Registriosa: 5434750
Katastritunnus: 69402:002:0031
M 1:500
X= 6447209.70
Y= 631725.30
X= 6447183.83
Y= 631712.75
kinnistu piir
K2 proj. De250 reoveekanalisatsiooni torustik
Rajatise tehnilised andmed:
Kanalisatsioonitorustik: 29m
69 52
Tehase tn 4c
69402:002:0308 69402:002:0031 69402:002:0010
68
(69402:002.0031) km-l 60.39
67
De560/500
De400/315
66
2.97
64.66
De250
1.27
1.18
65
1:50/1:500 VK-6-01
1857
64.40
10.08.2018
De100
64
28,55
teemaa piir
TP
teemaa piir
piirkonna vee- ja reoveekanalisatsiooni-
Reoveekanalisatsiooni torustik KK-1 kuni
63
62
Piketi nr. 12.5 25 37.5 47
65.82
65.81
65.80
66.67
67.52
66.00
52.8
KK-2
Toru alus Torustik rajatakse kinnisel meetodil olemasolevas torus
KK-1 KK-2
52.8
3.6
64.47
64.66
Reovekanalisatsioon
kinniselt
1.35
Toru parameetrid De250 PE-RC PN10 1.08
Sirgestatud trassi skeem
Sirle Punka
Sirle Punka
Maapind
Olemasolevad kommunikatsioonid : Maapind
Projekteeritud kaevu De
64.
39
9 - Olemasolev drenaaz 65.70 V-5
.3
64 - Olemasolev reoveekanalisatsioon 66.83 KK-9 560/500
64. -1
63.86
KK
47
- Olemasolev sademeveekanalisatsioon 63.43 63.43
82
Rajatakse kinnisel meetodil olemas olevas torus - Olemasolev veetorustik
64.83
65.
- Olemasolev madalpingekaabel
- Olemasolev keskpingekaabel
- Olemasolev sidekaabel Projekteeritud reoveekanalisatsioonikaev
- Olemasolev sidekanal
- Olemasolev soojatorustik Maapind
- Kinnistupiir
- Likvideeritav rajatis
65.70 KS-5
63.86
kaitsetsooniga
4
0,00
i=-
m
Projekteeritud rajatised :
78
52,
L=
- Proj. veetorustik
250
De
- Proj. kanalisatsioonitorustik
- Proj. kinniselt rajatav kanalisatsioonitorustik
- Proj. survekanalisatsioonitorustik 7264
- Proj. kinniselt rajatav survekanalisatsioonitorustik
- Projekteeritud maakraan koos spindlipikenduse ja kapega
- Projekteeritud siiber koos spindlipikenduse ja kapega
- Projekteeritud reoveekanalisatsioonikaev VK-6-03
- Projekteeritud reoveepumpla kaitsekujaga
66
De5 KK-2
64.6 /500
64.
60
5
- Projekteeritud soojustus
65.9
6
- Torustik rajatakse kinnisel meetodil
Torustik sulgeda
3
0,00
De160 L=26.5 m i=0.01
m i=
De110 L=26.5 m
,10
De110 L=26.5 m
=32
75.63*
50 L
De2
plas 5.84)
k
6
tluu
64.7
6
Torustik sulgeda
De5 66.00 (
76
00+
64.
-3
KK
Torustik sulgeda 1.
vajadusel korrigeerida projektlahendust enne ehitamist!
300
=0,
1mi
0,3
4. Torustike pikiprofiil vt joonis VK-6-01 kuni VK-6-09
L=4
50
De2
6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud
torustikuga vt joonis VK-7-02
Torustik sulgeda
pla 5.80)
64. k
88
u
stlu
(6
De5 66.20
64.8
60+
-4
KK
8
Torustik sulgeda
De25
0
L=40
,97 m
i=0,0
03
66.3 +plastlu
De56
65.0
2 KK
0
0
-5
65.0
uk
0
De22
5 L=
50,2
KK-27 70.39
3m
De400/315
i=0,0
68.79
68.76
03
70.20
m
68.09
De160 L=3,53 m i=0,010
9
De40
L=0,9
68.24 V-8
De40 L=2,28 m
70.37
De63 L 70.29
=0,32
m 68.19
66.3 +plastlu
De56
3
-0,02
65.1
8 (66
0
68.23 V-8A
m i=
,73 m
5
.04)
30,75
65.1
70.33
L=27
KK-6
uk
5
0 L=
De63
De16
67.68
69.86 V-7
67.
68
67.68
De40 9.76
0/315
68.05
V-11
66
De25
KK-2
23
Etteva
68.00
65.91
68.05
7 m i=-0,0
0 L=
16,48 m
50,5
.34
De560/500
67.70
atust s
KK-25 69
0m
15,1
De63 L=
i=0,0
De160 L=
67.70
a
67.70
03
demev
V-6 6 .20
m
67
9.31
K-10A
L=1,03
0
De160
i=0,01
66.44
esi!
i=0 03 m
/315
L=1 60
0
,01
De1
10,81 m
,
68.00 K
69.31
67.39
De400
De160 L
De63 m
L=0,7
66.44
=7,24 m
i= 0,010
V-5
=
De40 L
4
69.48 K
K-25A
77*
De400/3
15
66.4 +plastlu
67.
De56
67.77
65.3
V-10
4 (65
0
0
67.96
.47)
65.86
65.3
37,03 m
Torustik sulgeda
KK-7
0
uk
=
De40 L
0
i=0,01
-9
-0,008
66.79 V
8m
64.69
L=61,3
5 m i=
70
De400/315
.1
De 0,5 10
L=66,9
De160
0
L= 0,0
* 70.10
69.76 K
16 6 m
KK-23
K-24
i=
71.85
0
67.00 KK-11 De400/3
15 .76
65.6 6
) KK-9
De160
De560+plastluuk 69
8
0
66.0
66.54 (66.40 uk 69.59
De25
De160 L=10,27 m i=0,010
.5
5
66 .80
65.6
stlu (+luuk 40 cm ma
De560+pla ast) 65 apinnast)
cm maapinn
0 L=
(+luuk 40 65.86 65.8 66.44
65.56 65.56 6
50,7
1m
70.00
0 m
i=0,0
16
66.86 (66.66) KK De 1,00
-10 L= ,010
03
De560+plastluuk i=0
0
65.83
69.50
0
Torustik sulgeda
69.45
De160 L
De560/5
(+luuk 40 cm ma 7
.7 Torustik sulgeda =9,60 m
KK-22
apinnast) 65
i=0,010
71.94
65.75 65.75 KK-21A
69.29
69.03*
Torustik sulgeda
66.13
70.42
Torustik sulgeda KK-21B
2m
66.50 +plastlu
5,49 m
De56
70.25 De400/315
i=0,0 0 L=3,3
i=0,034
69.20 69.03 69.03
0
(65.9
De40 L=1
V-2 68.32
07
6
De1
m
m 66.16
1) KK
2
=28,09
,1
65.4
3
03 L=
,91 m i=0,0
uk
De250 L=63,52 60
De250 L=35
5
-8
m i=0,003
e1 010
De160 L
65.45 D 0,
i=
De250 L=35,84
m i=0,003 Torustik sulgeda
De50 L=37,93 m
De63 L
De32 L
L=1,01 m
De250 L=43
67.16
,80 m i=0,0 68.56 KK-1
i=0,010
De160
15 2
m
De50L=40 De560/500
=11,69
Torustik sulgeda
=10,72
i=0,010
L=1,01
De160
,19 m
68.49 68.49
De50 L=5,6 66.52 De160 L=17,43
m i=0,010
67.01
3m
m
De160 L=18,98
m
m i=0,007
V-4 66.66 68.89
015
De400/315
Torustik sulgeda
De160 L=8,98 m i=0,005
64.56
8 m i=0,
KK-21
70.74
Ettevaatust truup! Ette
L=23,4
vaa
De160 tust
De 1,00
L=20,5
L= ,010
Ettevaatu 4 m i= truu
11
i=0
st vesi! 0,007
p!
De250
0
68.51 V-1
66.40* Torustik sulgedaKK-2
m
V-3 66.95
005
0A 70.2
64.67 De400 0
=0,
/315
mi
68.59
68.45
68
,48
.59
=11
68.45
0L
45
5
16
/31
39
68.
De
De 20
KK 7
0
.10
.3 15 9
68.
.3
6
400
68 0/3 K-1
7 71 -18 500
-
70.
KK-1
68
71.55 /315 .19 KK 560/ 0 69.48
0 K
5
00
68.92
D .72
71 0 De 68.3
15
De40 68
0,
9
67.36
.
KK 10
i=
70
De400/3
9
e4
68.1
m
De -15
2
KK-13
,3
56
18
0 71.31 KK-16
67 /500
L=
De250 L
67.36
.79 De400/315
60
68.03
e1
67.88
68.03 D
68.39
=22,82
1
.6
70.31
KK-14
De400/3
69
De160 L=5,86 m i=0,010
m i=0,01
67.70
5
,00
i=0
15
Torustik sulgeda ,82m
5
67 20
.70 0 L=
16
De
71.06
De 69.53
25
0L
=1 05
6 ,94 i=0,0
0m
m
i=0 0L=32,0
,00 De16
5
5A
De160 L=29,46 m i=0,005 7264
10
-1 .48
0
KK 71 15
0,
i=
3
0/
m
40
75
3
De
De20
.7
,
11
69
L=
70.90
0 L=2
60
e1
D
2,13 m
De125
L=1,03 m
i=0,010
i=0,00
3
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
71.51
De56
Torustik sulgeda Torustik sulgeda Projekteerija
Torustik sulgeda
67.92
0/500
KK-2
piirkonna vee- ja reoveekanalisatsiooni-
8
68 60/5 -29
3
0,00 2
m i= 67.9
K
00
=3 9,43
De 53 K
8.04 00 L
6 De2
.
5
.03
71
Joonise nimetus
A: Ringtee 12, 50105 Tartu Torustike asendiplaan 10.08.2018
T: +372 7305 060
Joonise digiaadress
E:
[email protected]
MTR reg nr EP10769210-0001
Torustik sulgeda
-
-
Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
Allkirjastatud
Sirle Punka digitaalselt TP 1857
Projekteeris Allkiri Joonise number
Allkirjastatud
Sirle Punka digitaalselt 1:500 VK-4-01
De
20
0L
=4
0,9
2m
i=0
68 ,00
De (lu .39 3
20 68 69
.40
uk
.
0L
De 30 K
=5 40
cm
8,3
5 K
(lu 60+p -30
4m De ma
56 a u l
68 k 40 astlu
i=0
,00 0+ pin
3 KK plas nast .27 cm uk
-31 tluu ) 68 maap
68.28
69 k .28 inn
.30 ast)
De160
L=22,2
3 m i=
68
.57
71
.
De 53 K
0,006
K
68 ma k 4 uuk
5
68.57* ( pla 69.9
68 60/5 -29
.
.03 00
57
De KK
De160 L=26
68.0
5 6
a
luu stl
0+ -32
pin 0 cm
4
na
st)
De
,70 m i=0,00
20
0L
=8
1,66
7
m
i=0
70.47 KK-32A
De560
,00
De560
3
69.17 K
68.70* 6
5
68.39*
K-3
67.70
8.9
De400/3
0
68.3
15
67
A
6*
KK-14
.70
70.90
9*
70.31
68.39*
KK 71 15
De
-1 .48
69
Ett
40
De
5A
.7
Torustik sulgeda
0/
3
20
eva
3
0L
-
atu
=6
7,0
s
6m
Torustik sulgeda
t sa
i=0
dem
,00
3
eve
70 400 6
De
De2
.85 /3 9.3
si!
KK 15 0
00
-3
L=3
e250 L=2
2,82 m
3A
69.41 i=0,015
9,43
m i=
69
De125
L=1,03 m
i=0,010
.9
D
0,00
7
e2
50
3
D
L=
e1
60
16
L=
,94
11
,7
m
5
m
i=
i=
0,0
0,
01
05
0
De20
0 L=2
2,13 m
i=0,00
3
De
16
0L
69
.6
=2
1
68
2,1
68.39
.77
5m
i=
67.9
De 34
0,0
67.92
68. k 40 e560+ -33 7
69
KK 8
(lu
71.
10
69. 00
5
De160 L=29,46 m i=0,005
De56
.07
2
77
6
0/500
u
-
0
4
02
71.51
/5
KK-2
8
De
cm
D
69
200
.6 1
69.3
m a
L=
KK
api tluuk
9
49
pla
nn
,12
s
ast
m
0.6
i=0
)
6
,00
5
Torustik sulgeda
Torustik sulgeda
Torustik sulgeda
De16
0 L=
32,00
m i=
0,005
De
16
0L
=2
0,8
2m
i=0
,00
5
De160 L=5,86 m i=0,010
7264
71.06
69.53
-
Maapind
Projekteeritud rajatised : Maapind
- Proj. veetorustik 7264 Projekteeritud kaevu De
65.70 KS-5
- Proj. kanalisatsioonitorustik 63.86
66.83 KK-9 560/500
- Proj. kinniselt rajatav kanalisatsioonitorustik 63.43 63.43
- Proj. survekanalisatsioonitorustik
64.83
VK-6-03
Olemasolevad kommunikatsioonid : - Proj. kinniselt rajatav survekanalisatsioonitorustik
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
- Olemasolev drenaaz - Projekteeritud maakraan koos spindlipikenduse ja kapega
- Olemasolev reoveekanalisatsioon - Projekteeritud siiber koos spindlipikenduse ja kapega Projekteerija
- Olemasolev sademeveekanalisatsioon - Projekteeritud reoveekanalisatsioonikaev Projekteeritud reoveekanalisatsioonikaev
- Olemasolev veetorustik - Projekteeritud reoveepumpla kaitsekujaga piirkonna vee- ja reoveekanalisatsiooni-
- Olemasolev madalpingekaabel 1.
Maapind
- Olemasolev keskpingekaabel
Joonise nimetus
- Olemasolev sidekaabel 65.70 V-5 vajadusel korrigeerida projektlahendust enne ehitamist!
- Projekteeritud soojustus Torustike asendiplaan 10.08.2018
- Olemasolev sidekanal 63.86 A: Ringtee 12, 50105 Tartu
- Torustik rajatakse kinnisel meetodil T: +372 7305 060
- Olemasolev soojatorustik Joonise digiaadress
E:
[email protected]
- Kinnistupiir MTR reg nr EP10769210-0001
- Likvideeritav rajatis
4. Torustike pikiprofiil vt joonis VK-6-01 kuni VK-6-09 Kontrollis Allkiri
Allkirjastatud
Objekti aadress Projekti staadium
De160 L=26.5 m i=0.01 Sirle Punka digitaalselt TP 1857
De110 L=26.5 m 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud Projekteeris Allkiri Joonise number
kaitsetsooniga De110 L=26.5 m Allkirjastatud
75.63*
torustikuga vt joonis VK-7-02 Sirle Punka digitaalselt 1:500 VK-4-02
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
SISUKORD
1 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 2
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ....................................................................................... 2
1.2 ALUSDOKUMENDID ...................................................................................................... 3
1.2.1 Lähtematerjalid ......................................................................................................... 3
1.2.2 Ehitusuuringud .......................................................................................................... 3
1.2.3 Normdokumendid ....................................................................................................... 3
1.2.4 Täiendavad kriteeriumid............................................................................................... 4
1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel ....................................................................................... 4
1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugusd ........................................................................... 4
1.2.5 Muinsuskaitse ............................................................................................................ 4
1.2.6 Juhised maantee alas ehitamisel ..................................................................................... 5
2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ............................................................................................ 6
2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS ........................................................................................... 6
2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK ...................................................................................... 6
2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED .................................................................................. 6
2.4 SIIBRID, MAAKRAANID, SPINDLIPIKENDUSED, KAPED ............................................................... 6
2.5 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED .................................................................................. 7
3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ................................................................................ 7
3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................... 7
3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................... 7
3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD ............................................................................................... 8
3.4 PUMPLA................................................................................................................... 9
4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK................................................................................ 11
4.1 OLEMASOLEV........................................................................................................... 11
4.2 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON......................................................................... 11
4.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD ............................................................................................. 12
4.4 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ........................................................ 12
5 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD ...................................................................................... 12
5.1 ÜLDIST .................................................................................................................. 12
5.1.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest.................................................... 13
5.1.2 Ehitustööde korraldamine ........................................................................................... 13
5.1.3 Haljastuse kaitse ...................................................................................................... 13
5.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ......................................... 14
5.1.5 Geodeetiliste märkide kaitse ....................................................................................... 14
5.2 KAEVIKU MÕÕDUD..................................................................................................... 14
5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ........................................................................ 15
5.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE .......................................................................................... 15
5.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST ........................................................................................ 15
5.6 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ........................................................................ 16
5.7 EHITUSTÖÖDE KVALITEET ............................................................................................ 16
5.8 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD ......................................................................... 16
5.9 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RATISTEGA ARVESTAMINE ...................... 17
6 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ................................................................................ 17
6.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 17
6.2 SURVETORUDE KATSETAMINE........................................................................................ 18
6.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE ............................................................................... 18
6.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE ............................................................................................. 18
6.5 GIS-I TÄIENDAMINE.................................................................................................... 18
7 KATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE .............................................................................. 18
7.1 KATETE TAASTAMIST - ÜLDIST ...................................................................................... 18
7.2 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ................................................................................. 19
7.3 PROJEKTEERITAV JUURDEPÄÄSU TEE .............................................................................. 20
8 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA ............................................................................ 20
8.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 20
8.2 JÄÄTMEKÄITLUS ....................................................................................................... 21
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 1/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
1 ÜLDANDMED
1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
Käesoleva projektiga on koostatud Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Tehase tänava piirkonna
vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike tööprojekt AS Emajõe Veevärk tellimusel.
Asukoha skeem
Projekteeritav ala hõlmab Rõngu alevikus Tehase tänava piirkonnas järgmisi kinnistuid:
Rõngu biopuhasti (69402:002:0308)
52 Viljandi-Rõngu tee (69402:002:0031)
Tehase tn 4c (69402:002:0010)
Viljandi mnt 10 (69402:002:0328)
Tehase tn 7 (69402:002:0334)
Tehase tn 8 (69402:002:0253)
Tehase tn 4 (69402:002:0025)
Üldine piiritlus
Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi VK süsteeme:
Välisvõrgud
Reoveekanalisatsioon
Veetorustik
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 2/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
1.2 ALUSDOKUMENDID
1.2.1 Lähtematerjalid
AS Emajõe Veevärk lähteülesanne 14.03.2018.a
1.2.2 Ehitusuuringud
Topo-geodeetilised uurimistööd – Aabenest OÜ töö nr 18047G 05.2018
Koordinaadid L-EST, kõrgused EH2000
1.2.3 Normdokumendid
Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile
– Riigi Teataja
Ehitusseadustik - Riigi Teataja
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja
Jäätmeseadus - Riigi Teataja
Vabariigi Valitsuse määrus 29.11.2012 (01.01.2017) nr.99 Reovee puhastamise ning heit-
ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed – Riigi
Teataja
Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja
Majandus- ja taristuminister 11.04.2016 määrus nr 74 Tee-ehitusmaterjalidele ja
–toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord -
Riigi Teataja
Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded –
Riigi Teataja
Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded - Riigi Teataja
Keskkonnaministri määrus nr.76 16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus – Riigi Teataja
Keskkonnaministri määrus nr.61 16.12.1996 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja
projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee
kaitseks – Riigi Teataja
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi
Teataja
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
EVS 843:2016 „Linnatänavad“
EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“
EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“
EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“
EVS 812-6:2012/A1:2013 „ Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“
Elva valla ehitusmäärus
Elvavalla kaevetööde eeskiri
Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:
RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”
MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd “
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 3/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks:
Kanalisatsioonikaevud 40 aastat
Torustikud 50 aastat
Kaitseseadmed ja – ventiilid 10 aastat
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja
normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldustavadel.
1.2.4 Täiendavad kriteeriumid
1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel
Vastuolude ilmnemisel töökirjelduses, joonistel ja töömahuloendites esitatud info vahel tuleb
lähtuda eelkõige töökirjelduses esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel
töömahuloendist esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral
tuleb lähtuda pikiprofiilist.
1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugusd
Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks
maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale.
Olemasolevate teadmata kõrgustega drenaažitorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1,1 m toru peale.
Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust
ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul.
1.2.5 Muinsuskaitse
Projekteeritav piirkond asub Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus kinnismälestiste kaitsevööndis.
Sellega seoses tuleb täita järgmiseid juhiseid:
Mälestiste rikkumine on keelatud (MuKS § 5).
Mälestistel ja mälestiste ühises kaitsevööndis tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiliste
uuringute läbi viimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ paiknevate inimluustike
ja ladestunud arheoloogilise kultuurkihi, sh ehituskonstruktsioonide, ilmnemisel
arheoloogiline kaevamine).
Mälestiste ja kaitsevööndi välisel alal tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§§ 30-33, § 443) on leiu, arheoloogilise kultuurkihi, sh inimluude ilmnemisel
leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest
Muinsuskaitseametit.
Enne tööde algust taotleda Muinsuskaitseametist väikesemahuliste tööde luba.
Projektala asub järgmiste kinnismälestite kaitsevööndis:
7264 Rõngu kirikumõisa ait, 18/19.saj
Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud ehitistest eemale, et
oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse.
Tööd teostatakse, kasutades väiketehnikat või käsitsikaeve rajamist puude juurde vähimaks
vigastamiseks.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 4/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
1.2.6 Juhised maantee alas ehitamisel
Projektiga on kavandatatud kanalisatsioonitorustike ehitamine riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee
piirides (teemaal).
Projekteeritavad torustikud ristuvad riigimaanteedega järgmisetes kohtades:
52 Viljandi-Rõngu km-l 60.39
Reoveekanalisatsioonitorustike ristumine riigimaanteega rajatakse kinnisel meetodil olemas
olevasse reoveekanalisatsioonitorustikku. Vt. ristlõige joonis VK-6-01.
Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama
Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-
skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks.
Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku
teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.
Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist
teehoiuväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal
(transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele
tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud
ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri
13.07.2015 määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
Peale tööde lõppu anda Maanteametile üle teostusdokumentatsioon
paberkandajal ja CD-l kuu aja jooksul peale tööde teostamist.
Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 5/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
ehitamisel teealal eelistada kitsast kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele
mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus.
2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS
Antud projekti piirkonnas on 2010 a ehitatud ja rekonstrueeritud PE- veetorustik.
2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK
Antud tööga projekteeritakse Rõngu alevikus Tehase tänava piirkonnas veetorustiku kinnistute
ühendused, mis jäid 2010 a rajamata. Projekteeritaakse PE PN10 De32-63 veetorustik.
Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates
veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE PN10 koos maakraaniga/siibriga (koos
spindlipikenduse ja ujuvkapega) ja ühendatakse olemasoleva veetoruga vastava
ühendusliitmikuga. Perpektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse elekterkeevis otsakorgiga.
Maakraan/siiber peab paiknema kinnistu piirist kuni 1 m kaugusel, va juhud kus ei ole võimalik
maakraani paigaldada ette nähtud kohale. Sel juhul tuleb sulgarmatuur paigaldada esimesse
ettejäävasse sobilikku kohta.
2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED
Veetoru materjaliks on PE100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile BS EN 12201-
3:2011+A1:2012.
Kinniselt rajatava veetorustike materjaliks peab olema PE100-RC PN10 survetorustikud.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud
on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast-
või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
2.4 SIIBRID, MAAKRAANID, SPINDLIPIKENDUSED, KAPED
Sulgarmatuuriks paigaldada tempermalmist äärikühendustega siibereid. Tempermalmist siibrid
peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 6/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Maakraanid
peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE
torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt
standardile DIN 30677.
Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab
olema veekindel.
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud
spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Spindli varras peab olema
täisrauast.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja
maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
2.5 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED
Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8.
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1m toru peale.
Veetorustiku paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 1,5mm²
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad.
Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku
kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega.
3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK
Rõngu alevikus Tehase tänava piirkonnas on olemasolev reoveekanalisatsioonitorustik DN200-
DN400, mis on amortiseerunud ja vajab rekonstueerimsit.
3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON
Käesoleva tööga on ette nähtud reoveekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ning kinnistu
ühenduste projekteerimine, kus reoveekanalisatsioon hetkel puudub. Võimalusel on torustik
erakinnistutelt välja toodud ühiskondlikule maale.
Maanteega ristumine rekonstrueeritakse kinnisel meetodil olemasoleva DN400 mm torusiku sees.
Olemasolevat toru kasutatakse hülsina.
Rajatavatesse torustikesse ei tohi juhtida sademevett.
Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu
piirini reoveekanalisatsioonitoru läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Kui kinnistul on
kanalisatsioonitoru olemas, siis ühendatakse projekteeritud kanalisatsioonitoru olemasoleva
kanalisatsioonitoruga. Vajadusel paigaldatakse kinnistu piirile kuni 1 meetri kaugusele
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 7/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
tänavaalale teleskoopiline liitumiskaev De 400/315. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on
üldjuhul 10‰.
Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate majaühendustorustike täpne asukoht, sügavus
ja läbimõõt ei ole teada. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja
läbimõõt täpsustada enne ehitustööde algust, samuti kontrollida eesvoolu kaevudes allesjäävate
torude kõrgused ning vajadusel teha Töövõtja kulul korrektuurid projektis.
3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD
Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid
peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures
ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et
materjalid on nõutava kvaliteediga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja
käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt
kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja
asendada.
Torustike materjal
Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
Kinnisel meetodil rajatava kanalisatsioonitorustikuna kasutada PP-kattega PE100 RC PN10
materjalist toru.
Kaevud
Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN 13598
nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass C250 ja D400 (EVS-EN124), mille valik oleneb
asukohast.
Kanalisatsioonikaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud. Kasutada HDPE või
PP De400/315 ja De560/500 kaevusid vastvalt asukohale. Kanalisatsioonikaevud peavad olema
veekindlad ja teleskoopilised.
Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.
Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 300 mm. Kruuskatte alla
paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150
mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.
Haljasalale jäävate kaevude kaaned on 40 cm maapinnast kõrgemal. Põldudel asuvate
reoveekanalisatsiooni kaevude juurde tuleb paigaldada punased märkepostid kõrgusega ca 1m
maapinnast.
Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema
“ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400
kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda.
Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 8/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
3.4 PUMPLA
Üldist
Rõngu alevikku Tehase tn 4 kinnistule projekteeritakse ühele hoonele iseankurduv kompaktne
reoveepumpla RVP-1
RVP-1 tõstekõrgus XX m ning minimaalne tootlikus Q=XX l/s; survetorustik De75 mm.
Reoveekanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis.
Reoveepumpla tööjoonise koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised tuleb
kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist.
Pumpla korpuse materjalid
Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks
(rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpuse lubatud
materjalid on PE.
Korpuse peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub
deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas,
pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Liikluskoormuse
arvestamisel tuleb lähtuda olukorrast, kus paakauto ratas paikneb vahetult pumpla korpuse
kõrval.
Pumpla teenindusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite
riputamiseks. Õhukeseseinaliste pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust
kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste
(kruvide jne) tegemine ei ole aktsepteeritav.
Pumpla plastikust korpus peab olema piisavalt rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile.
Pumpla seina lubatud hälve vertikaalselt on 5 mm.
Pumpla ankurdamine
Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist
tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb
kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud
korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil.
Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt
kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele.
Ankurdusplaadi mõõdud: 2000x2000 h=0,3m
Ankurdusplaadi mõõtude valimisel on arvestatud maksimaalse pinnasevee kõrgusega
(pinnaseveetase on võetud võrdseks maapinna kõrgusega) ja tühja pumplaga.
Ankurdusplaat armeerida armatuurvõrguga 2 x Ø 8 mm A-III , s 150x150.
Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud
killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui
tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult
aluspinna ühtluses ja tiheduses.
Pumpla luugistki ja soojustus
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 9/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas
kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli
ja pumba juhtsiinide kasutamist.
Pumpla luuk peab olema kandevõimega 40T. Luuk varustada fiksaatori ja lukustusega
külgservadest. Lukustuselement peab olema ovaalse otsaga 14x10mm ja lukustuselemente peab
olema min.2 tk.
Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast.
Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava soojustusmaterjali
soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50 mm.
Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon
Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (AISI 316) restvahepõrand.
Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis
fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI316. Vahepõrand
peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri ja pumpade
hooldustööde tegemist.
Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama
teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult
pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani, vahepõranda korral lisaks kinnitatud ka
vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava
tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm
nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest.
Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja
pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada
pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest
AISI 316.
Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast.
Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (AISI 316) ja juhtvarraste
kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et
olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla.
Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast
terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast terasest
keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest.
Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava.
Õhutustorud: Pumpla peab olema varustatud vandalisimikindla PE ventilatsioonitoruga.
Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei tohi
sattuda vett.
Siseneva torustiku sulgemine: Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab
olema suletav väljaspool pumplat kummikiilsiibriga (peab olema kergesti vahetatav, st kaev peab
olema piisava suurusega).
Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida
ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust).
Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber.
Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Tagasilöögiklapid peavad
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 10/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine pumplast
väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all).
Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon peab
lähtuma ohutuse seisukohtadest.
Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks
pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist.
Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks
vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE.
Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema
vähemalt De63 mm.
Nõuded pumba valikule
Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud
projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt
lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz.
Lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – Flygt, Grundfos, ABS, Wilo või KSB. Pumbad
peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt
80 mm.
Reoveepumpadele esitatavad nõuded:
pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;
pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis;
töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti
Vabariigi territooriumil;
asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi.
Pumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed
Pumpla tarnida koos vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega. Pumpla varustamiseks
elektrisüsteemiga tuleb omavalitsusel esitada liitumisavaldus võrguvaldajale.
4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
4.1 OLEMASOLEV
Projekteeritavas piirkonnas puudub survekanalisatsioon.
4.2 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON
Käesoleva tööga projekteeritakse survekanalisatsioonitorustik Tehase tn 4 hoone juurest RVP-1
kuni tootmishoone juures asuva reoveekanalisatsioonitorustikuni. Torustik rajatakse kinnisel
meetodil
Projekteeritava survekanalisatsioonitorustik on PE SN8 De75 mm pikkusega. Kinniselt rajatava
survekanalisatsiooni torustike materjaliks on PE100-RC PN10 survetorustikud.
Lauda kinnistule on projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku liitumispunkt kinnistu piirile.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 11/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
4.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD
Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid
peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures
ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et
materjalid on nõutava kvaliteediga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja
käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt
kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja
asendada.
Torustike materjal
Survekanalisatsiooni materjaliks PE klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401. Kinniselt
rajatava survekanalisatsiooni torustike materjaliks on PE100-RC PN10 . Standardi tähis peab
olema tootja poolt kantud torule.
4.4 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED
Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Lahtisel meetodil ehitatava torusiku kohale 30...40cm
kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni nimega.
5 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD
5.1 ÜLDIST
Veetorustiku ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega
seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni
teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni.
Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt ehitusseaduse §4 peab Töövõtja
andma tehtud ehitustöödele garantii, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingus ette nähtud
kvaliteedile. Garantii kestvuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab Töövõtja omal kulul
mõistliku aja jooksul. Garantii kestvus peab olema vähemalt 2 aastat arvestades ehitamise
lõppemise päevast kui ei ole teisiti kokku lepitud. Paigaldatavate seadmete minimaalne
garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist kokkulepet.
Ehitustööde korraldamisel arvestada Elva valla nõudeid ja eeskirju.
Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
EVS-EN 1610:2015 „ Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine“
RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“
Torutootjate paigaldusjuhised
Tootjate paigaldusjuhised
Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded – Riigi Teataja
Elva valla ehitusmäärus
Elva valla kaevetööde eeskiri
Töövõtja on kohustatud:
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 12/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
dokumenteerima ehitustööd ( ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid,
töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete
vastavussertifikaadid)
enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate
teavitamine.
jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab
informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist.
jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse
ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid , mis on esitatud Vabariigi Valitsuse
8.detsembri määruses nr. 377 “ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.
tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale
5.1.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt määratavas
ajalehes 1-2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel seletavatest ja avatavatest tee- ja
tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas, mil torustike ehitustöid teostatakse.
Töövõtja peab omal kulul vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku
Päästeteenistust ja kiirabi.
Vastav info tuleb edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavetele isikutele kohalikus
omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu
takistamiseks teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima
ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega,
postiveoga, prügiveoga jms.
5.1.2 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega
mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani
peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu.
Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad
paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse
korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku
omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
5.1.3 Haljastuse kaitse
Ehitustööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike
vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on keelatud ja tuleb
kooskõlastada Elva vallaga. Võra ulatuses käevetööd teostada käsitsi. Juhul, kui on puude
mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud Töövõtja.
Kui eramaal tekib vajadus teostada puude jmt. raiet, tuleb see kirjalikult kooskõlastada kinnistu
omanikuga.
Puude kaitsmine ehitustööde ajal:
Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill,
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 13/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et
ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi.
Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad
kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.
Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks
ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra
välisjooneni.
Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid.
5.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemas olevaid torustikke haldab AS Emajõe Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et
olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike
töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni
täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine
veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale
vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab
ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a.
avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse
katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab
tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade
postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale.
Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.
5.1.5 Geodeetiliste märkide kaitse
Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid,
polügonomeetriapunktid) tööpiirkonnas ja tagama nende kaitsmise ja säilitamise.
Geodeetiliseltele punktidele teha peale ehitustöid kontrollmõõdistamine.
5.2 KAEVIKU MÕÕDUD
Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja
ohutu paigaldamise.
Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada
ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta.
Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud kaevikuga.
Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam nii, et oleks
võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude/ sõlmede
kohal.
Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises
pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru + 3m ( orienteeruvalt 15m).
Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul
minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida
kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada
soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini
jõudmiseks liikuma üle 10 meetri.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 14/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE
Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2007 nõuetele ja
käesoleva projekti kaevikute lõigetele joonisel VK-7-01. Arvestada täiendavalt tootja nõudeid.
Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda, vajaduse
korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid kogu ulatuses
aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude paigaldamise
katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt märgistada. Ehituse ajal
kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt tekitavate vigastuste eest.
5.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE
Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinasesse paigaldamiseks.
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate kui
paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale.
Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada
kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise
servani on väiksem kui 1,5 m.
Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui
paigaldamissügavus on alla 1,8 m maapinnast toru peale.
Ristumisel kraavide või truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades
soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on alla 1,8
meetri.
5.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST
Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et
ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid.
Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil.
Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud on
ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, kaevikust väljapumbatava vee
juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav ainult
vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning
ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste
nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada.
Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata
settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi
sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama kanalisatsioonisüsteemi, kuhu
pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sademevee
kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul.
Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 15/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (AS Emajõe Veevärk) kooskõlastada.
5.6 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL
Projekteeritud reoveekanalisatsioonitorusiku ristumine maanteega (52 Viljandi-Rõngu tee) rajada
kinnisel meetodil suundpuurimisega (vt asendilplaanil VK-01). Maanteega ristumise profiil vt
joonised VK-6-01.
5.7 EHITUSTÖÖDE KVALITEET
Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavaöt tootjate
paigaldusjuhendeid.
Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline
kalde viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud
kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline
kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm
Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%
Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm
Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud
kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta
Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm
Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm
madalamal ja asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷
100mm allpool maapinda ja järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2
esitatud nõudeid
Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi
olla suurem kui 10mm/1m . Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb
paigaldada uuesti.
Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus,
väljaõppetunnistus jne) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada.
5.8 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja
kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad
kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga.
Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate
kaevukonstruktsioonidega.
Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja
tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.
Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et
vältida pinnase sattumist torusse.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 16/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga
ning juhul, kui sõlm paiknevb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale.
5.9 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RATISTEGA ARVESTAMINE
Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada
ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning
Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike
ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus.
Olemasolevate hoonete // rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja
tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga
võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda.
Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid.
Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole liinirajatise keskjoont. Töötamine
liinirajatise kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne
kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat.
Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta
vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal
ja nendest üle sõita on keelatud.
Vt. joonis VK-7-02 – Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga.
Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne
kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades
kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa
alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel
nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110.
Kaugkütte kaitsetsooni ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega
vahekaugus 0,2m. Enne kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte
torustiku asukoht. Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel.
6 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED
6.1 ÜLDINE
Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised
tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada. Kui
katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.
Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud
seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui
kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul
on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub
tema kulul.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 17/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
6.2 SURVETORUDE KATSETAMINE
Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja AS Emajõe Veevärk
ettekirjutistele.
6.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE
Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja
igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette teatada
ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb teha
läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta peetakse
päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga, mis
võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kalletemõõtja
peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud.
Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud
„Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“.
Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le kasutades
vett.
Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga.
6.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE
Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad
vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo-geodeetilisele uuringule
ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ .
6.5 GIS-I TÄIENDAMINE
Töövõtja peab täiendama Tellija olemasolevat geoinfosüsteem (GIS) rekonstrueeritavate ja
rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike ja –rajatiste andmetega.
GIS-süsteemi andmete sisestamisega seonduvad kulud kannab Töövõtja. Andmed antakse üle
Tellijale kokkulepitud andmebaasiformaadis. Muud tingimused ja andmete kvaliteedinõuded
lepitakse Tellijaga kokku enne tööde alustamist.
7 KATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE
7.1 KATETE TAASTAMIST - ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus,
muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb
puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise
välisilme ja kvaliteedi.
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest., Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus
fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 18/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
Asfaltkatte, kruusapinnase ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest
õigusaktidest:
“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” Majandus- ja taristuminiser 03.08.2015 määrus nr
101;
„Tee-ehitusmaterjalide ja –toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse
tõendamise kord“ Majandus- ja taristuminiseter 22.09.2014.a. määrus nr 74;
„Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a.
käskkiri nr 0314;
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhen“ Maanteeameti peadirektori 30.04.2012.a.
käskkiri nr 0167;
„Pindamisjuhis“ Maanteeameti peadirektori 01.09.2014.a käskkiri 0063;
„Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ Maanteeameti
peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264;
„Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (Majandus- ja taristuminister 13.07.2015.a. määrus
nr 90);
„Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja
eemaldamise juhend“ Maanteeameti peadirektori 13.05.2016 a käskkiri nr 0103)
„Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“
Maanteeameti peadirektori 22.04.2016
„Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ Maanteeameti peadirektori käskkiri
12.12.2007 nr 255
„Teehoiutöödel kasutatavate killustiku purunemiskindluse määramine“
Maanteeameti peadirektori käskkiri 18.04.2006 nr 98
„Freespuru kasutamine“ Maanteeameti peadirektori käskkiri 16.09.2010 nr 270
„Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“
Maanteeameti peadirektori käskkiri 16.03.2015 nr 0069
Akt teehoolde tegemise kohta remondi ajal – standardvorm
„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuminister 03.08.2015,
määrus nr 101
„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhtis“
Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001
Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et
oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse.
7.2 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu
tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine
ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne
eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama
asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul
ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.
Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga.
Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-7-01.
Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt
170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul.
Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta
bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,
ilma töövuukideta.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 19/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
Asfalteerimine vihma ajal on keelatud.
Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale
(±3 mm) ning sama kaldega.
Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-
1:2009, EVS 901-2: 2009, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM
määrusele nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded ”.
7.3 PROJEKTEERITAV JUURDEPÄÄSU TEE
Reoveekanalisatsioonitorustiku hooldamiseks on projekteeritud killustikkattega juurdepääsu tee.
Tehase tn 4c kinnistul asub olemas olev vana kõvakattega mahajäetud maantee osa, mis projekti
raames pikendatakse kuni projekteeritava reoveekanalisatsioonitorustikuni. Hooldustee on
projekteeritud reoveekanalsatsioonitorustiku peale lõigus KK-3 kuni KK-8. Tee laiuseks on 4m.
Tee kõrgused on toodud torustiku pikiprofiilidel VK-6-02 ja Vk-6-03. Projekteeritava tee
aluspinnase täitmisel võib kasutada objektil torustike rajamisel väljakaevatud kruusa/killustikku.
Eelnevalt kooskõlastada projekti Tellijaga materjalid. Teekatte konstruktsiooni rajamisel tuleb
arvestada killustikkattega tee ristlõiget.
8 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA
8.1 ÜLDINE
Keskkonnakaitse alased õigusaktid on loetletud seletuskirja peatüksi 1.2.3.
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse
Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise
eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud.
Kaevetööde tegemisel juhinduda:
Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti
variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist
pinnase nihkumise tagajärjel.
Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki
juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning
kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte
läbilõikamine tuleb otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt
terava lõikevahendiga.
Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured
kaetakse kuivamise vältimiseks.
Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse
maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid
keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 20/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
“Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd.”
Tööprojekt. Töö nr. 1857
Aadress: Elva vald, Rõngu alevik, Tehase tänav 10.08.2018
8.2 JÄÄTMEKÄITLUS
Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Elva Valla jäätmehoolduseeskirja.
Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti
kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba.
Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt AS Emajõe Veevärk nõuetest. AS
Emajõe Veevärk kuuluvate torustike kaevude luugid ja sulgarmatuur eemaldada ja anda üle
omanikule.
Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel
vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise
ülevaatusdokumentidele.
Koostas ja kontrollis:
Sirle Punka
Vastutav spetsialist
/allkirjastatud digitaalselt/
Kattetaastuse osas:
Vadim Mahkats (vastutav spetsialist)
/allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Keskkonnaprojekt.
Vastutav spetsialist: Sirle Punka 21/21
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri
Sirle Punka Teie 26.07.2018
OÜ KESKKONNAPROJEKT
[email protected] Meie 17.08.2018 nr 15-2/18/36612-2
Ringtee 12
51013, Tartu
Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine
tee nr 52 maaüksusel ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamine
riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Ristumine riigiteega nr 52 km 60,39 kinniselt, olemasolevas torus, km 60,39; km 60,66; km
60,78 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 1857 „Elva vald,
Rõngu alevik, Tehase tänava piirkonna vee- ja reoveekanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Kontrollida, kas olemasolev tehnovõrk on seadustatud. Seadustamise puudumisel tuleb
Tehnovõrgu omanikul sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti
teemaa osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee –
blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja
talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise
tegevuse loa väljastamiseks.
2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa
taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile
(
[email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud –
taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa
taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud
ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda
majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded
teetöödel“.
3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei
ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on
keelatud.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe-
ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.
6. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
7. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb
projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
planeeringute menetlemise talitus
Lisad:
1857_TP_VK-6-01_MNT.pdf
1857_TP_VK-4-01-02_asendiplaan.pdf
1857_TP_VK-3-01_seletuskiri.pdf
Peeter Uibo
5159766
[email protected]
2 (2)