Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.10.2023.a. Jõgeva Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kriminaalasja number: 21278002070 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2,3 Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: Xxxxx Xxxxxxxx Kriminaalasjas nr 21278002070 alustati menetlust seoses sellega, et 20.12.2021.a. on politsei dokumendiregistris registreeritud xxxxxxxxxx xxxxx sotsiaalpedagoogi teade selle kohta, et 20.12.2021.a. hommikul märkas õpetaja xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx õpilasel xxxxxx xxxxxxxxx parema silma ümber verevalumi. Õpilase selgituse järgi oli isa xxxxx xxxxxxxx teda löönud. Esialgu ema xxxxx xxxxxxxx selgitas õpetajale, et poeg kukkus, kuid hiljem tunnistas, et isa oli xxxxxxxx löönud. Seejärel on tuvastatud, et ajavahemikul 01.01.2019.a. kuni 27.12.2021.a. xxxxxx linnas xxxx tn x- xx oma elukohas pani xxxxx xxxxxxxx toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ning korduvalt oma lapseealise tütre xxxx xxxxxxxxx suhtes, lüües teda korduvalt rusikate ning plätuga vastu käsi ning jalga, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 28.12.21.a. on alaealine xxxxxx xxxxxxxx üle kuulatud, kus ta kinnitab et isa lõi teda, ta tundis valu. Millal täpselt kõik juhtus, ei mäleta, toimus õhtul, keegi pealt ei näinud. See oli pühapäeval veel enne jõule, järgmine päev läks kooli. Ja siis silm oli sinine. Õpetaja xxxxx nägi. Küsimusele, kas ka varem isa on löönud, raputab kannatanu pead. Põhjust, miks lõi, ei tea. Edasi tunnistab, et kunagi on isa löönud ka põlve peale, valus oli, millal see toimus, ei mäleta. Ülekuulamise käigus on kannatanu xxxxxx xxxxxxxxx vigastus fotografeeritud. xxxxxx xxxxxxxx väljastatud digiloost nähtub, et 20.12.21.a. on fikseeritud patsiendil hematoom 2x4 cm parema silma aluses piirkonnas suunaga välimisse nurka. 28.12.2021.a. on kannatanuna üle kuulatud xxxx xxxxxxxx, kes selgitas, et oli telefoniga liiga kõvasti hääli lasknud, mis isale ei meeldinud, isa käskis vaiksemaks panna, siis isa ähvardas lüüa, kuid ei löönud. Aga ta on löönud käe randmele ja vastu jalgu löönud, juhtmega, käega, aga enam ei ole löönud, see kõik toimus varem. On tundnud valu. Löömine on olnud ka lahtise käega. Ajalist täpsustust kannatanu teha ei oska. Arvab, et esimene kord võis olla siis, kui ta veel lasteaias käis. Samuti ei ole seda keegi pealt näinud ja ei ole ta ka varem sellest kellelegi rääkinud. Teab, et issi pahandab, kui vend kaua arvutis on ja siis on ka löönud venda. Ema löömist eitab, ainult pahandab emaga. Siis räägib kannatanu, et üleeile oli isa teda crocsiga vastu paremat õlga löönud. Toimus crocsi viskamine üksteise suunas. Koju minemist ei karda, ei mõtle sellele, et isa võib kuri olla ja midagi võiks juhtuda. Teab, et issi on haige ja kurjaks muutub ta siis kui tal paha on. Juhtmega on ka löönud, emme on issit keelanud. 28.12.21.a. on kannatanuna üle kuulatud xxxxx xxxxxxxx, kes on laste ema ja kahtlustatava abikaasa. Koos elatakse alates 2010.a. ja neil on 2 ühist last- xxxxxx 11 aastane ja xxxx 9 aastane. xxxxxx on raske puue, tal on neerupuudulikkus ja vajab dialüüsi 3 korda nädalas. Tööl ta ei käi. xxxxxxxx on kõnepuue ja seetõttu laps xxxxxxxxxx xxxxxx õpibki. xxxx õpib xxxxxx xxxxxxxxxx. Kinnitab, et on näinud kui xxxxx läks kurjaks ja on löönud xxxxx vastu jalgu. On olnud ka sinikaid. Vastu nägu või pead löömist ta näinud ei ole. Löömised algasid ca 3 aastat tagasi, kui xxxxx põdes insulti. xxxxxx ka ägestub kiiresti ja nii see 19.12.21.a. juhtuski- xxxxxx tahtis multikaid vaadata, isa kutsus ära, ta ei kuulanud sõna, siis võttiski xxxxx arvutil juhtme ära, poeg tahtis seda tagasi võtta ja no siis xxxxx lõigi rusikaga pojale vastu silma. Tõdes, et peale insulti on xxxxx kuri ja lastega halvasti käitunud. Kõik on toimunud kodus ja keegi seda pealt näinud ei ole. 14.06.23.a. on xxxxx xxxxxxxx üle kuulatud teistkordselt. Täpsustas, et insult oli xxxxxx 2019.a. Kinnitab, et hetkel on kodune olukord normaalne. Kõik juhtumid on 2021.a. lapsed ära rääkinud ja uusi juhtumeid peale tulnud ei ole. Ohvriabist ei soovi tema ega lapsed mingit abi. 21.06.2023.a. on xxxxx xxxxxxxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema ajavahemikul 2019 sügisest kuni 19.12.2022 xxxxxx linnas xxxx x-xx s.o oma elukohas pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti korduvalt valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes s.o oma alaealise poja xxxxxx xxxxxxxxx ( s xx.xx.xxxx) suhtes, ms seisnes selles, et pikema ajaperioodi jooksul, mitmel korral s.o korduvalt lõi rusikaga kannatanule vastu pead, põlvi, kõhtu ning vastu vasakut silma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja 2x4 cm hematoomi parema silma alusesse piirkonda suunaga välimisse nurka. Peale selle tema ajavahemikul 2019 sügisest kuni 27.12.2022 xxxxxx linnas xxxx x-xx s.o oma elukohas pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti korduvalt valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes s.o oma alaealise tütre xxxx xxxxxxxxx (s xx.xx.xxxx) suhtes, ms seisnes selles, et pikema ajaperioodi jooksul, mitmel korral s.o korduvalt lõi lahtise käe, arvuti juhtme ja jalatsiga kannatanule vastu käsi, jalgu, pead ja kukalt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja hematoome jalgadele. Kahtlustatavana ülekuulamisel xxxxx xxxxxxxx 21.06.23.a. tunnistab, et on oma lapsi löönud. Kahetseb tehtut, saab aru, et lapsi lüüa ei tohi. Praeguseks on ka ise aru saanud, et lastega tuleb sõnaliselt rääkida ja uusi vägivallajuhtumeid ei ole olnud. Põhjus, miks ta ägestunud on, et poeg istub arvutis, hommikul ei viitsi kooli tõusta, poeg ei kuula sõna. On tõesti arvutilt juhtme ära võtnud ja siis sellega ka last löönud. Riidleb ja ägestub. Tüdrukule on laksu andnud vastu jalgu. Poissi on löönud ka käega. xxxxx xxxxxxxxxxx on maaratud töötukassa otsusega puuduv töövöime ja raske liikumispuue. xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakond on hinnanud xxxxx xxxxxxxxx abivajadust ja määranud tema ametlikuks hooldajaks abikaasa xxxxx xxxxxxxxx alates 01.02.2021 kuni 30.09.2023. Varasemalt on xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx poolt korraldatud xxxxxxx sotsiaaltransporditeenus dialüüsis käimiseks. Praegu sõidab xxxxx ise oma autoga kolm korda nädalas dialüüsi. Isikule on kohalik omavalitsus välja andnud parkimiskaardi. xxxxx xxxxxxxxxxx on maaratud töötukassa otsusega puuduv töövõime ja keskmine puue. xxxxx osaleb kaitstud töö teenusel osaühingus xxxxxx. /NB! Käesoleval hetkel enam ei tööta- asutus pandi kinni/. Varasemalt on tegelenud perega peretöötaja, kes aitas suhelda erinevate ametiasutustega ja abistas eelarve planeerimisel ning arvete õigeaegsel tasumisel. xxxxx ja xxxxx sõnul tulevad nad praegu majanduslikult toime ja võlgnevusi neil ei ole. Lisaks on perele tagatud igakuine toiduabi Toidupangalt, mis on suureks abiks. Peretöötaja, kes aitas varasemalt perel majandusliku poolega toime tulla, ei täheldanud probleeme lastega vaid kinnitas, et xxxxx on pühendunud ema. xxxxxx xxxxxxxx õpib xxxxxxxxxx xxxxxx x. klassis. Koolis olles kasutab õpilaskoduteenust. Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tuvastatud xxxxxxxx psüühikahäire ning raske kône- ja keelepuue. Lapsele on varasemalt tagatud xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx sotsiaalosakonna otsusega lapsehoiuteenus xxxxxxxxxx xxxxxx ajavahemikus 25.06.2019 kuni 05.07.2019. xxxx xxxxxxxx õpib xxxxxx xxxxxxxxxx x. klassis. Vanemate sõnul xxxxx õppimisega probleeme ei ole. 29.12.2021 toimus vestlus xxxxx ja xxxxx xxxxxxxxxxx seoses lähisuhtevägivalla juhtumiga. xxxxx sõnul tekkis tüli xxxxxxx arvutis olemise aja parast. xxxxxx ei taha kodus õppida ja veedab oma aega liiga palju arvutimänge mängides. Praeguseks on xxxxxx ja xxxxx omavahel ära leppinud ning nende omavahelised suhted on head. xxxxx kahetseb oma tegu. xxxxx pikaajaline haigus on põhjustanud peres emotsionaalset kurnatust, mille tõttu võivad vallanduda kergemini konfliktsituatsioonid. Vanemad tunnistavad, et neil on aegajalt raskusi xxxxxxx korrale kutsumisega. Sotsiaalosakond tagab perele vajadusel nende abivajadusest lähtuvad teenused. Praegu pere valla poolset abi ei soovi, vajadusel võtavad ise sotsiaalosakonnaga ühendust. Eeluurimise käigus on xxxxx xxxxxxxxxxx määratud tervisliku seisundi hindamiseks arstlik ekspertiis, mille käigus selgus, et xxxxx xxxxxxxx on põdenud üle 10 aasta kõrgvererõhktõbe, mille 2 tüsistustena tekkisid tal südamepuudulikkus ja lõppstaadiumi neerupuudulikkus. Kroonilise neerupuudulikkuse süvenemise tõttu on xxxxx xxxxxxxx alates 2015. aastast vajanud regulaarset dialüüsravi kuni 3 korral nädalas. Käesoleval ajal vajab xxxxx xxxxxxxx hemodialüüsravi, mida viiakse läbi iganädalaselt raviasutuses. 2009. aastal esines xxxxx xxxxxxxxxx ohjamata kõrgvererõhktõve foonil tekkinud ajusisene verevalandus ning 2017. ja 2022. aastal põdes ta läbi ajuinfarkti. Viimase ajuinfarkti põdemise järgselt esinevad tal püsiv kõnedefekt ja vasaku ülajäseme motoorse funktsiooni langus. 2019. aastal avastati xxxxx xxxxxxxxxx südame pärgarterite valendiku olulise ahenemisega ateroskleroos, mille tõttu osutus vajalikuks aortokoronaarse šunteerimise (šundilõikuse) läbiviimine. Käesoleval ajal on xxxxx xxxxxxxx isikus, ajas ja ruumis orienteeritud ning ta on võimeline vastama küsimustele, kuid pikemate lausetega vastamisel tekib tal mööduv hingeldus; esineb mõõdukas kõnedefekt. Liigub iseseisvalt, aeglaselt, abivahendeid kasutamata. Lisaks on talle määratud hooldaja. xxxxx xxxxxxxxxx on diagnoositud järgmised kroonilised haigused ja seisundid: rasvumine, südame- ja neerukahjustusega kõrgvererõhktõbi koos südamepuudulikkuse ja lõppstaadiumi neerupuudulikkusega, kroonilisest haigusest tingitud kehvveresus, 2022. aastal läbi põetud peaajuinfarktist tingitud kõnedefekt ja vasaku ülajäseme motoorse funktsiooni langus; aterosklerootiline südame- ja veresoonkonnahaigus südame pärgarterite šunteerimise järgse seisundiga. xxxxx xxxxxxxxx füüsiline tervislik seisund võimaldab käesoleval ajal tal esineda politseis, prokuratuuris ja kohtus kui talle tagatakse esinemise ajal puhkepause ja erakorralise meditsiinilise abi kättesaadavust subjektiivse enesetunde halvenemisel. xxxxx xxxxxxxxx füüsiline tervislik seisund ei võimalda tal kanda karistust sh teha ühiskondlikku kasulikku tööd või kanda vanglas vabaduskaotuslikku karistust. Lisaks vajab xxxxx xxxxxxxx iganädalaselt haiglas läbiviidavat dialüüsravi. xxxxx xxxxxxxxxx ei ole kehtivaid karistusi, ka ei oma ta kehtivaid väärteokaristusi. Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kahtlustatava xxxxx xxxxxxxxx seisukohad ning põhjendused, on seisukohal, et antud isiku suhtes on võimalik kohaldada käesolevas kriminaalasjas oportuniteeti. xxxxxxxx on algusest peale mõistnud oma tegu. Sündmuste järgselt on tema tervislik seisund järjest halvenenud kuni selleleni, et käesoleval ajal pole ta võimeline karistust kandma. Reeglina on jätkuvate perevägivallajuhtumite puhul tegemist avaliku menetlushuviga. Seda eeskätt juhul, kui isik on seaduses ettenähtud korras saanud mõjutada või karistada ja jätkab kohaldatud meetmetest olenemata vägivalla kasutamist. xxxxx xxxxxxxxxxx on ühe menetluse käigus esitatud kahtlustus mitmes episoodis ehk siis korduvas teos. xxxxxxxx on valinud vale kasvatusviisi- füüsiline karistamine, sest tal puuduvad vajalikud oskused käituda teisiti. Ta mõistab, et tal puudub igasugune õigus füüsiliselt karistada oma alaealist last, sõltumata sellest millise pahandusega või üleannetusega võis laps hakkama saada. Võimalik, et x.xxxxxxxx kahtlustuses kirjeldatud käitumise on põhjustanud tema vähesed vanemlikud oskused, mistõttu on x.xxxxxxxx nõus tegema koostööd xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx lastekaitsetöötajate ja vajadusel ka sotsiaalpedagoogidega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on reeglina avalik menetlushuvi olemas, siis käesolevas kriminaalasjas on oluline ka kahtlustatava tervise halvenemine kuni selleni, et käesoleval ajal ei ole ta võimeline kandma karistust. 05.10.23.a. toimus kahtlustatava xxxxx xxxxxxxxx ja kannatanu xxxxx xxxxxxxxx kohtumine prokuratuuris, kus pooled selgitasid, et praegu läheb hästi, xxxxxxxx läheb koolis hästi, õpib xndas klassis. xxxx õpib xndas klassis ja ka temal läheb hästi. Pere räägib oma ühistegevustest- viimati käidi koos Palamuse laadal. Seetõttu pole ka tõenäoline, et kahtlustatav võiks uuesti asuda kannatanuid väärkohtlema. Kahtlustatav on oma laste distsiplineerimiseks korduvalt valinud valesid kasvatusmeetodeid ning vaieldamatult on mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, on prokuröri seisukoht, et kahtlusaluse käitumine ei peaks käesoleval juhul päädima tingimata kriminaalkorras karistamisega. Edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede on isiku motiveerimine vägivallast loobumisele. Samuti tuleb tal tasuda kriminaalmenetluse kulud. 3 xxxxx xxxxxxxxx süü nimetatud kuritegude puhul ei ole suur ning ta soovib võimalikult kiiret lahendust. Teod on toime pandud minimaalse tegevusega (üks löök), samuti on realiseerunud käesoleva kuriteokoosseisu minimaalseim tagajärg- valu tundmine, vähemalt ühel korral ka tervisekahjustus hematoomi näol. Kahtlemata on arvestatav kuriteokoosseisuline element olnud ka tegude toimepanemine lähisuhtes oleva isiku suhtes. Käesolevas kriminaalasjas on peamine huvi säilitada isa xxxxx xxxxxxxxx ja poja xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxx xxxxxxxxx vahelised normaalsed suhted, luua ema xxxxx xxxxxxxxxxx turvatunne. Perekond elab koos ja vanemate enda väidete kohaselt on suhted normaliseerunud. Kriminaalkaristus iseenesest väljendaks küll ühiskonna suhtumist teosse, kuid ei pruugi tagada kõiki eelnimetatud eesmärkide täitmist. Oportuniteediga lõpetamine on nn koosseisuline lõpetamine, s.t et riik ütleb, et isik on teod toime pannud, aga tema mõjutamine/muutmine on võimalik karistust kohaldamata. xxxxx xxxxxxxx on valmis tasuma tekkinud menetluskulud ekspertiisitasuna 84 eurot lõpetamisest 6 kuu jooksul. Samuti on ta valmis 6 kuu jooksul alluma xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx lastekaitsetöötaja korraldustele ja kontrollile. Tegema igatepidi koostööd eesmärgil hoiduda vägivallast. Käesoleva kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik huvi. xxxxx xxxxxxxxx süü antud kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur. Prokurör on seisukohal, et kriminaalasja lõpetamine KrMS § 202 alusel on võimalik ja põhjendatud ning isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma lapsega suhtlemisel tema kehalisest väärkohtlemisest ka leebemaid vahendeid kasutades kui seda on kriminaalkorras süüdimõistmine. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21278002070 menetlus xxxxx xxxxxxxxx osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 3. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus tasuda menetluskulu 84 eurot riigile hiljemalt 05.04.2024.a. KrMS § 202 lg 2 p7 alusel on xxxxx xxxxxxxx kohustatud tegema koostööd xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx lastekaitsespetsialistide ja koolide sotsiaalpedagoogidega vägivallast loobumise/hoidumise eesmärgil- tähtaeg 05.04.2024.a. 4. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud asjad: CD-d jätta kriminaalasja juurde. 6. Vahistuse andmed: ei ole. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu seadusliku esindajale xxxxx xxxxxxxxxxx ja kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxxxx anda määrus koos maksekorraldustega kätte prokuratuuris.. 8. Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. 9. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Anneli Hinto ringkonnaprokurör 4