Harjumaa Viimsi vald Randvere küla Randvere keskus bussipeatus - Transpordiamet

Failid

Sisu (failidest)

right top Telli j a : VIIMSI VALLAVALITSUS T öö nr 120324 202 4 40000 100000 Telli j a : VIIMSI VALLAVALITSUS T öö nr 120324 202 4 9746 2536190 HARJU MAA , VIIMSI VALD , RANDVERE küla RANDVERE KESKUS BUSSIPEATUSE EHITUSPROJEKT 0 0 HARJU MAA , VIIMSI VALD , RANDVERE küla RANDVERE KESKUS BUSSIPEATUSE EHITUSPROJEKT 3318436 3966845 0 0 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1.Üldosa PAGEREF _Toc162787191 \h 3 1.1 Üldine PAGEREF _Toc162787192 \h 3 1.2 Lähtematerjalid PAGEREF _Toc162787193 \h 3 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu PAGEREF _Toc162787194 \h 3 1.2.2 Lähteülesanne PAGEREF _Toc162787195 \h 4 1.2.3 Uuringud PAGEREF _Toc162787196 \h 4 1.2.4 Kontaktandmed PAGEREF _Toc162787197 \h 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc162787198 \h 5 2.1 Andmed maa omandi kohta PAGEREF _Toc162787199 \h 5 2.2 Uuringud PAGEREF _Toc162787200 \h 5 2.2.1 Geodeetiline uuring PAGEREF _Toc162787201 \h 5 2.2.2 Geoloogiline uuring PAGEREF _Toc162787202 \h 5 3. Projektlahendus PAGEREF _Toc162787203 \h 6 3.1 Üldandmed PAGEREF _Toc162787204 \h 6 3.2 Plaanilahendus PAGEREF _Toc162787205 \h 6 3.2.1 Tee elemendid PAGEREF _Toc162787206 \h 6 3.2.2 Bussiootekoda PAGEREF _Toc162787207 \h 7 3.3 Mullatööd PAGEREF _Toc162787208 \h 7 3.3.1 Ristlõige PAGEREF _Toc162787209 \h 7 3.3.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc162787210 \h 7 3.4 Katend PAGEREF _Toc162787211 \h 7 3.5 Konstruktsioonid PAGEREF _Toc162787212 \h 8 3.5.1 Materjalidele esitatavad nõuded PAGEREF _Toc162787213 \h 8 3.5.2 Killustikalus PAGEREF _Toc162787214 \h 8 3.5.3 Asfaltbetoonkate PAGEREF _Toc162787215 \h 9 3.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid PAGEREF _Toc162787216 \h 10 3.6.1 Liiklusmärgid PAGEREF _Toc162787217 \h 10 3.6.2 Teekattemärgistus PAGEREF _Toc162787218 \h 11 3.6.3 Tähispostid PAGEREF _Toc162787219 \h 11 3.7 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc162787220 \h 11 3.7.1 Üldist PAGEREF _Toc162787221 \h 11 3.7.2 Siderajatised PAGEREF _Toc162787222 \h 12 3.7.3 Tänavavalgustus PAGEREF _Toc162787223 \h 12 3.7.4 Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc162787224 \h 12 3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd PAGEREF _Toc162787225 \h 12 4. Tööde teostamine PAGEREF _Toc162787226 \h 13 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks PAGEREF _Toc162787227 \h 13 4.2 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc162787228 \h 14 4.2.1 Ülevaade ettevalmistustöödest PAGEREF _Toc162787229 \h 14 4.2.2 Geodeetiline mõõdistusvõrk PAGEREF _Toc162787230 \h 15 4.3 Ehitustööd PAGEREF _Toc162787231 \h 15 4.4 Ehitusaegne liikluskorraldus PAGEREF _Toc162787232 \h 16 5. Hooldusjuhend PAGEREF _Toc162787233 \h 17 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded PAGEREF _Toc162787234 \h 17 5.2 Hooldus PAGEREF _Toc162787235 \h 17 5.2.1 Talihooldus PAGEREF _Toc162787236 \h 18 5.2.2 Kevadine hooldus PAGEREF _Toc162787237 \h 18 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd PAGEREF _Toc162787238 \h 18 5.2.4. Haljastuse hooldus PAGEREF _Toc162787239 \h 18 JOONISED 1. Asukohaskeem TL-0 2. Asendiplaan ja liikluskorraldus TL-1 M 1:500 3 . Vertikaalplaneerimine TL-2 M 1:500 4 . Ristlõi ge TL-3 M 1:50 5 . Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan TL -4-1…2 M 1:50 0 6 . Bussiootekoja tüüpjoonis TL- 5 1.Üldosa 1.1 Üldine Bussipeatuste ehitusprojekt on koostatud Infra Projekt OÜ (edaspidi Projekteerija) poolt Viimsi Vallavalitsus (edaspidi Tellija) tellimusel. Projekteeritav bussipeatus asu b Harju maakonnas , Viimsi vallas , Randvere külas Randvere teel . Projekteerija ülesandeks on koostada bussipeatus t e põhi projekt. Projekteerijal tuleb välja töötada tehniliselt optimaal ne ning majanduslikult põhjendatud projektlahendus . 1.2 Lähtematerjalid 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente: Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015) Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 01 .0 2 .20 20 .a. määrus nr 2) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101) Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord ( MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77) Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks (Maanteeameti peadirektori 16.03.2015.a. käskkiri nr. 0069) Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 20 22 .a) Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori 18.04.2006.a. käskkiri nr. 98) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 16.02.2021.a .) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) Teealade kuivenduse projekteerimise juhend , 25.02.2002. a Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005) Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18 . 02 .201 9 .a käskkiri nr 1-2/19/096 ) Tee projekteerimise normid ( KLiM 17 . 11 .20 23 .a määrus nr 71 ) EVS-EN 124:1999 Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001 / A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine EVS 843:2016 Linnatänavad EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid EVS 901-2:2016 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained EVS 901-3:20 21 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012 Sidumata ja hüdrauliliselt seotud segud - Osa 2: Kuivtiheduse ja veesisalduse laboratoorse määramise katsemeetodid - Proctor-teim Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.2.2 Lähteülesanne Põhiprojekti koostamise käigus küsinud projekteerimis - ja tehnilised tingimused: Tellija poolt 01 . 0 3 .20 2 4 esitatud hinnapäring 1.2. 3 Uuringud Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel: Viimsi vald, Randvere küla , Randvere teel bussipeatuse topo-geodeetiline uurimistöö ( Aamos Atlas OÜ , töö nr . 059 -G-2 4 , 28 .0 3 .202 4 .a . ) ; Viimsi valla transpordi- ja liikuvuskorralduse arengukava 2020-2030. 1.2. 4 Kontaktandmed Tellija: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1 74001 Viimsi alevik tel.: +372 602 8800 [email protected] Registrikood: 75021250 Projekteerija: Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94 11912 Tallinn tel.: +372 5649 78 72 [email protected] Regstrikood: 14787883 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Andmed maa omandi kohta Bussipeatus t e põhiprojektiga haaratud ala asub kinnistu l : Tabel 1. Projektiga haaratud k atasriüksus ed Jrk nr Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse omandivorm 1 11250 Viimsi-Randvere tee L2 89001:001:1806 transpordimaa r iigi omand 2 G.H.Schüdlöffeli tee 2 89001:0 10 : 0864 ärimaa eraomand 2.2 Uuringud 2. 2 .1 Geodeetiline uuring Projekti koostamisel on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt koostatud maa-ala plaani 28 . 0 3 .20 2 4 .a ., töö nr. 059 -G-2 4 . Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. Põhi projekti koostamise käigus täiendavaid mõõdistamisi läbi ei viidud. 2. 2 . 2 Geo loogiline uuring Uuritud ala jääb klindiesisele alale, Viimsi aluspõhjakõrgendiku servaalale, mere abrasioonilisakumulatiivse tegevuse piirkonda, Pinnakatte paksus on 3.4...5.0 m ja ta on esindatud mulla, merelise liiva ning moreeniga. Aluspõhjaks on Kambriumi ladestu Ladestiku 2 Lükati kihistu rohekashall savi aleuroliitse liivakivi vahekihtidega (niinimetatud sinisavi). Aluspõhja ülaosa on murenenud. 3. Projektlahendus 3.1 Üldandmed Käesoleva projektiga haaratav ala paikneb Harju maakonnas, Viimsi vallas, Randvere küla s Randvere teel . 3.2 Plaanilahendus 3.2.1 Tee elemendid Randvere tee sõidutee põhiparameetrid: Tee nr 11250 Tee nimi Tallinna-Viimsi-Randvere tee T ee liik kõrvalmaantee Projektkiirus 5 0 km/h Sõidutee laius 8.0 m Katte tüüp asfalt Tugipeenra laius 1.0 m Randvere tee kergliiklustee põhiparameetrid: Tee nr 8900767 Jalgratta- ja jalgtee 3.0 m Katte tüüp asfalt Põikkalle 2.0 % Käesoleva projektiga on ette nähtud bussi peatus t e rekonstrueerimine selliselt et peatuses olevad bussid ei takistaks läbivat liiklust ehk avatud taskuna. Arvutuslikuks sõidukiks on bussipeatuse projekteerimisel valitud tavabuss pikkusega 12 m . Joonis 1. Valla bussiliinide uued bussid. Allikas: Viimsi Teataja P rojekteeritud on avatud taskuga bussipeatused täisosa pikkustega 1 8 m. B ussipeatusele on ette nähtud ooteplatvorm (laius 1.5 m) . Projektis on bussipeatuse tasku laius projekteeritud 2 . 0 m . Tulenevalt kavandatud lahendusest on plaanile kantud nähtavuskolmnurgad ja nähtavus kaugused vastavalt EVS 843:2016 . Vähimad Randvere teele avanevad nähtavuskaugused G.H.Schüdlöffeli teel on lahendatud rahuldav tasemel ( R ). Nähtavus Ranvere teele on tagatud ilma takistusteta 10 5 m ulatuses 5 0 km/h kiirusrežiimi puhul . Nähtavuskaugus kõrvalteele on tagatud mõlemas suunas „Peatu ja anna teed“ skeemile tüüpskeemile – 5 m. Nähtavuskolmnurkades ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, viimased ei tohi kasvada kõrgemaks, kui 0.4 m. 3.2. 2 Bussi ootekoda Olemasolev bussiootekoda eemaldatakse ja teisaldatakse Ampri tee 9 Viimsi Vallavalitsuse laoplatsile. Peatusesse kavandatud uus pikem ootekoda, kuna peale tunde ootab peatuses väga palju inimesi (s.h. koolilapsi). Bussiootekoja s einad peavad olema klaasist (läbipaistvad), . konstruktsioon metallist. Metallkonstruktsioonide värvimiseks vajalike materjalide valikul peab töövõtja juhinduma standardist EVS-EN 12944. Värvi kestvusaeg peab olema vähemalt 15+ aastat (H), keskkonnaklass C4. Bussio ote koda peab olema kinnitatud statsionaarselt maapinda ning varustatud infostendi, pingi ja prügikastiga. 3.3 Mullatööd 3.3. 1 Ristlõige Mulde nõlvade kalded profileeritakse üldjuhul 1: 1.5 . 3.3. 2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavisse. Vertikaalplaneeringu koostamisel on võetud aluseks asendiplaaniline lahendus, arvestatud olemasolevate teede ja naaberkinnistute sidumisega. P rojekteeritud bussipeatus plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud piirkonnas oleva tee võrguga . Vertikaalplaneering on koostatud selliselt, et oleks tagatud sajuvee äravool teedelt. Katend O lemasolev asfaltkate tuleb freesida ning alus planeerida. Planeeritud ja tihendatud alusele rajatakse dreenkiht ja killustikalus, misjärel kattekihid vastavalt valitud konstruktsiooni variandile. Kehvemates lõikudes on ette nähtud olemasolev muldkeha materjal eemaldada ja rajada liivast täitekiht. Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioonid: 1) Sõidutee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 16 surf 5 cm Asfaltbetoon AC 20 base 6 cm Killustikalus , fr. 32/63, kiilekillustik 8 /1 6 ja 12/16 – 25 kg/m² , E> 17 0 MPa 25 cm Geovõrk, min 100 kn/m² tõmbetugevus, max 3% venivus Dreenkiht liiv ast Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp min 20 cm 2 ) Ooteplatvormi ning j alg - ja jalgratta tee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm Killustikalus , fr. 16/32, kiilekillustik 8 /1 2 ja 4/16 – 25 kg/m² , E> 14 0 MPa 20 cm Dreenkiht liiv ast Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp min 20 cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp koha järgi Aluspinnas, Kt=0.95 3 ) Sõidutee tugipeenrad Killustik , opt. segu 0/32 nr. 3, LA 30, E>140 MPa ca 1 0 cm 3. 5 Konstruktsioonid 3. 5 .1 Materjalidele esitatavad nõuded 1 ) Sõidutee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 30 00 ≤ AKÖL 20 < 6 000 (100% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 30 00 ≤ AKÖL 20 < 6 000 (AKEJ) Killustik, AKÖL 20 30 00 – 6 000 (KKEJ) 2 ) Jalg - ja jalgratta tee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 < 900 (45% tardkivikillustikuga) (AKEJ) K illustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ) Märkused: KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:20 21 toodud vastava segulehe tingimusi. Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:20 20 peatüki 5 nõudeid. Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:20 20 tabelis 12. Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ. 3. 5 . 2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/6 3 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Jalg ratta- ja jalg tee killustikalus ehitada fraktsioneeritud killustikust 16 / 32 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/1 2 mm või fr 4 /16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Tabel 3 . Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust Täitematerjali o madus Sõidutee killustikalus Kõnnitee killustikalus Terastikuline kategooria G C 80/20 G C 80/20 Purustatud pindade osakaalu kategooria C 50 / 10 C 50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA 3 5 LA 35 Külmakindluse kategooria F 4 F 4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI 35 FI 35 Peenosiste sisalduse kategooria f 4 f 4 Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/ + 10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0 . 5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0 . 3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0 . 063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1 . 0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥1 4 0 MPa . 3. 5 . 3 Asfaltbetoonkate Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele. Tabel 4 . AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 1 6 surf ( sõidutee ) AC 8 surf (kõnnitee) Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria A N 1 4 – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA 25 LA 35 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI 15 FI 25 Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C 100/0 C 50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f 2 f 4 Külmakindlus NaCl lahuses F NaCl4 – Tabel 5 . AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 20 base Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA 30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI 20 Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C 50/ 3 0 Peenosiste sisalduse kategooria f 4 Külmakindluse kategooria F 2 Külmakindlus NaCl lahuses – 3. 6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 3 .6 . 1 Liiklusmärgid Märkide konstruktsioon ning fotomeetrilised ja kolorimeetrilised omadused peavad vastama standardi EN 12899-1 nõuetele. Märgid ja kinnitusdetailid tuleb valmistada korrosioonikindlast materjalist või katta korrosioonitõrjekihiga. Kasutatav materjal peab tagama märgi konstruktsiooni püsivuse. Teele pandud märgil ja kinnitusdetailil, millega võivad kokku puutuda jalakäija või jalgrattur, ei tohi olla väiksema kui 2.5 mm raadiusega serva või nurka. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonistele . Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ning Teetööde tehniliste kirjelduste punktis 7 Liiklusmärgid toodud nõuded. Liikluskorraldusvahendite koosseis ja paigutus tuleb ehitustööde käigus enne nende paigaldamast Töövõtja, Inseneri ja Tellija esindajate poolt täiendavalt üle vaadata ning teha vajalikud muudatused liikluskorralduse joonistes. Liiklusmärkide moodulid tuleb valmistada kuni pikkuseni 4 . 0 m ja laiuseni 0 . 5 m ühe tükina. Moodulid peavad omavahel olema jäigalt ühendatud. Märkide mooduliteks jagamisel ei ole lubatud poolitada (läbi lõigata) kirjeid. Kõigi liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN 1993. Kõik teraspostid peavad olema kuumtsingitud. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0 . 5 m. Märkide paigalduskõrgus peab olema vähemalt 2 .0 m. Ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga. Joonisel TL- 1 tähistatud liiklusmärgid kuuluvad ümbertõstmisele koos postidega. Töövõtjal tuleb liiklusmärgid eelnevalt ülesse pildistada, et vajadusel tõendada hiljem nende seisukorda enne ehitustööde algust. Lisaks on projekteeritud vastavalt standartidele „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/AI:2008 täiendavad liiklusmärgid. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad 0 ja I suurusgruppi (määratud liikluskorralduse joonisel TL- 1 ). Liiklusmärkidel tuleb kasutada I klassi valgust peegeldavat kilet. Suurtähe kõrgus viitadel peab olema liiklusmärkidel 644 75 mm. 3. 6 .2 Teekattemärgistus Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614-2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 20%), välja arvatud bussipeatuste platvormi äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga. . Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust 10-15 minuti pärast pealekandmist. Juhul, kui märgised ei jää sõidujälge, peab termoplastikust teekattemärgistus vastu pidama vähemalt 5 aastat ja värv kuni 1 aasta. Teemärgistusmaterjalide puistata peale klaaskuule vähemalt 300 g/m² kohta. Puistematerjalid peavad vastama standardite EVS-EN 1423 ja EVS-EN 1424 nõuetele. 3. 6 . 3 Tähispostid Liiklusohutuse tagamiseks tuleb paigaldada l õ igul pool kergliiklus teed t ä hispostid vastavalt „ Riigiteede liikluskorralduse juhend. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele ” . Tähispostid on ette nähtud paigaldada 0 . 5 m kaugusele asfaltkatte servast, mulde servale. Uute t ä hispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. 3. 7 Tehnovõrgud 3. 7 .1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40 cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥ 15 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Kõik projektse lahenduse sisse jäävad tehnovõrkude kaevude luugid tuleb tõsta või langetada projektse pinna tasapinda. Nimetatud võimaluse puudumusel tuleb kaevud asendada uute ujuvate kaevudega. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatis. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Kohtades, kus olemasolevad kaablid lõikuvad kaevatava/puhastatava kraaviga, tuleb tagada kaabli tervena säilimine . Selleks tuleb jälgida, et kaablid jääksid vähemalt 0.7 m kraavi kaevesügavusest allapoole. Kaablite asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad kaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3. 7 . 2 Siderajatised Teetööde alas paiknevad Telia Eesti AS ja Elisa Eesti AS kuuluvad sideliinirajatised. Ehitustööde käigus täpsustada side rajatiste tegelikud asukohad. Side kaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 . 0 meetrit. Siderajatiste asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad sidekaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3. 7 . 3 Tänavavalgustus Projekti alale jäävad olevad tänavavalgustuse k aabel liinid , mida projektiga ei muudeta. Projektiga on ette nähtud 2 posti ümbertõstmine ca 10 m kaugusele. 3. 7 . 4 Veevarustus ja kanalisatsioon Projekti alale jäävad olevad vee- ja kanalisatsiooni trassid , mida projektiga ei muudeta. 3. 8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse oma valitsusega. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5… 15 cm. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m ² , III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga (nt rehitseda mulda) ja rullida. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 4. Tööde teostamine 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja T eetööde tehniliste kirjelduste 18 . 0 2.201 9 versioonist (MA nr 1-2/19/096 ). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 Ettevalmistustööd 4.2.1 Ülevaade ettevalmistustöödest Ehitaja ei tohi alustada ehitustöid ilma ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta: tee ehituse osas eraldiseisvalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale ning tehnovõrkude osas läbi ehitisregistri www.ehr.ee. Teede ehitusel on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav omanikujärelevalveinsener. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Enne puude langetamist ja võsa eemaldamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load. Raadamise piir, mahavõetavad üksikpuud ja hekid on näidatud asendiplaani joonistel. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Teemaalt saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töövõtja poolt utiliseerida. Puude ja võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. 4.2.2 Geodeetiline mõõdistusvõrk Geodeetilise kõrgusvõrgu punktid tuleb võimalusel säilitada ja ehitustööde ajaks kaitsta. Ehitustööde lõpuks tuleb ehitusalas geodeetiline võrk taastada, vajadusel võib geodeetilisi punkte teisaldada uude asukohta kooskõlastatult tellijaga. Geodeetilise võrgu märkide uue asukoha valib töö tegija kooskõlastatult omavalitsuse esindajaga. Töö tegija teavitab omavalitsust töö tegemisest juba enne kaeveloa väljastamist. Pärast ehitustööde lõppu esitab tööde tegija geodeetilise märgi teisaldamise ja kontrollmõõtmise aruande omavalitsusele. Vastavalt määruse „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 17 p . 1 on geodeetilise märgi kaitsevöönd 3 meetrit. Kuna ehitustöid teostatakse geodeetiliste punktide kaitsevööndis tuleb pärast ehitustööde lõppu tellida kontrollmõõdistus maamõõdufirmalt, kus töötab vastavat kutsestandardit omav geodeesiainsener. Osaliselt ehitustööde ajal ja peale ehitustööde valmimist tuleb teostada kõigile ehitatud rajatistele, haljastusele, trassidele jmt ehitusjärgne mõõdistus. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg või dgn ja pdf formaadis Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale 10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist. P eale tee-ehituslike tööde valmimist esitada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale teostusdokumentatsiooni kaust koos mälupulgaga (mis sisaldab mh digitaalseid teostusjooniseid .dwg või .dgn vormingus) ning taotleda tee dele kasutusluba eraldiseisvalt ja tehnovõrkudele kasutuload läbi e hitisregistri www.ehr.ee . 4. 3 Ehitustööd V iis päeva enne ehitustööde alustamist ehitaja peab esita ma valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde välisserva ulatus. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Nõlvadel on arvestatud kasvupinnase paksuseks 5…7 cm. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Laienduste puhul tuleb kaevata astmed ja laienduste alt eemaldada kogu mittesobiv materjal ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi tekitada paisutusi ja takistada muul moel vee liikumist teemaal ja kraavides. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Oleva mulde laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahtilükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. Muldkeha täitepinnas tee all tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0 . 3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Astmete ehitamisel tuleb kasutada karjäärist toodud liiv- või kruuspinnast, mille minimaalne filtratsioonimoodul on vähemalt 0 . 5 m/ööp . Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada esitatud tihendusteguriteni. Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 järel ja suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest – 5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0 . 5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0 . 3%. Peale mullatööde lõppemist tuleb nõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik ehitatavad nõlvad tuleb katta 5...7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Nõlvade planeerimise mahud on arvestatud ainult aladel, kus on ette nähtud mulde nõlva ehitamine. Olemasolevaid nõlvu ei planeerita. 4. 4 Ehitusaegne liikluskorraldus Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13 . 07 .201 8 .a määrusele nr 43 “ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ”. Liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks omavalitsusele. Töövõtja peab tagama kõigi piiripunktide tähiste säilimise ehituse käigus. Juhul kui see pole võimalik, tuleb hävinenud piiripunktid taastada. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka erivedude teostamise võimalikkus. Teede osalisel sulgemisel lähtuda Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrusest nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri“. Tänavate ajutise sulgemise puhul esitada avaldus infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse tänava ajutise sulgemise luba. 5. Hooldusjuhend 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda Liiklusseaduse alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud: korraldama tee kasutamist ja kaitset; teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis; kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. 5.2 Hooldus Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kergliiklusteedel võib teehoiutöid teha kuni 6 tonni kaaluvate masinatega. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. 5.2.1 Talihooldus Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Talihooldusel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: Talvel sahkamisel tuleb vältida võrk-, jää või tappteradega sahkamist, lubatud on ainult tasateraga sahad. Talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange teepeenrale (võib põhjustada peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab asfaltkattelt tuleva vee suundumist üle peenra kraavi mille tulemusel jääb vesi peenra ja asfaltkatte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset märgumist mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral). Rajatud murualadele ei tohi tekkida pikemaajalist veekatet ja jääd, mis pärsib hapniku ligipääsu juurtele. Sool võib põhjustada murukamara hukkumise ning paksud lumevallid soodustavad haiguste arengut, eriti, kui all on lõpuni külmumata pinnas. Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid. Talveperioodil liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada. Lume kuhjamine teeületuskohtade, ristmike ja mahasõitude lähedusse ning ohutussaartele, mis võib takistada nähtavust, ei ole lubatud. 5.2.2 Kevadine hooldus Liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu jalgteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud. 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd Määrdunud katet tuleb puhastada, harjaautoga või imuriga. Ei tohi kasutada terasharju, mis võivad katet kahjustada. Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada s ee tähendab tuleb uuendada peenarde pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise märke tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustust (täita peenra materjaliga ning tihendada). Liiklusmärgid ja tähispostid peavad olema puhtad, loetavad. Mehaaniliste vigastuste korral metallil (piire, liiklusmärgi postid ) tuleb koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket. Korrosiooni tekkel ala puhastada ja kanda peale korrosioonivastane värv. Hinnata kraavide seisukorda. Avastatud puudused likvideerida. Betoonkivist ja tardkivist sillutisega aladel tuleb vajadusel teostada umbrohutõrjet. 5.2.4. Haljastuse hooldus Äsja rajatud murualasid tuleb põuaperioodil kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus u mbes 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist muru ei kasteta. Lubatud maksimaalne murutaimede kõrgus kuni 15-20 cm. Koostas: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Sergei Tunka Transmittal Report: Created by AutoCAD eTransmit Sunday, 31 March 2024, 16:51. Drawing: This is a transmittal based on 120324_PP_TL-4.dwg. Files: Root Drawing: 120324_PP_TL-4.dwg AutoCAD Drawing (External) References: GD\Aamos Atlas\Randvere tee bussipeatus, Viimsi_G24.dwg JPG File References: Textures\Concrete.Cast-In-Place.Flat.Grey.1.jpg Textures\Sitework.Planting.Grass.Short.jpg Textures\Sitework.Planting.Grass.Thick.jpg Textures\Sitework.Planting.Gravel.Crushed.jpg Textures\Sitework.Planting.Gravel.Mixed.jpg Textures\Sitework.Planting.Soil.jpg AutoCAD Plotter Configuration File References: PlotCfgs\DWG To PDF.pc3 The following files were excluded from the transmittal: acad.fmp Fonts\simplex.shx Fonts\ltypeshp.shx Fonts\arial.ttf Fonts\sanss___.ttf Fonts\swissl.ttf Fonts\romand.shx Fonts\romans.shx Fonts\verdana.ttf Fonts\tahoma.ttf Fonts\mkm.shx Fonts\romanc.shx Fonts\cour.ttf Fonts\times.ttf Fonts\txt.shx Fonts\italic.shx Fonts\calibri.ttf The following files could not be located: simplexd.(shx,ttf) geodeet.(shx,ttf) INTL_ENGINEERING.(shx,ttf) Textures\63953_20815.png Textures\63953_20578.png Textures\63953_11291.png Textures\Sitework.Paving - Surfacing.Asphalt.jpg CHAR_FAST_FONT.(shx,ttf) INTL_ISO_ITALIC.(shx,ttf) Notes for distribution: .DWG external reference files: External reference (xref) paths may be present. Make sure these paths work or that the root drawing is using the correct references. eTransmit does not include files required by xrefs unless they are also required by the root drawing. In particular, plot style tables and overlay xrefs that are not used by the root drawing are omitted .PC3 printer configuration files: Please copy these files to the AutoCAD Printer Configuration Search Path directory. Material texture files: Please copy these files to the AutoCAD Texture Maps Search Path directory. The AutoCAD variable FONTALT was set to: C:\Users\Sergei\AppData\Roaming\Autodesk\C3D 2021\enu\Support\simplex.shx Please make sure that the FONTALT variable is set to this file or an equivalent before opening any drawings. All text styles with missing fonts are automatically set to this font. *** Map 2007 Data and Cache files *** The drawing 'E:\Projektid 2024\VIIMSI VALD\Randvere küla Randvere keskus bussipeatus\120324_PP_TL-4.dwg' refers to a cache manifest XML file, zero or more cache files (.GWS) as well as raw data files. Please ensure the manifest XML file and cache files are unzipped to the drawing directory or your current MapCache directory. You may also need to update the cache manifest XML file to point to the unzipped location of the data files. HARJUMAA, VIIMSI VALD, RANDVERE küla RANDVERE KESKUS BUSSIPEATUSE EHITUSPROJEKT Tellija: VIIMSI VALLAVALITSUS Töö nr 120324 2024 Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus SISUKORD 1.Üldosa..................................................................................................................................... 3 1.1 Üldine .............................................................................................................................. 3 1.2 Lähtematerjalid................................................................................................................ 3 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu ........................................... 3 1.2.2 Lähteülesanne ........................................................................................................... 4 1.2.3 Uuringud................................................................................................................... 4 1.2.4 Kontaktandmed ........................................................................................................ 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 5 2.1 Andmed maa omandi kohta............................................................................................. 5 2.2 Uuringud.......................................................................................................................... 5 2.2.1 Geodeetiline uuring .................................................................................................. 5 2.2.2 Geoloogiline uuring.................................................................................................. 5 3. Projektlahendus ..................................................................................................................... 6 3.1 Üldandmed ...................................................................................................................... 6 3.2 Plaanilahendus ................................................................................................................. 6 3.2.1 Tee elemendid .......................................................................................................... 6 3.2.2 Bussiootekoda .......................................................................................................... 7 3.3 Mullatööd ........................................................................................................................ 7 3.3.1 Ristlõige ................................................................................................................... 7 3.3.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine .................................................. 7 3.4 Katend ......................................................................................................................... 7 3.5 Konstruktsioonid ............................................................................................................. 8 3.5.1 Materjalidele esitatavad nõuded ............................................................................... 8 3.5.2 Killustikalus ............................................................................................................. 8 3.5.3 Asfaltbetoonkate....................................................................................................... 9 3.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................................. 10 3.6.1 Liiklusmärgid ......................................................................................................... 10 3.6.2 Teekattemärgistus................................................................................................... 11 3.6.3 Tähispostid ............................................................................................................. 11 3.7 Tehnovõrgud ................................................................................................................. 11 3.7.1 Üldist ...................................................................................................................... 11 3.7.2 Siderajatised ........................................................................................................... 12 3.7.3 Tänavavalgustus ..................................................................................................... 12 3.7.4 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 12 INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -1- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus 3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .................................................................. 12 4. Tööde teostamine ................................................................................................................ 13 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks ..................................................................... 13 4.2 Ettevalmistustööd .......................................................................................................... 14 4.2.1 Ülevaade ettevalmistustöödest ............................................................................... 14 4.2.2 Geodeetiline mõõdistusvõrk ................................................................................... 15 4.3 Ehitustööd...................................................................................................................... 15 4.4 Ehitusaegne liikluskorraldus ......................................................................................... 16 5. Hooldusjuhend .................................................................................................................... 17 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded ........................................................................................... 17 5.2 Hooldus ......................................................................................................................... 17 5.2.1 Talihooldus ............................................................................................................. 18 5.2.2 Kevadine hooldus ................................................................................................... 18 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd ..................................................................................... 18 5.2.4. Haljastuse hooldus................................................................................................. 18 JOONISED 1. Asukohaskeem TL-0 2. Asendiplaan ja liikluskorraldus TL-1 M 1:500 3. Vertikaalplaneerimine TL-2 M 1:500 4. Ristlõige TL-3 M 1:50 5. Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan TL-4-1…2 M 1:500 6. Bussiootekoja tüüpjoonis TL-5 INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -2- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus 1.Üldosa 1.1 Üldine Bussipeatuste ehitusprojekt on koostatud Infra Projekt OÜ (edaspidi Projekteerija) poolt Viimsi Vallavalitsus (edaspidi Tellija) tellimusel. Projekteeritav bussipeatus asub Harju maakonnas, Viimsi vallas, Randvere külas Randvere teel. Projekteerija ülesandeks on koostada bussipeatuste põhiprojekt. Projekteerijal tuleb välja töötada tehniliselt optimaalne ning majanduslikult põhjendatud projektlahendus. 1.2 Lähtematerjalid 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente:  Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015)  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3)  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 01.02.2020.a. määrus nr 2)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101)  Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92)  Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 77)  Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks (Maanteeameti peadirektori 16.03.2015.a. käskkiri nr. 0069)  Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2022.a)  Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (Maanteeameti peadirektori 18.04.2006.a. käskkiri nr. 98)  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 16.02.2021.a.)  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001)  Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a  Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 (Maanteeameti peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005)  Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1- 2/19/096)  Tee projekteerimise normid (KLiM 17.11.2023.a määrus nr 71)  EVS-EN 124:1999 Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll  EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -3- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid  EVS 901-2:2016 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained  EVS 901-3:2021 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud  EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid  EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012 Sidumata ja hüdrauliliselt seotud segud - Osa 2: Kuivtiheduse ja veesisalduse laboratoorse määramise katsemeetodid - Proctor-teim  Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised  Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.2.2 Lähteülesanne Põhiprojekti koostamise käigus küsinud projekteerimis- ja tehnilised tingimused:  Tellija poolt 01.03.2024 esitatud hinnapäring 1.2.3 Uuringud Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel:  Viimsi vald, Randvere küla, Randvere teel bussipeatuse topo-geodeetiline uurimistöö (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 059-G-24, 28.03.2024.a.);  Viimsi valla transpordi- ja liikuvuskorralduse arengukava 2020-2030. 1.2.4 Kontaktandmed Tellija: Projekteerija: Viimsi Vallavalitsus Infra Projekt OÜ Nelgi tee 1 Kummeli tee 94 74001 Viimsi alevik 11912 Tallinn tel.: +372 602 8800 tel.: +372 5649 78 72 [email protected] [email protected] Registrikood: 75021250 Regstrikood: 14787883 INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -4- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Andmed maa omandi kohta Bussipeatuste põhiprojektiga haaratud ala asub kinnistul: Tabel 1. Projektiga haaratud katasriüksused Jrk Katastriüksuse nimi Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse nr tunnus sihtotstarve omandivorm 1 11250 Viimsi- 89001:001:1806 transpordimaa riigiomand Randvere tee L2 2 G.H.Schüdlöffeli tee 2 89001:010:0864 ärimaa eraomand 2.2 Uuringud 2.2.1 Geodeetiline uuring Projekti koostamisel on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt koostatud maa-ala plaani 28.03.2024.a., töö nr. 059-G-24. Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. Põhiprojekti koostamise käigus täiendavaid mõõdistamisi läbi ei viidud. 2.2.2 Geoloogiline uuring Uuritud ala jääb klindiesisele alale, Viimsi aluspõhjakõrgendiku servaalale, mere abrasioonilisakumulatiivse tegevuse piirkonda, Pinnakatte paksus on 3.4...5.0 m ja ta on esindatud mulla, merelise liiva ning moreeniga. Aluspõhjaks on Kambriumi ladestu Ladestiku 2 Lükati kihistu rohekashall savi aleuroliitse liivakivi vahekihtidega (niinimetatud sinisavi). Aluspõhja ülaosa on murenenud. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -5- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus 3. Projektlahendus 3.1 Üldandmed Käesoleva projektiga haaratav ala paikneb Harju maakonnas, Viimsi vallas, Randvere külas Randvere teel. 3.2 Plaanilahendus 3.2.1 Tee elemendid Randvere tee sõidutee põhiparameetrid: Tee nr 11250 Tee nimi Tallinna-Viimsi-Randvere tee Tee liik kõrvalmaantee Projektkiirus 50 km/h Sõidutee laius 8.0 m Katte tüüp asfalt Tugipeenra laius 1.0 m Randvere tee kergliiklustee põhiparameetrid: Tee nr 8900767 Jalgratta- ja jalgtee 3.0 m Katte tüüp asfalt Põikkalle 2.0% Käesoleva projektiga on ette nähtud bussipeatuste rekonstrueerimine selliselt et peatuses olevad bussid ei takistaks läbivat liiklust ehk avatud taskuna. Arvutuslikuks sõidukiks on bussipeatuse projekteerimisel valitud tavabuss pikkusega 12 m. Joonis 1. Valla bussiliinide uued bussid. Allikas: Viimsi Teataja Projekteeritud on avatud taskuga bussipeatused täisosa pikkustega 18 m. Bussipeatusele on ette nähtud ooteplatvorm (laius 1.5 m). Projektis on bussipeatuse tasku laius projekteeritud 2.0 m. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -6- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Tulenevalt kavandatud lahendusest on plaanile kantud nähtavuskolmnurgad ja nähtavuskaugused vastavalt EVS 843:2016. Vähimad Randvere teele avanevad nähtavuskaugused G.H.Schüdlöffeli teel on lahendatud rahuldav tasemel (R). Nähtavus Ranvere teele on tagatud ilma takistusteta 105 m ulatuses 50 km/h kiirusrežiimi puhul. Nähtavuskaugus kõrvalteele on tagatud mõlemas suunas „Peatu ja anna teed“ skeemile tüüpskeemile – 5 m. Nähtavuskolmnurkades ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, viimased ei tohi kasvada kõrgemaks, kui 0.4 m. 3.2.2 Bussiootekoda Olemasolev bussiootekoda eemaldatakse ja teisaldatakse Ampri tee 9 Viimsi Vallavalitsuse laoplatsile. Peatusesse kavandatud uus pikem ootekoda, kuna peale tunde ootab peatuses väga palju inimesi (s.h. koolilapsi). Bussiootekoja seinad peavad olema klaasist (läbipaistvad), .konstruktsioon metallist. Metallkonstruktsioonide värvimiseks vajalike materjalide valikul peab töövõtja juhinduma standardist EVS-EN 12944. Värvi kestvusaeg peab olema vähemalt 15+ aastat (H), keskkonnaklass C4. Bussiootekoda peab olema kinnitatud statsionaarselt maapinda ning varustatud infostendi, pingi ja prügikastiga. 3.3 Mullatööd 3.3.1 Ristlõige Mulde nõlvade kalded profileeritakse üldjuhul 1:1.5. 3.3.2 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavisse. Vertikaalplaneeringu koostamisel on võetud aluseks asendiplaaniline lahendus, arvestatud olemasolevate teede ja naaberkinnistute sidumisega. Projekteeritud bussipeatus plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud piirkonnas oleva teevõrguga. Vertikaalplaneering on koostatud selliselt, et oleks tagatud sajuvee äravool teedelt. 3.4 Katend Olemasolev asfaltkate tuleb freesida ning alus planeerida. Planeeritud ja tihendatud alusele rajatakse dreenkiht ja killustikalus, misjärel kattekihid vastavalt valitud konstruktsiooni variandile. Kehvemates lõikudes on ette nähtud olemasolev muldkeha materjal eemaldada ja rajada liivast täitekiht. Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioonid: 1) Sõidutee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 16 surf 5 cm Asfaltbetoon AC 20 base 6 cm Killustikalus, fr. 32/63, kiilekillustik 8/16 ja 12/16 – 25 kg/m², E>170 MPa 25 cm Geovõrk, min 100 kn/m² tõmbetugevus, max 3% venivus Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp min 20 cm INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -7- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus 2) Ooteplatvormi ning jalg- ja jalgrattatee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm Killustikalus, fr. 16/32, kiilekillustik 8/12 ja 4/16 – 25 kg/m², E>140 MPa 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>1.0 m/ööp min 20 cm Täitepinnas Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp koha järgi Aluspinnas, Kt=0.95 3) Sõidutee tugipeenrad Killustik, opt. segu 0/32 nr. 3, LA30, E>140 MPa ca 10 cm 3.5 Konstruktsioonid 3.5.1 Materjalidele esitatavad nõuded 1) Sõidutee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 3000 ≤ AKÖL 20 < 6000 (100% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 3000 ≤ AKÖL 20 < 6000 (AKEJ) Killustik, AKÖL 20 3000 – 6000 (KKEJ) 2) Jalg- ja jalgrattatee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 < 900 (45% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Killustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ) Märkused:  KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.  AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud vastava segulehe tingimusi.  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2020 tabelis 12.  Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ. 3.5.2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Jalgratta- ja jalgtee killustikalus ehitada fraktsioneeritud killustikust 16/32 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/12 mm või fr 4/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -8- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Tabel 3. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust Täitematerjali omadus Sõidutee Kõnnitee killustikalus killustikalus Terastikuline kategooria GC80/20 GC80/20 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/10 C50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA35 LA35 purunemiskindluse klass Külmakindluse kategooria F4 F4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI35 FI35 Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4 Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa. 3.5.3 Asfaltbetoonkate Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele. Tabel 4. AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 16 surf AC 8 surf (sõidutee) (kõnnitee) Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria AN14 – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA25 LA35 purunemiskindluse klass Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI15 FI25 INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -9- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0 C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f2 f4 Külmakindlus NaCl lahuses FNaCl4 – Tabel 5. AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 20 base Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f4 Külmakindluse kategooria F2 Külmakindlus NaCl lahuses – 3.6 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 3.6.1 Liiklusmärgid Märkide konstruktsioon ning fotomeetrilised ja kolorimeetrilised omadused peavad vastama standardi EN 12899-1 nõuetele. Märgid ja kinnitusdetailid tuleb valmistada korrosioonikindlast materjalist või katta korrosioonitõrjekihiga. Kasutatav materjal peab tagama märgi konstruktsiooni püsivuse. Teele pandud märgil ja kinnitusdetailil, millega võivad kokku puutuda jalakäija või jalgrattur, ei tohi olla väiksema kui 2.5 mm raadiusega serva või nurka. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonistele. Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ning Teetööde tehniliste kirjelduste punktis 7 Liiklusmärgid toodud nõuded. Liikluskorraldusvahendite koosseis ja paigutus tuleb ehitustööde käigus enne nende paigaldamast Töövõtja, Inseneri ja Tellija esindajate poolt täiendavalt üle vaadata ning teha vajalikud muudatused liikluskorralduse joonistes. Liiklusmärkide moodulid tuleb valmistada kuni pikkuseni 4.0 m ja laiuseni 0.5 m ühe tükina. Moodulid peavad omavahel olema jäigalt ühendatud. Märkide mooduliteks jagamisel ei ole lubatud poolitada (läbi lõigata) kirjeid. Kõigi liiklusmärkide postid ja tarvikud peavad olema valmistatud lähtuvalt standardist EVS-EN 1993. Kõik teraspostid peavad olema kuumtsingitud. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0.5 m. Märkide paigalduskõrgus peab olema vähemalt 2.0 m. Ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -10- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Joonisel TL-1 tähistatud liiklusmärgid kuuluvad ümbertõstmisele koos postidega. Töövõtjal tuleb liiklusmärgid eelnevalt ülesse pildistada, et vajadusel tõendada hiljem nende seisukorda enne ehitustööde algust. Lisaks on projekteeritud vastavalt standartidele „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/AI:2008 täiendavad liiklusmärgid. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad 0 ja I suurusgruppi (määratud liikluskorralduse joonisel TL-1). Liiklusmärkidel tuleb kasutada I klassi valgust peegeldavat kilet. Suurtähe kõrgus viitadel peab olema liiklusmärkidel 644 75 mm. 3.6.2 Teekattemärgistus Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614-2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 20%), välja arvatud bussipeatuste platvormi äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga.. Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust 10- 15 minuti pärast pealekandmist. Juhul, kui märgised ei jää sõidujälge, peab termoplastikust teekattemärgistus vastu pidama vähemalt 5 aastat ja värv kuni 1 aasta. Teemärgistusmaterjalide puistata peale klaaskuule vähemalt 300 g/m² kohta. Puistematerjalid peavad vastama standardite EVS-EN 1423 ja EVS-EN 1424 nõuetele. 3.6.3 Tähispostid Liiklusohutuse tagamiseks tuleb paigaldada lõigul pool kergliiklusteed tähispostid vastavalt „Riigiteede liikluskorralduse juhend. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele”. Tähispostid on ette nähtud paigaldada 0.5 m kaugusele asfaltkatte servast, mulde servale. Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. 3.7 Tehnovõrgud 3.7.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa- alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40 cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Kõik projektse lahenduse sisse jäävad tehnovõrkude kaevude luugid tuleb tõsta või langetada projektse pinna tasapinda. Nimetatud võimaluse puudumusel tuleb kaevud asendada uute ujuvate kaevudega. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -11- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatis. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Kohtades, kus olemasolevad kaablid lõikuvad kaevatava/puhastatava kraaviga, tuleb tagada kaabli tervena säilimine. Selleks tuleb jälgida, et kaablid jääksid vähemalt 0.7 m kraavi kaevesügavusest allapoole. Kaablite asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad kaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3.7.2 Siderajatised Teetööde alas paiknevad Telia Eesti AS ja Elisa Eesti AS kuuluvad sideliinirajatised. Ehitustööde käigus täpsustada siderajatiste tegelikud asukohad. Sidekaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1.0 meetrit. Siderajatiste asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad sidekaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3.7.3 Tänavavalgustus Projekti alale jäävad olevad tänavavalgustuse kaabelliinid, mida projektiga ei muudeta. Projektiga on ette nähtud 2 posti ümbertõstmine ca 10 m kaugusele. 3.7.4 Veevarustus ja kanalisatsioon Projekti alale jäävad olevad vee- ja kanalisatsiooni trassid, mida projektiga ei muudeta. 3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -12- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5…15 cm. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m², III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga (nt rehitseda mulda) ja rullida. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 4. Tööde teostamine 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste kirjelduste 18.02.2019 versioonist (MA nr 1-2/19/096). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -13- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 Ettevalmistustööd 4.2.1 Ülevaade ettevalmistustöödest Ehitaja ei tohi alustada ehitustöid ilma ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta: tee ehituse osas eraldiseisvalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale ning tehnovõrkude osas läbi ehitisregistri www.ehr.ee. Teede ehitusel on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav omanikujärelevalveinsener. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Enne puude langetamist ja võsa eemaldamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load. Raadamise piir, mahavõetavad üksikpuud ja hekid on näidatud asendiplaani joonistel. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Teemaalt saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töövõtja poolt INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -14- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus utiliseerida. Puude ja võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. 4.2.2 Geodeetiline mõõdistusvõrk Geodeetilise kõrgusvõrgu punktid tuleb võimalusel säilitada ja ehitustööde ajaks kaitsta. Ehitustööde lõpuks tuleb ehitusalas geodeetiline võrk taastada, vajadusel võib geodeetilisi punkte teisaldada uude asukohta kooskõlastatult tellijaga. Geodeetilise võrgu märkide uue asukoha valib töö tegija kooskõlastatult omavalitsuse esindajaga. Töö tegija teavitab omavalitsust töö tegemisest juba enne kaeveloa väljastamist. Pärast ehitustööde lõppu esitab tööde tegija geodeetilise märgi teisaldamise ja kontrollmõõtmise aruande omavalitsusele. Vastavalt määruse „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 17 p. 1 on geodeetilise märgi kaitsevöönd 3 meetrit. Kuna ehitustöid teostatakse geodeetiliste punktide kaitsevööndis tuleb pärast ehitustööde lõppu tellida kontrollmõõdistus maamõõdufirmalt, kus töötab vastavat kutsestandardit omav geodeesiainsener. Osaliselt ehitustööde ajal ja peale ehitustööde valmimist tuleb teostada kõigile ehitatud rajatistele, haljastusele, trassidele jmt ehitusjärgne mõõdistus. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg või dgn ja pdf formaadis Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale 10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist. Peale tee-ehituslike tööde valmimist esitada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale teostusdokumentatsiooni kaust koos mälupulgaga (mis sisaldab mh digitaalseid teostusjooniseid .dwg või .dgn vormingus) ning taotleda teedele kasutusluba eraldiseisvalt ja tehnovõrkudele kasutuload läbi ehitisregistri www.ehr.ee. 4.3 Ehitustööd Viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitaja peab esitama valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde välisserva ulatus. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Nõlvadel on arvestatud kasvupinnase paksuseks 5…7 cm. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -15- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Laienduste puhul tuleb kaevata astmed ja laienduste alt eemaldada kogu mittesobiv materjal ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi tekitada paisutusi ja takistada muul moel vee liikumist teemaal ja kraavides. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Oleva mulde laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahtilükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. Muldkeha täitepinnas tee all tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0.3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Astmete ehitamisel tuleb kasutada karjäärist toodud liiv- või kruuspinnast, mille minimaalne filtratsioonimoodul on vähemalt 0.5 m/ööp. Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada esitatud tihendusteguriteni. Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 järel ja suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0.5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0.3%. Peale mullatööde lõppemist tuleb nõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik ehitatavad nõlvad tuleb katta 5...7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Nõlvade planeerimise mahud on arvestatud ainult aladel, kus on ette nähtud mulde nõlva ehitamine. Olemasolevaid nõlvu ei planeerita. 4.4 Ehitusaegne liikluskorraldus Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks omavalitsusele. Töövõtja peab tagama kõigi piiripunktide tähiste säilimise ehituse käigus. Juhul kui see pole võimalik, tuleb hävinenud piiripunktid taastada. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka erivedude teostamise võimalikkus. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -16- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Teede osalisel sulgemisel lähtuda Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrusest nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri“. Tänavate ajutise sulgemise puhul esitada avaldus infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse tänava ajutise sulgemise luba. 5. Hooldusjuhend 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda Liiklusseaduse alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:  korraldama tee kasutamist ja kaitset;  teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis;  kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. 5.2 Hooldus Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kergliiklusteedel võib teehoiutöid teha kuni 6 tonni kaaluvate masinatega. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -17- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus 5.2.1 Talihooldus Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Talihooldusel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:  Talvel sahkamisel tuleb vältida võrk-, jää või tappteradega sahkamist, lubatud on ainult tasateraga sahad.  Talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange teepeenrale (võib põhjustada peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab asfaltkattelt tuleva vee suundumist üle peenra kraavi mille tulemusel jääb vesi peenra ja asfaltkatte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset märgumist mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral).  Rajatud murualadele ei tohi tekkida pikemaajalist veekatet ja jääd, mis pärsib hapniku ligipääsu juurtele. Sool võib põhjustada murukamara hukkumise ning paksud lumevallid soodustavad haiguste arengut, eriti, kui all on lõpuni külmumata pinnas.  Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid.  Talveperioodil liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada.  Lume kuhjamine teeületuskohtade, ristmike ja mahasõitude lähedusse ning ohutussaartele, mis võib takistada nähtavust, ei ole lubatud. 5.2.2 Kevadine hooldus Liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu jalgteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud. 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd Määrdunud katet tuleb puhastada, harjaautoga või imuriga. Ei tohi kasutada terasharju, mis võivad katet kahjustada. Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada see tähendab tuleb uuendada peenarde pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise märke tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustust (täita peenra materjaliga ning tihendada). Liiklusmärgid ja tähispostid peavad olema puhtad, loetavad. Mehaaniliste vigastuste korral metallil (piire, liiklusmärgi postid) tuleb koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket. Korrosiooni tekkel ala puhastada ja kanda peale korrosioonivastane värv. Hinnata kraavide seisukorda. Avastatud puudused likvideerida. Betoonkivist ja tardkivist sillutisega aladel tuleb vajadusel teostada umbrohutõrjet. 5.2.4. Haljastuse hooldus Äsja rajatud murualasid tuleb põuaperioodil kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus umbes 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist muru ei kasteta. Lubatud maksimaalne murutaimede kõrgus kuni 15-20 cm. INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -18- Harjumaa, Viimsi vald, Randvere küla Randvere keskus bussipeatus Koostas: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Sergei Tunka INFRA PROJEKT OÜ 31.03.2024 töö nr. 120324 -19- Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94, 11912 Tallinn tel. 56497872 [email protected] 120324_PP_TL-4-00_asukoht.dwg 541a(I) TINGMÄRGID 923b 922 923b PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE ÜLEKATE 541a(I) PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTBETOONKATE PROJEKTEERITUD TEEPEENAR (KILLUSTIK) ol.ol.134a PROJEKTEERITUD HALJASALA PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD TEESERV 16.0 ol.ol.651 PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV 9 9 PROJEKTEERITUD KRAAV VOOLU SUUNAGA ol.ol.651 Tõukside parkla OLEMASOLEV TEESERV 14.5 20.2 LIKVIDEERITUD OBJEKT 1.5 993 ÜMBERTÕSTETUD OBJEKT 923c ol.ol.631 2.5 3.5 933 3.0 1.0 TUKOGU2 0, OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RE RAAMA RA NDV E ol.ol.631 KOOL 20, RE RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR RANDVE 12.5 RANDVE 30 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK RE KOO 351 L 20, 923d ol.ol.631 ÜMBERTÕSTETUD LIIKLUSMÄRK RANDVE RE RAAM ol.ol.644 30 A TUKOGU ol.ol.351 2 0, ol.ol.222 tee ol.ol.631 KIRIKAIA PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK STOP ol.ol.544 (LN-1=105m, LN-2=5m) KIRIKAIA tee ol.ol.644 PROJEKTEERITUD TÄHISPOST ol.ol.543 önd ÜMBERTÕSTETUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL STOP ol.ol.435 UUES KOHAS vö ol.ol.222 teekaitse 923b ol.ol.543 MÄRKUSED: ol.ol.557 ol.ol.544 2 1. Käesoleva joonise koostamisel on aluseks võetud: 91 vere tee - Maa-ala plaan tehnovõrkudega (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 059-G-24, 28.03.2024) 946b ol.ol.644 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 3. Plaanil kujutatud tingmärgid viitavad objekti asukohale, kuid mitte nende FFELI tee ol.ol.435 G.H.SCHÜDLÖ tegelikele suurustele looduses. msi-Rand G.H.SCHÜ DLÖFFELI tee ol.ol.644 11250 Vii 120324_PP_TL-4.dwg TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE ÜLEKATE PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTBETOONKATE PROJEKTEERITUD TEEPEENAR (KILLUSTIK) PROJEKTEERITUD HALJASALA 5.70 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI 5.80 (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD TEESERV 5.80 PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV PROJEKTEERITUD KRAAV VOOLU SUUNAGA 5.90 0 5.9 OLEMASOLEV TEESERV 5.90 Äärekivi langetada nulli LIKVIDEERITUD OBJEKT Äärekivi langetada nulli 6.00 ühe kivi ulatuses ühe kivi ulatuses 1 ÜMBERTÕSTETUD OBJEKT MÄRKUSED: 6.00 1 1. Käesoleva joonise koostamisel on aluseks võetud: 6.00 - Maa-ala plaan tehnovõrkudega (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 059-G-24, 28.03.2024) 0 OLEMASOLEV KATASTRIPIIR 5.9 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 3. Plaanil kujutatud tingmärgid viitavad objekti asukohale, kuid mitte nende tegelikele suurustele looduses. 6.00 RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 4. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab 5.90 5.90 olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga ÜMBERTÕSTETUD LIIKLUSMÄRGI POSTI ASUKOHT (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. PROJEKTEERITUD TÄHISPOST Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. 6.10 5. Haljasala projekthorisontaalid on joonisel lihtsustatud ning antud nurgelistena. 6.10 Ehitamisel tuleb pinnavormide lõplikul viimistlemisel anda sujuvalt looklevad ning ÜMBERTÕSTETUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL ümarad pinnavormid. Samuti tuleb ehitustööde käigus rajada sujuv reljeefi UUES KOHAS üleminek projektala ja olemasoleva ümbritseva maapinna vahel. 6. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest katete kõrgusarvudest. Jälgida olemasoleva asfaltkatte piki- ja põikkaldeid. 7. Kõrguslikud üleminekud rajada kaldus äärekiviga. vöönd 8. Betoonist äärekivid kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külmakindluse klass vähemalt KK3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni teekaitse tugevusklass C16/20, min paksus 8 cm. Äärekivid tuleb paigaldada lubjakivikillustikku vähemalt 10 cm paksusele alusele. 9. Näha ette asfaltbetoonvuukide katmine sideaine ja tardkivist toodetud peentäitematerjali puistega (nn vuukide „mannatamine“) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ p. 2.4.27 kohaselt. Asfaltbetoonkatte kulumiskihtides vuukide töödeldamiseks kasutada spetsiaalset vere tee vuugiliimi (näit. TOK-Plast). Alumiste kihtide vuugid tuleb kruntida sitke naftabituumeni, naftabituumenemulsiooni võispetsiaalse vuugiliimiga. spetsiaalse vuugiliimiga. 10. Kaevude kaaned peavad kõvakattega aladel asetsema teekattega samas tasapinnas. msi-Rand 11250 Vii 120324_PP_TL-4.dwg LÕIGE 1-1 Ol. ol. kinnistu piir Ol. ol. kinnistu piir G.H.Schüdlöffeli tee 2 11250 Viimsi-Randvere tee L2 Nõmmeliiva tee 3 89001:010:0864 89001:001:1806 89007:001:0020 SÕIDUTEE JALGRATTA- ja JALGTEE OOTEKOJA ALA OOTEPLATVORM PEATUSTASKU PERSP. OOTEKODA BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm OL.OL. KATTE SERV OL.OL. KATTE SERV Tähispost 7.00 tee telg tee telg 5 2.0% 2.0% 1. 2.5% 6.00 1: 4.0% 4.0% 4.0% 5.00 KASVUPINNASE EEMALDAMINE Ol.ol. tänavavalgustuse kaabelliin ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 5 cm ASFALTBETOON AC 20 base 6 cm 4.00 Ol.ol. sidekanalisatsioon PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa fraktsioon 4/63 25 cm ASFALTBETOON AC 8 surf (45% graniit) 5 cm Telia Eesti AS ja Elisa Eesti AS GEOVÕRK, min 100 kn/m² tõmbetugevus, max 3% venivus PAEKILLUSTIK, E≥140 MPa DREENKIHT LIIVAST (Kt=0.98, Kf≥1 m/ööp) min 20 cm fraktsioon 4/32 20 cm TÄITEPINNAS (Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp) DREENKIHT LIIVAST (Kt=0.98, Kf≥1 m/ööp) min 20 cm Ol. ol. veetoru Ø160 Olemasolev pinnas, Kt=0.95 Olemasolev pinnas, Kt=0.95 Ol. ol. kanalisatsioon Ø200 MÄRKUSED: 1. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. 2. Kujutatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed kalded ja mõõdud vastavalt asendiplaanile ja vertikaalplaneeringule. 121222_PP_TL-4-03.dwg TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD TEESERV PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV OLEMASOLEV TEESERV OLEMASOLEV KATASTRIPIIR PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD KRAAV VOOLU SUUNAGA IKÕ SEADMISE ALA VIIMSI VALLA BUSSIPEATUSE TASKU RAJAMISEKS 1 POSITSIOONI NR 1 vöönd teekaitse vere tee IKÕ ala Kinnistu Jrk nr Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee Ala otstarve, Pos nr registriosa ja sihtotstarve (nr ja nimi) pindala m² msi-Rand (plaanil) number suhtes km 1 1 3618850 89001:001:1806 11250 bussipeatuse Viimsi-Randvere tee L2 Randvere tee tasku ja platvorm 11250 Vii transpordimaa 9.06-9.11 199 m² 120324_PP_TL-4.dwg TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD TEESERV PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV OLEMASOLEV TEESERV OLEMASOLEV KATASTRIPIIR PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD KRAAV VOOLU SUUNAGA 2 IKÕ SEADMISE ALA VIIMSI VALLA TÕUKSIDE PARKLA RAJAMISEKS 2 POSITSIOONI NR vöönd teekaitse vere tee IKÕ ala Kinnistu Jrk nr Katastriüksuse tunnus, nimi Ala otstarve, Pos nr registriosa ja sihtotstarve pindala m² msi-Rand (plaanil) number 1 2 6581402 89001:010:0864 tõukside G.H.Schüdlöffeli tee 2 parkla 11250 Vii ärimaa 19 m² 120324_PP_TL-4.dwg VAADE "A" VAADE "B" vaade B LÕIGE A-A VAADE "C" VAADE "D" A vaade D vaade C A vaade A Saatja: "Sergei Tunka" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Randvere keskus bussipeatus, Randvere tee, Randvere küla, Viimsi vald Kuupäev: 2024-05-04 12:49 Tere, Käesolevaga edastan Randvere keskus bussipeatuse projekti. Palun läbi vaadata. https://www.dropbox.com/scl/fi/6cgryszvid1zbndqfkzuz/120324_PP_TL_2024-03-31.zip?rlkey=9bjkhwz0wxv1z0hquvfsu14s7 <https://www.dropbox.com/scl/fi/6cgryszvid1zbndqfkzuz/120324_PP_TL_2024-03-31.zip?rlkey=9bjkhwz0wxv1z0hquvfsu14s7&dl=0> &dl=0 Viimsi VV vastus tänavavalgustuse kohta: Eraldi tehnilisi tingimusi mastide ümber tõstmiseks pole vaja võtta, projektis näidata mastid uude asukohta ümbertõstetavatena. Lugupidamisega Siim Jürima teede vanemspetsialist ehitus- ja kommunaalosakond Viimsi vallavalitsus +372 602 8861 <http://www.viimsi.ee/> www.viimsi.ee Lugupidamisega Sergei Tunka Infra Projekt OÜ Juhatuse liige

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →