Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1035064

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1035064 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber 317740 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Registrikood / Isikukood 10887843 Ärinimi / Nimi AS Tariston Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardlas Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks. Kaevandamisluba taotletakse senise Mustassaare maa-ainese karjääri alal, mille varu on 2026. aasta geoloogilise uuringuga ümber hinnatud täiteliivaks. Maa-aines oli varasemas maapõueseaduse redaktsioonis defineeritud kui kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Mustassaare maa-ainese karjääri kaevandamisluba nr 317740 kehtib kuni 23.05.2027 ning kehtiv maapõueseaduse redaktsioon olemasolevate maa-ainese karjääride lubade pikendamist ei võimalda. Seega esitab AS Tariston keskkonnaloa nr 317740 muutmistaotluse, et selle alusel kaevandada Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb põhjendus riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus. Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Mustassaare liivakarjäär jääb Tallinn-Tartu 2+2 ristlõikega maantee ehitusobjektide lähedusse, mis aitab vähendada ehitustööde maksumust ja keskkonnajalajälge. AS Tariston plaanib kasutada Mustassaare liivakarjääri materjali praegu projekteerimise faasis oleva Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Mustassaare liivakarjäär Aadress Mustassaare liivakarjäär, Taganurga küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Territoriaalkood 8050 Katastritunnus(ed) 32801:002:0380 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6495900, Y: 612000 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mustassaare liivakarjäär (32801:002:0380). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Viljandi vald, Viljandi maakond 0899 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 049 Maardla nimetus Mustassaare Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Mustassaare liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 4.37 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.17 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 7 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 12 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ 31.03.2026 2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 140 tuh m³ 31.03.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv tuh m³ 170 tuh m³ 3/5 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number 317740 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.05.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste töödekohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Geoloogiafondi number 47490 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/2-110 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 03.08.2026 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, rohumaa ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Mustassaare_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Mustassaare_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Mustassaare_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Mustassaare_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_110_03.08.2026_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne_Mustassaare_maa_ainese_karjaaris_tehtud_geoloogiliste_toode_kohta__varu_seisuga_31.03.2026._a_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: Ruumiandmed_Mustassaare.zip 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/5 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Muu eelhinnangu info Lisa 8: Valisohu_saasteainete_heitkoguse_kalkulaator__Mustassaare_.pdf 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud Mustassaare liivakarjääri taotluse lisad Lisa 9: Mustassaare_liivakarjaari_MKLT.asice 5/5  MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411 Y=611900 6411 X=6496200 5433 42.10 v a kra 43.46 plokk 34 aT 42.91 43.11 MUSTASSAARE 42.92 LIIVAMAARDLA Y=612100 42.93 2 42.78 42.82 0.30 43.46 JA plokk 25 pT 4.40 43.05 MUSTASSAARE 44.65 42.65 1 1 43.29 LIIVAKARJÄÄR plokk 26 pT PA-3(26) 42.73 42.77 42.79 42.87 43.40 katend X=6496100 9 43 38.17 43.60 243.56 43.10 41.42 43.09 16 43.60 43.48 43.53 42.64 kraav 41.69 43.62 29.10.2013 katend 43.59 42.59 43.57 I' 45.22 43.75 43.09 43.41 44.14 45.16 44 43.79 43.95 45.15 43.42 44.08 katend 44.87 42.45 8 44.35 45.70 43.85 43.47 43.86 15 45.38 45.60 43.52 43.63 3 42.37 SOOSAARE 44.12 43.61 42.23 TURBAMAARDLA 45.24 katend 42.67 plokk 25 pT 43.89 43.81 45.97 42.05 41.93 44.53 14 44.15 45.11 42.70 42.32 42.17 Aimla metskond 77 44.55 39 44.58 45.99 43.96 32801:002:0034 paljandatud 41.81 46.54 44.01 46.54 43.82 45.52 42.08 45.45 46.06 44.62 45.15 45.46 45.49 44.25 41.68 3 38 PA-2(26) 45.89 43.50 13 0.10 44.66 46.97 43.96 44.46 45.56 42.03 45 45.85 8.70 44.31 44.39 46.56 44.48 43.18 41.82 44.88 45.49 37.05 paljandatud 45.47 46.78 44.62 katend 41.92 45.29 47.19 47.59 44.98 44.22 44.06 44.74 II 45.29 46.43 46.91 45.46 45.31 45.52 47.39 45.08 46.45 47.02 43.88 44.08 44.10 43.88 42.39 42.21 43.57 4 47.10 46.38 45.34 40 Aimla metskond 77 45.11 45.43 46.08 45.02 43.79 42.45 1244.89 45.23 44.86 45.15 46.39 katend46.46 19.03.2026 44.46 32801:002:0034 47.08 47.01 44.94 44.67 43.80 45.80 45.44 45.21 44.71 45.06 45.38 46.80 46.14 44.37 43.96 09.10.2017 43.84 45.01 44.82 45.04 45.42 43.86 43.76 42.52 45.13 46.10 44.96 44.87 47.18 44.33 43.96 41.72 Alam-Pedja 45.49 42.51 0.10 45.05 44.63 looduskaitseala 6.60 45.40 44.75 44.31 45.52 KLO1000455 PA-8(26) 45.51 44.74 44.73 43.75 46 45.64 45.64 45.44 44.78 44.78 45.60 47.19 45.06 45.55 44.80 47.54 44.95 44.92 45.48 45.26 45.59 46.02 44.40 46.07 45.14 40.49 47.84 45.21 45.52 45.55 47.04 47.31 45.21 46.72 45.21 45.07 45.19 46.27 39 45.30 45.05 43.58 44.51 5 47.60 47.14 47.45 45.35 46.98 46.25 41.65 45.58 44.86 11 45.54 47.18 46.59 46.18 43.58 41.64 44.48 47.84 45.33 47.00 47.10 paljandatud 47.45 45.56 47.45 45.08 44.99 paljandatud 47.21 45.58 45.21 47.20 46.83 42.99MUSTASSAARE 44.70 45.73 47.40 47.70 46.22 46.93 46.72 LIIVAMAARDLA 44.62 42.97 42.75 42.30 41 paljandatud 46.48 46.21 43.50 45.28 47.22 47.01 46.45 45.91 plokk 1 TL aT 46.05 46.61 46.27 45.66 plokk 2 TL aT 42 44.37 45.08 46.33 46.8849.08 45.84 46.45 45.96 40 45.99 45.95 PA-7(26) 0.10 paljandatud 45.89 Mustassaare liivakarjäär 43.87 1.40 45 46.50 45.94 45.75 32801:002:0380 42.65 45.01 46.10 45.93 45.08 42.37 45.74 katend 42.31 45.55 46.15 50.01 45.60 44.29 45.77 katend 41.41 10 46.32 46.02 45.72 49.23 44.95 44.36 45.72 43.45 45.51 katend PA-1(26) 46.03 45.59 45.14 44.61 43.20 44.75 47.85 45.67 45.42 45.52 katend 45.55 45.24 46.03 42 41.02 41 45.12 0.10 43.67 41.90 46.02 45.91 0.10 47.81 41.64 45.32 PA-4(26) 3.70 paljandatud 45.05 4.40 6 e ste 43.83 44.95 na 45.91 45.18 46.02 pin 45.57 45.07 katend 41.15 43.33 3m 45.86 47.92 43.47 48.68 45.46 44.96 44.22 42.43 46.07 45.24 44.22 43.07 43.68 44.19 46.01 45.67 45.28 45.08 44.75 44.70 4 paljandatud 44.79 44.28 LEPPEMÄRGID 45.22 45.68 46.94 Mustassaare liivakarjäär 44.81 0.10 1.60 43.22 43.79 43.05 katend 44.59 45.57 paljandatud 42.22 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, 44.99 AS Tariston 44.66 44.71 PA-6(26) 43.19 1 piiripunkt ja piiripunkti number PA-9(26) 45.10 44.38 44.74 43.49 43.49 43.48 43.35 43.15 09.10.2017 Jäägri 45.11 0.10 41.78 43.18 32801:002:0430 II' 43 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise 43.37 40.81 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 4.20 44.87 43.88 44.35 44.50 44.60 number 43.54 45.15 7 katend 44.59 44.58 Maardla piir 45.09 41 43.92 44.25 44.36 5 I 45.00 43.68 9 44.54 44.10 43.60 plokk 1 TL aT Mustassaare liivamaardla varuploki nimi ja piir 43.80 44.15 44.28 43.97 4m kru 44.01 44.43 Y=612200 7 Y=611900 usa te ku iv Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir e 44.75 44 plokk 34 aT k raa v 44.13 44.18 paljandatud 44.20 44.51 44.43 44.83 katend PA-5(26) 0.10 Liivasaare(TTP-326) Mustassaare liivakarjäär 2.80 44.46 2103000010090/002 Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir plokk 34 aT 44.09 44.43 32801:002:0380 X=6495800 44.75 44.24 X=6495800 katend 41.53 43.86 45 Maapinna samakõrgusjoon abs, m 44.20 44.32 44.74 44.55 44.46 44.84 42 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon abs, m 44.59 44.78 44.46 44.70 I I' Geoloogilise läbilõike joon Mustsaare 44.92 45.58 44.10 32801:002:0050 katend 44.13 44.78 Nõlvaterviku alumine piir 46.31 44.50 46.34 Alam-Pedja looduskaitseala 44 6 43.43 Liivasaare(TTP-326) Maaparandussüsteemi maa-ala Liivasaare(TTP-326) 44.73 2103000010080/002 41.69 8 44.66 44.56 29.10.2013 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 0 10 20m 1 cm AS TARISTON 2026. aastal rajatud puuraugud (Mäebüroo Nord OÜ, EGF 47490): Märkused: VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Puuraugu number 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. PA-4(26) 0.10 Katendi paksus, m 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i Suudme abs kõrgus, m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 44.95 3.70 Varu arvutuse 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise lamami 5. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027). 41.15 kasuliku kihi paksus, m lamami abs kõrgus, m 6. PA-3 (26) asub väljaspool mäeeraldist, kuid selle andmeid on kasutatud varu arvutamisel ja mäeraldise lamami määramisel. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 1 3 1:1000 2026-242  LEPPEMÄRGID LÄBILÕIGE I-I' Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir SW Mustassaare liivakarjäär N Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir m AS Tariston m Mustassaare liivakarjäär Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir 49 Mustassaare liivakarjäär 49 32801:002:0380 32801:002:0380 PA-9(26) 0.10 Mustassaare liivamaardla varuploki piir 48 PA-2(26) 48 45.11 4.20 0.10 32801:002:0050 45.85 40.81 8.70 Mustsaare 37.05 Soosaare turbamaardla varuploki piir 47 PA-1(26) 47 0.10 42.5 abs m 45.52 4.40 plokk 34 aT Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (42,5 m) 46 41.02 46 Pr 2-1 tee 0.1 Aimla metskond 77 0.1 Kr - 0.0 32801:002:0034 Pr 1-1 f - 14.6 Alam-Pedja looduskaitseala 45 0.1 Kr - 0.0 plokk 1 TL aT TL 45 v.t. 1.1 m f - 25.4 1.1 19.03.2026 TL 1.1 v.t. 1.7 m Pr 2-2 v.t. 2.1 m 19.03.2026 Kr - 0.0 19.03.2026 Maaparandussüsteemi maa-ala 44 Pr 1-2 f - 25.1 44 Pr 9-1 Kr - 0.0 1:2 Kr - 0.0 f - 28.5 TL f - 21.7 TL 2.7 43 Pr 2-3 43 1:2 TL 2.7 42.5 abs m Nõlvaterviku kalle ja kontuur Kr - 0.0 2.7 Pr 1-3 f - 12.9 Kr - 0.0 TL 3.7 42 Pr 9-2 f - 46.7 Pr 2-4 42 Kr - 0.0 1:5 TL f - 41.1 Kr - 0.0 TL f - 47.8 Puistang 41 4.5 plokk 2 TL aT TL 41 4.3 4.5 5.0 4.3 40 40 1:5 Katend Pr 2-5 Kr - 0.0 39 f - 49.7 39 TL Liiv (savikas, ülipeene- kuni keskmiseteraline) 38 38 37 8.8 37 Liivsavimoreen 8.8 NW SE m LÄBILÕIGE II-II' m 49 PA-8(26) 0.10 49 47.19 6.60 Mustassaare liivakarjäär 40.49 AS Tariston 48 48 Aimla metskond 77 32801:002:0034 Mustassaare liivakarjäär 2026. a puurauk 47 0.1 32801:002:0380 PA-4(26) 0.10 47 44.95 3.70 PA-1(26) Puuraugu number 0.10 Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m 32801:002:0430 46 41.15 46 45.52 4.40 41.02 Mäeeraldise Kasuliku kihi paksus, m PA-6(26) 0.10 Jäägri Pr 4-1 lamami abs kõrgus, m 45 Kr - 0.0 43.48 1.60 45 Pr 8-1 plokk 1 TL aT f - 33.3 0.1 v.t. 0.8 m 0.1 Pr 1-1 Proovi nr Kr - 0.0 TL 0.6 19.03.2026 41.78 Proovi intervall, m Kr - 0.0 f - 15.2 Kruusa sisaldus, % 44 TL Pr 4-2 44 f - 25.4 v.t. 4.0 m Kr - 0.0 1.1 TL Peenosiste sisaldus, % 19.03.2026 f - 11.5 Pr 6-1 v.t. 1.1 m Maavara liik (TL - täiteliiv) 1:2 TL 1.6 Kr - 0.0 0.1 19.03.2026 v.t. 1.7 m 43 4.3 42.5 abs m f - 30.4 0.6 43 19.03.2026 Veetase maapinnast, m 1:2 Pr 4-3 TL Mõõtmise kuupäev Kr - 0.0 Pr 6-2 f - 41.7 Kr - 0.0 1:5 42 Pr 8-2 TL f - 43.9 42 Kr - 0.0 TL 1.7 1:5 f - 46.5 1.7 4.5 Puuraugu sügavus, m TL 3.8 41 plokk 2 TL aT 3.8 41 6.7 6.7 40 40 39 39 38 38 0 10 20m 37 37 1 cm AS TARISTON VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA Märkused: MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Lõigete koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni II-II´ 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027). Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-242  MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411 Y=611900 6411 X=6496200 5433 av kra plokk 34 aT MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA Y=612100 2 JA plokk 25 pT MUSTASSAARE 1 1 LIIVAKARJÄÄR plokk 26 pT 2 X=6496100 9 43 44 16 kraav 8 SOOSAARE 15 3 TURBAMAARDLA plokk 25 pT 14 39 Aimla metskond 77 32801:002:0034 Metallpost 3 38 13 45 45 4 44 43 40 42 Aimla metskond 77 41 32801:002:0034 12 Alam-Pedja looduskaitseala KLO1000455 46 39 5 Betoonpost 11 41 42 40 Mustassaare liivakarjäär 45 32801:002:0380 10 42 41 Betoonpost 6 4 LEPPEMÄRGID Mustassaare liivakarjäär Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, AS Tariston 1 piiripunkt ja piiripunkti number Jäägri 32801:002:0430 43 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7 41 Maardla piir 5 plokk 34 aT Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir 9 4m kru Y=612200 7 Y=611900 usa tee kra 44 av Mustassaare liivakarjäär Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir 32801:002:0380 Liivasaare(TTP-326) 2103000010090/002 45 Maapinna samakõrgusjoon abs, m plokk 34 aT X=6495800 X=6495800 42 Maapinna samakõrgusjoon vee all abs, m I I' Geoloogilise läbilõike joon 42 43 4 4 Alam-Pedja looduskaitseala Mustsaare 32801:002:0050 4 5 Liivasaare(TTP-326) Maaparandussüsteemi maa-ala 44 Kõlvikupiir 6 Mets, võsa, rohumaa Liivasaare(TTP-326) 2103000010080/002 Veekoguks korrastatav ala (4,08 ha) 8 Metsamaaks korrastatav ala (1,80 ha) 0 10 20m Rohumaaks korrastatav ala (0,29 ha) 1 cm Märkused: AS TARISTON 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA 3. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 4. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 5. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 6. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7. Karjäärialale moodustuva veekogu pikaajaline keskmine veetase on 42,5 m. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 3 3 1:1000 2026-242  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-242 September 2026 Tellija: AS Tariston VILJANDIMAA, VILJANDI VALD, TAGANURGA KÜLA MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla X= 6495900, Y= 612000 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Mustassaare liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla, Mustassaare liivakarjäär (32801:002:0380) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945) Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................16 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-110. 2. Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049) Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamisluba taotletakse senise Mustassaare maa-ainese karjääri alal, mille varu on 2026. aasta geoloogilise uuringuga ümber hinnatud täiteliivaks. Maa-aines oli varasemas maapõueseaduse redaktsioonis defineeritud kui kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Mustassaare maa-ainese karjääri kaevandamisluba nr 317740 kehtib kuni 23.05.2027 ning kehtiv maapõueseaduse redaktsioon olemasolevate maa-ainese karjääride lubade pikendamist ei võimalda. Seega esitab AS Tariston keskkonnaloa nr 317740 muutmistaotluse, et selle alusel kaevandada Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a korraldusega nr 13-5/2-110 aruandes „Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a)“ (EGF aruande nr 47490) esitatud ettepaneku alusel. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus. Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Mustassaare liivakarjäär jääb Tallinn-Tartu 2+2 ristlõikega maantee ehitusobjektide lähedusse, mis aitab vähendada ehitustööde maksumust ja keskkonnajalajälge. AS Tariston plaanib kasutada Mustassaare liivakarjääri materjali praegu projekteerimise faasis oleva Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Mustassaare liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Mustassaare liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindalaga on 6,17 ha asub Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivakarjääri (katastritunnus 32801:002:0380, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 63 414 m2) kinnistul. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaa kirdeservas, Kolga-Jaani alevikust ca 6,2 km põhja suunas ja Põltsamaa linnast ca 7,6 km edela suunas. Karjääri keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°35'19" p.l. ja 25°55'35" i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5433 (graafiline lisa 1. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja ja lääne suunast Aimla metskond 77 (katastritunnus 32801:002:0034, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14 244 466 m2), lõuna suunast Mustsaare (katastritunnus 32801:002:0050, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 330 895 m2) ning ida suunast Jäägri (tunnus 32801:002:0430, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 338 662 m2) katastriüksusega. Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa piirneb põhja, ida ja lõuna suunast maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-326) (MS kood/ehitise kood 2103000010090/002 ning 2103000010080/002). Karjääriala ümbritsevad lõuna, lääne ja põhja suunast nimetatud maaparandussüsteemide kuivenduskraavid. Kuivendusvõrgu kraavid suubuvad karjäärist ca 2,4 km kaugusel ida suunas Põltsamaa jõkke. Taotletavast liivakarjäärist lääne suunas asub Soosaare raba. Mäeeraldise teenindusmaa piirneb loode ja edela suunast Soosaare turbamaardla (maardla registrikaardi nr 0116) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokiga nr 34. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000455). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Mustassaare liivakarjäärist ca 390 m kaugusel kagu suunas Nurmekunde (katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 16 033 m2) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Mustassaare liivakarjäär Võrtsjärve madalikul, Kolga-Jaani voorestiku ühel põhjapoolsemal madalal väikevoorel. Kolga-Jaani voorestiku eripäraks on pinnavormistiku koosnemine ligi sajast kagusihilisest vallilaadsest ja omavahel rööpsest künnisest ning nendevahelistest soostunud mineraalpinnaga nõgudest ja soodest.2 Mustassaare maa-ainese karjääris on keskosas alustatud kaevandamist, kuid valdav osa varust on jätkuvalt kaevandamata. Varasemalt kaevandatud ala pindala on ca 0,4 ha ning kaeveõõne sügavus ulatub kuni 2,5 meetrini. Kaeveõõne nõlvad ja põhi on uuesti võsastunud. Maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires on tehtud paljandustöid, kuid katendit ei ole täielikult eemaldatud ning paljandatud ala on samuti uuesti võsastunud. Kooritud kattepinnas on ladustatud mäeeraldise alale. Kaeveõõne põhja absoluutkõrgus jääb vahemikku 44 – 46 m ning kaevandamata alal on maapinna reljeefi absoluutkõrgus vahemikus 42 – 47 m. 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu 2005. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Mustassaare liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud kolmel korral: 1986., 1996. ja 2026. aastal. 1986. aastal uuris Mustassaare maa-ainese karjääri ala PI „Eesti Maanteeprojekt”. Uuringu käigus rajati kolm puurauku ning varu arvutati C2 kategoorias mahus 120 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse geoloogiafondis 1986. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmed puuduvad. Mustassaare maa-ainese karjääri keskkonnaloa nr 317740 andmise aluseks oli 1996. aastal koostatud geoloogilise uuringu aruanne „Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang”.3 Uuringu käigus puuriti 16 puurauku ning varu arvutati mahus 127 800 m3. Eesti Maavarade Komisjoni 15.03.1996 otsusega nr 96-11 tunnistati Mustassaare karjääri peeneteralise liiva varu maa-aineseks. 2026. aastal tegi Mäebüroo Nord OÜ geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris.4 Uuringu käigus puuriti üheksa puurauku, tähistusega PA-1(26)...9(26). Uuringupunktide sügavus oli 1,5 – 8,8 m. Kasulikust kihist võeti kokku 23 proovi. Töö tulemusena kanti maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla ning võeti arvele täiteliiva aktiivsed tarbevaru plokk 1 ja 2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08 .08.2026 .2026 korraldus nr 13-5/26 /26-110. 110. Viljandi maakonna Mustassaare liivamaardla registrisse kandmine: kandmine: 1. Otsustan kanda Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2026 maavarade registrisse Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 52 tuh m3 (aruandes 1. plokk , veepealne varu), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 140 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki lamamis). 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu maavarade registrisse Mustassaare liivamaardlana (registrikaart nr 1049). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Mustassaare liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2026. aastal uuringu andmete põhjal. Mustassaare liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,3 m paksune liiva- või turbasegune mullakiht (Q2_s), mille keskmine paksus on 0,12 m. 2026. aastal puuritud puuraukudes jäi kasuliku kihi paksus vahemikku 1,4 m (PA-7(26)) kuni 8,7 m (PA-2(26)), keskmine paksus on 4,2 m. Kasulik kiht koosneb läbilõike ülaosas beežist tihedast savikast ülipeeneteralisest kuni keskmiseteralisest liivast (Q1jrVr_lg), milles kruusafraktsioon (>31,5 mm) puudub. Läbilõike alaosa on esindatud halli ja helebeeži liivsavimoreeniga (Q1jrVr_g), milles esineb üksikuid kuni 1 cm läbimõõduga kruusateri. Sügavuse suurenedes muutub liivsavimoreen tihedamaks ja sitkeplastseks. Liivsavimoreen on puuritud sügavuseni proovitud ning arvestatud kasuliku kihi hulka. Kõikides puuraukudes jätkub sügavuti läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud liivsavimoreen. 3 Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang (EGF aruande nr 5328). 4 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 47490). Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdeti puuraukude puurimise päeval (19.03.2026) veetaseme sügavus kõigis rajatud puuraukudes. Veetase avati kõigis puuraukudes ning selle sügavus maapinnast jäi vahemikku 0,1 – 4,0 m. Veepinna absoluutkõrgus jäi vahemikku 42,77 – 44,15 m (keskmiselt 43,47 m abs). Veetase järgib osaliselt liivsavimoreeni reljeefi ning langeb põhja ja ida suunas vastavalt maapinna reljeefi langusele. Maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistuse käigus mõõdeti 09.10.2017 karjääri põhjas veetase absoluutkõrgusel 43,80 m. Samas punktis mõõdeti geoloogilise uuringu välitööde ajal 19.03.2026 veetaseme absoluutkõrguseks 43,79 m. Mäeeraldise teenindusmaast põhja suunas asuvas kuivenduskraavis mõõdeti 29.10.2013 veetaseme absoluutkõrguseks 41,69 m. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist sõltub ammendatud kaeveõõnega külgneva maapinna absoluutkõrgusest. Taotletava mäeeraldise kirdeosas on maapind kõige madalam, absoluutkõrgusel ca 42,5 m. Täiendavaid veetaset kujundavaid meetmeid rakendamata kujuneb ammendatud karjääris veetase ligikaudu samale absoluutkõrgusele. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Mustassaare liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2026. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 23 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Proovidest ainult üks vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele, teised täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kõigi proovide kaalutud keskmise põhjal on proovitud materjali kasutusala täiteliiv. Geoloogilises uuringus on varuploki 1 ja 2 maavara kvaliteet ning kasutusala hinnatud ühiselt. Tabelis 1 on esitatud Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 j 2 põhinäitajad Näitaja Mustassaare liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 ja 2 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,1 49,7 33,8 Ploki 1 ja 2 maavara kasutusvõimalusi piirab suur peenosiste sisaldus. Maavara sobib kasutamiseks täitematerjalina. 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Mustassaare liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 52 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 140 tuh m3) Mäebüroo Nord OÜ töös „Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026.a )“ (EGF aruande nr 47490). Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Varu arvutuse aluseks on 2017. aasta markšeidermõõdistamise käigus koostatud mäeeraldise plaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Katendi ja maavaravaru mahu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil Prismoidal Volume meetodiga. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Mustassare liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 piiriga. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega. Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri loodeservas, ülejäänud suundades asub see mäeeraldise piirist ca 5 – 65 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud Mustassaare liivakarjääri katastriüksuse (32801:002:0380) piiresse selliselt, et lääne suunast ei oleks kattumist Soosaare turbamaardla (maardla registrikaart 0116) varuplokkidega ega Alam-Pedja looduskaitseala (EELIS kood KLO1000455) piiridega. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala karjääri korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,17 ha. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt peeneteraline liiv ning liivsavimoreen. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool kaevandamisjärgset veetaset 1:2 (kallakus ~27°), allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Tabel 2. Mustassaare liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu kogus, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 TL aT 52 1 51 Plokk 2 TL aT 140 21 119 KOKKU 192 22 170 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 12 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Varasema kaevandamise käigus on osa kattekihist juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise teenindusmaale, enamus kattekihist on siiski veel koorimata. Veel koorimata katend eemaldatakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade katmine 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri korrastatud veepealsete nõlvade kõrguseks 1 – 3 meetrit (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud maa plaan). Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud ülalpool veetaset 1:2 ja allpool veetaset 1:5. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 600 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 6400 tuh m3 turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Mustassaare liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on õhuke (keskmine paksus 0,12 m) ning kaevandamist saab jätkata olemasolevast kaeveõõnest. Ülalpool veetaset oleva kasuliku kihi paksus on kuni 5 m (keskmine paksus 1,19 m) ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset oleva kasuliku kihi paksus on kuni 5,5 m (keskmine paksus 3,2 m) ning seda saab kaevandada tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs Mustassaare liivakarjäärile on rahuldav. Materjali väljavedu on võimalik korraldada olemasoleva kruusatee (ETAK tunnus 4633459) kaudu, mis ühendab karjääri ca 1,5 km kaugusel ida suunas asuva Viljandi- Põltsamaa riigi tugimaanteega nr 51. Väljaveoks kasutatav kruusatee kulgeb läbi erakinnistute ning tee kasutuskord ja tingimused tuleb kokku leppida maaomanikega. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse alale kujuneva veekogu veepealsete nõlvade korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Ülejäänud katend turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht. Mustassaare liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.5 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Mustassaare liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele veekogu pindalaga ca 4,08 ha. Veekogu keskmine sügavus on 2,2 m, millega on täidetud veekoguks kujundamise nõuded. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab 5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 15 400 eurot. Mustassaare liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja moreeni kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja moreeni kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Mustassare liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6 Mustassaare liivakarjääri materjal on väga suure peenosise sisaldusega ning tellija kavatseb seda kasutada täitematerjalina ilma täiendava töötlemiseta. Seega on peenosakeste heide välisõhku seotud üksnes materjali laadimisega veoauto kasti. Mustassaare liivakarjääri keskmise aastamäära (12 tuh m3) kaevandamisel (kaeviseks liiv ja moreen, kaevise keskmine mahukaal ca 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,0214 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata (elektrooniline lisa 4). Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Mustassaare liivakarjääri mäeeraldiseteenindusmaa piirist ca 250 m kaugusel kagu suunas Nurmekunde katastriüksusel (katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; 6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A- (A-korrektsioon), LwA 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). 8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026) Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Kõige suurem müraallikas on rataslaadur. Kui rataslaadur asub Nurmekunde kinnistu piiristca 250 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Nurmekunde katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ning toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Mustassaare liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Nurmekunde katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB olukorras, kus kõik masinad asuvad Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa kaguservas. Tegelikkuses on kaevandamismasinate töö karjääri kaguservas lühiajaline (katendivallide moodustamine). Lisaks jätkatakse kaevandamist juba praegu avatud karjääri keskosas, kuhu on tekkinud süvend ning seda laiendatakse servade suunas. Arvestades, et karjäärimasinad töötavad süvendis ja mäeeraldise teenindusmaale kuhjatakse katendivallid, väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Mustassaare liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldisele veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 5,5 m ning seda saab kaevandada tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Mustassaare liivakarjäär piirneb maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-326), kuid ei kattu nendega. Samuti ei ulatu karjääri alale maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu kraavid. Ainus kraav, mis jääb mäeeraldise teenindusmaale, asub Mustassaare liivakarjääri kinnistu lõunaservas (ETAK tunnus 6275582). Nimetatud kraav on rajatud kruuskattega tee (ETAK tunnus 4633459) serva ning selle eesmärk on teetammi konstruktsioonist vee eemale juhtimine. Teeäärse kraavi võib vajadusel kaevandamise ajal kinni panna, sest selle sulgemine ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, kuid sellisel juhul tuleb arvestada võimalik mõjuga kruusatee konstruktsioonile. Pärast kaevandamise lõppu tuleks kraav uuesti avada. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetesst kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Mustassaare liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Mustassaare liivakarjäär piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000455), millega samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja linnuala (EELIS kood RAH0000123) ja Alam-Pedja 9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad loodusala (EELIS kood RAH0000577). Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eemärgid on II ja III kategooria liikide ja nende elupaikade kaitse ning ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitsmine, millega tagatakse võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste looduslik areng ja niidukoosluste püsimine ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Lähim III kategooria kaitsealuse liigi (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik), EELIS kood KLO9404900) elupaik asub Mustassaare liivakarjäärist ca 475 m kaugusel ning lähim II kategooria kaitsealuse liigi (Acciptiter gentilis (kanakull), EELIS kood KLO9128086) elupaik asub ca 845 m kaugusel. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Alam- Pedja looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja loodusala ja Alam-Pedja linnuala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikidele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049) Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, varu asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindala on 6,17 ha. Mustassaare liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud kogus on 192 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 170 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 22 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 30.09.2026 Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17  KORRALDUS 03.08.2026 nr 13-5/26-110 Viljandi maakonna Mustassaare liivamaardla registrisse kandmine Mäebüroo Nord OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Mustassaare maa-ainese karjääri piiresse jääva täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Aruanne Mustassaare maa- ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a)“ (registreeritud 03.07.2026 numbriga 13-2/26-1037; edaspidi aruanne). Aruannet on täiendatud 31.07.2026 kirjaga (registreeritud 03.08.2026 numbriga 13-2/26-1189). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Uuring teostati kehtiva keskkonnaloaga Mustassaare mäeeraldise piires (keskkonnaluba nr 317740, loa omaja AS Tariston, luba kehtiv kuni 23.05.2027). Maavaravaru on arvutatud plokkides 1 ja 2, mis paiknevad Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas riigile kuuluval katastriüksusel Mustassaare liivakarjäär (katastritunnus 32801:002:0380). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Mustassaare mäeeraldise piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maavarade registrisse. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan kanda Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2026 maavarade registrisse Mustassaare maa-ainese karjääri piires arvutatud varu järgmiselt: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 52 tuh m³ (aruandes 1. plokk, veepealne varu), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 140 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki lamamis). 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Mustassaare maa-ainese karjääri piires arvutatud varu maavarade registrisse Mustassaare liivamaardlana (registrikaart nr 1049). 3. Korraldus teha teatavaks Mäebüroo Nord OÜ-le, AS-le Tariston, Keskkonnaametile ja Viljandi Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Valdo Tohver Maavarade registri osakonna spetsialist 5309 4459 [email protected] 2 (2)  Viljandi maakond Viljandi vald Taganurga küla Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Uuringu tegija: Mäebüroo Nord OÜ Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) Töö nr 26GL-824 Tallinn 2026. a Mäebüroo Nord OÜ Registrikood 11560452 www.maeburoo.ee Pärnu mnt 232/4 [email protected] 11314 Tallinn +372 613 9810 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) ANNOTATSIOON Margus Kukk. Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a). Aruanne ühes köites 13 lk, 10 tekstilisa, 2 graafilist lisa ja 6 elektroonilist lisa. Mäebüroo Nord OÜ; registrikood: 11560452; aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314; juuni 2026. a. Geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris tegi Mäebüroo Nord OÜ keskkonnaloa nr 317740 alusel AS Tariston (registrikood: 10887843; aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) tellimusel. Mustassaare maa-ainese karjäär, pindalaga 6,30 ha, asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas riigiomandis kinnistul. Mustassaare maa-ainese karjääri ala ei ole maavarade registris arvel maardlana. Käesoleva töö eesmärk oli teha geoloogiline uuring Mustassaare maa-ainese karjääri piires esineva maavaravaru kandmiseks maavarade registrisse aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu käigus puuriti kehtiva mäeeraldise piires puuraugud millest võeti proovid materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmine puuraukudes. Topoalusena on kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise plaani seisuga 09.10.2017 (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017). Proovide terastikulise koostise määramine tehti vastavalt EVS-EN 933-1:2012 standardile. Kasuliku kihi iseloomustamisel ja maavara kasutusala määramisel lähtuti keskkonnaministri määrusest nr 52. Varu arvutuse alal on kattepinnaseks liivasegune muld keskmise paksusega 0,12 m. Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas valdavalt ülipeeneteraline liiv (Q1jrVr_lg) ning läbilõike alumises osas hall ja helebeež liivsavimoreen (Q1jrVr_g) keskmise paksusega 4,20 m. Kõikides puuraukudes jätkub läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud liivsavimoreen. Loodusliku materjali kaalutud keskmine liiva fraktsiooni sisaldus on 100% ja kaalutud keskmine peenosiste sisaldus on 33,8%. Maavara kasutusala on täiteliiv. Kasuliku kihi piiritlemisele ja kvaliteedile ei ole tellija poolt nõudeid esitatud ja varu arvutus hõlmab kogu uuritud ja proovitud materjali. Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kehtiva mäeeraldise ja maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires ülevalpool põhjaveetaset ja allpool põhjaveetaset kahes pindalaliselt kattuvas aktiivse tarbevaru plokis (plokid 1 aT ja 2 aT). Käesoleva geoloogilise uuringu aruandega esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale ettepanek moodustada ja kanda maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla koosseisus järgmised varuplokid (varu seisuga 31.03.2026. a): - plokk 1 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ (ülevalpool põhjaveetaset); - plokk 2 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 140 tuh m³ (allpool põhjaveetaset). M. Kukk Geoloog (allkirjastatud digitaalselt) Võtmesõnad: Viljandi maakond, Viljandi vald, riigimaa, Mustassaare karjäär, maa-aines, maardla, aktiivne tarbevaru, täiteliiv, puurauk, proov, põhjaveetase. Mäebüroo Nord OÜ 2026 2 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4 2. Uuringuruumi üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus ................................... 4 3. Uuringuruumi geoloogiline ehituse iseloomustus .............................................................. 5 4. Tehtud tööde metoodika ja mahud ..................................................................................... 6 4.1. Puuraukude puurimine .................................................................................................... 6 4.2. Proovide võtmine ............................................................................................................ 6 4.3. Laboratoorsed tööd ......................................................................................................... 6 4.4. Topograafilised tööd ....................................................................................................... 7 4.5. Kameraaltööd .................................................................................................................. 7 5. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang ................................... 8 6. Hüdrogeoloogilised tingimused.......................................................................................... 8 7. Mäendustingimused ............................................................................................................ 9 8. Uuringu keskkonnamõju hinnang....................................................................................... 9 9. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ............................................................ 10 10. Maavaravaru arvutus ........................................................................................................ 10 11. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 11 12. Kasutatud materjalid ......................................................................................................... 13 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog 2. Uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused 3. Aktsiaselts Teede Tehnokeskus labori katseprotokoll nr 899/26 4. Maavaralasundi ja katendi keskmise paksuse arvutuse tabel 5. Loodusliku materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse tabel 6. Plokkide pindala ja maavaravaru arvutuse arvnäitajate tabel 7. Maavara koguse koondtabel 8. Keskkonnaluba nr 317740 9. Tellija arvamus tehtud tööde kohta 10. Maardla registrikaardi projekt Graafilised lisad 1. Mustassaare maa-ainese karjäär. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1:1000. 2. Mustassaare maa-ainese karjäär. Geoloogilised läbilõiked I-Iˈ…II-IIˈ M hor 1:1000, M vert 1:100. Elektroonilised lisad 1. Mustassaare. Plokk 1 aT ja plokk 2 aT ruumikujud.dgn 2. Mustassaare. Katendi lamami samakõrgusjooned.dgn 3. Mustassaare. Plokk 1 aT lamami samakõrgusjooned.dgn 4. Mustassaare. Plokk 2 aT lamami samakõrgusjooned.dgn 5. Mustassaare. Topo- ja varu arvutuse plaan.TIF 6. Mustassaare. Geoloogilised läbilõiked.TIF Mäebüroo Nord OÜ 2026 3 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) 1. Sissejuhatus Mustassaare maa-ainese karjääri geoloogilise uuringu tellijaks on AS Tariston. Geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris tegi Mäebüroo Nord OÜ AS-ile Tariston antud keskkonnaloa nr 317740 (tekstilisa 8) alusel. Keskkonnaluba kehtib alates 23.05.2002. a kuni 23.05.2027. a. Mustassaare maa-ainese karjäär, pindalaga 6,30 ha, asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas riigiomandis kinnistul. Käesoleva töö eesmärk oli teha geoloogiline uuring Mustassaare maa-ainese karjääri piires esineva maavaravaru kandmiseks maavarade registrisse aktiivse tarbevaruna, mis võimaldab taotleda karjääri alale uut keskkonnaluba. Geoloogilise uuringu käigus puuriti mäeeraldise piires üheksa puurauku, millest võeti 23 proovi materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti veetaseme mõõtmine puuraukudes. Topoalusena on kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani mõõtkavas 1:1000. Välitööd juhendas ning aruande ja graafilised lisad koostas Mäebüroo Nord OÜ geoloog Margus Kukk. Puurimistöö tegi OÜ Reaalprojekt. Proovide katsed tehti Aktsiaselts Teede Tehnokeskus laboratooriumis. Töö tegemisel juhinduti maapõueseadusest [1] ning keskkonnaministri määrustest nr 52 [2] ja 12 [3] (Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks ja Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm). 2. Uuringuruumi üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus Mustassaare maa-ainese karjäär asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taganurga külas Kolga-Jaani alevikust ca 6,2 km kaugusel põhjas ja Põltsamaa linnast ca 7,6 km kaugusel edelas. Karjäär asub Viljandi-Põltsamaa tugimaantee (nr 51) 32,64 kilomeetripunktist mööda kruusateed ca 1,5 km loode pool. Karjääri keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°35'19" pl ja 25°55'35" ip (Eesti baaskaart M 1:50 000 leht nr 5433) (graafiline lisa 1). Karjäär kattub riigiomandis katastriüksusega Mustassaare liivakarjäär (tunnus: 32801:002:0380, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%). Karjääri lääne- ja põhjapiir külgneb riigiomandis katastriüksusega Aimla metskond 77 (tunnus: 32801:002:0034, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%), idapiir külgneb eraomandis katastriüksusega Jäägri (tunnus: 32801:002:0430, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja lõunapiir külgneb eraomandis katastriüksusega Mustsaare (tunnus: 32801:002:0050, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Teenindusmaa põhja-, ida- ja lõunapiir külgneb maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP- 326) (2103000010090, 2103000010080). Teenindusmaast lääne pool on Soosaare raba ja teenindusmaa läänepiir külgneb ja loodenurk osaliselt kattub Soosaare turbamaardla (registrikaart nr 116) aktiivse tarbevaru plokiga nr 34. Teenindusmaa läänepiir külgneb Alam-Pedja looduskaitsealaga (KLO1000455). Mäebüroo Nord OÜ 2026 4 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Teenindusmaal puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja - vööndid. Lähim elamu on karjääri kagupiirist ca 390 m kaugusel kagu pool katastriüksusel Nurmekunde (tunnus: 32801:002:0410). Teenindusmaa ca 835 m kaugusel on II kaitsekategooria loomaliigi elupaik. Mustassaare maa-ainese karjääris on alustatud kaevandamisega mäeeraldise keskosas, kuid enamus varu on veel kaevandamata. Kaevandatud ala pindala on ~0,4 ha ja kaeveõõne sügavus on kuni ~2,5 m. Kaeveõõne nõlvad ja põhi on uuesti võsastunud. Maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires on tehtud paljandustööd, kuid katend ei ole kooritud täielikult ning paljandatud ala on uuesti võsastunud. Kooritud kattepinnas on ladustatud mäeeraldise alale. Kaeveõõne põhja abs kõrgus on vahemikus 44 m kuni 46 m. Kaevandamata ala piires on maapinna reljeef abs kõrguste vahemikus 42 m kuni 47 m. Karjääri ala on lõuna- lääne ja põhja poolt ümbritsetud kuivenduskraavidega. Põhjapoolne kraav on ühenduses ~550 m kaugusel ida pool maaparandussüsteemi eesvooluga Liivasaare(TTP-326) (21030000100900021M), mis suubub ~2,4 km kaugusel Põltsamaa jõkke. Mustassaare maa-ainese karjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 6,30 ha ja maa- ainese varu arvutuse kontuuri pindala on 4,41 ha (keskkonnaluba nr 317740, loa kehtivuse lõppemise kuupäev 23.05.2027. a, loa omaja AS Tariston). Mustassaare maa-ainese karjääri ala ei ole maavarade registris maardlana arvel. Lähim liivamaardla on ~7,5 km edela pool Pihlaka liivamaardla (registrikaart nr 766). Mustassaare maa-ainese karjääri keskkonnaloa nr 317740 andmise aluseks on 1996. a geoloogiline uuring Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang, H. Allik (EGF 5328). Uuringu käigus puuriti 16 puurauku ja varu arvutati koguses 127800 m³. Eesti Maavarade Komisjoni 15.03.1996. a otsusega nr 96-11 tunnistati Mustasaare karjääri peeneteraliste liivade varu maa-aineseks. 1986. a on Mustassaare maa-ainese karjääri ala uuritud PI "Eesti Maanteeprojekt" poolt. Uuringu käigus puuriti kolm puurauku ja varu arvutus tehti C2 kategoorias koguses 120 tuh m³. Geoloogiafondis puuduvad 1986. a geoloogilise uuringu andmed ja 1996. a geoloogilise uuringu andmed on esitatud osaliselt ning seetõttu ei ole käesolevas töös kasutatud nende geoloogiliste uuringute faktilist materjali. 3. Uuringuruumi geoloogiline ehituse iseloomustus Mustassaare karjäär asub Võrtsjärve madaliku põhjaosas, Kolga-Jaani piirkonnas. Eesti geoloogilise kaardi (M 1:400 000) andmetel kattub Mustassaare karjääri ala soosetete (turvas) levikualaga ja karjäärist vahetult kagu pool on moreeni (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) levikuala. 1986. a geoloogilise uuringu andmetel asub Mustassaare leiukoht lameda ebakorrapärase kujuga künkal suhtelise kõrgusega ca 5 m. Kasulik kiht koosneb 3,0 kuni 8,7 m paksusest keskmiseteralisest liivast. Lamamiks on liivsavimoreen. Kattekiht koosneb 0,1 m paksusest liivasest kasvukihist. 1996. a geoloogilise uuringu andmetel on Mustassaare karjääris kattepinnaseks 0,3 m paksune mulla kiht. Kasulikuks kihiks on 2,0 kuni 8,7 m paksune peeneteraline liiv, mille lamamis on liivsavi, moreen ja savi. Mäebüroo Nord OÜ 2026 5 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) 2026. a puuritud puuraukudes on kattepinnase paksus vahemikus 0,1 kuni 0,3 m (keskmine 0,12 m). Kattepinnaseks on liivasegune muld ja PA-3(26) turbasegune muld. 2026. a puuritud puuraukudes on kasuliku kihi paksus vahemikus 1,4 m (PA-7(26)) kuni 8,7 m (PA-2(26)), keskmine 4,20 m. Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas ülipeeneteraline kuni keskmiseteraline liiv (Q1jrVr_lg), milles kruusafraktsioon (>31,5 mm) puudub. Läbilõike alumine osa on esindatud halli ja helebeeži liivsavimoreeniga, milles on üksikud kruusa terad läbimõõduga kuni 1 cm (Q1jrVr_g). Sügavuse suunas saviliivmoreen muutub tihedamaks ja sitkeplastseks. Saviliivmoreen on puuritud sügavuseni proovitud ja arvestatud kasuliku kihi hulka. Kõikides puuraukudes jätkub sügavuti läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud liivsavimoreen (graafiline lisa 2). 4. Tehtud tööde metoodika ja mahud 4.1. Puuraukude puurimine Mustassaare maa-ainese karjääris esineva materjali kvaliteedi määramiseks puuriti 19.03.2026. a välitöö käigus üheksa puurauku (PA-1(26) kuni PA-9(26)) vahekaugusega 46 kuni 160 m (graafiline lisa 1). Puuraukude sügavus oli vahemikus 1,5 m kuni 8,8 m, üldmetraaž 38,90 m (tekstilisa 1). Puuraugud puuriti puuragregaadiga Geomachine GM 65 GTT šnekkidega läbimõõduga 125 mm, mille puurimisotsiku läbimõõt oli 130 mm. Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist, veetaseme mõõtmist ja proovide võtmist samast kohast välja puuritud materjaliga ning maapind tasandati. Puuraukudesse paigutatud materjal tihendati ja taastati endise paksusega katendi kiht. Puuraukude ümbruse olukord korrastati. Puuraukude likvideerimisel juhinduti keskkonnaministri määrusest nr 12. Puuraukude likvideerimise kohta ei koostatud akti, sest puuraugud on puuritud kehtiva keskkonnaloaga nr 317740 määratud Mustassaare maa-ainese karjääri mäeeraldise piires. 4.2. Proovide võtmine Geoloogilise uuringu välitöö käigus võeti proovid kihiti puuraukudest PA-1(26) kuni PA-9(26) vahedeta, kogu lasundi täiest avatud paksusest kuni puuritud sügavuseni. Puurimise käigus tehti šnekkide tõsteid läbilõike kirjeldamiseks ja proovide võtmiseks iga šneki järel (2,0 m). Proovimismetoodikat korrati kuni puuritud sügavuseni. Puuraugu läbilõikes litoloogiliselt ühtlase koostisega kasuliku kihi korral proovimiseks eraldi tõstetud materjal vajadusel ühendati koondprooviks ja vähendati kvarteerimise teel vastavalt materjali lõimisele labori nõutava kaaluni. Proovidest ülejäänud materjal kasutati puuraukude likvideerimiseks. Kokku võeti 23 proovi (1-1, 1-2, 1-3, 2-1, 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 3-1, 3-2, 4-1, 4-2, 4-3, 5-1, 5-2, 6-1, 6-2, 7-1, 7-2, 8-1, 8-2, 9-1, 9-2) üldpikkusega 37,80 m (tekstilisa 2, 5). Proovi pikkus sõltus läbilõike muutusest ja oli vahemikus 0,50 m kuni 4,20 m (keskmine 1,64 m). 4.3. Laboratoorsed tööd Välitööl võetud proovid viidi Aktsiaselts Teede Tehnokeskus laboratooriumisse terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks. Teede Tehnokeskuse laboratoorium on Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L036. Mäebüroo Nord OÜ 2026 6 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Proovide terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramine tehti vastavalt standardile EVS-EN 933-1:2012. Laboratooriumi katseprotokoll nr 899/26 on esitatud tekstilisas 3. 4.4. Topograafilised tööd Käesolevas töös on topoalusena kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani seisuga 09.10.2017 mõõtkavas 1:1000 (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017, Töö nr 17/2002) (graafiline lisa 1). Käesoleva töö käigus ei ole tehtud täiendavat topomõõdistust ning seetõttu ei ole aruandele lisatud topograafilise mõõdistuse seletuskirja. 2026. a puuritud puuraukude asukohad ja suudme kõrgused on mõõdistatud Mäebüroo Nord OÜ poolt reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS seadmega positsioneerimisega Trimble VRS Now püsijaamade võrgus. Mõõdistamiseks kasutati järgmist instrumenti: - GNSS liikuvjaam Trimble R10 Model 2 väliarvutiga TSC5 (horisontaalne täpsus 8 mm + 1 ppm RMS, vertikaalne täpsus 15 mm + 1 ppm RMS). Mõõdistamine tehti tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis L-EST97 ja EH2000 kõrgussüsteemis. Lähtekoordinaadid ja kõrgused – Trimble VRS Now püsijaamade võrk. Koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse. GNSS vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud enne ja pärast mõõdistust geodeetilisel punktil, mille andmed on geodeetiliste punktide andmekogus. Liikuvjaama kontrolliti riikliku geodeetilise võrgu (II klass) punktil PÕLTSAMAA97 (nr 6401), mille koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogus on järgmised: X = 6502690,557; Y = 613387,802; Z = 66,033. GNSS vastuvõtuseadmega mõõdetud geodeetilise punkti koordinaadid enne mõõdistamise alustamist: X = 6502690,555; Y = 613387,813; Z = 66,055 ja peale mõõdistamise lõpetamist: X = 6502690,547; Y = 613387,817; Z = 66,051. Puuraukude koordinaadid ja suudme abs kõrgused on esitatud topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning uuringupunktide kataloogis (tekstilisa 1). 4.5. Kameraaltööd Kameraaltöö käigus töödeldi 2026. a välitöö andmestik (tekstilisa 1, 2) ja laborikatsete tulemused (tekstilisa 3), mille põhjal arvutati loodusliku materjali kvaliteedinäitajad varu arvutuse alal ja varu arvutuse plokkides. Väljasõelutud kruusa ja liiva sisaldust ei ole arvutatud, sest kõikide proovide materjal on esindatud ainult liivaga (tekstilisa 3, 5). Loodusliku materjali terastikuline koostis ja peenosiste sisaldus arvutati varu arvutuse alal ja varu arvutuse plokkides kaalutud keskmise meetodil (tekstilisa 5). Maavara kasutusala määramiseks kasutati üheksa puuraugu 23 proovi andmeid. Maavara kasutusala määramisel juhinduti keskkonnaministri määrusest nr 52. Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kahes vertikaalselt kattuvas aktiivse tarbevaru plokis 1 aT ja 2 aT (elektrooniline lisa 1) ülevalpool ja allpool põhjaveetaset. Plokkide piirid ühtivad maa-ainese varu arvutuse piiriga, millest on välja jäetud Soosaare turbamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 34 aT kattuv ala. Maavara kasutusala on kõikides proovides täiteliiv ja kastusuala järgi ei ole eraldi varuplokke moodustatud. Mustassaare maa-ainese karjääri topo- ja varu arvutuse plaan M 1:1 000 (graafiline lisa 1) ja geoloogilised läbilõiked I-I'…II-II' M hor 1:1000 ja vert 1:100 (graafiline lisa 2) on koostatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil. Varuplokkide nurgapunktide koordinaadid ja pindalad (graafiline lisa 1) on määratud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil. Mäebüroo Nord OÜ 2026 7 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Katendi lamami 3D kõrgusmudel (elektrooniline lisa 2) on moodustatud 09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse situatsiooni ja 19.03.2026. a puuraukude kattepinnase paksuse andmete alusel. Plokk 1 aT lamami 3D kõrgusmudel (elektrooniline lisa 3) on moodustatud 19.03.2026. a puuraukudes määratud uuringuaegse põhjaveetaseme alusel. Plokk 2 aT lamami 3D kõrgusmudel (elektrooniline lisa 4) on moodustatud 19.03.2026. a puurakudega läbitud ja proovitud sügavuse abs kõrguse alusel. 3D kõrgusmudelite moodustamiseks kasutatud arvnäitajad on esitatud tekstilisas 6. 5. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang Varu arvutuse ala kasuliku kihi materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusest nr 52. Vastavalt määrusele ehituskruusal peab olema kruusa fraktsiooni (osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm) sisaldus ≥35% ja peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤12%. Ehitusliival peab olema kruusa fraktsiooni (osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm) sisaldus ˂35% ja peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus ≤5%. Materjal, mis ei vasta nendele nõuetele loetakse täitekruusaks ja täiteliivaks. Kasuliku kihi piiritlemisele ja kvaliteedile ei ole tellija poolt nõudeid esitatud ja varu arvutus hõlmab kogu uuritud ja proovitud materjali. Maavara kvaliteedi iseloomustamiseks ja kasutusala määramiseks on kasutatud 2026. a puuritud üheksa puuraugu, PA-1(26) kuni PA-9(26) 23 proovi (1-1, 1-2, 1-3, 2-1, 2-2, 2-3, 2-4, 2-5, 3-1, 3-2, 4-1, 4-2, 4-3, 5-1, 5-2, 6-1, 6-2, 7-1, 7-2, 8-1, 8-2, 9-1, 9-2) andmeid (tekstilisa 1, 2, 3, 5). Looduslikus materjalis kruusa fraktsioon sisaldus on kõikides proovides 0% ja liiva fraktsiooni sisaldus koos peenosistega on 100%. Looduslikus materjalis peenosiste kaalutud keskmine sisaldus on 33,8% (proovides 4,1% kuni 49,7%) (tekstilisa 5). Proovi 3-1 (PA-3(26)) looduslik materjal vastab ehitusliiva nõuetele, ülejäänud proovide looduslik materjal vastab täiteliiva nõuetele, sest peenosiste sisaldus on üle 5%. Kõikide proovide kaalutud keskmise põhjal on proovitud materjali kasutusala täiteliiv. PA-3(26) jääb varu arvutuse alast välja, kuid osaleb maavara kvaliteedi arvutuses, sest külgneb vahetult varu arvutuse alaga. Kõikide proovide maavara kasutusala on täiteliiv (v.a proov 3-1, mis jääb varu arvutuse alast välja) ja seetõttu on arvutatud plokkide 1 aT ja 2 aT maavara ühine kvaliteet ja kasutusala. Varu arvutuse ala maavara kvaliteet ja kasutusala on sama mis plokkide 1 aT ja 2 aT maavara kvaliteet ja kasutusala. Plokkide 1 aT ja 2 aT maavara kasutusvõimalused on piiratud suure peenosiste sisalduse tõttu. Maavara saab kasutada täitematerjalina. 6. Hüdrogeoloogilised tingimused Hüdrogeoloogilistest töödest tehti puuraukude puurimise päeval 19.03.2026. a veetaseme mõõtmine puuraukudes. Veetasemeni jõuti kõigis puuritud puuraukudes. Puuraukudes avatud veetaseme sügavus maapinnast on vahemikus 0,1 kuni 4,0 m (tekstilisa 2) ning jääb abs kõrguste vahemiku 42,77 m kuni 44,15 m (keskmine 43,47 abs m) (tekstilisa 1). Veetase osaliselt jälgib liivsavimoreeni reljeefi ning veetase langeb põhja- ja ida poole maapinna reljeefi languse suunas. 09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse ajal on mõõdetud veetase karjääri põhjas abs kõrgusel 43,80 m ja samas asukohas on 19.03.2026. a välitöö ajal mõõdetud veetaseme abs kõrguseks Mäebüroo Nord OÜ 2026 8 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) 43,79 m (graafiline lisa 1). Põhjapoolses kuivenduskraavis on 29.10.2013. a mõõdetud veetase abs kõrgusel 41,69 m. Põhjaveetasemest üleval- ja allpool varu arvutuse aluseks on põhjaveetase 19.03.2026. a puuritud puuraukudes (tekstilisa 1, 6). Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist sõltub ammendatud kaeveõõnega külgneva maapinna abs kõrgusest. Varu arvutuse ala kirdepiiril on maapind kõige madalam abs kõrgusel ~42,5 m ning veetaseme kujundamiseks täiendavaid meetmeid rakendamata kujuneb ammendatud karjääri veetase vastavale abs kõrgusele. 7. Mäendustingimused Kaevandamise mäendustingimused Mustassaare maa-ainese karjääris on head. Kattepinnas on õhuke (keskmine paksus 0,12 m) ning kaevandamist saab jätkata olemasolevast kaeveõõnest. Karjäärile on hea juurdepääs Viljandi-Põltsamaa tugimaanteelt olemasoleva kruusatee kaudu. Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas ülipeeneteraline kuni keskmiseteraline liiv ning läbilõike alumises osas hall ja helebeež liivsavimoreen. Varu arvutuse lamam on kaldega lõunast põhja suunas abs kõrguste vahemikus 42,37 m kuni 37,05 m (graafiline lisa 1). Kasuliku kihi keskmine paksus puuraukude järgi on ülevalpool põhjaveetaset 1,23 m ja allpool põhjaveetaset 2,97 m (tekstilisa 4). Käesoleva tööga arvutatud maavaravaru ammendumisel saab kaeveõõne korrastada veekoguks ja metsamaaks. Kooritud ja ladustatud katendi saab kasutada täielikult korrastamistöödel. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb lähtuda Maapõueseadusest ja keskkonnaministri määrusest nr 12 ning Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. 8. Uuringu keskkonnamõju hinnang Mustassaare maa-ainese karjääri teenindusmaa piires puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja -vööndid. Lähim elamu on karjääri kagupiirist ca 390 m kaugusel kagu pool katastriüksusel Nurmekunde (tunnus: 32801:002:0410). Geoloogiline uuring tehti kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääri piires. Geoloogilise uuringu välitöö tegemisega kaasnenud mõju keskkonnale oli väiksem kui kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud. Geoloogilise uuringuga ei esinenud negatiivset mõju vee ega õhu kvaliteedile, samuti ei tekitatud norme ületavat müra. Geoloogilise uuringu välitöö tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude puurimiseks kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei ole kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Puuraugud likvideeriti vahetult pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist puuraukudest välja puuritud materjaliga. Puuraukudesse paigutatud materjal tihendati ja taastati endise paksusega katendi kiht ning maapind tasandati. Puuraukude ümbrus korrastati võimalikult uuringueelsesse seisukorda. Puuraukude likvideerimisel juhinduti keskkonnaministri määrusest nr 12. Jäätmeseaduse § 71 lõike 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Mäebüroo Nord OÜ 2026 9 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Geoloogilise uuringu tegemiseks puudus vajadus ka Jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Mustassaare maa-ainese karjääri geoloogilise uuringuga ei tekkinud Jäätmeseaduse § 2 lg-te 1, 2 mõistes jäätmeid. Maavara geoloogilise uuringu tegemisega Mustassaare maa-ainese karjääris kaasnev keskkonnamõju iseloom ja ulatus oli väike ja jäi kohalikule tasandile ning ei halvendanud ümbruskonna keskkonnatingimusi. 9. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Varu arvutuse ala piires puuduvad tehnovõrgud ja -rajatised, transpordirajatised, kaitsealad ja -vööndid. Varu arvutuse ala asub hajaasustusalal, lääne pool on Soosaare raba ja Alam-Pedja looduskaitseala. Lähim elamu on varu arvutuse alast ca 400 m kaugusel kagu pool katastriüksusel Nurmekunde (tunnus: 32801:002:0410). Arvele võetava maavaravaru saab kaevandada pöördkoppekskavaatoriga veetaset alandamata. Kaevandamistegevuse käigus puudub vajadus mäeeraldiselt ära juhtida või pumbata põhja- ja pinnavett. Maavaravaru ammendumisel saab ala korrastada veekoguks ja metsamaaks. Kooritud ja ladustatud katendi saab kasutada täielikult korrastamistöödel. Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks kaevandamistegevusega kaasnev müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutus. Müra ja tolmu emissoonile on kehtestatud piirnormid ning kaevandamine on võimalik vastavaid piirnorme ületamata. Kaevandamisega muudetakse ja kujundatakse ümber maapinna reljeef, olemasoleva mõhna asemele kujuneb tehisveekogu ja metsamaa. 10.Maavaravaru arvutus Topo- ja varu arvutuse alusena on kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani mõõtkavas 1:1000 seisuga 09.10.2017. a (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017, Töö nr 17/2002) (graafiline lisa 1) ja 19.03.2026. a geoloogilise uuringu käigus saadud andmeid (tekstilisa 1, 2, 3, 5). Varu arvutusel osalevate puuraukude vahekaugus on 46 kuni 160 m, mis võimaldab varu arvutada tarbevaru kategoorias. Varu arvutuse ala piires ei ole keskkonnakaitselisi piiranguid ega muid kaevandamist välistavaid kitsendusi, mis võimaldab varu hinnata aktiivsena. Kasuliku kihi piiritlemisele ja kvaliteedile ei ole tellija poolt nõudeid esitatud. Tehtud tööd ja varu arvutuseks kasutatud andmed vastavad määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Käesoleva töö tulemused vastavad nõuetele, et arvutatud maavaravaru võtta arvele maavarade registris aktiivse tarbevaruna. Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kehtiva mäeeraldise ja maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires ülevalpool põhjaveetaset ja allpool põhjaveetaset kahes pindalaliselt kattuvas aktiivse tarbevaru plokis (plokk 1 aT ja plokk 2 aT). Katendi ja maavaravaru mahu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil Prismoidal Volume meetodiga. Topo- ja varu arvutuse plaanil ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 1, 2) on esitatud varuplokkide ruumiline paiknemine. Maavaralasundi ja katendi keskmise paksuse arvutuse tabel on esitatud tekstilisas 4. Plokkide pindala ja maavaravaru arvutusel kasutatud 3D Mäebüroo Nord OÜ 2026 10 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) kõrgusmudelite moodustamiseks kasutatud arvnäitajad on esitatud tekstilisas 6. Graafilised lisad 1 ja 2 on esitatud TIF failidena (elektrooniline lisa 5 ja 6). Plokk 1 aT lasumis katendi maht on arvutatud kasutades 09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse maapinna 3D kõrgusmudelit ja katendi lamami 3D kõrgusmudelit. Plokk 1 aT lasumis koorimata katendi maht on 6 tuh m³. Plokk 1 aT lasumis koorimata katendi keskmine paksus on 6 tuh m³ : 4,37 ha = 0,14 m. Plokk 1 aT varu kogus on arvutatud kasutades katendi lamami 3D kõrgusmudelit ja 19.03.2026. a puuraukudes põhjaveetaseme 3D kõrgusmudelit. Plokk 1 aT täiteliiva maht, pindalal 4,37 ha, ülevalpool põhjaveetaset on 52 tuh m³. Plokk 1 aT kasuliku kihi keskmine paksus on 52 tuh m³ : 4,37 ha = 1,19 m. Plokk 2 aT lasumis katendi maht on arvutatud kasutades 09.10.2017. a markšeiderimõõdistuse maapinna 3D kõrgusmudelit ja katendi lamami 3D kõrgusmudelit. Plokk 2 aT lasumis koorimata katendi maht on 1 tuh m³. Plokk 2 aT lasumis koorimata katendi keskmine paksus on 1 tuh m³ : 4,37 ha = 0,02 m. Plokk 2 aT varu kogus on arvutatud kasutades 19.03.2026. a puuraukudes põhjaveetaseme 3D kõrgusmudelit ja 19.03.2026. a puurakudega läbitud ja proovitud sügavuse abs kõrguse 3D kõrgusmudelit. Plokk 2 aT täiteliiva maht, pindalal 4,37 ha, allpool põhjaveetaset on 140 tuh m³. Plokk 2 aT kasuliku kihi keskmine paksus on 140 tuh m³ : 4,37 ha = 3,20 m. Peale 09.10.2017. a markšeiderimõõdistust ei ole Mustassaare maa-ainese karjääris kaevandamist toimunud. Käesoleva tööga arvutatud maavaravaru kogus plokkides vastab 2026. a esimese kvartali lõpu seisule 31.03.2026. a. Maavara koguse ja katendi mahtude koondtabel on esitatud tekstilisas 7. 11. Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärk oli AS Tariston tellimusel teha geoloogiline uuring Mustassaare maa- ainese karjääri piires esineva maavaravaru kandmiseks maavarade registrisse aktiivse tarbevaruna. Geoloogilise uuringu tegi Mäebüroo Nord OÜ keskkonnaloa nr 317740 alusel. AS Tariston on tehtud tööde ja geoloogilise uuringu aruandega tutvunud ning nõustub vastavalt aruandele maavaravaru kandmisega maavarade registrisse (tekstilisa 9). Mustassaare maa-ainese karjääri geoloogilise uuringu käigus puuriti üheksa puurauku, millest võeti 23 proovi materjali terastikulise koostise ja peenosiste sisalduse määramiseks. Topoalusena on kasutatud Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise mäeeraldise plaani mõõtkavas 1:1000. Varu arvutuse alal on kattepinnaseks liivasegune muld keskmise paksusega 0,12 m. Kasulikuks kihiks on läbilõike ülemises osas beež tihe savikas valdavalt ülipeeneteraline liiv ning läbilõike alumises osas hall ja helebeež liivsavimoreen keskmise paksusega 4,20 m. Loodusliku materjali kaalutud keskmine liiva fraktsiooni sisaldus on 100% ja kaalutud keskmine peenosiste sisaldus on 33,8%. Maavara kasutusala on täiteliiv. Varu arvutus on tehtud pindalal 4,37 ha kehtiva mäeeraldise ja maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires ülevalpool põhjaveetaset ja allpool põhjaveetaset kahes pindalaliselt kattuvas aktiivse tarbevaru plokis (plokid 1 aT ja 2 aT). Mäebüroo Nord OÜ 2026 11 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) Käesoleva geoloogilise uuringu aruandega esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale ettepanek moodustada ja kanda maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla koosseisus järgmised varuplokid (varu seisuga 31.03.2026. a): - plokk 1 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 52 tuh m³ (ülevalpool põhjaveetaset); - plokk 2 aT pindala 4,37 ha, täiteliiva aktiivne tarbevaru 140 tuh m³ (allpool põhjaveetaset). Tekstilisas 10 on esitatud maardla registrikaardi projekt Mustassaare liivamaardla moodustamiseks ja maavarade registrisse kandmiseks vastavalt käesolevale aruandele. M. Kukk Geoloog (allkirjastatud digitaalselt) Mäebüroo Nord OÜ 2026 12 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a) 12.Kasutatud materjalid 1. Maapõueseadus (RT I, 08.07.2025, 59) https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025059?leiaKehtiv 2. Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 29.12.2024, 56). Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks. 3. Keskkonnaministri määrus nr 12 (RT I, 27.06.2022, 26). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. 4. H. Allik. Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang. 1996, EGF 5328. 5. Keskkonnaluba nr 317740. 6. Mustassaare maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 09.10.2017) Töö nr 17/2002 (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2017). Mäebüroo Nord OÜ 2026 13  Käesolev kalkulaator on abikalkulaator, mis kuulub kasutamisele koos heitkoguste arvutamise metoodika seletuskirjaga "EESTIS ENAMLEVINUD MAAVARADE (LIIV, KRUUS, DOLOKIVI, LUBJAKIVI) KAEVANDAMISEL JA TÖÖTLEMISEL VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTAMISE LISA 4. VÄLISÕHU SAATEAINETE HEITKOGUSTE METOODILINE JUHEND" KALKULAATOR Sisesta kollastesse lahtrisse lähteandmed. Kui karjääris vastavat protsessi ei esine, siis kirjuta kollasesse lahtrisse 0. Rohelistesse lahtritesse tekivad heitkogused. Juhul kui soovite hinnata loa kohustuslikkust on vajalik sisestada ainult materjali kogused, seadmete võimsusi sellisel juhul sisestada vaja ei ole. Liiva ja kruusa töötlemine kui materjali purustatakse mitu korda siis tuleb iga Purustatava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 0 tonni purustuskorra materjalikogused liita Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0! Peenpurustatava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 0 tonni Purusti võimsus t/h Purustil kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Purusti tööaeg #DIV/0! kui materjali sõelutakse mitu korda siis tuleb iga Sõelutava materjali kogus (> 5mm fraktsiooni) 0 tonni sõelumiskorra materjalikogused liita Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0! Peensõelutava materjali kogus (<5 mm fraktsiooni) 0 tonni Sõela võimsus t/h Sõelal kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Sõela tööaeg #DIV/0! iga kord kui toimub materjali kukkumine (nt kallurist maha, maast sõelale, sõelalt maha, maast kallurisse) tekib tolmuheide, seega iga laadimiskorra materjal liidetakse. Nt toimus 10 000 tonni liiva laadimine 4 Laetava liiva kogus 21600 tonni korda, siis sisesta 40 000 t Laadimise tööaeg tundi Laetava kruusa kogus 0 tonni Laadimise tööaeg tundi Konveierliini läbinud materjali kogus 0 tonni Konveieri tööaeg 0 tundi Konveieril kasutusel heite vähendamise meetodid Puudub vali sobilik 1 Tahkete osakeste eriheide q, kg/t Heitkogus t/a Hetkeline heitkogus g/s Protsessi nimetus PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 PM-sum PM-10 PM2.5 Tavapurustus 0,0006 0,00027 0,00005 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peenpurustus fraktsioon 0-5 mm) 0,0015 0,0006 0,000035 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Tavasõelumine 0,0011 0,00037 0,000025 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Peensõelumine (fraktsioon 0-5) 0,0018 0,0011 0,0011 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Konveiertransport (materjali liikumine) 0,00007 0,000023 0,0000065 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Liiva laadimine 0,000989 0,000468 0,000071 0,0214 0,0101 0,0015 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Kruusa laadimine 0,000600 0,000284 0,000043 0,0000 0,0000 0,0000 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! KOKKU 0,0214 0,0101 0,0015 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Heide kokku käitis tonni g/s PMsum 0,0214 #DIV/0! PM10 0,0101 #DIV/0! PM2,5 0,0015 #DIV/0! Keskkonnaluba on kohustuslik: EI https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1141/2201/7010/KKM_m67_lisa.pdf# Materjal Tihedus, t/m3 Liiv 1.5-1.6 Kruus 1.7-1.9  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-242 September 2026 Tellija: AS Tariston VILJANDIMAA, VILJANDI VALD, TAGANURGA KÜLA MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla X= 6495900, Y= 612000 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Mustassaare liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla, Mustassaare liivakarjäär (32801:002:0380) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (241945) Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Noeela Kulm; Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22, Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Diplomeeritud maeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945 – Peeter Lillak;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 234669 – Kreete Lääne;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................................. 7 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 7 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 8 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................16 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a korraldus nr 13-5/26-110. 2. Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Välisõhu saasteainete heitkoguste kalkulaator. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 10887843) taotleb maavara kaevandamise luba Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049) Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamisluba taotletakse senise Mustassaare maa-ainese karjääri alal, mille varu on 2026. aasta geoloogilise uuringuga ümber hinnatud täiteliivaks. Maa-aines oli varasemas maapõueseaduse redaktsioonis defineeritud kui kivim või setend, mis ei ole maavarana arvele võetud. Mustassaare maa-ainese karjääri kaevandamisluba nr 317740 kehtib kuni 23.05.2027 ning kehtiv maapõueseaduse redaktsioon olemasolevate maa-ainese karjääride lubade pikendamist ei võimalda. Seega esitab AS Tariston keskkonnaloa nr 317740 muutmistaotluse, et selle alusel kaevandada Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08.2026. a korraldusega nr 13-5/2-110 aruandes „Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026. a)“ (EGF aruande nr 47490) esitatud ettepaneku alusel. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Samuti on tegelenud ettevõte üle kümne aasta maavarade kaevandamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus. Ehitusmaavarade kasutamine on otseselt seotud suurte taristuobjektide ehitamisega ning nende kättesaadavus määrab, kui kiiresti ja millises mahus saab taristut arendada. Mustassaare liivakarjäär jääb Tallinn-Tartu 2+2 ristlõikega maantee ehitusobjektide lähedusse, mis aitab vähendada ehitustööde maksumust ja keskkonnajalajälge. AS Tariston plaanib kasutada Mustassaare liivakarjääri materjali praegu projekteerimise faasis oleva Tallinn-Tartu maantee Imavere-Põltsamaa 2+2 ristlõikega maanteelõigu ja Puhu liiklussõlme ehitustegevuse varustamiseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Mustassaare liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Mustassaare liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindalaga on 6,17 ha asub Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivakarjääri (katastritunnus 32801:002:0380, sihtotstarve mäetööstusmaa 100%, pindala 63 414 m2) kinnistul. Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaa kirdeservas, Kolga-Jaani alevikust ca 6,2 km põhja suunas ja Põltsamaa linnast ca 7,6 km edela suunas. Karjääri keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°35'19" p.l. ja 25°55'35" i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5433 (graafiline lisa 1. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise plaan). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja ja lääne suunast Aimla metskond 77 (katastritunnus 32801:002:0034, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 14 244 466 m2), lõuna suunast Mustsaare (katastritunnus 32801:002:0050, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 330 895 m2) ning ida suunast Jäägri (tunnus 32801:002:0430, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 338 662 m2) katastriüksusega. Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa piirneb põhja, ida ja lõuna suunast maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-326) (MS kood/ehitise kood 2103000010090/002 ning 2103000010080/002). Karjääriala ümbritsevad lõuna, lääne ja põhja suunast nimetatud maaparandussüsteemide kuivenduskraavid. Kuivendusvõrgu kraavid suubuvad karjäärist ca 2,4 km kaugusel ida suunas Põltsamaa jõkke. Taotletavast liivakarjäärist lääne suunas asub Soosaare raba. Mäeeraldise teenindusmaa piirneb loode ja edela suunast Soosaare turbamaardla (maardla registrikaardi nr 0116) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokiga nr 34. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000455). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim eluhoone Mustassaare liivakarjäärist ca 390 m kaugusel kagu suunas Nurmekunde (katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 16 033 m2) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Mustassaare liivakarjäär Võrtsjärve madalikul, Kolga-Jaani voorestiku ühel põhjapoolsemal madalal väikevoorel. Kolga-Jaani voorestiku eripäraks on pinnavormistiku koosnemine ligi sajast kagusihilisest vallilaadsest ja omavahel rööpsest künnisest ning nendevahelistest soostunud mineraalpinnaga nõgudest ja soodest.2 Mustassaare maa-ainese karjääris on keskosas alustatud kaevandamist, kuid valdav osa varust on jätkuvalt kaevandamata. Varasemalt kaevandatud ala pindala on ca 0,4 ha ning kaeveõõne sügavus ulatub kuni 2,5 meetrini. Kaeveõõne nõlvad ja põhi on uuesti võsastunud. Maa-ainese varu arvutuse kontuuri piires on tehtud paljandustöid, kuid katendit ei ole täielikult eemaldatud ning paljandatud ala on samuti uuesti võsastunud. Kooritud kattepinnas on ladustatud mäeeraldise alale. Kaeveõõne põhja absoluutkõrgus jääb vahemikku 44 – 46 m ning kaevandamata alal on maapinna reljeefi absoluutkõrgus vahemikus 42 – 47 m. 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikool, Geograafia osakond, Tartu 2005. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Mustassaare liivamaardla piirkonnas on geoloogilisi uuringuid tehtud kolmel korral: 1986., 1996. ja 2026. aastal. 1986. aastal uuris Mustassaare maa-ainese karjääri ala PI „Eesti Maanteeprojekt”. Uuringu käigus rajati kolm puurauku ning varu arvutati C2 kategoorias mahus 120 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse geoloogiafondis 1986. aastal tehtud geoloogilise uuringu andmed puuduvad. Mustassaare maa-ainese karjääri keskkonnaloa nr 317740 andmise aluseks oli 1996. aastal koostatud geoloogilise uuringu aruanne „Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang”.3 Uuringu käigus puuriti 16 puurauku ning varu arvutati mahus 127 800 m3. Eesti Maavarade Komisjoni 15.03.1996 otsusega nr 96-11 tunnistati Mustassaare karjääri peeneteralise liiva varu maa-aineseks. 2026. aastal tegi Mäebüroo Nord OÜ geoloogilise uuringu Mustassaare maa-ainese karjääris.4 Uuringu käigus puuriti üheksa puurauku, tähistusega PA-1(26)...9(26). Uuringupunktide sügavus oli 1,5 – 8,8 m. Kasulikust kihist võeti kokku 23 proovi. Töö tulemusena kanti maavarade registrisse Mustassaare liivamaardla ning võeti arvele täiteliiva aktiivsed tarbevaru plokk 1 ja 2. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 03.08 .08.2026 .2026 korraldus nr 13-5/26 /26-110. 110. Viljandi maakonna Mustassaare liivamaardla registrisse kandmine: kandmine: 1. Otsustan kanda Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.03.2026 maavarade registrisse Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 52 tuh m3 (aruandes 1. plokk , veepealne varu), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,37 ha – 140 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki lamamis). 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Mustassaare maa ainese karjääri piires arvutatud varu maavarade registrisse Mustassaare liivamaardlana (registrikaart nr 1049). 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Mustassaare liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2026. aastal uuringu andmete põhjal. Mustassaare liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,3 m paksune liiva- või turbasegune mullakiht (Q2_s), mille keskmine paksus on 0,12 m. 2026. aastal puuritud puuraukudes jäi kasuliku kihi paksus vahemikku 1,4 m (PA-7(26)) kuni 8,7 m (PA-2(26)), keskmine paksus on 4,2 m. Kasulik kiht koosneb läbilõike ülaosas beežist tihedast savikast ülipeeneteralisest kuni keskmiseteralisest liivast (Q1jrVr_lg), milles kruusafraktsioon (>31,5 mm) puudub. Läbilõike alaosa on esindatud halli ja helebeeži liivsavimoreeniga (Q1jrVr_g), milles esineb üksikuid kuni 1 cm läbimõõduga kruusateri. Sügavuse suurenedes muutub liivsavimoreen tihedamaks ja sitkeplastseks. Liivsavimoreen on puuritud sügavuseni proovitud ning arvestatud kasuliku kihi hulka. Kõikides puuraukudes jätkub sügavuti läbilõike alumises osas kasuliku kihi hulka arvestatud liivsavimoreen. 3 Viljandi Teedevalitsuse Mustassaare liivakarjääri varude hinnang (EGF aruande nr 5328). 4 Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (EGF aruande nr 47490). Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Hüdrogeoloogiliste tööde käigus mõõdeti puuraukude puurimise päeval (19.03.2026) veetaseme sügavus kõigis rajatud puuraukudes. Veetase avati kõigis puuraukudes ning selle sügavus maapinnast jäi vahemikku 0,1 – 4,0 m. Veepinna absoluutkõrgus jäi vahemikku 42,77 – 44,15 m (keskmiselt 43,47 m abs). Veetase järgib osaliselt liivsavimoreeni reljeefi ning langeb põhja ja ida suunas vastavalt maapinna reljeefi langusele. Maa-ainese karjääri markšeiderimõõdistuse käigus mõõdeti 09.10.2017 karjääri põhjas veetase absoluutkõrgusel 43,80 m. Samas punktis mõõdeti geoloogilise uuringu välitööde ajal 19.03.2026 veetaseme absoluutkõrguseks 43,79 m. Mäeeraldise teenindusmaast põhja suunas asuvas kuivenduskraavis mõõdeti 29.10.2013 veetaseme absoluutkõrguseks 41,69 m. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist sõltub ammendatud kaeveõõnega külgneva maapinna absoluutkõrgusest. Taotletava mäeeraldise kirdeosas on maapind kõige madalam, absoluutkõrgusel ca 42,5 m. Täiendavaid veetaset kujundavaid meetmeid rakendamata kujuneb ammendatud karjääris veetase ligikaudu samale absoluutkõrgusele. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Mustassaare liivakarjääris täiteliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja 2). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2026. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 23 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Proovidest ainult üks vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele, teised täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kõigi proovide kaalutud keskmise põhjal on proovitud materjali kasutusala täiteliiv. Geoloogilises uuringus on varuploki 1 ja 2 maavara kvaliteet ning kasutusala hinnatud ühiselt. Tabelis 1 on esitatud Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Mustassaare liivakarjääri varuploki 1 j 2 põhinäitajad Näitaja Mustassaare liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 ja 2 TL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 4,1 49,7 33,8 Ploki 1 ja 2 maavara kasutusvõimalusi piirab suur peenosiste sisaldus. Maavara sobib kasutamiseks täitematerjalina. 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Mustassaare liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 52 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 4,37 ha, varu 140 tuh m3) Mäebüroo Nord OÜ töös „Aruanne Mustassaare maa-ainese karjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.03.2026.a )“ (EGF aruande nr 47490). Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Varu arvutuse aluseks on 2017. aasta markšeidermõõdistamise käigus koostatud mäeeraldise plaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Katendi ja maavaravaru mahu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil Prismoidal Volume meetodiga. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Mustassare liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 piiriga. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ning mäeeraldise sügavus ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega. Mäeeraldise teenindusmaa kattub mäeeraldise piiriga liivakarjääri loodeservas, ülejäänud suundades asub see mäeeraldise piirist ca 5 – 65 m kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaa on moodustatud Mustassaare liivakarjääri katastriüksuse (32801:002:0380) piiresse selliselt, et lääne suunast ei oleks kattumist Soosaare turbamaardla (maardla registrikaart 0116) varuplokkidega ega Alam-Pedja looduskaitseala (EELIS kood KLO1000455) piiridega. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala karjääri korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,17 ha. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib valdavalt peeneteraline liiv ning liivsavimoreen. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool kaevandamisjärgset veetaset 1:2 (kallakus ~27°), allpool veetaset 1:5 (kallakus ~11°). Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja viimase markšeiderimõõdistuse käigus loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Tabel 2. Mustassaare liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu kogus, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 TL aT 52 1 51 Plokk 2 TL aT 140 21 119 KOKKU 192 22 170 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 12 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris mäetöödega jätkamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Varasema kaevandamise käigus on osa kattekihist juba eemaldatud ning vallitatud mäeeraldise teenindusmaale, enamus kattekihist on siiski veel koorimata. Veel koorimata katend eemaldatakse järk-järgult vastavalt mäetööde edenemisele ning vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri veepealsete nõlvade katmine 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri korrastatud veepealsete nõlvade kõrguseks 1 – 3 meetrit (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud maa plaan). Nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud ülalpool veetaset 1:2 ja allpool veetaset 1:5. Mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse osaliselt ära karjääri veepealsete nõlvade korrastamisel. Korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 600 tuh m3, ülejäänud katend mahus ca 6400 tuh m3 turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Mustassaare liivakarjääri mäetehnilised tingimused on head. Kattekiht on õhuke (keskmine paksus 0,12 m) ning kaevandamist saab jätkata olemasolevast kaeveõõnest. Ülalpool veetaset oleva kasuliku kihi paksus on kuni 5 m (keskmine paksus 1,19 m) ning seda saab kaevandada ekskavaatoriga ühes astmes. Allpool veetaset oleva kasuliku kihi paksus on kuni 5,5 m (keskmine paksus 3,2 m) ning seda saab kaevandada tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma veetaset alandamata. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs Mustassaare liivakarjäärile on rahuldav. Materjali väljavedu on võimalik korraldada olemasoleva kruusatee (ETAK tunnus 4633459) kaudu, mis ühendab karjääri ca 1,5 km kaugusel ida suunas asuva Viljandi- Põltsamaa riigi tugimaanteega nr 51. Väljaveoks kasutatav kruusatee kulgeb läbi erakinnistute ning tee kasutuskord ja tingimused tuleb kokku leppida maaomanikega. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse alale kujuneva veekogu veepealsete nõlvade korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Ülejäänud katend turustatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukiht. Mustassaare liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja taristuehituses, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.5 Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel juhindudes keskkonnaloa taotluses esitatust ja keskkonnaloal kinnitatust. Lõplik karjääriala korrastamine toimub kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Mustassaare liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud täiteliiva varu. Pärast varu ammendamist kujundatakse karjääri mäeeraldisele veekogu pindalaga ca 4,08 ha. Veekogu keskmine sügavus on 2,2 m, millega on täidetud veekoguks kujundamise nõuded. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab 5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2) ning allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~11° (nõlvus 1:5). Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv ja puude istutamine. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine tehakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht. Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri veepealsed nõlvad rohttaimede külviga ning mäeeraldise teenindusmaa sobivate istikutega. Hinnangulised kulud Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 15 400 eurot. Mustassaare liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Mustassaare liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja moreeni kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja moreeni kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Mustassare liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6 Mustassaare liivakarjääri materjal on väga suure peenosise sisaldusega ning tellija kavatseb seda kasutada täitematerjalina ilma täiendava töötlemiseta. Seega on peenosakeste heide välisõhku seotud üksnes materjali laadimisega veoauto kasti. Mustassaare liivakarjääri keskmise aastamäära (12 tuh m3) kaevandamisel (kaeviseks liiv ja moreen, kaevise keskmine mahukaal ca 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,0214 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata (elektrooniline lisa 4). Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria müratundlik ala Mustassaare liivakarjääri mäeeraldiseteenindusmaa piirist ca 250 m kaugusel kagu suunas Nurmekunde katastriüksusel (katastritunnus 32801:002:0410, sihtotstarve elamumaa 100%). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; 6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A- (A-korrektsioon), LwA 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). 8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026) Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad Kõige suurem müraallikas on rataslaadur. Kui rataslaadur asub Nurmekunde kinnistu piiristca 250 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Nurmekunde katastriüksuse piiril arvutusliku müra suuruseks ca 48 dB, mis on ca 12 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldisel toimub üheaegselt kaks tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga ning toodangu laadimine rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Mustassaare liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Nurmekunde katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 50 dB olukorras, kus kõik masinad asuvad Mustassaare liivakarjääri teenindusmaa kaguservas. Tegelikkuses on kaevandamismasinate töö karjääri kaguservas lühiajaline (katendivallide moodustamine). Lisaks jätkatakse kaevandamist juba praegu avatud karjääri keskosas, kuhu on tekkinud süvend ning seda laiendatakse servade suunas. Arvestades, et karjäärimasinad töötavad süvendis ja mäeeraldise teenindusmaale kuhjatakse katendivallid, väheneb müratase veelgi. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Mustassaare liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset, pärast varu ammendamist kujuneb mäeeraldisele veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 5,5 m ning seda saab kaevandada tavalise või pika noolega ekskavaatoriga ilma karjäärist vee välja juhtimiseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Mustassaare liivakarjäär piirneb maaparandussüsteemidega Liivasaare(TTP-326), kuid ei kattu nendega. Samuti ei ulatu karjääri alale maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu kraavid. Ainus kraav, mis jääb mäeeraldise teenindusmaale, asub Mustassaare liivakarjääri kinnistu lõunaservas (ETAK tunnus 6275582). Nimetatud kraav on rajatud kruuskattega tee (ETAK tunnus 4633459) serva ning selle eesmärk on teetammi konstruktsioonist vee eemale juhtimine. Teeäärse kraavi võib vajadusel kaevandamise ajal kinni panna, sest selle sulgemine ei avalda mõju piirkonna veerežiimile, kuid sellisel juhul tuleb arvestada võimalik mõjuga kruusatee konstruktsioonile. Pärast kaevandamise lõppu tuleks kraav uuesti avada. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna veekogudele ning juba välja kujunenud põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjäärialale kujuneb kaevandamise järgselt veekogu. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetesst kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Mustassaare liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Mustassaare liivakarjäär piirneb lääne suunast Alam-Pedja looduskaitsealaga (EELIS kood KLO1000455), millega samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja linnuala (EELIS kood RAH0000123) ja Alam-Pedja 9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17 Mustassaare liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-242 ad loodusala (EELIS kood RAH0000577). Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eemärgid on II ja III kategooria liikide ja nende elupaikade kaitse ning ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitsmine, millega tagatakse võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste looduslik areng ja niidukoosluste püsimine ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Lähim III kategooria kaitsealuse liigi (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik), EELIS kood KLO9404900) elupaik asub Mustassaare liivakarjäärist ca 475 m kaugusel ning lähim II kategooria kaitsealuse liigi (Acciptiter gentilis (kanakull), EELIS kood KLO9128086) elupaik asub ca 845 m kaugusel. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Alam- Pedja looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku Alam-Pedja loodusala ja Alam-Pedja linnuala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, samuti kaitsealustele liikidele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Mustassaare liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1049) Mustassaare liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Mustassaare liivakarjäär asub Viljandimaal Viljandi vallas Taganurga külas Mustassaare liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, varu asub ülal- ja allpool põhjavee taset. Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise pindala on 4,37 ha ja selle teenindusmaa pindala on 6,17 ha. Mustassaare liivakarjääri täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitatud kogus on 192 tuh m3, kaevandatav varu kogus on 170 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 22 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 241945) ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 30.09.2026 Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Taganurga küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17  MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411 Y=611900 6411 X=6496200 5433 42.10 v a kra 43.46 plokk 34 aT 42.91 43.11 MUSTASSAARE 42.92 LIIVAMAARDLA Y=612100 42.93 2 42.78 42.82 0.30 43.46 JA plokk 25 pT 4.40 43.05 MUSTASSAARE 44.65 42.65 1 1 43.29 LIIVAKARJÄÄR plokk 26 pT PA-3(26) 42.73 42.77 42.79 42.87 43.40 katend X=6496100 9 43 38.17 43.60 243.56 43.10 41.42 43.09 16 43.60 43.48 43.53 42.64 kraav 41.69 43.62 29.10.2013 katend 43.59 42.59 43.57 I' 45.22 43.75 43.09 43.41 44.14 45.16 44 43.79 43.95 45.15 43.42 44.08 katend 44.87 42.45 8 44.35 45.70 43.85 43.47 43.86 15 45.38 45.60 43.52 43.63 3 42.37 SOOSAARE 44.12 43.61 42.23 TURBAMAARDLA 45.24 katend 42.67 plokk 25 pT 43.89 43.81 45.97 42.05 41.93 44.53 14 44.15 45.11 42.70 42.32 42.17 Aimla metskond 77 44.55 39 44.58 45.99 43.96 32801:002:0034 paljandatud 41.81 46.54 44.01 46.54 43.82 45.52 42.08 45.45 46.06 44.62 45.15 45.46 45.49 44.25 41.68 3 38 PA-2(26) 45.89 43.50 13 0.10 44.66 46.97 43.96 44.46 45.56 42.03 45 45.85 8.70 44.31 44.39 46.56 44.48 43.18 41.82 44.88 45.49 37.05 paljandatud 45.47 46.78 44.62 katend 41.92 45.29 47.19 47.59 44.98 44.22 44.06 44.74 II 45.29 46.43 46.91 45.46 45.31 45.52 47.39 45.08 46.45 47.02 43.88 44.08 44.10 43.88 42.39 42.21 43.57 4 47.10 46.38 45.34 40 Aimla metskond 77 45.11 45.43 46.08 45.02 43.79 42.45 1244.89 45.23 44.86 45.15 46.39 katend46.46 19.03.2026 44.46 32801:002:0034 47.08 47.01 44.94 44.67 43.80 45.80 45.44 45.21 44.71 45.06 45.38 46.80 46.14 44.37 43.96 09.10.2017 43.84 45.01 44.82 45.04 45.42 43.86 43.76 42.52 45.13 46.10 44.96 44.87 47.18 44.33 43.96 41.72 Alam-Pedja 45.49 42.51 0.10 45.05 44.63 looduskaitseala 6.60 45.40 44.75 44.31 45.52 KLO1000455 PA-8(26) 45.51 44.74 44.73 43.75 46 45.64 45.64 45.44 44.78 44.78 45.60 47.19 45.06 45.55 44.80 47.54 44.95 44.92 45.48 45.26 45.59 46.02 44.40 46.07 45.14 40.49 47.84 45.21 45.52 45.55 47.04 47.31 45.21 46.72 45.21 45.07 45.19 46.27 39 45.30 45.05 43.58 44.51 5 47.60 47.14 47.45 45.35 46.98 46.25 41.65 45.58 44.86 11 45.54 47.18 46.59 46.18 43.58 41.64 44.48 47.84 45.33 47.00 47.10 paljandatud 47.45 45.56 47.45 45.08 44.99 paljandatud 47.21 45.58 45.21 47.20 46.83 42.99MUSTASSAARE 44.70 45.73 47.40 47.70 46.22 46.93 46.72 LIIVAMAARDLA 44.62 42.97 42.75 42.30 41 paljandatud 46.48 46.21 43.50 45.28 47.22 47.01 46.45 45.91 plokk 1 TL aT 46.05 46.61 46.27 45.66 plokk 2 TL aT 42 44.37 45.08 46.33 46.8849.08 45.84 46.45 45.96 40 45.99 45.95 PA-7(26) 0.10 paljandatud 45.89 Mustassaare liivakarjäär 43.87 1.40 45 46.50 45.94 45.75 32801:002:0380 42.65 45.01 46.10 45.93 45.08 42.37 45.74 katend 42.31 45.55 46.15 50.01 45.60 44.29 45.77 katend 41.41 10 46.32 46.02 45.72 49.23 44.95 44.36 45.72 43.45 45.51 katend PA-1(26) 46.03 45.59 45.14 44.61 43.20 44.75 47.85 45.67 45.42 45.52 katend 45.55 45.24 46.03 42 41.02 41 45.12 0.10 43.67 41.90 46.02 45.91 0.10 47.81 41.64 45.32 PA-4(26) 3.70 paljandatud 45.05 4.40 6 e ste 43.83 44.95 na 45.91 45.18 46.02 pin 45.57 45.07 katend 41.15 43.33 3m 45.86 47.92 43.47 48.68 45.46 44.96 44.22 42.43 46.07 45.24 44.22 43.07 43.68 44.19 46.01 45.67 45.28 45.08 44.75 44.70 4 paljandatud 44.79 44.28 LEPPEMÄRGID 45.22 45.68 46.94 Mustassaare liivakarjäär 44.81 0.10 1.60 43.22 43.79 43.05 katend 44.59 45.57 paljandatud 42.22 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, 44.99 AS Tariston 44.66 44.71 PA-6(26) 43.19 1 piiripunkt ja piiripunkti number PA-9(26) 45.10 44.38 44.74 43.49 43.49 43.48 43.35 43.15 09.10.2017 Jäägri 45.11 0.10 41.78 43.18 32801:002:0430 II' 43 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise 43.37 40.81 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 4.20 44.87 43.88 44.35 44.50 44.60 number 43.54 45.15 7 katend 44.59 44.58 Maardla piir 45.09 41 43.92 44.25 44.36 5 I 45.00 43.68 9 44.54 44.10 43.60 plokk 1 TL aT Mustassaare liivamaardla varuploki nimi ja piir 43.80 44.15 44.28 43.97 4m kru 44.01 44.43 Y=612200 7 Y=611900 usa te ku iv Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir e 44.75 44 plokk 34 aT k raa v 44.13 44.18 paljandatud 44.20 44.51 44.43 44.83 katend PA-5(26) 0.10 Liivasaare(TTP-326) Mustassaare liivakarjäär 2.80 44.46 2103000010090/002 Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir plokk 34 aT 44.09 44.43 32801:002:0380 X=6495800 44.75 44.24 X=6495800 katend 41.53 43.86 45 Maapinna samakõrgusjoon abs, m 44.20 44.32 44.74 44.55 44.46 44.84 42 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon abs, m 44.59 44.78 44.46 44.70 I I' Geoloogilise läbilõike joon Mustsaare 44.92 45.58 44.10 32801:002:0050 katend 44.13 44.78 Nõlvaterviku alumine piir 46.31 44.50 46.34 Alam-Pedja looduskaitseala 44 6 43.43 Liivasaare(TTP-326) Maaparandussüsteemi maa-ala Liivasaare(TTP-326) 44.73 2103000010080/002 41.69 8 44.66 44.56 29.10.2013 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 0 10 20m 1 cm AS TARISTON 2026. aastal rajatud puuraugud (Mäebüroo Nord OÜ, EGF 47490): Märkused: VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA 1. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Puuraugu number 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. PA-4(26) 0.10 Katendi paksus, m 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i Suudme abs kõrgus, m Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 44.95 3.70 Varu arvutuse 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Mäeeraldise lamami 5. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027). 41.15 kasuliku kihi paksus, m lamami abs kõrgus, m 6. PA-3 (26) asub väljaspool mäeeraldist, kuid selle andmeid on kasutatud varu arvutamisel ja mäeraldise lamami määramisel. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 1 3 1:1000 2026-242  LEPPEMÄRGID LÄBILÕIGE I-I' Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir SW Mustassaare liivakarjäär N Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir m AS Tariston m Mustassaare liivakarjäär Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir 49 Mustassaare liivakarjäär 49 32801:002:0380 32801:002:0380 PA-9(26) 0.10 Mustassaare liivamaardla varuploki piir 48 PA-2(26) 48 45.11 4.20 0.10 32801:002:0050 45.85 40.81 8.70 Mustsaare 37.05 Soosaare turbamaardla varuploki piir 47 PA-1(26) 47 0.10 42.5 abs m 45.52 4.40 plokk 34 aT Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (42,5 m) 46 41.02 46 Pr 2-1 tee 0.1 Aimla metskond 77 0.1 Kr - 0.0 32801:002:0034 Pr 1-1 f - 14.6 Alam-Pedja looduskaitseala 45 0.1 Kr - 0.0 plokk 1 TL aT TL 45 v.t. 1.1 m f - 25.4 1.1 19.03.2026 TL 1.1 v.t. 1.7 m Pr 2-2 v.t. 2.1 m 19.03.2026 Kr - 0.0 19.03.2026 Maaparandussüsteemi maa-ala 44 Pr 1-2 f - 25.1 44 Pr 9-1 Kr - 0.0 1:2 Kr - 0.0 f - 28.5 TL f - 21.7 TL 2.7 43 Pr 2-3 43 1:2 TL 2.7 42.5 abs m Nõlvaterviku kalle ja kontuur Kr - 0.0 2.7 Pr 1-3 f - 12.9 Kr - 0.0 TL 3.7 42 Pr 9-2 f - 46.7 Pr 2-4 42 Kr - 0.0 1:5 TL f - 41.1 Kr - 0.0 TL f - 47.8 Puistang 41 4.5 plokk 2 TL aT TL 41 4.3 4.5 5.0 4.3 40 40 1:5 Katend Pr 2-5 Kr - 0.0 39 f - 49.7 39 TL Liiv (savikas, ülipeene- kuni keskmiseteraline) 38 38 37 8.8 37 Liivsavimoreen 8.8 NW SE m LÄBILÕIGE II-II' m 49 PA-8(26) 0.10 49 47.19 6.60 Mustassaare liivakarjäär 40.49 AS Tariston 48 48 Aimla metskond 77 32801:002:0034 Mustassaare liivakarjäär 2026. a puurauk 47 0.1 32801:002:0380 PA-4(26) 0.10 47 44.95 3.70 PA-1(26) Puuraugu number 0.10 Katendi paksus, m Suudme abs kõrgus, m 32801:002:0430 46 41.15 46 45.52 4.40 41.02 Mäeeraldise Kasuliku kihi paksus, m PA-6(26) 0.10 Jäägri Pr 4-1 lamami abs kõrgus, m 45 Kr - 0.0 43.48 1.60 45 Pr 8-1 plokk 1 TL aT f - 33.3 0.1 v.t. 0.8 m 0.1 Pr 1-1 Proovi nr Kr - 0.0 TL 0.6 19.03.2026 41.78 Proovi intervall, m Kr - 0.0 f - 15.2 Kruusa sisaldus, % 44 TL Pr 4-2 44 f - 25.4 v.t. 4.0 m Kr - 0.0 1.1 TL Peenosiste sisaldus, % 19.03.2026 f - 11.5 Pr 6-1 v.t. 1.1 m Maavara liik (TL - täiteliiv) 1:2 TL 1.6 Kr - 0.0 0.1 19.03.2026 v.t. 1.7 m 43 4.3 42.5 abs m f - 30.4 0.6 43 19.03.2026 Veetase maapinnast, m 1:2 Pr 4-3 TL Mõõtmise kuupäev Kr - 0.0 Pr 6-2 f - 41.7 Kr - 0.0 1:5 42 Pr 8-2 TL f - 43.9 42 Kr - 0.0 TL 1.7 1:5 f - 46.5 1.7 4.5 Puuraugu sügavus, m TL 3.8 41 plokk 2 TL aT 3.8 41 6.7 6.7 40 40 39 39 38 38 0 10 20m 37 37 1 cm AS TARISTON VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA Märkused: MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Lõigete koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. 2. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni II-II´ 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Taotletav Mustassaare liivakarjäär kattub osaliselt kehtiva Mustassaare maa-ainese karjääriga (loa omanik AS Tariston, kehtib kuni 23.05.2027). Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-242  MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA ja MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5433 ja 6411 Y=611900 6411 X=6496200 5433 av kra plokk 34 aT MUSTASSAARE LIIVAMAARDLA Y=612100 2 JA plokk 25 pT MUSTASSAARE 1 1 LIIVAKARJÄÄR plokk 26 pT 2 X=6496100 9 43 44 16 kraav 8 SOOSAARE 15 3 TURBAMAARDLA plokk 25 pT 14 39 Aimla metskond 77 32801:002:0034 Metallpost 3 38 13 45 45 4 44 43 40 42 Aimla metskond 77 41 32801:002:0034 12 Alam-Pedja looduskaitseala KLO1000455 46 39 5 Betoonpost 11 41 42 40 Mustassaare liivakarjäär 45 32801:002:0380 10 42 41 Betoonpost 6 4 LEPPEMÄRGID Mustassaare liivakarjäär Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise piir, AS Tariston 1 piiripunkt ja piiripunkti number Jäägri 32801:002:0430 43 Mustassaare liivakarjääri mäeeraldise 1 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7 41 Maardla piir 5 plokk 34 aT Soosaare turbamaardla varuploki nimi ja piir 9 4m kru Y=612200 7 Y=611900 usa tee kra 44 av Mustassaare liivakarjäär Katastriüksuse nimi, tunnus ja piir 32801:002:0380 Liivasaare(TTP-326) 2103000010090/002 45 Maapinna samakõrgusjoon abs, m plokk 34 aT X=6495800 X=6495800 42 Maapinna samakõrgusjoon vee all abs, m I I' Geoloogilise läbilõike joon 42 43 4 4 Alam-Pedja looduskaitseala Mustsaare 32801:002:0050 4 5 Liivasaare(TTP-326) Maaparandussüsteemi maa-ala 44 Kõlvikupiir 6 Mets, võsa, rohumaa Liivasaare(TTP-326) 2103000010080/002 Veekoguks korrastatav ala (4,08 ha) 8 Metsamaaks korrastatav ala (1,80 ha) 0 10 20m Rohumaaks korrastatav ala (0,29 ha) 1 cm Märkused: AS TARISTON 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks, rohumaaks ja veekoguks. VILJANDI MAAKOND VILJANDI VALD TAGANURGA KÜLA 3. Plaani koostamisel on kasutatud "Mustassaare maa-ainese karjääri merkšeiderimõõdistamine seisuga 09.10.2017". OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 17/2002. MUSTASSAARE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 4. Katastriüksuste ja kitsenduste andmed: Maa- ja Ruumiamet 19.03.2026. 5. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 6. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7. Karjäärialale moodustuva veekogu pikaajaline keskmine veetase on 42,5 m. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 09.2026 3 3 1:1000 2026-242