dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Maakohus
Väljaminev kiriAvalik

Tartu Maakohtu arvamus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Tartu Maakohus · 3. veebruar 2022
Viit
10-3/22/44-2
Registreeritud
3. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2022
Vastutaja
Mare Laanoja (Tartu Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Õigusteenistus)

Failid

  • 📎10-32244-2 03.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc305 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 17.01.2022 nr 8-1/363 [email protected] Meie 03.02.2022 nr 10-3/22/44-2 Tartu Maakohtu arvamus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil tsiviilasjadega tegelevatel kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma arvamus seaduse eelnõu kohta. Arvamuse esitas üks kohtunik. Esitatud arvamuse kohaselt näib nimetatud eelnõu andvat hoogu kinnisasjade (korteriomandite) muutmisele, ümberkujundamisele ja erinevate uute omandivormide loomisele selliste vormidena, millest ka omanikud ei pruugi hiljem aru saada. Peatüki 3-1 lisamine sobib selliste moodustamiste hoogustamiseks eriti hästi. Lisaks üldisele hinnangule, esitas kohtunik ka kaks tähelepanekut konkreetsete muudatuste kohta. 1) § 42 lg 3 lisamine peamiselt samas sõnastuses nagu see on VÕS § 113-2 lg 5 Kuna VÕS § 113 lubab viivist nõuda ka muus määras kui on seadusjärgne määr, kuid korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 42 võimaldab viivist nõuda vaid seadusjärgses määras, siis on kavandatava § 42 lg 3 järgi võimalik kahju hüvitamise nõue ikka väga piiratud. Sissenõudmiskulud ei saa ju ületada 50 eurot (olenevalt nõudesummast) ja näiteks 1000-eurose nõude puhul oleks ka viivis aastas umbes 80 eurot. Tegelik kulu (mis kuulub kahju hulka) võib olla taoliste sissenõudmiste puhul ikka oluliselt suurem kui 50+80=130 eurot. Selleks ei ole vaja erandlikke asjaolusid või sissenõudmise erakordset keerukust, et selline kulu kokku tuleks. Korteriühistul, mis tulu ei teeni, on nõuete sissenõudmine sellises olukorras keerukas. 2) Muudatus AÕS-s, § 64-2 lõike 1 (jt §§-des) esimeses lauses kavandatav muudatus: …asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnadega „kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud“. See võib olla liiga lihtne viis kinnistusraamatu kande tegemiseks (s.t õiguse kustutamiseks). Võib tekkida olukord, et kohtud peavad hiljem selliste muudatustega „maadlema“ hakkama, kui selgub, et keegi on dokumenti kuritarvitanud (või arvab, et on kuritarvitatud). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 776 2240; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee
Allikas: Tartu Maakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel