dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastus

Maanteeamet · 12. oktoober 2018
Seotud ettevõtted
KLM Projekt OÜ (adressaat)
Viit
15-2/18/42640-2
Registreeritud
12. oktoober 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
KLM Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc)
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2018
Vastutaja
Marek Lind (MA, Planeeringute osakond, Planeeringute menetlemise talitus)

Failid

  • 📎15-21842640-2 12.10.2018 Väljaminev kiri.bdoc5437 KB

Sisu (failidest)

KLM Projekt OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn 10616 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312 TÖÖ NR: 1018 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT Tellija: Saaremaa Vallavalitsus kontaktisik: Rait Pitk tel: 5680 4896 Projekteerija: KLM Projekt OÜ vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits tel.: 514 4725 TALLINN 2018 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 SISUKORD I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ............................................................................................................................ 4 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 6 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 6 2.2 GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 6 3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 7 3.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 7 3.2 21117 PROBLEMAATIKA ............................................................................................ 7 3.3 PLAANILAHENDUS ..................................................................................................... 7 3.3.1 Asendiplaaniline lahendus .......................................................................................... 7 3.3.2 Kõrguslik lahendus ...................................................................................................... 8 3.3.3 Ristmike ja mahasõitude lahendus ............................................................................. 8 3.4 MULLATÖÖD .............................................................................................................. 8 3.5 KATEND ...................................................................................................................... 8 3.6 VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM .................................................. 9 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ........................................................... 10 3.8 TEHNOVÕRGUD ....................................................................................................... 11 3.9 TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................... 12 3.10 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ............................................... 15 3.11 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND .............................................................................. 16 3.12 OLEMASOLEVATE RAJATISTE KAITSMINE ................................................................ 19 II JOONISED NR. 1 ASUKOHA SKEEM 1 2 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2.1 3 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2.2 4 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2.3 5 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2.4 6 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2.5 7 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS 2.6 8 VERTIKAALPLANEERIMINE 3.1 9 VERTIKAALPLANEERIMINE 3.2 10 VERTIKAALPLANEERIMINE 3.3 11 VERTIKAALPLANEERIMINE 3.4 12 VERTIKAALPLANEERIMINE 3.5 13 VERTIKAALPLANEERIMINE 3.6 14 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4.1 15 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4.2 2/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 16 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4.3 17 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4.4 18 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4.5 19 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4.6 20 RISTPROFIIL 1-1 5.1 21 RISTPROFIIL 2-2 5.2 22 RISTPROFIIL 3-3 5.3 23 RISTPROFIIL 4-4 5.4 24 RISTPROFIIL 5-5 5.5 25 RISTPROFIIL 6-6 5.6 26 RISTPROFIIL 7-7 5.7 27 PIKIPROFIIL PK 0+00...9+60 6.1 28 PIKIPROFIIL PK 9+60...19+10 6.2 29 PIKIPROFIIL PK 19+10...28+60 6.3 30 PIKIPROFIIL PK 28+60...37+90 6.4 31 PIKIPROFIIL PK 37+90...47+50 6.5 32 PIKIPROFIIL PK 47+50...57+00 6.6 33 TINGMÄRGID 7 III LISAD 1 TRUUBIPIKENDUSE SKEEM 1 (PK 0+87) 2 TRUUBIPIKENDUSE SKEEM 2 (PK 1+13) 3 TRUUBIPIKENDUSE SKEEM 3 (PK 5+95) 4. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE PLAANID, 7 JOONIST 5. EHITUSTÖÖDE MAHUD 3/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev teeprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Saaremaa Vallavalitsuse tellimusel. Jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehitamine on kavandatud Saaremaa vallas, V klassi kõrvalmaantee 21117 Kärla-Karujärve tee kilomeetritel 0-5,6 üldjuhul riigiteega paralleelselt ning tee kaitsevööndi maa-alale, välja arvatud lõigul kilomeetritel 2,28- 2,91, mil projekteeritav JJT järgib metsavaheteed ning asub väljaspool riigimaantee kaitsevööndi. Kärla alevikus paikneb tee osaliselt 21117 Kärla-Karujärve tee kinnistul. Projektis kavandatakse JJT ristumine 21118 Sõmera-Kärla-Uduvere teega 21118 ja 21117 Kärla- Karujärve tee ristmiku tsoonis, kusjuures varem välja ehitatud ristumine likvideeritakse. Projektlahenduse aluseks on võetud Maanteeameti Riigitee nr 21117 km 0-5,586 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse projekti koostamise nõuded 03.01.18, nr 15-2/17-0001/345 ning Saaremaa valla HD Lisa 1 – Teenuse osutamise tehniline kirjeldus. Projekteerimistööde käigus koostati järgmised uuringud: • Mnt nr 21117 Kärla-Karujärve jalgratta- ja jalgtee geotehniline pinnaseuuring, koostaja Reaalprojekt OÜ 2018 (töö nr GL18041) • Topograafiline plaan on koostatud Aamos Atlas OÜ poolt 2018. aastal (14.03.2018, töö nr 003-G-18). • KLM Projekt OÜ poolt kohapeal korraldatud vaatlused ja mõõtmised. Projekteerimistööde käigus koostati 7 JJT lõigule, kus JJT või selle osa kavandatakse riigitee krundile, isikliku kasutusõiguse plaanid (vt LISA 4) Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Ehitusseadustik; • Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015 määrus nr 106); • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015 määrus nr 82); • Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a määrus nr 74); • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a määrus nr 90); • Tee ehitamise kvaliteedinõuded (MTM 03.08.2015.a määrus nr 101); • Teetööde tehnilised kirjeldused, versioon 19.01.2016; • Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord (MTM 19.06.2015.a määrus nr 67); • Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (MTM 04.09.2015.a. määrus nr 115); • Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a määrus nr 80); • Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92); • Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM 25.06.2015 määrus nr 70); • EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.; • EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained.; • EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.; 4/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 • EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.; • EVS-EN 13285:2010 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; • EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.; • EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid, vastavuskriteeriumid; • EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine; • EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Sertifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; • EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; • EVS-EN 12899:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid; • EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; • RIL 77-2005 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; • Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr 12); • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); • Riigimaanteedele paigaldatavatele liiklusmärkidele nõuete kehtestamine (MA peadirektori 21.06.2013 käskkiri nr 0237); • Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0002); • Geosünteetide kasutamise juhis (MA peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264); • Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (2012-2, MA peadirektori 30.04.2012.a käskkiri nr 0167); • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2001-52, MA peadirektori 04.03.2002.a käskkiri nr 31, muudetud MA peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005); • Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori 18.04.2006.a käskkiri nr 98); • Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264); • Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika kehtestamine (MA peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230); • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314); • Teehoiutööde dokumenteerimine ja tööde vastuvõtmine (MA peadirektori 08.07.2003.a käskkiri nr 99); • Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri (MA peadirektori 09.10.2014.a käskkiri nr 0282); • Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele (MA peadirektori 30.12.2004.a käskkiri nr 215); • Teehoolde järelevalve juhend (MA peadirektori 20.02.2015.a käskkiri nr. 49); • Riigimaanteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide ja tunnelite projekteerimisnõuete täpsustamine (MA peadirektori 29.02.2008. a käskkiri nr 55); Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused (06.0.2016).” 5/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Infot „Teetööde tehniliste kirjelduste“ kohta on võimalik leida Maanteeameti koduleheküljelt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD JJT projekteeritakse maa-alale: • Lääne poole riigiteed 21117 Kärla-Karujärve tee; -tee algab Kärla alevikus; esimese 2,3 kilomeetri ulatuses on maastik tasane, vähese hoonestuse ja kõrghaljastusega rohumaa, kõrguste vahega 14.90-19.00; -650 jm ulatuses asub JJT metsa vahel, kõrguste vahe 19.00-21.30; -edasi läbi projekteeritav tee tasast, kuid pideva tõusuga metsamaastikku, kõrguste vahe 21.30-46.50; -maapinna üldised pikikalded on lõuna suunas, kusjuures esimese 2,3 km ulatuses pikikalded kohati puuduvad; -eelvooludeks on maastiku madalaimates punktides Kärla jõgi (kokku kolm truupi, igaüks läbimõõduga 1,5 m)ja olemasolevad maanteetruubid 0,52 km-l (läbimõõduga 1,2 m) ja 3.71 km-l (läbimõõduga 0,8 m). 2.2 GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Uuritud alal maapind tõuseb laugelt põhja suunas, kuid kohati on reljeef liigendatud erinevate pinnavormidega. Planeeritava tee lõunapoolne osa läbib Kärla külas Kärla jõe orgu, lõigu põhjapoolne osa paikneb Lääne-Saaremaa kõrgustikul, kus toimub järsem maapinna tõusmine. Absoluutkõrgused on vahemikus 14,6…46,3 meetrit. Üldgeoloogilistel andmetel moodustab uuritaval lõigul aluspõhja Siluri ladestiku dolokivi, mis lõigu lõunapoolses osas asub maapinna lähedal, ca 1…5 meetri sügavusel, põhjapoolses osas, kus on kõrgustik, asub dolokivi kuni 30 meetri sügavusel. Pinnakate koosneb moreensetest setetest, mida katab merelise päritoluga liiv. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla: Muld – moodustab maapinna ülemise kihi valdavas osas puuraukudes, kohati võib pinnas ka täite all esineda. Kihi paksus on 0,05…0,45 meetrit. Muld on segunenud peeneteralise liivaga, paiguti kihi alumises osas ka kruusaga. Kruusane pinnas – puuraukudes nr 12 ja 13 esineb pindmise kihina liivane kruus, mis moodustab teekatte kõrvalteel. Kihi paksus on 0,2…0,25 meetrit. Pinnas on pruunikashalli värvusega ja tihenenud, ISO järgne nimetus on saGr. Samuti esines üksikutes puuraukudes kruusliiva kiht, mis kohati on orgaanikaga segunenud. ISO järgi on pinnase nimetus (or)grSa. Liiv pinnased – valdav osa loodulikust aluspinnasest koosneb uuringusügavuse ulatuses liivadest. Uuringusügavuses on kihi paksus kuni 0,65 meetrit. Pinnas on peeneteraline ja kollase, pruuni või halli värvusega. Liiv esineb ka täites ja võib olla läbisegunenud orgaanikaga (pööratud pinnas). Valdav osa liivast on tolmliiv ning ISO järgi on nimetus siSa ja pinnasegrupiks B. Esineb ka peenliiva (FSa) ja ühes puuraugus keskliiva (MSa). Kohati esinenud mullane/orgaanikaga segunenud liiv on tumehalli värvusega ja ISO nimetuses on eesliide or. Kerge saviliivmoreen – levib üksikutes puuraukudes mulla ja/või liiva all maapinnast 0,25…0,85 meetri sügavusel. Kihti läbiti kuni 0,25 meetrit. Pinnas on kollakashalli värvusega ja sitke kuni kõva. Jämepurru sisaldus on 5-20%. Moreen sisaldab kohati ka liivapesasid. ISO järgi on pinnase nimetus clSa ja pinnasegrupiks on A. 6/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Pinnasevesi Pinnasevesi esines välitööde käigus (03-04.05.2018) 4 puuraugus, kus see asus maapinnast 0,0…0,3 meetri sügavusel. Uuringute aegne pinnaseveeseis on iseloomulik kõrgvee perioodile, kus pinnase läbilõikes olevate savikate/tolmsete pinnaste tõttu koguneb ajutise iseloomuga pinnasevesi, mille tase on kohati vahetult maapinna lähedal või maapinnal. Kuivematel perioodidel maapinnale ulatuv pinnasevesi kaob, püsiv pinnasevee tase asub uurimissügavusest sügavamal. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED 21117 tee äärde projekteeritud JJT on kavandatud eeskätt ühendama Kärla alevikku Karujärve supluskohaga. Riigitee 21117 2017. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 355 autot/ööp, kiirusepiirang on 90 km/h (osaliselt kehtib kiirusepiirang 70 km/h), Kärla alevikus 50 km/h. 3.2 21117 PROBLEMAATIKA 21117 ja 21118 ristmiku piirkonnas on katendi pikikalle kohati enam kui 9%. KLM Projekt OÜ analüüsis käesoleva projekti raames olukorda ning leidis otstarbeka lahenduse. Käesoleva projekti koosseisus pakume välja omaette töömaa, mille piires tuleks 21117 katendid rekonstrueerida, andes neile antud tingimustes parimad võimalikud kalded. Rekonstrueerimistööd ei kuulu kergliiklustee töömahtude koosseisu. 4,43 km-4,55 km paikneb projekteeritav JJT küll 21117-st normatiivsel kaugusel, kuid tulenevalt reljeefi omapärast paikneb JJT pind 21117-e pinnast madalamal kui 2,0 m kokku ca 120 jm pikkusel lõigul. Vastavalt maanteeameti juhendile nr 2016-1. „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ on vajalik 21117 antud lõigul varustada põrkepiirdega. Lahendus on antud Asendiplaani ja liikluskorralduse joonisel 2.6. Põrkepiirde ehitus kuulub kergliiklustee rajamise töömahtude kooseisu ning selle ehitust rahastab Tellija sarnaselt teiste töödega. 3.3 PLAANILAHENDUS 3.3.1 Asendiplaaniline lahendus Plaanilahendus on näidatud joonistel 2.1.-2.6. Projekteeritava JJT väljaehitamine on kavandatud üldiselt 21117 lääneküljele valdavalt 2,5 m laiusena. Vahemikus PK 0+00.00 kuni 4+20.00 piirneb JJT elamukruntidega ning vahemaa 21117-ga on suhteliselt väike (kõige kitsamas kohas 3,2 m). Seetõttu on vahemikus PK 1+33.00- 2+12.00 JJT laius erandlikult 2,0 m. Kärla aleviku JJT lõigule on projekteeritud valgustus (vt KLM töö nr 200518 Tänavavalgustuse ja olemasolevate side- ja elektrirajatiste kaitsmise tööprojekt). Alates PK 4+20.00 on JJT ja 21117 vahekaugus üldjuhul 7,0 m. Vahemikus PK 23+00.00 – 26+35 ja PK 29+05.00 – 29+60.00 on JJT laius 3,5 m ning katend on valitud, lähtudes autosõidu vajadusest. 7/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 3.3.2 Kõrguslik lahendus Projekt. teede pikiprofiilid on näidatud joonistel 6.1- 6.6. Vertikaalplaneerimine on joonistel nr 3.1-3.6. Projekteeritud pikikalded on vahemikus 0,001…0,06. Tabel 2. Projekt. ristprofiili elementide põikkalle Ristprofiili element Põikkalle Kergliiklustee 0,025 % Tugipeenar 0,04 % Nõlv min 1:1,5 3.3.3 Ristmike ja mahasõitude lahendus 21117 ääres rekonstrueeritakse 21 mahasõitu, kusjuures 3 neist nihutatakse sobivamasse kohta; rajatakse 4 uut mahasõitu; lisaks rajatakse 6 kohta, kus kergliiklejad pääsevad JJT-le; lahendust vt joonistelt Asendiplaan ja liikluskorraldus 2.1-2.6. 3.4 MULLATÖÖD Teemulde süvend, teemulle ja dreenkiht tuleb ehitada vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101). 3.5 KATEND Vastavalt geoloogiale koosneb projekteeritava JJT alune pinnas 0,05-0,45 m sügavuseni kasvumullast, mis lasub liivasel pinnal. Katendiks kogu JJT ulatuses, välja arvatud mahasõidud, on valitud (tüüp 1) • Asfaltbetoon AC 8 surf (45% tardkivi täitematerjal) 5cm • Ridakillustikust alus, 20 cm (Emin≥140 MPa), fr. 4/63 • Liivast dreenkiht, 20 cm Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp • Liivast dreenkiht mineraalpinnase kihini (vajadusel, 40 cm kihtidena), Kt=0,96, Kf≥0,2 m/ööp • Tihendatud olemasolev pinnas Katendiks mahasõitudel kohtades, mis ristuvad JJT-ga ulatuses on valitud (tüüp 2) • Asfaltbetoon AC 8 surf (45% tardkivi täitematerjal) 6 cm • Ridakillustikust alus, 20 cm (Emin≥170 MPa), fr. 4/63 • Liivast dreenkiht, 20 cm Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp • Liivast dreenkiht mineraalpinnase kihini (vajadusel, 40 cm kihtidena), Kt=0,96, Kf≥0,2 m/ööp • Tihendatud olemasolev pinnas Katendiks mahasõitudel (<500 autot ööpäevas) (tüüp 3) • Asfaltbetoon AC 12 surf 7 cm • Kiilutud killustikalus, 20 cm (Emin≥170 MPa), põhifraktsioon 32/63, kiilumisfraktsioon 8/16 • Liivast dreenkiht, 20 cm Kt=0,98, Kf≥0,5 m/ööp • Liivast dreenkiht mineraalpinnase kihini (vajadusel, 40 cm kihtidena), Kt=0,96, Kf≥0,2 m/ööp • Tihendatud olemasolev pinnas 8/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Projekteeritud killustikkate (tüüp 4) • Sidumata segu nr 6 (fr 0/31,5), 5-7 cm (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, lisa 10) • Kiilutud killustikalus, 20 cm (Emin≥170 MPa), põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioon 8/16 • Tihendatud olol. pinnas Projekteeritud teepeenarde haljastus (tüüp 5) - Murukülv - Kasvupinnas, min 15 cm Projekteeritud sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 6) • Asfaltbetoon AC 12 surf, 5 cm • Tihendatud ol.ol. killustikalus/ asfalt Asfaltsegude jämematerjalile esitatavad minimaalsed nõuded: AC8surf Gc85/20, AN NR, LA35, Fl25, tardkivim, AbrA DV, WTSAIR DV AC12surf, C100/0, AN14, FNaCl4, f2, tardkivim, AbrA40; WTSAIR0,30 Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil: purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria – C50/30; purunemiskindluse kategooria – LA40; külmakindluse kategooria – F8; plastsusteguri kategooria – Fl35; peenosiste sisalduse kategooria – f4. 3.6 VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM Projekteeritava JJT katenditelt juhitakse sademeveed põikikalletega olemasolevasse murupinda projekteeritavatesse nõvadesse. Silmas tuleb pidada seda, et nõva põhja kõrgus (olulistes punktides tähistatud) ei ole paralleelne katendi kõrgusega, vaid sõltub üldistest maapinna kalletest, aga samuti maanteetruupide asukohtadest. Rajatav nõva, mis peab toimima üldise veeviimarina on joonistatud üldjuhul plaanile vähemalt kahe joonega, kusjuures nõva põhja tähistab sinine katkendjoon ning nõva serva sinine pidevjoon. Mõnel puhul on lisaks tähistatud nõva põhjajoon kohtades, kus ehitaja peab vältima võimalike vooluvete tahtmatut takistamist maastikul. Seoses JJT ehitamisega osaliselt rekonstrueeritakse riigiteel 21117 kolm truupi (neist üks binokkeltruup): -PK 0+87.00 binokkeltruup, torude läbimõõt 1,5 m, projekteeritavate torude pikkus ca 12 m. -PK 1+13.00 truup, toru läbimõõt 1,5 m, projekteeritava toru pikkus 7,5 m. -PK 5+95.00 truup, toru läbimõõt 1,2 m, projekteeritava toru pikkus 10 m. Torule paigutada restkaev, luugi abs kõrgus 15,30. Kõikidel juhtudel rajatakse truubi pikendus PP IWS Strong SN8 torust, olemasoleva ja projekteeritava toru ühenduskohad katta ühendusmuhviga, mille mõõdud täpsustada pärast betoonpäise eemaldamist. 9/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Tabel 3. Projektiga on ettenähtud liiklusmärgid: Märgi asukoht Nimetus Arv Suurusgrupp PK 0+00 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“** 1 0 PK 0+00 Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“** 1 0 PK 0+13 Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ 1 0 PK 0+13 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ 1 0 PK 22+95 Nr 637 „Suunaviidad“ 1 0 PK 23+00 Nr 172 „Jalakäijad“ 1 0 PK 23+00 Nr 821 „Mõjupiirkond“ 1 0 PK 26+40 Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ 1 0 PK 26+40 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ 1 0 PK 28+80 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ 1 0 PK 28+80 Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ 1 0 PK 29+40 Nr 637 „Suunaviidad“ 1 0 PK 29+60 Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ 1 0 PK 29+65 Nr 172 „Jalakäijad“ 1 0 PK 29+60 Nr 637 „Suunaviidad“ 1 0 PK 28+80 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ 1 0 PK 41+70 Nr 141 „Ohtlik kurv paremale“ 1 0 PK 41+70 Nr 146 „Järsk tõus“ 1 0 PK 28+80 Nr 445 „Jalgratta- ja jalgtee lõpp“ 1 0 PK 28+80 Nr 435 „Jalgratta- ja jalgtee“ 1 0 ** - olemasoleva liiklusmärgi ümbertõstmine Tabel 4. Projektiga ettenähtud teemärgised Nimetus Pikkus, m Pindala, m2 Nr 974 „Jalgtee“ 5,6 Nr 975 „Jalgratta tee“ 4,8 21118 ülepääsukohal tuleb tõkestada jalgratturite ja rulluisutajate ootamatu sattumine maanteele. Selleks kasutada betoonjalanditel torupiirdeid, mille asetus peab tõkestama sirgjoonelise liikumise. T5-le lähima torupiirde elemendi kaugus maantee katendi servast peab olema vähemalt 3,0 m ja torupiirete omavaheline kaugus vähemalt 2.0 m. 10/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Projekteeritud liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele (tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad 0-suurusgruppi. Liiklusmärkidel kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgi paigaldamisel tuleb kasutada betoonist posti vundamenti. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. Projekteeritud liikluskorraldust vt joonised 2.1.-2.6. 3.8 TEHNOVÕRGUD Projekteeritud tehnovõrgud on näidatud joonistel 4.1 - 4.6. Tehnovõrkude projekteerijad on järgmised: KLM Projekt OÜ töö nr 200518, Tänavavalgustuse ja olemasolevate side- ja elektrirajatiste kaitsmise tööprojekt, (vastutav projekteerija Rünno Bruus). Sideprojekt OÜ töö nr E1826, Vana-Tooma, Köstri ja Sigala fiiberoptiline sidekaabel. Tööprojekt, (vastutav projekteerija Rene Ots). Likvideerida side õhuliin koos postide, tugede ja tõmbidega PK 8+30.00 – 17+23.00. Enne side õhuliini ja sellega seotud elementide likvideerimist ehitada välja asendusrajatis vastavalt Sideprojekt OÜ tööle nr E1826. NB! Eelnimetatud töö järgi väljaehitatavad trassid ELA SA kaevudest kuni klientide kinnistute piirideni hakkavad kuuluma Telia Eesti AS-le. Tööde teostamise käigus rihtida vajadusel uuele kõrgusele JJT alale jäävad kaevuluugid. Rekonstrueerida Kärla alevikus paiknevate kanalisatsiooni- ja veetrasside liitumiskohad pimeäärikuga nii, et võimalikul hilisemal liitumisel poleks vaja JJT katendit üles kaevata. Veetrass pimeäärikuga paigaldada 1,8 m sügavusele. PK 0+62 paigaldada olemasoleva allika ärajuhtimiseks drenaažikaev koos toruga. Drenaažikaevu põhja kõrgus täpsustada ehituse käigus. 11/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 3.9 TÖÖDE TEOSTAMINE Kaevetööde teostamine ja kaevetöödel rikutud maa-ala taastamine teostada vastavalt Kuressaare Linnavolikogu määrus, Vastu võetud 28.04.2016 nr 13 (https://www.riigiteataja.ee/akt/411052016014). Ettevalmistustööd Geodeetilised tööd Hõlmab teede ja platside ehituse mahamärkimisega seotud töid. Aluse ja katte ehitusele eelnevalt tuleb kihi servad tikutada, määrates ära kihi kõrgused olenevalt paigaldusmasinate vajadustest. Paigaldada ajutised reeperid. Lepiku ja Mihki kinnistul säilitada piirikivid. Olemasolevate ettejäävate puude ja võsa likvideerimine. Projektis määratud puud ja põõsad likvideerida. Teostada raietööd, juurida kännud, vedada ära puitmaterjal ning utiliseerida kännud ja oksad. Kui juurimistöödel jäävad järele augud, tuleb need täita sobiva, ümbritseva materjaliga sarnaste omaduste ja tugevusega või projektis määratud materjaliga. Mullatööd Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas tuleb toimetada Saaremaa Vallavalitsuse poolt näidatud ladustuskohta. Kopli kinnistu ulatuses ülejääv kaevatav materjal ladustada omaniku näidatud kohta Järveääre tee ja Vernala 43301:001:0060 kinnistu vahelisel alal. Süvendi töötlemine Süvendi töötlemine tuleb teostada täpses vastavuses joonistele (kalded põikprofiilid) või Ehitusjärelevalve poolt määratule. Aluspinnase pehmed või kahjustunud kohad süvendi põhjas tuleb parandada materjali väljakaevamise ja selle asendamisega sobiva materjaliga, millel on ümbritseva materjaliga samad omadused ja tugevus. Süvendi põhi peab olema nõuetekohaselt tihendatud (tihendustegur 0,95) ja tasane, projektijärgse kõrguse ja kaldega. Süvendi põhja pinna lubatud kõrvalekalded joonistel näidatud tasemest on +0 ja –3cm. Töövõtja peab kontrollima joondamise, kõrguste ja asendi vastavust joonistele oma tööjõu ja mõõteriistadega. Töövõtja peab hankima mõõdistamiseks vajaliku abimaterjali (vaiad, tikud ja muu taoline materjal). Enne aluspinna ettevalmistuse heakskiitu objekti ehitusjärelevalve poolt ei tohi paigaldada ühtegi materjali mulde või sõidutee aluse ehitamiseks. Valmis aluspinnalt üleminev liiklus on lubatud ainult järelevalve nõusolekul. Töövõtjal ei ole lubatud kasutada ülemäärase raskusega, aluspinda kahjustavaid ehitusmasinaid. 12/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Täidendi ehitus Täidendi põhjale anda projektijärgne kalle, tasandada ja tihendada, tihendustegur 0,95. Täidend tuleb ehitada projektis nimetatud materjalist ja paigaldada järjestikuliste kihtidena ristlõike täies ulatuses ja sellises pikkuses, mis sobib mahapanemise ja tihendamise töömeetoditega. Iga kiht tuleb buldooseri või greideriga või muul sobival viisil ühtlaselt laiali lükata. Kihi paksus peab vastama tihendamismasina võimsusele, kuid ei tohi ületada 25 cm. Materjali niiskus peab olema lähedane tihendamiseks sobivale optimaalsele niiskusele. Kui materjal on liiga kuiv, tuleb lisada vajalikus koguses vett, mis segatakse ühtlaselt pinnasesse. Kui materjal on liiga märg, tuleb seda õhutada, kuni saavutatakse rahuldav niiskus. Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli ning vibrorulli ja/või muud tüüpi Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud tihendamismasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamine algab täidendi madalamalt äärtelt ja suundub edasi kõrgema ääre poole, kusjuures rull peab eelmisest jäljest vähemalt poole rulli laiuse võrra üle ulatuma. Kogu ala tuleb rullida piisav arv kordi, tagamaks nõutava tihendusteguri 0,98. Kihtide põikkalle peab vastama sõidutee projekteeritud põikkaldele Täidendi pealispinnale anda projekteeritud põikkalle ja tasandada nõutava tasasuseni. Pilu 3m lati all pikisuunas võib olla maksimaalselt 30mm. Kõrgus ei tohi erineda üle 30mm. Enne täidendi ehitust peavad maa-alused trassid olema paigaldatud. Dreenkihi ehitus Dreenkiht ehitada projektis ettenähtud materjalist. Dreenkiht ehitada eelmises punktis kirjeldatud viisil. Dreenkihi põhja kalle peab olema dreeniva pinnase asukoha suunas. Dreenkiht tihendada (tihendustegur 0,98). Tihendamise ajal peab dreenkihi materjali niiskus olema optimaalsele lähedane (vajadusel kuivatada või kasta). Dreenkihi paksus ei tohi erineda nõutavast rohkem kui -10%. Geomeetrilised parameetrid peavad vastama ettenähtule, lubatud on järgmised kõrvalekalded: plaanis +10cm ja profiilis +3cm. Aluste ehitus Killustikaluse ehitus Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada killustiku põhifraktsioon koguses 80% koguhulgast ja teostada esialgne tihendamine. Järgneb kiilekillustiku fraktsiooni (20%) laotamine koos tihendamisega. Kinnikiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta (ligikaudu 15…20 l/m2 põhifraktsioonil ja 10…12 l/m2 kinnikiilumisel). Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 3m lati all ei tohi olla üle 8mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda 20mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet. 13/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Katete ehitus Asfaltbetoonkatte ehitus. Ettevalmistatud alus tuleb kruntida mitte varem kui 6 tundi enne asfaltbetoonkatte laotamist bituumenemulsiooni või vedeldatud bituumeniga, norm 0.5...0.8 l/m² bituumenit või 0.7...1.2 l/m² bituumenemulsiooni. Töödeldud ala ei tohi ületada selleks päevaks asfalteerimiseks planeeritud ala. Tuleb hoolitseda, et krunditud alast ei sõidaks üle liiklusvahendid. Segu paigaldada laoturiga kogu ühesuguse kaldega laiuses. Laotamine peab toimuma ühtlases tempos, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ei tekiks vaheaegu. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis. Laoturi punkris ei tohi segu temperatuur olla üle 10 kraadi madalam, kui seda liiki segu madalam lubatud segamistemperatuur. Laoturi tööpausid ei tohi ületada 30 minutit, vastasel juhul tuleb jätkata põikvuugi ehitamisega. Tihendamisega tuleb alustada kohe pärast laotamist. Kihi temperatuur tihendamise alguses peab olema 120-160o C. Tihendamise lõpul ei tohi temperatuur olla madalam kui 90o C. Tihendamise tulemusena peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega sideaine pinnaletõusuga libedaid kohti. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Jahtunud paani serv tuleb eelnevalt soojendada või sitke bituumeniga kruntida. Tuleb tagada nõuetele vastava piki- ja põikvuukide tasasus ja veekindlus. Kui kattekiht on paigaldatud, tuleb piki- ja põikvuugid töödelda 0,2 m laiuselt bituumenemulsiooni BE50R kulunormiga 0,3 kg/m² ning puistata üle graniitkillustikuga (0,2mm). Lõigu võib avada liikluseks alles siis, kui kate on piisavalt jahtunud, et taluda liiklust. Põikkalle peab vastama projektile. Maksimaalne lubatud kõrvalekalle on +0,5%. Pinnavesi peab täielikult kattelt ära voolama. Kihi paksus peab vastama projektile, lubatud kõrvalekalle on kuni -5 mm. Laiuse lubatud kõrvalekalle on +2 cm. Tee telje kõrgus ei tohi erineda projektist rohkem kui +2 cm. Pilu 3 m tasasusmõõtelati all (5 mõõtmist iga 0,5 m järel mõõtelati otsast) ei tohi olla suurem kui 4 mm pikisuunas ja 3 mm põiksuunas. Telje kõrguste kontrollmõõtmised viiakse läbi kõikides kohtades, kus on aimatav mittevastavuse võimalus, kuid mitte harvem kui 5 kohast iga kilomeetri kohta. Põikkalde ja katendi laiuse mõõtmised tuleb teostada kogu objekti ulatuses 100 m järel. Tasasuse kontroll tuleb läbi viia kogu objekti ulatuses, mõõtes pilu 3 m lati all 50 m vahedega katte äärtele mitte lähemal kui 1,5 m, kui mõõdetakse tasasust pikisuunas ja 0,5 m, kui mõõdetakse tasasust põikisuunas. Põikkalde, tasasuse ja katte laiuse mõõtmisi tuleb teostada töö käigus. Kui töös leitakse defekte (kahjustusi), mis ületavad tolerantside väärtusi kahekordselt, tuleb teostada lisamõõtmisi määramaks kindlaks defektse teeosa piirid; sellel teelõigul ehitatud asfaltbetoonist kulumiskiht tuleb eemaldada ning paigaldada uus, nõuetele vastav asfaltbetoonist kulumiskiht. 14/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Liikluskorraldusvahendite paigaldamine Liiklusmärkide paigaldamine Liiklusmärgipostid paigaldada tee kõrvale betoonvundamendi sisse, kaugus ja kõrgus vastavalt standardile. Postid ei tohi ulatuda üle märgi ülemise serva. Ühe posti küljes olevad märgid peavad olema selliselt paigaldatud, et post on märkide keskjoonel. Posti pikkus määrata kindlaks sõltuvalt märkide arvust postil ja vertikaalsest vahest. Postid tuleb välitingimustes lõigata saega ning lõikeotsad katta korrosioonivastase värviga. 3.10 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Karujärve tee 1 ja 1a kruntidele rajada lippaed vastavalt joonisele, asendiplaanil näidatud ulatuses ning varustada jalg- ja autoväravatega (vt asendiplaan). Aia kõrvale istutada kogu asendiplaanil näidatud pikkuses hekk (nt elupuu, kuusk, nulg vms igihaljas hekitaim). Haljastus- ja maastikukujundustööd. Projekteeritud haljastus (proj. murualad) on näidatud joonistel 2.1-2.6. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks. Väetis tuleb kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. 15/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Muruseemne soovitav segu: - punane aruhein 30% - lamba aruhein 50% - aasnurmikas 20% Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. 3.11 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on "Tee seisundinõuded MTM määrus 92 2015a" Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 53 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt: "Omanikujärelevalve tegemise korra nr. 80, 2015" kohaselt. Nõuded tee kasutajale Tuleb järgida 01.07.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku". Tee või tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega. Tee seisund peab vastama MTM 07.2015a. nr 92 "Tee seisundi nõuded". Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. 16/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Naastrehvide kasutamine reguleeritakse "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga". Teel on keelatud: - lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks; - sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega; - sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; - sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed; - ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; - teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; - karjatada kariIoomi. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab tee omanik maa omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. Tegevus teel ja teekaitsevööndis Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: - maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; - teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; - ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; - ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; - takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; - paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; - korraldada spordivõistlust või muid rahvaüritusi; - kaevandada maavara ja maa-ainest. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. 17/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töö tegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada tee omaniku luba ja maa omaniku kooskõlastus. Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada: - kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks; - tee omanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga; - tööde teostamise ajagraafik. Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus. Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (e-kiri, faks või paberil avaldus) informeerima tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab linnavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust. Värviga teekattemärgistust uuendada igal aastal, plastiku puhul uuendada märgistust, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. Talvisel hooldusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada haljasalale. Peenra vaba ruum peab seejuures olema vähemalt 1,0m. 18/19 SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, KÄRLA-KARUJÄRVE KERGLIIKLUSTEE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 1018 3.12 OLEMASOLEVATE RAJATISTE KAITSMINE Olemasolevate elektri- ja siderajatiste kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi. Kui kaevetööde käigus tekib oht olemasolevatele kommunikatsioonidele või rajatistele tuleb ette võtta meetmed nende kaitsmiseks. Ehitustööde teostamiseks teiste võrguvaldajate võrkude läheduses tuleb järgida Võrguvaldaja nõudeid võrgu kaitsmiseks ja säilitamiseks. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on 1m mõõdetuna äärmisest kaablist, siderajatise kaitsevöönd on 1m siderajatise keskjoonest. Olemasolevad elektri maakaablid või side maakaablid, mis asuvad paigaldatava valgustuse masti vundamendi kõrval, tuleb täiendavalt kaitsta poolitatavate kaitsetorudega. Kaitse- ja reservtorud paigalda või pikendada selliselt, et nende otsad ulatuksid ca 1,0m üle asfaltkatte serva. Torude otsad sulgeda ning sidekaablite otsad tähistada pallmarkeritega. Ehitustöödel jälgida, et peale ehitustöid olemasolevate rajatiste sügavus planeeritud maapinnast ei väheneks. Vajadusel näha ette elektri- ja siderajatiste viimine sügavamale. Teedega ristuvad elektri- ja sidekaablid, mis ei ole kaitstud kaablikaitsetorudega, paigaldada lõhestatud kaablikaitsetorusse, jäikusklassiga 750N. Näha ette sidekanalisatsiooni läbiviigu tihendamine vältimaks liiva vajumist sidekaevu. Ristumised teiste maa-aluste kommunikatsioonidega teostada vastavalt standardile EVS 843:2016. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad olemasolevaid kommunikatsioone, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta kaabel nõuetekohaselt Seletuskirja koostas: Aleksandr Lipkin, 31.08.2018 19/19 PK 1 2+20 .00 PK 1 2+00 .00 PK 1 1+80 .00 PK 1 1+60 .00 R4 0.50 .0 3.00 0 12.52 PK 11+ 40.00 R5.01 0.50 PK 11+20.00 sa PK 11+00.00 ma PK 10+80.00 PK 10+60.00 0 PK 10+40.0 1 65 1 20.00 PK 10+ 00.00 PK 10+ 0.00 PK 9+8 R51.25 R48.75 0.50 R4. 96 PK 9+60.00 14.18 4.00 0 .0 R5 0.50 R51.25 5 R48.7 0.50 sa PK 9+4 0.00 13.20 3.50 .00 R5 0.50 20.00 PK 9+ 00.00 PK 9+ 80.00 PK 8+ 60.00 PK 8+ 40.00 PK 8+ 20.00 PK 8+ 0 0.00 PK 8+ 80.00 PK 7+ 60.00 PK 7+ 40.00 PK 7+ 20.00 PK 7+ 00.00 PK 7+ 8 0.00 PK 6+ 0 +60.0 PK 6 00 571 +40. PK 6 KÄRLA KÄRLA 572 + 20.00 PK 6 KIRIKUKÜLA 641 00.00 PK 6+ .00 PK 5+80 0 PK 5+60.0 PK 5+40.00 PK 5+20.00 PK 5+00.00 PK 4+80.00 PK 4+60.0 0 R51.25 PK 4+40.00 R48.75 0 0.50 R5. 4.5 00 PK 4+20.00 19.54 2t 3a R9.00 31 0.50 PK 4+ 00.00 221 PK 3+ 80R .050. 61 R1 6 .03 R1 3.5 3 PK 3+ 60.00 PK 3+ 40.00 R3. 0.50 00 3.73 9.50 PK 3+ 0.50 20.00 PK 3+ 00.00 PK 2+ 80.00 PK 2+60 .00 R3 0.50 .0 0 3.50 9.50 PK 2+40.00 0.50 811 221 200m PK 2+20.00 R3 .0 0.50 0 3.50 9.50 0.50 PK 2+00.00 R3 .09 0.50 PK 1+80.00 12.94 6.82 0 .0 R3 0.50 PK 1+60.00 PK 1+40.00 0.50 R3 .0 0 R24.63 10.39 3.12 .00 R8 0.50 R15.46 0. 50 R1 0 R10.5 0 PK 1+ R8.0 5 .00 20 7.1 2.50 0.230.25 12,00 1 1 0.00 PK 1+0 0 +80.0 PK 0 9 5 .8 R1 0.2 0 50 2.5 .25 R1 3 .46 PK .50 .15 R6 R2.9 0 00 0+6 0. 2 51 2. 9.98 221 3.6 9 . 01 R3 R16.0 7 00 +40. PK 0 445 PK 0 R13.66 +2 R1 R12. 1. 41 0.0 16 0 135a R3 97 4 .66 97 5 3.01 435 R3 R1 .00 R4 2.50 .16 0 .00 .5 0.50 R1 R2 9.97 .00 0.50 00 6.00 +00. PK 0 631 UDU VER 20 E 631 KUR ESS AAR 435 1 E2 ** L 634 üleikvid Karujä käi eer Liikl k ita usm v ärk rve in ihu 6 tad a ** 445 PK 17 +2 0.0 0 PK 1 7+ 00 .00 R6 0 0 .96 2 3.5 0.5 0 4.9 0.5 PK 8 16 0 +8 0.0 0 18. 2 .5 0 R7. 00 4.36 PK 16 +6 0.00 PK 16 +4 0.0 0 PK 16+ 20. 00 PK 16+ 00. 00 PK 15+ 80. 00 50 351 PK 1 5+6 0.0 0 2.00 3.30 PK 1 5 +40 .00 PK 1 5 +20.0 0 KIRIKUKÜLA 541 .00 PK 15+ R3 00.00 8.10 2.00 R3 .09 KIRIKUKÜLA 541 PK 14+80 .0 0 PK 14+60.00 0 PK 14+40.0 0.25 0.255.05 2.50 1.73 0.250.25 2 2 4+20.00 PK 1 0 PK 14+00.0 0.50 R5 .00 0 PK 13+80.0 u 14.00 4.00 0.50 0 PK 13+60.0 PK 13+40.00 20.00 PK 13+ .00 3 +00 PK 1 .00 12+80 PK 2 0.25.00 0.25 8.65 R3.0 0 .00 2 +60 PK 1 0 +40.0 PK 12 20.00 PK 12+ 0 0 0 0.5 3 PK 0 0.4 24 0.5 .50 1.7 +0 0.0 0 PK 23 +8 0.0 0 PK 23 +6 0.0 0 PK 23 +4 0.0 0 821 300m 172 PK 0.50 23 20 + .00 12.4 6.1 8 1 PK 23 +0 93 975 R11. 0 0.0 0 .0 R3 974 435 .00 2+80 PK 2 445 ve 3,7 637 Karujär 637 0 +60.0 PK 22 +40.00 PK 22 2 0.00 PK 22+ .00 PK 22+00 0.50 R7. 0 8 17.50 3.50 3.50 2.50 PK 21+80.00 . 00 R7 0.50 PK 21+60.00 PK 21+40.00 PK 21+20.00 PK 21+00.00 PK 20+80.00 PK 20+60.00 PK 20+40.0 0 2 651 PK 20+2 0.00 PK 20+ 00.00 641 KIRIKU KÜLA PK 19 +80.0 0 LA PAIKÜ 641 PK 19 +60.0 0 PK 19 +40.0 0 PK 19 +20.0 0 PK 19 +00.0 0 PK 18 R6 0.50 +80.0 0 .9 6 0 3. 50 3.50 0.51 0.5 2.50 17.50 .00 R7 0.50 PK 18 +60.0 0 PK 18 +40.0 0 PK 18 +20.0 0 PK 18 +00.0 0 PK 17 +80.0 0 PK 17 +60.0 0 .00 R3 8.00 0.25 2.00 0.25 PK 17 + 40.00 PK 17 +20.0 0 0 +00.0 PK 35 sa ma 0 +80.0 PK 34 0 +60.0 PK 34 + 40.00 PK 34 0 +20.0 PK 34 0 +00.0 PK 34 0 +80.0 PK 33 0 +60.0 PK 33 R5 .00 40.00 P K 33+ 13.45 3.50 0.50 2.50 0.5 3.50 0 0.50 PK 33 +20.0 0 u 0 +00.0 PK 33 0 +80.0 PK 32 0 +60.0 PK 32 0 +40.0 PK 32 4 4 0 +20.0 PK 32 0 +00.0 PK 32 0 +80.0 PK 31 2.00 0.250.25 8.00 2.00 R3 2.00 .0 0 0 +60.0 PK 31 PK 31+40.00 20.00 PK 31+ ar ll 3 b lja a liku niku d Vä 11a j 0.50 891 oal r 0.50 ki oma vatu R5 .00 2.79 0.50 0.503.50 0.50 4.11 0.50 .00 17.45 1+00 PK 3 .00 R7 + 80.00 PK 30 3 65 1 PA + 60.00 IKÜ LA PK 30 54 1 2.01 8.00 0.50 R3. 00 + 40.00 PK 30 PA IKÜ LA 54 1 0 +20.0 PK 30 0 +00.0 PK 30 445 634 + 80.00 Kärla PK 29 kirik 3 0.50 0.50 R7.1 4 435 974 PK 2 R 16.54 9+6200 ..0000 975 0 .5 12 R5.0 0 PK 29 +4 0 .0 0 0. 50 0. 50 3. 50 1.6 5 PK 29 +2 0 .0 0 0 K 00 .5 a 50 4. 0 0. ru j är PK v 5 63 29 7 e 43 +0 0..0 R5 000 2, 9 5 97 4 97 44 5 PK 28 +8 0.0 0 PK 2 8+ 60. 00 PK 2 8+4 0.0 0 PK 28+ 20. 00 PK 28+ 00. 00 PK 27+ 8 0.00 PK 2 7+60 .00 PK 27+40 .00 PK 27+20.00 PK 27+00.00 0.25 2.50 2.15 PK 26+80.00 3 0.250.25 3 PK 26+60.00 445 974 435 975 R3. .00 PK 26+40 R3.3 00 5 3.00 3.00 0.50 0.5 9.16 8.71 0 3.00 0 R3 3.0 .44 .35 R3 R4 R4. 50 .69 00 3 20.00 PK 26+ 12.29 0.51.00 0.50 R4. 99 6 96 .9 R4 0 +00.0 PK 26 .00 5+80 PK 2 .00 5+60 PK 2 .00 25 +40 PK PK 25+ 20.0 0 PK 25+ 00.0 0 PK 4+8 2 0.00 R5 PK 24+ .22 0 60.0 R3.31 3. 0.50 0.50 95 0.50 3.95 0.50 R4 .56 R4 .50 PK 24+ 40.0 0 .00 4 + 20 PK 2 00 4 +00. PK 2 1.70 0.403.50 0.50 0.50 + 80.00 PK 23 PK 4 K kinopli e n ülehituisstul PK la jä m 43 +4 asudustäagi aterja 0. 0 o k m l 0 kosnas oha inse i kin sul om n t anisi tu eerida k ug a PK 4 3+ 20 .00 50 0. 50 50 0. 3. 1 14 PK 43 1 R4.6 +0 0.5 0 9 0.0 0 3.7 2. 5 64 14 5% 14. 40 R5.00 R13. 0.5 75 0 R16.25 P RK 42+80.00 13.75 2. 5 5 0. 4 25 2 0 0. .50 .25 25 PK 0. 2.3 4R 2+16 25 1 60.2 .005 5 R1 3.7 5 PK 4 2+40 R1 . 00 3.7 5 R16. 25 R1 1.2 PK 5 41+ 80. 00 R8 PK . 75 42+ 00.0 0 R0 2.51 5% .67 PK 42+20.00 146 6.73 1.85 0.505.540.50 0.50 2.72 3.00 5 PK 8.7 41+ 1 6 R 0.0 0 141 1.25 R2 PK 41 +4 0.0 0 PK 41+ 0 20.0 5 R18.7 R21.25 PK 4 1+00 .00 PK 4 0+80 .00 PK 4 0+60 . 00 4 651 PK 4 0+40 .00 PK 4 0+20 .00 PK 4 0 +00. 00 PK 3 9+80 .00 PK 3 9+60 .00 PK 3 9+40 .00 PK 3 9+20 .00 PK 3 9+00 .00 PK 3 8+80 .00 PK 38+60.00 PK 38+ 40.00 PK 38+ 20.00 PK 38 +00.00 PK 37+80.0 0 PK 37+60.00 PK 37+40.00 PK 37+20.00 PK 37+00.00 PK 36+80.00 PK 36+60.00 +40.00 PK 36 .00 36 +20 PK PK 36+ 00. 00 .00 5+80 PK 3 371 .00 5+60 PK 3 70 177b .00 5+40 PK 3 R4. 97 13.8 0 0.00 K 35+2 P R5 0.50 .00 3.5 0.5 0 0 161 s 0 00.0 K 35+ P E JÄRV RUin KAm g kä p 636 351 10 TALU KURA 7.75 11.77 PK 57+ 975 R0 221 .9 .00 6 R5 974 435 0 0.00 PK 57+ 445 8 0.00 PK 56+ 60.00 PK 56+ 40.00 PK 56+ 20.00 PK 56+ 0 0.00 PK 56+ 80.00 PK 55+ 6 0.00 PK 55+ 40.00 PK 55+ 20.00 PK 55+ 00.00 PK 55+ 0.00 PK 54+8 R28.75 R31.25 PK 54+60.00 R31.25 R28.75 .25 PK R31 4+4 5 0.0 0 .75 R28 0.00 PK 54+2 PK 54+0 0 .00 R41.25 R38.75 PK 53+ 0.00 8 .25 R31 75 R28. 0 PK 53+60.0 0 PK 53+40.0 0 PK 53+20.0 0.50 2.60 2.45 2.77 14.00 3.37 0 PK 53+00.0 .00 R5 0 PK 52+80.0 0 PK 52+60.0 PK 52+40.00 PK 52+20.00 PK 52+00.00 500m 732 PK 51+80.00 PK 51+60.00 PK 51+40.00 5 651 PK 51+20.00 PK 51+00.00 PK 50+80.00 PK 50+60.00 PK 50+40.00 PK 50+20.00 PK 50+00.00 PK 49+80.00 2.07 2.53 3.28 13.54 2.52 00 R5. 0.50 PK 49+60.00 misel Raakdkianud te bivas so uruses su tte- küaterjal m ulub e ku anikul omng ni dustada la aniku omolt PK 49+40.00 po idatud nä has. ko PK 49+20.00 735 200m KASE PK 49+00.00 2.62 0.260.26 2.50 0.25 0.25 7 7 PK 48+80.00 PK 48+60.00 PK 48+40.00 PK 48+20.00 PK 48+00.00 PK 47+80.00 PK 47+60.00 9.68 2.00 .00 R3 vid Piiriliiktiada PK 47+40.00 sä PK 47+20.00 misel Raakdkianud te aterjal m ulub e ku anikul omng ni dustada la aniku omolt po idatud nä has. ko PK 47+00.00 d Suuurde u p ilitada, sä ude mise puahavõt m rral a ko nsulteerid o k nistu a. kin anikug om ldada 0 PK 46+8 Paitgoaonistd, 0 .00 be olkera 3.39 poillel tav m malda v ikülv 0.50 0.5 3.56 ee öörata puu Ksiävilitadeal . 13.65 /p rutõkk e tusltatavad 2.64 to Ehim e e ida .00 kivbitada se sooduses lt, R5 lo omuliku s lo ei tekikkuid. 0.50 et ihunni kiv PK 46+60.00 vid Piiriliiktiada sä lv Kiviilkitüada. sä itusel avad Eh maltat ee id kivbitada se sooduses lt, lo omuliku s PK 46+40.00 lo ei tekikkuid. et ihunni kiv PK 46+20.00 l amdise Raakd n u te aktei rjal m ulub e ku anikul omng ni dustada la aniku 137.99 omolt PK po idatud 46+00.00 nä has. ko d põrkepiirde ulatus ca 120 jm Suuurde puilitada, sä ude mise puahavõt m rral a ko nsulteerid ko nistu gaP. K kin aniku 45+8 om 0.00 R51.25 PK 45+60.00 R48.75 ldada Paitgoaonistd, be olkera poillel KASmE m maldatav/ ee öratav epuu 200 pörutõkk to 735 0.50 R5 0 0.50 .0 5 3.5 0 0. 0.50 0 5.36 0.00 PK 45+4 2.50 13.85 .02 R5 PK 45+20.00 PK 45+00.00 R26.75 5 R29.2 5 R29.2 R26.75 PK 44+80.00 PK 44+60.00 PK 44+40.00 PK 44+20.00 PK 44+00.00 PK 43+80.00 0.250.25 2.50 3.01 0.26 0.25 6 2.75 6 PK 43+60.00 0.00 PK 43+4 Kristjan Laurits Teie 06.09.2018 e-kiri KLM Projekt OÜ [email protected] Meie 12.10.2018 nr 15-2/18/42640-2 Mustamäe tee 5 10616, Tallinn Kärla - Karujärve jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Saaremaal Kärla aleviku ja Karujärve riigitee nr 21117 Kärla – Karujärve km 0-5,59 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga on kavandatud JJT, ristumiskohtade, teeületuskoha, veeviimarite ja põrkepiirde ehitus ning kolme truubi pikendamine riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Riigitee km 0-0,36 Kärla alevikus on JJT ja riigitee vaheline laius ja/või JJT laius valitud teatud lõikudes erandliku projekteerimistaseme järgi (eraldusriba 3 m, katte laius 2 m). Kõrgusliku erinevuse tõttu on JJT ja riigitee vahele projekteeritud põrkepiire km 4,42-4,54. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab KLM Projekt OÜ koostatud töö nr 1018 (Saare maakond, Saaremaa vald, Kärla – Karujärve kergliiklustee põhiprojekt) ning annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (vt Lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega. 1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 1.1. Riigitee aluse maa kasutamiseks andmise korral palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 1.2. Maa võõrandamisel palume arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele. 2. JJT ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. 4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ 5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisad: 1. 1018_PP_TL-3-01_seletuskiri 2. 1018_PP_TL-4-03_asendiplaan_liikluskorraldus 3. 1018_PP_TL-4-04_asendiplaan_liikluskorraldus 4. 1018_PP_TL-4-05_asendiplaan_liikluskorraldus 5. 1018_PP_TL-4-06_asendiplaan_liikluskorraldus 6. 1018_PP_TL-4-07_asendiplaan_liikluskorraldus 7. 1018_PP_TL-4-08_asendiplaan_liikluskorraldus Marek Lind 54501752 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel