vibratsioon;
põhjavesi ja pinnavesi;
radoon;
ohtliku ettevõtte ohuala;
soojussaared;
võimalik keskkonnamõju hindamine.
6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava
tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust
määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid
ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt
lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem
ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
territooriumi korrashoid;
territooriumile tagada juurdepääs;
ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust,
vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
6.3. Müra ja vibratsioon
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 12.11.2025
määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” nõudeid.
17
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Mürakaitse rakendamise meetmed:
hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja
aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit
EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt
tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon
R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded
olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;
ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei
ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 ja
sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord" kehtestatud ehitusmüra ja
vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute
hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt
ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga;
akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga
klaaspakettaknaid;
arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,
ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste
seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta
endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
6.3.1. Mürahinnang
LEMMA OÜ poolt koostati 14.01.2025 mürahinnang, mille eesmärgiks oli hinnata liiklusest tuleneva
müra mõju Tuuleveski kinnistule ja selle lähialale. Mürahinnang koostati lähtudes kehtivatest
õigusaktidest ning kasutades kaasaegset müra modelleerimise tarkvara. Uuringus käsitleti nii
olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda aastani 2045, tuginedes piirkonna liiklusprognoosidele.
Tulemused näitavad, et ärimaa teepoolsetel fassaadidel võib müratase tipptundidel ulatuda
päevasel ajal kuni 59,3 dB ja öösel kuni 49,5 dB. Perspektiivis võib müratase päeval ulatuda kuni
61,6 dB ja öösel 51,8 dB. Ärimaa ei kuulu müra suhtes tundlike alade hulka ning seetõttu sellele
kehtivad normtasemed puuduvad. Lähimad olemasolevad eluhooned asuvad müra mõttes II
kategooria alal ning nende puhul jäävad nii päevased kui öised müratasemed kehtestatud
piirväärtustest allapoole. Planeeritava ärihoone ise toimib olulise müratõkkena sisehoovi suunas,
aidates vähendada müra ka kinnistu sees. Mürahinnangu järeldusena võib tõdeda, et
planeeringuga kavandatav hoonestus ei põhjusta ümbritsevate elamute müraolude halvenemist
ning piirkonna müra tasemete muutused on eeskätt seotud laiemate arendus- ja liiklusprotsessidega,
mitte üksnes antud planeeringuga.
6.4. Põhjavesi ja pinnavesi
Planeeringuala on nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata
põhjaveega põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud
vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on
lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt Aktsiaselts ELVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute
püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda
lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on
välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et
ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval
territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole
ette nähtud. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada
reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele.
1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel
(s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni).
2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.
18
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda
Veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust.
6.5. Radoon
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all
olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht
soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks:
hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja
läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise
aluses pinnases).
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest
hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina
liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada
vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi
ja betoonplaadi vahe.
6.5.1. Radooni mõõtmisaruanne
Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruande, koostatud PML Balti OÜ poolt 16.09.2024.
Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmistulemused jäid vahemikku 31,2 – 84,8 kBq/m3. Antud
kinnistu kuulub kõrge pinnaseõhu radoonisisaldusega pinnaste kategooriasse.
6.6. Ohtliku ettevõtte ohuala
Planeeringuala jääb Terminal AS Jüri tankla ohualasse. Tegemist on ohtliku ettevõttega, mille
ohuala raadius on 209 m (Propaan-butaani ehk LPG; bensiini; diiselkütust). Tegemist on C-
kategooria ettevõtetega, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses
(majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 § 5). Ohualal on soojuskiirguse ja ülerõhu oht.
Planeeringuala hooned projekteerida tuleohutusnõudeid järgides (vt seletuskirja punkt 5.9.).
Planeeringulahenduses ei ole kavandatud planeeritud kruntidele näha ette ettevõtteid, kelle
tegevusega kaasneb täiendav oht antud piirkonnale. Planeeringualal ei ole lubatud kemikaalide
käitlemisega seotud tegevused. Planeeringualal kruntide lubatud kasutamise sihtotstarbed on
toodud seletuskirja punktis 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala.
Vastavalt „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse
tegemine” lisale 1 on I tsoonis on aktsepteeritavad ehitised tundlikkusega 1, II tsoonis
tundlikkusega 1 ja 2, III tsoonis tundlikkusega 1, 2, ja 3. Tundlikkuse astmed: 1. tavaline töökeskkond;
2. üldine avalikkus; 3. tundlik avalikkus; 4. suured näited tundlikkusest 3 (tundlik avalikkus) või suured
näited välisruumi tundlikkusest 2 (üldine avalikkus).
Tanklas võivad erineva tõenäosusega ilmneda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest
protsessidest tulenevad ohud: naftasaaduste väljavoolamine, tulekahju ja plahvatus.
Tanklates kasutatakse mitmeid ohutusmeetmeid nagu näiteks: maa-alused mahutid on
topeltseintega; mahutid on varustatud ka ületäiteanduritega; tankla territoorium on varustatud
piksekaitsega, sõiduautode tankurid asuvad varikatuse alusel tankimisplatsil; tankimispüstolid on
varustatud auto kütusepaagi ületäitmist välistava blokeerimisseadeldisega jne.
Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Päästeameti poolsetest metoodilistest juhistest
„Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine” ja „Kemikaaliseaduse
kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine”.
Ehitusprojekti raames järgida Päästeameti juhendit „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse
planeerimine ja projekteerimine” (https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-10-01-kems-32-juhend-
paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf).
Detailplaneeringu koostamise hetkeks on teada, et on kavandatud hoone kasutamise tundlikkuse
tase 2. Teadmata on projekteeritavate hoonete suurused ning töötajate arv, seega täpsed
evakuatsioonistrateegiad koostatakse hoonete ehitusprojektiga. Ohtlikule ettevõttele ei ole pandud
muid otseseid kohustusi, kui viivitamatult teavitada toimunud õnnetusest ohualasse jäävaid isikuid.
Läheduses viibiv isik saab õnnetuse toimumisest teada ka seeläbi, et ta kuulis või nägi midagi või
kui tal hakkab halb. Planeeringualal tegutsev isik peab eelnimetatud märke silmas pidades olema
ise piisavalt tark saamaks aru tekkinud võimalikust ohust ja valmis ohuolukorras teadlikuks
tegutsemiseks.
19
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
6.6.1. Ohuhinnang
LEMMA OÜ poolt on koostatud 18.11.2025 ohuhinnang, vt ka planeeringu lisad.
Väljavõte ohuhinnangust:
Käesolev ohuhinnang on koostatud, kuna planeeringuala jääb Maa- ja Ruumiameti
kaardirakenduse kohaselt Terminal AS Jüri tankla ohualas. Varem paiknes ala ka Olerex AS Jüri
tankla ohualas (samuti C-kategooria ohuga ettevõte), kuid oktoobris 2025 on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet tunnistanud AS Olerex tankla käitamisloa kehtetuks. Ohuhinnangu
koostamisel on kasutatud ettevõtete riskihindamise avalikke kokkuvõtteid. Terminal AS Jüri tankla
kohta on koostatud ning esitatud nõutud teabeleht, ohutusaruanne ja hädaolukorra lahendamise
plaan. Infot viimase kohapeal tehtud riikliku järelevalvetoimingu kuupäeva kohta on võimalik leida
Päästeameti kodulehel (https://www.rescue.ee/et/ohtlikud-ettevotted).
Ohtlike ettevõtete paiknemisest teavitamine annab avalikkusele teadmise, et kemikaale käitlevad
ettevõtted ja reageerivad asutused viivad ellu meetmeid riskide realiseerumisvõimaluse
vähendamiseks ning on läbi mõelnud tegevused hädaolukorra võimalikult tõhusaimaks
lahendamiseks. Arvutuslikud ohualad ei keela planeerimist ja ehitamist.
Meetmete vajadus ja tõhusus:
• Hoonete tuleohutuse parandamine: Uute hoonete välisseinad ja katused tuleb valida raskesti
süttivast materjalist;
• ennetavad meetmed ettevõttes: Tankla peab samuti tagama oma territooriumil tehnika regulaarse
hoolduse ja kontrolli ning laadimisprotseduuride nõuetekohasuse;
• varajase hoiatamise süsteem: Tuleb tagada, et juhul kui tankla territooriumil algab tulekahju või
muu ohtlik intsident, jõuab teave viivitamatult alal viibivate isikuteni;
• evakuatsiooniplaanid ja valmisolek: Kavandatavatele hoonetele (eriti majutusasutusele) tuleb
koostada hädaolukorra tegutsemisplaan, mis arvestab naabruses asuva ohtliku ettevõtte
riskidega.
Kokkuvõte:
Nimetatud meetmed parandavad nii õnnetuste ennetamist kui ka valmisolekut reageerida
võimalikele õnnetustele. Pärast nende rakendamist vähenevad riskid vastuvõetavale tasemele,
arvestades et suurõnnetuse (BLEVE) juhtumise tõenäosus on niigi äärmiselt madal. Seega muuda-
vad need meetmed planeeringuala hoonestuse lubatavaks ka rangema ohutuskriteeriumi korral.
DP ala asub Terminal AS Jüri tankla (aadress Tartu mnt 200 // Bensiinijaama, Lehmja küla, Rae
vald) arvutuslikus maksimaalses ohualas. Samas ohtliku olukorra toimumist ettevõtetes saab
pidada väga väikese tõenäosusega sündmuseks. Tuuliku kinnistu kavandatavate hoonestusalade
tuleohutuskujad on piisavad (arvestades, et hoonete põlemiskoormus jääb alla 1200 MJ/m2.
Soojuskiirguse mõju vähendab mittepõlevate materjalide kasutamine. Hoone(te) korruste arvust,
kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne
tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel.
6.7. Soojussaared
Kuna äri- ja tootmismaa krundil tekib suured asfaltkattega ja katustega alad, siis on vajalik
kasutusele võtta soojussaare efekti leevendavad meetmed.
Soojussaare efekti leevendavad meetmed:
taimkate, rohealade säilitamine ja täiendavate alade loomine. Taimed ja puud on olulised
eelkõige seetõttu, et need jahutavad õhku oma loomuliku niiskuse aurustamisega. Lisaks puudel
on ka lisaväärtus, sest pakuvad varju otsese päikese eest;
pindade värv, kasutades valgeid ja heledaid toone erinevate objektide puhul (katused, hoonete
fassaad, kõnniteed jne);
kasutada energiasäästlikke kliimaseadmeid ja muid kodumajapidamise ja tööstuse seadmeid,
mis võivad oma töö energiaga lisasoojust eraldada õhku.
6.8. Võimaliku keskkonnamõju hindamine
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,
jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei
avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala
vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
20
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12
kohaselt planeerimismenetluse käigus.
7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS
Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.
Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, veeluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba.
Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik.
Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonna-
ministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise
nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline
isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.
Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel
ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on
lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa
saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse
tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74
taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit.
Veeluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei
võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse
territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule ei ole
vaja taotleda vee erikasutusluba.
Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest
väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja
registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse
künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering,
registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”.
Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 punkt 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika
käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi
kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste
parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.
8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Planeeringuala asub Peetri alevikus väljakujunenud ärilisel ja tootmisfunktsiooniga alal, kus puudub
elamufunktsioon ning piirkond on juba tugevalt suunatud majandustegevusele. Seetõttu ei ole
oodata vahetut negatiivset mõju kohalike elanike elukeskkonnale, näiteks visuaalse häiringu, müra
või liikluskoormuse märkimisväärset suurenemist elamupiirkondades. Samas võib planeeringul olla
kaudne positiivne mõju kohaliku sotsiaalse struktuuri arengule. Täiendavate ärikinnistute
väljaarendamine loob võimalusi töökohtade tekkeks lähiümbruse elanikele, aidates vähendada
pendelrännet Tallinna ja Rae valla vahel.
Töökohtade lähedus elukohale toetab elanike igapäevaelu kvaliteeti, võimaldades lühemaid
töölesõite, ajakulu vähenemist ja suuremat peresõbralikkust. Lisaks võib piirkonna areng kaasa
tuua vajaduse täiendavate teenuste järele, mis omakorda võib stimuleerida ka sotsiaalsete taristute
arengut, näiteks söögikohtade, spordisaalide või teiste teenindusasutuste lisandumist, mis
teenindavad nii töötajaid kui piirkonda läbivaid külastajaid.
Majanduslikud mõjud
Planeeringu realiseerimine avaldab tugevat positiivset mõju kohaliku ja piirkondliku
majanduskeskkonna arengule. Kavandatud ärimaa krunt loob eeldused uute ettevõtete rajamiseks
ja olemasolevate laiendamiseks, suurendades Rae valla ettevõtlusaktiivsust ning tuues kaasa
otseseid ja kaudseid töökohti. Uute ettevõtete tegevus toob kaasa maksutulu laekumise
vallaeelarvesse, mis võimaldab rahastada avalikke teenuseid ja taristuprojekte. Ärilise tegevuse
elavnemine võib tõsta ka kinnisvarade väärtust piirkonnas ja soodustada täiendavate investeeringute
saabumist.
21
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Detailplaneeringu elluviimine toetab ka laiemat regionaalset arengut, kuna planeeritav ala on
ühendatud riikliku põhimagistraaliga (2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee). Selline asukoht on eriti
sobilik logistikasektorile ning võimaldab arendada ärivõrgustikke, mis ulatuvad nii Tallinna
linnaruumi kui ka kaugemale. Lisaks toetab planeering uute tehnoloogiate ja keskkonnasõbralike
tootmismeetodite kasutuselevõttu, mis loob võimalusi rohetehnoloogia ja innovaatilise ettevõtluse
arenguks.
Kultuurilised mõjud
Planeeringuala ei asu ühegi teadaoleva kultuurimälestise, arheoloogilise objekti ega
muinsuskaitsealuse piirkonna vahetus läheduses. Samuti ei ole alal registreeritud väärtuslikke
maastikke ega ajaloolisi hoonestusstruktuure, mida tuleks kaitsta või säilitada. Tegemist on
varasema põllumajandusmaaga, mis on hilisematel aastatel muutunud tootmis- ja ärifunktsiooniga
piirkonnaks. Sellest tulenevalt on kultuurilise mõju potentsiaal hinnatud madalaks.
Kavandatud hoonestus arvestab kaasaegseid arhitektuurinõudeid, mis soosivad esteetilist
mitmekesisust, energiatõhusust ning tänapäevaseid materjale. Kvaliteetne arhitektuur aitab kaasa
tugeva ja atraktiivse linnaidentiteedi kujunemisele ning loob esteetiliselt sidusa äripiirkonna, mis
toetab ka avaliku ruumi väärtust.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale
ette ärihoonet. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee,
pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna
kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega
ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht
inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette
ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida,
kui töötajad ei ole kompetentsed.
9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute
tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks:
1) planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega. Seada planeeringualast alast välja jäävatele VK torustikele isiklik kasutusõigus
Aktsiaselts ELVESO nimele;
2) juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine,
projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine;
3) hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;
4) planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Detailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele
ehitusloa taotlusi enne, kui krunti teenindav taristu on saanud kasutusloa.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku
huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks
naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi
(kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele
osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede
ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
22
Lehmja küla Tuuleveski kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1294)
Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi
omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Planeeringu
elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel:
kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone ehitusloa väljastamist;
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
23