Pr Liisa-Ly Pakosta Teie 20.11.2024 nr 8-1/8228-1
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 10.12.2024 nr 6-3/24-414
Arvamus tsiviilkohtumenetluse
seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest esitada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse
eelnõule.
Ettepanekutega tutvumise järgselt laekus Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid arvamusi.
1.Eelnõuga luuakse õiguslik alus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks kohtu omal algatusel.
Toetame sisuliselt esitatud muudatust. Seletuskirja kohaselt annab muudatus kohtule võimaluse
(mitte kohustuse) tagastada riigilõiv, kui selle on tasunud menetlusosaline ise. Oluline on
vältida kohtule lisatoimingute tegemist, et kontrollida, kas riigilõivu tagastamiseks vajalikud
andmed (eelkõige pangakonto number) on kohtule teada. Seletuskirjas selgitatu ei ole siiski
seadusest üheselt tuvastatav. Soovitame sõnastada paragrahvi 150 lõige 4: „Kohus võib
riigilõivu tagastada riigilõivu tasunud menetlusosalisele ka omal algatusel, kui tagastamiseks
vajalikud andmed on kohtule teada.“
2.Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa on üle 500 euro.
Toetame muudatust.
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100
Registrikood 74001728 e-post
[email protected] www.kohus.ee
3. Selleks, et kohtunik saaks hagi tagamise avalduse lahendada mõistliku aja jooksul,
pikendatakse eelnõuga avalduse lahendamise tähtaega praeguselt ühelt tööpäevalt kolmeni.
Toetame muudatust.
4. Suurendatakse lihtmenetluse piirsummat. Muudatuse tulemusel suureneb nende kohtuasjade
hulk, kus kohtul on lubatud kasutada lihtmenetluse võimalusi. Kehtiva seaduse kohaselt on
lihtmenetluse rahaline piirmäär 3500 eurot põhinõudena ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurot.
Eelnõu kohaselt oleks piirmäärad vastavalt 5000 ja 10 000 eurot.
Toetame muudatust.
5. Muudetakse tagaseljaotsuse peale kaja esitamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on
siduda tähtaja algus lahendiga, mitte täitemenetlusest teadasaamisega. Muudatuse tulemusena
ei ole menetlusosalisel enam võimalust valida, kas lahendist või täitemenetlusest teadasaamisel
esitada kaja, ja sellega menetlust venitada.
Toetame sisuliselt muudatust. Oluline on selgitada vähemalt seletuskirjas, et
tõendamiskoormus tagaseljaotsuse teadasaamisest langeb kostjale. Praktikas võib tekkida
küsimus, kuidas kindlaks teha „päeva, kui kostja sai tagaseljaotsusest teada“. See ei tohiks olla
samastatav kättetoimetamisega, muidu kaotaks säte mõtte ja olulise kaitse isikutele, keda ei ole
menetlusest/otsusest korrektselt või isiklikult teavitatud. Säte on ajale jalgu jäänud ka selles
mõttes, et sama sätte kaitse peaks laienema kõikidele fiktsioonidega kättetoimetamistele, sh
TsMS § 3111 lg 51, 3141, § 322-327 alusel, mida palju kasutatakse. TsMS § 3111, 3141 ja § 326
kasutatakse väga laialdaselt ja on eelistatum fiktiivne kättetoimetamine viis Ametlike
Teadaannete kaudu kättetoimetamise ees.
6. Teatud liiki hagita menetlustes tehtud lõpplahendite peale esitatud määruskaebused vaatab
läbi üks ringkonnakohtunik.
Kaaluda võiks, kas lähenemiskeelu kohaldamine, isiku kinnisesse asutusse paigutamine ja
pankrotimenetluse alustamine on asjad, mida vaatab läbi üksnes üks ringkonnakohtunik.
Tegemist on isiku põhiõiguseid äärmiselt piiravate meetmega, mis vajaksid siiski
kolmeliikmelise koosseisus kaalumist.
7. Kahetsusväärselt on puudu maksekäsu kiirmenetluse regulatsiooni edasiarendus, mis
võimaldaks maakohtule hagi menetlusse edasi saata üksnes need maksekäsumenetluse
vaidlused, kus on hagi esitatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
kohtu esimees