Keeleamet_vastus

Ilmar Tomusk Teie 03.09.2026 nr peadirektor Keeleamet Meie 02.10.2026 nr 14-8/262279/2608193 [email protected] Lastehoiu õppekeel Lugupeetud hr Tomusk Küsisite alusharidusseaduses (AHS) sätestatud lastehoiu õppekeele kohta. AHS § 35 lg 1 järgi toimub lastehoiu õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Seda ka eraõiguslikus lastehoius. Samas lasteaia puhul võib eraõiguslik õppeasutus määrata õppekeele eralasteaia põhikirjas (AHS § 8 lg 1). Kas erinev sõnastus (era)õppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse keele osas oli teadlik poliitiline valik või mitte, pole kahjuks võimalik tuvastada. Võimalik, et Haridus- ja Teadusministeerium või Riigikogu oskaksid selgitada, kuidas sellise lahenduseni jõuti. Samuti on neil võimalik algatada seaduse muudatused, kui see peaks vajalik olema. Samas, sisuliselt on praeguse regulatsiooni puhul tagatud see, et lapsed saavad eesti keele õpet nii lasteaias kui lastehoius. See on vajalik, et olla hiljem valmis alustama õpinguid koolis.1 Eralasteaias tagatakse eesti keele õpe ka siis, kui õppe- ja kasvatustegevus on muus keeles (AHS § 8 lg 4). Eralastehoius õpib laps, kes pärit muukeelsest perest, eesti keelt õppe- ja kasvatustöö käigus. Võib mõista, et kui lastehoius on vene kodukeelega lapsi, siis on lastehoiul soov pakkuda neile lastele ka emakeele õpet. Sestap võib olla sellisel juhul mõeldav, et lastehoid soovib palgata vene keelt kõrgtasemel valdava töötaja. Sellise keelenõude (mistahes võõrkeele) tohib meie hinnangul seada vaid vastava keele ja kultuuri õpetajale, aga mitte üldiselt. On selge, et (era)lastehoiul tuleb eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus tagada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Muller sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Aigi Kivioja 6938428 [email protected] 1 Vt põhiseaduse (PS) § 6 – Eesti riigikeel on eesti keel; PS § 37 lg4 esimene lause - igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust; PS § 37 lg 4 teise lause (õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus) tõlgenduse kohta vt Riigikohtu otsuse 3-3-1-52-13 p 26.