Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.11.2023.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 23278051652 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278051652, milles menetlust alustati 19.10.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. 09.11.2023.a esitati XXXXXX XXXXXX´le kahtlustus enda alaealise poja XXXXXXXXX XXXXXX korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXXXXXX XXXXXX: - ajavahemikul 2021-2022.a kohtueelses menetluses seni tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Tartu maakonnas Elva vallas lõi kannatanule XXXXXXXXX XXXXXX´le ühel korral vitsaga vastu jalgu, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu; - ajavahemikul 29.09-01.10.2023.a kohtueelses menetluses seni tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Elva linnas lõi kannatanule XXXXXXXXX XXXXXX´le kolmel korral käega vastu tagumikku, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXX XXXXXX´u poolt esitatud süüteoteate, alaealise kannatanu XXXXXXXXX XXXXXX ja tema seadusliku esindaja XXXX XXXXXX´u ülekuulamise protokollide, Elva Vallavalitsuse vastuskirja ning kahtlustatava XXXXXXXXX XXXXXX ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXXXXXX XXXXX poolt vägivallategude toimepanemine XXXXXXXXX XXXXXX suhtes. Alaealise kannatanu XXXXXXXXX XXXXXX ülekuulamise protokollist nähtub, et nädalavahetusel, kui ta käis enda isa juures, oli juhtum, kus kannatanu noorem vend XXXXXX XXXXXX lõi kannatanut palliga. Kannatanu tahtis venda vastu lüüa, kuid isa ei lubanud tal seda teha ning pani kannatanu voodile, kus lõi talle käega kolm korda vastu tagumikku. Kannatanu tundis sellest valu. Kannatanu sõnul kakleb ta enda vennaga väga palju ning isa on ka varem teda löönud, kui ta on pahandusi teinud. Kannatanule meenub, et kui ta oli 5 või 6-aastane, siis isa lõi teda vitsaga ühe korra jala vastu, sest oli magamise aeg, kuid kannatanu ei tahtnud magama jääda. Kannatanu seadusliku esindaja XXXX XXXXXX-u ütluste kohaselt läks tema 01.10.2023.a lastele nende isa elukohta järgi. Lapsed olid viibinud isaga ajavahemikul 29.09-01.10.2023.a. Ta uuris lastelt, kuidas nende nädalavahetus oli möödunud, mispeale XXXXXXXXX XXXXXX ütles, et halvasti. XXXXXXXXX XXXXX selgitas, et nad hakkasid XXXXXX XXXXXX´ga kaklema ning isa oli läinud neid lahutama. Seejärel oli XXXXXXXXX XXXXXX eest ära jooksnud ning isa jooksis talle järele ning lükkas XXXXXXXXX XXXXXX voodi peale ning lõi talle käega mitu korda vastu tagumikku. XXXXXX XXXXXX juhtunu kohta kannatanu seaduslikule esindajale midagi ei rääkinud, kuid hiljem kuulis viimane lastekaitse spetsialistilt, et XXXXXX XXXXXX oli löömise omaks võtnud ning öelnud, et tal on kahju. Kahtlustatav XXXXXX XXXXXX tunnistab enda süüd talle etteheidetud kuriteos. Ta annab ütlusi, et vitsaga löömine leidis aset ning intsident oli seotud laste magama panemisega. Toas, kus lapsed magasid, oli ahju otsas vits, mis oli neil XXXX XXXXXX´uga ühiselt ahju peale pandud laste korrale kutsumiseks. Tol korral XXXXXXXXX XXXXXX ei kuulanud sõna ning lollitas enda venna XXXXXX XXXXXX´ga ning selleks, et lapsed lõpetaksid, võttis kahtlustatav ahju pealt vitsa ja lõi sellega vastu tekki, mille all XXXXXXXXX XXXXXX oli. 30.09.2023.a läks kahtlustatav sõnul XXXXXXXXX XXXXXX enda vennale XXXXXX XXXXXX´le käsipidi kallale. Kahtlustatav läks vahele, tõmbas XXXXXXXXX XXXXXX eemale ning rääkis lapsele, et nii teha ei tohi. Peale vestlust, kui kahtlustatav hakkas ära minema, hakkas aga XXXXXXXXX XXXXXX uuesti vennale kallale minema, mille peale lõi kahtlustatav XXXXXXXXX XXXXXX´le kolm korda lahtise käega vastu tagumikku. Kahtlustatav tõdeb, et last füüsiliselt karistada ei olnud õige. Elva Vallavalitsuse vastuskirja kohaselt on vallavalitsusel olnud perega kokkupuude alates 03.03.2023.a, mil XXXX XXXXXX pöördus lahkumineku järgselt lastekaitsespetsialisti poole lastega suhtluskorra määramiseks. Vanemate omavaheline suhtlemine on keeruline ning lastekaitsespetsialisti hinnangul on vanematevahelised tülid mõjutanud kõikide laste toimetulekut. XXXXXXXXX XXXXXX kooli iseloomustuse kohaselt ärritub viimane koolis kergelt ning tõstab häält ning enda emotsioonidega toimetulek on talle keeruline. Õppekäikudel ei suuda XXXXXXXX XXXXXX kuulata käsklusi ning tal on raskusi paigal püsimisega. 02.10.2023.a teatas XXXX XXXXXX lastekaitsespetsialisti sellest, et nädalavahetusel, mil lapsed viibisid XXXXXX XXXXXX juures, oli viimane XXXXXXXXXX XXXXXX´t löönud. Nimetatut kinnitas lastekaitsespetsialistile XXXXXXXXX XXXXXX ka ise. Lastekaitsespetsialist rääkis antud teemal ka XXXXXX XXXXXX´ga, kes tunnistas, et oli XXXXXXXXX XXXXXX´t tagumiku peale löönud, kuna ei suutnud sellel hetkel teisiti käituda. XXXXXX XXXXXX väljendas lastekaitsespetsialistile, et on käitunud valesti. Mõlemale lapsevanemale on lastekaitsespetsialist saatnud 05.10.2023.a e-kirja infoga vanemlusprogrammi „Gordoni perekool“ kohta, milles õpetatakse, kuidas seada lastele piire, lahendada konflikte ning koolitatakse vanemaid ka muude laste kasvatamisega seotud küsimuste osas. Lastekaitsespetsialistile teadaolevalt ei ole aga kumbki vanem koolitusele läinud. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXXX XXXXXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXXX XXXXXX´le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase 2 vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Kahtlustatav XXXXXX XXXXXX on selgitanud, et konflikte lastega on esile kutsunud ka laste enda käitumine ja sõnakuulmatus. Seda, et lapsed kahtlustuses nimetatud episoodidele eelnevalt ise halvasti käitusid või kaklema läksid, on kinnitanud nii kannatanu ise kui ka nende seaduslik esindaja. Samuti nähtub Elva Vallavalitsuse saadetud vastuskirjast, et XXXXXXXXX XXXXXX´l on raske enda emotsioonidega toime tulla, ta ärritub kergelt ning tal on probleeme käskluste täitmisega. XXXXXX XXXXXX ei eita oma süüd, ta mõistab, et on valesti käitunud ning on tunnistanud, et ei ole lihtsalt suutnud neil hetkedel teisiti toimida. Tema poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXXX XXXXXX tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii varasemalt toimunud ülekuulamise käigus, kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud siiralt, et ta kahetseb tehtut. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXXX XXXXXX on kriminaalkorras karistamata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXXXX XXXXXX´le on esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodis enda alaealise poja suhtes, mis on toime pandud teiste laste juuresolekul, ei ole XXXXXX XXXXXX´le etteheidetud tegude puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Tegemist on olnud eeskätt valede kasvatuslike võtetega lapse korrale kutsumiseks. Prokuröri hinnangul ei ole XXXXXX XXXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad ärrituvust ja konfliktolukordades vanemlike oskuste puudumise tõttu lapsega toimetulekut. XXXXXX XXXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Prokuröri hinnangul on XXXXXX XXXXXX isik, keda on vaja eelkõige suunata ja toetada vanemlike teadmiste ja oskuste arendamisel, et ta oskaks käituda ning toime tulla konfliktolukordades keeruliselt käituvate lastega. Kahtlustatav XXXXXX XXXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse osaleda vanemlusprogrammis „Gordoni perekool“. Nimetatud kohustus võimaldab tõsta kahtlustatava enese- ja vägivallateadlikkust, arendada XXXXXX XXXXXX vanemlikke oskusi ning toetada seeläbi ka peres terveid suhteid laste ja vanemate vahel. Samuti toetab määratav kohustus XXXXXX XXXXXX edaspidist õiguskuulekat käitumist. 3 Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278051652 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub XXXXXX XXXXXX 1 aasta jooksul, s.o ajavahemikul 21.11.2023-21.11.2024.a, läbima vanemlusprogrammi „Gordoni perekool“. Vanemlusprogrammis osalemiseks peab XXXXXX XXXXXX registreerima ennast programmi MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina koduleheküljel www.sinamina.ee ning tasuma programmi registreerumisel omaosaluse summas 250 eurot. Sotsiaalprogrammi läbimise kohta peab XXXXXX XXXXXX esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 21.11.2024.a sotsiaalprogrammi läbiviija poolt väljastatud kinnituse või diplomi e-posti teel aadressile [email protected] või paberkandjal, tuues sotsiaalprogrammi läbimist kinnitav tõend Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu (5. korrus, kantselei). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXXXXX XXXXXX ülekuulamise videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXXX XXXXXX andmeid kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kätte kahtlustatavale XXXXXX XXXXXX´le ning koopia määrusest saata kannatanu XXXXXXXXX XXXXXX seaduslikule esindajale XXXX XXXXXX´ule. 8. Koopia määrusest edastada teadmiseks Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile Laura Kuusk´ile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. 4 (nimi, allkiri, kuupäev) 5