Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei 05.10.2026 nr 5-3/26/9-8 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Vabariigi Valitsuse määruse "Tsiviiltoetuse registri põhimäärus" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Seletuskirja lisa Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuseregistri põhimäärus“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu märkuste tabel Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Riigikantselei 1. Kehtiva õiguse kohaselt peetakse tsiviiltoetuse registris (edaspidi TTR) juba praegu muu Teadmiseks võetud. hulgas arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate üle. Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (edaspidi KORKS) kujundatakse senine riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade süsteem ümber ning muutub ka TTR- is peetava arvestuse ese. KORKS-i § 135 lõike 1 punkti 3 kohaselt peetakse TTR-is arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle. Konkreetse inimese kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse kohta peetakse kavandatava rakendusregulatsiooni kohaselt arvestust töötamise registris (edaspidi TÖR). Järgnevalt toome esmalt esile märkused, mis puudutavad selle arvestuse uuele süsteemile üleviimiseks vajalikke muudatusi. 1.1. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani andmed. Eelnõu § 26 punktis 6 Arvestatud. käsitletakse ühiselt teavet elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta ning punktis 7 riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartneri ja Eelnõu täiendatud. tütarettevõtja andmeid. Riskianalüüsi ning kriisiplaani tuleb käsitleda erinevates punktides iseseisvalt. KORKS-i § 85 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratakse riskianalüüsis kindlaks ülesanded, mille täitja suhtes on taustakontroll eesmärgipärane, ning taustakontrolli võib teha sellise ülesande täitja suhtes, kui ülesanne sisaldub kinnitatud riskianalüüsis. KORKS-i § 107 lõike 5 kohane tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja kriisiülesandega töökohtade määramise õigus 1  seondub seevastu elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis määratud tingimuste ja ulatusega. Seetõttu peab TTR-is olema võimalik riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamist eraldi kajastada. Samuti ei tulene KORKS-i § 107 lõikest 5, et määramisõigusega tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja peab olema riskianalüüsis või kriisiplaanis nimeliselt nimetatud. Seletuskirjas põhjendatakse senise punkti 7 andmekoosseisu muu hulgas elutähtsa teenuse osutaja sõltuvuste kajastamise vajadusega. See eesmärk tuleb eristada KORKS-i § 107 lõikest 5 tuleneva määramisõiguse arvestusest. Määramisõigus ja seos asjaomase elutähtsa teenuse osutajaga tuleks kajastada §-s 30. Kui senise punkti 7 andmekoosseis säilitatakse eraldi toimepidevuse seisukohalt oluliste sõltuvuste kajastamiseks, tuleb selle sisu ja vajadust sellest eesmärgist lähtudes täpsustada ja põhjendada. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku sõnastada § 26 punktid 6–8 järgmiselt (muutes senise punkti 8 punktiks 9): „6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi kinnitamise kohta; 7) teave elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani kinnitamise kohta; 8) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse tagamise seisukohalt olulise tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja nimi ja registrikood“. 1.2. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õiguse arvestus. Eelnõu § 30 Arvestatud. kohaselt peetakse arvestust tööandja üle, kelle juures on kriisiülesandega ameti- ja töökohti. See ei vasta piisavalt KORKS-i § 135 lõike 1 punktile 3, mille järgi on arvestuse esemeks Eelnõu vastavalt muudetud. kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikud ja asutused, sõltumata sellest, kas nad on selliseid kohti juba määranud. TTR-ist peab lisaks määramisõigusega subjektile nähtuma määramisõiguse ulatus. KORKS-i § 107 lõike 4 puhul tuleneb see asjaomase isiku, asutuse või põhiseadusliku institutsiooni kriisiplaanist, lõike 5 puhul asjaomase elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanist. Viimasel juhul peab registrist nähtuma ka seos selle elutähtsa teenuse osutajaga. TÖR-is peetakse seevastu isikupõhist arvestust. Teeme ettepaneku sõnastada § 30 näiteks järgmiselt: „§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni andmed Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse või põhiseadusliku institutsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi ja registrikood; 2  2) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustusega isikuvõi asutuse puhul teave kriisiplaani olemasolu kohta; 3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 4 nimetatud isiku, asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni puhul teave kriisiplaanis määratud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ulatuse kohta, sealhulgas vajaduse korral sellest tulenev määratavate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade maksimaalne arv; 4) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja puhul selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist tuleneb punktis 3 nimetatud ulatus.“. Andmeväljade tehniline lahendus võib olla teistsugune, kuid nimetatud teave peab olema registrist üheselt tuvastatav. Kui sama ettevõtja on määramisõiguse seisukohalt seotud mitme elutähtsa teenuse osutajaga, peavad ka need seosed olema eristatavad. 1.3. Andmeandjad, andmevahetus ja andmete registrisse kandmine. Eelnõu §-d 32–34 Arvestatud. vajavad tervikuna ülevaatamist. KORKS-i § 135 lõike 4 punktide 3–5 kohaselt tuleb põhimääruses sätestada andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste Eelnõu vastavalt muudetud. andmekogudega ning andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord. Praegune § 32 loetleb andmeandjad, kuid ei määra, milliseid andmeid iga andmeandja esitab. Eriti tuleb § 30 muutmisel üheselt määrata, kellelt saadakse määramisõiguse andmed eri subjektide, sealhulgas põhiseaduslike institutsioonide ja eraõiguslike isikute kohta. Olulist täiendamist vajab selles küsimuses ka seletuskiri, mis eeltoodud küsimuste kohta selgust ei loo. Eelnõu § 33 lõige 1 loetleb andmekogud, millega TTR andmeid vahetab, kuid ei seo neid vahetatavate andmetega. Palume määrata, milliseid andmeid konkreetsest andmekogust saadakse ja kahesuunalise andmevahetuse korral ka, milliseid sinna edastatakse. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 43(6) lõike 2 kohaselt tuleb teises riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus põhiandmetena kogutavate andmete töötlemisel lähtuda selle andmekogu põhiandmetest. Eelnõu § 33 lõikes 2 tuleb üle vaadata ka elektroonilise andmekandja sätestamine X-tee üldise alternatiivina. AvTS-i § 43(9) lõike 5 kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja nende vahel infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Kui mõne § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogu puhul on muu andmeedastusviis jätkuvalt õiguspäraselt võimalik ja vajalik, tuleb see sätestada konkreetse erandina. Eelnõu § 34 sõnastus ei ole §-dega 32 ja 33 kooskõlas. Teeme ettepaneku sõnastada § 34 tekst 3  näiteks järgmiselt: „(1) Andmed kantakse registrisse § 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete või § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmete alusel. (2) Kui andmeid ei kanta registrisse automatiseeritud andmevahetuse kaudu, kannab § 3 kohaselt pädev töötleja andmed registrisse viivitamata, kuid kümne tööpäeva jooksul nende saamisest.“. Paragrahvide 32–34 lõplik lahendus tuleb viia kooskõlla §-s 3 sätestatava töötlejate ülesannete jaotusega. 2 Andmevahetus kaitseväekohustuslaste registriga. Eelnõu § 33 lõike 1 punktis 7 Antud selgitus. nähakse ette TTR-i andmevahetus kaitseväekohustuslaste registriga, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu piisavalt selgelt selle otsese andmevahetuse eesmärk ega vahetatavate Andmevahetus on seotud kriisiülesandega andmete koosseis. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade isikupõhine arvestus toimub ameti- ja töökohtade ning sõjaaja ametikohtade kavandatava regulatsiooni kohaselt TÖR-is ning TÖR vahetab vastavaid andmeid dekonfliktimise funktsiooniga. kaitseväekohustuslaste registriga. Kui TTR-i ja kaitseväekohustuslaste registri vaheline otsene andmevahetus on vajalik mõne muu TTR-i ülesande täitmiseks, tuleb selle eesmärk ja vahetatavate andmete koosseis selgelt välja tuua. Kui sellist vajadust ei ole, tuleks kaaluda kaitseväekohustuslaste registri väljajätmist § 33 lõike 1 loetelust. 2.1. 2.1. Registri kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded. Eelnõu § 3 nimetab registri Arvestatud. vastutavad ja volitatud töötlejad ning piiritleb osal juhtudel nende töödeldava teabe, kuid ei sätesta piisavalt nende ülesandeid. KORKS-i § 135 lõike 4 punkt 1 nõuab põhimääruses Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesannete sätestamist. 4 (8) Palume § 3 täiendada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Päästeameti kui kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötlejate ülesannetega vastavalt registri tegelikule töökorraldusele. Ülesannete jaotus peab muu hulgas võimaldama üheselt kindlaks teha, milline töötleja teeb registritoiminguid, haldab juurdepääsuõigusi ja parandab andmeid. Vajaduse korral tuleb selle tööjaotusega kooskõlla viia ka §-d 34, 37, 40 ja 41. Eelnõu seletuskirja väide, et konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses peadirektori käskkirjaga, ei täidaKORKS-i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat nõuet sätestada töötlejate ülesanded põhimääruses. Arvestades KORKS-i seletuskirjas esitatud põhjendust Päästeameti kaasamiseks registri kaasvastutava töötlejana, võib ülesannete jaotamisel muu hulgas lähtuda sellest, et Riigi 4  Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab registri tehnilist pidamist ja haldamist ning Päästeamet tsiviilkriisideks valmistumiseks ja nende lahendamiseks vajalike vahendite arvestusega seotud registrifunktsioonide sisulist haldamist ja arendamist. Täpne tööjaotus tuleb kujundada registri tegelikust töökorraldusest lähtudes. 2.2. Juriidiliste isikute üldandmete struktuur ja terminoloogia. Eelnõu eri sätetes kajastatakse Arvestatud osaliselt. juriidiliste isikute üldandmeid osaliselt korduvalt ning erineva terminoloogiaga. Näiteks §-s 25 on ettevõtja üldandmetena nimetatud ärinimi, registrikood, aadress ja sidevahendid, §-s 26 Andmete nimetusi on läbivalt ühtlustatud, kuid aga elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood ning §-s 30 tööandja registrikood ja nimi. juhime tähelepanu, et tegemist on kehtiva Samalaadseid üldandmeid kajastatakse eri rollides ka muudes sätetes. põhimääruse andmekoosseisuga, mis ei ole Ühtlasi kasutatakse samasisuliste andmete puhul erinevaid mõisteid, näiteks „nimi“, puutumuses KORKS muudatustega. „nimi äriregistris“ ja „ärinimi“, „registrikood“, „äriregistrikood“ ja „registreerimisnumber“ ning „aadress“, „asukoht“, „postiaadress“, „kontaktandmed“ ja „sidevahendid“. Näiteks § 12 lõikes 2 kasutatakse „nimi äriregistris“, „äriregistrikood“ ja „asukoht“, § 22 punktis 8 „asukoht“, „postiaadress“ ja „registreerimisnumber“ ning § 25-s „ärinimi“, „registrikood“, „aadress“ ja „sidevahendid“. Mõistame, et kuna selline struktuur koos viidatud sõnastustega pärineb kehtivast määrusest, andmekoosseisude ülesehitus eelnõus võib seonduda registri senise tehnilise lahendusega ning selle ulatuslik ümberkujundamine ei pruugi käesoleva eelnõu raames olla otstarbekas. Palume siiski võimaluse korral vähendada samade üldandmete korduvat kajastamist ning ühtlustada samasisuliste andmete terminoloogia, eristades selgemalt isiku põhiandmed tema konkreetse rolli, staatuse või registriobjektiga seotud andmetest. See aitaks vähendada andmete dubleerimist ja lihtsustada nende ajakohasena hoidmist. 2.3. Asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku andmed. Eelnõu § 8 punkti 4 Antud selgitus. kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku elukoha aadress ning punkti 5 kohaselt tema „kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja Tegemist on kehtiva põhimääruse mobiiltelefoni number“. KORKS-i § 135 lõike 5 punktis 2 on nimetatud ametiisiku andmekoosseisuga, mis ei ole puutumuses üldandmed, töökoha või ametikoha nimetus, tööpiirkond ja ülesanded. KORKS-i seletuskirjas KORKS muudatustega. on sama sätte selgitamisel nimetatud lisaks töökoha kontaktandmeid. Elukoha aadressi töötlemise vajadus TTR-i eesmärgi täitmiseks ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast. Arvestades isikuandmete minimaalsuse põhimõtet, teeme ettepaneku § 8 punkt 4 välja jätta või põhjendada konkreetselt elukoha aadressi töötlemise eesmärki ja vajalikkust. Samuti palume § 8 punktis 5 täpsustada, et tegemist on töökoha kontaktandmetega, ning määratleda registrisse kantav andmekoosseis ammendavalt. Sõnastus 5  „kontaktandmed, sealhulgas …“ jätab andmekoosseisu avatuks. Kui vajalikud on e-posti aadress ja telefoninumber, tuleks need normis selliselt ka nimetada. 2.4. Riigi tegevusvaru andmed. Palume üle vaadata §-s 23 sätestatud andmekoosseis. Riigi Antud selgitus. tegevusvaru üle sisulise arvestuse pidamiseks peaks registrist nähtuma ka tegevusvaru hoiukoht ning juhul, kui sama varu paikneb mitmes hoiukohas, vajaduse korral ka Riigi tegevusvaru haldaja sellist ettepanekut ei konkreetses hoiukohas paikneva varu liik ja kogus. KORKS-i § 100 lõike 4 punkti 1 kohaselt ole esitanud, seetõttu ei pea vajalikuks tuleb tegevusvaru hoiulepingus muu hulgas määrata tegevusvaru asukoha aadress. Seetõttu käesoleval juhul nende andmete lisamist. palume hinnata, kas asjaomased andmed tuleks lisada ka §-s 23 sätestatud TTR-i andmekoosseisu. 2.5. Elanikkonnakaitseks vajalike objektide andmed. KORKS-i § 135 lõike 1 kohaselt on Antud selgitus. TTR i eesmärk koondada ja hoida nii riigikaitseks kui ka tsiviilkriisi lahendamiseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid ning sama lõike punkti 2 kohaselt peetakse Siseministeerium ja Päästeamet, kes on registris muu hulgas arvestust kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vastutavad nimetatud valdkonna eest, ei ole vahendite üle. Eelnõus nähakse juba ette ulatuslik andmekoosseis kriisi lahendamisel vajalike sellist ettepanekut teinud, seetõttu ei pea ehitiste, rajatiste ja muu taristu kohta, kuid eraldi ei ole käsitletud varjendeid, varjumiskohti vajalikuks selle eelnõu raames neid andmeid ega evakuatsioonikohti. lisada. Järgmiste redaktsioonide raames võib Palume hinnata, kas TTR-is tuleks pidada arvestust ka varjendite, varjumiskohtade ja selle ettepanekuga vajadusel arvestada, kui evakuatsioonikohtade üle. Arvestades nende vahetut seost KORKS-is sätestatud Siseministeerium ja Päästeamet seda elanikkonnakaitse tegevustega ning vajadust omada kriisi lahendamisel terviklikku ülevaadet vajalikuks peavad. olemasolevatest võimalustest, võiks registris vajaduse korral kajastada muu hulgas objekti asukohta, liiki, mahutavust, ligipääsetavust, kasutuselevõtuks vajalikku teavet ja kontaktandmeid. Kui osa põhiandmetest sisaldub teistes andmekogudes, tuleks nende dubleeriva kogumise asemel võimaluse korral kasutada andmevahetust. 2.6. Juurdepääsuõiguste ja andmete väljastamise arvestus. Eelnõu § 37 lõige 2 eristab Antud selgitus. registriandmetele juurdepääsu kahte viisi: juurdepääsuõiguse andmist ja andmete väljastamist. Juurdepääsuõiguse saanud isik võib registrit talle antud õiguste ulatuses vahetult kasutada, Tegemist on kehtiva põhimääruse sealhulgas andmeid vaadata ja pärida, samas kui andmete väljastamisel antakse isikule andmekoosseisuga, mis ei ole puutumuses konkreetsed registriandmed ilma talle registrile juurdepääsuõigust andmata. KORKS muudatustega. Paragrahvi 37 lõige 4 neid kahte olukorda ei erista: arvestust peetakse sõnastuse järgi juurdepääsuõigust omavate isikute üle, kuid arvestuse andmetena nimetatakse andmete väljastamise põhjust, kuupäeva ja viisi. Palume juurdepääsuõiguste arvestus ja registriandmete väljastamise arvestus eristada ning määrata kummagi puhul vajalik andmekoosseis. 2.7. Registriandmete ajakohasus ja säilitamine. Eelnõu § 38 lõige 2 seob osa Arvestatud. registriandmete ajakohasuse kindla tähtaja või lähteandmekogust kustutamisega. KORKS-i § 6 135 lõike 6 kohaselt säilitatakse TTR-i andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni ning § Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid kuni kümme aastat nende registrisse kandmisest. KORKS-i seletuskirja kohaselt on teisest andmekogust saadud andmed ajakohased kuni põhiregistri andmete muutumiseni ning muutunud andmed tuleb TTR-is asendada. Seega tuleb eristada andmete tegelikku ajakohasust ja nende säilitustähtaega. Kümneaastane isikuandmete säilitamise ülempiir tuleneb vahetult KORKS-i § 135 lõikest 6 ja seda ei ole võimalik määrusega pikendada. Samas võib selle ülempiiri mehaaniline kohaldamine takistada TTR-i eesmärgi täitmist olukorras, kus isikuandmed on kümne aasta möödumisel jätkuvalt ajakohased ja nende töötlemine registri eesmärgi täitmiseks vajalik. Näiteks võib sama isik olla sõiduki omanik või vastutav kasutaja või muu registris kajastatava vara omanik või valdaja üle kümne aasta. Sellisel juhul tekiks kümneaastase tähtaja möödumisel vajadus kustutada registrist andmed, mida on registri eesmärgi täitmiseks jätkuvalt vaja. Seetõttu tuleb §-s 38 leida KORKS-i § 135 lõikega 6 kooskõlas lahendus ka juhuks, kui isikuandmete töötlemise vajadus kestab üle kümne aasta. Ühe võimalusena võib ette näha, et kümneaastase tähtaja möödumisel senised isikuandmed kustutatakse ning juhul, kui nende töötlemine on registri eesmärgi täitmiseks jätkuvalt vajalik, saadakse ajakohased andmed andmeandjalt või lähteandmekogust uuesti ja kantakse registrisse. Sellest lähtudes ei ole põhjendatud lugeda § 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud teavet automaatselt ajakohaseks kümme aastat kande tegemisest või muutmisest. Samuti ei saa § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud teabe ajakohasuse lõppu siduda üksnes selle lähteandmekogust kustutamisega, sest lähteandmed võivad muutuda ka kirjet kustutamata. Eraldi tuleb üle vaadata § 38 lõike 2 punkt 3. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud sõidukiandmed hõlmavad lisaks sõiduki tehnilistele andmetele omaniku, vastutava kasutaja ja tegeliku kasutaja isikuandmeid. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitada kogu § 15 lõikes 1 nimetatud andmekoosseisu ühtselt 25 aastat ajakohasena. Isikuandmed tuleb ajakohastada vastavalt lähteandmete muutumisele ning nende säilitamisel tuleb järgida KORKS-i § 135 lõike 6 teises lauses sätestatud kümneaastast ülempiiri. Palume § 38 sellest lähtudes ümber sõnastada nii, et andmete ajakohasus ja säilitustähtaeg oleksid selgelt eristatud. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku sõnastada § 38 näiteks järgmiselt: „§ 38. Registriandmete säilitamine 7  (1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, arvestades lõikes 4 sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaega. (2) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete ajakohasuse lõppemisel asendatakse need ajakohaste andmetega või kustutatakse. Andmeandja teavitab registri pädevat töötlejat andmete muutumisest või nende ajakohasuse lõppemisest. (3) Paragrahvi 33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmed ajakohastatakse vastavas andmekogus olevate põhiandmete muutumisel. Andmed kustutatakse registrist, kui vastavad andmed kustutatakse lähteandmekogust või nende TTR-is töötlemise vajadus muul põhjusel lõpeb. (4) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse kandmisest arvates. Kui kümneaastase tähtaja möödumisel on isikuandmete töötlemine registri eesmärgi saavutamiseks jätkuvalt vajalik, kustutatakse senised andmed ning andmeandjalt või lähteandmekogust saadud ajakohased andmed kantakse registrisse uuesti. (5) Andmed kustutatakse nende ajakohasuse lõppemisel või lõikes 4 sätestatud säilitustähtaja möödumisel.“. Kui M-kategooria sõidukite puhul soovitakse säilitada eraldi 25-aastane tähtaeg, tuleb see sõnastada säilitustähtajana ja eristada § 15 lõikes 1 sisalduvate isikuandmete säilitamises 2.8. Järelevalve registri pidamise üle. Eelnõu § 40 käsitleb ühe regulatsioonina registri Arvestatud. vastutava töötleja, Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi ning andmekaitse järelevalveasutuse järelevalvet ja annab neile ühetaolised volitused, sealhulgas õiguse Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. siseneda ruumi, kus andmeid töödeldakse või paikneb töötlemiseks kasutatav seade. Selline lahendus vajab muutmist. Tuleb eristada registri kaasvastutava töötleja kontrolli registri nõuetekohase pidamise üle ning seadusest tulenevat järelevalvet. Andmekogude pidamise üle tehtava järelevalve pädevus ja volitused tulenevad seadusest ning neid ei ole vaja põhimääruses korrata ega laiendada. Samuti tuleneb ministeeriumi teenistuslik järelevalve tema valitsemisala asutuse üle Vabariigi Valitsuse seadusest. Eelkõige ei saa põhimäärusega anda järelevalve tegijatele seadusest sõltumatut ruumi sisenemise või muud järelevalvevolitust. Teeme ettepaneku jätta §-st 40 välja järelevalveasutuste ja nende volituste loetelu ning sõnastada säte näiteks järgmiselt: „§ 40. Kontroll ja järelevalve registri pidamise üle (1) Kaasvastutav töötleja kontrollib registri pidamise nõuetekohasust talle § 3 kohaselt määratud ülesannete ulatuses. (2) Seadusest tulenevat järelevalvet registri pidamise üle tehakse seaduses sätestatud alustel ja 8  korras.“. Seletuskiri tuleb viia valitud lahendusega kooskõlla. Praegu nimetatakse selles järelevalve tegijana muu hulgas Riigi Infosüsteemi Ametit, keda § 40 lõikes 1 nimetatud ei ole. 3. Seletuskiri. Seletuskiri vajab terviklikku ajakohastamist ja eelnõuga kooskõlla viimist. Arvestatud. Mitmes osas on kasutatud varasema TTR-i põhimääruse seletuskirja teksti, mis ei vasta enam kehtivale õigusele ega kavandatavale regulatsioonile. Seetõttu ei piirdu vajalikud muudatused Seletuskirja täiendatud, parandused sisse üksikute viidete või terminite parandamisega. viidud ning mõju osa viidud kooskõlla TÖR põhimääruses kajastatud TTR ja TÖR vahelise Muu hulgas viidatakse seletuskirjas praeguseks kehtetule Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmevahetu mõjudega. direktiivile 95/46/EÜ. Paragrahvi 3 selgitus ei vasta kavandatud töötlejate struktuurile ega arvesta KORKS-i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat nõuet sätestada põhimääruses kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded. Paragrahvi 6 selgitus tugineb praeguseks kehtetule infosüsteemide turvameetmete regulatsioonile ning tuleb viia kooskõlla kehtiva infoturbe korraldusega, sealhulgas põhjendada registri turvaklassi ja turbeastme valikut kehtivate nõuete alusel. Samuti kasutatakse seletuskirjas aegunud asutuste nimetusi, sealhulgas Maanteeamet, Veeteede Amet, Lennuamet ja Tehnilise Järelevalve Amet. Paragrahvide 26 ja 30 selgitused tuleb sisuliselt ümber teha vastavalt KORKS-i taustakontrolli ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade regulatsioonile. Üle tuleb vaadata ka õigusviited. Näiteks on seletuskirja punktis 6 määruse kehtestamise alusena nimetatud KORKS-i § 134 lõiget 3, kuigi TTR-i põhimääruse kehtestamise volitusnorm on KORKS-i § 135 lõige 3. Samuti vajab ajakohastamist mõjude osa. Väide, et määruse mõju ulatus ja sihtrühm võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei muutu, ei arvesta kriisiülesandega ameti- ja töökohtade arvestuse sisu ja asjaomaste subjektide ringi muutumist ega sellega seotud andmekoosseisu ja andmevahetuse muudatusi. Seletuskirjas endas on seejuures märgitud, et vajalikud on TTR-i ja TÖR-i arendustööd. Samuti võib muutuda nende asutuste ja isikute töökoormus, kes peavad registrisse uusi andmeid esitama või neid ajakohastama. Palume mõjud ja mõjutatud sihtrühmad tegelikest muudatustest lähtudes uuesti hinnata. Palume seletuskirjas selgelt välja tuua ka olulisemad muudatused võrreldes kehtiva TTR- i põhimäärusega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-de 63–65 kohaselt peab määruse eelnõu seletuskiri käsitlema eelnõuga kaasnevaid muudatusi ning sisaldama eelnõu sisu ja võrdlevat analüüsi. Kuigi seletuskirja punkt 2 kannab pealkirja „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, kirjeldatakse 9  selles valdavalt eelnõu sätete sisu ning muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole tervikuna hõlpsasti eristatavad. Arvestades eelnõule antud tavapärasest lühemat kooskõlastustähtaega, hõlbustaks muudatuste selge väljatoomine oluliselt eelnõu ja seletuskirja läbitöötamist ning oleks nii kooskõlastajate kui ka eelnõu koostaja huvides. Kliimaministeerium 16.09.2026 e-kiri 1. Määrus Arvestatud. • § 32 lg 1 p 6 - kuna EELISe vastutav töötleja on KliM, siis kas Keskkonnaagentuur on korrektne andmeesitaja. Hetke ajaraamis ei ole me jõudnud olemasoleva praktika kohta Eelnõu vastavalt muudetud. uurida. • § 33 lg 1 p 4 toodud keskkonnalubade infosüsteemi asemel on tõenäoliselt keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) silmas peetud. • Kehtiv määrus ja eelnõu viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2022/2557, seletuskirjas on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ. 2. Seletuskiri Arvestatud. • Eelnõu seletuskirja märkuste osas puuduvad eelnõu koostajate andmed, mis on kohustuslikud HÕNTE § 41 lg 3 kohaselt. Seletuskirja vastavalt muudetud. • § 17 puhul viidatakse kehtetule määrusele • § 18 viidatakse Maanteeametile, peaks olema Transpordiamet (TRAM). • § 19 viidatakse Veeteede Ametile, peaks olema TRAM. Samuti on viide 11 kehtetule määrusele. • § 20 viidatakse Lennuametile, peaks olema TRAM. • § 23 viide kehtetule määrusele • §24 viide kehtetule määrusele. Viide keskkonnaregistrile ei ole korrektne, sest keskkonnaregister on kehtetuks tunnistatud ja selle asemel on asutatud EELIS. Lisaks, jäätmekäitluskohtade andmed on KOTKASes • § 27 viited VEKAle ja keskkonnaregistrile ei ole korrektsed, kuna neid ei eksisteeri. Puurkaevude andmed on hoopis EELISes • Peatükis 5 palume välja tuua ka andmekogude TTRiga liidestamise kulud ja kelle eelarvest need kaetakse. Siseministeerium e-kiri 17.09.2026 1. Arutasime PÄA-ga TTR vastutava töötleja ülesannete jaotust ja ettepanek on jagada see Arvestatud osaliselt. valdkonnapõhiselt, kus PÄA kui vastutava töötleja ülesanded on järgmised: 10  (X) Päästeameti ülesanded vastutava töötlejana ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, Siseministeeriumi pakutud 4 ja 7 välja võetud, ohuteavituse, pääste- ja demineerimistöö läbiviimisel korraldamisel: kuid ülejäänud punktid eelnõusse sisse viidud. 1) tagada koostöös vastutava töötlejaga infosüsteemi pidamine õigusaktides ning Punkti 4 osas leppisime PÄA kokku, et RKIK infosüsteemi kasutamise korras sätestatud nõuete kohaselt; annab kasutajate juurdepääsuõigused. Kuna 2) rakendada koos vastutava ja volitatud töötlejaga töödeldavate andmete käideldavuse, registri kasutamine on otseselt seotud IP tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja aadressiga, mis tuleb eelnevalt KÜVJ infotehnoloogilisi turvameetmeid; registreerida, siis PÄA jääb õigus neid taas 3) vastutada isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest ning osaleda andmesubjektide aktiveerida või muuta mitteaktiivseks. päringute lahendamises oma pädevuse piires; 4) määrata ja hallata oma valdkonnaga seotud kasutajate juurdepääsuõigusi ja Punkti 7 osas on kõik andmevahetus lepingud kasutajarolle vastavalt infosüsteemi kasutamise korrale ning oma pädevusele; asjaomaste andmekogudega sõlminud RKIK. 5) teostada oma pädevuse piires järelevalvet infosüsteemi kasutamise ja andmete Kuna andmeid majutab KÜVJ, siis peaks see kvaliteedi üle; ikkagi RKIK ülesanne olema. 6) korraldada oma valdkonnaga seotud infosüsteemi funktsionaalsuse ja andmekoosseisu sisulist arendamist koostöös vastutava ja volitatud töötleja ning teiste asjaomaste osapooltega; 7) korraldada ja koordineerida oma valdkonnas vajalike andmete vahetamist teiste asjaomaste andmekogude ja infosüsteemidega ning vajaduse korral osaleda vastavate andmevahetuslepingute sõlmimisel; 8) teha koostööd teiste asutuste ja isikutega ning tagada oma pädevuse piires infosüsteemi kasutamise ja andmete töötlemise koordineeritus. Siseministeeriumi 01.10.2026 nr 1-7/250-4 1. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate rollide selgus Arvestatud. Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on Päästeameti lisandumine tsiviiltoetuse registri Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. vastutava töötlejana. Samas ei nähtu eelnõust piisava selgusega, millise andmestiku eest edaspidi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet vastutavad, sh kuidas jagatakse andmesubjekti õiguste täitmist või kuidas toimub rikkumiste menetlus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (IKÜM) art 26 nõuab kaasvastutavate töötlejate rollide selget määratlemist. Kuna ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 135 lg 4 p 1 kohaselt tuleb põhimääruses sätestada kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded, palume täpsustada: 1) milliste registriandmete ja registri funktsioonide eest vastutab RKIK; 2) milliste registriandmete ja registri funktsioonide eest vastutab Päästeamet; 11  3) kuidas jaguneb vastutus andmete kvaliteedi, registri arendamise, andmesubjektide õiguste tagamise ning rikkumiste menetlemise eest; 4) milline on Päästeameti roll tavaolukorras ning milline riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal. Seletuskirjas võiks selgemalt avada, et Päästeameti vastutava töötleja roll on seotud eelkõige kriisiolukordade lahendamise toetamisega, sealhulgas evakuatsiooni, varjumise, ohuteavituse ning pääste- ja demineerimistööde läbiviimisega. Samuti vajab täpsustamist volitatud töötlejate roll. Andmekogu volitatud töötleja mõiste sisu tuleneb avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lg-test 2 ja 3. AvTS käsitleb volitatud töötlejana teist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut või hanke- või halduslepingu alusel toimetavat eraõiguslikku isikut, kellele vastutav töötleja on volitanud andmete töötlemise ja andmekogu majutamise. Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. AvTS-i loogika järgi ei ole andmeandja ega registri kasutaja veel volitatud töötleja. Seetõttu jääb eelnõust ebaselgeks, milliseid volitatud töötleja rolle täidavad eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejad. Nende rolli sisu ei ole seletuskirjas ega eelnõus välja toodud. Samuti tekib küsimus, kas volitatud töötlejad on õigesti määratud arvestades AvTS-s sätestatut. Näiteks ei saa sama asutus korraga olla andmekogu vastutav ja volitatud töötleja, nagu eelnõu RKIK'i käsitleb. 2. Andmete esitamise kohustuse täpsustamine Antud selgitus. Eelnõust ei selgu üheselt, milliste sätete alusel ja millises ulatuses erinevad asutused registrile Tegemist ei ole uue loodava registriga ning andmeid esitavad. Näiteks, kui eelnõu § 11 alusel võib eeldada, et sättes kirjeldatud andmete antud paragrahvis ei muudeta ühtegi esitamise kohustus on muuhulgas ka Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA), mida andmevälja. Säte on kehtiv aastast 2016. Kõik kinnitab ka seletuskirjas sama sätte selgituseks toodud näide, siis jääb muus osas ebaselgeks, andmeväljad on paragrahvis 11 täpselt kas eelnõus toodu kohaselt on täiendavaid sätteid, mille alusel tekib PPA-le kohustus registrile loetletud. andmeid esitada. Andmeandjad peavad üheselt aru saama, milliseid andmeid neilt oodatakse ning millisel õiguslikul alusel neid andmeid töödeldakse. Seetõttu palume eelnõu korrigeerida viisil, mis välistab mitmeti tõlgendamise. 3. Andmete õigsuse kontrollimine ja parandamine Osaliselt arvestatud. 12  Eelnõu §-d 35 ja 36 reguleerivad andmete õigsust ja ebaõigete andmete kontrollimist, Selgitame, et sätete asukoht on tulenevalt parandamist ja täpsustamist, kuid ei sätesta piisava selgusega: märkuste sisseviimisest muutunud ja eelnõu § 1) kes vastutab andmete parandamise eest; 35 (uue numbriga § 34) on täiendatud. 2) millise tähtaja jooksul tuleb andmed parandada; Eelnõus ning seletuskirjas on täpsustatud 3) kuidas toimub juurdepääsu taastamine parandatud andmetele; vastutava ning kaasvastutava ja volitatud 4) kas ja kuidas teavitatakse parandustest asutusi, kes on vastavate andmete alusel teinud töötleja ülesandeid. eelotsuseid või haldusotsuseid. Palume täiendada regulatsiooni ning sätestada andmete parandamise kord ja parandamisele järgnevad tegevused selgemalt. 4. Registritoimingute tähtajad Antud selgitus. Eelnõu § 34 lg 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud tegema registritoimingu viivitamata, Eelnõu sõnastus ei välista ega piira andmete kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul pärast andmete saamist. KORKS § 83 lg 7 nõuab sissekandmist viie tööpäeva jooksul ehk aga elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise andmete registrisse kandmist lühema aja jooksul kui 10 tööpäeva. 5 tööpäeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest. Palume kontrollida, et põhimääruse regulatsioon ei võimaldaks seaduses sätestatud tähtaja ületamist ning vajadusel näha ette vastavad erisused. 5. Eelotsuste kajastamine registris Antud selgitus. Eelnõu ei reguleeri piisava täpsusega eelotsuste kajastamist registris. Eelnõu § 29 kirjeldab Eelotsuse puhul on tegemist asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmeid, kuid sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise KORKS §-s 79 nimetatud eelotsust ei ole andmekoosseisus selgelt eristatud. Tuleb täpsustada, määramisega, mis on kajastatud eelnõu § 28 kuidas kajastatakse eelotsust, selle tingimusi, muutmist ja kehtivuse lõppemist ning seost lõikes 1. hilisema otsuse või täitmisega. See aitab näiteks vältida olukorda, kus tingimuslikku eelotsust Kui tekib kriisiolukord, siis võib täiendavalt käsitatakse juba rakendatava kohustusena. Seetõttu palume täpsustada: määrata asja sundkasutusse võtmist või 1) kuidas eelotsus registrisse kantakse; sundvõõrandamist ning sellisel juhul on tegu 2) millised andmed eelotsuse kohta registreeritakse; asja sundkasutusse võtmise või 3) kuidas kajastatakse eelotsuse muutmine ja kehtivuse lõppemine; sundvõõrandamise otsuse rakendamisega, 4) kuidas luuakse seos eelotsuse, hilisema otsuse ja selle täitmise vahel. mille andmeväljad on täpsemalt loetletud Eriti oluline on see olukorras, kus registrit kasutatakse sundkasutuse või sundvõõrandamise eelnõu § 28 lõikes 2. eelotsuste tegemiseks juba enne kriisiolukorra tekkimist. 13  Toimingute tegemine käib vastavalt KORKSis ning HMSis sätestatule ja seda ei pea põhimääruses reguleerima. 6. Andmekoosseisu täpsustamine ja andmete minimaalsus Arvestatud. Eelnõu näeb ette ulatusliku andmete kogumise ja ristkasutamise paljudest riiklikest Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Lisaks registritest. selgitame, et kuivõrd eelnõuga ei looda uut Ristkasutus 23 erineva riikliku andmekoguga (sh töötamise register, liiklusregister, andmekogu ning andmekoosseis jääb sisuliselt kinnistusraamat) tähendab mahukat isikuandmete kogumist. Eelnõu peaks täpsustama, muutmata, siis ei näe Kaitseministeerium millised andmeväljad erinevatest registritest üle võetakse, et vältida andmekogudest "kõige käesoleva kiireloomulise eelnõu menetlemise olemasoleva" automaatset peegeldamist (data scraping/bulk download). Andmete tõttu võimalust sellist mahukat täppistööd teha. minimaalsuse põhimõttest lähtudes peaks olema selgelt põhjendatud iga registrisse talletatav Kaitseministeerium nõustub selle töö andmeliik. ettevõtmisega koostöös Siseministeeriumiga järgnevate aastate jooksul, sest Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus ei ole ainus selle registri vastutav ega kaasvastutav töötleja. 7. Füüsiliste isikute andmete töötlemise proportsionaalsus Teadmiseks võetud ja antud selgitus. Eelnõu näeb ette ulatuslikus mahus füüsilisest isikutest omanike ja kasutajate andmete Eelnõuga ei looda uusi andmekoosseise vara töötlemise (§ 15 jm). Sõidukite, veesõidukite, masinate ja katastriüksuste puhul kogutakse omanike isikuandmete osas. Nimetatud ulatuslikult eraisikutest omanike/kasutajate isikukoode, elukoha aadresse ja telefoni hinnang on antud ja analüüsitud 2016. aastal numbreid. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu analüüsi, kas kõigi füüsilisest isikust omanike asutatud tsiviiltoetuse registri raames. andmete massiline ristkasutus on igal juhul hädavajalik. Seetõttu palume hinnata: 1) kas kõik kavandatud andmed on registri eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud; 2) kas kogu kavandatud kontaktteave peab olema registrisse salvestatud; 3) kas osa andmeid võiks olla kättesaadav üksnes päringu tegemisel alusregistritest. Eelkõige vajab põhjendamist füüsiliste isikute aadressiandmete, telefoninumbrite ja muude kontaktandmete ulatuslik töötlemine. 8. Ametiisikute elukoha aadresside töötlemine Antud selgitus. Eelnõu § 8 punkt 4 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist või Ametiisiku elukoha aadress on vajalik selleks, sundvõõrandamist teostava ametiisiku elukoha aadress. Leiame, et sellise andmevälja ametiisikut saaks operatiivselt kriisiolukorras 14  vajalikkus ei ole põhjendatud. Ametniku koduse aadressi töötlemine riivab põhjendamatult rakendada. Tegemist on kehtiva sättega, tema eraelu puutumatust, samas kui registri eesmärkide saavutamiseks näib olevat piisav millega ei looda uut õigust. ametiisikuga seotud ametialane kontaktteave. Palume kaaluda nimetatud andmevälja eemaldamist või selle vajalikkuse täiendavat põhjendamist. 9. Seadmete ja masinate andmestik Teadmiseks võetud. Eelnõu § 16 kohaselt kogutakse seadmete ja masinate andmeid. Mõisted „seade“ ja „masin“ hõlmavad seadme ohutuse seaduses mõttes laia esemete hulka, sh on eelnõus nimetatud mõisted abstraktsed. Seetõttu on eelnõus nimetatud kohustus ulatuslik ning seadmete ja masinate kategooriateks ja alamkategooriateks jaotamata, ei ole eelnõus toodu sisuliselt kriisis rakendatav ega täida oma eesmärki. Tulemuslikum oleks loendada, mis seadmete ja masinate kohta andmeid soovitakse. 10. Andmesubjektide õiguste regulatsioon Antud selgitus. Põhimääruses puudub eraldi paragrahv või peatükk, mis sätestaks, kuidas tagatakse Füüsilisest isikust andmesubjekti õiguste füüsilistest isikutest andmesubjektide õigused (sh õigus andmetega tutvuda, parandada, kaitse on kaasvastutava töötleja ülesandena töötlemist piirata) või millistel juhtudel neid õigusi piiratakse (nt riigikaitse ja julgeoleku eelnõus sätestatud. kaalutlustel vastavalt IKS §-le 14 ja IKÜM art-le 23). 11. Juurdepääsuõiguste haldus Antus selgitus. Eelnõu § 37 sätestab juurdepääsuõiguste andmise üldise regulatsiooni, kuid ei kirjelda Eelnõuga ei looda uut andmekogu ning piisavalt juurdepääsuhalduse sisu. Puudub täpsem regulatsioon selle kohta, kuidas andmekoosseis jääb sisuliselt muutmata. vormistatakse püsijuurdepääsud julgeoleku- ja kriisiasutustele, millised on andmesaajate Eelnõu eesmärk on kehtestada kiireloomuliselt kohustused andmeturbe tagamisel ning kuidas teostatakse päringute õiguspärasuse üle TTR põhimäärus, mis peab jõustuma 1. järelevalvet (haldusjärelevalve kohustused). oktoobril 2026. Kaitseministeerium ei näe käesoleva kiireloomulise eelnõu menetlemise Eelnõu § 37 lg 4 järgi peab volitatud töötleja juurdepääsuõigusega isikute üle arvestust, kuid tõttu võimalust kriisiasutustele eraldi loetleb andmete väljastamise põhjuse, kuupäeva ja viisi. Andmete väljastamise arvestus on juurdepääsu regulatsiooni väljatöötamiseks, täiesti eraldi küsimus. Kasutajaõiguste arvestuses peaksid kajastuma näiteks asutus, õiguste kuid oleme valmis selle välja töötama ulatus või profiil, õiguste andmise alus ning kehtivus ja lõpetamine. Samuti tuleb täpsustada, järgnevate redaktsioonide raames. millised andmed salvestatakse tsiviiltoetuse registrisse ning millised on vajalikud üksnes 15  jooksva päringu tulemusena. Näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus § 13 eristab neid lahendusi, kasutades muu hulgas esitlusinfo mõistet. Sellest sõltuvad andmete ajakohastamise, parandamise ja kustutamise kohustused. 12. Päringute ja registritoimingute logimine Mitte arvestatud. Eelnõu § 39 lg 2 kohaselt säilitatakse registritoimingute logisid kolm aastat toimingu Eelnõu on koostatud KORKS rakendamiseks. tegemisest arvates. Arvestades registri olemust ning selles sisalduvate andmete tundlikkust, TTR on 2016. aastal asutatud register ja uue võib nimetatud tähtaeg olla ebapiisav. Register on keskmise turbeastmega (M) ja piiratud terviktekstiga viiakse TTR põhimäärus juurdepääsuga riiklik register, milles sisalduvate andmete väärkasutuse tuvastamine võib võtta kooskõlla KORKS terminoloogiaga, mistõttu kauem aega. AKI juhendi kohaselt tuleb päringute ja registritoimingute logisid säilitada ei pea Kaitseministeerium vajalikuks antud piisava aja jooksul, et tagada tagantjärele kontrollitavus (IKS ja AvTS kohaselt tavaliselt kiireloomulise eelnõu menetlemise tõttu muuta vähemalt 5 aastat). registritoimingute säilitamise tähtaegu, kuivõrd ka IKS ja AvTS annavad sellest viiest aastast erandi tegemise võimaluse. 13. Säilitamistähtajad Arvestatud. Eelnõu § 38 sisaldab omavahel vastuollu minevaid säilitamistähtaegu. Eelnõu § 38 lg 3 Eelnõu vastavalt muudetud. sätestab, et isikuandmeid säilitatakse kuni 10 aastat andmete registrisse kandmisest. Samal ajal sätestab eelnõu § 38 lg 2 p 3, et M-kategooria sõidukite (ja seeläbi nende eraisikutest omanike/kasutajate) andmeid säilitatakse 25 aastat alates sõiduki esmase registreerimise kuupäevast. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole täpsustatud, mis saab isikuandmetest 10 aasta möödumisel, kui sõiduki andmeid tuleb säilitada 25 aastat. 14. Järelevalve regulatsioon Teadmiseks võetud, arvestatud osaliselt ning eelnõu muudetud. Järelevalve registri pidamise üle on käesoleva põhimääruse § 40 lg 1 kohaselt registri vastutava töötleja (RKIK ja PäA), Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi ja andmekaitse järelevalveasutuse ülesanne. § 40 regulatsioonis on mitu olulist õiguslikku puudust. Probleem ei seisne ainult sõnastuses, vaid ka selles, et järelevalve subjektid, pädevused ja meetmed on omavahel läbisegi reguleeritud. Ühes sättes püütakse reguleerida erineva õigusliku olemusega kontrollimehhanisme eristamata teenistuslikku järelevalvet, haldusjärelevalvet, andmekaitsejärelevalvet, riigi infosüsteemi üle tehtavat järelevalvet ja vastutava töötleja sisekontrolli. Riikliku andmekogu põhimääruses peaks olema reguleeritud üksnes see 16 järelevalve osa, mille kajastamine on vajalik registripidamise korralduse mõistmiseks. Ülejäänu tuleneb üldjuhul seadusest ega vaja dubleerimist. 1) Teenistuslik järelevalve. Teenistuslik järelevalve tuleneb eelkõige Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS § 41 lg 1, 7. ptk, eelkõige § 95 lg 1). Päästeamet on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus. Seetõttu teostab siseminister teenistuslikku järelevalvet Päästeameti tegevuse üle (VVS § 95 lg 1). Seega leiame, et teenistusliku järelevalve pädevus on seadusest tuletatav ning ei vaja määruses käsitlemist. Kui pädevus siiski ära nimetada, palume sarnaselt VVS-ga nimetada seda ministri pädevusena. Küll aga on vaja, et andmekogu põhimäärus reguleeriks selgelt, millised on Päästeameti ülesanded ja kohustused andmekogu vastutava töötlejana, sh millise osa andmekogu eest ta vastutab. Praegu see regulatsioon määrusest puudub, mistõttu ei ole selge teenistusliku järelevalve ulatus ja järele valvatavate kohustuste ring; 2) Õiguslikult ei ole tegemist järelevalvega, kui vastutav töötleja kontrollib iseenda tegevust. Tegemist saab olla sisekontrolliga, kvaliteedikontrolliga, infoturbe auditiga või muu auditiga. Tegemist on vastutava töötleja kohustusega, mitte järelevalvega sättes nimetatud teiste asutuste mõttes. 3) Andmekaitse järelevalveasutus on loetletud ühe järelevalvajana. AKI ei tee järelevalvet kogu registri pidamise üle, vaid tema pädevus tuleb konkreetsetest IKÜMi artiklitest ja isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) ja on suunatud isikuandmete töötlemise õiguspärasusele, turvalisusele ja andmesubjekti õiguste kaitsele. Pigem võiks AKI järelevalverolli avada järgmiselt: "Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet registris töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle seaduses sätestatud korras."; 4) Seletuskirjas on nimetatud ka RIA-t kui järelevalve tegijat. Eelnõu RIA't ei nimeta. Samas kui RIA pädevus, nagu ka AKI pädevus, tulevad seadusest, siis ei tohiks jätta määrusega muljet, et tegemist on määruse alusel loodava pädevusega. Tegemist saab olla üksnes konstateeriva või kirjeldava, kuid mitte õigustloova normiga. Seetõttu tasub kaaluda, kas asutuste, kelle järelevalvepädevus tuleb seadusest, nimetamine eelnõus on vajalik või piisab seletuskirjas järelevalvekorralduse selgitamisest; 5) Järelevalve tegija volitused ja pädevused peavad tulema seadusest. Õigused ei saa tekkida määruse alusel. Seega saaks § 40 lg 2 sisalduda määruses vaid siis, kui need pädevused tulevad nimetatud asutustele seadustest. VVS-i teenistusliku järelevalve 17  regulatsioon selliseid pädevusi ministeeriumile ei anna. Sel juhul on vaja täiendada VVSi; 6) Esmapilgul näib, et § 40 on deklaratiivne norm, mille lisamisest saaks loobuda. Kui norm jätta, võiks selle sõnastus olla "registri pidamise üle teostatakse järelevalvet seaduses sätestatud korras" või kui on soov avada sisu rohkem siis: "(1) Registri pidamise üle teostatakse järelevalvet seaduses sätestatud korras. (2) Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet registris töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle. (3) Registri vastutav töötleja tagab oma pädevuse piires registri pidamise ja registriandmete töötlemise õiguspärasuse ning käesoleva määruse nõuete järgimise.“. 15. 15. Muud olulised tähelepanekud Arvestatud. Palume kontrollida eelnõu ja seletuskirja kooskõla, sh juhime tähelepanu, et: Seletuskirjas parandused sisse viidud. 1) seletuskirjas toodud § 3 selgituses nimetatakse Päästeametit ka volitatud töötlejaks, kuigi eelnõu § 3 lg 2 seda ei tee; 2) seletuskirjas toodud § 38 selgitus põhjendab sõidukiandmete ajakohasust kümne aastaga, kuid eelnõu § 38 lg 2 p 3 sisaldab M-kategooria sõidukitele 25-aastast reeglit; 3) sõidukiandmete säilitamistähtaegade põhjendused ei vasta täielikult eelnõu sõnastusele; 4) seletuskirjas märgitakse, et määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ, mis aga on kehtetu alates IKÜM-i kohaldumisest. See tuleks asendada viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (IKÜM). 16. Palume täiendada seletuskirjas toodud mõjuanalüüsi. Eelkõige vajab põhjendamist Antud selgitus. Päästeameti lisandumise mõju registri toimimisele ja registri kasutamise laienemine kriisivalmiduse eesmärkidel, samuti isikuandmete töötlemise ulatuse muutumine ja HÕNTE kohaselt tuleb need mõjud hinnata olemasolevate andmekaitseliste mõjuhinnangute piisavus. Seaduse seletuskirjale viitamisest Siseministeeriumil. üksi ei selgu põhimääruses valitud töötlemiskorra mõju ega see, kas olemasolev andmekaitsealane mõjuhinnang katab uue töökorralduse. Kehtiva põhimääruse kasutamine alusena on võimalik, kuid uue tervikteksti kehtestamisel vajab sisuline osa KORKS-ist tuleneva tööprotsessi kohast selgitamist. 18  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 21.09.2026 nr 1.4-2/2267-1 1. 1. Teeme eelnõuga kavandatava § 26 kohta järgmised ettepanekud: 1.1 täiendada punkti 1 Arvestatud. ning sätestada sama eelnõu § 25 punkti 1 eeskujul, et elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) kohta kantakse registrisse tema ärinimi. Kui eelnõuga kavandatava § 25 punkti 1 kohaselt Eelnõu muudetud. kantakse tsiviiltoetuste registrisse ettevõtja andmetena tema ärinimi, siis tuleks ka ETO puhul Lisaks selgitame, et võrreldes EISi esitaud registrisse kanda tema ärinimi, mitte nimi. eelnõuga on paragrahvide järjestus muutunud. 2. 1.2 täiendada punkti 4, mille kohaselt kantakse registrisse elutähtsa teenuse osutamise Arvestatud. piirkond, ja lisada alternatiivsena „kui see on määratud“. Eelnõu vastavalt täiendatud. 3. 1.3 täiendada punkti 7, mille kohaselt kantakse registrisse ETO riskianalüüsis ja kriisiplaanis Antud selgitus. nimetatud tarnija, muu lepingupartneri ja tütarettevõtjanimi (tütarettevõtja ärinimi?) ja registrikood, ning lisada täiendavalt „kui andmete esitamise kohustus tuleneb õigusaktist“. KORKS § 135 lg 1 p 3 kohaselt peetakse TTR- Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 82 lõikes 9 kehtestatud volitusnormi is arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning kohaselt on elutähtsa teenuse kirjelduse ja nõuete kehtestamisel võimalus kehtestada nõuded kriisiülesandega ameti- ja töökohtade kriisiülesande täitmist toetavate teenuste sisseostmise (punkt 3) kohta alternatiivselt. Seega määramise õigusega isikute ja asutuste üle. peaks ka eelnõuga kavandatav punkt 7 seda võimalust toetama. Siinjuures jääb aga ebaselgeks, Kriisiülesandega ametikohti võivad KORKS § millisele õiguslikule alusele tuginedes on kavandatud nõue kanda registrisse teave ETO 107 lõike 5 alusel määrata ka elutähtsa teenuse tarnija, muu lepingupartneri ja tütarettevõtte kohta ning milline on sellise kohustuse praktiline osutaja tarnija, muu lepingupartner ja väljund. Hindame osundatud kavatsust ebamõistlikult koormavaks. Teave äripartnerite kohta tütarettevõte ning määrata nimeliselt või on pikemas vaates ilmselt ajas muutuv ning sellise teabe registris ajakohastamine toob kaasa erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid põhjendamatu ajakulu. elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis määratud tingimustel ja ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Nende töökohtade ja isikute määramine ei tohi mõjutada isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumist ja täitmist ning neile ei kohaldata kaitseväeteenistuse seaduse § 70 lõikes 4, § 8011 lõike 1 punktis 3 ja § 15611 lõike 2 punktis 3 sätestatut. See tähendab, et TTR-i kantava elutähtsa teenuse osutaja tarnija või muu lepingupartneti andmete praktiline väljund seisneb selles, et tuvastada, millise juriidilise isiku (või FIE) vara võib 19  riigikaitselise kriisiolukorra ajal võtta sundkasutusse ning kelle juures kriisiülesandega ametikohal olevaid isikuid ei dekonfliktita. Tegemist on otseselt nii KORKS-is sätestatud TTR pidamise eesmärgiga kui ka TTR põhimääruses sätestatud eesmärgi täitmisega. 4. 1.4 täiendada punkti 8, mille kohaselt kantakse registrisse kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, Arvestatud. telefoninumber ja e-posti aadress, ja täiendada, et mõeldud on just ETO kontaktisikut. Eelnõu vastavalt täiendatud. 5. 2. Teeme eelnõuga kavandatava § 30 kohta järgmised ettepanekud: 2.1 täpsustada punkti 1 Arvestatud. seoses kriisiülesandega ameti- ja töökohtade kohta teabe registrisse kandmisega. Hetkel on sõnastus esitatud umbisikuliselt ning ka seletuskirjast ei selgu, kellel täpsemalt on kohustus Koostöös Riigikantseleiga on eelnõu vastavalt kõnealused andmed registrisse kanda. täiendatud. 6. 2.2 täpsustada punktis 2 nimetatud kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirangut ja Arvestatud. piirangu alust. Hetkel jääb ebaselgeks ja ka seletuskirjast ei selgu, mida tuleb nimetatud piiranguna registrisse kanda. Koostöös Riigikantseleiga on eelnõu vastavalt täiendatud. 7. 3. Teeme eelnõuga kavandatava § 34 kohta järgmised ettepanekud: 3.1 tagada lõigete 1 ja 2 Arvestatud. parem kooskõla KORKS-iga, et tagada selgus andmeid esitavas asutuses. Esmalt osundame, et lõikes 2 on nimetatud nii ametiasutus kui ka haldusorgan, samas kui termin haldusorgan on Eelnõu vastavalt muudetud. haldusmenetluse seaduse §-le 8 tuginedes oluliselt laiem termin kui ametiasutus. Lisaks kasutatakse nii lõikes 1 kui ka 2 terminit ametiasutus, samas kui määruse andmise aluseks olevas KORKS-is kasutatakse sama terminit peamiselt viidates kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele. Lisaks kasutatakse KORKS-is terminit valitsusasutus. KORKS-i §-s 184 on aga terminit ametiasutus kasutatud kontekstis „ministeerium võib oma valitsemisalas määrata ametiasutused“. Seega ei ole KORKS-i terminikasutus järjepidev, mistõttu ei saa ka üheselt järeldada, et termini ametiasutus puhul peetakse silmas nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ametiasutusi. Teeme ettepaneku veelkord analüüsida lõiget 2 ning sätestada võimalikult täpselt nende asutuste ring, kes peavad andmeid registrisse kandmiseks esitama. 8. 3.2 ajakohastada lõiget 2 kitsendava nõude osas, mille kohaselt tehakse registritoiming üksnes Antud selgitus. kirjaliku dokumendi alusel. Sama lõike teise lause kohaselt võib esitada andmeid andmevahetuse kaudu või elektroonsel andmekandjal üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud 20  andmekogu volitatud töötlejaga. Teeme ettepaneku veelkord analüüsida kirjaliku dokumendi Vastava paragrahvi teine lause täpsustab, et esitamise nõude asjakohasust ja sellega kaasnevat töökoormust või selgitada eelnõuga toimingu tegemiseks võib andmed esitada ka kavandatavat nõuet seletuskirjas täpsemalt. elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga. Justiits- ja Digiministeerium 21.09.2026 nr 8-2/6540 1. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kaasamine - vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse Antud selgitus. (IKÜM) artiklile 52 tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult. Tulenevalt eelnevast ei ole JDM-il võimalik kohustada AKI-t Selgitame, et tegemist ei ole uue registriga, andma oma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab mida alles asutatakse või mille isikuandmete ise eelnõu AKI-le arvamuse andmiseks edastama. Palume eelnõu esitada arvamuse koosseise muudetakse. AvTS § 433 lõike 5 avaldamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile. alusel kehtestatud määrusese kohaselt tuleb Riigi Infosüsteemi Ametiga ning Andmekaitse Inspektsiooniga kooskõlastada täpsemad tingimused ja kord ning vajadusel andmekogu asutamise ja pidamise tehnilised ja korralduslikud nõuded andmekogu asutamisel või andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmisel. Arvestades asjaoluga, et eelnõuga ei muudeta isikuandmete koosseise ega looda uut registrit ega asutata registrit (on asutatud KORKS alusel) ning TTR põhimäärus peab jõustuma 1. oktoobril 2026, siis ei ole AKI kaasamine antud juhul tingimata nõutav. 2. Eelnõu § 3 - kõnealuse sättega nähakse ette vastutavad ja volitatud töötlejad. Juhime Arvestatud osaliselt. tähelepanu, et varasemalt, kui kriisiolukorra ja riigikaitse seadus käis Justiits- ja Digiministeeriumis kooskõlastamisel olid seaduse tasandil tsiviiltoetuste registri Eelnõu täiendatud kaasvastutava töötleja regulatsioonis kirjas, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet on kaasvastutavad ülesannetega. Selgitame, et ka vastutava töötlejad. Vastu võetud seaduses ning põhimääruse eelnõus on nad aga vastutavad töötlejad. töötleja ülesanded tuleb TTR põhimääruses Oluline on ka tähele panna, et põhimääruse volitusnormis on kaasvastutavate töötlejate täpsemalt sätestada, sest nii näeb ette KORKS ülesanded, mitte vastutavate töötlejate ülesanded. Kui nimetatud asutused mõlemad täidavad § 135. Samuti selgitame, et kuivõrd TTR samas andmekogus neile seadusega pandud ülesannet, mille raames töötlevad samu andmekoosseis hõlmab kogu andmestikust isikuandmeid, on nad isikuandmete kaasvastutavad töötlejad. Palume esimesel võimalusel vaid 2% isikuandmeid, siis tuleb teiste andmete töötlemine, mis ei ole seotud 21  teha KORKS-is vastav muudatus ning põhimääruse § 3 lõikes 1 näha ette, et Riigi kaasvastutusega, samuti täpsemalt reguleerida. Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet on kaasvastutavad töötlejad. Seetõttu on eelnõus nüüd täpsemalt sätestatud TTR vastutav, kaasvastutav ja volitatud töötleja ning nende ülesanded. 3. Eelnõu § 3 lg 2 - kõnealune säte näeb ette volitatud töötlejad. Juhime tähelepanu, et volitatud Antud selgitus. töötleja tegutseb vastutava töötleja juhiste järgi, st ta täidab vastutava töötleja ülesandeid tema eest. On kaheldav, et lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejad, nt Kaitseressursside Amet, Kaitseressursside Amet täidab KORKS kohast Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigikantselei või elutähtsa teenuse kriisiülesandega ameti- ja töökohtade toimepidevuse korraldaja täidavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Päästeameti dekonfliktimise rolli, st seadusest tulenevat ülesandeid. Kui nimetatud asutused täidavad andmekogus nende endi seadusest tulenevaid ülesannet. Riigikantselei sisestab ja töötleb ülesandeid, on nad kaasvastutavad töötlejad. Kui nad annavad andmekogusse andmeid andmeid samuti KORKS sätestatud ülesannete vastutava töötleja ülesande täitmiseks, siis on nad andmeandjad. Lisaks ei saa sama asutus täitmiseks. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) olla nii vastutavaks kui volitatud töötlejaks. Palume on paraku aga ikkagi mõlemat, nii vastutav kui eelnõu vastavalt parandada. ka volitatud töötleja, sest TTR põhiandmete osas on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastutav töötleja (nt asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamisega seotud andmed), kuid andmed, mis ei ole TTR põhiandmed ja mis esitatakse TTR-i viisil, mis ei ole X-teega liidestatud, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus volitatud töötleja, kes teeb ise vastava registritoimingu. 4. Kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded – juhime tähelepanu, et KORKS § 135 lg 4 Arvestatud. p 1 näeb ette, et põhimääruses tuleb ette näha ka registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded. Eelnõust ei ole näha, milliseid ülesandeid milline kaasvastutav töötleja ja Eelnõu vastavalt täiendatud. volitatud töötlejad täidavad. Palume eelnõu selles osas täiendada. 5. Eelnõu § 6 lg 1 - kõnealuse sättega nähakse ette, et registri pidamisel kohaldatakse avaliku Arvestatud. teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Juhime tähelepanu, et seadused kohalduvad igal juhul ja seda ei Säte eelnõust välja jäetud. ole vajadus põhimääruses korrata. Pigem tekitab selline kordamine õigusselgusetust, et kas teised seadused sellisel juhul ei kohaldu. Palume kõnealune säte põhimäärusest välja jätta. 22 6. Eelnõu § 11 lg 1 p 1 - kõnealuse sättega nähakse ette, et andmekogusse kantakse hoone või Arvestatud. rajatise omanik. Palume siin täpsustada, milliseid andmeid omaniku puhul töödeldakse, nt nimi, registrikood, isikukood vms. Eelnõu vastavalt täiendatud. 7. Eelnõu § 15 lg 1 p 9 - kõnealuse sättega nähakse ette, et andmekogusse kantakse sõiduki Arvestatud. tegeliku kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. KORKS § 135 lg 5 p 4 kohaselt töödeldakse andmekogus Eelnõust säte välja jäetud. vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmeid, punkti 3 kohaselt kriisiülesande saaja üldandmed. Kõnealusest loetelust ei nähtu tegeliku kasusaaja andmeid. Palume seletuskirjas välja tuua, millise isikuandmete kategooria alla tegelik kasusaaja mahub. 8. Eelnõu § 32 - kõnealuse sättega nähakse ette andmete esitajad (andmeandjad), kuid Arvestatud. kõnealusest sättest ei nähtu, mis andmeid andmeandjaid andmekogusse esitavad. Palume sätet täiendada nii, et sealt nähtuks, milliseid andmeid peab iga andmeandja andmekogule esitama. Eelnõu vastavalt täiendatud. Ka põhimääruse volitusnormis on KORKS § 135 lg 4 punktis 3 antud volitus andmeandjate ja nende edastatavate andmete kehtestamiseks. Juhime tähelepanu, et tegemist on kohustava volitusnormiga, seega on volituse saaja kohustatud ette nägema kõik volitusnormis loetletu. Ka eelnõu §-s 33 tuleb ette näha, millised andmed saadakse andmevahetuse käigus teistest andmekogudest. 9. Eelnõu § 35 – kõnealuse sätte lõikega 1 nähakse ette, et registrisse esitatud andmete õigsuse Arvestatud. ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja. Juhime tähelepanu, et andmeandjal on kohustus esitada andmekogusse korrektsed andmed, kuid pärast andmete andmekogusse kandmist Eelnõu muudetud. vastutab nende eest andmekogu vastutav töötleja. Palume kaaluda, kas soovite sellest tulenevalt sätte sõnastust muuta sarnaseks lõikega 2. Lõikega 3 nähakse ette, et andmekogudest saadava teabe õigsuse eest vastutus sätestatakse vastava andmekogu asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktidega. Selle lõike palume välja jätta, kuna andmekogus töödeldavate andmete õigsuse eest vastutab andmekogu vastutav töötleja, st tsiviiltoetuste registris vastutab andmete õigsuse eest nimetatud registri vastutav töötleja isegi olukorras, kus andmevahetuse käigus on saadud teisest andmekogust väärad andmed. 10. Eelnõu § 37 – kõnealuse sätte lõikega 1 nähakse ette, et register on piiratud juurdepääsuga ja Antud selgitus. registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Juhime tähelepanu, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) tunnistamise alused tulenevad avaliku teabe seadusest Erinevad koolkonnad lähtuvad selle sätte (AvTS). Milline teave on AK, tuleb igakordselt kaaluda. Isegi kui kogu andmekogus sisalduv lisamisel või ärajätmisel erinevalt. Kehtivas teave kvalifitseerub Teie hinnangul suure tõenäosusega AK-ks AvTS-is loetletud alustel, siis õiguses leiab mitmeid registrid, mil 23  puudub vajadus seda andmekogu põhimääruses reguleerida, kuna AvTS kohaldub igal juhul. õigusselguse huvides on täpsustav säte Palume lõike 1 eelnõust välja jätta. põhimäärusesse lisatud. 11. Eelnõu § 38 lg 5 – kõnealuse sättega nähakse ette, et registriandmete töötlemisel ja Osaliselt arvestatud. kustutamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja arhiiviseadusest. Kuna AvTS ja arhiiviseadus kohalduvad igal juhul, siis puudub vajadus sellekohase viite tegemiseks Täpsustatud sätet, kuid ei ole välja jäetud. Vt põhimääruses. Kui andmete säilitamise tähtaeg andmekogus on saabunud, siis kustutatakse ka eelmist kommentaari. need andmekogust ja vajadusel antakse üle arhiivi. 12. Eelnõu § 39 – kõnealuse sätte lõike 1 punktiga 1 nähakse ette, et registritoimingu kohta Arvestatud. säilitatakse toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed. Palume siin täpsustada, millised andmed on tuvastamist võimaldavad andmed, nt nimi, isikukood jne. Eelnõu vastavalt täiendatud. 13. Eelnõu § 40 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, millised õigused on järelevalve tegijal. Arvestatud. Juhime tähelepanu, et sellekohane säte võib kitsendada järelevalve tegija seadusest tulenevaid õigusi, seega palume sätet täpsustada, et vastavasisulised õigused on üksnes Eelnõu vastavalt muudetud. Kaitseministeeriumil ja Siseministeeriumil, kuna Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve pädevus tuleb seadusest. Rahandusministeerium 22.09.2026 e-kiri Rahandusministeerium palub täiendada eelnõu seletuskirja kulusid käsitlevat osa 5 järgmise Arvestatud. sõnastusega: Seletuskirja vastavalt täiendatud. Muudatuste rakendamisega seotud arenduste ulatust ja võimalikku kulu täpsustati eelnõu kooskõlastamise käigus Maksu- ja Tolliameti ning asjaomaste andmekogude vastutavate töötlejatega. Esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Kui edasiste analüüside ja arendusplaanide tulemusel muutub mõeldavaks andmekogude liidestus või muul viisil andmevahetuse automatiseerimine, ning asutuste olemasolevad ressursid sellist arendust ei võimalda, siis käsitletakse vastava arenduse läbiviimiseks vajalikku potentsiaalset rahastusvajadust järgnevate aastate eelarveprotsessides. Juhul kui riigi eelarveprotsessist raha ei eraldata, leitakse vahendid asutuse eelarvest. 24 EELNÕU 02.10.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tsiviiltoetuse registri põhimäärus Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 8 ja § 135 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus (1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik lühend on TTR. (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets. § 2. Registri pidamise eesmärk Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ja tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle; 2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle; 3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle; 4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle. § 3. Registri vastutav, kaasvastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutavad töötlejad on 1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmete üle arvestuse pidamisel ning riigikaitseks vajalike asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete üle arvestuse pidamisel; 2) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, ohuteavituse, pääste- ja demineerimistöö läbiviimiseks vajalike vahendite üle arvestuse pidamisel. (2) Vastutava töötleja ülesanded oma valdkonna piires on: 1) tagada infosüsteemi pidamine õigusaktides ning infosüsteemi kasutamise korras sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendada koos volitatud töötlejaga töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid; 3) vastutada isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest; 5) teostada oma pädevuse piires järelevalvet infosüsteemi kasutamise ja andmete kvaliteedi üle; 6) korraldada oma valdkonnaga seotud infosüsteemi funktsionaalsuse ja andmekoosseisu sisulist arendamist koostöös volitatud töötleja ja teiste asjaomaste osapooltega; 8) teha koostööd teiste asutuste ja isikutega ning tagada oma pädevuse piires infosüsteemi kasutamise ja andmete töötlemise koordineeritus. (3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse täiendavad ülesanded on: 1) määrata ja hallata kasutajate juurdepääsuõigusi ja kasutajarolle vastavalt infosüsteemi kasutamise korrale; 2) korraldada ja koordineerida andmete vahetamist teiste asjaomaste andmekogude ja infosüsteemidega ning vajaduse korral osaleda vastavate andmevahetuslepingute sõlmimisel. (4) Registri kaasvastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet. (5) Kaasvastutava töötleja ülesanne on teha koostööd isikuandmete kaitse nõuete täitmisel, sealhulgas andmesubjekti õiguste tagamisel, isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamisel ning vajaduse korral andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel. (6) Registri volitatud töötleja on: 1) Kaitseressursside Amet; 2) Kaitsevägi; 3) Riigikantselei §-s 30 nimetatud teabe osas; 4) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus käesoleva määruse §-des 26 ja 30 nimetatud teabe osas; 5) Riigi tegevusvaru haldaja §-s 23 nimetatud teabe osas. (7) Volitatud töötleja ülesanded on: 1) rakendada koos vastutava töötlejaga andmete turvalisuse tagamiseks asjakohaseid turvameetmeid; 2) teostada andmete tehnilist varundamist ja süsteemsete logide säilitamist; 3) teha vastutavale töötlejale ettepanekuid registri tehniliseks ajakohastamiseks ja arendamiseks; 4) tagada koos vastutava töötlejaga registri pidamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 5) vastutada tema poolt registris tehtud toimingute õiguspärasuse eest. 2. peatükk Registri ülesehitus § 4. Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse elektroonilise andmekoguna. (2) Register koosneb: 1) digitaalsest registrist; 2) digitaalsest kanderaamatust; 3) digitaalsest geoinfosüsteemist. 2 (3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee). § 5. Registriandmete kaitse (1) Registri turbeviis on tuumikturve ja registri pidamisel rakendatakse Eesti infoturbestandardist tulenevaid nõudeid. (2) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid. (3) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. (4) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse. 3. peatükk Registrisse kantavad andmed § 6. Vastuvõtva riigi toetust korraldava kontaktisiku andmed Eestis Vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) isiku ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) ametikoht; 4) e-posti aadress; 5) mobiiltelefoni number; 6) teave Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni vähemalt salastatud tasemel teabele juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta. § 7. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) töökoha või ametikoha nimetus; 4) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 5) tööpiirkond ja ülesanded. § 8. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed Kaitseväe sõjaväelinnakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) linnaku nimi; 2) linnaku aadress; 3) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid; 4) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number; 5) laopinna olemasolu ja selle tüüp; 6) ladustatava varustuse klass; 7) töökohtade arv; 3 8) auditooriumite ja õppeklasside arv; 9) kasarmukohtade arv; 10) telkimisala olemasolu ja selle pindala; 11) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv; 12) turvalise sidepidamise võimalus; 13) remonditöökodade olemasolu; 14) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid; 15) parkimisala suurus; 16) meditsiinikeskuse olemasolu ja voodikohtade arv selles; 17) pesupesemise võimalus; 18) kopteri maandumisväljaku olemasolu. § 9. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed (1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) harjutusvälja nimi; 2) veebilehe aadress; 3) asukoha aadress; 4) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid; 5) harjutava üksuse maksimaalne suurus; 6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 7) alalise valve olemasolu; 8) laskeväljade arv; 9) granaadiviskekohtade arv; 10) lõhkamisala olemasolu; 11) tagatud ohuala raadius; 12) majutusvõimalus ja majutuskohtade arv; 13) laagripaiga olemasolu; 14) meditsiinipersonali olemasolu ja arv kohapeal; 15) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv; 16) laopinna olemasolu territooriumil ja selle suurus; 17) kopteri maandumisplatsi olemasolu; 18) ümbruskonna kirjeldus; 19) ühendustee number ja kaugus ühendusteest; 20) andmed lasketiirude kohta; 21) laskeradade arv lasketiirus; 22) maksimaalne laskekaugus lasketiirus; 23) kasutamisega seotud piirangud. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu eraldiseisvate hoidlate ja depoode kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) objekti nimi; 2) objekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid; 3) objekti aadress, telefoninumber ja e-posti aadress; 4) lao pindala ja selle tüüp; 5) ohutustehnika kirjeldus; 6) pakendamisviiside kirjeldus; 7) turvalisuse aste; 8) ühendustee number ja kaugus ühendusteest; 9) kasutamisega seotud piirangud. 4 (3) Kaitseväe merel paiknevate harjutusalade kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) harjutusala nimetus; 2) harjutusala mõttelise keskpunkti rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi (World Geodetic System, edaspidi WGS) koordinaadid; 3) harjutusala pindala ja suurim sügavus; 4) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 5) lähima ankruala kaugus harjutusalast; 6) harjutusala kaugus Miinisadamast; 7) suurim lubatud laskekaugus; 8) suurim lubatud laskekõrgus ilma õhuruumi broneeringuta; 9) veealuste operatsioonide harjutamise piirangud. § 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed (1) Hoonete ja rajatiste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) hoone või rajatise omaniku nimi ja registrikood ning tema kontaktandmed, sealhulgas e- posti aadress ja mobiiltelefoni number; 2) hoone või rajatise asukoht; 3) hoone või rajatise valveteenistuse telefoninumber; 4) hoone või rajatise asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid; 5) staabiruumide või kontoriruumide arv; 6) auditooriumite või õppeklasside arv; 7) ööbimiskohtade arv; 8) telkimisala olemasolu ja suurus; 9) toitlustusvõimalus ja maksimaalne toitlustatavate arv; 10) turvalise sidepidamise võimalus; 11) remonditöökodade olemasolu; 12) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid; 13) parkimiskohtade arv sõiduautode jaoks; 14) parkimiskohtade arv veoautode jaoks; 15) konteinerite ladustamisala mahutavus; 16) kopteri maandumisväljaku olemasolu; 17) kasutamisega seotud piirangud. (2) Varustuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) paadikomplektide arv; 2) staabitöö konteinerite arv; 3) telgikomplektid, milles saab ööbida rohkem kui kümme inimest; 4) telgikomplektid staabiruumi jaoks; 5) mobiilsed soojendid; 6) mobiilsed elektrigeneraatorid; 7) mobiilsed toitlustusjaamad; 8) sanitaarkonteinerite arv; 9) mobiilne pesemisjaam, kus saab pesta ja kuivatada varustust ja pesu; 10) mobiilsed valgusallikad keskmiste ja suurte mahtude jaoks; 11) kasutamisega seotud piirangud. § 11. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed 5 (1) Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) haigla nimi; 2) registrikood; 3) haigla aadressiandmete süsteemi (ADS) aadress; 4) haigla kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number; 5) haigla ravikorpuste keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid; 6) haiglas osutatavate teenuste loetelu; 7) haigla vastavus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni klassifitseerimisstandardile; 8) haigla võimekus ravikorpuse kaupa; 9) haigla voodikohtade üldarv; 10) intensiivravi voodikohtade arv; 11) voodikohtade hõivatus; 12) operatsioonilaudade arv; 13) erakorralise meditsiini teenistuse olemasolu ja voodikohtade arv; 14) kopteri maandumisplatsi olemasolu ja õhusõiduki suurim lubatud mass; 15) surnukuuri olemasolu ja mahutavus. (2) Kiirabibrigaadi pidajate kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kiirabibrigaadi pidaja nimi äriregistris; 2) äriregistrikood; 3) kiirabibrigaadi asukoht; 4) kiirabibrigaadi telefoninumber ja e-posti aadress; 5) kiirabiautode arv; 6) kiirabibrigaadi teeninduspiirkond. § 12. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed Kütusehoidlate ja -tanklate kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kütusehoidla või -tankla asukoht; 2) kütusehoidla või -tankla omaniku nimi ja registrikood või isikukood; 3) maksimaalne bensiinimahutavus; 4) maksimaalne diislikütusemahutavus; 5) kütusehoidla tüüp; 6) kütusepumpamise kiirus; 7) kasutamisega seotud piirangud. § 13. Alajaamade andmed Alajaamade kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) alajaama tunnus; 2) alajaama nimi; 3) alajaama keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid; 4) alajaama aadress; 5) alajaama tüüp; 6) alajaama nimivõimsus; 7) alajaamas kasutatav pingesüsteem; 8) alajaamaga ühendamise viisid ja liitumise võimalused. § 14. Sõidukite andmed (1) Sõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 6 1) sõiduki registreerimisnumber; 2) sõiduki kategooria; 3) sõiduki mark; 4) sõiduki kaubanduslik nimetus; 5) sõiduki kere tüüp; 6) Euroopa Liidu keretüübi kinnitusnumber; 7) sõiduki omaniku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 8) sõiduki vastutava kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas e- posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 9) sõiduki mootori tüüp, töömaht ja võimsus; 10) VIN-kood; 11) istekohtade arv sõidukis koos juhikohaga; 12) seisukohtade arv sõidukis; 13) esmase registreerimise kuupäev; 14) Eestis registreerimise kuupäev; 15) sõiduki värvus; 16) sõiduki tühi-, täis- ja registrimass; 17) sõiduki kandevõime; 18) telgede arv; 19) sõiduki veotelgede arv; 20) sõiduki registri teljekoormused; 21) piduritega haagise lubatud suurim mass; 22) piduriteta haagise lubatud suurim mass; 23) sõiduki staatus registris (registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll alustatud või läbitud, registreeritud, võõrandatud, registrist ajutiselt kustutatud, registrist kustutatud); 24) sõiduki kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangud ning muud erimärkused. (2) Õhusõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) õhusõiduki riiklik registreerimistunnus; 2) õhusõiduki tüüp; 3) õhusõiduki liik; 4) õhusõiduki kasutusotstarve; 5) õhusõiduki omaniku nimi; 6) õhusõiduki omaniku aadress; 7) õhusõiduki valdaja nimi; 8) õhusõiduki valdaja aadress; 9) õhusõiduki ehitusaasta; 10) õhusõiduki värvus; 11) õhusõiduki istekohtade arv; 12) õhusõiduki maksimaalne stardimass; 13) õhusõiduki lennukaugus ja -kõrgus; 14) kasutamisega seotud piirangud. (3) Veesõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) veesõiduki registreerimisnumber; 2) veesõiduki nimi; 3) veesõiduki reederi nimi, registrikood või -number või isikukood; 4) reederi nimi, registrikood või -number või isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 5) veesõiduki Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni number; 6) veesõiduki mere liikuvteenistuse tunnusnumber; 7) ehitusaasta; 7 8) veesõiduki kutsung; 9) veesõiduki kodusadam; 10) veesõiduki tüüp tegevusala järgi; 11) veesõiduki jääklass; 12) veesõiduki maksimaalne kiirus ja opereerimiskiirus; 13) veesõiduki kere materjal; 14) veesõiduki kogu- ja puhasmahutavus; 15) veesõiduki üldpikkus, laius, süvis ja kandevõime; 16) veesõiduki reisijate arv; 17) veesõidukile pandud kohustused riigihaldusülesannete täitmisel; 18) kasutamisega seotud piirangud. § 15. Masinate ja seadmete andmed Masinate ja seadmete kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) registreerimisnumber; 3) paigaldise liik; 4) mark; 5) omaniku nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 6) valdaja nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 7) liikumiskiirus; 8) tõstevõime; 9) tõstekõrgus; 10) kasutamisega seotud piirangud. § 16. Raudtee taristu ja veeremi andmed (1) Raudteede kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) raudtee nimetus; 2) raudteejaama nimi; 3) jaamavahe; 4) rööbastee liigitus; 5) rööbastee alg- ja lõppobjekt; 6) rööbastee pikkus; 7) rööpmelaius; 8) rööpa tüüp; 9) raudtee omaniku või valdaja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress. (2) Raudteeveeremi kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) vedurite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass ja kasutamise piirangud; 2) elektrirongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass, istekohtade arv ja kasutamise piirangud; 3) diiselrongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kasutatava kütuse liik, kiirus, täismass, istekohtade arv ja kasutamise piirangud; 4) reisivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, küttesüsteemi olemasolu, kliimaseadme olemasolu, kiirus, tühimass, täismass, istekohtade arv, magamiskohtade arv ja kasutamise piirangud; 8 5) kaubavagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, mudel, kiirus, tühimass, täismass, kandejõud ja kasutamise piirangud; 6) eriveeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud, tõsteseadme kandejõud ja kasutamise piirangud; 7) eriotstarbeliste veeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud, tõsteseadme kandejõud ja kasutamise piirangud. (3) Raudtee laadimisplatvormide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) laadimisplatvormi koordinaadid; 2) jaam; 3) asukoht raudteel, algus ja lõpp; 4) asukoht raudtee suhtes; 5) raudtee number; 6) laadimisplatvormi materjal; 7) laadimisplatvormi üldpikkus; 8) laadimisplatvormi kasulik pikkus; 9) laadimisplatvormi laius; 10) laadimisplatvormi vertikaalehitusgabariit; 11) laadimisplatvormi horisontaalehitusgabariit; 12) kasutamisega seotud piirangud. § 17. Teede andmed Teede kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) tee number, tee nimetus, algus- ja lõppkilomeeter, kattematerjal, kas tee on riigi, kohaliku omavalitsuse või eraomandis, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, sildade arv, viaduktide arv, estakaadide arv, tunnelite arv; 2) sildade andmed, sealhulgas silla identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist, asukoha X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne kandevõime, kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede ja sildade sõjalise kandevõime klassifikaatori kood; 3) viaduktide andmed, sealhulgas viadukti identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist, asukoha X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne kandevõime, kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede ja sildade sõjalise kandevõime klassifikaatori kood. § 18. Sadamate andmed (1) Sadamate kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) sadama nimi; 2) sadama kood; 3) sadama mõttelise keskuse WGS-koordinaadid; 4) sadama maa-ala pindala; 5) sadama akvatooriumi pindala; 6) sadama pidaja või valdaja nimi, registrikood või isikukood ning kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 7) sadama laevaliikluse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress; 8) sadama valveteenuse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress; 9) sadama valverežiimi kirjeldus; 10) sadama sissesõidutee andmetena faarvaatri laius ja sügavus; 9 11) sadama põhifunktsioonid; 12) sadama navigatsioonihooaja algus ja lõpp; 13) suurima sadamas teenindatava veesõiduki pikkus, laius ja süvis; 14) sadama raadioside töökanalid ja kutsung; 15) sadama turvaside olemasolu ja vahendite liigid; 16) sadama navigatsioonimärkide numbrid ja kirjeldus; 17) osutatavad sadamateenused; 18) kasutamisega seotud piirangud. (2) Osutatavate sadama- ja lisateenuste kohta kogutakse järgmisi andmeid: 1) stividoritööde tegemise võimalus; 2) laevaheitmete, sealhulgas jäätmete, pilsivee ja reovee vastuvõtu võimalus ja vastuvõetavad kogused; 3) kütusega varustamise võimalus ja kogused; 4) joogiveega varustamise võimalus ja kogused; 5) tuukritööde võimalus; 6) remondi- ja värvimistööde võimalus; 7) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid; 8) laeva sidesüsteemidega ühendamise võimalus; 9) laeva energiasüsteemidega ühendamise võimalus; 10) meditsiiniabi olemasolu; 11) raudteede iseloomustus; 12) maismaateede iseloomustus; 13) tõsteseadmete iseloomustus; 14) müra ja tolmu tekitavate tööde tegemise võimalus; 15) lahtise tulega keevitustööde tegemise võimalus; 16) pardataguste tööde tegemise võimalus; 17) paatide ja parvede veeskamise võimalus; 18) sadama skeem; 19) kopteri maandumisplatsi olemasolu; 20) veoautode pesemise võimalus; 21) ankrukohtade andmed, sealhulgas ankrukoha identifikaator, sügavus ja merepõhja iseloomustus; 22) ro-ro-tüüpi laeva rampide andmed, sealhulgas rambi identifikaator, pikkus, süvis ja kandevõime; 23) kaide andmed, sealhulgas kai identifikaator ja pikkus, vendri tüüp, haalamispollari tüüp, ro-ro-tüüpi reisiparvlaeva teenindamine, reisilaeva teenindamine; 24) ühistranspordiühenduse olemasolu. § 19. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed (1) Lennuväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lennuvälja nimi; 2) lennuvälja aadress; 3) lennuvälja mõttelise keskpunkti WGS-koordinaadid; 4) lennuvälja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) tähis; 5) lennuvälja põhifunktsioon; 6) lennuvälja omaniku või valdaja nimi, registrikood või isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress; 7) teenuse pakkuja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress; 8) laadimiskiirus (tonni ööpäevas); 9) remontimisvõimalus; 10 10) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid; 11) terminali läbilaskevõime (inimest ööpäevas); 12) toitlustuskoha olemasolu; 13) kohtade arv toitlustuskohas; 14) lennuradade andmed, sealhulgas lennuraja identifikaator, pikkus, kandevõime, seisukord ja kattematerjal; 15) perroonide andmed, sealhulgas perrooni identifikaator, kandevõime ja pindala; 16) ladude andmed, sealhulgas lao identifikaator, liik ja pindala; 17) transporditehnika liigid ja hulk; 18) kasutatavate kütuste andmed, sealhulgas kütuse liik, kütusepumpamise kiirus, kütusehoidla mahutavus ja reservkütuse kogus; 19) õhusõidukite parkimiskohtade keskmine arv; 20) tõsteseadmete iseloomustus; 21) lennuvälja skeem; 22) kandevõime ACN-PCN-meetodi järgi; 23) püüdursüsteemide olemasolu ja tüüp; 24) kasutamisega seotud piirangud. (2) Kopteriväljakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kopteriväljaku üldandmed: tüüp, nimetus, ICAO tähis, kandevõime, kaugus lähimast linnast (km), viitepunkti koordinaadid N ja E ning lennutegevuse laad; 2) kopteriväljaku asukoha aadress; 3) kopteriväljaku kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number; 4) kopteriväljakul plaanitavad lennutegevused, raskeim õhusõiduk ja arvestuslik lennuoperatsioonide arv; 5) käitaja nimi, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kood või füüsilise isiku puhul isikukood; 6) käitaja tegevuskoha ja postiaadress ning muud kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress; 7) aeronavigatsiooniteenuse osutaja registrikood ja nimetus; 8) muu lisainfo või märkused; 9) kasutamisega seotud piirangud. § 20. Kaardikihtide andmed Kaardikihtide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) Eesti põhikaart; 2) joonobjektid; 3) punktobjektid; 4) pindobjektid; 5) abiobjektid; 6) tärkandmed; 7) metaandmed; 8) aadressiandmed; 9) katastriandmed. § 21. Katastriüksuste andmed Katastriüksuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) katastritunnus; 2) asukoht ja olemasolu korral nimi; 3) omavalitsusüksuse nimetus; 11 4) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat; 5) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat; 6) üldpindala; 7) sihtotstarve; 8) omaniku või hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilise isiku puhul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 9) kasutamisega seotud piirangud. § 22. Riigi tegevusvaru andmed Riigi tegevusvaru kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) lepinguga seotud ettevõtja ärinimi; 2) ettevõtja registrikood; 3) ettevõtja aadress; 4) füüsiline ja lepinguga tagatav ressurss; 5) riigi tegevusvaru moodustamise, hoidmise ja uuendamisega seotud lepingute andmed. § 23. Jäätmekäitluskohtade andmed Jäätmekäitluskohtade kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) jäätmekäitluskoha nimetus; 2) jäätmekäitluskoha tüüp; 3) jäätmekäitluskoha aadress; 4) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat; 5) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat; 6) ettevõtja registrikood või isikukood; 7) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress; 8) katastritunnus; 9) lubatud käideldavate jäätmete maksimaalne kogus (tonni aastas) jäätmeliikide kaupa. § 24. Ettevõtjate andmed Ettevõtjate, sealhulgas äriühingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ärinimi; 2) registrikood; 3) aadress; 4) õiguslik vorm; 5) tegevusalad; 6) sidevahendid, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber. § 25. Elutähtsa teenuse osutaja andmed Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ärinimi ja registrikood; 2) osutatav elutähtis teenus; 3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus; 4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond, kui see on määratud; 5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp; 6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi kinnitamise kohta; 7) teave elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani kinnitamise kohta; 8) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse tagamise seisukohalt olulise tarnija, muu 12 lepingupartneri või tütarettevõtja nimi ja registrikood, kui andmete esitamise kohustus tuleneb õigusaktist; 9) elutähtsa teenuse osutaja kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress. § 26. Puurkaevude andmed Puurkaevude kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) puurkaevu registrikood Eesti looduse infosüsteemis; 2) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat; 3) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat; 4) puurkaevu tüüp; 5) puurkaevu sügavus; 6) puurkaevu tehniline seisund; 7) põhjaveetase puurkaevus; 8) puurkaevu tootlikkus; 9) teave puurkaevu omaniku või valdaja kohta; 10) kasutamisega seotud piirangud. § 27. Spordiehitiste andmed (1) Spordiobjektide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) spordiobjekti nimetus; 2) spordiobjekti nimi; 3) spordiobjekti tüüp; 4) spordiobjekti kasutuses oleku staatus; 5) spordiobjekti omaniku nimi, registrikood või -number või isikukood; 6) spordiobjekti asukoha aadress; 7) kontaktisiku telefoninumber ja e-posti aadress; 8) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat; 9) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat; 10) katastritunnus; 11) spordiobjekti veebilehe aadress; 12) pesemisruumide arv; 13) dušikohtade arv; 14) saunade arv; 15) WC-kohtade, sealhulgas pissuaaride arv; 16) õpperuumide arv; 17) istekohtade arv õpperuumides; 18) statsionaarse toitlustuskoha olemasolu; 19) istekohtade arv toitlustuskohas; 20) voodikohtade arv; 21) fotod spordiobjektist; 22) kasutamisega seotud piirangud. (2) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse staadionite kohta registrisse järgmised andmed: 1) staadioni nimi; 2) staadioni pikkus ja laius; 3) ringraja pikkus. 13 (3) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse jalgpalliväljakute kohta, mis ei ole staadionid, registrisse järgmised andmed: 1) jalgpalliväljaku nimetus; 2) jalgpalliväljaku pikkus ja laius; 3) väljaku kate. (4) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse spordihallide või võimlate kohta registrisse järgmised andmed: 1) spordisaali, -halli või võimla nimetus; 2) spordisaali, -halli või võimla pindala; 3) spordisaali, -halli või võimla pikkus, laius ja kõrgus. (5) Siselasketiirude, välilasketiirude või laskesuusatamistiirude kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) sise- või välilasketiiru või laskesuusatamistiiru nimetus; 2) laskeraja maksimaalne pikkus; 3) laskekohtade arv; 4) 10 meetri liikuva märklaua radade arv; 5) 50 meetri liikuva märklaua radade arv; 6) elektroonsete märklehtede või -laudade olemasolu; 7) kasutamisega seotud piirangud. (6) Jahilasketiirude kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) jahilasketiiru nimetus; 2) laskeraja maksimaalne pikkus; 3) kaevikrajal (ingl trap) laskmise võimalus; 4) kaarrajal (ingl skeet) laskmise võimalus; 5) jahipraktilise laskmise (ingl sporting) võimalus; 6) kasutamisega seotud piirangud. § 28. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed (1) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) vara omaniku nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoninumber; 2) vara valdaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number; 3) vara liik; 4) vara asukoht; 5) vara kasutuseesmärk; 6) vara iseloomustavad andmed; 7) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise alus; 8) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kuupäev; 9) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise otsuse number; 10) märkused asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise rakendamise kohta. (2) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) haldusakti kättetoimetamise viis; 2) haldusakti kättetoimetamise kuupäev; 14 3) haldusakti kätte toimetanud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ameti- või töökoht ning telefoninumber ja e-posti aadress; 4) haldusakti täitmise kuupäev. (3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed saadakse §-des 7–19 ja 21–27 loetletud andmete töötlemisel. § 29. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni andmed Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse või põhiseadusliku institutsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi ja registrikood; 2) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustusega isiku või asutuse puhul teave kriisiplaani olemasolu kohta; 3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 4 nimetatud isiku, asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni puhul teave kriisiplaanis määratud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ulatuse kohta, sealhulgas vajaduse korral sellest tulenev määratavate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade maksimaalne arv; 4) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja puhul selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist tuleneb punktis 3 nimetatud ulatus. § 30. Kriisiülesande andmise ja täitmise andmed Ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood; 2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta; 3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress; 4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg; 5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht; 6) teave kriisiülesande kohta; 7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta. 4. peatükk Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri andmetele § 31. Andmete esitajad ja andmete esitamine (1) Registrisse esitavad andmeid: 1) ministeeriumid; 2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad; 3) Kaitseliit; 4) Kaitseressursside Amet; 5) Kaitsevägi; 6) Keskkonnaagentuur; 7) Keskkonnaamet; 8) Maa- ja Ruumiamet; 15 9) Politsei- ja Piirivalveamet; 10) Päästeamet; 11) Riigikantselei; 12) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; 13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 14) Terviseamet; 15) Transpordiamet; 16) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 28 lõike 4 alusel määratud asutus; 17) Riigi tegevusvaru haldaja. (2) Andmeid esitatakse registrisse elektroonse andmevahetuse kaudu või kokkuleppel volitatud töötlejaga muul viisil. § 32. Andmeandjad ja nende edastatavad andmed ning andmevahetus teiste andmekogudega (1) Register saab andmeid järgmistest riigi andmekogudest: 1) Eesti spordiregistrist spordiehitistega seotud andmeid; 2) ehitisregistrist ehitistega seotud andmeid; 3) kaitselennunduse õhusõidukite registrist Kaitseväe õhusõidukitega seotud andmeid; 4) keskkonnaotsuste infosüsteemist jäätmekäitluskohtadega seotud andmeid; 5) Eesti looduse infosüsteemist puurkaevude andmed; 6) kinnistusraamat kinnistutega seotud andmeid; 7) laevakinnistusraamatust veesõidukitega seotud andmeid; 8) liiklusregistrist sõidukitega seotud andmeid; 9) maakatastrist kaardikihtide andmeid ning maa kasutamisega seotud andmeid; 10) majandustegevuse registrist juriidilise isikuga seotud andmeid; 11) navigatsioonimärkide andmekogust laevateede andmeid; 12) raudteeliiklusregistrist raudtee ja veeremitega seotud andmeid; 13) sadamaregistrist sadamate andmeid; 14) teeregistrist teede ja sildade andmeid; 15) tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemist masinate ja seadmetega seotud andmeid; 16) tervishoiukorralduse infosüsteemist haiglatega seotud andmeid; 17) tsiviilõhusõidukite riiklik register tsiviilõhusõidukitega seotud andmeid; 18) äriregistrist juriidilise isikuga seotud andmeid; 19) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register kohaliku omavalitsusega seotud andmeid; 20) riigi tegevusvaru haldajalt riigi tegevusvaruga seotud andmeid; (2) Andmevahetus lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmekoguga toimub elektroonse andmevahetuse kaudu, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga. § 33. Andmete registrisse kandmise kord (1) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud andme esitaja esitab andmekogu põhiandmed lõikes 2 sätestatud viisil. (2) Registritoiming tehakse kirjaliku dokumendi alusel, mille on volitatud töötlejale esitanud § 31 lõikes 1 nimetatud füüsiline isik, ametiasutus või haldusorgan. Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan võib esitada andmeid andmevahetuse kaudu või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga. 16 (3) Volitatud töötleja on kohustatud saadud andmete alusel tegema registritoimingu viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast andmete saamist. § 34. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus (1) Andmete esitaja esitab andmekogusse ajakohased ja korrektsed andmed (2) Kui elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes tuvastatakse viga, on andmete esitaja kohustatud registri volitatud töötlejale edastama õiged andmed. § 35. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine (1) Kui tuvastatakse esitatud andmete ebaõigsus või tekib kahtlus registrisse kantud andmete tõepärasuses, sulgeb registri volitatud töötleja juurdepääsu nendele andmetele kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Esitatud andmete ebaõigsuse avastamisest või kahtlusest nende tõepärasuses teavitatakse viivitamata andmete esitajat või andmekogu volitatud töötlejat. (2) Registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale või andmekogu volitatud töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta. § 36. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine (1) Register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. (2) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete väljastamisega. (3) Registrile annab juurdepääsu ja registrile juurdepääsu õiguse võtab ära Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või Päästeameti peadirektor või nende volitatud isik. (4) Registri volitatud töötleja peab arvestust juurdepääsuõigusega isikute üle. Arvestuse pidamiseks on vaja järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, andmete väljastamise põhjus, kuupäev ja väljastamise viis. 5. peatükk Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja registri likvideerimine § 37. Registriandmete säilitamine (1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, arvestades lõikes 4 sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaega. (2) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete ajakohasuse lõppemisel asendatakse need ajakohaste andmetega või kustutatakse. Andmeandja teavitab registri pädevat töötlejat andmete muutumisest või nende ajakohasuse lõppemisest. 17 (3) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmed ajakohastatakse vastavas andmekogus olevate põhiandmete muutumisel. Andmed kustutatakse registrist, kui vastavad andmed kustutatakse lähteandmekogust või nende TTR-is töötlemise vajadus muul põhjusel lõpeb. (4) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse kandmisest arvates. Kui kümneaastase tähtaja möödumisel on isikuandmete töötlemine registri eesmärgi saavutamiseks jätkuvalt vajalik, kustutatakse senised andmed ning andmeandjalt või lähteandmekogust saadud ajakohased andmed kantakse registrisse uuesti. (5) Paragrahvi 14 lõikes 1 sätestatud andmed M-kategooria sõiduki kohta 25 aastat alates sõiduki esmase registreerimise kuupäevast liiklusregistris, teiste kategooriate sõidukite kohta kuni liiklusregistrist kustutamiseni ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris registreeritud sõiduki kohta kuni registrist kustutamiseni. (6) Andmed kustutatakse nende ajakohasuse lõppemisel või lõikes 4 sätestatud säilitustähtaja möödumisel. § 38. Registritoimingute kohta teabe säilitamine (1) Registritoimingu kohta säilitatakse järgmisi andmeid: 1) toimingu tegija nimi ja isikukood; 2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg; 3) toimingu liik. (2) Lõikes 1 sätestatud andmeid toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest arvates. § 39.Kontroll ja järelevalve registri pidamise üle (1) Vastutav töötleja ja kaasvastutav töötleja kontrollib registri pidamise nõuetekohasust talle § 3 kohaselt määratud ülesannete ulatuses. (2) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutavad ja kaasvastutavad töötlejad. § 40. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest registri vastutavate töötlejate eelarve kaudu. § 41. Registri likvideerimise kord (1) Register likvideeritakse arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse kohaselt. Registri likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või andmete hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198). 18 § 42. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2026. a. Kristen Michal Peaminister Martin Herem Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär 19 02.10.2026 Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. aasta määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ (edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKSiga tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus, mille § 8214 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kehtetuks selle alusel antavad määrused, seetõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus. Kehtivas põhimääruses kasutatakse töötamise registrit (edaspidi TÖR) andmekoosseisu ja andmevahetuse sätetes riigikaitseseadusest pärinevat terminit „riigikaitseline töökohustus“, samuti „riigikaitseülesanne“. KORKSiga kujundatakse senine riigikaitseülesannete ja riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade süsteem ümber ning võetakse kasutusele terminid „kriisiülesanne“ ka „kriisiülesandega ameti- ja töökoht“. Eelnõuga ajakohastatakse tsiviiltoetuse registri (edaspidi TTR) andmekoosseis ja andmevahetust käsitlevad sätted ning sätestatakse TTRi ja TÖRi vaheline andmevahetus KORKSi §-s 85 sätestatud taustakontrolli teenuse toimimise tagamiseks. Oluline on märkida, et taustakontrolli andmeid ei kanta TTRi, vaid TTRist saadakse infot nende asutuste ja isikute kohta, kellel on õigus märkida kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning kellel on vastavad riskianalüüsid ja plaanid kinnitatud. Eelnõuga ei looda uusi kriisiülesandega ameti- või töökohtade määramise ega taustakontrolli kohustusi. Need kohustused ja nende rakendamise alused tulenevad KORKSist ja selle rakendusaktidest. Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele, vabaühendustele ega inimestele täiendavat halduskoormust Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel. See norm volitab Vabariigi Valitsust kehtestama tsiviiltoetuse registri põhimääruse ning sätestama selles muu hulgas registri täpse andmekoosseisu, andmete registrisse kandmise ja väljastamise korra ning andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Eelnõuga kavandatavad muudatused kuuluvad volitusnormi reguleerimisalasse. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond ([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teenistujatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 42 paragrahvist. 1 Võrreldes seni kehtiva TTR põhimäärusega, tehakse TTR põhimääruses terminoloogilised täpsustused, mis tulenevad kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Lisaks sätestatakse KORKS- i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded ning lähtuvalt KORKS-i taustakontrolli ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade regulatsioonile, on täpsustatud ka § 25 ja 29 andmeid. Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu peatükkide ja paragrahvide sisust. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimene peatükk koosneb neljast paragrahvist, milles sätestatakse peale TTR-i ametliku nime ka TTR-i vastutav töötleja ja volitatud töötleja, TTR-i pidamise eesmärk ning registriandmete õiguslik tähendus. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik lühend TTR ja selle ingliskeelne täisnimetus Register of Civil Assets. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse TTR-i pidamise eesmärk. TTR-i eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, sealhulgas pidada arvestust mobilisatsiooniks ja riigikaitseks vajalike materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle, kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle ning asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle. Andmete koondamine ühte registrisse hõlbustab vastuvõtva riigi toetuse osutamist, asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramist ja arvestuse pidamist kriisiolukorra lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite ning mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete vahendite üle, samuti andmete kogumist ning kättesaadavaks tegemist seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja nõuete järgimise soodustamiseks. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse TTR-i vastutavad ja kaasvastutavad töötlejad ning volitatud töötlejad. TTR-i vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet (edaspidi PäA), nagu tuleneb ka KORKS § 135 lõikest 2. TTR-i volitatud töötlejad on Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA), Kaitsevägi, Riigikantselei, AS Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) ning elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus. Volitatud töötleja määramisel võeti arvesse kõnesolevate asutuste ülesandeid. RKIK-i ja PäA kui TTR-i vastutavate töötlejate roll on seotud RKIK-i ja PäA ülesandega koguda ja talletada TTR-ile vajalikku teavet. EVK roll tuleneb KORKS § 135 lõike 1 punktist 4 ja on seotud arvestuse pidamisega riigi tegevusvaru üle. Andmekogu põhimääruses sätestatud kohustus nimetada andmekogu vastutav töötleja on fikseeritud AvTS § 435 lõikes 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutava töötleja (haldaja) õigused ja kohustused, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ning vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. Elutähtsat teenust korraldava asutuse volitused TTR-i andmete töötlemisel piirduvad käesoleva määruse §-s 26 sätestatud ulatusega (elutähtsa teenuse osutaja andmed). Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja kohustused on täpsemalt kehtestatud AvTS §-ga 434, mille kohaselt korraldab vastutav töötleja andmekogu kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud töötleja on kohustatud tagama andmekogu turvalisuse ning täitma vastutava töötleja juhiseid 2 andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel. Konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses peadirektori käskkirjaga. Lõike 2 eesmärk on sätestada vastutava töötleja ülesanded oma valdkonna piires infosüsteemi pidamisel, andmete töötlemisel ning infosüsteemi kasutamise ja arendamise korraldamisel. Ülesannete sätestamine on vajalik vastutuse ja pädevuse selgeks määratlemiseks ning selle tagamiseks, et infosüsteemi kasutamine ja selles töödeldavate andmete töötlemine toimuks õigusaktidest, infosüsteemi kasutamise korrast ning andmekaitse- ja infoturbenõuetest tulenevate kohustuste kohaselt. Lõike 2 punkti 1 kohaselt on vastutava töötleja ülesanne tagada infosüsteemi pidamine õigusaktides ja infosüsteemi kasutamise korras sätestatud nõuete kohaselt. Sätte eesmärk on määratleda vastutava töötleja üldine korralduslik vastutus infosüsteemi nõuetekohase toimimise eest oma valdkonna piires. Vastutav töötleja peab tagama, et infosüsteemi kasutamine, andmete töötlemine ning infosüsteemi haldamisega seotud tegevused vastaksid kohaldatavatele õigusnormidele ja infosüsteemi kasutamise korrale. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab vastutav töötleja rakendama koostöös volitatud töötlejaga töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Sätte eesmärk on tagada andmete ning neid töötleva infosüsteemi piisav turvalisuse tase. Turvameetmete rakendamisel tuleb lähtuda töödeldavate andmete laadist, töötlemise eesmärgist ja ulatusest ning andmete töötlemisega kaasnevatest riskidest. Vastutava ja volitatud töötleja koostööpõhimõtte rõhutamine on vajalik, kuna infosüsteemi tehniline haldamine ja andmete töötlemise korraldus võivad olla jaotatud erinevate isikute vahel. Lõike 2 punkti 3 kohaselt vastutab vastutav töötleja isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest. Sätte eesmärk on selgelt määratleda vastutava töötleja vastutus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ja nõuetekohasuse tagamisel. Vastutav töötleja peab tagama, et isikuandmeid töödeldakse üksnes õiguslikul alusel, kindlaksmääratud eesmärkidel ning kooskõlas kohalduvate andmekaitsenõuetega. Seejuures ei välista vastutava töötleja vastutus vajadust korraldada asjakohaselt ülesanded ja kohustused volitatud töötlejaga. Lõike 2 punkti 4 kohaselt on vastutava töötleja ülesanne määrata ja hallata oma valdkonnaga seotud kasutajate juurdepääsuõigusi ja kasutajarolle vastavalt infosüsteemi kasutamise korrale ning oma pädevusele. Sätte eesmärk on tagada, et juurdepääs infosüsteemile ja selles töödeldavatele andmetele oleks antud üksnes selleks õigustatud isikutele ning ulatuses, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks. Juurdepääsuõiguste ja kasutajarollide määramisel tuleb lähtuda kasutaja ülesannetest, pädevusest ja vajadusest pääseda ligi konkreetsetele andmetele või infosüsteemi funktsioonidele. Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab vastutav töötleja oma pädevuse piires teostama järelevalvet infosüsteemi kasutamise ja andmete kvaliteedi üle. Sätte eesmärk on tagada infosüsteemi kasutamise nõuetekohasus ning selles sisalduvate andmete asjakohasus, täpsus ja ajakohasus. Järelevalve võimaldab tuvastada infosüsteemi kasutamisega või andmete kvaliteediga seotud puudused ning korraldada nende kõrvaldamise oma pädevuse piires. Lõike 2 punkti 6 kohaselt korraldab vastutav töötleja oma valdkonnaga seotud infosüsteemi funktsionaalsuse ja andmekoosseisu sisulist arendamist koostöös volitatud töötleja ja teiste asjaomaste osapooltega. Sätte eesmärk on tagada, et infosüsteemi funktsionaalsus ja selles töödeldavate andmete koosseis vastaksid valdkonna sisulistele vajadustele ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Vastutav töötleja vastutab eelkõige arenduste sisulise vajaduse ja 3 eesmärgi määratlemise eest, samal ajal kui tehniliste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine toimub koostöös volitatud töötleja ning vajaduse korral teiste asjaomaste osapooltega. Lõike 2 punkti 7 kohaselt korraldab ja koordineerib vastutav töötleja oma valdkonnas vajalike andmete vahetamist teiste asjaomaste andmekogude ja infosüsteemidega ning osaleb vajaduse korral vastavate andmevahetuslepingute sõlmimisel. Sätte eesmärk on tagada andmevahetuse korraldamine viisil, mis toetab infosüsteemi eesmärgipärast kasutamist ning väldib põhjendamatut dubleerimist ja andmete korduvat kogumist. Andmevahetuse korraldamisel tuleb tagada selle õiguslik alus, andmete koosseisu ja kasutamise eesmärgi selgus ning asjakohased turva- ja andmekaitsenõuded. Vajaduse korral vormistatakse andmevahetusega seotud õigused ja kohustused andmevahetuslepinguga. Lõike 2 punkti 8 kohaselt peab vastutav töötleja tegema koostööd teiste asutuste ja isikutega ning tagama oma pädevuse piires infosüsteemi kasutamise ja andmete töötlemise koordineerituse. Sätte eesmärk on tagada infosüsteemi toimimisega seotud tegevuste kooskõlastatus olukordades, kus infosüsteemi kasutamine, arendamine või selles sisalduvate andmete töötlemine puudutab mitut asutust, organisatsiooni või muud asjaomast isikut. Koostöö- ja koordineerimiskohustus aitab tagada infosüsteemi ühtse korralduse ning vähendada ülesannete, tegevuste ja vastutuse kattuvusest või ebaselgusest tulenevaid riske. Lõikes 3 loetletakse RKIK täiendavad ülesanded, mis ei ühti PÄA ülesannetega, sest RKIKi vastutusala osakaal on antud registri puhul oluliselt suurem ja ulatuslikum. RKIK ülesanne on lisaks lõikele 2 registri juurdepääsuõiguste haldamine, mis hõlmab muu hulgas kasutaja õiguste andmist, muutmist ja lõpetamist ning kasutajarollide määramist vastavalt kasutaja ülesannetele ja pädevusele. Täpsemad tingimused ja kord nähakse ette infosüsteemi kasutamise korras. Samuti on ülesandeks andmevahetuse korraldamine ja koordineerimine, mis hõlmab muu hulgas andmevahetuse vajaduse ja ulatuse kindlaksmääramist, koostöö korraldamist asjaomaste andmekogude ja infosüsteemide vastutavate töötlejate või muude pädevate isikutega ning vajaduse korral andmevahetuse tehniliste ja korralduslike lahenduste kavandamist. Lõikes 4 sätestatakse registri kaasvastutavad töötlejad ning lõikes 5 nende ülesanded. Kuigi registris on isikuandmete osakaal minimaalne, siis tuleb sellegi poolest põhimääruses reguleerida ka kaasvastutavad töötlejad ning nende ülesanded. Kaasvastutavateks töötlejateks on samuti Riigi Kaitseinvesteeringute keskus ja Päästeamet. Sätte eesmärk on tagada kaasvastutavate töötlejate koordineeritud tegevus isikuandmete töötlemisel ning vältida olukorda, kus kaasvastutuse tõttu jääks isikuandmete kaitse nõuete täitmine töötlejate vahel ebapiisavalt korraldatuks või vastutuse jaotuse tõttu ebaselgeks. Kaasvastutavad töötlejad määravad isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ühiselt ning peavad oma tegevuses tagama isikuandmete töötlemise vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kaasvastutavate töötlejate koostöö on vajalik eelkõige selleks, et isikuandmete kaitse nõuete täitmine oleks tagatud terviklikult ja sõltumata sellest, millise kaasvastutava töötleja tegevusega konkreetne töötlemistoiming vahetult seotud on. Sättes nimetatud koostöökohustus hõlmab muu hulgas koostööd andmesubjekti õiguste tagamisel. See tähendab, et kaasvastutavad töötlejad peavad korraldama oma tegevuse selliselt, et andmesubjektil oleks võimalik oma isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid õigusi tõhusalt kasutada. Selleks tuleb kaasvastutavatel töötlejatel vajaduse korral kokku leppida taotluste menetlemise, teabe edastamise ja vastamise ning muude andmesubjekti õiguste kasutamisega seotud ülesannete jaotus. 4 Samuti hõlmab koostöökohustus isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist. Kaasvastutavad töötlejad peavad tagama asjakohase teabe liikumise ning koostöö isikuandmetega seotud rikkumise tuvastamisel, selle mõju hindamisel ja õigusaktidest tulenevate teavitamiskohustuste täitmisel. Selline korraldus võimaldab hinnata rikkumise asjaolusid tervikuna ning tagada vajaduse korral pädeva järelevalveasutuse ja andmesubjekti õigeaegse teavitamise. Kaasvastutavate töötlejate koostöökohustus hõlmab vajaduse korral ka andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist. Kui kavandatav või toimuv isikuandmete töötlemine toob isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt tõenäoliselt kaasa suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, tuleb andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel teha koostööd sellises ulatuses, mis võimaldab hinnata töötlemisega kaasnevaid riske terviklikult ning kavandada nende maandamiseks asjakohased meetmed. Säte ei muuda isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kaasvastutavate töötlejate kohustusi ega piira nende vastutust isikuandmete töötlemise nõuete järgimise eest. Sätte eesmärk on täpsustada kaasvastutavate töötlejate omavahelise koostöö vajadust ning tagada, et isikuandmete kaitsega seotud ülesannete täitmine oleks praktikas koordineeritud. Kaasvastutavate töötlejate koostöö täpsem korraldus võib vajaduse korral olla kindlaks määratud kaasvastutavate töötlejate vahelises kokkuleppes. Sellises kokkuleppes saab muu hulgas täpsustada andmesubjekti õiguste tagamise, rikkumistest teavitamise ja andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisega seotud ülesannete jaotust. Selline ülesannete jaotus ei mõjuta andmesubjekti õigusi ega välista õigusaktidest tulenevat vastutust. Lõigetes 6 ja 7 on loetletud registri volitatud töötlejad ning nende ülesanded. Sätte eesmärk on täpsustada volitatud töötleja rolli ja ülesandeid registri tehnilisel haldamisel ning tagada vastutava ja volitatud töötleja ülesannete selge jaotus. Volitatud töötleja tegutseb registri pidamisel vastutava töötleja juhiste alusel ning täidab talle pandud ülesandeid ulatuses, mis on vajalik registri nõuetekohaseks ja turvaliseks toimimiseks. Punktis 1 sätestatakse volitatud töötleja kohustus rakendada koos vastutava töötlejaga andmete turvalisuse tagamiseks asjakohaseid turvameetmeid. Kohustuse eesmärk on tagada registris töödeldavate andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus ning vähendada andmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise, lubamatu avalikustamise või muu lubamatu töötlemise ohtu. Turvameetmete valikul tuleb arvestada registri olemust, töödeldavate andmete liiki ja mahtu, töötlemisega kaasnevaid riske ning tehnoloogia arengut. Volitatud töötleja ülesanne on eelkõige rakendada neid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis kuuluvad tema pädevusse ja on vajalikud registri tehnilise toimimise ning andmete turvalisuse tagamiseks. Vastutava töötlejaga koostöö tähendab muu hulgas turvameetmete kavandamist, rakendamist ja vajaduse korral ajakohastamist ning turvariskidele reageerimist. Punktis 2 sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teostada andmete tehnilist varundamist ja säilitada süsteemseid logisid. Ülesande eesmärk on tagada registris olevate andmete taastamise võimalus tehnilise rikke, andmekao või muu registri toimimist mõjutava sündmuse korral ning võimaldada registris tehtud toimingute ja süsteemi toimimise järelkontrolli. Varundamise korraldamisel tuleb tagada varukoopiate nõuetekohane kaitse, säilitamine ja vajaduse korral taastatavus. Süsteemsete logide säilitamine peab võimaldama tuvastada ja analüüsida registri kasutamist ning tehnilisi sündmusi ulatuses, mis on vajalik registri turvalisuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks. Varukoopiate ja logide säilitamise tähtajad 5 ning tehnilised ja korralduslikud nõuded määratakse kindlaks kohaldatavate õigusaktide ja registri kasutamise või haldamise korraga. Punktis 3 sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teha vastutavale töötlejale ettepanekuid registri tehniliseks ajakohastamiseks ja arendamiseks. Volitatud töötleja puutub registri tehnilise haldamise käigus vahetult kokku registri tehnilise toimimise, võimalike puuduste ja arendusvajadustega. Seetõttu on põhjendatud anda volitatud töötlejale ülesanne juhtida vastutava töötleja tähelepanu tehnilistele vajadustele ning teha ettepanekuid registri töökindluse, turvalisuse, kasutatavuse ja muu tehnilise toimivuse parandamiseks. Säte ei anna volitatud töötlejale iseseisvat otsustusõigust registri sisulise või tehnilise arendamise üle. Registri arendamist puudutavad otsused tehakse vastutava töötleja pädevuse piires ning volitatud töötleja osaleb nende ettevalmistamisel ja elluviimisel vastutava töötleja antud juhiste kohaselt. Punktis 4 sätestatakse volitatud töötleja kohustus tagada koos vastutava töötlejaga registri pidamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Sätte eesmärk on rõhutada, et registri nõuetekohane pidamine eeldab vastutava ja volitatud töötleja koostööd ning volitatud töötleja ülesannete täitmine ei saa toimuda eraldi registri suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest. Volitatud töötleja peab talle antud ülesannete täitmisel järgima registri pidamisele kohalduvaid õigusakte ning vastutava töötleja õiguspäraseid juhiseid. Koostöökohustus hõlmab muu hulgas registri tehnilise toimimise, andmete töötlemise, turvalisuse ja muude volitatud töötleja pädevusse kuuluvate küsimuste nõuetekohast korraldamist. Sätte sõnastus „koos vastutava töötlejaga“ ei tähenda, et volitatud töötlejale läheks üle vastutava töötleja õigusaktidest tulenev üldine vastutus registri pidamise eest. Ülesannete ja vastutuse jaotus tuleneb kohaldatavast õigusest ning vastutava ja volitatud töötleja vahelisest suhtest. Punktis 5 sätestatakse volitatud töötleja vastutus tema poolt registris tehtud toimingute õiguspärasuse eest. Sätte eesmärk on tagada, et volitatud töötleja vastutaks oma tegevuse eest ning et registris tehtavad toimingud vastaksid õigusaktidele, vastutava töötleja juhistele ja volitatud töötlejale antud pädevusele. Volitatud töötleja vastutab eelkõige nende registris tehtud toimingute eest, mida ta ise teeb või mille tegemise eest ta oma ülesannete täitmisel vastutab. See hõlmab muu hulgas kohustust järgida juurdepääsuõigusi, registri kasutamise korda, turvanõudeid ning vastutava töötleja antud õiguspäraseid juhiseid. Punktis 5 sätestatud vastutus ei välista ega asenda vastutava töötleja õigusaktidest tulenevat vastutust. Samuti ei saa volitatud töötleja vastutuse sätestamisega kõrvale kalduda isikuandmete kaitse üldmäärusest või muudest kohaldatavatest õigusnormidest tulenevast vastutuse jaotusest. Kui registris töödeldakse isikuandmeid, tuleb volitatud töötlejal oma ülesannete täitmisel järgida isikuandmete kaitse nõudeid ning tegutseda üksnes vastutava töötleja antud juhiste ja oma pädevuse piires. 2. peatükk. Registri ülesehitus Eelnõu teine peatükk koosneb kolmest paragrahvist, milles käsitletakse registri ülesehitust ja pidamist. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse registri pidamine ja ülesehitus. Lõike 1 kohaselt on register ühetasandiline ja sellel puuduvad alamregistrid. Lõikes 2 on loetletud registri koosseis. Register 6 koosneb järgmistest osadest: 1) digitaalsest registrist, milles on registri pidamise eesmärgi täitmiseks olev ajakohane teave; 2) digitaalsest kanderaamatust, mis on digitaalsel kujul salvestatud andmete kogum, millest saab teha loetavas vormis kättesaadavaks kõigi tehtud registrikannete andmed, nende tegemise aeg ja tegija, nende aluseks olevate dokumentide andmed, nende tegemisega seotud kirjavahetuse andmed ning registrikande teadete avaldamise kuupäevad; 3) digitaalsest geoinfosüsteemist. HNS-i registriga võrreldes hõlmab TTR ka digitaalset geoinfosüsteemi, mis on ruumiliste andmete töötlemise ja analüüsimise automatiseeritud süsteem ning võimaldab muu hulgas vaadata erineva teabega kaardikihte ja lisada kaardikihtidele valikuliselt teavet kasutaja vajaduste järgi. Digitaalne geoinfosüsteem on registri kasutajaliides, mis kuvab registriandmed kaardile. Lõike 3 kohaselt on TTR riigi infosüsteemi osa ja TTR-i toimimise eeldus on andmevahetus teiste riiklike andmekogudega. Seetõttu on TTR liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee). Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse TTR-i pidamise turvameetmed. Lõikega 1 sätestatakse, et registri turbeviis on tuumikturve ning registri pidamisel rakendatakse Eesti infoturbestandardist tulenevaid nõudeid. Sätte eesmärk on tagada registri turvalisuse süsteemne korraldamine ning registri pidamisel asjakohaste infoturbenõuete järgimine. Tuumikturbe rakendamine tähendab, et registri turbe korraldamisel lähtutakse registri ülesannetest, töödeldavate andmete iseloomust ja nendega seotud riskidest ning rakendatakse vajalikud turvameetmed. Viide Eesti infoturbestandardile tagab, et registri pidamisel arvestatakse riigis kehtivate infoturbe põhimõtete ja nõuetega. Nõuete rakendamise eesmärk on vähendada registri turvariske ning tagada registriandmete nõuetekohane töötlemine. Lõikega 2 sätestatakse, et registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid. Organisatsioonilised meetmed hõlmavad muu hulgas registri kasutamise ja juurdepääsu korraldamist, vastutuse ja ülesannete määramist ning turvanõuete kehtestamist. Füüsiliste meetmete eesmärk on kaitsta registri pidamiseks kasutatavaid ruume, seadmeid ja andmekandjaid. Infotehnoloogilised meetmed hõlmavad näiteks kasutajate autentimist, juurdepääsuõiguste haldamist, süsteemide turvaseadistusi, andmete varundamist ja turvasündmuste jälgimist. Lõikega 3 piiratakse registriandmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigust. Vastav õigus antakse üksnes isikule, kellel on seda vaja teenistus- või töökohustuste täitmiseks.Sätte eesmärk on rakendada vähima vajaliku juurdepääsu põhimõtet. Registriandmete muutmise õigus peab olema seotud isiku tegelike tööülesannetega ning seda ei anta ulatuslikumalt, kui ülesannete täitmiseks vajalik. Selline korraldus vähendab registriandmete volitamata muutmise ja väärkasutuse riski ning võimaldab määratleda isikute vastutuse registritoimingute tegemisel. Lõikega 4 sätestatakse kohustus salvestada teave registris tehtud toimingute kohta. Toimingute kohta teabe säilitamine võimaldab tuvastada registri kasutamist ja andmetega tehtud toiminguid ning toetab võimalike rikkumiste või turvaintsidentide avastamist ja uurimist. Samuti võimaldab logimine kontrollida, kas registriandmetega seotud toimingud on tehtud õiguspäraselt ja vastava õigusega isiku poolt. Lõike 3 kohaselt kasutatakse registriandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Lõikega 4 sätestatakse, et andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse vaid isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. Registriandmete kasutamise 7 õiguse annab TTR-i vastutav töötleja. Andmeid selle kohta, kes ja millal andmeid kasutas, säilitatakse tarkvaraliselt registri logifailidena. Andmete õiguspärase kasutamise seisukohalt on väga oluline logifaile säilitada. Andmeid töötlev isik on kohustatud registriandmete töötlemisel teatavaks saanud andmeid saladuses hoidma. TTR-i vastutava ja volitatud töötleja selline kohustus on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 55. Hoolimata asjaolust, et andmete esitaja registris on andmed avalikud, ei avalikustata TTR-is neid samal viisil nagu andmete esitaja andmekogus. 3. peatükk. Registrisse kantavad andmed Eelnõu kolmandas peatükis loetletakse registrisse kantavad andmed. Kuivõrd kõnesolevate andmete loetelu on pikk ja koosneb omakorda alaliigitustest, on andmete loetelu õigusselguse mõttes esitatud paragrahvidena, mistõttu kolmas peatükk koosneb 22 paragrahvist. Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse pooled, kes peavad määrama asutuses vastuvõtva riigi toetuse (ingl Host Nation Support, edaspidi HNS) eest vastutava kontaktisiku ja edastama tema andmed. Kuna TTR täidab senise HNS-i registri ülesandeid, on kõik HNS-i andmed olulised ja vajalikud. HNS-i planeerimine ja osutamine eeldab paljude osaliste omavahelist lävimist, mille tulemusel moodustub valdkonnapõhine võrgustik. TTR-is on selle võrgustiku osaliste andmed nähtavad, et osalised teaksid, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Tekkinud kontaktiloend on kordumatu, sest enamiku sellega seotud ametnike kontaktandmed ei ole teistele osalistele muidu kättesaadavad. Olulised andmed on asutuse esindaja nimi, ametikoht, kontaktandmed ja isikukood, mille alusel saab kiiresti lubada sissepääsu mitmesugustele objektidele, näiteks Kaitseväe väeosadesse. Samuti on oluline märge NATO salastatud teabele juurdepääsu sertifikaadi (ingl NATO Secret Security Clearance) olemasolu kohta, et teha kindlaks, kas isikul on õigus pääseda ruumidesse, kus kasutatakse NSWAN-arvutit NATO salastatud teabe töötlemiseks. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikud on praegu näiteks: 1) Kaitseministeeriumi ametnikud; 2) Kaitseväe ametnikud; 3) Eesti HNS-i juhtkomitee liikmed; 4) rahvuslike territoriaalsete juhtide komitee Eesti esindaja (ingl National Territorial Commanders Committee). Lisaks võib olenevalt vajadusest ja asutuste ülesannetest kontaktisikute ring laieneda (nt ministeeriumite ametnikud). Käesoleva paragrahvi andmed on TTR-i põhiandmed, mis kogutakse eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt. Eesti HNS-i juhtkomitee on moodustatud kaitseministri käskkirjaga ja andmete esitamise kohustus on Kaitseministeeriumil. Vastuvõtva riigi ülesannete täpsustamisel võib andmete esitamise kohustus laieneda ka teistele ministeeriumitele. Eelnõu § 7 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku kontaktandmed. Teave ametiisiku kohta on vajalik asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamisega seotud tegevuse koordineerimiseks ja elluviimiseks. Käesolevas paragrahvis nimetatud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed on TTR-i põhiandmed, mis saadakse Kaitseväelt, RKIK-ilt ja PäA-lt. 8 Eelnõu § 8 kohaselt kogutakse registrisse Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed. Andmeid kogutakse eelkõige HNS-i osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmeid kogutakse sõjalise kaitsetegevuse planeerimiseks. Näiteks saab nende abil kavandada logistilist toetust ülesandeid täitvatele sõjaväeüksustele. Lisaks saab nende andmete abil planeerida HNS-i osutamist, näiteks majutus- ja muude logistikaküsimuste lahendamist linnakutes. Ladude andmeid kogutakse selleks, et korraldada liitlasüksuste varustuse eelpaigutamist. Samuti kogutakse andmeid riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ja ametkondade vastastikuse abi korraldamiseks, nagu abi katastroofi tagajärgede likvideerimisel (meditsiiniabi, toitlustuse korraldamine ja muude elutähtsate teenuste osutamisega seotud tugi). Andmed esitab Kaitsevägi. Kaitseväe-siseses töökorralduses kasutatakse ressursihalduse andmebaasi, mis hõlmab kogu Kaitseväe hallatava taristu, maa-alad, sadamad ja lennuväljad. Selle ametkondliku andmebaasi abil saab ülevaate taristu seisundist ja on võimalik korraldada haldustöid. Kaitseväe teabe esitamise kohustuse raames kantakse ametkondlikust andmebaasist TTR-i käesolevas paragrahvis loetletud andmed. Eelnõu §-s 9 loetletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed ning merel paiknevate harjutusalade andmed, mida kogutakse eelkõige HNS-i planeerimiseks ja riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Andmeid kasutavad nii Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitseressursside Amet kui ka ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused. Ettevalmistatud andmete abil saab tagada esmase iseseisva kaitsevõime, sõjalises koostöös osalevate riikide relvajõudude üksuste vastuvõtmise ja nende kohaloleku ning elanikkonna elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamise senisest koordineeritumal viisil. Andmete esitamise kohustus on Kaitseväel, mistõttu toimub andmete saamiseks vastastikune andmevahetus TTR-i ja Kaitseväe-siseseks töökorralduseks vajaliku andmebaasi vahel. Eelnõu § 10 kohaselt kogutakse TTR-i Kaitseväe ja Kaitseliidu, valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed. Andmeid kogutakse riigikaitselistel kaalutlustel, et planeerida ja rakendada iseseisvat kaitsevõimet ning riigikaitse laia käsitust. Näiteks kogutakse valitsusasutuse hoonete ja taristu andmetena teavet päästekomandode ja politseijaoskondade kohta, et kasutada neid vajaduse korral tugipunktidena Kaitseväe manöövrite ja liikumise korraldamisel. Kaitsevägi peab oma manöövreid planeerides teadma, kus paiknevad teised kriisidele reageerijad (nt PPA, PäA, kiirabibrigaadide pidajad) ning milline on nende võime. PäA ja PPA kompleksid paiknevad Kaitseväe väeosadega võrreldes tihedamalt üle Eesti ning paljudel juhtudel saab neid kasutada tugipunktidena Kaitseväe manöövrite ja liikumise korraldamisel. Lõikes 2 loetletud varustuse kohta kantakse registrisse näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu käsutuses oleva varustuse andmed, mis kogutakse TTR-i nii HNS-i osutamiseks kui ka riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste varustuse andmete ühte registrisse koondamise eesmärk on saada teavet riigi kaitsestruktuuride varustuse kohta, sest registris on peale kaitseotstarbelise varustuse andmete ka andmed üldvarustuse kohta, mida saab kasutada riigikaitse laia käsituse rakendamisel ja eriolukordades, näiteks päästetöödel. Käesolevas paragrahvis loetletud Kaitseväe varustuse andmed kantakse üle Kaitseväe-sisese töökorralduse hõlbustamiseks loodud ametkondlikust andmebaasist ning Kaitseliidu andmed esitatakse eraldi päringu teel. Seevastu valitsusasutuste andmed kantakse registrisse, kui valitsusasutused on neile saadetud päringule vastanud. Eelnõu §-s 11 loetletakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed. Andmed kogutakse TTR-i riigikaitse laia käsituse rakendamiseks. Kuivõrd TTR on register, mis peab olema töökindel igas olukorras ja kõigis 9 riigikaitse seisundites, saab käesolevas paragrahvis loetletud TTR-i andmete abil näiteks kavandada haavatute hospitaliseerimist. Tervisesüsteemi vastavuse hindamisel NATO meditsiiniabi doktriinile AJP-4.101 lähtutakse järgmisest jaotusest: • ROLE 1, mis hõlmab üldarstiabi (esmatasandi arstiabi). Tagatakse spetsialiseeritud esmaabi, triaaž, elustamine, stabiliseerimine ja esmatasandi tervishoiuteenused; võime patsiente hoida on väga limiteeritud. • ROLE 2, mis hõlmab erakorralist meditsiini ja elu või jäset päästvat kirurgiat eriarstiabi tasemel. Vaheetapp, kus suudetakse kannatanute vastuvõtu ja triaaži ning elustamise ja stabiliseerimisega tegelda kõrgemal tasemel, hõlmates ka esmast kirurgiat, limiteeritud võimet patsiente hoida, operatsioonijärgset ja intensiivravi, vereteenistust, laboratooriumiteenuseid ja radioloogiat. • ROLE 3, mis hõlmab spetsialiseeritud meditsiiniabi. Hõlmab kõiki spetsialiseeritud eriarstiabi valdkondi (sh neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, põletused), laiendatud diagnostilisi võimeid (sh CT, labor, artroskoopia) ja ennetavat meditsiini. • ROLE 4, mis hõlmab kõiki tervishoiuteenuseid, sealhulgas taastav kirurgia, taastusravi ja rehabilitatsioon. Kuna Kaitseväe iseseisev meditsiiniabi osutamise võime piirdub ROLE 2 tasemega ja ülejäänud vajalikud teenused tagavad teised tervishoiuteenuse osutajad, saab ROLE 2–4 jaotuse järgi lahterdada ka haiglaid olenevalt nende liigist: ROLE 2 – üldhaiglad; ROLE 3 – keskhaiglad; ROLE 4 – piirkondlikud haiglad. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed saadakse Terviseametilt. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse kütusehoidlate ja tanklate andmed, mida kogutakse Kaitseväe varustatuse tagamise eesmärgil ning lisaks HNS-i raames välisriigi relvajõudude varustamiseks. Kütusehoidla või -tankla asukoht ja kütusehoidla või -tankla omaniku andmed saadakse majandustegevuse registrist ning maksimaalne bensiinimahutavus, maksimaalne diislikütusemahutavus, kütusehoidla tüüp ja kütusepumpamise kiiruse andmed saadakse andmevahetuse teel või eraldi päringuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist. Eelnõu §-s 13 loetletakse registrisse kantavad alajaamade andmed. Andmeid kogutakse Kaitseväele erikordade ajal tsiviiltoetuse osutamiseks ja manöövrite planeerimiseks, samuti HNS-i osutamiseks. Andmeid kogutakse TTR-i ka selleks, et Kaitseväel ja sisejulgeoleku eest vastutavatel asutustel oleks teave strateegiliste objektide kohta, mis vajavad kõrgendatud kaitset elutähtsa teenuse osutamiseks erinevate erikordade ajal. Andmed esitavad TTR-i võrguteenust osutavad operaatorid andmevahetuslepingute alusel. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse sõidukite andmete loetelu. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms planeerimiseks. Näiteks saab nende andmete põhjal planeerida ja korraldada asja sundkasutusele võtmist ja sundvõõrandamist ning mitmesuguseid manöövreid, millesse kaasatakse vajalikke sõiduvahendeid. 1 NATO meditsiiniabi doktriin AJP-4.10, arvutivõrgus: http://www.shape.nato.int/resources/site6362/medica- secure/publications/ajp-4.10(a).pdf. 10 Registrisse kogutakse nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate sõidukite andmed kui ka teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute sõidukite andmed. Teistele avaliku sektori asutustele toetuse osutamisel on seni olnud tähtis roll just Kaitseväe sõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste sõidukite ja liikuvvarustuse kaasamisel. Näiteks osales Ülemiste järve maandunud lennuki päästeoperatsioonil Kaitseväe eriotstarbeline sõiduk, samuti on Kaitseväe eriotstarbelisi sõidukeid kaasatud mitmesuguste ilmastikunähtuste põhjustatud eriolukordade lahendamisse, näiteks Padaorus lumetormi jäänud sõidukite abistamisse ja lumetormi tagajärgede likvideerimisse. TTR-i andmed annavad ülevaate olemasolevast sõidukipargist ja TTR-i luuakse rakendus, mille abil saab kindla sõiduki kasutamist teatud olukorras ette näha. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kohta kantakse TTR-i vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed. Õhusõidukeid ja laevu kasutatakse vajaduse korral transpordivahendina või üksuste varustamiseks. Sarnaselt Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kaasamisega toetuse osutamisel muudes valdkondades on erasektori sõidukeid vaja kaasata KORKS-is loetletud kriisiolukorra ning riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra lahendamiseks. TTR-i kantud sõidukite andmete põhjal valitakse välja Kaitseväele vajalikud sõidukid, mis määratakse sundkasutusele. TTR-i luuakse rakendus, kus TTR-is kajastuva sõiduki andmeväljale saab teha märke, mis näitab, et sõidukit võib kasutada Kaitseväe operatsioonide toetamiseks. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrist TTR-i. Lõikes 1 loetletud sõidukite andmed kantakse TTR-i liiklusregistrist2, lõikes 2 loetletud õhusõidukite andmed kantakse registrisse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist3 ning lõikes 3 loetletud andmed kantakse registrisse laevakinnistusraamatust ja laevapereta prahitud laevade registrist. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse masinate ja seadmete andmete loetelu. Masinate ja seadmete andmete TTR-i kogumise eesmärk on sama mis sõidukite andmete kogumisel. Masinate ja seadmete mõisted vastavad seadme ohutuse seaduses §-s 3 sätestatule.4 Näiteks kogutakse TTR-i korvtõstukite, sildkraanade, hüdrotõstukite, liikurnoolkraanade ning teiste eriotstarbeliste masinate ja seadmete andmed, mis tavaliikluses ei osale. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega seotud tegevuse planeerimiseks ja riigikaitsealaseks koostööks. Samuti kogutakse andmeid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. TTR-i kogutakse andmed nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate masinate ja seadmete kui ka teiste asutuste ja isikute kasutatavate masinate ja seadmete kohta. Viimasel juhul saadakse masinate ja seadmete andmed tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemist5 (edaspidi JVIS) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Eelnõu §-s 16 loetletakse raudtee taristu ja veeremi andmed, mida on samuti vaja sõjalise kaitsega seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms planeerimiseks. Võrreldes HNS-i põhimäärusega kogutakse veel ka raudtee laadimisplatvormi andmeid eriotstarbelise varustuse laadimise planeerimiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud andmed kantakse registrisse raudteeliiklusregistrist.6 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042014003 (RT I, 29.01.2025, 6). 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/72096 (RT I, 05.07.2023, 230). 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004 (RT I, 30.04.2024, 12). 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015009 (RT I, 05.09.2025, 15). 6 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/119022026002 (RT I, 19.02.2026, 2). 11 Eelnõu §-s 17 loetletakse TTR-i kogutavate teede andmed. Erinevalt HNS-i registrist ei koguta TTR-i estakaadide ja tunnelite andmeid. Andmed kogutakse registrisse HNS-i osutamisega seotud vedude planeerimiseks. Andmed kantakse TTR-i Transpordiameti teeregistrist ning käesolevas paragrahvis loetletud, teeregistrisse mittekogutavad andmed esitatakse TTR-i Transpordiameti eraldi esitatava päringu või andmevahetuslepingu alusel. Eelnõu §-ga 18 kehtestatakse TTR-i kogutavate sadamate andmete loetelu. Andmeid kogutakse TTR-i rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate riikide laevade vastuvõtmiseks ja HNS-i korraldamiseks, näiteks eriti RSOM-i (Reception, Staging, Onward Movement) etapis. Andmed kantakse TTR-i sadamaregistrist.7 Sadama teenuste andmed, mis ei kajastu sadamaregistris, saadakse Transpordiametilt. Sadama teenuste kohta on andmeid vaja selleks, et selgitada välja, mis teenuseid saab kohapeal ja mis on vajalikud lisateenused. Teave sadama navigatsioonimärkide numbrite ja kirjelduse kohta saadakse Transpordiameti hallatavast navigatsioonimärkide andmekogust.8 Eelnõu §-ga 19 sätestatakse lennuväljade ja kopteriväljakute andmete loetelu. Käesoleva paragrahvi andmeid kogutakse TTR-i HNS-i osutamiseks liitlastele. TTR-i kogutavad lennuväljade andmed annavad rahvusvahelises sõjalises koostöös HNS-i osutamiseks teavet taristu ja selle elementide kohta. Praeguse seisuga on HNS-i jaoks välja arendatud Ämari lennuväli, mis on ainus Eesti lennuväli, kes suudab tagada täismahus teenuseid. Selle tulemusel paiknevad Balti riikide õhuturvet tagavad püüdurlennukid muu hulgas Eesti territooriumil. Ka teiste lennuväljade andmed, eelkõige taristu ja selle elementide kohta, on riigikaitset ellu viivatele struktuuridele ning HNS-i osutamisel olulised, näiteks õppuste planeerimiseks. Andmed saadakse TTR-i Lennuohutuse järelevalve infosüsteemist9 ja infosüsteemis mitteolevad andmed saadakse Transpordiametilt. Eelnõu § 20 kohaselt kogutakse TTR-i kaardikihtide andmed, mida on vaja maa-alade planeerimisel HNS-i ja sõjaliste operatsioonide ning ametkondade koostöö korraldamisel. Peale selle saab kaardikihtide andmete abil analüüsida ja visualiseerida muid TTR-i andmeid. Kaardirakendusel saab esile tuua varade paiknemise andmed. Kaardikihtide andmete abil saab täita tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalikke seadusest tulenevaid ülesandeid. Kaardikihtide andmed esitatakse TTR-i Maa- ja Ruumiametist andmevahetuslepingu alusel. Eelnõu §-s 21 loetletakse katastriüksuste andmed, mida samuti kogutakse HNS-i osutamiseks ja kaitsevalmiduse tagamiseks. Kaitseväel on kaitsetegevuse eesmärgil vaja hõivata ka maa- alasid või planeerida manöövreid, kasutades teekonna planeerimisel katastriüksuste andmeid. TTR-i kogutavate katastriüksuste andmete põhjal saab nende omanikega kokku leppida maatüki kasutamises või läbimises nii rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate väliriikide relvajõudude üksustele HNS-i osutamisel kui ka iseseisva kaitsevõime eesmärgil. Samuti on katastriüksused lisavahendid, mida võidakse võtta sundkasutusse, ja selleks luuakse TTR-i eraldi rakendus. Katastriüksuste andmed esitab TTR-i Maa- ja Ruumiamet andmevahetuslepingu alusel. Eelnõu § 22 kohaselt kogutakse TTR-i riigi tegevusvaru andmed, et tegevusvarudes kajastuvaid kaubagruppe ei arvestataks riigikaitse laia käsitusega seotud planeerimisel. Näiteks sundvõõrandamise otsustamisel, elutähtsate teenuste korraldamisel ja sisejulgeoleku tagamisel saavad asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostavad ametnikud nende andmete 7 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105072023256 (RT I, 05.07.2023, 256). 8 Taristuministri 12. novembri 2025. aasta määrus nr 72 „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“, (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010019). 9 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/117062021008 (RT I, 17.06.2021, 8). 12 abil otsida ettevõtjaid, kellega ei ole veel sõlmitud lepingulisi suhteid, vältides nii juba planeeritud vahendite topeltarvestamist. Lihtsustatult öeldes on tegemist varuga, mida Kaitsevägi ei saa oma ülesannete täitmisel kasutada. Eelnõu kohaselt esitatakse TTR-i ka riigi tegevusvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist puudutavad lepinguandmed. Dokumentide valik on tingitud peamiselt vastuvõtva riigi toetuse osutamist puudutavatest juhendmaterjalidest (NATO standardimiskokkulepped jms), aga ka ametkondlikest huvidest ja kokkulepetest. Seega ei piiritleta konkreetsemalt, mis on registrikande aluseks olev dokument. Registrikande aluseks võib olla ka määrus, käskkiri, plaan vms dokument, kui see puudutab varu loomist, uuendamist või hoidmist. Eelnõu §-s 23 loetletakse jäätmekäitluskohtade andmed, mida riigikaitse laia käsitust rakendavad struktuurid vajavad keskkonnaohutuse planeerimiseks. Näiteks saab nende andmete abil leida lähima sobiva jäätmekäitluskoha, kuhu anda taaskasutuseks või jäätmete kõrvaldamiseks tegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad konfliktiolukorras anda vastaspoolele teavet üksuste tegutsemiskohtade ja -viiside kohta. Samuti saavad Kaitsevägi ja liitlased kasutada neid andmeid selleks, et leida sobiv jäätmekäitleja, kes aitab likvideerida saastet, mis võib tekkida maastikul mitmesuguste ainete (kütus, lõhkeained jms) käitlemisel. Jäätmekäitluskohtade andmed kantakse TTR-i Keskkonnakaitselubade registrist. Eelnõu § 24 kohaselt kantakse TTR-i ettevõtjate (juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate) andmed, mida on vaja eelkõige asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise haldamiseks. Nende andmete abil saavad asja sundkasutust ja sundvõõrandamist teostavad ametnikud ja haldajad võtta ühendust vara omanike või valdajatega ning pidada läbirääkimisi asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks või määramiseks või ühekordse kriisiülesande andmiseks ja kontrollimiseks. Paljud koormatavad valdkonnad, näiteks teenused, on valdavalt seotud juriidiliste isikutega. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohta TTR-i kantavad andmed. Sätte eesmärk on kehtestada TTRi kantavate elutähtsa teenuse osutaja andmete koosseis ning seeläbi tagada elutähtsa teenuse osutajate üle riikliku arvestuse pidamiseks vajalike andmete olemasolu, ajakohasus ja kasutatavus. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamise õiguslik alus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõikest 6, mille kohaselt peetakse elutähtsa teenuse osutajate üle arvestust tsiviiltoetuse registris. Nimetatud sätte kohaselt esitab elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed registrisse ning uuendab varem esitatud andmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutus. Registrisse kantavad andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tuvastada, milline isik millist elutähtsat teenust osutab, mis piirkonnas teenust osutatakse ja mis asutus vastutab vastava teenuse toimepidevuse korraldamise eest. Tegemist on riikliku kriisireguleerimise ja riigikaitselise planeerimise seisukohalt olulise teabega, kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine eeldab selget ülevaadet teenuse osutajatest ja nende vastutusest. Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi ja registrikood – andmed on vajalikud elutähtsa teenuse osutaja üheseks identifitseerimiseks; 13 2) osutatav elutähtis teenus – andmeväli võimaldab kindlaks teha, millise elutähtsa teenuse osutajana isik registris arvele võetakse. Andmed on vajalikud selleks, et tagada riigil ülevaade elutähtsate teenuste osutamisest ja korraldada asjaomase teenuse toimepidevust; 3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja – andmevälja eesmärk on määratleda asutus, kelle pädevuses on asjaomase elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine. See tagab pädevuse ja vastutuse selge jaotuse ning võimaldab registriandmete põhjal tuvastada, millise asutuse või kohaliku omavalitsuse poole tuleb elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse küsimustes pöörduda; 4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond – piirkonna andmed on vajalikud selleks, et hinnata elutähtsa teenuse geograafilist ulatust ja teenuse osutamisega seotud kriitilist mõju. Samuti võimaldavad need andmed arvestada kriiside lahendamisel konkreetse piirkonna sõltuvust asjaomasest teenusest. Elutähtsa teenuse osutamise piirkond on vajalik olukordades, kus teenuse osutaja osutab teenust või teenuseid mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses. Ei ole välistatud olukorrad, kus teenuse osutaja on ühes kohaliku omavalitsuse üksuses ETO ja teises ei ole; 5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp – andmete eesmärk on määratleda ajavahemik, mille jooksul on isik asjaomase elutähtsa teenuse osutaja. See võimaldab tagada registri ajalise täpsuse ja eristada kehtivaid andmeid varasemast olukorrast; 6) teave elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta – andmed võimaldavad saada ülevaate sellest, millisel elutähtsa teenuse osutajal on õigus määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti. Kui TTR-i kantud elutähtsa teenuse osutajal on elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja poolt elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan kinnitamata, siis ei saa elutähtsa teenuse osutaja määrata kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega töökohti ega määrata oma töötajaid kriisiülesandega töökohtadele; 7) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartneri ja tütarettevõtja kohta – need andmed võimaldavad saada ülevaate sellest, millistest ettevõtetest ja millistest teenustest sõltub omakorda elutähtsa teenuse osutaja teenuse osutamine, sest paljudel juhtudel tellib elutähtsa teenuse osutaja oma teenuse toimepidevuse tagamiseks omakorda allhanke korras sisse. Ka elutähtsa teenuse osutaja kinnitatud riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnijal, muul lepingupartneril või tütarettevõttel tekib õigus määrata kriisiülesande tagamiseks vajalikke ameti- ja töökohti KORKS-is sätestatud erisustega. Seda ainult juhul, kui elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis on vastav tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja vältimatult vajaliku toimepidevuse tagamiseks kajastatud ning elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on eelnimetatud riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitanud; 8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress – kontaktandmed võimaldavad kriisi või muu kiiret reageerimist nõudva olukorra korral võtta elutähtsa teenuse osutajaga operatiivselt ühendust. Kontaktandmete registrisse kandmine aitab seega tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse praktilise korralduse. Eelnõu §-ga 26 sätestatakse TTR-i puurkaevude kohta kogutavad andmed. Muu hulgas kogutakse andmeid puurkaevu tüübi kohta, arvestades klassifikaatoreid (nt 09 avatud soojussüsteemi puurkaev, 06 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk, 04 puurkaev olmevee saamiseks). Andmeid kogutakse näiteks isikkoosseisu veevarustuse korraldamiseks. Puurkaevude andmed kantakse TTR-i Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Puurkaevude andmestik kuulub EELISe koosseisu ja seda haldab Keskkonnaagentuurt. 14 Eelnõu §-ga 27 kehtestatakse TTR-i spordiehitiste kohta kogutavate andmete loetelu. Need andmed kogutakse TTR-i HNS-i osutamiseks, riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning tagalatoetuse andmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Näiteks saab vägede ümberpaigutamisel ja formeerimisel kasutada spordirajatisi üksuste majutamiseks ja varustuse ladustamiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud andmed kantakse TTR-i Eesti spordiregistrist10 ja ehitisregistrist11. Näiteks saadakse spordiehitiste andmed spordiregistrist, samas kui spordiregistri põhimääruse järgi kantakse spordiehitiste alamandmekogusse ehitisregistri andmed spordiobjekti kohta. Ehitisregistrisse ei kanta aga pesuruumide, dušikohtade ega WC-kohtade arvu – need andmed saadakse spordiregistrist. Eelnõu §-ga 28 kehtestatakse asja sundkasutusse võtmise ning sundvõõrandamise määramise ja täitmise andmed. Nimetatud andmed on TTR-i põhiandmed, mis saadakse selle eelnõu 3. peatüki paragrahvide 7–19 ja 21–26 andmete töötlemisel. Kõiki eelloetletud andmeid analüüsitakse Kaitseväe koondvajaduse alusel. Selleks selgitatakse välja, kuidas Kaitseväe valmidus riiki kaitsta oleneb riigikaitselistest koormistest. Üksused, mis on juba rahuajal täielikult relvastatud ja varustatud ning millele on tagatud täies mahus transport, logistika, remonditeenused jms, on paremini valmis oma ülesandeid täitma kui üksused, mis vajavad vähemal või rohkemal määral täiendamist muude vahenditega. Riigikaitseliste koormiste koondkavaga kinnitatakse vajalikud materiaalsed ressursid ja vahendid, st varad ja teenused, mis on Kaitseväel puudu ning mis plaanitakse tagada Kaitseväe-väliste vahenditega. Lõikes 1 loetletakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise andmed. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine on sätestatud KORKS §-des 77–80. Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad RKIK, PäA, Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisi- ja eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 138 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. RKIK, PäA ja Kaitsevägi võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda. Eelotsuse tegemiseks kasutatakse TTR-i andmeid. Vastavalt KORKS § 80 lõikele 6 peetakse asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle arvestust TTR-is. Kõnesolevad vahendid valitakse analüüsi käigus välja TTR-i kantud andmete põhjal. Eelnõu §-s 29 loetletakse kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandjate arvestuse pidamiseks vajalikud andmed Sätte eesmärk on tagada keskne ja ajakohane ülevaade isikutest ja asutustest, kellel on kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevalt õigus määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti, ning selle õiguse ulatusest. Registrisse kantavate andmete koosseis on seotud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise korraldamisega ning võimaldab hinnata, millistel isikutel, asutustel või põhiseaduslikel institutsioonidel on vastav pädevus, millisel alusel see pädevus tuleneb ja millises ulatuses seda saab rakendada. 10 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/115092026004 (RT I, 15.09.2026, 4). 11 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/107052026002 (RT I, 07.05.2026, 2). 15 Punktis 1 sätestatakse isiku, asutuse või põhiseadusliku institutsiooni nime ja registrikoodi registrisse kandmine. Nimetatud andmed võimaldavad määratleda kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku või asutuse üheselt ning vältida erinevate isikute või asutuste segiajamist. Registrikoodi kasutatakse eelkõige tööandja tuvastamiseks. Punktis 2 sätestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustusega isiku või asutuse puhul teabe kandmine selle kohta, kas kriisiplaan on olemas. Andme eesmärk on võimaldada registris kajastada kriisiplaani koostamise kohustuse täitmisega seotud põhiteavet. Kriisiplaani olemasolu näitab, kas asjaomane isik või asutus on täitnud talle seadusega pandud kriisiplaani koostamise kohustuse. Registrisse ei kanta seejuures kriisiplaani sisu, vaid üksnes teave selle olemasolu kohta. Selline lahendus võimaldab saada ülevaate kriisiplaanide olemasolust, vältides samal ajal kriisiplaani sisulise teabe dubleerimist registris. Kriisiplaani olemasolu võimaldab asutusel määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti. Punktis 3 sätestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 4 nimetatud isiku, asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni puhul teabe kandmine kriisiplaanis määratud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ulatuse kohta. Vajaduse korral kantakse registrisse ka sellest ulatusest tulenev määratavate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade maksimaalne arv. Andme eesmärk on tagada ülevaade sellest, millises ulatuses on asjaomasel isikul, asutusel või põhiseaduslikul institutsioonil õigus kriisiülesandega ameti- ja töökohti määrata. Õiguse ulatuse kajastamine registris võimaldab tagada määramise läbipaistvuse ning kontrollida, et kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramine ei ületaks kriisiplaanis ette nähtud ulatust. Kui kriisiplaanist tuleneb määratavate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade arvuline ülempiir, kantakse registrisse ka vastav maksimaalne arv. Maksimaalse arvu registrisse kandmine on vajalik eelkõige juhul, kui kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õiguse ulatus on määratletav konkreetse arvulise piiranguga. Kui sellist arvulist ülempiiri ei ole võimalik või vajalik määratleda, piirdutakse määramise õiguse ulatuse kajastamisega muus asjakohases vormis. Punktis 4 sätestatakse andmed kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja kohta. Sellisel juhul kantakse registrisse selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist tuleneb punktis 3 nimetatud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ulatus. Sätte eesmärk on võimaldada seostada tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigus konkreetse elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaaniga. Seose kajastamine registris on vajalik selleks, et oleks üheselt tuvastatav, millise elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanist asjaomase isiku või ettevõtja kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigus tuleneb. Kõnesolevaid andmeid kasutatakse ka selleks, et välistada KORKS alusel kriisiülesandega ameti- ja töökoha ning sõjaaja ametikoha dekonfliktimist. Elutähtsa teenuse osutaja nime ja registrikoodi registrisse kandmine võimaldab tagada asjaomase isiku või ettevõtja ning tema kriisiülesandega seotud õiguse üheselt tuvastamise. Eelnõu § 29 kohaselt registrisse kantavate andmete koosseis on piiratud andmetega, mis on vajalikud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õiguse ning selle ulatuse kindlakstegemiseks ja haldamiseks. Registrisse ei kanta kriisiplaani tervikteksti ega muid kriisiplaani üksikasjalikke andmeid, kui nende registrisse kandmine ei ole seadusest või registri eesmärgist tulenevalt vajalik. Selline andmekoosseisu piiritlemine lähtub andmete eesmärgipärase töötlemise põhimõttest ning aitab vältida kriisiplaanides sisalduva teabe põhjendamatut dubleerimist. 16 Sättega loodav andmekoosseis võimaldab seega ühelt poolt tagada vajaliku ülevaate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise pädevusest ja selle ulatusest ning teiselt poolt piirduda registris üksnes selliste andmetega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Eelnõu §-ga 30 sätestatakse kriisiülesande andmise ja täitmise andmed. Andmeid kogutakse ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on tegu uue KORKS-i terminoloogiaga, mis lisatakse määrusesse seoses ühekordse kriisiülesande lisamisega KORKS-i. Riigikaitselise kriisi- või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande, lähtudes tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist. Ühekordne kriisiülesanne on KORKS-i alusel riigikaitselise kriisi- või eriolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega. Ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood; 2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta; 3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress; 4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg; 5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht; 6) teave ühekordse kriisiülesande kohta; 7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta. 4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri andmetele Eelnõu neljas peatükk koosneb kuuest paragrahvist, millega sätestatakse andmete TTR-i esitajad, andmete TTR-i esitamise ja kandmise kord, andmete töötlemise kord, registriandmete muutmise ja ebaõigete andmete parandamise kord, juurdepääs TTR-i andmetele ja TTR-ist andmete väljastamise, andmete TTR-i vastuvõtmise, andmete säilitamise ning TTR-ist väljastamise kord. Eelnõu §-s 31 nimetatakse andmete esitajad. Eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatakse andmekogud, millega TTR andmeid vahetab. TTR kogub andmeid HNS-i osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks, asjade sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks, ühekordsete kriisiülesannete andmiseks ning elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks. Eelnimetatud eesmärkidel kogutavad andmed esitatakse TTR-i kas andmevahetusliidese kaudu või andmete registrisse kandmise ja menetlemise alusdokumentide edastamisega. Paljudel juhtudel ei ole käesoleva eelnõu § 32 lõikes 1 loetletud asutustel organisatsioonisiseseks töökorralduseks vajalikku andmekogu, mis oleks andmevahetuskihiga X-tee liidestatud, ning sellisel juhul toimub andmevahetus TTR-iga andmevahetuslepingute alusel. Kui asutus ei saa teavet esitada elektroonselt, siis tuleb teave esitada kirjalikult RKIK-ile või PäA-le, kes volitatud töötlejana kannab teabe TTR-i. Näiteks riigi tegevusvaru puudutavad lepingud tuleks viia enne edastamist elektroonsele kujule (nt skannimine). 17 Andmekogudega toimub andmevahetus üldjuhul X-tee kaudu. Sellisel juhul saab TTR andmeid mitmest andmekogust, kus neid kogutakse põhiandmetena. Andmevahetusega järgitakse AvTS-is sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata mitut eraldi andmekogu. See tähendab, et TTR ei kogu samu andmeid samadelt isikutelt, kellelt §-s 32 loetletud asutused ja § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogud neid küsivad, vaid saab juba kogutud andmed nendelt registritelt TTRi ülesannete ja eesmärkide täitmiseks. Andmekogudega, mis ei ole X-teega ühenduses, lepitakse andmevahetuse tehnilised lahendused täpsemalt kokku volitatud ja vastutava töötlejaga. Samas on TTR ise põhiandmete säilitaja mobilisatsiooniregistrile. Mobilisatsiooniregistrile edastatav teave on osaliselt teave, mida saadakse teistelt andmekogudelt. Mobilisatsiooniregistris talletatavad andmed on tervikuna riigisaladus, mistõttu on oluline vähendada mobilisatsiooniregistri andmevahetust teiste registritega, ja seepärast vahendab TTR teiste registrite põhiandmeid mobilisatsiooniregistrile muutmata kujul. Lisaks toimub andmevahetus Kaitseväe ressursihaldustarkvaraga, et selgitada välja olemasolevad vahendid. Kaitseväe-sisese töökorralduse vajadusteks loodud andmebaas koondab Kaitseväe materjaliarvestust. Lõikes 2 nimetatakse andmevahetuse viisid. Andmevahetus toimub peamiselt andmevahetuslepingu alusel elektroonilise andmevahetuse kaudu. Erandjuhul võib andmekogu andmeid esitada volitatud töötlejaga eraldi kokkulepitud viisil. Näiteks Kaitseväe sõidukite register ei ole liidestatud X-tee abil. Eelnõu §-ga 33 sätestatakse andmete registrisse kandmise kord registri põhiandmete puhul. Lõikega 1 nähakse ette, et § 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan esitab andmed andmevahetuskihi kaudu või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud volitatud töötlejaga. Elektroonsel andmekandjal esitatakse andmed, mida ei koguta põhiandmetena määruse § 32 lõikes 1 nimetatud andmekogudes. Eelnõu §-s 34 sätestatu kohaselt esitatakse andmekogusse ajakohased andmed. Andmete esitajaks loetakse selles määruses eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või valitsusasutus, mis omab registris kogutavat teavet. Kui TTR-is avastatakse, et registri volitatud töötlejale on esitatud ebaõiged andmed, on andmete esitajal kohustus teavitada registri volitatud töötlejat õigetest andmetest, mille alusel tehakse kande muudatus. Kui TTR-is olev valeks osutunud teave on saadud muu eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud andmekoguga peetava andmevahetuse kaudu, toimib vastutus andmete õigsuse eest andmekogu asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Näiteks maakatastriseaduse § 8 lõike 5 esimese lause kohaselt vastutab katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) katastrisse tehtud kande vastavuse eest kande algdokumendile, mitte andmete õigsuse ega ajakohasuse eest. Vabariigi Valitsuse 08.10.2015. aasta määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 3 esimese lause kohaselt vastutab aadressiandmete õigsuse eest andmete aadressiandmete süsteemi esitaja. Nimetatud andmekogude pidajate vastutus ei saa eelnõus olla sätestatud ulatuslikumana kui vastava registri pidamist reguleerivas õigusaktis. Antud juhul teatab RKIK või PäA võimaliku vea kahtlusest vastava andmekogu volitatud töötlejale, kes lähtub andmete parandamisel ja kontrollimisel andmekogu tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt esitatakse andmekogusse ajakohased andmed. . Andmete esitaja vastutab seejuures esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest, 18 kuna tal on kõige vahetum võimalus hinnata tema poolt registrisse edastatavate andmete vastavust tegelikule olukorrale ning vajaduse korral neid uuendada. Andmete õigsuse all mõistetakse eelkõige seda, et registrisse esitatud andmed vastavad nende esitamise ajal tegelikkusele ning neid ei ole esitatud eksitavas või ebaõiges vormis. Andmete ajakohasuse nõue tähendab, et andmed peavad kajastama registri eesmärgi seisukohalt asjakohast hetkeolukorda ning andmete muutumise korral tuleb muudatus registris kajastada ettenähtud korras. Lisaks sätestatakse lõikes 1 sätestatakse eraldi isikuandmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutava isikuna kaasvastutav töötleja. Selline eristus tuleneb kaasvastutava töötleja rollist isikuandmete töötlemisel ning tagab, et isikuandmete töötlemisega seotud vastutus oleks selgelt määratletud. Kaasvastutav töötleja peab oma pädevuse piires tagama, et tema vastutusel olevad isikuandmed oleksid õiged ja ajakohased ning et ebaõigete või vananenud andmete tuvastamisel võetakse nende parandamiseks vajalikud meetmed. Sättega ei välistata andmete esitaja vastutust talle teadaolevate ebaõigete või muutunud andmete registrisse edastamise või nende parandamata jätmise eest. Samuti ei muuda säte andmekaitsealast vastutuse jaotust, mis tuleneb otse kohaldatavast õigusest, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusest. Lõikes 2 sätestatakse kohustus parandada elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes tuvastatud viga. Kui registrisse edastatud teabes tuvastatakse viga, peab andmete esitaja edastama registri volitatud töötlejale õiged andmed. Sätte eesmärk on tagada registriandmete võimalikult kiire parandamine ning vältida olukorda, kus registris säilib teadaolevalt ebaõige teave. Elektroonse andmevahetuse kasutamine ei muuda andmete esitajat vastutustundetuks andmete õigsuse eest. Andmete esitaja peab ka automaatse või elektroonilise andmevahetuse korral tagama edastatavate andmete õigsuse ning vea avastamisel edastama parandatud andmed. Andmete parandamine toimub andmete esitaja ja volitatud töötleja koostöös vastavalt registri tehnilistele ja korralduslikele lahendustele. Volitatud töötleja ülesanne on tagada talle edastatud parandatud andmete nõuetekohane registrisse kandmine, kuid ta ei vastuta üldjuhul nende andmete sisulise õigsuse eest, mille esitab talle andmete esitaja. Lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ka olukorda, kus viga tuvastatakse pärast andmete esmast registrisse kandmist. Sellisel juhul ei ole nõutav uue eraldiseisva andmeesitamise menetluse loomine, vaid andmete esitaja peab edastama volitatud töötlejale õiged andmed viisil, mis võimaldab vigased andmed registris parandada. Sätte eesmärk on seega tagada selge vastutuse jaotus: andmete esitaja vastutab enda esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest, kaasvastutav töötleja vastutab tema vastutusalas olevate isikuandmete õigsuse ja ajakohasuse eest ning volitatud töötleja tagab talle esitatud õigete andmete nõuetekohase registrisse kandmise. Selline ülesannete jaotus aitab tagada registriandmete usaldusväärsuse ning võimaldab vigade ilmnemisel nende parandamise eest vastutava isiku üheselt kindlaks teha. Eelnõu §-ga 35 sätestatakse ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine. Lõikes 1 pannakse TTR-i volitatud töötlejale kohustus kontrollida TTR-i andmeid, kui andmete esitaja on teavitanud volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või kui tekib muul viisil kahtlus, et TTR-is on ebaõiged andmed (nt volinikud avastavad vea rutiinse kontrolli käigus). Registri volitatud töötlejale on antud õigus sulgeda juurdepääs ebaõigetele registriandmetele või andmetele, mille õigsuse suhtes on tekkinud kahtlus, kuni õiged andmed on registrisse kantud 19 või kaheldavate andmete õigsus on tuvastatud. Ebaõigete andmete parandamiseks eraldi tähtaega põhimäärusega ette ei nähta, kuna andmete esitajal kulub aega andmete õigsuse kontrollimiseks ja parandatud andmete esitamiseks. Volitatud töötlejal on lõike 2 kohaselt õigus teha andmete esitajale või põhiandmete andmekogu volitatud töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta. Volitatud töötleja asendab ebaõiged andmed, mida ei saadud näiteks X-tee kaudu ega muu andmevahetuse teel, parandatud andmetega esimesel võimalusel pärast õigete andmete laekumist, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Ebaõigete andmete parandamisel tuleb märkida paranduse (asenduse) teinud isiku andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduskande aluseks olnud dokument. Eelnõu §-ga 36 kehtestatakse registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete väljastamise tingimused. Lõike 1 kohaselt on TTR piiratud juurdepääsuga register, mille andmed on mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTS § 35 lõike 1 punktide 31–5, 6–62 ja 9–12 järgi on andmekogus hoitav teave käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning TTR-i turvaklassile seatud tingimuste kohaselt on teabe kasutamine lubatud ainult kindlatele kasutajatele ja juurdepääs lubatud seda taotleva isiku õigustatud huvi korral. Juurdepääsuõigusega isik või asutus esitab andmete saamiseks volitatud töötlejale kirjaliku taotluse AvTS-is sätestatud korras ja tähtajaks. Taotluses tuleb loetleda soovitud andmed. Andmete puhul, mis ei ole registri põhiandmed, tuleb teabe soovijal pöörduda selle registri volitatud töötleja poole, kus huvipakkuvat teavet hoitakse põhiandmetena, sest RKIK ega PäA ei tea, mis teave on juurdepääsupiiranguga ning kas isiku palve on õigustatud. Näiteks ei saa huvitatud isikud TTR-ist teavet sõiduki ja selle omaniku kohta, vaid nad peavad teabe saamiseks pöörduma Transpordiametisse. Lõikes 2 käsitletakse registriandmetele juurdepääsu. See tähendab, et antakse juurdepääs TTR-ile või väljastatakse andmed TTR-ist. Juurdepääs registriandmetele antakse isikutele, kellel on neid andmeid vaja tööülesannete täitmiseks. Registriandmeid väljastatakse ka juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Näiteks isikule, kelle vara koormatakse, väljastatakse sellisel juhul ainult teda puudutavad registriandmed. Andmeid võib väljastada nii elektroonselt kui ka paberil. Juurdepääsuõiguse andmise või äravõtmise otsustab lõike 3 kohaselt RKIK-i või PäA peadirektor või tema volitatud isik. Juurdepääsuõigus TTR-ile on enamasti vaid registri volitatud ja vastutaval töötlejal. Erandjuhul võimaldatakse juurdepääs TTR-ile ka teistele isikutele, kellel on seda vaja ametialase tegevuse tõttu. Neile väljastatakse andmeid päringu või teabenõude alusel. Lõike 4 kohaselt on registri volitatud töötlejal kohustus pidada arvestust juurdepääsuõigust omavate isikute üle, näidates ära isiku nime, isikukoodi, andmete väljastamise põhjuse ja viisi ning kuupäeva. Selline andmete kogumine võimaldab isikulisemat tuvastust. 5. peatükk. Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja registri likvideerimine Viies peatükk koosneb neljast paragrahvist, millega reguleeritakse registri andmete arhiveerimist, järelevalvet, registri pidamise finantseerimist ja registri likvideerimisega seonduvat. Eelnõu §-s 37 käsitletakse TTR-i kantud andmete säilitamist ja arhiveerimist. Lõike 1 kohaselt TTR-is andmeid ei arhiveerita. 20 TTR-is hoitakse andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni. Arvestades andmesubjekti, määratakse ajakohasus ka erinevalt. Näiteks on sõidukite osas leitud, et andmed on ajakohased, st sõidukid on eesmärgipäraselt kasutatavad, 25 aastat pärast sõiduki esmakordset registreerimist liiklusregistris. Vanemaid sõidukeid ei ole mõistlik koormata, sest üldjuhul nende kasutusväärtus on vähenenud. Teistest andmekogudest saadavad andmed on ajakohased seni, kuni nende kohta on teave põhiandmeid hoidvas andmekogus. Näiteks ehitise andmed on ajakohased kuni ehituse kohta käivate andmete kustutamiseni ehitisregistrist, kuivõrd ehitiste kasutusväärtus on pikem kui mootorsõidukil. Andmed, mis esitatakse riigi andmekogu väliselt, on ajakohased kümme aastat TTR-i esmakordsest kandmisest või andmete muutmisest. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud andmed oleks aktuaalsed. Näiteks vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja andmed võivad aeguda kümne aasta jooksul, kui neid ei uuendata. Kui vahepeal tehakse muudatus näiteks seoses isiku ametikoha muutumisega, algab ajakohasuse arvestus muutmise hetkest. Ajakohasuse kaotanud andmeid ei kuvata TTR-is ja neid ei saada ka andmevahetuse teel. Ajakohasuse kaotanud andmed kustutatakse registrist. TTR-i andmeid arhiivi ei kanta. Küll aga arhiveeritakse volitatud töötlejale esitatud kande aluseks olevad dokumendid ja neid säilitatakse dokumendihaldussüsteemis vastavalt asjaajamiskorras sätestatule. Eelnõu §-s 38 tuuakse välja TTR-is tehtud toimingute kohta andmete säilitamise nõuded. Iga toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest arvates toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg ning toimingu liik. Eelnõu §-s 39 sätestatakse registri pidamise nõuetekohasuse kontrollimise ja registri pidamise üle järelevalve tegemise kord. Sätte eesmärk on tagada, et registri pidamine, sealhulgas andmete töötlemine, säilitamine, väljastamine ja registri tehniline haldamine, toimuks õigusaktides ning registri pidamist reguleerivates dokumentides sätestatud nõuete kohaselt. Lõikes 1 sätestatakse vastutava töötleja ja kaasvastutava töötleja kohustus kontrollida registri pidamise nõuetekohasust neile § 3 kohaselt määratud ülesannete ulatuses. Ülesannete ulatusest lähtuv kontroll tagab, et vastutav ja kaasvastutav töötleja kontrollivad eelkõige neid registri pidamisega seotud tegevusi, mille eest nad vastutavad või mille korraldamine kuulub nende pädevusse. Kontroll hõlmab vajaduse korral muu hulgas registri andmete töötlemise, andmete turvalisuse, andmete õigsuse ja ajakohasuse, juurdepääsude korraldamise ning muude registri pidamise nõuete järgimise hindamist. Kontrolli ulatus ja viis sõltuvad vastutavale või kaasvastutavale töötlejale § 3 alusel määratud ülesannetest. Lõikes 1 sätestatud kontrollikohustus on sisekontrolli iseloomuga ning selle eesmärk on võimaldada puudused avastada ja kõrvaldada võimalikult varakult. See ei välista ega piira muude õigusaktidega ettenähtud riiklikku või muud välist järelevalvet. Lõikes 2 sätestatakse, et registri pidamise üle teevad järelevalvet registri vastutavad ja kaasvastutavad töötlejad. Säte määratleb registri pidamise korraldamisega seotud sisemise järelevalve pädevuse ning võimaldab vastutaval ja kaasvastutaval töötlejal kontrollida, kas registri pidamine vastab õigusaktidest ja registri pidamist reguleerivatest dokumentidest tulenevatele nõuetele. Järelevalve tegemine ei muuda vastutava või kaasvastutava töötleja rolli ega anna neile pädevust teostada järelevalvet valdkondades, mis kuuluvad seaduse kohaselt mõne muu pädeva 21 asutuse ainupädevusse. Samuti ei piira säte järelevalveasutuste seadusest tulenevaid ülesandeid ja volitusi. Eelnõu §-ga 40 sätestatakse TTR-i arendamise ja pidamise rahastamine. Täpsem selgitus kulude jaotuse kohta on antud selle seletuskirja punktis 5, mis kajastab määruse rakendamisega seotud tegevusi ja nendeks ettenähtud kulusid. TTR-i arendamise ja pidamise kulu kaetakse RKIK-ile ja PäA-le eraldatud rahaliste vahendite arvelt. Eelnõu §-ga 41 sätestatakse registri likvideerimise kord. Eelnõu §-ga 42 sätestatakse määruse rakendamise aeg, milleks on 1.oktoober 2026. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557. 4. Määruse mõjud Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel, mistõttu selle mõjud on juba hinnatud seaduse seletuskirjas ning määrusest ei sõltu TTR-i asutamine ja pidamine, mis on ette nähtud seadusega. Määrusel on otsene positiivne mõju riigi julgeolekule. Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning ühekordsete kriisiülesannete andmise põhiline ja kõige olulisem eesmärk on tõhustada kaitsevõimet ja saavutada väeüksuste täielik komplekteeritus. See tähendab, et nii Kaitsevägi, RKIK, PäA kui ka teised riigiasutused saavad kriiside ajal vältida vara kasutuse topeltplaneerimist riigi julgeoleku korraldamisel. Määrusel on positiivne mõju ka tervele avalikule sektorile, sest valitsusasutused saavad tsiviil- sõjalise koostöö raames võimaluse lahendada ilma suure ajakuluta kriisiolukorda, sest vajalik ressursiplaan ja andmestik on TTRis olemas ning TTRi kaudu võimaldatakse eri stsenaariumites vajalike vahendite kasutuse kavandamist. See tähendab, et riigikaitseks vajalikest vahenditest on olemas täielik ülevaade ja neid saab kasutada kriisiolukorra lahendamisel, samuti on koondatud andmed olemasolevate vahendite kohta, et planeerida mh riigikaitselises kriisiolukorras vajalike meetmete rakendamist. Määrusel on otsene mõju välissuhetele, täpsemalt sõjalistele liitlassuhetele, sest TTR võimaldab paremini planeerida ja hinnata, millises mahus suudetakse Eestis viibivaid välisriigi relvajõude toetada ning osutada rahvusvahelises sõjalises koostöös Eestis viibivate välisriigi relvajõudude üksustele paremini planeeritud teenuseid. Määruse mõju ulatus ja sihtrühm ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud ning eelnõuga ei looda uut isikuandmete töötlemise eesmärki. Olulist ebasoovitavat mõju ei ole ette näha. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatav tulu 22 Määruse § 41 kohaselt kaetakse TTR-i pidamise kulud riigieelarvest vastutava töötleja (RKIK ja PäA) eelarvest. Samuti kaetakse RKIK-i ja PäA eelarvest TTR-i arendamiseks vajalikud kulutused. TTR-i on vaja teha RKIK-i vastutusala lõikes arendustöid seoses uute andmeväljade ja liidestustega. Registri maksumus aastas on ligikaudu 50 000 eurot, mis sisaldab TTR-ile vajalikke arendus- ja hooldustöid. Peale TTR-i on vaja teha arendustöid TÖR-is, et kriisiülesandega ametikohtade õigust omavate asutuste ja isikute teave liiguks automaatse liidestuse kaudu TÖR-i. TÖR-i arenduskulud kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest. Muudatuste rakendamisega seotud arenduste ulatust ja võimalikku kulu täpsustati eelnõu kooskõlastamise käigus Maksu- ja Tolliameti ning asjaomaste andmekogude vastutavate töötlejatega. Esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Kui edasiste analüüside ja arendusplaanide tulemusel muutub mõeldavaks andmekogude liidestus või muul viisil andmevahetuse automatiseerimine, ning asutuste olemasolevad ressursid sellist arendust ei võimalda, siis käsitletakse vastava arenduse läbiviimiseks vajalikku potentsiaalset rahastusvajadust järgnevate aastate eelarveprotsessides. Juhul kui riigi eelarveprotsessist raha ei eraldata, leitakse vahendid asutuse eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, aga rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2026. aastal , kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 135 lõike 3 alusel käesolev määrus kehtestatakse. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele, Päästeametile ja Eesti Varude Keskuse AS-ile. Eelnõule saabunud märkuste arvestamise kohta on koostatud märkuste tabel.12 12 Käesoleva eelnõu seletuskirja lisa 23