Leping

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 23.07.2026 kehtiv kuni 23.07.2031 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Monika Karu Teie 22.07.2026 nr 1-17/4722-22 Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Meie 27.07.2026 nr 1-16/26/1304-4 Täiendatud taotlus meetmesse „Tehisarulahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtt avalikus sektoris“ Täname Teid võimaluse eest täiendada meetme „Tehisarulahenduste ja privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutuselevõtt avalikus sektoris“ rahastustaotlust. Oleme tutvunud Teie 22.07.2026 kirjas nr 1-17/4722-22 esitatud tagasisidega ja esitame selle alusel täiendatud taotluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Lisa: täiendatud taotlusvorm Kristi Madismäe 521 4195 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Taotlusvorm Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks” põhjal. 1. Taotleja andmed Taotleja asutuse nimi Riigi Tugiteenuste Keskus Taotleja esindaja nimi Pärt-Eo Rannap Taotleja esindaja ametikoht peadirektor Esindaja telefoninumber 5855 4814 Esindaja e-post [email protected] 2. Partneri andmed (vajadusel) Partnerasutuse nimi Partneri esindaja nimi Partneri esindaja ametikoht Partneri esindaja telefoninumber Partneri esindaja e-post 3. Projekti lühiülevaade Projekti lühikirjeldus Projekti eesmärk on viia läbi terviklik analüüs tehisintellekti (AI) rakendamise võimalustest riigi keskses dokumendihaldussüsteemis DORIS ning sellega seotud äriprotsessides. DORIS on arendamisel olev riigi keskne dokumendihaldussüsteem, mille eesmärk on pakkuda ühtset dokumendihalduse lahendust riigiasutustele. DORISe üheks keskseks põhimõtteks on liikuda senisest enam dokumendipõhiselt lähenemiselt andmepõhisuse suunas, mis võimaldab automatiseerida tööprotsesse, parandada teabe kvaliteeti ja leitavust ning luua eeldused tehisintellekti laiemaks kasutamiseks dokumendihalduses. Analüüsi eesmärk on hinnata dokumendihaldussüsteemi olemasolevatest funktsionaalsustest ja kasutusstsenaariumidest lähtuvaid tehisintellekti rakendamise võimalusi. Analüüsi käigus käsitletakse juba tuvastatud kasutuskohti, sealhulgas dokumentide klassifitseerimist, metaandmete määramist, juurdepääsupiirangute määramise toetamist ja otsingut. Samuti tuvastatakse täiendavad rakenduskohad, hinnatakse nende realiseerimiseks vajalikke eeldusi ning analüüsitakse võimalikku mõju süsteemi edasisele arendamisele. 3. Projekti lühiülevaade Äriprotsesside vaates analüüsitakse järgmisi protsesse (üldiselt, mitte asutusespetsiifiliselt):  dokumendi välist hõlmamist (sh Outlookist e-kirjade hõlmamine ja suunamine DORISesse);  dokumendi loomist ja menetlemist (sh metaandmete täitmine, sisu koostamine, märksõnastamine, toimikusse paigutamine, juurdepääsupiirangud ja töövood);  dokumendi otsingut ja kasutamist (sh info leidmine, seoste tuvastamine ja taaskasutamine);  toetavaid tegevusi (nt andmekvaliteedi seire, aruandlus);  kasutajate juhendamist süsteemi kasutamisel. Projekti tulemusena koostatakse prioriseeritud tehisintellekti kasutusjuhtude nimekiri, hinnatakse nende teostatavust ning koostatakse realistlikud tulevikustsenaariumid tehisintellekti lahenduste etapiviisiliseks rakendamiseks DORISes. Lisaks määratletakse tehisintellekti rakendamisel lisanduvad tingimused ja eeldused, millega tuleb süsteemi arendamisel ja kasutuselevõtmisel arvestada. Projekt viiakse ellu rakendusuuringu ja eksperimentaalarenduse kombinatsioonina. Rakendusuuringu käigus hinnatakse katseliselt suurte keelemudelite täpsust eestikeelsete dokumentide klassifitseerimisel, metaandmete tuletamisel ja juurdepääsupiirangu aluste tuvastamisel. Eksperimentaalarenduse käigus ehitatakse eraldatud katsekeskkonnas pseudonüümitud näidisandmetel vähemalt kaks toimivustõendust (PoC): e-kirjade automaatne hõlmamine ja metaandmete tuletamine Outlooki ja DORISe vahelises töövoos ning dokumentide juurdepääsupiirangu aluste automaatne tuvastus. Toimivust mõõdetakse võrdluses inimeksperdi hinnanguga. Projekti ajaraam 01.09.2026 – 31.10.2027 Omafinantseeringu suurus ja allikas 15% Taotletav toetuse summa [€] 85 000 eurot 4. Projekti detailsem kirjeldus Probleemikirjeldus DORIS on riigi keskne dokumendihaldussüsteem, mida hakkab tulevikus kasutama ligikaudu 160 Selgitage, miks on probleem keskvalitsuse asutust ning ca 34 000 kasutajat. aktuaalne ning keda see puudutab. Süsteemi põhitoode valmib juulis 2027, kuid Mida on probleemi lahendamiseks kavandatud funktsionaalsus ei hõlma tehisintellekti Eestis juba tehtud või mis on (AI) toe ja võimekuse rakendamist. Samal ajal on tegemisel? DORIS mõeldud kõigi riigitöötajate igapäevaseks dokumenditöö vahendiks, mistõttu selle kasutusmugavus, efektiivsus ja protsesside automatiseerituse tase mõjutavad oluliselt kogu avaliku sektori töökorraldust. Tänased dokumendihalduse protsessid sisaldavad märkimisväärses mahus käsitööd, mis toob kaasa mitmeid probleeme:  dokumentide ja e-kirjade klassifitseerimine ning metaandmete määramine on ajamahukas ja ebaühtlane;  juurdepääsupiirangute määramisel esineb eksimisriske ning praktika ei ole ühtlane, juurdepääsupiirangute järelkontroll on ajamahukas käsitöö ning ei anna soovitud tulemusi;  dokumentide leidmine (otsing) sõltub tugevalt metaandmete kvaliteedist ja kasutaja teadmistest;  protsessid on killustatud erinevate keskkondade vahel ning ei toimi tervikuna optimeeritud töövoona (nt Outlook-DORIS);  tavakasutajad vajavad süsteemi kasutamisel sageli täiendavat tuge ning see aeglustab kasutajate vaates tööprotsesse. Hetkel puudub süsteemne analüüs, mis kaardistaks DORISe vaates tehisintellekti võimalused, sh:  tuvastaks olulist väärtust loovad tehisintellekti rakendamise kohad nii kasutajate kui ka dokumendihalduse protsesside vaates;  määratleks tingimused ja eeldused, millega tuleb süsteemi arendamisel arvestada (nt andmekaitse, juurdepääsupiirangud, jm);  pakuks välja tehisintellekti tehnilised lahendused, mida on võimalik rakendada arvestades andmekaitse-, infoturbe- ja muid nõudeid. Arvestades tehisintellekti kiiret arengut ning riigi ootust suurendada tööprotsesside automatiseeritust ja efektiivsust, on vajalik läbi viia terviklik analüüs, mis 4. Projekti detailsem kirjeldus looks selge aluse tehisintellekti lahenduste sihipäraseks ja turvaliseks rakendamiseks DORISes. Ilma sellise analüüsita on oht, et tehisintellekti lahenduste rakendamisel ei ole piisav mõju tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel ja teenuse kvaliteedi parandamisel. Projekti oodatav tulemus ja mõju Projekti eesmärk on koostada terviklik analüüs tehisintellekti rakendamise võimalustest DORISes Kas projektil on selge ning ning sellega seotud äriprotsessides, mille tulemused mõõdetav eesmärk, mille on mõõdetavad järgmiste väljundite kaudu: saavutamist või mittesaavutamist on võimalik hinnata?  prioriseeritud tehisintellekti kasutusjuhtude kogum koos prioritiseerimismetoodika ning funktsionaalse ja tehnilise spetsifikatsiooniga;  mudelite sobivuse võrdlusanalüüs (sh kohapeal majutatavad avatud mudelid ja pilveteenusena pakutavad mudelid; täpsus, hallutsinatsioonirisk, vastavus andmekaitse- ja infoturbenõuetele);  vähemalt kaks funktsionaalset toimivustõendust (PoC) võtmeprotsessidest: 1) e-kirjade automaatne hõlmamine ja metaandmete tuletamine Outlooki ja DORISe vahelises töövoos; 2) dokumentide juurdepääsupiirangu aluste (AvTS § 35) automaatne tuvastus; mõlema täpsust mõõdetakse inimeksperdi märgendatud kontrollandmestiku suhtes (precision/recall);  tehisintellekti lõimimise etalonarhitektuur dokumendihaldusele;  andmekaitsealase mõjuhinnangu eelhinnang ja turvanõuete maatriks tehisintellekti rakendamiseks;  etapiviisilise rakendamise tegevuskava DORISe edasiarenduseks. Projekti edukaks tulemuseks loetakse vähemalt kahe PoC-i edukat läbiviimist ning selliste analüüsi-, arhitektuuri- ja rakendussoovituste valmimist, mille alusel saab teha teadlikke otsuseid tehisintellekti lahenduste rakendamiseks DORISe järgmistes arendusetappides. Projekti tulemused omavad mõju kogu avalikule sektorile, kuna DORIS on kavandatud keskse dokumendihaldussüsteemina, mida hakkavad kasutama ligikaudu 160 riigiasutust. Lisaks on analüüsi tulemused kasutatavad laiemalt ka teiste sarnaste funktsionaalsustega infosüsteemide (sh 4. Projekti detailsem kirjeldus dokumendihaldussüsteemide) arendamisel, aidates tuvastada tehisintellekti rakendamise võimalusi ning vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi eeldusi avalikus sektoris. Projekt on kooskõlas “Digiühiskonna arengukava 2035” eesmärkidega, eelkõige suunaga suurendada avaliku sektori teenuste tõhusust, andmepõhisust ning tehisintellekti kasutuselevõttu riigihalduses. Projekti käigus analüüsitakse ja kavandatakse tehisintellekti rakendamine riigi keskses dokumendihaldus- süsteemis, mis on üks avaliku sektori põhilisi töövahendeid ning andmete töötlemise platvorme. Samuti toetab projekt „Andmete ja tehisintellekti valges raamatus 2024–2030“ seatud eesmärke, panustades tehisintellekti praktilisse kasutuselevõttu avalikus sektoris, sh läbi kasutusjuhtude kaardistamise ja rakendustingimuste määratlemise. Projekt aitab kaasa riigiülese protsesside automatiseerimise ja teenuste kvaliteedi parandamise eesmärkide saavutamisele, luues süsteemse aluse tehisintellekti laiemaks kasutuselevõtuks dokumendihalduses. Projekti meeskond ja Projekti elluviimisel tagab RTK projekti sisulise töökorraldus suunamise, vajaliku valdkondliku sisendi, tulemuste valideerimise ja rakendatavuse hindamise, kaasates Kirjeldage rollide ja töö jaotust vajadusel DORISe olemasolevaid arenduspartnereid projektimeeskonnas. Missugust ja teenuse saajaid. Väliselt kaasatav analüüsi- ja täiendavat ekspertiisi tuleb juurde konsultatsioonipartner viib läbi analüüsi, hindab kaasata (nt tehniline ekspertiis, lahenduste tehnilist teostatavust ning töötab välja ja andmekaitse)? katsetab valitud tehisintellekti lahendusi. Selline tööjaotus võimaldab ühendada RTK sisemised valdkonnateadmised sõltumatu ja laiapõhjalise välise ekspertiisiga. Rollid ja tööjaotus:  RTK dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse osakond kui äripoole eksperdid vastutavad projekti eesmärkide täpsustamise, DORISe funktsionaalsuste ja kasutusstsenaariumide kirjeldamise, äriprotsesside sisendi andmise ning tulemuste valideerimise eest. Nad tagavad, et analüüs lähtuks tegelikest kasutajavajadustest, dokumendihalduse tööprotsessidest ja DORISe edasistest arendussuundadest.  RTK tehisintellekti ja arhitektuuri kompetents kaasatakse välise partneri töö 4. Projekti detailsem kirjeldus vahetulemuste tehniliseks ja arhitektuurseks hindamiseks. Selle rolli eesmärk on valideerida pakutud lahendusvariante, hinnata nende sobivust tänapäevaste keelemudelitehnoloogiate ja avaliku sektori nõuetega ning tagada, et analüüsi tulemused oleksid kasutatavad DORISe edasistes arendusotsustes.  RTK teenusedisaini ja ärianalüüsi kompetents kaasatakse vajadusel kasutajavajaduste, tööprotsesside ja kasutajakogemuse analüüsimiseks. Teenusedisaini vaade aitab hinnata, milliseid muudatusi töökorralduses, protsessides või kasutajatoes võib tehisintellekti lahenduste rakendamine eeldada.  RTK hanke- ja lepingute kompetents tagab välise partneri kaasamiseks vajaliku hankemenetluse ettevalmistamise ja läbiviimise ning aitab seada hankes selged nõuded partneri metoodikale, kogemusele, väljunditele ja kvaliteedile.  Väline analüüsi- ja konsultatsioonipartner kaardistab ja analüüsib DORISe tehisintellekti rakendusvõimalusi ning hindab nende teostatavust, mõju ja riske. Selle põhjal koostab partner prioriseeritud kasutusjuhtude kogumi, lahenduskontseptsioonid ning tegevuskava AI etapiviisiliseks rakendamiseks. Vajadusel töötab partner välja ja katsetab valitud kasutusjuhtude praktilised lahenduskatsetused (PoC-id). Partner vastutab analüüsi metoodika, kvaliteedi ja terviklikkuse eest. Jätkutegevused Projekti tulemusena valminud analüüsi ja soovituste alusel kavandatakse tehisintellekti lahenduste Kirjeldage planeeritud etapiviisiline rakendamine jätkutegevusi pärast dokumendihaldussüsteemis DORIS ning sellega rahastusperioodi lõppu. seotud äriprotsessides. Detailanalüüsi alusel kirjeldatakse süsteeminõuded, mis kooskõlastatakse erinevate osapooltega (sh äripoole, IT-partnerite ja teiste seotud asutustega) ning mille põhjal antakse sisend edasiseks arendustegevuseks. Riskid ja maandamismeetmed 1. Ebapiisav sisend DORISe funktsionaalsuste ja olulisemate äriprotsesside kohta Kirjeldage peamisi riske, mis Risk: Analüüsi kvaliteet sõltub sisendi terviklikkusest võivad takistada projekti elluviimist ja täpsusest. Kui DORISe funktsionaalsusi ja või eesmärkide saavutamist, äriprotsesse ei analüüsita piisava detailsusega, võivad jääda tuvastamata olulised tehisintellekti 4. Projekti detailsem kirjeldus millised maandamismeetmed rakendusvõimalused. kasutusele võetakse? Maandamine: Kaasatakse süsteemselt äripoole eksperdid. 2. Tehisintellekti lahenduste teostatavuse ebakindlus Risk: Kõik tuvastatud kasutusjuhud ei pruugi olla tehniliselt või organisatsiooniliselt realistlikud. Maandamine: Iga kasutusjuhtumi puhul hinnatakse eraldi teostatavust (tehnilised, õiguslikud, organisatsioonilised tingimused) ning prioriseeritakse realistlikud ja suurima mõjuga lahendused. 3. Õigus- ja andmekaitsenõuetest tulenevad piirangud Risk: Tehisintellekti kasutamine dokumendihalduses võib olla piiratud kehtivate õigusaktidega (nt juurdepääsupiirangud, isikuandmete töötlemine). Maandamine: Tehakse andmekaitse ja õiguslik ekspertiis ning hinnatakse varakult kõikide kasutusjuhtude vastavust kehtivale regulatsioonile. 4. Välise partneri kvaliteet ja sõltuvus sellest Risk: Analüüsi kvaliteet sõltub välise partneri kompetentsist ja kogemusest. Maandamine: Partner valitakse läbipaistva hankeprotsessi kaudu, seatakse selged nõuded kompetentsile ning tagatakse pidev tellijapoolne suunamine ja tulemuste valideerimine. 5. Tulemuste ebapiisav rakendatavus edasiseks arenduseks Risk: Analüüs võib jääda liiga üldiseks ega toeta otseselt arendusotsuseid. Maandamine: Keskendutakse praktilistele väljunditele (kasutusjuhud, nõuded, stsenaariumid, tegevuskava). 6. Riigihanke ebaõnnestumine või sobivate pakkujate puudumine. Risk: Hankele ei esitata nõuetele vastavaid pakkumusi või kujuneb teenuse maksumus planeeritust kõrgemaks. Maandamine: Tehakse turu eelanalüüs, koostatakse realistlikud nõuded ning vajadusel kohandatakse hanke ulatust vastavalt eelarvele. 5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage) Tegevuse liik (alusuuring, Projekt on rakendusuuringu ja rakendusuuring või eksperimentaalarenduse kombinatsioon. eksperimentaalarendus) Rakendusuuring loob uut teadmist selle kohta, millise täpsuse ja usaldusväärsusega on suured keelemudelid rakendatavad eestikeelses, juurdepääsupiirangutega 5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage) dokumendihalduses (klassifitseerimine, metaandmete tuletamine, piirangu aluste tuvastamine). Eksperimentaalarendus kasutab uuringu teadmisi toimivustõenduste väljatöötamiseks ja katseliseks valideerimiseks kontrollitud keskkonnas enne arendusotsuseid. Uudsus Uudsus seisneb suurte keelemudelite ja range juurdepääsupiiranguga (AK) riikliku dokumendihalduse koosvõime mudeli väljatöötamises ja katselises kontrollimises. Eestis puudub valideeritud lahendus e-kirjade ja dokumentide automaatseks turvaliseks hõlmamiseks, metaandmestamiseks ja piirangu aluste kontrolliks keskse dokumendihaldussüsteemi tasemel; samuti on keelemudelite täpsus eestikeelsete haldusdokumentide töötlemisel seni süsteemselt mõõtmata. Projekti käigus hinnatakse erinevaid tehnoloogilisi lähenemisi turvaliseks ja nõuetele vastavaks tehisintellekti rakendamiseks dokumendihalduses, sealhulgas võimalusi kasutada nii kohapeal majutatavaid kui ka pilvepõhiseid keelemudeleid. Loomingulisus Projektis kombineeritakse erinevaid tehnoloogilisi ja ärilisi lähenemisi (nt Outlooki ja dokumendihaldussüsteemi lõimimine tehisintellekti abil, metaandmete automaatne täitmine, sisu koostamine, andmete kvaliteedikontrolli rakendamine), et leida uusi viise dokumentide haldamise automatiseerimiseks ja kasutajakogemuse parandamiseks. Ettemääramatu tulemus Teaduslik määramatus seisneb selles, kas ja millise täpsusega suudavad keelemudelid tuvastada eestikeelsetest struktureerimata dokumentidest juurdepääsupiirangu aluseid ja tuletada metaandmeid ilma veamäärata, mis põhjustaks teabelekkeid (valenegatiivsed) või põhjendamatut avalikkuse piiramist (valepositiivsed). Tulemust ei ole võimalik ette kindlaks määrata; ka negatiivne tulemus, kus nõutavat täpsust ei saavutata, on väärtuslik teadmine, mis hoiab ära valeotsused arenduses ja suunab arhitektuurivalikuid (nt inimkontrolliga töövood). Süsteemsus Projekt viiakse ellu süsteemselt, hõlmates dokumendihalduse protsesse tervikuna ning käsitledes paralleelselt ärilisi ja õiguslikke aspekte. Analüüs tugineb struktureeritud metoodikale, sisaldab iteratiivset valideerimist ning kaasab erinevaid osapooli. Ülekantavus või korratavus Projekti tulemused on ülekantavad ja korratavad ka teistes avaliku sektori asutustes ning infosüsteemides. 5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage) Väljatöötatud lähenemised, kasutusjuhud ja kriteeriumid tehisintellekti rakendamiseks on kasutatavad laiemalt dokumendihalduses ja sarnastes teenustes, toetades ühtse praktika kujunemist riigiüleselt. Etalonarhitektuur ja juhendmaterjal koostatakse DORISest sõltumatuna ning avaldatakse avalikult; toimivustõenduste tulemid antakse hankelepinguga üle riigile koos avaldamise õigusega. 6. Projekti eelarve ja ajakava Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve. Projekti käivitamine Projektimeeskonna moodustamine ning rollide, vastutuste ja töökorralduse kokkuleppimine. Projekti eesmärkide, ulatuse ja oodatavate tulemuste täpsustamine. Välise analüüsi- ja konsultatsioonipartneri kaasamiseks riigihanke tehnilise kirjelduse koostamine ning hankemenetluse läbiviimine. Etapp lõpeb hankelepingu sõlmimise ning analüüsi ja tööde täpsema ulatuse kokkuleppimisega valitud partneriga. Algus: positiivse rahastusotsuse korral, ajakava koostatud arvestusega, et algus 01.09.2026 Lõpp: 31.10.2026 Eelarve: Etapi tegevused viiakse ellu RTK olemasolevate kompetentside abil ning täiendavaid kulusid ei kaasne. Analüüsi läbiviimine Eelarves on kajastatud välise analüüsi- ja konsultatsioonipartneri teenuse kulud. Kulude hinnang tugineb RTK varasematele sarnastele hangetele ning on indikatiivne. Projekti elluviimiseks vajalik RTK sisemine tööpanus kaetakse olemasolevate ressursside arvelt ning seda ei ole eelarves eraldi arvestatud. I etapp I etapp – Tehisintellekti rakendusvõimaluste analüüs dokumendihaldussüsteemis Tegevus 1 Kirjeldus: DORISe funktsionaalsustest ja kasutusstsenaariumidest tulenevate tehisintellekti rakendusvõimaluste kaardistus ja analüüs, sh juba varasemalt kirjeldatud võimalikud rakendamiskohad (täpsem metoodika valitakse koostöös välise partneriga). Algus: 01.11.2026 Lõpp: 28.02.2027 Eelarve: 45 000 €. Sisaldab välise partneri analüüsi- ja konsultatsiooniteenust, sealhulgas töötoad, intervjuud sidusrühmadega, DORISe protsesside ja kasutusjuhtude analüüs, AI rakendusvõimaluste kaardistus, kasutusjuhtude prioriseerimine ning 6. Projekti eelarve ja ajakava Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve. tehniliste lahendusvariantide esmane hindamine (hinnanguliselt 400–450 eksperttundi). II etapp Eksperimentaalarendus ning teostatavuse ja mõju hindamine Tegevus 1 Kirjeldus: Tuvastatud kasutusjuhtude teostatavuse hindamine (tehnilised, õiguslikud, organisatsioonilised, andmekaitse- ja infoturbenõuded). Eraldatud katsekeskkonnas ehitatakse pseudonüümitud näidisandmetel vähemalt kaks toimivustõendust (PoC): e-kirjade automaatne hõlmamine ja metaandmete tuletamine Outlooki ja DORISe vahelises töövoos ning dokumentide juurdepääsupiirangu aluste automaatne tuvastus; toimivust mõõdetakse inimeksperdi hinnangu suhtes. Koostatakse andmekaitsealase mõjuhinnangu eelhinnang, turvanõuete maatriks ning mõju- ja riskihinnang. Algus: 01.03.2027 Lõpp: 31.07.2027 Eelarve: 45 000 €. Sisaldab teostatavuse, mõju- ja riskianalüüsi läbiviimist, mudelite võrdlusanalüüsi, andmekaitse- ja infoturbenõuete hindamist ning vähemalt kahe PoC-i väljatöötamist ja testimist katsekeskkonnas (hinnanguliselt 400–450 eksperttundi). III etapp Soovitused ja tegevuskava Tegevus 1 Kirjeldus: tehisintellekti kasutusjuhtude prioriseerimine, tehisintellekti lõimimise etalonarhitektuuri koostamine ning etapiviisilise rakendamise tegevuskava väljatöötamine DORISe edasiarendamise toetamiseks. Lõpparuande koostamine, tulemuste valideerimine ning ettepanekute ja soovituste esitamine (sh esitlus RTKle) tehisintellekti lahenduste rakendamiseks dokumendihaldussüsteemides. Algus: 01.08.2027 Lõpp: 31.10.2027 Eelarve: 10 000 €. Sisaldab tulemuste koondamist, tegevuskava ja etalonarhitektuuri koostamist, soovituste väljatöötamist, lõpparuande koostamist ning tulemuste tutvustamist RTK-le (hinnanguliselt 80–100 eksperttundi).  7. Kasutatavate andmete ülevaade Ülevaade projekti käigus Projekti käigus kasutatakse ja analüüsitakse töödeldavatest andmetest dokumendihalduse protsesside kirjeldusi ning näidisandmeid, sh:  e-kirjade ja dokumentide metaandmeid;  dokumentide struktuuri ja liigitusskeeme;  ärireegleid ja töövoogude kirjeldusi. Vajadusel kasutatakse piiratud mahus pseudonüümitud või anonümiseeritud näidisandmeid, et hinnata tehisintellekti lahenduste rakendatavust erinevates protsessietappides. Projekti raames ei ole eesmärgiks ulatuslik isikuandmete töötlemine. Toimivustõenduste katsetamiseks koostatakse inimeksperdi märgendatud, pseudonüümitud või anonümiseeritud kontrollandmestik. Katsetused toimuvad eraldatud katsekeskkonnas, mitte DORISe tootmiskeskkonnas. Kas vajalik on läbi viia Analüüsi- ja katsetusfaasis kohustuslikku andmekaitsealane mõjuhinnang? mõjuhinnangut ei koostata. Projekti käigus koostatakse prioriteetsete kasutusjuhtude kohta andmekaitsealase mõjuhinnangu eelhinnang; kui see näitab vajadust, koostatakse täiemahuline mõjuhinnang enne lahenduste juurutamist. Kas projekti käigus rakendatakse Ei. Projekti fookus on analüüsil ning lahenduste andmejälgijat? kavandamisel, mistõttu andmejälgijat otseselt ei rakendata. Kas vajalik on täita algoritmi Projekti käigus algoritme tootmiskeskkonnas ei kasutatavuse vorm?1 rakendata; katsetused toimuvad eraldatud katsekeskkonnas näidisandmetel. Vorm täidetakse enne konkreetse lahenduse võimalikku kasutuselevõttu. Kas projekti käigus avalikustatakse Ei. Projekti raames ei kavandata avaandmete avaandmeid? avalikustamist, kuna käsitletavad andmed on seotud dokumendihalduse sisemiste protsesside ja näidisandmetega. 8. Muu vajalik teave vabas vormis RTK-l on praktiline kogemus tehisintellektilahenduste arendamisel avalikus sektoris (sh riigihangete AI-analüüsilahendus Hankearu). Projekti üldistatud tulemid avaldatakse avalikult taaskasutamiseks. 1 AI ülevaade | Kratid Volitused Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul, kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades taotlusele digiallkirjastatud volituse. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Annan nõusoleku: - teha õiguspädevale organile järelpärimisi; - teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi; - edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel. Kinnitan järgnevat: - kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; - taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele; - taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; - taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti elluviimise üle järelevalvet; - taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel; - taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; - taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; - taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse. ☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. 2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister  TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/132 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, asukoht Lõkke tn 4, 10122, Tallinn, keda esindab Pärt-Eo Rannap (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 17.06.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus summas 85 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi „toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu. 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust rakendusuuringust ja eksperimentaalarendusest kombineeritud tegevuseks, mille eesmärk on viia läbi terviklik analüüs tehisintellekti (AI) rakendamise võimalustest riigi keskses dokumendihaldussüsteemis DORIS ning sellega seotud äriprotsessides. Rakendusuuringu käigus hinnatakse katseliselt suurte keelemudelite täpsust eestikeelsete dokumentide klassifitseerimisel, metaandmete tuletamisel ja juurdepääsupiirangu aluste tuvastamisel. Eksperimentaalarenduse käigus ehitatakse eraldatud katsekeskkonnas pseudonüümitud näidisandmetel vähemalt kaks toimivustõendust (PoC): e-kirjade automaatne hõlmamine ja metaandmete tuletamine Outlooki ja DORISe vahelises töövoos ning dokumentide juurdepääsupiirangu aluste automaatne tuvastus. Toetuse aluseks olev projekti kirjeldus, eeldatav tegevuste ajakava ning eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2. 1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras. 1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave. 4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest. 4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse 1  tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384 6976, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kristi Madismäe, tel. 5214195, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 663 8200 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE891010220034796011 (SEB), viitenumber 2800045768 2 LEPINGU NR 1-15/132 LISA 1 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste teostamiseks. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud. Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus 4 Tegevus 5 Tegevus 6 II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku SUMMA Käibemaks [€] käibemaksuta [€] Aruandeperioodil laekunud toetus Planeeritud omafinantseering Projekti vahendid kokku Tegelikud kulud toetuse vahenditest Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest Projekti tegelik kulu kokku Toetuse jääk Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil SUMMA Käibemaks [€] käibemaksuta [€] Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Kokku Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3