Justiitsministeerium Teie 02.11.2021 nr 8-1/6730
[email protected]
Meie 23.11.2021 nr 10-3/21/771-2
Tartu Maakohtu arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste
seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks kohtupsühhiaatria valdkonna
ümberkorraldamisega seotud seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse.
Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil kohtunikel, kohtujuristidel ja konsultantidel esitada
oma arvamus väljatöötamise kavatsuse kohta. Arvamuse esitasid kaks kohtunikku.
Tagasisidet anti punktile „Vajalik on täpsustada isiku õigusi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise
menetluses. Eelkõige tuleks luua võimalus iseseisvalt esitada taotlust näiteks kohaldatava psühhiaatrilise
ravi muutmiseks“. Ühe kohtuniku arvates ei ole tegemist eriti aktuaalse probleemiga, st sundravialused
saavad ka hetkel vastavat taotlust sundravi muutmiseks või lõpetamiseks esitada, tulenevalt Riigikohtu
lahendist. Probleem on hoopis sundravialustest lähtuvate taotluste esitamise sagedus ja sellega kaasnev
menetluskoormus. Võib olla üsna tavapärane, et sundravialune, enamasti paranemislootuseta ja ka ohtlik,
esitab uue taotluse vaid mõni kuu pärast viimase taotluse rahuldamata jätmist. See on koormav nii kohtule
(taotlus jääb reeglina rahuldamata; ajaline ressurss) kui ka riigi rahakotile (kaitsja ja ekspertiisi määramine,
st menetlusega kaasnevad kulud, mis jäävad enamikel juhtudel riigi kanda). Seega tasuks mõelda ka sellele,
et võib-olla on mõttekas ajaliselt piirata sundravialuste poolt vastavate taotluste esitamise sagedust
analoogselt ennetähtaegselt vabanemisega. Samuti võiks olla üks võimalik alternatiiv, et sundravialuse
poolt taotluse saamisel tuleks kohtul pöörduda esmajärjekorras raviasutuse ja isiku eestkostja poole ning
kui ka nemad toetavad sundravi lõpetamise/muutmise menetlusega jätkamist ja esitavad seda toetavad
argumendid, jätkab kohus menetlust. Vastupidisel juhul oleks kohtul õigus jätta avaldus perspektiivituse
tõttu läbi vaatamata. Seega võiks kohtul olla kaalutlusõigus, kas sellisel juhul menetlusega jätkata või mitte.
Vastav otsustus on eelduslikult ka kaevatav ja kõrgem kohus saaks hinnata, kas maakohus on
diskretsiooniõigust ületanud või mitte ning vajadusel kohustada menetlusega jätkama.
Teine kohtunik tõi üldiste kommentaaridena välja järgneva. Kui psühhiaatri arvamusest nähtub, et seisund
on püsiv, võiks teha uue ekspertiisi näiteks 15 aasta järel. Tahtest olenematu ravi puhul võiks esialgne
õiguskaitse olla vähemalt 7 päeva. Seaduses tuleks lubada ärakuulamine tehnilisi vahendeid kasutades,
näiteks videokonverents, tingimusel, et pilt ja heli toimivad.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liivi Loide
Tartu Maakohtu esimees
Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 776 2240; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee