Lõppdokument

Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi FORMTEXT Keskkonnaprojekt OÜ Registri- või isikukood FORMTEXT 10769210 Juriidiline aadress või elukoht FORMTEXT Ringtee tn 12, Tartu 50105 Kontaktaadress FORMTEXT Ringtee tn 12, Tartu 50105 Telefon FORMTEXT +372 514 5419 E-post FORMTEXT [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Töö projekt Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi - ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine Töö nr 3349 2. Objekti asukoht ( Põlva maakond, Põlva vald, Vastse-Kuuste alevik Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 18145 Vastse-Kuuste tee km 0,064; 0,079; 0,134; 0,243; 0,290; 0,320; 0,405 Teemaal kulgemine riigitee nr 18145 Vastse-Kuuste tee km 0,056-0,134 Riigitee nr 18145 Vastse-Kuuste tee kaitsevööndis km 0, 134 - 0, 420 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Ehitustööd planeeritud käesoleval aastal, 2024 kevad-suvi. Ehitustööd on planeeritud lahtisel meetodil. FORMTEXT 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Tehnovõrgud rajatakse avalikes huvides . 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt FORMTEXT 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Annika Orav (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Taotluse esitamise kuupäev Vastavalt digiallkirja kuupäevale V V V V V V V V V V orieVnt. V V V V V V X V X X V 1 V1 V 1 V1 V V V11 V K1 V1 V V11 V1 K1 V1 V1 V1 4.6m 4.6m X X 4.6m 4.6m K1 orienteeruv kaeviku piirjoon K1 4.6m K1 V1 K1 4.6m 1 4.6m orienteeruv kaeviku piirjoon K1 K1 V1 X 1 V1 K1 X V1 5.5m X V1 4.6m 4.6m 4.6m V1 V1 K1 K1 K1 X K1 4.6m K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 X K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 X K1 X X K1 K1 K1 K1 K1 V1 X V1 K1 K1 K1 K1 K1 V1 X V1 V1 K1 V1 X V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 X X X X K1 X X X X 1 X V11 K1 X R20 X V1 V1 1 K1 V1 7m X X 1 K1 X X X K1 X X X X X X X X X X X X X K1 KS1V1 X X V1 7m X X X X X X X X K1 V2 X X X X X K1 V1 X X X X KS1 X V1 X X X Kruuskattega pumpla teenindusplats X X V K1 V X V X X X K1 K1S1 X V X V X X X X X X X KVS11 V X X V X KVS11 V X X V X X X V X V1 X V X X V1 V X X V V1 V V2 V2 V2 V2 V V2 V2 V2 V X V2 X V2 Projekteeritud kommunikatsioonid : K1 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru Tingmärgid: K2 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru (kinniselt rajatav) K3 Perspektiivne isevoolne kanalisatsioonitoru Olemasolevad kommunikatsioonid : V2 K11 Proj. isevoolne kinnistu kanalisatsioonitoru Olemasolev reoveekanalisatsioon V1 Proj. ühisveetorustik Olemasolev survekanalisatsioon V2 Proj. ühisveetorustik (kinniselt rajatav) Olemasolev sademeveekanalisatsioon V11 Proj. kinnistu veetorustik Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru V2 KS1 Olemasolev veetorustik Olemasolev drenaažitorustik KS2 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru (kinniselt rajatav) Olemasolev madalpingekaabel KS11 Proj. surveline kinnistu kanalisatsioonitoru Olemasolev keskpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev Olemasolev sidekaabel Proj. isevoolse kanalisatsiooni kontrollkaev / liitumispunkt Olemasolev sidekanalisatsioon Proj. isevoolse kanalisatsiooni otsakork Olemasolev side õhuliin Proj. survekanalisatsiooni sõlm Olemasolev kaugküttetorustik Proj. veetorustiku sõlm Olemasolev gaasitorustik Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt Kinnistu piir Proj. ühisveetorustiku siiber X X X Likvieeritav/ maha jäätav torustik Likvideeritav objekt Märkused: 1. Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: Aabenest OÜ. 01.2024 a. Töö nr 24003G. EH2000. Proj. reoveekanalisatsiooni pumpla 2. Katete taastamise ristlõiked vt. joonis TL-6-01. koos kujaga Kattetaastuse tingmärgid: Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus VV11 X X Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine, 1-kihiline (tardkivim) Projekteerija Töö nimetus Töö tellija XX VV11 Projekteeritud kõnnitee ab-katendi taastamine (tardkivim) Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja AS Põlva Vesi kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine VV11 Projekteeritud kruuskatendi taastamine Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg VV11 Projekteeritud haljasalade murukatte taastamine OÜ KESKKONNAPROJEKT Katete taastamise asendiplaan 26.03.2024 A: Ringtee 12, 50105 Tartu T: +372 7305 060 Joonise digiaadress Projekteeritud betoonkatte taastamine E: [email protected] MTR reg nr EP10769210-0001 3349_TP_TL-4-01_kattetaastus-asend.dwg Ol.oleva aia taastamine Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number X /allkirjastatud Vadim Mahkats digitaalselt/ Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Tööprojekt 3349 Ol.oleva sõidutee äärekivi asendamine uuega Projekteeris Allkiri Põlva vald, Põlva maakond Mõõtkava Joonise number /allkirjastatud Revo Dobozi digitaalselt/ 1:500 TL-4-01  Lõige 1-1 18145 Vastse-Kuuste tee 10.78 77.22 77,00 0.50 0.50 1.00 1:7 1.00 1:7 76,50 2.10 1.00 1.00 2.10 2.23 76,00 75,50 0.40 0.30 0.40 75.14 75,00 1.30 74,50 Asfaltbetoon AC16 Surf (tardkivim), h=6cm Killustikalus, h=25cm dreenkiht liivast (filtr. vähemalt 1m/ööp), hmin=30 cm 74,00 kaeviku tagasitäide (filtr. vähemalt 0,5m/ööp) toru alus - liiv 15cm Ühekihiline sõidutee asfaltbetoon katend Betoonkivisillutiskatendi taastamine Asfaltbetoon AC 16 surf (tardkivim), h = 6 cm Betoonkivi Tasandatud liivast sängituskiht, h= 2-3 cm Killustikalus, fr. 32/63, h = 25 cm Killustikalus, fr. 16/32, h = 20 cm Dreenkihtkiht keskliivast, hmin=30 cm Dreenkihtkiht keskliivast, hmin=20 cm Täiteliiv Täiteliiv Kruuskate Purustatud kruus, 0/31,5 h = 10 cm Haljasala katte taastamine Kruus, kivimaterjali segu 0/31,5 h = 20 cm Muru (külvinorm 20...30 g/m2) Kasvupinnas, h = 15 cm Täiteliiv maksimaalne osakeste suurus 20 mm Täiteliiv (olemasolev välja kaevatud pinnas) Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja AS Põlva Vesi Kõnnitee asfaltbetoon katend kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine Asfaltbetoon AC 8 surf (tardkivim), h = 5 cm Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg Killustikalus, fr. 16/32, h = 20 cm OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 50105 Tartu Katete taastamise tüüpristprofiilid 26.03.2024 Dreenkihtkiht keskliivast, hmin=20 cm T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] Täiteliiv MTR reg nr EP10769210-0001 3349_TP_TL-6-01.dwg Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number /allkirjastatud Janno Erm digitaalselt/ Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Tööprojekt 3349 Projekteeris Allkiri Põlva vald, Põlva maakond Mõõtkava Joonise number /allkirjastatud Revo Dobozi digitaalselt/ TL-6-01  26.03.2024 “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 26.03.2024 OÜ Keskkonnaprojekt  “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 SISUKORD 1 ÜLDANDMED .................................................................... 3 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ....................................................................................... 3 1.2 ALUSDOKUMENDID ...................................................................................................... 4 1.2.1 Lähtematerjalid ................................................................................ 4 1.2.2 Ehitusuuringud .................................................................................. 4 1.2.3 Normdokumendid .............................................................................. 4 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid ...................................................................... 5 1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel .............................................................. 5 1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused ................................................. 5 1.3 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................................................................. 5 1.4 JUHISED MAANTEE ALAS EHITAMISEL ................................................................................. 5 1.4.1 Torustike kulgemine paralleelselt teemaaga .............................................. 5 1.4.2 Torustike ristumised teemaaga .............................................................. 6 1.4.3 Juhised ehitustööde teostamisel ja katete taastamisel riigitee maa-alal ............. 6 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK .................................................. 7 2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS ........................................................................................... 7 2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK ...................................................................................... 7 2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED .................................................................................. 7 2.4 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED .................................................................................. 8 3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ...................................... 8 3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................... 8 3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................... 8 3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD ............................................................................................... 9 3.3.1 Üldist ............................................................................................ 9 3.3.2 Torustike materjal ............................................................................. 9 3.3.3 Kaevud ........................................................................................... 9 3.4 KANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ................................................................ 10 4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ....................................... 10 4.1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON ......................................................................... 10 4.2 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED ................................................................................ 10 4.3 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ........................................................ 11 4.4 PUMPLA................................................................................................................. 11 4.4.1 Üldist ........................................................................................... 11 4.4.2 Nõuded pumba valikule ...................................................................... 11 4.4.3 Pumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed ............................ 11 4.4.4 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ....................................... 12 4.4.5 Reoveepumplate katsetamine ............................................................... 12 4.4.6 Nõuded haljastusele, teedele ............................................................... 12 5 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .............................................. 12 5.1 ÜLDIST .................................................................................................................. 12 5.1.1 Ehitustööde korraldamine ................................................................... 13 5.1.2 Haljastuse kaitse .............................................................................. 13 5.1.3 Puude kaitsmine ehitustööde ajal: ......................................................... 13 5.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused .................. 14 5.1.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ............................................... 14 5.2 KAEVIKU MÕÕDUD ..................................................................................................... 14 5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ........................................................................ 15 5.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE .......................................................................................... 16 5.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST ........................................................................................ 16 5.6 EHITUSTÖÖDE KVALITEET ............................................................................................ 16 5.7 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD ......................................................................... 17 5.8 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RATISTEGA ARVESTAMINE....................... 18 ▪ Elektrikaabli kaitsmine ....................................................................... 18 ▪ Sidekaablite kaitsmine ....................................................................... 18 ▪ Ehitustegevus kaugküttetorustike kaitsevööndis ......................................... 19 ▪ Ehitustegevus gaasitorustike kaitsevööndis ............................................... 19 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 1/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 6 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ....................................... 20 6.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 20 6.2 SURVETORUDE KATSETAMINE ........................................................................................ 21 6.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE ............................................................................... 21 6.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE ............................................................................................. 21 6.5 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID ................................................................................... 22 7 KATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ..................................... 22 7.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 22 7.2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID NING KRITEERIUMID....................................................... 22 7.3 KATETE EEMALDAMINE – ÜLDIST ..................................................................................... 23 7.3.1 Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine ...................... 23 7.4 KESKKONNANÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL ......................................................................... 24 7.5 KATENDI KONSTRUKTSIOONID ....................................................................................... 24 7.5.1 Asfaltsegud ..................................................................................... 26 7.5.2 Killlustikalus ................................................................................... 26 7.5.3 Dreenkiht ....................................................................................... 26 7.5.4 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST .............................................................. 26 7.5.5 Kruuskate....................................................................................... 27 7.6 KATTETAASTUS – ÜLDIST ............................................................................................. 27 7.6.1 Asfaltkatte taastamine ....................................................................... 27 7.6.2 Haljastuse taastamine ........................................................................ 27 8 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA .................................... 28 8.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 28 8.2 JÄÄTMEKÄITLUS ....................................................................................................... 29 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 2/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 1 ÜLDANDMED 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projektiga on koostatud Põlvamaal Põlva vallas Vastse-Kuuste alevikus Kesk tänaval ja Pargi tänaval vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike projekt AS Põlva Vesi tellimusel. Joonis 1 Projektala asukoha skeem. Väljavõte: Maa-amet X-GIS. Üldine piiritlus Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi VK süsteeme: Välisvõrgud: • Veetorustik • Reoveekanalisatsioon • Survekanalisatsioon OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 3/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 1.2 ALUSDOKUMENDID 1.2.1 Lähtematerjalid • Riigihange: „Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ hankedokumendid OSA III Töökirjeldus. • Keskkonnalahendused OÜ poolt koostatud Tehnoloogiline projekt „Vastse-Kuuste aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Töö nr 14-23. • Transpordiameti poolt väljastatud info Kesk tänava taastamise kohta. E-kiri 18.03.2024. 1.2.2 Ehitusuuringud • Topo-geodeetilised uurimistööd. Aabenest OÜ. 01.2024 a. Töö nr 24003G. Koordinaadid L-EST’97 süsteemis, kõrgused EH2000. 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu: • Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja • Ehitusseadustik - Riigi Teataja • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja • Jäätmeseadus - Riigi Teataja • Veeseadus – Riigi Teataja • Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja • Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja • Kliimaministri määrus 17.11.2023 nr.71 Tee projekteerimise normid – Riigi Teataja • Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja • Kliimaministri määrus 12.09.2023 nr.57 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja • Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS 843:2016 „Linnatänavad“ • EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ • EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ • EVS 848:2021„Väliskanalisatsioonivõrk“ • EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ • EVS 812-6:2012/A1:2013 „ Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“ Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest: • RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” • MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd “ • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks: • Kanalisatsioonikaevud 40 aastat • Torustikud 40 aastat • Kaitseseadmed ja – ventiilid 15 aastat Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldustavadel. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 4/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid 1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel Tuleb arvestada, et kõige prioriteetsem dokument on „Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ hankedokumendid OSA III Töökirjeldus. Projektis on tähtsuse järjekord: 1. seletuskiri, 2. joonised, 3. tabelid. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. 1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused • Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.5 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,8 m toru/küna peale. Küna laiuse ja muude mõõtmetega ei ole geoalusel arvestatud. • Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist. 1.3 EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Projektiga ei ole teostatud uusi ehitusgeoloogilisi uuringuid. Kasutatud on olemasolevate geoloogiliste uuringute andmeid, mis on varasemalt tehtud antud töö piirkonnas ning on vaadeldavad Maa-ameti portaalis Ehitusgeoloogia kaardirakenduses. Pinnakatte tööala piirkonnas moodustab põhilises osas saviliivmoreen ning osaliselt võib tegemist tulla ka fluvioglatsiaalne peenliivaga. Varasemad geoloogilised uuringud lisatud projekti lisadena: • Geotehniline uuring nr 16269; Geotehniline uuring nr 16182; Geotehniline uuring nr 7496. 1.4 JUHISED MAANTEE ALAS EHITAMISEL Projektiga on kavandatatud vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike ehitamine riigitee 18145 Vastse-Kuuste tee piirides ja tee kaitsevööndis Vastse-Kuuste alevikus Põlva vallas Põlvamaal. 1.4.1 Torustike kulgemine paralleelselt teemaaga Projekteeritud vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud kulgevad paralleelselt riigimaanteega teemaal teemaa kaitsevööndis järgmistes kohtades: • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,056 – 0,134 km-l teemaal. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 5/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,134 – 0,421 km-l teemaa kaitsevööndis. Antud lõigus rajatakse veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon teemaa äärde haljasalale lahtisel meetodil. Projekteeritud torustiku lõik on vajalik, et Kesk tänava äärsed kinnistud saaksid liituda ÜVK torustikega. Torustik rajada teemaal võimalikult kitsa kaevikuga, vajadusel kasutada toestamist. Vt. asendiplaani joonis VK-4-01 ja pikiprofiilid: VK-6-01-01 ja VK-6-01-02. 1.4.2 Torustike ristumised teemaaga Projekteeritud torustikud ristuvad 18145 Vastse-Kuuste teega järgmistes kohtades: • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,064 km-l. • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,079 km-l. • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,134 km-l. • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,243 km-l. • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,290 km-l. • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,320 km-l. • 18145 Vastse-Kuuste tee 0,405 km-l. Antud ristumise asukohtades teostatakse ehitustööd lahtisel meetodil. Vt. asendiplaani joonis VK-4-01 ja pikiprofiilid VK-6-01-03 kuni VK-6-01-05. 1.4.3 Juhised ehitustööde teostamisel ja katete taastamisel riigitee maa-alal Ehitustööde planeerimisel teha koostööd Transpordiametiga. Lahtiselt rajatavates lõikudes taastada katted vastavalt eelnevale olukorrale ja katete taastamise joonistele. Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega: Asendiplaani joonisele VK-4-01 ja kattetaastuse asendiplaani joonisele TL-4-01 on peale kantud lahtiselt rajatava torustiku orienteeruvad kaevikujooned. Torustike rajamine maantee alas jälgida ainult projektlahedust. Ehitustööde käigus tehtavad muudatused kooskõlastada ennem Transpordiametiga. Teemaal asuvate kaevude kaaned ja maakraanide kaped tuleb kruusa/killustikkattega alal uputada pinnasesse 15 cm. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Töövõtja peab taotlema Transpordimetilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordimeti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 6/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Torustike rajamisel lahtisel meetodil maantee alas tuleb arvestada raskeveokitega ning ehitaja peab vaatama üle tööde plaani nendes piirkondades, kas on vajalik liikluse sulgemine ja ümbersõit. Liiklusplaan esitada Transpordiametile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Võimalusel planeerida tööd ajale, kui liiklus antus lõigus on väiksem. Kui ehitustööde käigus kahjustatakse olulises ulatuses olemasolevat freespurukatet, siis tuleb kogu lõik üle pinnata tardkivikillustikuga. Vajadus selgub pärast trassiehitustöid. Peale tööde lõppu anda Transpordiametile üle teostusdokumentatsioon paberkandajal ja CD-l kuu aja jooksul peale tööde teostamist. Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Transpordiameti juhiseid ja nõudeid. Torustike ehitamisel teealal eelistada kitsast kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus. 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS Vastse-Kuuste alevikus on ühisveevärgitorustikud olemas, kuid osadel Kesk tänava äärsetel kinnistutel ühendused puuduvad. 2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK Käesoleva tööga on projekteeritud Kesk tänavale Pargi tänavale uus PE De75 läbimõõduga magistraaltorustik alates Tööstuse tn 2 kinnistul asuvast olemasolevast rekonstrueeritavast puurkaev-pumpla hoonest kuni Pargi tn 18 juures asuva olemasoleva PE De75 veetorustikuni. Antud lõigu peal on projekteeritud külgnevatele kinnistutele veeühendused kuni kinnistu piirini või kinnistul olemasoleva veetorustikuga ühenduskohani. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE PN10 De32 mm (või vastavalt asendiplaanil näidatule) koos PE-otstega maakraaniga (koos spindlipikenduse ja ujuvkapega). Perpektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse elekterkeevis otsakorgiga ca 1 m kaugusel maakraanist kinnistu poole. Maakraan peab paiknema kinnistu piirist kuni 1 m kaugusel, va juhud kus ei ole võimalik maakraani paigaldada ette nähtud kohale. Sel juhul tuleb sulgarmatuur paigaldada esimesse ettejäävasse sobilikku kohta. Ühendustorustik tuleb rajada kuni kinnistu piirini. Kui kinnistu piir asub sõiduteel, siis tuleb torustik viia sõidutee alt välja haljasalani. Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01, veesõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-01 ja VK-7-02. 2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED Veetoru materjaliks on PE100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE100 RC materjalist toru, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 7/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 2.4 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel või kasutada kaabliga hoiatuslinti. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (~40 cm toru laest) paigaldada kaabliga hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Kui kaabel paigaldatakse eraldi toru külge, siis kasutada ilma kaablita hoiatuslinti. 3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK Vastse-Kuuste alevikus on ühiskanalisatsioonitorustikud olemas, kuid osadel Kesk tänava äärsetel kinnistutel ühendused puuduvad. 3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON Käesoleva tööga on projekteeritud Kesk tänavale uus isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik alates Kesk tn 2 kuni Kesk tn ja Parki tn ristmikuni kuhu on projekteeritud reoveepumpla RVP-1. Antud lõigu peal on projekteeritud külgnevatele kinnistutele veeühendused kuni kinnistu piirini või kinnistul olemasoleva veetorustikuga ühenduskohani. Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsioonitoru läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Kinnistu piirile kuni 1 meetri kaugusele tänavaalale paigaldada teleskoopiline kontrolltoru De200/160 (kontrolltoru ei pea paigaldama kui tänavakaevust kinnistu piirini on torustiku pikkus vähem kui 2m) või kontrollkaev De400/315. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul min 10‰ või vastavalt asendiplaanil näidatule. Perspektiivsed kanalitorustiku otsad sulgeda otsakorgiga. Pargi tn 12 kinnistul asuv olemasolev reoveepumpla (pumbakaev) tuleb käesoleva projekti ehitustööde käigus likvideerida. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 8/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD 3.3.1 Üldist Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. 3.3.2 Torustike materjal Kanalisatsioonitorustik peab olema standardile EVS-EN 1401 vastavast polüvinüülkloriid (PVC) torust või standarditele EVS-EN 1852 ja EVS-EN 13476-2 vastavast polüpropüleen (PP) torust. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru klass min SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m²). Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. 3.3.3 Kaevud Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN 13598 nõuetele, millel on valatud tugev topelt põhi. Kaevu tõusutoru rõngasjäikus on nõutud kuni 2,5 m kaevudele SN2, üle selle SN4. Nn keevitatud (sulatatud) PE kaevudel peab olema väljavoolu ja sissevoolu(de) otstel kahepoolne keevitus (kaevus seest ja väljast poolt). Tööstuslikult toodetud PE kaevude asemel on lubatud kasutada ka elementkaevusid (Näiteks: Pipelife PRO tootesari). Kaevuühenduste projekteerimisel on arvestatud enamus juhtudel sellega, et oleks võimalik kasutada elementkaevu. Kõikides kohtades, aga see ei ole võimalik (ristumised teiste kommunikatsioonidega vm.) ning nendes on kõrvalühendused kaevus sellisel kõrgusel, mis välistavad elementkaevu, seega ainuke variant seal on PE kaev. Kui töövõtja soovib kasutada elementkaevusid, siis De560/500 kaevu asemel tuleb kasutada De630/500 elementkaevu. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega, mille sügavus on minimaalselt ½ toru läbimõõdust (külgharud peavad suubuma läbivoolurenni sujuvalt läbivoolu suunas maksimaalselt 45° all; voolurennide põhi peab olema sile). Põlvede kasutamine ilma Tellija nõusolekuta on keelatud. Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest). Kaevu tõusutorusse läbiviigud teha vastavalt tehase poolsetele juhistele kasutades selleks ettenähtud tihendeid ja läbiviike. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Kaevu kraed varustatakse asfaltkattega tänaval müra vältimiseks tihendiga või kaevu luugid lukustiga. Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D ning liiklusvahendite ülesõidul säilitama oma stabiilsuse. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema asfaltkattega tänavatel minimaalselt 25 cm, kruuskattega tänaval 35 cm. Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on De400/315. Ristmikel ja kohtades kus suubub üle 4 toru paigaldada De560/500 kaevud. Kohtadesse, kus toru läbimõõt on suurem kui De 250 tuleb paigaldada kaev min De560/500 või suurem. Samuti tuleb De 560/500 kaevud paigaldada iga 100 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 9/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 m tagant. Kinnistuühenduse torustikul kasutada kontrolltoru De200/160 või piirkaevu De400/315 kui asendiplaanil on nii näidatud. Ühendustega olemasolevate kaevudega tuleb juhinduda järgnevast: • Sileda välisseinaga keevis- ja moodulkaev o Ühendus teha eelistatult kaevu põhjas oleva ühendustoruga. o Seina uue ühenduse tegemisel peab kasutama torusadulat, mis kinnitub kaevu seina külge happekindlate poltidega (A4) (järelühendussadul). Arvestada, et torusadula kinnituspoldid ei sattuks voolurenni sisse. Ühenduse tegemine vaid kummitihendiga on keelatud. • Gofreeritud välisseinaga keevis- ja moodulkaev o Gofreeritud välisseinaga keevis- ja moodulkaevu on lubatud uus ühendus teha ainult kaevu põhja o Kui põhjas puudub ühendustoru, siis tuleb tellida uus kaev. • Raudbetoonkaev o Raudbetoonkaevu uue ühenduse ehitamisel tuleb kontrollida kaevu seisukord. Pragudega kaevurõngad peab torkreteerima või asendama. o Raudbetoonkaevu põhja uue ühenduse tegemisel tuleb kontrollida, et olemasoleva kaevu põhjas oleks ühendustoru. Selle puudumisel on lubatud ette näha uue põhja valamine, juhul kui on arvestatud sellega, et valamistöid oleks võimalik teostada olemasolevas kaevus. o Raudbetoonkaevu seina uue ühenduse tegemine on lubatud ainult ühendusaugu freesimisel. 3.4 KANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus ilma toru pealse soojustuseta on 1,2m toru peale. Ehitatava torustiku kohale ~40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni nimega. 4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 4.1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON Käesoleva tööga on projekteeritud De110 survekanalisatsioonitorustik alates reoveepumplast RVP-1 kuni rahustuskaevu KK-17ni (vt. joonis VK-7-03 - Rahustuskaevu tüüpjoonis). Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01, survekanalisõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-02. 4.2 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC materjalist, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 10/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. 4.3 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Survekanalitorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel või kasutada kaabliga hoiatuslinti. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (~40 cm toru laest) paigaldada kaabliga hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Kui kaabel paigaldatakse eraldi toru külge, siis kasutada ilma kaablita hoiatuslinti. 4.4 PUMPLA 4.4.1 Üldist • RVP-1 pumpla Di1600. Pumba soovitatav tõstekõrgus 7,5m ning minimaalne tootlikus Q=5 l/s; survetorustik PE100 PN10 De110mm. Pumpla sissevoolutoru kaugus pumpla põhjast 1,2m. Pumpla ümber rajada kruuskattega plats vastavalt asendiplaani joonisele. Reoveekanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis. Reoveepumpla tööjoonise koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised tuleb kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist. 4.4.2 Nõuded pumba valikule Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – KSB, Flygt, Grundfos, ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Reoveepumpadele esitatavad nõuded: • paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga. • pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C; • pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis; • töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil; • asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. 4.4.3 Pumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed Pumpla tarnida koos AS Põlva Vesi tingimustele vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega. Reoveepumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida SCADA süsteemist. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 11/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga. 4.4.4 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga .Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni vastavalt Tellija Tingimustele. 4.4.5 Reoveepumplate katsetamine Enne vee laskmist pumplasse: • kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone; • kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad; • teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone; • teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll: o erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge; o kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile. Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid. 4.4.6 Nõuded haljastusele, teedele Pumpla ümbruse teenindusplats ja ühendus olemasoleva teega rajada kruuskattega. Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel planeerida maapind pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus. Pumpla ja tee vahele paigaldada ohutuspostid. 5 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD 5.1 ÜLDIST Veetorustiku ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/ rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka. Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1 Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja omal kulul. Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 36 kuud alates täitmisakti väljastamisest Inseneri poolt kui ei ole teist kokkulepet. Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • EVS-EN 1610:2015 „ Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ • RIL 77 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ • Torutootjate paigaldusjuhised • Tootjate paigaldusjuhised • Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja • Põlva valla ehitusmäärus OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 12/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 • Põlva valla kaevetööde eeskiri Töövõtja on kohustatud: • enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse jne olukorrast. • dokumenteerima ehitustööd ( ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid) • enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate teavitamine. • enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu omanikuga. • olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega. • jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist ja kooskõlastuslehtedelt. • jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse • ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid , mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri määruses nr. 377 “ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. • tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale 5.1.1 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Vajadusel tuleb Töövõtjal arvestada liikluse ümbersuunamisega ja ajutiste ümbersõitude korraldamisega ning tagada jalakäijate ohutu liiklemine ehitustööde ajal. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks kuni 10 m pikkuse kaevikulõigu. Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 5.1.2 Haljastuse kaitse Ehitustööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui on puude mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud Töövõtja. Kui eramaal tekib vajadus teostada puude jmt. raiet, tuleb see kirjalikult kooskõlastada kinnistu omanikuga. 5.1.3 Puude kaitsmine ehitustööde ajal: Ehitustööde ajaks kaeviku lähedal asuvate puude tüved tuleb kaitsta ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 13/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 välisjooneni. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. 5.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid vee ja kanalisatsioonitorustikke haldab AS Põlva Vesi. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 5.1.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. alajaamad jne). Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud), ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi, varguse ja tahtliku kahjustamise eest. 5.2 KAEVIKU MÕÕDUD Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja ohutu paigaldamise. Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 14/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude/ sõlmede kohal. Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 400mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil. Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb vajadusel toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m ning olemasolevad geoloogilised tingimused ei võimalda muude abimeetoditega torustikke/kaevusid rajada. Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m). Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2007 nõuetele ja käesoleva projekti kaevikute lõigetele joonisel VK-5-03. Arvestada täiendavalt tootja nõudeid. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 150 mm. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise vajaduse otsustab Insener. Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda, vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt tekitavate vigastuste eest. Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 15/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm. Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. 5.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis tuleb torustik soojustada. Rajatavad torustikud tuleb soojustada kasutades toru läbimõõdule vastavat EPS100 koorikut (soojustuskihi paksus 30mm) või eelisoleeritud toru. Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealt ja isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru pealt, tuleb soojustada. Survetorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku lae ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,8m. Isevoolse kanalitorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,2m. Torustiku ristumisel olemasoleva/ projekteeritud truubiga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja truubi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,2m. 5.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid. Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil. 5.6 EHITUSTÖÖDE KVALITEET Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavaöt tootjate paigaldusjuhendeid. Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid: • Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm • Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm • Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 16/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm • Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0% • Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm; v.a. projekteeritud restkaevud, mis peavad olema paigaldatud nii, et kaevu kaane malmkrae serv oleks vastu äärekivi. • Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta • Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm • Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal ja asfaltpinnast 0 mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda ja järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2 esitatud nõudeid • Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla suurem kui 10mm/1m . Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti. Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus, väljaõppetunnistus jne) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada. 5.7 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see viimane siis tihendada. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik. AS Põlva Vesi kuuluvatel torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad sulgseadmed jms AS Põlva Vesi-le. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 17/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 5.8 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RATISTEGA ARVESTAMINE Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus. Olemasolevate hoonete // rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid. Vt. joonis VK-5-01 – Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga. ▪ Elektrikaabli kaitsmine Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110. ▪ Sidekaablite kaitsmine Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 m välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 m vundamendi välisservast. Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda sideehitiste järelevalve esindaja olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks looduses. Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis tegutsevalt isikult sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist. Puu likvideerimisel sideehitise kaitsevööndis käsitsi juured välja kaevata, läbi lõigata ja känd eemaldada. Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muudatused enne nende realiseerimist. Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on keelatud. Paralleelkulgemisel sidekanalisatsiooniga (juhul kui kaeviku serv on äärmistele torudele lähemal kui 1 meeter) tohib kaevetöid teostada maksimaalselt nelja meetrisel järjestikusel lõigul ja ainult käsitsi meetodil (labidaga ja ilma mehhanismideta). Sideehitiste terviklikkuse tagamiseks kasutada ebastabiilse pinnase puhul kaevikute toestamiseks standardseid toestuskilpe, sulundseinu, terastugesid koos raketispaneelidega vms. Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teostamiseks pöörduda sideehitiste järelevalve esindaja poole. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 18/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Sideehitiste järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a. projektiga ette nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b. käsitsi lahtikaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c. sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d. projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsutakse kohale sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik sideehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei ole lubatud. Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või kaablikaitsetorudes, samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all. Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: a. koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega b. viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat c. võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks d. kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest Töövõtja. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või esindajatega. Vt. joonis VK-5-02 – Sidekanalisatsioonikaitse. ▪ Ehitustegevus kaugküttetorustike kaitsevööndis Kaugkütte kaitsevööndi ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega vahekaugus 0,2m. Enne kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte torustiku asukoht. Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. ▪ Ehitustegevus gaasitorustike kaitsevööndis Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10m. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projekt lahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja sügavuse selgumist Töövõtja või Tellija kulul. Ehitustööde teostamisel vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve. Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 19/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner. Enne gaasitööde teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde teostaja ja tööde Tellija vahel. Gaasitööd teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul. Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk esindaja juuresolekul. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner. Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul. Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest. Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel. Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve esindajale. Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terved ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele. Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega. 6 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED 6.1 ÜLDINE Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha. Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub tema kulul. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 20/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 6.2 SURVETORUDE KATSETAMINE Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja AS Põlva Vesi ettekirjutistele. Survetorude katse tuleb teha enne katte taastamistöid. Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri (erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri). Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga, mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kalletemõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud. Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud „Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le kasutades vett. Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga. 6.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset kaevude ja sõlmede tähistust. Juhul, kui projektis vastav tähis puudub, määrab selle ehitaja. Kui ei ole nõutud teisiti, siis kõik ehitiste mõõtmed tuleb joonistel esitada millimeetrites. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Inseneriga. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide teostusjooniste vormistamisel lähtuda eelkõige EVEL-i nõuetest (versioon nr 1.1, 04.07.2018). Teiste kommunikatsioonide teostusjooniste koostamisel arvestada süsteemide haldaja ja Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ nõudeid.“. Kõikidest kaetud töödest, sh vee- ja survekanalisatsioonitorustike sõlmedest/kaevudest tuleb ehituse käigus teha fotod, kus on näidatud sõlme/kaevu number või tähis, mis on vastavuses projektis esitatuga. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 21/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 6.5 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID Töövõtja peab koostama või tellima valmistajatehasest kõikide seadmete. Mehhanismide, tööriistade, protsesside, katsemeetodite ja aparatuuri kohta eestikeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud sellise detailsusega, et Tellija personal on võimeline peale vastava koolituse läbimist nende järgi käivitama ja juhtima protsesse, hooldama seadmei, tegema igapäevast kontrolli, hooldust ja seadistamist. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui kka joonistele ning peavad sisaldama vähemalt järgmist: • Juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust • Kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid ning protsesside plokkskeeme • Tavalise töö ja juhtimisrežiimi kirjeldust • Jõu- ja nõrkvoolusüsteemide ning automaatikasüsteemide kirjeldust • Mehhaanikasüsteemide kirjeldust • Konstruktsioonide kirjeldust • Seadmete nimekirja • Graafikuid • Tootjate ja esindajate kontakte • Toodete nimekirju koos identifitseerimiskoodidega • Paigaldamis-, vastuvõtmis- ja katsetamiskirjeldusi koos vajaliku metoodikaga • Käivitamis-, seiskamis-, töörežiimide- ja selle valiku kirjeldusi • Häirete, tehaseseseadete taastamise ja kontrollprotseduuride kirjeldusi • Hoolduse sisu ja intervalli kirjeldusi ning märkuseid selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise • Andmeid kulumaterjalide kohta • Vigade avastamise metoodika kirjeldusi • Eritööriistade kasutamise juhendeid • Kooste- ja paigaldusjooniseid • Seadmete jooniseid • Diagramme ja vooluringe • Voodiagramme ja muud sarnanst infot • Varuosade tellimisjuhendit, osade nimekirju • Katsetuste tulemusi • Garantiitingimusi Veetorustike kasutust ja hooldust teostada vastavalt standardile EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“. Kanalisatsioonitorustike kasutust ja hooldust teostada vastavalt standardile EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Tuletõrjehüdrantide hooldust teostada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus, Osa 6 Tuletõrje veevarustus“ 7 KATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE 7.1 ÜLDINE Projektis katete taastamise lahendusega on antud juhised ning nõuded torustike rajamisega rikutud ja/või lõhutud katendite taastamiseks. 7.2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID NING KRITEERIUMID • Tee projekteerimise normid ( OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 22/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. (MJT 03.08.2015 nr 101) • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhend. (MNT 23.12.2015 käskkiri nr 0314) • Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. (MA 2016-012) • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. (MNT 05.01.2016. käskkiri nr 0001) • Põlva valla kaevetööde eeskiri • Linnatänavad EVS 843:2016 • Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse EVS 939-3:2020 7.3 KATETE EEMALDAMINE – ÜLDIST Enne kaevetöid ning katete eemaldamist fikseerib (fotod) Töövõtja trassikoridori pinnakatted. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele: - teekatted ja äärekivid, - tehnovõrkude maapealsed osad, - kraavid ja truubid, - piirdeaiad, - väravad ja hekid, - torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välitrepid ja – pandused, - liikluskorraldusvahendid, - kõrghaljastus. Fotod esitatakse Insenerile digitaalselt, Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes markeerida erinevate katete piirid viisil (nt skeemil) mis tagab võimalused hilisemalt olemasoleva olukorra taastamiseks. Tähelepanu! Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. 7.3.1 Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine Asfaltkatted tuleb võimalusel eemaldada freesimise teel, kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asfaltkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealtlaius, misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,5 m kaugusel kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte, mis saab Töövõtja tegevuste tõttu kahjustada (praod, vajunud alad jne). Freeslõigete servad peavad olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel (parklates või teedel) on lubatud kasutada ainult 90°, 45° ja 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutust. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 23/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse selle kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks, tuleb see ladustada eraldi muust väljakaevatud pinnasest. Ajutiseks vaheladustamiseks vajalikud kohad tuleb leida ning kooskõlastada Töövõtjal. 7.4 KESKKONNANÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Käesolevas projektis tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja projekti ala valdade jäätmekäitlus eeskirjadest. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada ajutisele ladestus platsile või eemaldada objektilt. Ajutiste ladestusplatside asukohad objektil ja ära veetava pinnase ladestuskohad valib töövõtja kooskõlastades need Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. 7.5 KATENDI KONSTRUKTSIOONID KATENDI TÜÜP: Betoonkivisillutiskatendi taastamine (mitte sõidutee alas) Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivi Vastavalt kivitüübile Tasandatud liivast sängituskiht h= 2-3 cm killustikust alus fr. 16/32 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 20 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 20 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Betoonkivisillutiskatendi taastamine sõidutee alas Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivi Vastavalt kivitüübile Tasandatud liivast sängituskiht h= 2-3 cm killustikust alus fr. 32/63 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 25 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 25 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Ühekihiline sõidutee asfaltbetoon katend Katendi kiht Kihi paksus OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 24/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 asfaltbetoon AC 16 surf (tardkivim) h= 6 cm killustikust alus fr. 32/63 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 25 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 30 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Sõidutee ülekate Katendi kiht Kihi paksus asfaltbetoon AC 16 surf (tardkivim) h= 5 cm Olemasolev profileeritud tee konstruktsioon KATENDI TÜÜP: Kõnnitee asfaltbetoon katend Katendi kiht Kihi paksus asfaltbetoon AC 8 surf (tardkivim) h= 5 cm killustikust alus fr. 16/32 (E≥140 MPa) kiilumisega h= 20 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 20 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Kõnnitee taastamine Katendi kiht Kihi paksus asfaltbetoon AC 8 surf (tardkivim) h= 5 cm Killustikust profileerimiskiht (vajadusel), fr 2/32 Profileeritud ja tihendatud olemasolev killustikalus E ≥ 140 MPa h= 20 cm KATENDI TÜÜP: Kruuskatend Katendi kiht Kihi paksus Purustatud kruus, kivimaterjali segu 0/31,5 10 cm Kruus, kivimaterjali segu 0/63 20 cm Täiteliiv vajadusel olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95 KATENDI TÜÜP: Killustikkatend Katendi kiht Kihi paksus killustikust alus fr. 16/32 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 25 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 25 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Haljasalade murukate Katendi kiht Kihi paksus OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 25/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 murukülv kasvumuld h= 15 cm olemasolev pinnas 7.5.1 Asfaltsegud Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud standardis: „EVS 901-3:2021“. Jõustunud EVS Teataja 2021. aasta veebruarikuu numbris. • Nõuded AC 16 surf segude jäme- ja fraktsioneerimata täitematerjalidele. Tabel 7 (900≤AKÖL<1500) (tardkivim). • Nõuded AC 8 surf segude jäme- ja fraktsioneerimata täitematerjalidele. Tabel 7 (AKÖL<900) – (tardkivim). 7.5.2 Killlustikalus Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid: Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012. Kinnitatud Transpordi ameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr. 0215. Kivimaterjali kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmetega: • Sõidutee killustikalus rajada kiilumismeetodil fr. 32/63 (valida vastavalt juhises oleva punktile: 4.3.2), Emin≥170 MPa. Minimaalsed nõuded peavad vastama tulp Nr. 6 (juhis 2016-012, tabel 1) omadustele (AKÖL 20 500-3000). • Kõnnitee killustikalus rajada kiilumismeetodil fr. 16/32 (valida vastavalt juhises oleva punktile: 4.3.2),Emin≥140 MPa. Minimaalsed nõuded peavad vastama tulp Nr. 7 (juhis 2016-012, tabel 1) omadustele (AKÖL 20 <500). 7.5.3 Dreenkiht Dreenkihi ning pealis- ja aluspind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Dreenkihi materjali vähim filtratsioonimoodul käesolevas projektis peab olema vähemalt 2,0 m/ööp. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavalt EVS 901- 20:2013 Tee ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine. 7.5.4 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST Projektlahendi kohased täited ja muldkehad ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele. Vastavalt katendi konstruktsioonidele on dreenkihi alla kavandatud täitepinnas, mille filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Täitepinnas, arvestatuna dreenkihi alt, tihendada tihendustegurini 0,98 (0,4m katendi alla). Sügavamale jääv osa tihendada tihendustegurini 0,96. Muldkeha aluspinnas ja täitematerjali kihid peavad nõuetekohaselt olema tihendatud ja täidetud peab olema tingimus Ev2/Ev1 <2,3. Tihendatud muldkeha täitematerjali pealmise kihi pealt tuleb plaatkoormuskatsega saavutada kandevõime Ev2>45MPa. Kui selle nõude täitmine ei ole täielikult võimalik, siis on vaja saavutada kandevõime liivakihi pealt 57 MPa sõiduteel ja 55 MPa kõnniteel. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 26/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Liivpinnastest muldkeha tihendamist tuleb kontrollida tee-tänava ristlõike kolmes punktis iga 50m tagant. 7.5.5 Kruuskate Kruusaluste kindlustus kivimaterjali segust, pos. nr.6 („Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10; Majandus- ja taristuministri määrus nr 101, vastuvõetud 03.08.2015, jõustus 10.08.2015), elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega kolmes kohas peab olema ≥130 MPa. 7.6 KATTETAASTUS – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, asfalt, kraavid jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastada tuleb ka tööde käigus rikutud või likvideeritud tänava markeeringud (nt ülekäikude või parkimiskohtade joonimised jms). Tööde käigus teisaldatud liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada nende algsetesse asukohtadesse. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 7.6.1 Asfaltkatte taastamine Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Asfaltkate laotamist tuleb teostada kuumvuukidega. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat. Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50 cm kauguselt kaevukaanest. Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi. 7.6.2 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse kihipaksuse 0,15 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid võõrkehi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljasalal asuvad kaevuluugi tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 27/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning vältida pinnavee sissevoolu kaevudesse. Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata omavalitsuse heakorraspetsialisti või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini. Kokkuleppel kohaliku Transpordiameti, omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab Töövõtja. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, millega välditakse juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse käsitsi. Kõikide puude juures tuleb teha erilise tähelepanuga kahjustamata puude juuri. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaspetsialistiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. (Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008) Tee maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal. Võimalusel tuleb puid maksimaalselt säilitada. Juurestiku kaitseala ulatuses teostada kaevetööd käsitsi (seadmest võib kasutada AirSpade või analoog). Jälgida, et peale ehitustööde lõppemist ei oleks puudel tööde käigus vigastada saanud oksi – need peab eemaldama. Oksad kärpida kõrgusgabariidi tagamiseks sõidutee kattest 5,5 m kõrguselt ning jalgtee kattest 2,5 m kõrguselt. 8 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA 8.1 ÜLDINE Keskkonnakaitse alased õigusaktid on loetletud seletuskirja peatüksi 1.2.3. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 28/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri “Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3349 Aadress: Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Põlva vald, Põlvamaa 22.04.2024 Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kaevetööde tegemisel juhinduda: • Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. • Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. • Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. • Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. • Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. • Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. • Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. 8.2 JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Põlva valla jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba. Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt AS Põlva Vesi nõuetest. AS Põlva Vesi kuuluvate torustike kaevude luugid ja sulgarmatuur eemaldada ja anda üle omanikule. Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise ülevaatusdokumentidele. Koostas : Revo Dobozi Vastutav spetsialist: Janno Erm (VK) /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist: Vadim Mahkats (TL) /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 29/29 3349_TP_VK-3-01_seletuskiri  V V V V V Ühendada olemasolevas kaevus asuva V veemõõdusõlmega. V V V V orieVnt. V V V V V V Olemasolev Kesk tn 8 kinnistu vee- ja X 76,60 survekanaliühendus sulgeda hargnemiskohas peale V V-46 74,80 seda kui Kesk tänava poolt on kinnistuühendused ümber X ühendatud uue toru peale. X 18145 Vastse-Kuuste tee V KLP-4 Ø200 (87201:003:0901) Ristumisel 0,079 km-l torustikud 76,61 rajatakse lahtisel meetodil 1 1) 75,30 V1 18145 Vastse-Kuuste tee Olemasolev kinnistu veeühendus sulgeda V De160 1,31 De OK-3 (87201:003:0901) hargnemiskohas peale seda kui Kesk tänava poolt on 32 76,65 De160 L=2,3 Ø1000 V-45 74,85 L= Paralleelne kulgemine 76,55 i=0,010 KLP-1 kinnistu veeühendus ümberühendatud uue veetoru L=1,4 18, 18145 Vastse-Kuuste tee 75,32 18145 Vastse-Kuuste tee Ø400 18145 Vastse-Kuuste tee teekaitsevööndis 0,134 - 0,421 km-l 2 76,47 peale. i=0,010 76,65 18145 Vastse-Kuuste tee 1 (87201:003:0901) V1 1) 72,67 V (87201:003:0901) 3,80 (87201:003:0901) torustikud rajatakse lahtisel meetodil 76,55 75,29 Kaitsevööndi laius 10m sõiduraja 77,11 Ristumisel 0,320 km-l torustikud V-44 74,75 KK-14 1) 75,71 Ristumisel 0,405 km-l torustikud Ristumisel 0,290 km-l torustikud Ø400 KK-13 välimisest servast 2) 75,71 rajatakse lahtisel meetodil rajatakse lahtisel meetodil Perspektiivne kinnistusisene Ø400 77,25 1,40 rajatakse lahtisel meetodil 76,70 KLP-2 75,40 kanalisatsioon - antud projekti 76,55 De32 L=9, De110 74,67 76,65 V 1) 75,36 Ø400 V11 76,33 KLP-8 76,55 käigus ei rajata. 2) 75,54 1) 75,28 ETTEVA V-31 74,53 Ø400 V-43 74,75 3) 75,66 76,50 2) 75,28 77,35 KAABEL De110 V-28 74,70 3 3 3) 75,28 77,30 2 1,19 1) 75,67 77,06 VLP-2 75,30 De ATUST 1 De 76,16 76,47 KLP-7 76,65 32 1,37 2) 75,67 32 VLP-12 74,16 KLP-6 75,72 i=0,007 2 18145 Vastse-Kuuste tee De160 L=1,23 De160 L=1,0 L= De63 3) 75,67 V L= 74,55 2 → 1) 72,59 Ø200 77,07 5, 77,31 1 Ø200 0 77,29 6,1 VLP-7 75,02 (87201:003:0901) L=4,0 1,68 12 2) 72,59 D KK-3 L= e3 75,68 76,70 KLP-5 i=0,010 2, 2 75,49 De160 L= → 3,88 76,65 76,70 VLP-6 Ristumisel 0,243 km-l torustikud 76,55 7 Ø560 ETTEVAATUST 1 1) 74,60 74,58 Ø200 VLP-5 74,75 KAABEL 77,34 1) 74,84 rajatakse lahtisel meetodil KLP-3 VLP-3 75,54 De32 L= 2,05 76,65 K3 77,28 K1 1,86 77,00 V-27 74,79 Ø200 77,03 14,7 i=0, 76,65 V1 V 1) 75,11 De VLP-8 1) 74,93 75,23 V11 16 74,55 2) 75,11 9,6 77,32 0 76,15 Ettevaatust 2,07 Ettevaatust De160 L=24,2 L=0,6 L=1,0 3 77,10 3) 75,11 De32 De32 1) 75,59 i=0,010 Telia Eesti AS 02 De6 ,5 De3 L=0 V-10 L=0,5 Telia Eesti AS L=0,5 De1 74,25 i=0=1,3 De32 L=0,4 2,17 De32 0 i=0,0, 75,20 kaabel! 1,73 L 160 → kaabel! De→ 3 ,01 ,5 De32 L=11 60 i=0,010 De32 L= 5 De1 De160 L=1,0 V1 2 0210 2 0 76,24 L=2,0 2 L= e32 D K1 → → → i=0,007 D V-32 74,44 ETTEVAATUST i=0,010 ET KAAB L=0,5 ETTEVAATUST Ettevaatust De32 0,9L e32 60 De160 2 V1 L=0,6 2 De32 2 TE KAABEL 1 KAABEL L= 1 1 ETTEVAATUST → De63 L=25,2 Ettevaatust Telia Eesti AS 2 2 L=0,7 VA EL De160 L=11,0 i=0,010 1 =0 De160 L=10,8 i=0,007 1 KAABEL 5,5 Telia Eesti AS kaabel! ← 1 ETTEVAATUST 1 De160 L=15,4 i=0,010 De160 L=15 AT 1 De160 ,9 De160 L= ETTEVAATUST PE De50 De32 L=15 KAABEL US V1 PE De63 V1 kaabel! 77,28 KAABEL L=6,3 X X T De32 L=11,6 orienteeruv kaeviku piirjoon 77,30 V-5A i=0,007 De40 L=10,8 De16 De32 L=16,1 De32 L= K1 De32 L=6,2 V-5 75,40 75,38 77,06 →K1 orienteeruv kaeviku piirjoon → VLP-1 K1 V1 K1 K→ → K1 → V1 X V1 0 L=1 De63 K1 15,3 i=0, 75,26 1 ,1 i=0,010 X ,6 V1 77,13 16,0 77,26 V-1 →6,9 i=0,001 76,57 L=15 V-2 X V-48 74,71 ← 75,33 V1 ← 75,46 2 De160 L=54,0 i=0,007 01 De160 L=15,0 i=0,007 V1 V1 i= L=6 160 2 2 K1 3 K1 K1 X K1 K1 K1 ,4 K1 3 L=1,2 0, ,0 De63 L=0,9 De50 0 ← V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 00 D → X st 4 De De160 L=26,9 i=0,006 1 K Ettevaatuti AS ← ← e ← De160 De40 L=15,0 6 1 ← K1 De75 L=54,3 L= e7 L=1← 2 De160 L=24,0 i=0,006 2 De160 L=47,4 i=0,006 K1 75 De160 L=16,9 i=0,006 K1 7 De160 L=28,4 i=0,006 V1 3 K1 K1 1 2 2 K1 V1 6,5 i=0 2 D K1 K1 Telia Ees 1 K1 K1 0, 5 K1 K1 V1 1 K1 2 K1 K1 3 K1 1 ← i=0,006 V1 K1 1 V1 3 ,0 L V1 V1 ← V1 V1 V1 06 9 K1 V1 V1 De160 L=41,4 =5 V1 V1 V1 V1 V1 De75 L=27,4 X De160 L=63,4 i=0,006 kaabel! ST K1 X X ETTEVAATU K1 3 ETTEVAATUST De75 L=40,6 De75 L=7,0 K1 1 2 3 K1 K1 D V1 De75 L=28,8 ST L=10,6 De75 K1 , K1 X V1 K1 K1 De75 L=28,3 De75 L 1 1 1 K1 K1 L= e4 2 V1 X KAABEL ETTEVAATU KAABEL V1 V1 =16,6 V1 V1 2 V1 L=0,5 De63 V1 K1 V1 De75 L=42,6 X V1 V1 De ← 0, 0 3 X KAABEL KK-12 2 V1 De75 L=63,6 8 ETTEVA L X X i= L=1 160 X K1 Ø560 X 1 76,69 X ST X 0, ,4 KAABE X ETTEVAATU KK-7 01 i=0,00 V-15 74,89 De L=7,00 1 De→ X 77,10 0 V11 De63 L= 40 K1 ATUST KAABEL VLP-9 Ø400 KK-2 16 X PE De6 76,70 R20 X Ettevaatust De V1 L=1 V1 76,70 75,20 Ø400 77,38 18145 Vastse-Kuuste tee 6 Ettevaatust gaasitorustik! 1 6, K1 1) 72,47 76,46 Enefit Connect AS 77,05 16 77,27 77,35 V-3 159° V-14 V-13 77,33 4 V1 e110 76,65 0 V-11 75,16 V-4 75,35 De75 L= sidetrass! 77,30 V-8 VLP-4 7m 74,70 L= 75,58 De110 11,8 (87201:003:0901) X KS-2 L=1,2 2) 72,47 74,66 19← D 75,37 3 X D 74,75 1) 74,43 75,43 77,27 ,2 77,35 3) 73,48 L=e110 1 77,01 K1 2) 74,78 X X X i= K1 V-47 1) 75,48 KK-1 Ristumisel 0,064 km-l torustikud De 3,3 V1 6 0 L= 75,42 De 4,23 1,6 X X L X ,0 16,3 X X =3 X 3) 74,43 X 10 75,26 2) 75,48 Ø560 75 3 6 KK-9 X rajatakse lahtisel meetodil ←3,7 76,69 KK-11 X X 3L KK-6 X X KS-3 KK-5 X 1 2,87 3) 75,48 K1 Ø400 De1 De40 L=7,1 =5 77,05 KS1V1 74,89 Ø400 X i=0 KK-10 Ø400 X 7m X VLP-10 75,16 Ø560 X 4) 75,48 77,38 2 ,3 RVP-1 60 L 77,25 77,28 ,00 Ø560 76,80 XKK-4 X V-6 75,31 77,25 1) 75,59 X Ø1600 76,50 76,70 V-12 V-9 X KK-15 1,87 =41 X Ø400 De110 L= 74,75 77,05 75,05 77,33 77,40 77,40 X 2) 75,59 ← ,0 i=0 K1 76,65 14,2 1) 73,73 1) 73,98 X X 75,45 Ø400 De63 L= 76,50 KK-8 1) 74,59 V-7 1,79 De 76,65 V2 2) 73,73 st 2) 74,44 75,16 1) 74,69 75,50 ETTE 76,64 X Ettevaatuti AS X 11 1) 73,88 Ø560 2) 74,59 2) 74,69 X 77,32 K1 V-33 74,84 3) 73,98 0 1) 74,75 77,10 KAAB 2,77 Telia Ees ,007 V1 1) 75,07 D 2) 73,88 18,9 V1 2,74 VAATU 2,71 X X X e75 L= 2) 72,43 kaabel! 2,72 76,80 77,29 X 2) 75,07 PE 1) 75,64 3) 74,70 EL V-29 75,49 De KS1 4,22 X X X 4 2) 75,69 ST 2,62 1) 74,15 X 3) 75,43 0 Kruuskattega pumpla teenindusplats 11,1 X X 1,46 V K1 2) 74,69 2,25 Etteva onnect AS Enefit ! 3) 74,15 sidetra V 76,82 X st Ettevaatuti AS V-16 2,65 X 18145 Vastse-Kuuste tee 76,97 V Telia Ees 75,02 atust C ss kaabel ! X (87201:003:0901) 77,05 75,68 X V-25 76,97 76,85 Ristumisel 0,134 km-l torustikud 75,25 V-24 KS-4 K1 75,17 K1S1 76,85 75,00 0 X De16 77,35 rajatakse lahtisel meetodil V V-17 75,00 X De110 L= De75 L= V 75,55 V-30 Täpsed ühenduste asukohad selguvad 1 X X 23 X 18145 Vastse-Kuuste tee puurkaevu-hoone rekonstrueerimise 26,2 4 t Ettevaatus X X 26,2 nnect AS X (87201:003:0901) Enefit Co projektiosas. sidetrass! X Paralleelne kulgemine teemaal KVS11 K3 V Ettevaatust gaasitorustik! Ristumise asukohas teostada KK-16 X Olemasolevas kaevus ühendus sulgeda peale seda kui 0,056 - 0,134 km-l torustikud olemasoleval gaasitorustikul (ST 57*3,5) Ø400 rajatakse lahtisel meetodil ümberisoleerimine X Tööstuse tn 4 kinnistul on kanalisatsioon 77,17 X ümberühendatud uue toru peale. 1) 74,99 2 V KVS11 De3 2) 75,07 PE X V 3) 74,99 4) 74,99 X V 2 3 ←,4 i=0,00 3 76,98 2,18 1 X L=12 V-18 Ø160 75,18 X X V Voolurahusti KK-17 PE De63 X V1 Ø560 Raja tn 1 ja Raja tn 3 kortermajade keldrites teostada OK-1 De75 L= X V Ø400 77,00 ümberühendamised/sulgemised. 1) 74,79 X Lahendus täpsustada jooksvalt ehitustööde käigus koostöös 23,6 77,01 2) 75,10 1) 74,75 Perspektiivne kanalisatsioon - X kortermajade ühistutega. 3) 74,79 V1 2,26 2,21 antud projekti käigus ei rajata. V X X 77,31 75,51 V-19 Olemasolevas kaevus sulgeda Raja tn 1 poole minev V veeühendus, peale seda kui Kesk tänava poolt on Ette Telia el! kaab De75 veetorustik ümberühendatud uue veetoru peale. vaat sti AS E V1 L=11,8 e ust 77,57 77,50 VLP-11 75,77 75,70 V-20 ETTE V 77,57 K AABE VAATU 75,77 D e5 0 L=9 De50 2 ,7 Orienteeruv puurimiskaeviku asukoht. De 75 PE De75 L=4,2 Tööstuse tn 4 poole minev veeühendus sulgeda peale L L=0,3 V ETTE ST KAAB V2 seda kui Tööstuse tn 4 kinnistul on veetorustik VAATU si 77,56 EL 77,70 ,3 V2 V-21 ümberühendatud uue veetoru peale. V-34 75,90 L=40 ST de Etteva onnect AS De50V2 75,76 Enefit ! V 77,68 trass V2 V2 V-35 75,88 atust C V2 L= e50 D 2,4 De50 77,95 V-36 76,15 L=2,8 De7 V 5 L= X V2 X E 26,6 T tt ka eliaeva ab E atu el es st ! ti AS V2 78,07 77,50 76,27 V-22 V-50 75,70 Projekteeritud kommunikatsioonid : Orienteeruv puurimiskaeviku asukoht. Tingmärgid: K1 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru K2 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru (kinniselt rajatav) Olemasolevad kommunikatsioonid : V2 K3 Perspektiivne isevoolne kanalisatsioonitoru De Olemasolev reoveekanalisatsioon K11 Proj. isevoolne kinnistu kanalisatsioonitoru 78,36 75 Olemasolev kolmik asendada sõlmes V-23 Olemasolev survekanalisatsioon Proj. ühisveetorustik L= V1 76,56 17, De63 elekterkeevis põlvega. Toru (põlve) Olemasolev sademeveekanalisatsioon V2 Proj. ühisveetorustik (kinniselt rajatav) 4 läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus. V2 Olemasolev veetorustik V11 Proj. kinnistu veetorustik Olemasolev drenaažitorustik KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru L= De 0,6 Olemasolev madalpingekaabel Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev 75 Olemasolev keskpingekaabel Proj. isevoolse kanalisatsiooni kontrollkaev / liitumispunkt Olemasolev madalpinge õhuliin Proj. isevoolse kanalisatsiooni otsakork Olemasolev sidekaabel Proj. survekanalisatsiooni sõlm Olemasolev sidekanalisatsioon Proj. veetorustiku sõlm Olemasolev side õhuliin Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt Olemasolev kaugküttetorustik Proj. ühisveetorustiku siiber Olemasolev gaasitorustik Proj. torustiku soojustus Kinnistu piir X X X Likvieeritav/ maha jäätav torustik Likvideeritav objekt Märkused: 1. Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: Aabenest OÜ. 01.2024 a. Töö nr 24003G. EH2000. Proj. reoveekanalisatsiooni pumpla 2. Torustike pikiprofiilid vt. joonis VK-6-01. koos kujaga 3. Olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide ja ümberühendavate torustike kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus, vajadusel projektlahendust korrigeerida. 78,36 Olemasoleva gaasitoru ümberisoleerimine V-38 76,56 ← De160 L=38,4 i=0,007 Proj. torustiku läbimõõt, pikkus (m), voolusuund, lang KK-28 - proj. ühiskanalisatsiooni kontrollkaevu tähis Ø400 - proj. kaevu läbimõõt VV11 48,62 - proj. maapinna kõrgusmärk Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus 48,60 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk X X 78,36 ET TE V-39 1) 46,50 - väljuva toru põhja kõrgusmärk V 76,56 Projekteerija Töö nimetus Töö tellija KA AA AB TUS 2) 46,50 - siseneva toru põhja kõrgusmärk XX De EL T VV11 3) 46,90 - siseneva toru põhja kõrgusmärk Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja AS Põlva Vesi 75 2,12 - torustiku sügavus maapinnast De 75 L= L= 35 ,9 35,60 - proj. maapinna kõrgusmärk kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine 36 VV11 ,0 35,35 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 77,61 33,90 - toru põhja kõrgusmärk V-37 75,81 78,38 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg VV11 ET TE 76,58 V-49 48,20 - proj. maapinna kõrgusmärk KA V A OÜ KESKKONNAPROJEKT AB AT EL U S T 48,15 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk A: Ringtee 12, 50105 Tartu Asendiplaan 22.04.2024 KS-4 46,20 - proj. survekanalitoru sõlme tähis T: +372 7305 060 - toru lae kõrgusmärk Joonise digiaadress E: [email protected] 78,35 48,20 - proj. maapinna kõrgusmärk MTR reg nr EP10769210-0001 3349_TP_VK-4-01_asend.dwg 76,55 V-41 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 48,15 V-4 46,20 - proj. veetoru sõlme tähis Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number X - toru lae kõrgusmärk /allkirjastatud De L=475 ,0 78,35 V-42 - proj. maapinna kõrgusmärk Janno Erm digitaalselt/ Kesk tn ja Pargi tn, Vastse-Kuuste alevik, Tööprojekt 3349 77,61 76,55 48,30 V-40 75,81 48,15 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk Projekteeris Allkiri Põlva vald, Põlva maakond Mõõtkava Joonise number VLP-2 46,50 - proj. maakraani/liitumispunkti tähis /allkirjastatud - toru lae kõrgusmärk Revo Dobozi digitaalselt/ 1:500 VK-4-01  LEHT 1/3 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 18145 Vastse-Kuuste tee Katastritunnus 87201:003:0901 Registriosa nr 3223850 Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine Töö nr 3349 M 1:500 (1 cm = 5,0 m), A4 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,06 km-l V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 V1 K1 K1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 V1 K1 K1 K1 V1 Kulgemine 18145 Vastse-Kuuste teel 0,06 kuni 0,13 km-tel Pos 1 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,08 km-l K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 TINGMÄRGID: K1 V1 Katastriüksuse piir K1 V1 Projekteeritud veetorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustik K1 V1 Kasutusõiguse ala, ligikaudu 387 m2 K1 V1 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,13 km-l K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 1 V11 K1 V1 V1 K1 1 V1 K1 K1 V1 V1 1 V1 1 K1 V1 K1 1 V1 K1 V1 1 1 K1 V1 K1 1 V1 IKÕ ala Kinnistu registriosa Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) Ala pindala Jrk nr Pos nr (plaanil) number nimi ja sihtotstarve suhtes (lõigu algus ja lõpp km) m2 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste Pos 1 tee 0,06, 0,08 ja 0,13 km-l; 258 m2 1 3223850 87201:003:0901 Transpordimaa kulgemine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,06 kuni 0,13 km-tel 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 33 m2 2 Pos 2 3223850 tee 0,24 km-l 87201:003:0901 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 3 Pos 3 3223850 87201:003:0901 tee 0,29 km-l 32 m2 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 4 Pos 4 3223850 87201:003:0901 tee 0,32 km-l 31 m2 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 5 Pos 5 3223850 87201:003:0901 tee 0,41 km-l 33 m2 Transpordimaa Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ  LEHT 2/3 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 18145 Vastse-Kuuste tee Katastritunnus 87201:003:0901 Registriosa nr 3223850 Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine Töö nr 3349 M 1:500 (1 cm = 5,0 m), A4 V11 K1 V1 1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,24 km-l V1 Pos 2 K1 V1 K1 V1 K1 V11 V11 V11 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 TINGMÄRGID: K1 Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik K1 V1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik K1 Kasutusõiguse ala, ligikaudu 387 m2 V1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee V1 K1 V1 0,29 km-l Pos 3 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee K1 Pos 4 0,32 km-l V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 V1 IKÕ ala Kinnistu registriosa Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) Ala pindala Jrk nr Pos nr (plaanil) number nimi ja sihtotstarve suhtes (lõigu algus ja lõpp km) m2 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,06, 0,08 ja 0,13 km-l; 258 m2 1 Pos 1 3223850 87201:003:0901 Transpordimaa kulgemine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,06 kuni 0,13 km-tel 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 33 m2 2 Pos 2 3223850 tee 0,24 km-l 87201:003:0901 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 3 Pos 3 3223850 87201:003:0901 tee 0,29 km-l 32 m2 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 4 Pos 4 3223850 87201:003:0901 tee 0,32 km-l 31 m2 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 5 Pos 5 3223850 87201:003:0901 tee 0,41 km-l 33 m2 Transpordimaa Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ  LEHT 3/3 Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan 18145 Vastse-Kuuste tee Katastritunnus 87201:003:0901 Registriosa nr 3223850 Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine Töö nr 3349 M 1:500 (1 cm = 5,0 m), A4 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 Ristumine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,41 km-l K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 V1 KS1 V1 Pos 5 KS1 V1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V1 KS1 V2 V1 KS1 V1 V2 V2 TINGMÄRGID: Katastriüksuse piir Projekteeritud veetorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustik Kasutusõiguse ala, ligikaudu 387 m2 IKÕ ala Kinnistu registriosa Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) Ala pindala Jrk nr Pos nr (plaanil) number nimi ja sihtotstarve suhtes (lõigu algus ja lõpp km) m2 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste Pos 1 tee 0,06, 0,08 ja 0,13 km-l; 258 m2 1 3223850 87201:003:0901 Transpordimaa kulgemine 18145 Vastse-Kuuste tee 0,06 kuni 0,13 km-tel 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 33 m2 2 Pos 2 3223850 tee 0,24 km-l 87201:003:0901 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 3 Pos 3 3223850 87201:003:0901 tee 0,29 km-l 32 m2 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 4 Pos 4 3223850 87201:003:0901 tee 0,32 km-l 31 m2 Transpordimaa 18145 Vastse-Kuuste tee Ristumine 18145 Vastse-Kuuste 5 Pos 5 3223850 87201:003:0901 tee 0,41 km-l 33 m2 Transpordimaa Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ  Annika Orav OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 02.04.2024 [email protected] Ringtee 12 Meie 13.05.2024 nr 7.1-2/24/4017-3 51013, Tartu, Tartu maakond Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 18145 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 18145 km 0,05-0,42 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 3349 „Vastse-Kuuste aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus esitada Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamisel. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on saadaval Transpordiameti kodulehel. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  3.3 Tehnovõrgu arendajal/omanikul on kohustus tehnovõrkude ehitustööde teostamiseks sõlmida riigitee taastamise leping, millega määratletakse poolte kohustused 3.4.Tehnovõrgu arendaja/omanik peab hankima pädeva omanikujärelevalve teenuse riigitee taastamistööde teostamiseks. 4. Vajadusel tuleb tee nr 18145 lõik km 0,05-0,42 üle pinnata tardkivi killustikuga, vajaduse üle otsustab TRAM pärast trassiehitustöid. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: 3349_PP Vastse-Kuuste ÜVK.zip Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)