TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1
TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI
KOOSKÕLASTAMISEKS
Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 1/1
TRANSPORDIAMET
Kellele
Registrikood 70001490
Juriidiline aadress Tallinn 11413, Valge 4
Asutuse või isiku nimi Keskkonnaprojekt OÜ
Kellelt Registri- või isikukood 10769210
Juriidiline aadress
Ringtee tn 12, Tartu 50105
või elukoht
Kontaktaadress Ringtee tn 12, Tartu 50105
Telefon +372 57704184
E-post
[email protected]
1. Esitatavad materjalid:
Dokumendi liik
Dokumenti nimetus
(ehitusprojekt või selle osa, volitused Dokumendi nr.
(esitatava dokumendi täpne nimetus)
jne)
Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
[Eelprojekt / tööprojekt] rajamine, Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond VT2095
2. Objekti asukoht (
Maakond, vald, küla: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Sadala alevik
Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:
Ristumised riigiteega nr 14121 km 4.29 (õhuliin),
3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg
Ristumine riigiteega (õhuliin). Tööde planeeritav aeg ei ole teada.
4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige
1 ja § 1581 lõige 1)
Tehnovõrgu rajamine toimub avalikes huvides.
5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt
Transpordiameti nõuded sideprojekti koostamisele riigitee nr 14121 teemaal ja kaitsevööndis nr 7.1-2/24/4628-2.
6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale
kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele)
Ees- ja
Taotleja Robert Putnik
perekonnanimi
(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku /allkirjastatud digitaalselt/
esindaja) Allkiri
Taotluse esitamise kuupäev Vastavalt digiallkirja kuupäevale
Tartu
2024
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
............................................................................................ 3
.................................................................................................. 4
2.1 ÜLDOSA........................................................................................................... 4
2.2 LÄHTEANDMED .................................................................................................... 4
2.3 NORMDOKUMENDID ............................................................................................... 4
2.4 TEHNILINE LAHENDUS ............................................................................................. 5
2.5 EHITUSALA TAASTAMINE........................................................................................... 6
2.6 TEEDE EHITUSE OSA ............................................................................................... 7
2.6.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded ....................................................... 7
2.6.2 Liikluskorraldus ehituse ajal ..................................................................... 7
2.6.3 Liikluskorraldusvahendid .......................................................................... 8
2.6.4 Kaeviku tagasitäide ................................................................................ 8
2.6.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering .................................................... 8
2.6.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele .............................................. 8
2.6.7 Haljastus ............................................................................................. 9
3 ANDMETABELID
TABEL 3.1 TÖÖDE MAHUD
TABEL 3.2 KLIENDITABEL
4 JOONISED
JOONIS EN-4-01-03 ASENDIPLAAN
JOONIS EN-6-01-03 RISTLÕIGE
5 LISAD
LISA 1 LÄHTEÜLESANNE
LISA 2 TEHNILISED TINGIMUSED
LISA 3 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
LISA 4 KOOSKÕLASTUSED
2/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
3/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
2.1 ÜLDOSA
Käesolevas projektis on käsitletud Sadala aleviku pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamist. (Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond). Eelprojekti staadiumis on näidatud
projekteeritud sidetrasside (õhu- ja maakaabelliini asukoht) ja perpektiivsed kliendiliinid.
Puutumus riigiteedega:
14121 Kantküla-Sadala tee
Õhuliini ristumine teemaaga km 4.29 (tagatud juhtme vähim kõrgus sõiduteest 7,0 m) (õhuliin)
2.2 LÄHTEANDMED
1. Enefit AS lähteülesanne nr VT2095.
2. Geodeetiline alusplaan: Aabenest OÜ töö nr. 24017G.
3. Transpordiameti nõuded sideprojekti koostamisele riigitee nr 14121 teemaal ja kaitsevööndis nr
7.1-2/24/4628-2.
4. Jõgeva Vallavalitsus (reg. kood 77000401) - Projekteerimistingimused nr 2411802/00950.
2.3 NORMDOKUMENDID
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
1. Ehitusseadustik (EhS)
2. Asjaõigusseadus (AÕS)
3. Elektroonilise side seadus (ESS)
4. Seadme ohutuse seadus (SeOS)
5. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
6. Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”
7. Majandus- ja taristuministri määrus 26.06.2015 nr 74 “Elektripaigaldise käidule ja elektritööle
esitatavad nõuded”
8. EVS-EN 61140:2016/AC2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.
9. EVS-HD 60364-4-41:2017+A12:2019 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.
Kaitse elektrilöögi eest”.
10. EVS-HD 60364-4-42:2011+A1+A11:2021 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid.
Kaitse kuumustoime eest”.
11. EVS-HD 60364-4-43:2023 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse”.
12. EVS-EN 50110-1:2023 “Elektripaigaldiste käit“.
13. EVS-HD 60364-4-443:2016 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”.
4/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
14. EVS-HD 60364-5-51:2009+A11:2013 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised“.
15. EVS-HD 60364-5-52:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Juhistikud“.
16. Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011+A11+A1:2022”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.”
17. Elektrilevi OÜ (0,4...20) kV võrgustandard.
18. EVS-EN 61439 „Madalpingelised aparaadikoosted“ ( Osa 1,2,3).
Juhul, kui elektripaigaldise teatud eriosade kohta tekkivad küsimused, lähtuda normdokumentide
järgmisest pädevusejärjestusest:
1. Eesti Vabariigi seadused,
2. Eesti Vabariigi määrused,
3. Eesti Vabariigi standard,
4. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)
5. IEC- või rahvuslikest standarditest (SFS, DIN jt.).
Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi
lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud
tingimused.
Küsimused, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse ehitushanke
käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.
Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde
teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste
tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse
töövõttu.
Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid. Risti- ja rööpkulgemistel teiste
kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normatiividest. Kaevetöödel säilitada olemasolevad
piirimärgid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune
kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda
kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse
asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõrgusgabariidile. Kaevamistööde
käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate
kommunikatsioonide esindajaid. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud
käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö
tellijaga.
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus.
Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks
vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht
tuleb täpsustada koostöös tellijaga.
2.4 TEHNILINE LAHENDUS
Asendiplaanil näidatud asukohal Kooli tn 5, M2 jätkata sidevõrgust (81001:003:0052).
Kaabli paigaldamisel, ristumisel kommunikatsioonitrassidega, tagada normikohased vahekaugused.
Sõiduteede, mahusõiduteede või parklate alla jäävad multitorud paigaldada täiendavalt 750N
tugevusega kaitsetorusse ning vähemalt 1.0m allapoole ümbritsevast teepinnast. Haljasala alla
paigaldatav multitoru peab jääma vähemalt 0.5m sügavusele.
5/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
Kui multitoru paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil suundpuurimist, siis peab kasutama
kaablikaitsetoru 1250N. Ristumisel riigiteedega kinnisel meetodil, paigaldada kaitsetorud min 1,5 m
allapoole ümbritsevast teepinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga ning toru otsad tähistatakse
märkepallidega. Ülejäänud juhtudel riigiteede maa-alal paigaldada maakaablid min. 1,2 m sügavusele
ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga.
Kinniselt paigaldatavate lõikude puhul määrata olemasolevate trasside sügavused kohapeal kutsudes
kohale võrguvaldajate esindajad. Ehitajal vajadusel koostada või tellida tööprojekt, kus lahendatakse
detailselt kinniselt paigaldatavate lõikude lahendused olemasolevate tehnovõrkudega ristumisjooniste
näol.
Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste
kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standarditele ja normidele - Enefit AS (Elektrilevi OÜ)
standardile P342 ja Linnatänavate standardile EVS 843:2016.
Ristumistel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega (side- ja elektrikaablid, vee-, kanalisatsiooni-,
gaasi- ja soojatorustikud) tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad.
Projekteeritud kaabli paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab olemasoleva tehnovõrgu
sügavus. Ristumine olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni
pidada nõutavast kujast või ei nõuta teisiti. Vajadusel toestada olemasolevad side- ja elektrikaablid
kaevetööde ajaks. Kui kaevamistööde käigus selgub, et maa-alused kommunikatsioonid paiknevad
teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid.
Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi.
Kaevise laius peab võimaldama multitoru(-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada
kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi
paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Kaablikaeviku pealtlaius
määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases tuleb kaevise
seinad kindlustada.
Õhuliinide ehitamisel tagada käesoleva projektiga määratlemata või piisavalt detailiseerimata
lahenduste vastavus ülaltoodud juhendmaterjalidega määratletud normidele, tagada liinitrassile ja
kaitsevööndile esitatud nõuetest kinnipidamine, tagada ja kontrollida looduses vajalikud vahekaugused
looduslikest takistustest, teedest, teistest liinidest ja ka teistest kommunikatsioonidest nende
rööpkulgemisel või ristumisel.
2.5 EHITUSALA TAASTAMINE
Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (munakivikatend,
kõnniteeplaadid, äärekivid jne.) vastavalt: Majandus ja kommunikatsiooni-ministri määrus 03.08.2015
nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku
tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel).
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse
käigus kahjustada saanud pinnas, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning
demonteeritud liini mastiaugud täita juurdetoodud täitepinnasega; samuti tihendada hoolikalt kaevise
tagasitäide, vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil.
Kõlvikult koristada tööde kaigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht.
Kaevealade katted taastada vähemalt töödele eelnevas seisus.
Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tagasitäiteks sobiv pinnas vajadusel
ladustatakse ja kasutatakse piirkonna täitmiseks. Ülemäärane ja tagasitäiteks mittesobivad
pinnasekogused on töövõtja kohustatud utiliseerima, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud
territooriumile.
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid.
Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks
vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning
teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita
6/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseeme.
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-
ja katvusomadused.
Enne töödega alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab
toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud normidele. Tööde teostamisel kasutada
keskkonnasõbralikke meetodeid.
Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada. Rikutud haljastus taastada. Kõik
ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.
2.6 TEEDE EHITUSE OSA
2.6.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded
Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija
esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule.
Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele:
a. Linnatänavad. EVS 843-2016;
b. Transpordiameti koduleheküljel juhendid, normid ja nõuded
https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine
Ehitus ja remont ;
c. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101;
d. „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106;
e. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori
korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162;
f. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.12
käskkirjaga nr 0167;
g. „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001;
h. „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006;
i. „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006.
Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).
Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja
kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel
ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja
aluspinnase läbi leondumist.
Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “ Teehoiutöö ehitusjärelevalve kord ” Teede-
ja sideministeeriumi kehtivatele määrustele.
Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel
ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66. Teised
kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel
peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab
olema piisav. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune
muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate
kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival
aastaajal.
Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas
välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad
materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema
tõendatavad.
2.6.2 Liikluskorraldus ehituse ajal
Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma kehtiva majandus- ja taristuministri
määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” nõudeid. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43, RT I,
19.07.2018, 12 , jõustunud 01.01.2019.a.
7/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil
korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele.
Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust
kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema
tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse
muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes
vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja
ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.
2.6.3 Liikluskorraldusvahendid
Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele jalgu,
eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu (EVS 613:2023
“Liiklusmärgid ja nende kasutamine”).
2.6.4 Kaeviku tagasitäide
Kaablikaitsetorude kaevik kaevatakse vastavalt torustiku ehitusprojektile. Kaeviku kaevamisel tuleb
eemaldada kaevikusse valguv pinnasevesi. Torude alla paigaldatakse kivises pinnases liivalus
paksusega 10 cm ja tihendatakse.
Liivalus peab olema stabiilne ja püsiv. Torualuse tihendamisel tuleb saavutada elastsusmoodul
vähemalt 120 MPa.
Torud tuleb paigaldada kuivale tasanduskihile, seega tuleb kaevikust eemaldada vett pidevalt. Torude
peale tuleb laotada liivpinnasest algtäide ja lõpptäide. Tihendada vastavalt, et saavutada katete alla
täidetele ettenähtud tihendustegur vähemalt 0,98.
2.6.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering
Katendi taastamise ulatus ja konstruktsioonid on näidatud projekti asendiplaanilistel joonistel ja
kaeviku ristlõigetel. Katte taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta.
2.6.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele
Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga.
Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele
peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.
Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures
väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel.
Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või
bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi
või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil
põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga
enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta.
Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku.
Asfaltsegud
Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded,
kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314.
Killustikalused
Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale
juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:
Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012
käskkirjaga nr. 0167.
Dreenkiht
8/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Eelprojekt
Aadress: Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Töö nr VT2095
VT2095_EP_EN-3-01_Seletuskiri 02.05.2024
Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab
sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim).
Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse
(EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni
vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed
tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.
2.6.7 Haljastus
Olemasolev ja säilitatav kõrghaljastus
Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2 m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu
juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega
säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3 m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede
omi).
Muru rajamine ja taastamine
Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele
kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb
tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir
tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud,
rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu.
Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head
idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist,
millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina
(Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi
olla üle 5%.
9/10 OÜ Keskkonnaprojekt
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: VT2095 Sadala alevik, Jõgeva vald, Jõgevamaa sideprojekti kooskõlastamise taotlus
Kuupäev: 2024-05-03 10:05
Tere
Koostame Enefit AS tellimusel VT2095 Sadala sideprojekti Sadala alevikus,
Jõgeva vallas, Jõgeva maakonnas.
Esitan taotluse kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
Robert Putnik
Projekteerija
Keskkonnaprojekt OÜ
Ringtee 12, 50105 Tartu
Tel: +372 57704184