dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Justiits- ja Digiministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Justiits- ja Digiministeerium · 5. oktoober 2026
Viit
2-6/26-7208-1
Registreeritud
5. oktoober 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
2 Asjaajamine ja infotehnoloogiahaldus
Sari
2-6 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
2-6/2026
Vastutaja
Marget Pae (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Tsiviilõiguse talitus)

Failid

  • 📎2-626-7208-1 05.10.2026 Väljaminev kiri.asice354 KB

Sisu (failidest)

Ermo Perolainen Teie 14.09.2026 Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) [email protected] Meie 05.10.2026 Autojuhikandidaadi koolituse rahastamise lepingulised võimalused Lugupeetud Ermo Perolainen Olete palunud soovitusi seoses veondussektorisse sisenejate koolituskulude hüvitamise ja vastavate kulude tagasinõudmise võimalustega. Justiits- ja Digiministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiits- ja Digiministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiits- ja Digiministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Eelleping ja koolituse rahastamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 ning töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg-d 1 ja 2 võimaldavad sõlmida kirjaliku eellepingu, millega pooled kohustuvad tulevikus kokkulepitud tingimustel töölepingu sõlmima. Samas dokumendis võib reguleerida koolituse rahastamist ja töölepingu sõlmimise kohustuse rikkumise rahalisi tagajärgi. Kehtiva eellepingu rikkumise korral võib nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1 ja § 127). Rikkumise puhuks võib kokku leppida ka leppetrahvis, mida saab nõuda tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 158 lg 1 ja § 161 lg 1). Kohus võib ebamõistlikult suurt leppetrahvi kohustatud poole taotlusel vähendada (VÕS § 162 lg 1).1 Ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus võib olla tühine (VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5).2 Seos TLS § 34 kokkuleppega. Eellepingu rahastamistingimustega samas dokumendis võib sõlmida TLS § 34 kohase koolituskulude hüvitamise kokkuleppe. Eellepingu rikkumise eest ette nähtud makse puudutab töölepingu sõlmimise kohustuse rikkumist. TLS § 34 kokkulepe käsitleb hiljem sõlmitud töölepingu ülesütlemist selle paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud alusel. Tööandja kohustuslikku koolituskulu ei saa töötajale üle kanda (TLS § 28 lg 2 p 5 ja § 34 lg 5). TLS § 34 kohase koolituskulude hüvitamise kokkuleppe võib sõlmida juba enne töölepingut.3 1 RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-132-12, p 12. 2 RKTKo 23.05.2011, 3-2-1-39-11, p 12. 3 Tallinna RgKo 23.05.2025, 2-20-10611/118, p-d 16.1–16.4. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Koolituslaen. Õppe rahastamiseks võib sõlmida ka laenulepingu (VÕS § 396 lg 1). Kui laen soovitakse tööle asumisel asendada TLS § 34 kokkuleppega, tuleb täita selle paragrahvi nõuded ning määrata senise laenukohustuse lõppemise ulatus. Võla kustutamise ja intressisoodustuse võimalik maksustamine vajab eraldi hinnangut (tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p-d 6 ja 9). Ka intressivabale koolituslaenule võivad kohalduda tarbijakrediidi nõuded.4 Finantsinspektsiooni selgituse järgi ei nõua täiesti tasuta krediidi andmine krediidiandjate ja -vahendajate seaduse alusel tegevusluba. 5 Juhised, näidislepingud ja õigusaktide muudatused Vastuseks Teie kolmandale küsimusele märgime, et Justiits- ja Digiministeeriumil ei ole praegu kavas ega väljatöötamisel selles küsimuses ühtseid juhiseid või näidislepinguid ega kirjeldatud olukorra lahendamiseks õigusaktide muudatusi. Ettevõtja vajadustele vastava lahenduse valimiseks ja lepingute koostamiseks soovitame pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole. Õigusnõustaja saab hinnata konkreetseid koolitusi ja rahastamistingimusi ning koostada ettevõtja vajadusi arvestavad ja seadusega kooskõlas olevad lepingud. Juhime veel kord tähelepanu ka sellele, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oskar Pürg nõunik Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4 RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11. 5 Finantsinspektsioon. 06.03.2026 kiri nr 5-8/1027-1, p 12, lk 5. 2
Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel