Avalik arvamus riigikaitsest

Avalik arvamus riigikaitsest Aruanne Mai 2025 Sisukord Taust ja eesmärk 3 Metoodika 4 Põhitulemuste kokkuvõte 6 1 Uhkus Eestis elamise üle 11 2 Institutsioonide usaldusväärsus 13 3 Julgeolek ja ohud 18 4 Kaitsetahe 28 5 Kaitsevõime 40 6 Hinnangud aja- ja reservteenistusele 48 7 Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused 57 8 Hinnangud NATO-le 65 9 Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse 71 10 Sõjaline toetus Ukrainale 75 11 Meediatarbimine 77 Lisad 82 © Emor AS 2 Taust ja eesmärk 2025. aasta märtsis viis Kantar Emor Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000-2024 tehtud avaliku arvamuse uuringutele. Viimased aastad on olnud täis pingeid ja ebakindlust, alates COVID-19 pandeemiast kuni tänase päeva poliitiliste olukordadeni. 2022. aasta 24. veebruaril toimunud sõjalise rünnaku eskaleerumine Ukrainas on Eesti inimeste turvatunnet oluliselt haavanud. Iga riigi oluline ressurss on tema rahvas ning nende kaitsetahe, nende usaldus riigi institutsioonide vastu ning inimeste vaheline lõimitus ühiskonnas. Seetõttu on väga oluline pidevalt kaardistada inimeste hoiakuid seoses riigikaitsega, et teada, millist tuge või informatsiooni rahvas vajab, et kõige paremini olla valmis eripärasteks kriisiolukordadeks. Uuringus käsitleti järgmisi teemasid: − hoiakud Eesti riigi suhtes; − institutsioonide usaldusväärsus; − hinnangud võimalikele ohtudele tulevikus, Eesti ja laiema maailma vaates; − Eesti julgeolekutagatised ja inimeste kaitsetahe; − hinnangud Eesti kaitsevõimele ja kaitsekulutustele; − suhtumine kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse − riigikaitseliste organisatsioonide kuvand ja nendes osalus; − hoiakud seoses NATO-ga; − suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse; − Ukraina sõjaline toetamine; − meediatarbimine. © Emor AS 3 Metoodika Sihtrühm ja valim Uuringu üldkogumi moodistasid 15–74-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud ning valimi suuruseks kujunes 2025. aasta uuringus 1636 juhuvaliku teel leitud sihtrühma esindajat. Eesti Statistikaameti andmetel elab 01.01.2024 seisuga Eestis kokku 1 024 994 inimest. Valimi koostamisel kasutati aluseks üldkogumi proportsionaalset mudelit, mille puhul esmaseks kihiks oli Eesti jaotus 15-ks maakonnaks ning eraldi toodi välja Tallinn. Iga maakonna siseselt jälgiti elanike jaotust soo ja vanuserühma lõikes. Lisaks jälgiti uuringus asulatüüpi (linn, maa), rahvust (eestlane, muu rahvus) ning, erinevalt varasematest uuringutest, vastajate haridustaset (I-II tase, III tase). Analüüsiks võeti maakonnad NUTS III klassifikaatori alusel kokku kuueks grupiks: 1. Tallinn 2. Põhja-Eesti (Harjumaa v.a. Tallinn), 3. Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saare maakond), 4. Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-Viru- ja Rapla maakond), 5. Kirde-Eesti (Ida-Virumaa), 6. Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakond). Tabel üldkogumi ning kaalutud ja kaalumata valimiga on toodud aruande lisas. Andmekorje ning küsitluse läbiviimine Andmekorje meetodiks oli kombineeritud kvantitatiivne küsitlus. Veebiintervjuudena viidi läbi 73% intervjuudest (1274 intervjuud) ning telefoni teel 27% intervjuudest (362 intervjuud). Andmekorje toimus ajavahemikus 5. märtsist kuni 31. märtsini, 2025. Veebiintervjuu keskmine täitmise ajakulu oli 24 minutit ning telefoniintervjuude keskmine vastamise ajakulu 36 minutit. Uuringu ankeet on suures osas sarnane eelmiste uuringulainete ankeetidele, et tagada võrreldavus ning jälgida hoiakute trende. Andmetöötlus ja aruandlus Andmetöötluseks kasutati andmetöötlusprogramme SPSS, Galileo ning MS Excel. Joonistel toodud andmed on arvutiprogramm ümardanud täisarvuni ning seetõttu võivad ridade või veergude summad moodustada 99 kuni 101 protsendipunkti. Tulemuste analüüsis, sh sotsiaal-demograafiliste rühmade võrdluses, on kasutatud Hi-ruut statistikut ning toodud välja vaid statistiliselt olulised erinevused. Veapiirid kogu valimi tasandil on 95%-se usaldusnivoo juures maksimaalselt +/-2,45%. Väiksemate gruppide puhul on vea piirid suuremad. © Emor AS 4 Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil n= 1636; kaalutud %, kaalumata n Staatus Sugu Iseendale tööandja n=168 11% Mees n=782 49% Palgatöötaja n=902 54% Naine n=854 51% Vanemapuhkusel n=21 1% Vanus Töötu, tööotsija n=64 4% 15 kuni 19 n=93 7% Pensionil n=279 17% 20 kuni 29 n=291 13% Kodune n=19 1% 30 kuni 39 n=255 20% Õpilane, üliõpilane n=170 11% 40 kuni 49 n=305 19% Ajateenija n=4 0% 50 kuni 59 n=291 17% Muu n=9 0% 60 kuni 74 n=401 23% Regioon Rahvus Tallinn n=499 34% Eestlane n=1163 66% Põhja-Eesti n=172 13% Venelane n=335 24% Lääne-Eesti n=190 11% Muu n=138 9% Kesk-Eesti n=160 9% Kodakondsus Kirde-Eesti n=168 10% Eesti kodakondsus n=1457 88% Lõuna-Eesti n=447 23% Vene kodakondsus n=57 4% Asulatüüp Muu riigi kodakondsus n=49 3% Pealinn n=499 34% Määratlemata kodakondsus n=73 6% Suur linn n=300 15% Haridus* Muu linn n=397 18% I haridustase n=130 11% Maa-asula n=440 33% II haridustase n=643 51% Sissetulekutase III haridustase n=863 39% Elan / elame mugavalt praeguse sissetuleku juures n=330 19% Saame hakkama n=866 52% Raske on hakkama saada n=310 20% * I tase - põhiharidus või alla selle, II tase - üldkeskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe Väga raske on hakkama saada n=119 8% põhihariduse või keskhariduse baasil, III tase - keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus Ei oska öelda n=11 1% © Emor AS 5 Põhitulemuste kokkuvõte Kokkuvõte I Uhkus Eestis elamise üle − 77% Eesti elanikest tunnevad uhkust, et elavad Eesti Vabariigis, sealhulgas 38% tunnevad suurt uhkust. Need osakaalud ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud, jäädes vastavalt vahemikku 76%–80% ja 30–39%. Enim tunnevad uhkust noored (alla 30-aastased) ning üle 60-aastased elanikud ning pigem eestlased kui muust rahvusest inimesed. Institutsioonide usaldusväärsus − Kõige rohkem usaldavad Eesti elanikud jätkuvalt Päästeamet (97% usaldab täielikult või pigem), Politsei- ja Piirivalveamet (88%), kaitsevägi (78%) ning Kaitseliit (78%). Kõige vähem usaldatakse Vabariigi Valitsust (40%), peaministrit (35%) ja Riigikogu (35%). − Pikemat perioodi silmas pidades on alates 2020. aastast vähehaaval kasvanud Kaitseliidu usaldusväärsus (69%-lt 78%-le). Veidi on aastaga vähenenud NATO (69%-lt 63%-le) ja Euroopa Liidu (66%-lt 60%-le) usaldusväärsus. − Noored usaldavad kõiki institutsioone enam kui vanemad vanuserühmad; kõige kriitilisemad on 40–49-aastased elanikud. Usaldajaid on enam ka eestlaste seas, võrreldes muust rahvusest Eesti elanikega. Julgeolek ja ohud − Inimeste osakaal, kes usub, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast praegusest turvalisem, jätkab langustrendi ning kasvanud on nende osakaal, kes usuvad, et elukeskkond muutub ebaturvalisemaks. − Kõige enam hinnatakse lähemate aastate jooksul Eesti suhtes tõenäoliseks ohuks valeuudiste levikut (86% hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (85%). Mõlema ohu osas ei ole hinnangud eelneva aastaga võrreldes muutunud. Välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides kardetakse sel aastal enam, kui eelneval – 70% peab seda väga või küllaltki tõenäoliseks, võrreldes 2024. aasta 64%-ga. Samuti on tõusnud tõenäosuse hinnangud Eesti riigi majanduslikule kokkuvarisemisele ja piiratud sõjalisele rünnakule mõne strateegilise objekti vastu. Suurem osa elanikest ei pea tõenäoliseks suurt tööstusõnnetust/looduskeskkonna reostust, epideemiate levikut ning ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu. Epideemiate levikut peetakse üha vähem tõenäoliseks. − Eesti elanikest 44% leiab, et Eesti meedias räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest parasjagu. Eestlased tunnevad seda enam (52%) kui muust rahvusest elanikud (29%). Viimaste aastatega on langenud vastusevariandi „parasjagu“ valinud inimeste osakaal ning selle arvelt on tõusnud nende osakaal, kes tunnevad, et kajastust on liiga palju. „Liiga palju“ vastanute osakaal on kasvanud mõlemas rahvusrühmas, kuid on eriti kõrge muust rahvusest elanike seas (54% võrreldes eestlaste 31%-ga). − Eesti elanike hinnangul kujutavad maailmas rahule ja turvalisusele ohtu eelkõige Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides – kui üldiselt on neid inimesi, kes näevad selles kindlat ohtu 62%, siis rahvuse lõikes on seda vastusevarianti valinud 77% eestlastest ning 32% muust rahvusest Eesti elanikest, mis näitab olulist erisust rahvusrühmade hinnangutes. Veel mainiti olulisel määral Venemaa sõda Ukrainas (60% näeb selles kindlat ohtu) ning seejärel, sarnaselt Eestile ohtu kujutavatest teguritest, väärinfot ning küberrünnakuid. © Emor AS 7 Kokkuvõte II Kaitsetahe − Valdav osa (82%) elanikest arvab, et Eesti riik peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu juhul, kui mõni riik Eestit ründaks; seejuures hindas nii 89% eestlastest ja 70% muust rahvusest Eesti elanikest. Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62% Eesti elanikest, mis on samaväärne tulemus 2024. aastaga (61%). Ukraina sõja eskaleerumise järgselt tõusis nende inimeste osakaal, kes oleks valmis panustama kaitsetegevusse, kuid võrreldes 2022. aastaga on tänavune osakaal 4 protsendipunkti madalam. Eestlaste valmisolek kaitsetegevuses osalemiseks ei ole viimase aastaga muutunud ning on jätkuvalt kõrge (70% osaleks kindlasti või pigem), muutunud ei ole ka muust rahvusest elanike valmisolek. − Enamjaolt osaleksid inimesed sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (23%) või eelkõige mittesõjalises kaitsetegevuses (26%). 12% on valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses – eelkõige alla 40-aastased mehed. 9% on vastanud, et ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse; 19% prooviks Eestist lahkuda – eelkõige alla 50-aastased ning pigem naised kui mehed. − Veidi enam kui pooled Eesti elanikud leiavad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile suurima julgeoleku (58%), kuid nende osakaal on aastaga langenud 7 protsendipunkti võrra. Kolmandik elanikest tunneb, et julgeolekut tagab ka liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis. Enam kui neljandik elanikest valis julgeoleku suurimateks tagajateks veel Balti riikide kaitsealase koostöö, elanike kaitsetahte ning kuulumise Euroopa Liitu. Balti riikide kaitsealasele koostööle on tänavu laiemalt tähtsust omistatud kui eelmisel aastal. Viimastel aastatel on langenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja ise oma kaitsesse investeerida, teha koostööd Baltikumis ja Euroopa Liidu tasandil ning ka Ameerika Ühendriikidega. − 38% elanikest tunneb, et on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks välisvaenlase kallaletungi korral. Nende seas on eelkõige mehed, 30 – 39-aastased inimesed ja eestlased. Eelmise aastaga võrreldes on piisavalt informeeritud inimeste osakaal tõusnud 5 protsendipunkti võrra. Jätkuvalt soovitakse kõige enam lisainformatsiooni evakueerimise korralduse ning varjumise juhiste kohta. − 57% vastajatest oleksid pigem või kindlalt valmis andma kaitseväe kasutusse oma sõidukit, tehnikat, hooneid, põllumaid ning muud sarnast; nende osakaal on 5 protsendipunkti madalam kui 2024. aastal. Kaitsevõime − 2022. aasta uuringutulemused näitasid Eesti elanike laialdast usku sellesse, et Eestit oleks võimalik liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta võõrriigi relvastatud kallaletungi korral – 60% vastasid, et kindlasti või pigem oleks see võimalik. Viimaste aastate jooksul on kindlustunne selle võimekuse osas tasapisi langenud ning jõudnud 49%-ni. − 54% Eesti elanikest arvab, et viimastel aastatel on Eesti riik riigikaitset arendanud pigem või väga hästi – see on märkimisväärne langus võrreldes eelmise uuringulaine 67%-ga. 25% vastanutest arvab, et riigikaitset on arendatud pigem halvasti, võrreldes eelmise aasta 17%-ga. Kasvanud on nende elanike osakaal, kes ei osanud hinnangut anda (20%-ni). © Emor AS 8 Kokkuvõte III − Ligi pooled elanikest (49%) on arvamusel, et Eesti kaitsekulutusi tuleks tõsta. Nii arvavad eelkõige noored (alla 30-aastased), eestlased, ning hea toimetulekuga inimesed. Toetus sellele on võrreldes paari eelneva aastaga taas kasvanud (+10 protsendipunkti) ning seda ennekõike nende arvelt, kes soovisid kulutusi säilitada endisel tasemel. Veidi alla neljandiku vastajatest tunneb, et kaitsekulutusi võiks säilitada praegusel tasemel. 17% inimestest leiab, et kulutusi võiks vähendada. Viimaste seas on enam 40–49-aastaseid Eesti elanikke, muust rahvusest inimesi, ning neid kellel on oma sissetulekuga raske hakkama saada. Vähendamist soosivad ka need inimesed, kes ise ei oleks valmis kaitsetegevuses osalema. − Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse on valdavalt positiivne – 60% või enam Eesti elanikest suhtub kaardistatud tegevustesse pigem või väga hästi. Eelmise aastaga võrreldes on tõusnud toetus harjutusalade laiendamisele (56%-lt 62%-le). Hinnangud aja- ja reservteenistusele − 90% elanikest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks, sh 60% kindlasti vajalikuks. Ajateenistusest kõrvale hoidjatesse suhtutakse valdavas osas negatiivselt (55% elanikest) ning see hoiak ei ole viimase kolme aasta jooksul muutunud. Veidi enam kui kolmandik suhtub sellesse aga mõistvalt – enam on neid alla 40-aastaste, muust rahvusest elanike ning majanduslikult keerulise toimetulekuga inimeste hulgas. Mõistvalt suhtuvad pigem need inimesed, kes ise kallaletungi korral kaitsetegevuses pigem ei osaleks. Kõrvalehoidmise heakskiitjaid on väga vähe (2%). − Valdavalt tunnevad Eesti elanikud, et naiste suhe ajateenistusega võiks olla vabatahtlik (81%). 43% arvab, et naised peaksid vabatahtliku soovi korral läbima ajateenistuse samadel alustel meestega; 38% arvab aga, et naistele peaks olema eraldi programm. 7% elanikest leiab, et ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik, ning 10% arvab, et naised ei peaks ajateenistust läbima. Naised ise toetavad kõige enam ajateenistuse vabatahtlikku läbimist eraldi programmi järgi, samas kui meeste seisukoht on ennekõike, et see peaks toimuma meestega samadel alustel. Mehed toetavad enam ka naiste kohustuslikku ajateenistust. − Suhtumine õppekogunemistesse, reservväelastesse ning elukutselistesse kaitseväelastesse on jätkuvalt väga positiivne. Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused − Kaitseliidu ülesandena nähakse eelkõige valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul ehk tsiviilkaitset, mis oli enim mainitud ülesanne ka eelmises uuringulaines. Järgnevalt mainitakse osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks. Nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest ei ole aastaga muutunud. − Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 79% elanikkonnast. − Peamiseks takistuseks Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumisel on ajapuudus isiklike kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast. − Eesti riigi kaitsestruktuuridega on kõige sagedamini isiklikult kokku puututud seoses riigikaitseõpetusega (15%). Sealhulgas 15–29-aastastest on riigikaitseõpetuses osalenud 46%, 30-aastastest ja vanematest aga vaid 7%. − 52% elanikest arvab, et riigikaitseõpetus peaks gümnaasiumis olema kohustuslik õppeaine ning 35% et see peaks olema vabatahtlik. © Emor AS 9 Kokkuvõte IV Hinnangud NATO-le − 83% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse. See näitaja on kaardistatud perioodi (2000 – 2025) kõrgeimal tasemel. Kõige enam toetavad NATO-sse kuulumist alla 30-aastased inimesed (toetus üle 90%) samas kui 40 – 49-aastaste seas on toetajate osakaal madalaim (76%). Rahvuse lõikes on erinevused suured: eestlastest toetab NATO-sse kuulumist 94%, muust rahvusest inimestest aga 60% (viimaste osakaal on võrreldes 2024. aastaga kasvanud 7 protsendipunkti võrra). Tervikuna on 12% elanikest Eesti NATO-sse kuulumise vastu. − 84% Eesti elanikest usub, et NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel on oluline – 22% elanikest usub, et NATO liikmeks olemine hoiab sõjalise rünnaku võimaluse üldse ära, 48% usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO meile otsest sõjalist abi ning 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. Ligi kümnendik Eesti elanikest usub jätkuvalt, et Eestil ei ole NATO-lt mingit abi loota. Viimase kahe aasta jooksul on langenud nende osakaal, kes usuvad, et NATO liikmelisus hoiab sõjalise rünnaku võimaluse ära (29%-lt 22%-le) ning kasvanud nende osakaal, kes usuvad, et NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega (10%-lt 14%-le). − 60% elanikest usub, et NATO on tänases julgeoleku olukorras teinud pigem või täiesti piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes aastaga 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate inimeste osakaal langenud (69%-lt 60%-le). Suur osa, pea viiendik vastajatest, ei oska oma hinnangut anda. − NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82% elanikest pooldavad seda ning vaid 13% on selle vastu. Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse − 56% elanikest pooldab Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Sarnaselt varasemale tuuakse peamiste argumentidena sõjalistes operatsioonides osalemiseks välja meie sõdurite reaalse lahingukogemuse saamist ning Eestile võimalike ohtude korral NATO abi tagamist. Sõjaline toetus Ukrainale − Kaks kolmandikku elanikest arvab, et Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist. Seahulgas eestlastest arvab seda 82%, kuid muust rahvusest inimestest vaid 26%. Noored, alla 30-aastased Eesti elanikud, on selles teemas taas toetavamad kui vanemad vanuserühmad. Meediatarbimine − Uudisteportaalidest ning ajalehtede võrguväljaannetest on enim jälgijaid Delfil, seejärel ERR-il ning Postimehel. YouTube on kõige laiema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanal, kuid kõige sagedamini kasutatakse Facebooki ning erinevaid otsesuhtlusrakendusi. − Telekanalitest vaadatakse enim ETV eestikeelseid saateid, sellele järgnevad TV3 ja Kanal 2 võrdväärsete vaatajaskondade suurustega. Viiendik muust rahvusest Eesti elanikest jälgib Venemaa telekanaleid. Teiste välisriikide telekanaleid jälgivad pigem eestlased. − Raadioprogrammidest kuulab 36% Eesti elanikest vähemalt mõnikord Vikerraadiot, 23% Kuku raadiot ja 12% Tre raadiot (eestlastest vastavalt 47%, 30% ja 16%). Muid eestikeelseid raadioprogramme kuulab 55% elanikest (33% muust rahvusest elanikest ja 66% eestlastest). Raadio 4 kuulab vähemalt mõnikord 28% ja muid Eesti venekeelseid raadioprogramme 42% muust rahvusest Eesti elanikest. © Emor AS 10 1. Uhkus Eestis elamise üle 1. UHKUS EESTIS ELAMISE ÜLE Uhkus Eestis elamise üle Eestis elamise üle on väga või pigem uhked 77% elanikest, 15% ei tunne selle üle Joonis 1.2 Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis? Sotsiaal- uhkust. 2025. aasta tulemused on statistilise vea piires võrdväärsed 2024. aasta demograafilistes lõigetes (% kõigist vastajatest, n = 1636) tulemustega, ehk saab öelda, et uhkustunne Eestis elamise üle ei ole viimase aasta Sugu jooksul oluliselt muutunud. Alates 2021. aastast on nende inimeste osakaal, kes tunnevad Mees n=782 36 39 10 8 8 Eestis elamise üle uhkust, jäänud vahemikku 76% kuni 80%. Naine n=854 39 39 11 2 8 Vanusegrupp Vaadates vastuseid sotsiaaldemograafilistes lõigetes (joonis 1.2) on näha, et uhkusetunnet 15-19 n=93 47 39 11 12 on enim noorte (alla 30-aastaste) ning vanemate (60 – 74-aastaste) hulgas. Samuti on 20-29 n=291 38 44 8 4 6 Eestis elamise üle uhked pigem eestlased kui muust rahvusest inimesed ning pigem 30-39 n=255 29 44 12 6 9 kõrgharidusega elanikud. 40-49 n=305 32 37 15 8 9 Kirde-Eestis, kus on palju muust rahvusest inimesi, on ka uhkusetundjate osakaal väiksem. 50-59 n=291 37 37 10 6 9 Keskmisest enam on uhkust tundvaid Eesti elanikke Kesk- ja Lõuna-Eestis, täpsemalt 60-74 n=401 46 34 7 4 9 eelkõige Tartu- ja Raplamaal. Rahvus Eestlane n=1163 40 40 10 4 6 Joonis 1.1 Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis? Muu rahvus n=473 34 36 11 7 12 (% kõigist vastajatest, n = 1636) Haridustase I ja II haridustase n=773 34 38 12 6 10 Tunnen suurt uhkust III haridustase n=863 42 40 7 4 6 Pigem tunnen uhkust Asulatüüp Pigem ei tunne uhkust Pealinn n=499 37 37 9 6 11 Üldse ei tunne uhkust Suurlinn n=300 38 41 11 5 6 Ei oska öelda Muu linn n=397 37 40 10 5 8 Maapiirkond n=440 38 39 12 5 7 2025 38 39 10 5 8 Piirkond 2024 35 41 12 5 8 Tallinn n=499 37 37 9 6 11 2023 39 41 10 4 7 Põhja-Eesti n=172 39 37 12 6 6 2022 Lääne-Eesti n=190 41 34 12 3 10 37 43 8 4 8 Kesk-Eesti n=163 38 47 5 4 6 2021 30 48 10 4 9 Kirde-Eesti n=168 27 38 17 8 10 0% 20% 40% 60% 80% 100% Lõuna-Eesti n=447 39 42 9 4 5 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 12 2. Institutsioonide usaldusväärsus 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Institutsioonide usaldusväärsus Kõige enam usaldavad elanikud Päästeametit – seejuures on täielik usaldus aastaga Joonis 2.1 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? tõusnud (63%->68%). Kokku usaldab Päästeametit pigem või täielikult 97% Eesti (% kõigist vastajatest, n = 1636) elanikest, ehk saab öelda, et on vaid üksikud, kes institutsiooni ei usalda. See näitaja ei ole võrreldes 2024. aastaga muutunud. Täielikult usaldan Pigem usaldan Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning ka kaitsevägi ja Kaitseliit on jätkuvalt suure Pigem ei usalda usaldusega institutsioonid ning see pole aastaga muutunud. Üldse ei usalda Peaministri usaldusväärsuse kasv jääb vea piiridesse. 2024. aasta kevadel usaldas Ei oska öelda tolleaegset peaministrit Kaja Kallast 30% Eesti elanikest; tänavust peaministrit Kristen Michalit aga 35% elanikest. Päästeamet 68 29 111 Pikemat perioodi silmas pidades on alates 2020ndast aastast vähehaaval kasvanud Politsei- ja Piirivalveamet 40 48 7 42 Kaitseliidu usaldusväärsus (69%-lt 78%-le). Veidi on vähenenud NATO ja Euroopa Liidu Kaitsevägi 39 39 10 8 4 usaldusväärsus. Noored (15–19-aastased) usaldavad kõiki institutsioone enam, kui teised Kaitseliit 39 39 9 6 8 vanuserühmad. Kõige vähem on institutsioonide usaldajaid 40–49-aastaste seas. Samuti President 31 39 12 11 7 on rahvuse lõikes erinevus, nagu on ilmnenud ka varasemates uuringulainetes – eestlased usaldavad institutsioone oluliselt enam kui muust rahvusest Eesti Kohtusüsteem 20 46 16 7 11 elanikud. Rahvuste võrdluses on erisus kõige väiksem (3%) kohalike omavalitsuste NATO 18 45 16 14 7 usaldamises. Euroopa Liit 17 43 17 17 5 Mehed usaldavad NATO-t enam kui naised ning naised usaldavad meestega võrreldes enam PPA-d. Kohalikud omavalitsused 10 53 25 8 4 Vabariigi Valitsus 7 33 26 29 5 Peaminister 6 29 25 33 7 Riigikogu 5 30 32 27 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 14 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Institutsioonide usaldusväärsus ajas Joonis 2.2 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) 2025 97% 63% 97% 69% 2024 96% 70% 2023 Päästeamet 96% NATO 69% 97% 66% 2022 96% 62% 2021 87% 62% 2020 86% 65% 85% 67% Politsei- ja Piirivalveamet 86% Kohalikud omavalitsused 68% 89% 66% 87% 73% 79% 60% 80% 66% 77% 67% Kaitsevägi 78% Euroopa Liit 68% 79% 65% 78% 66% 78% 40% 76% 43% 76% 57% Kaitseliit 75% Vabariigi Valitsus 59% 71% 55% 69% 60% 70% 35% 74% 37% 77% 51% President 77% Riigikogu 50% 58% 48% 64% 59% 66% 35% 71% 30% 72% 52% Kohtusüsteem 70% Peaminister 53% 70% 49% 56% 69% © Emor AS 15 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Kaitseväe usaldusväärsus rahvuse lõikes Joonis 2.3 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? KAITSEVÄGI (kokku % kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Kokku Eestlane Muu rahvus 100% Kaitsevägi on Eesti elanike silmis olnud püsivalt üks enam usaldatud institutsioone. 92 91 90 92 90 90 92 90 88 89 91 88 89 89 89 88 90 90 87 2025. aastal hindas kaitseväge usaldusväärseks 79% elanikkonnast, mis on 90% 85 85 81 82 võrdväärne eelmise aasta tulemusega (80%). 80% 74 83 Eestlased usaldavad kaitseväge enam kui muust rahvusest Eesti elanikud. Eestlastest 80 79 81 81 80 82 83 67 79 78 77 79 77 78 78 79 78 77 80 79 väljendab kaitseväe vastu usaldust 89%, samas kui muust rahvusest inimeste seas on 70% 73 75 74 see näitaja 57%. Eestlaste puhul on näidik olnud viimaste aastate jooksul valdavalt 58 68 68 60% 66 stabiilne. Muust rahvusest inimeste seas on hoiak muutlikum. 60 60 62 62 60 62 60 58 58 58 57 Rahvuse mõju hinnangutele väljendub ka teistes sotsiaaldemograafilistes gruppides – 50% 54 53 53 53 54 54 53 56 näiteks on kaitseväe usaldusväärsus madalam Tallinna ja Ida-Virumaa elanike seas, 50 49 47 51 kus elab valdav osa Eesti muust rahvusest elanikest. 40% 40 30% 35 20% 10% 0% 2000 2002 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 16 2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Kaitseliidu usaldusväärsus rahvuse lõikes Joonis 2.4 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? KAITSELIIT (kokku % kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Kokku Eestlane Muu rahvus 100% Kaitseliidu usaldusväärsus on samal tasemel kaitseväega – 78% kõigist Eesti 89 88 90 89 elanikest peab seda usaldusväärseks. Eestlaste hinnang on samal tasemel nagu 90% 84 85 85 86 86 87 87 86 85 80 82 81 kaitseväe puhul – 89% eestlastest usaldab Kaitseliitu. Muust rahvusest elanike 77 77 79 75 sihtrühmas on Kaitseliidu usaldusväärsuses toimunud oluline tõus – 55% neist 80% usaldab seda, mis on 8 protsendipunkti võrra enam kui aastal 2024. See on 70% 66 68 67 75 76 76 78 viimase 25 aasta kõrgeim tulemust muust rahvusest Eesti elanike seas. 74 73 74 73 71 71 71 69 71 55 68 68 68 69 Valdavalt hindavad erinevad sihtrühmad Kaitseliidu usaldusväärsust samamoodi nagu 60% 65 64 62 teiste institutsioonide usaldusväärsust – ei ole sihtrühmi, kes hindaksid Kaitseliidu 48 58 59 58 50% 55 usaldusväärsust teisiti kui ülejäänud institutsioonide puhul. Ainus erisus ilmneb selles, 39 48 51 et kui üldjuhul on institutsioonide usaldusväärsus III taseme haridusega inimeste seas 40% 47 48 46 46 44 47 43 42 44 suurem, siis Kaitseliitu usaldavad I-II haridustasemega elanikud veidi enam (79%) kui III 39 40 38 42 42 40 37 35 37 37 haridustasemega inimesed (74%). 30% 34 33 33 30 20% 22 22 10% 0% 2000 2002 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 17 3. Julgeolek ja ohud 3. JULGEOLEK JA OHUD Prognoos tuleviku elukeskkonna turvalisusele Joonis 3.1 Kas Teie hinnangul elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast võrreldes praeguse olukorraga riigis...?. (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Turvalisemas elukeskkonnas Samasuguses elukeskkonnas Ebaturvalisemas elukeskkonnas Ei oska öelda 2025 21 32 31 17 Elanike osakaal, kes usub, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast 2024 25 31 28 15 praegusest turvalisem, on teist aastat järjest langenud ning kasvanud on nende 2023 29 34 22 15 osakaal, kes usuvad, et elukeskkond muutub ebaturvalisemaks. KOKKU 2022 27 30 25 19 Aastate lõikes on näha, et 2020. aastal avaldas pandeemia hinnangutele olulist mõju, 2021 27 42 19 12 kuid 2021. aastal oli inimeste vaade tulevikule taas positiivsem. 2022. aastal, Ukraina 2020 28 34 23 16 sõja eskaleerumisel, langes inimeste optimism tuleviku turvalisuse püsimisse taas. 2023. aastal olid hinnangud veidi optimistlikumad kui 2022. aastal, kuid on nüüd 2025 21 33 33 14 viimase kolme aasta jooksul taas liikunud negatiivsema poole. 2024 28 32 28 12 2023 33 33 22 13 Eestlastest usub kolmandik, et kümne aasta pärast on elukeskkond on praegusest EESTLANE 2022 30 31 23 15 ebaturvalisem, muust rahvusest inimeste seast usub seda veidi enam kui neljandik. 2021 31 42 17 10 Mõlemas sihtrühmas on viiendik sellel arvamusel, et elukeskkond muutub 2020 28 31 26 14 turvalisemaks. Muust rahvusest elanike seas on neid, kes ei oska hinnangut anda, enam kui eestlaste 2025 20 30 27 23 hulgas. 2024 19 31 28 22 MUU RAHVUS 2023 21 35 23 21 2022 18 27 27 27 2021 18 40 24 17 2020 26 39 15 20 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 19 3. JULGEOLEK JA OHUD Prognoos tuleviku elukeskkonna turvalisusele sihtrühmade lõikes Joonis 3.2 Kas Teie hinnangul elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast võrreldes praeguse olukorraga riigis...? (% sihtrühmast). KOKKU n=1636 21 32 31 17 Turvalisemas elukeskkonnas Sugu Samasuguses elukeskkonnas Mees n=782 21 33 31 15 20 30 31 19 Ebaturvalisemas elukeskkonnas Naine n=854 Vanusegrupp Ei oska öelda 15-19 n=93 44 32 20 4 20-29 n=291 21 29 37 12 30-39 n=255 18 37 33 12 40-49 n=305 18 32 32 18 Vanuse lõikes ilmneb suur erisus selles, et 15–19-aastased usuvad teistest 50-59 n=291 21 31 29 19 vanusegruppidest vähem, et tulevik muutub ebaturvalisemaks (20% sellel arvamusel), samas kui 20–29-aastased usuvad seda teistest enam (37%). 60-74 n=401 18 28 30 25 Rahvus Elukoha lõikes hindavad tuleviku elukeskkonda tõenäoliselt ebaturvalisemaks Ida- Eestlane n=1163 21 33 33 14 Virumaa (43%) ja Põlvamaa (48%) elanikud. Pealinna elanikud väljendavad seda Muu rahvus n=473 20 30 27 23 arvamust keskmisest oluliselt vähem (26%). Haridustase I ja II haridustase n=773 20 32 31 16 III haridustase n=863 21 31 30 19 Piirkond Tallinn n=499 24 34 26 16 Põhja-Eesti n=172 21 33 28 18 Lääne-Eesti n=190 19 36 32 14 Kesk-Eesti n=163 14 35 31 20 Kirde-Eesti n=168 20 18 43 18 Lõuna-Eesti n=447 19 30 33 18 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 20 3. JULGEOLEK JA OHUD Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus Joonis 3.3 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? (% kõigist vastajatest, n = 1636) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks Ei oska öelda Valeuudiste levik 55 31 9 32 Küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu 50 35 9 33 Välisriigi sekkumine (sh hübriidrünnak) Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides 30 40 19 5 6 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 16 29 37 12 5 Häired riiklikult olulise taristu (sh energiaühendus, sidevõrk, transport jms) töös 15 42 33 5 5 Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad konfliktid elanikkonna rühmade vahel 11 34 39 11 5 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu 10 38 31 13 7 Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu 7 30 38 18 7 Suur tööstusõnnetus või looduskeskkonna reostus 6 22 54 12 6 Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt) 4 30 48 11 7 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kõige sagedamini peetakse lähiaastate tõenäoliseks ohuks valeuudiste levikut (86% hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (85%). Mõlema ohu osas ei ole hinnangud eelneva aastaga võrreldes muutunud (joonis 3.4). Välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides kardetakse sel aastal enam kui eelneval – 70% peab seda väga või küllaltki tõenäoliseks, võrreldes 2024. aasta 64%-ga. Samuti on kasvanud tõenäosuse hinnangud Eesti riigi majanduslikule kokkuvarisemisele ja piiratud sõjalisele rünnakule mõne strateegilise objekti vastu. Suurem osa elanikest ei pea tõenäoliseks suurt tööstusõnnetust/looduskeskkonna reostust, epideemiate levikut ning ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu. Epideemiate levikut peetakse üha vähem tõenäoliseks (joonis 3.4). Enamikke ohte peavad muust rahvusest Eesti elanikud vähem tõenäoliseks kui eestlased. Erinevalt eestlastest peavad muust rahvusest inimesed tõenäolisemaks Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist. Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid konflikte elanikkonnas peavad eestlased ja muust rahvusest inimesed võrdväärselt tõenäoliseks. © Emor AS 21 3. JULGEOLEK JA OHUD Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus ajas Joonis 3.4 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) 2025 86% 46% 2024 86% 41% 2023 83% 32% Valeuudiste levik 82% Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2022 78% 2021 67% 2020 85% 45% 84% 41% Küberrünnakud riiklike infosüsteemide, 83% Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel 45% asutuste, ettevõtete või elanike vastu 75% toimuvad konfliktid elanikkonna rühmade vahel 49% 75% 30% 68% 26% 70% 37% Välisriigi sekkumine (sh hübriidrünnak) 64% 39% 61% 29% Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks 58% Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu 39% oma huvides 51% 11% 56% 22% 58% 34% Häired riiklikult olulise taristu 36% 40% (sh energiaühendus, sidevõrk, Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt) 64% transport jms) töös 75% 77% 49% 27% 43% Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise 36% Suur tööstusõnnetus objekti vastu 34% või looduskeskkonna reostus 14% 20% © Emor AS 22 3. JULGEOLEK JA OHUD Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus sihtrühmade lõikes 1/2 Joonis 3.5 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% sihtrühmast) Küberrünnakud Välisriigi sekkumine Piiratud sõjaline rünnak Häired riiklikult Valeuudiste levik riigi/asutuste/elanike/ Eesti mõjutamiseks mõne strateegilise objekti olulise taristu töös ettevõtete vastu oma huvides vastu Kokku n =1636 86% 85% 70% 58% 49% Sugu Mees n=782 88% 87% 74% 58% 48% Naine n=854 85% 82% 66% 57% 50% Vanusegrupp 15-19 n=93 86% 74% 57% 39% 57% 20-29 n=291 94% 89% 79% 61% 56% 30-39 n=255 88% 84% 72% 61% 53% 40-49 n=305 88% 88% 73% 59% 49% 50-59 n=291 80% 84% 68% 63% 47% 60-74 n=401 83% 83% 66% 53% 39% Rahvus Eestlane n=1163 91% 91% 79% 64% 59% Muu rahvus n=473 76% 72% 52% 46% 29% Haridustase I ja II haridustase n=773 85% 84% 69% 57% 48% III haridustase n=863 87% 86% 71% 59% 50% Piirkond Tallinn n=499 83% 80% 65% 51% 42% Põhja-Eesti n=172 89% 90% 73% 62% 57% Lääne-Eesti n=190 85% 86% 73% 63% 55% Kesk-Eesti n=163 93% 93% 79% 59% 58% Kirde-Eesti n=168 81% 74% 54% 51% 32% Lõuna-Eesti n=447 88% 89% 78% 65% 54% © Emor AS 23 3. JULGEOLEK JA OHUD Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus sihtrühmade lõikes 2/2 Joonis 3.6 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% sihtrühmast) Ideoloogilistel, rahvuslikel Eesti riigi majanduslik Ulatuslik sõjaline Epideemiate levik (nt Ebola, Suur tööstusõnnetus või või usulistel motiividel kokkuvarisemine rünnak Eesti vastu HIV, Covid-19 jt) looduskeskkonna reostus konfliktid elanikkonnas Kokku n = 1636 46% 45% 37% 34% 27% Sugu Mees n=782 41% 42% 35% 30% 25% Naine n=854 50% 49% 39% 38% 30% Vanusegrupp 15-19 n=93 29% 33% 47% 21% 29% 20-29 n=291 44% 57% 48% 28% 24% 30-39 n=255 53% 42% 37% 37% 27% 40-49 n=305 47% 48% 36% 39% 27% 50-59 n=291 53% 49% 35% 34% 30% 60-74 n=401 40% 41% 30% 34% 27% Rahvus Eestlane n=1163 39% 45% 44% 36% 30% Muu rahvus n=473 60% 45% 22% 30% 22% Haridustase I ja II haridustase n=773 48% 43% 39% 34% 28% III haridustase n=863 42% 48% 34% 34% 27% Piirkond Tallinn n=499 47% 50% 28% 29% 24% Põhja-Eesti n=172 40% 43% 43% 42% 35% Lääne-Eesti n=190 44% 44% 46% 29% 31% Kesk-Eesti n=163 44% 36% 48% 39% 26% Kirde-Eesti n=168 58% 43% 30% 41% 27% Lõuna-Eesti n=447 44% 45% 40% 34% 28% © Emor AS 24 3. JULGEOLEK JA OHUD Julgeoleku meediakajastus Joonis 3.7 Kas Teie hinnangul kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest...? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Liiga palju Parasjagu Liiga vähe Ei oska öelda 2025 39 44 9 8 Eesti elanikest 44% leiab, et Eesti meedias räägitakse Eestit ähvardavatest 2024 34 49 10 8 sõjalistest ohtudest parasjagu. Nii arvab 52% eestlastest ja 29% muust rahvusest 2023 26 57 9 8 elanikest. KOKKU 2022 28 55 9 8 Viimaste aastatega on langenud nende osakaal, kelle jaoks kajastust on parasjagu 2021 22 50 14 14 ning selle arvelt on kasvanud nende osakaal, kes tunnevad, et kajastust on liiga palju 2020 23 49 17 11 (alates 2023. aastast kasv 13 protsendipunkti). „Liiga palju“ vastanute osakaal on kasvanud mõlemas rahvusrühmas, kuid on eriti kõrge muust rahvusest elanike seas (54%). 2025 31 52 11 6 2024 26 56 12 6 Vastusevarianti „liiga palju“ on teistest enam valinud naised ning 40–49-aastased Eesti 2023 17 65 11 7 elanikud. Samuti on sellel arvamusel eelkõige just need inimesed, kes pigem ei oleks EESTLANE valmis võõrriigi kallaletungi korral Eesti kaitsetegevuses osalema. 2022 18 65 11 5 2021 13 57 16 14 2020 16 53 20 11 2025 54 29 6 11 2024 49 32 5 14 MUU RAHVUS 2023 45 40 5 11 2022 48 33 5 14 2021 43 35 9 13 2020 37 41 11 11 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 25 3. JULGEOLEK JA OHUD Maailmale ohtu kujutavate tegurite tõenäosus Joonis 3.8 Mil määral kujutavad Teie hinnangul ohtu rahule ja turvalisusele maailmas järgnevad tegurid? (% kõigist vastajatest, n = 1636) Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides 62 20 14 5 Venemaa sõda Ukrainas 60 24 12 4 Väärinfo ja valeuudiste laialdane levik 57 33 6 4 Küberrünnakud 53 38 53 Tuumarelvade kasutamine 45 30 18 6 Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse 44 43 8 5 Globaalsed kliimamuutused 30 45 20 5 Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv 28 43 19 10 Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19, Zika jt) 19 54 22 5 0% 20% 40% 60% 80% 100% Eesti elanike hinnangul kujutavad maailma rahule ja turvalisusele ohtu eelkõige Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides. Selles näeb selles kindlat ohtu 62%, sealhulgas 77% eestlastest ning 32% muust rahvusest Eesti elanikest, mis näitab olulist erisust rahvuste hinnangutes. Nendest inimestest, kes kindlasti NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis pooldavad, on 81% arvamusel, et see kujutab kindlat ohtu. Pea sama suure osa elanike hinnangul kujutab maailmale kindlat ohtu ka Venemaa sõda Ukrainas (60%). Järgnevad ohud, mida kõige sagedamini toodi välja ka seoses Eestiga – valeuudiste levik ning küberrünnakud. Viimase aasta jooksul on oluliselt langenud epideemiate leviku ja tuumarelvade kasutamise ohu hinnangud. © Emor AS 26 3. JULGEOLEK JA OHUD Maailmale ohtu kujutavate tegurite tõenäosus ajas Joonis 3.9 Mil määral kujutavad Teie hinnangul ohtu rahule ja turvalisusele maailmas järgnevad tegurid? KINDLASTI + MÕNINGAL MÄÄRAL (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) 2025 92% 76% 2024 94% 80% 2023 94% 83% Küberrünnakud Globaalsed kliimamuutused 78% 2022 92% 93% 81% 2021 85% 80% 2020 90% 76% 94% 93% 92% 92% Väärinfo ja valeuudiste laialdane levik Tuumarelvade kasutamine 95% 93% 81% 87% 73% 90% 86% Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne 83% Epideemiate levik 86% Euroopasse 87% (nt Ebola, HIV, Covid-19, Zika jt) 88% 89% 92% 83% 86% 84% 71% 90% 77% 90% 78% Venemaa sõda Ukrainas Hiina maandusliku ja sõjalise võimsuse kasv 81% 93% 77% 79% 70% 72% 81% 83% Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu 86% naaberriikides 87% 74% 67% © Emor AS 27 4. Kaitsetahe 4. KAITSETAHE Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse Joonis 4.1 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda 2025 60 22 6 3 9 Valdav osa (82%) elanikest tunneb, et Eesti riik peaks osutama relvastatud vastupanu 2024 59 22 6 3 10 juhul, kui mõni riik Eestit ründaks. Väga kindla nõustuva hoiakuga on 60% elanikest, 2023 58 25 6 3 9 seejuures 68% eestlastest ja 44% muust rahvusest inimestest. KOKKU 2022 57 24 8 3 9 Erinevaid lõiked võrreldes ilmneb, et teistest oluliselt enam nõustuvad relvastatud 2021 38 34 13 5 11 vastupanuga mehed, noored inimesed, Põhja- ja Lääne-Eesti elanikud ning need, kes 2020 40 37 11 8 4 oleks ka ise valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevusse panustama. 2025 68 21 41 6 2024 69 20 32 7 2023 67 22 42 6 EESTLANE 2022 69 22 41 5 2021 43 33 11 3 10 2020 42 37 9 8 5 2025 44 25 11 5 14 2024 38 27 13 6 16 MUU RAHVUS 2023 39 31 10 4 15 2022 32 29 16 7 17 2021 27 34 17 9 14 2020 35 38 16 8 4 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 29 4. KAITSETAHE Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse ajas Joonis 4.2 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Pigem/kindlasti peaksime osutama relvastatud vastupanu Pigem/kindlasti ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100% Inimesi, kes nõustuvad, et Eesti riik peaks osutama rünnaku korral relvastatud 90% vastupanu, on 82%, mis on väga kõrge osakaal. See osakaal on olnud üle 82 83 81 83 81 83 81 82 80% alates aastast 2023 ning oli sarnasel tasemel ka 2014–2017. Enne seda jäi 77 77 77 78 79 79 80 77 80% 74 näitaja alla 80%. 73 72 69 71 69 70% 66 65 66 60% 56 50% 40% 30% 20% 26 25 22 23 24 23 20 10% 17 17 19 17 17 15 18 12 14 11 11 9 11 9 12 11 9 10 9 0% 2000 2002 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 30 4. KAITSETAHE Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse ajas ja rahvuse lõikes Joonis 4.3 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? JAH, KINDLASTI + PIGEM JAH (% sihtrühmadest; eestlased n = 1163, muu rahvus n = 473) Eestlane Muu rahvus 100% 91 89 89 89 Eelmise aastaga võrreldes on eestlaste toetus relvastatud vastupanule püsinud samal 89 88 90% tasemel, kuid muu rahvuse puhul on see taas 70% tasemel. Sellega on käärid kahe 80 80 80 81 78 82 81 82 83 grupi hoiakute vahel kahanenud. 80% 77 79 78 77 83 83 Eestlaste hoiak tugevnes oluliselt Ukraina sõja eskaleerumise mõjul, kuid muust rahvusest elanike puhul oli mõju väiksem. 70% 73 71 72 70 73 73 71 70 68 70 68 70 60% 65 63 63 61 61 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 31 4. KAITSETAHE Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Joonis 4.4 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste Joonis 4.7 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% sihtrühmadest) Sugu Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Mees n=782 43 28 8 11 10 2025 34 28 14 13 11 Naine n=854 26 27 20 15 12 Vanusegrupp 2024 34 27 16 14 10 15-19 n=93 30 31 19 9 11 2023 34 30 14 13 10 20-29 n=291 32 29 15 17 8 2022 35 31 13 11 10 30-39 n=255 34 26 15 17 8 2021 25 32 17 13 12 40-49 n=305 29 30 13 16 13 0% 20% 40% 60% 80% 100% 50-59 n=291 40 29 13 7 12 60-74 n=401 38 25 11 11 14 Rahvus Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62% Eesti elanikest, mis on samaväärne tulemus 2024. aastaga (61%). Ukraina sõja Eestlane n=1163 39 31 15 8 7 eskaleerumise järgselt tõusis nende inimeste osakaal, kes oleks valmis kaitsetegevusse Muu rahvus n=473 26 20 12 23 19 panustama, kuid võrreldes 2022. aastaga on tänavune osakaal 4 protsendipunkti Haridustase madalam. I ja II haridustase n=773 33 28 14 13 12 Sotsiaaldemograafilises võrdluses näeb, et naiste valmidus kaitsetegevuses osaleda on III haridustase n=863 37 27 13 13 10 madalam kui meestel – tõenäoliselt on naistel seda keerulisem ette kujutada, kui ei ole Piirkond läbitud kaitseväge. 50+ inimesed on noortematest enam valmis panustam – siin võib roll Tallinn n=499 33 24 13 19 12 olla oma riigi iseseisvuse hapruse sügavamal mõistmisel. Muust rahvusest inimesed on Põhja-Eesti n=172 35 34 14 8 10 tõenäoliselt vähem valmis Eesti kaitsetegevusse panustama kui eestlased. Lääne-Eesti n=190 37 30 18 6 9 Kesk-Eesti n=163 37 34 9 8 12 Kirde-Eesti n=168 24 18 12 20 24 Lõuna-Eesti n=447 38 29 16 10 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 32 4. KAITSETAHE Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ajas ning rahvuse ja kodakondsuse lõikes Joonis 4.5 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? JAH, KINDLASTI + PIGEM JAH (% sihtrühmadest) Eestlane Muu rahvus/Eesti kodakondsusega Muu rahvus/Eesti kodakondsuseta 100% Eestlaste valmisolek kaitsetegevuses osalemiseks ei ole viimase aastaga muutunud ning on jätkuvalt kõrge – 70% oleks kindlasti või pigem valmis oma võimete ja 90% oskuste kohaselt panustama. Muust rahvusest Eesti elanike valmidus osaleda 76 kaitsetegevuses püsib samuti endisel tasemel. 80% 73 73 74 71 69 71 70 72 68 69 70 70% 64 66 66 68 67 68 64 66 64 64 71 65 63 65 60 61 59 58 57 60 60% 54 55 54 63 52 54 51 51 52 50 50 54 53 59 59 58 48 47 47 50% 43 45 40 52 51 49 52 40 50 42 40% 46 46 43 42 43 41 39 39 36 38 39 37 38 40 37 30% 35 33 20% 10% 0% 2000 2002 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 33 4. KAITSETAHE Käitumine sõjalise kallaletungi korral Joonis 4.6 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (% Joonis 4.10 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Sotsiaal-demograafilistes lõigetes. Sugu Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses Mees n=782 22 32 18 6 14 9 Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (nt tagalatoetus, logistika jms) Naine n=854 3 14 34 13 24 13 Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (nt meditsiin, evakuatsioon jms) Vanusegrupp Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse 15-19 n=93 17 19 31 4 23 6 Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda 20-29 n=291 18 19 21 4 30 9 Ei oska öelda 30-39 n=255 21 16 20 10 24 9 40-49 n=305 6 26 23 8 27 11 2025 12 23 26 9 19 11 50-59 n=291 11 31 28 8 11 11 2024 12 22 26 11 19 9 60-74 n=401 5 24 34 16 7 14 2023 11 24 30 9 17 10 Rahvus Eestlane n=1163 15 25 26 8 18 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% Muu rahvus n=473 6 18 27 12 21 16 Inimeste hoiakud oma käitumise osas juhul, kui tekib sõjaline kallaletung, ei ole aastaga Haridustase muutunud. 61% elanikest osaleksid kaitsetegevuses kas sõjalisel või mittesõjalisel viisil, I ja II haridustase n=773 14 23 23 9 20 12 9% ei osaleks ja jääks Eestisse ning 19% lahkuks Eestist. III haridustase n=863 9 23 32 10 18 9 Naiste seas on võrreldes meestega oluliselt enam neid, kes sõjaohu korral Eestiks Piirkond lahkuksid ning vähem neid, kes on valmis osalema kaitsetegevuses. Ka noored, alla 50- Tallinn n=499 10 20 27 8 23 12 aastased inimesed, on tõenäolisemalt valmis Eestist sõjaohu korral lahkuma, võrreldes üle Põhja-Eesti n=172 11 32 26 9 18 5 50. aastaste elanikega. Lääne-Eesti n=190 14 27 27 11 12 10 Kesk-Eesti n=163 11 30 21 10 12 16 Kirde-Eesti n=168 10 10 27 14 23 15 Lõuna-Eesti n=447 15 22 26 9 18 9 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 34 4. KAITSETAHE Eesti julgeolekutagatised Joonis 4.7 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm olulisemat tegurit (% kõigist vastajatest, n = 1636) Enam kui pooled Eesti elanikud tunnevad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile Kuulumine NATO-sse 58% suurima julgeoleku (58% inimestest). Siiski on nende osakaal aastaga langenud 7% Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis 33% võrra. Oluliselt enam arvab seda grupp, kes oleks valmis Eesti kaitsetegevuses oma võimete ja oskuste kohaselt osalema, samas kui need, kes pigem ei oleks valmis, Balti riikide kaitsealane koostöö 29% mainivad seda vastusevarianti vähem. Elanike kaitsetahe 28% Kolmandik elanikest leiab, et julgeoleku tagab ka liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis. Sellega nõustuvad enam noored, mehed, Kesk-Eesti ja Kuulumine Euroopa Liitu 26% Lõuna-Eesti elanikud. Eesti kaitseinvesteeringud 19% Enam kui neljandik elanikest valis julgeoleku suurimateks tagajateks veel Balti riikide Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega 18% kaitsealase koostöö, elanike kaitsetahte, ning kuulumise Euroopa Liitu. Rahvuse lõikes on eestlased valinud enamikke vastusevariante enam kui muust Ajateenistus ja reservvägi 16% rahvusest inimesed. Ainsad erisused on, et muust rahvusest elanikud omistavad Koostöö ja head suhted Venemaaga 16% eestlastest suuremat tähtsust koostööle ja headele suhetele Venemaa ning Ameerika Ühendriikidega. Ukraina toetamine 10% Viimastel aastatel on langenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse 7% ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja ise oma kaitsesse investeerida, teha koostööd Baltikumis ja Euroopa Liidu tasandil ning ka Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel 4% Ameerika Ühendriikidega (joonis 4.8). Neutraalne hoiak 1% Midagi muud 2% Ei oska öelda 3% © Emor AS 35 4. KAITSETAHE Eesti julgeolekutagatised ajas Joonis 4.8 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm olulisemat tegurit (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) 2025 2024 58% 16% 65% 19% 2023 Kuulumine NATO-sse 69% Ajateenistus ja reservvägi 21% 70% 2022 61% 2021 58% 33% 16% 2020 32% 14% Liitlaste relvajõudude üksuste 33% 11% 31% Koostöö ja head suhted Venemaaga 14% alaline viibimine Eestis 28% 20% 18% 22% 29% 10% 22% 20% Balti riikide kaitsealane koostöö 13% Ukraina toetamine 15% 22% 28% 7% 27% 6% 27% Elanike kaitsetahe 26% Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse 22% 33% 26% 4% 20% 4% 18% Osalemine rahvusvahelistel 4% Kuulumine Euroopa Liitu 28% 4% 26% sõjalistel operatsioonidel 8% 18% 7% 19% 1% 8% 10% Neutraalne hoiak Eesti kaitseinvesteeringud 18% 3% 13% 5% Koostöö ja head suhted Ameerika 12% 6% 10% Ei oska öelda 8% Ühendriikidega 15% 6% 13% 4% © Emor AS 36 4. KAITSETAHE Informeeritus võimaliku kallaletungi korral Joonis 4.9 Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda 2025 14 24 35 17 11 38% elanikest leiab, et on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks välisvaenlase kallaletungi korral. Nende seas on eelkõige mehed, 30–39- 2024 10 23 38 19 10 aastased inimesed ning eestlased. 2023 10 24 38 20 9 2022 9 22 40 19 10 2021 9 20 34 26 11 2020 7 19 34 36 5 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 37 4. KAITSETAHE Infovajadus valmisolekuks võimaliku kallaletungi jaoks Joonis 4.10 Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral? (% neist, kes ei tunne end täiesti piisavalt informeeritult, n = 1417 ehk 86% kogu valimist) 45% 24% 2025 40% 16% 2024 Evakueerimise korraldus 36% 16% 49% Avalike teenuste kättesaadavus 18% 2023 lahingutegevuse eest 43% 22% 2022 27% 23% 2021 42% 15% 2020 42% 13% Juhised varjumiseks 43% 13% Teie kohustused riigikaitses 16% ja avalikud varjumiskohad 17% 15% 33% 15% 25% 13% Esmatasandi olme ja majapidamisega 26% 14% 30% Mobilisatsiooni korraldus 16% seotud probleemide lahendamise viisid 31% 16% 36% 17% 31% 11% 20% 8% Teie võimalused vabatahtlikult Teie riigikaitse alased 8% riigikaitsesse panustada kohustused põhitöökohas 11% 10% 11% 27% 25% 23% Avalikkuse teavitamisviisid 25% Eesti elanikud vajavad eelkõige informatsiooni evakueerimise ja varjumise kohta ning 27% seda mainivad naised enam kui mehed. 42% © Emor AS 38 4. KAITSETAHE Kaitseväele oma vara kasutusse andmine kallaletungi korral Joonis 4.11 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kas Te oleksite valmis andma kaitseväe kasutusse oma isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda 57% vastajatest oleksid pigem või kindlasti valmis andma kaitseväe kasutusse oma 2025 25 32 11 16 16 sõidukit, tehnikat, hooneid, põllumaid ning muud sarnast Nende osakaal on 5 protsendipunkti madalam kui 2024. aastal. Valmidus on iga aastaga vähehaaval 2024 28 30 13 14 14 langenud ning suurenenud on nende osakaal, kes kindlasti ei oleks valmis, ning nende, kes ei oska küsimusele vastata. 2023 28 33 13 13 13 Valmidus on statistiliselt oluliselt kõrgem meeste, eestlaste, Lõuna-Eesti ning maa- asulate elanike ning hea toimetulekuga inimeste seas. 2022 31 33 11 12 13 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 39 5. Kaitsevõime 5. KAITSEVÕIME Hinnang Eesti kaitsevõimele Joonis 5.1 Kas Teie hinnangul oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit kuni liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda 2025 15 34 28 11 12 2022. aasta uuringutulemused näitasid Eesti elanike laialdast usku sellesse, et Eestit 2024 18 34 23 12 12 oleks võimalik liitlaste abi saabumiseni võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kaitsta – 2023 18 38 24 9 11 60% vastasid, et see oleks kindlasti või pigem võimalik. Tänavu on nende osakaal 49%. KOKKU Viimaste aastate jooksul on kindlustunne selle võimekuse osas tasapisi 2022 22 38 21 7 12 langenud. 2021 12 37 29 13 10 2020 14 40 15 24 8 Muust rahvusest elanike seas pole eelmise aastaga võrreldes arvamus muutunud, aga neil on eestlastega võrreldes alati selles osas madalam kindlustunne olnud. Eestlaste kindlustunne on küll kõrgem, kuid see on alates 2023. aastast vähehaaval langenud. 2025 17 40 27 7 9 2024 22 40 21 7 10 Kirde-Eesti elanike seas on usk sellesse eriti madal – vaid 36% inimestest arvab, et 2023 22 43 22 5 8 Eestit oleks võimalik kaitsta (kindlasti + pigem jah) kuni täiendava abi saabumiseni. EESTLANE 2022 29 44 16 4 8 Need, kes oleks ka ise valmis kaitsetegevuses osalema, usuvad enam, et Eestit on 2021 15 43 26 8 8 võimalik liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta. 2020 17 41 13 22 7 2025 10 22 29 20 19 2024 9 23 29 21 18 MUU RAHVUS 2023 10 27 28 19 17 2022 8 26 31 16 20 2021 6 24 34 25 12 2020 8 38 18 37 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 41 5. KAITSEVÕIME Hinnang Eesti riigikaitse arendamisele Joonis 5.2 Kuivõrd hästi on Teie hinnangul viimastel aastatel Eesti riik riigikaitset arendanud? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda 2025 54% Eesti elanikest arvab, et viimastel aastatel on Eesti riik riigikaitset arendanud 8 46 17 8 20 pigem või väga hästi, 25% arvab, et pigem halvasti. Viiendik ei oska antud küsimusele 2024 15 52 13 4 15 vastata ning nende osakaal on kasvanud. Optimistlikumalt hindavad antud aspekti eestlased ning alla 30-aastased Eesti elanikud. 2023 16 53 12 3 17 Võrreldes eelmise aastaga on positiivsed hinnangud langenud 67%-lt 54%-le ning 2022 10 51 13 5 22 kasvanud on nende osakaal, kes ei oska sel teemal hinnangut anda. 2021 9 53 7 2 29 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 42 5. KAITSEVÕIME Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Joonis 5.3 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) 2025 19 31 23 6 11 10 Tunduvalt tõsta 2024 13 27 32 10 10 9 Mõningal määral tõsta 2023 12 31 33 7 8 9 Säilitada praegusel tasemel 2022 21 30 25 6 7 11 Mõningal määral vähendada 2021 Tunduvalt vähendada 8 23 37 12 10 10 Ei oska öelda Pooled elanikest on arvamusel, et Eesti kaitsekulutusi 2020 3 16 46 13 5 17 tuleks tõsta. Sellel arvamusel on eelkõige noored (alla 30- 2019 5 19 48 6 14 8 aastased), eestlased ning hea toimetulekuga inimesed. Toetus 2018 3 16 48 10 9 14 sellele on võrreldes paari eelneva aastaga taas kasvanud (10 2017 3 15 52 11 8 11 protsendipunkti võrra) ning seda ennekõike nende arvelt, kes 2016 5 20 43 11 9 12 soovisid seda säilitada endisel tasemel. 2015 8 25 38 10 8 11 Veidi alla neljandiku vastajatest tunneb, et kaitsekulutusi võiks 2014 7 25 47 10 5 6 säilitada praegusel tasemel. 2013 4 18 48 12 7 10 17% inimestest arvab, et kulutusi võiks vähendada. Nende 2012 4 17 45 16 10 8 seas on enam 40–49-aastaseid Eesti elanikke, muust 2011 6 15 48 12 7 13 rahvusest inimesi ning neid kellel on oma sissetulekuga raske 2010 4 22 51 9 5 9 hakkama saada. Vähendamist pooldavad ka need inimesed, 2009 3 15 52 11 9 10 kes ise ei oleks valmis kaitsetegevuses osalema. 2008 8 26 45 6 4 11 2007 7 30 39 7 4 13 2006 9 35 37 8 3 8 2005 6 26 45 8 5 10 2004 5 25 45 9 5 11 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 43 5. KAITSEVÕIME Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas rahvuse lõikes Joonis 5.4 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% sihtrühmadest) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad muust rahvusest elanikud Kulutuste kärpimist pooldavad muust rahvusest elanikud 70% 66 64 Eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike hoiakud seoses kaitsekulutustega on jätkuvalt väga erinevad. 60% 56 53 Eestlased on jätkuvalt väga suures osas kulutuste tõstmise poolt (64%) ning vaid 52 51 6% on kärpimise poolt. Muust rahvusest elanike seas on vaid viiendik kulutuste 50% 47 46 tõstmist poolt ning 38% pooldavad kärpimist. 44 44 41 42 Kodakondsuse lõikes on näha, et Vene ja määratlemata kodakondsusega inimesed ei 39 40 38 40% 36 45 toeta kulutuste tõstmist, kuid muude riikide kodakondsusega inimesed toetavad seda 35 43 35 35 40 tugevalt. 30 38 36 36 30% 23 31 32 32 29 29 21 27 26 18 17 20% 24 17 24 23 15 15 23 15 23 14 19 20 12 11 11 11 12 10 11 9 10% 7 6 7 9 9 9 10 9 6 7 7 7 8 7 8 8 6 6 0% 4 4 4 5 3 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 44 5. KAITSEVÕIME Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse Joonis 5.5 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n = 1636) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri 44 28 8 8 13 Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis 40 38 8 6 7 Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele 38 44 6 3 10 Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks 38 30 10 10 11 Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel 34 39 9 5 13 Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel) 30 44 11 8 6 Kaitseväe õppused Teie piirkonnas 26 42 11 10 10 Harjutusalade laiendamine 22 40 17 9 11 0% 20% 40% 60% 80% 100% Suhtumine erisugustesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse on valdavalt positiivne, igasse tegevusse suhtub hästi enam kui 60% Eesti elanikest. Ainus oluline muutus eelmise uuringuga võrreldes on toetuse kasv harjutusalade laiendamisele (56%-lt 62%-le). Sotsiaaldemograafiliselt on suurimad erinevused taaskord rahvuste vahel, kuid muust rahvusest inimeste suhtumine mitmetesse tegevustesse on muutunud soosivamaks (eelkõige seoses harjutusalade laiendamisega, aga ka Balti kaitsevööndi rajamise, kaitseväe tehnika liikumise, liitlaste lennuharjutuste ja õppekogunemiste osas) (joonis 5.6). © Emor AS 45 5. KAITSEVÕIME Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse ajas ja rahvuse lõikes Joonis 5.6 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? VÄGA + PIGEM HÄSTI (% sihtrühmadest) Kõik vastajad 2025 Eestlane 2025 Muu rahvus 2025 Kõik vastajad 2024 Eestlane 2024 Muu rahvus 2024 81% 90% 64% Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele 79% 88% 60% 78% 89% 57% Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis 76% 88% 52% 74% 87% 50% Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel) 72% 85% 45% 73% 84% 51% Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel 74% 83% 53% 71% 86% 42% Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri 70% 84% 39% 69% 80% 47% Kaitseväe õppused Teie piirkonnas 69% 81% 44% 69% 82% 44% Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks 62% 67% 52% Harjutusalade laiendamine 56% 65% 39% © Emor AS 46 5. KAITSEVÕIME Suhtumine harjutusalade laiendamisesse piirkondade lõikes Joonis 5.7 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? HARJUTUSALADE LAIENDAMINE (% sihtrühmadest) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda 2025 22 40 17 9 11 Harjutusalade laiendamisesse suhtub hästi 62% Eesti elanikest, mis on 6% KOKKU enam kui 2024. aastal. 2024 19 37 22 10 12 Piirkondade lõikes on näha, et Lääne-Eesti elanike seas on positiivses 2025 20 44 13 11 12 hoiakuga elanike osakaal langenud, kuid piirkonna elanikud pooldavad seda Lääne-Eesti siiski tugevalt. Tõus on toimunud Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike hulgas. 2024 35 40 12 7 6 Seoses sellega, et muust rahvusest Eesti elanike toetus harjutusalade laiendamisele on kasvanud, on tõusnud ka Tallinna elanike pooldavad Põhja-Eesti 2025 27 36 15 6 16 hinnangud. 2024 27 38 19 7 9 Kesk-Eesti 2025 15 49 21 7 8 2024 20 46 19 6 8 Tallinn 2025 24 37 19 8 12 2024 16 35 23 10 16 Lõuna-Eesti 2025 23 42 19 8 8 2024 15 37 25 12 12 Kirde-Eesti 2025 10 39 14 22 14 2024 10 34 25 17 14 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 47 6. Hinnangud aja- ja reservteenistusele 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Hoiakud noormeeste ajateenistuse läbimise osas Joonis 6.1 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse* läbimist? Joonis 6.2 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636) (% sihtrühmast) *Lisatud definitsioon: Ajateenistuse eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud Sugu reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse Mees n=782 58 30 5 33 jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegelema ühtse meeskonnana. Naine n=854 62 29 4 3 Kindlasti vajalikuks Vanusegrupp Pigem vajalikuks 15-19 n=93 52 40 4 3 Pigem ebavajalikuks 20-29 n=291 53 31 6 6 4 Täiesti ebavajalikuks 30-39 n=255 47 40 7 4 Ei oska öelda 40-49 n=305 56 31 6 34 2025 60 29 5 33 50-59 n=291 70 23 3 2024 56 31 5 4 4 60-74 n=401 75 20 3 2023 57 30 5 4 4 Rahvus 2022 53 29 8 4 5 Eestlane n=1163 71 24 3 2021 53 31 8 5 3 Muu rahvus n=473 40 41 8 5 6 2020 Haridustase 61 29 5 23 I ja II haridustase n=773 59 31 5 3 0% 20% 40% 60% 80% 100% III haridustase n=863 62 28 4 33 Trend näitab, et alates 2020. aastast on enam kui ülekaalukas osa Eesti elanikest Piirkond pidanud ajateenistuste läbimist noormeeste jaoks vajalikuks. Tänavu peab 90% Tallinn n=499 50 35 7 44 vastajatest seda vajalikuks, sealhulgas 60% kindlasti vajalikuks. Põhja-Eesti n=172 72 23 Sotsiaaldemograafilistes lõigetes on tugevad erinevused eelkõige vanuserühmade ja Lääne-Eesti n=190 66 27 4 rahvuste vahel. Üle 50-aastased elanikud on oluliselt enam seda meelt, et noormeeste Kesk-Eesti n=163 73 22 ajateenistuse läbimine on kindlasti vajalik ning eestlased on seda meelt enam kui muust Kirde-Eesti n=168 43 36 7 8 7 rahvusest inimesed. Lõuna-Eesti n=447 69 27 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 49 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Suhtumine ajateenistusest kõrvale hoidjatesse Joonis 6.3 Kuidas Te suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Mõistan kõrvalehoidmise hukka Suhtun sellesse pigem negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda Suurem osa inimestest suhtuvad ajateenistusest kõrvalehoidmisesse negatiivselt – 2025 20 35 36 2 7 juba kolmandat aastat järjest on sellisel arvamusel 55% elanikest. Mõistvalt on sellesse kolmel viimasel aastal suhtunud 35–36%. Marginaalne osa kiidab seda 2024 20 35 36 2 7 heaks. 2023 19 36 35 3 7 Mõistvalt suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisesse eelkõige alla 40-aastased, muust rahvusest Eesti elanikud ja need, kel on rahaliselt keeruline toime tulla. 2022 23 37 31 2 7 Kõrvalehoidmisesse suhtuvad mõistvalt sagedamini need inimesed, kes ise kallaletungi korral kaitsetegevuses pigem ei osaleks. 2021 26 34 32 2 7 2020 21 43 29 1 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 50 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse Joonis 6.4 Kuidas Te suhtute elukutselistesse kaitseväelastesse? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda 2025 56 35 21 5 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on olnud püsivalt väga positiivne ning tänavu on hinnangud eelmise aastaga võrreldes veelgi positiivsemad: 56% elanikest 2024 46 45 21 7 suhtub elukutselistesse kaitseväelastesse väga hästi. 2023 50 39 31 7 2022 45 43 31 9 2021 46 43 3 7 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 51 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Arvamus naiste osalemise kohta ajateenistuses Joonis 6.5 Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega? (% sihtrühmast) Ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult samadel alustel meestega Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult eraldi programmi järgi Naised ei peaks ajateenistust läbima Ei oska öelda 2025 7 43 38 10 2 Väike osa elanikkonnast (7%) arvab, et ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi. 2024 7 41 40 10 3 Valdav osa elanikest (81%), arvab, et naistel peaks olema võimalus läbida 2023 6 44 35 12 3 ajateenistust soovi korral vabatahtlikult, sealjuures 43% arvab, et see võiks Rahvus olla samadel alustel meestega ning 38% usub, et see peaks olema eraldi Eestlane 8 50 36 5 1 programmi järgi. Muu rahvus 5 31 40 19 5 Naised ise toetavad kõige enam ajateenistuse vabatahtlikku läbimist eraldi programmi järgi, samas kui meeste seisukoht on ennekõike, et see peaks Sugu Mees toimuma meestega samadel alustel. Mehed toetavad enam ka naiste 10 47 30 9 4 kohustuslikku ajateenistust. Naine 4 40 45 10 1 Noored on rohkem selle poolt, et vabatahtlik osalus oleks meestega Vanus samadel alustel, kuid üle 50-aastased pooldavad pigem eraldi programmi. 15 kuni 19 14 45 37 21 Eestlased on enam selle poolt, et naised võiksid ajateenistuses osaleda, 20 kuni 29 12 54 27 5 1 ennekõike meestega samadel alustel. Muust rahvusest elanikest viiendik ei 30 kuni 39 6 50 33 8 4 leia, et naised peaksid ajateenistuses käima, kuid kui see siiski oleks 40 kuni 49 6 41 38 12 3 vajalik, siis pigem vabatahtlikult eraldi programmi alusel. 50 kuni 59 4 38 47 10 2 60 kuni 74 5 37 40 15 3 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 52 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Kaitseväekohustuse laiendamise hoiakud Joonis 6.6 Kuivõrd Te toetate Eesti kodanikest meestele kehtiva kaitseväekohustuse* *Lisatud definitsioon: Hetkel saab riik kasutada ainult meeste andmeid ja teavitada laiendamist Eesti kodanikest naistele nii, et see ei kohusta neid läbima ajateenistust, kuid meessoost Eesti kodanikke riigikaitsesse panustamise võimalusest, sh kohustuslikust lubab riigil kutsuda naisi üles vabatahtlikult riigikaitsesse panustama? (% sihtrühmast) ajateenistusest. Kaitseväekohustuse laiendamine naistele ei kohusta naisi läbima ajateenistust, kuid võimaldab riigil paremini naisi vaba tahte alusel riigikaitsesse kaasata ja teavitada võimalustest, kuidas saab vabatahtlikult riigikaitsesse panustada. Kindlasti toetan Pigem toetan Pigem ei toeta Kindlasti ei toeta Ei oska öelda KOKKU 32 40 11 8 10 Rahvus Eestlane 38 43 8 5 6 Valdavalt ollakse kaitseväekohustuse laiendamise poolt – 72% elanikest toetab seda Muu rahvus 19 34 16 13 18 ideed. Nagu ka eelnevate, naiste ajateenistusega seotud teemade puhul, on selle poolt pigem eestlased, mehed ja noored, kui muust rahvusest inimesed, naised ning vanemad Sugu Eesti elanikud. Mees 36 39 8 8 9 Naine 28 40 14 7 11 Vanus 15 kuni 19 43 44 7 14 20 kuni 29 42 37 9 5 7 30 kuni 39 33 38 10 7 12 40 kuni 49 23 41 15 11 11 50 kuni 59 31 41 10 7 10 60 kuni 74 29 39 12 9 11 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 53 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Suhtumine reservväelastesse Joonis 6.7 Kuidas Te suhtute reservväelastesse*? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) *Lisatud definitsioon: Reservteenistus on kaitseväekohustuste täitmine õppe- ja lisaõppekogunemisel. Reservväelased on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on üldreservis. Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, näiteks õppekogunemisel osaledes. Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Suhtumine reservväelastesse on sarnaselt suhtumisele elukutselistesse 2025 49 37 32 10 kaitseväelastesse väga positiivne. Inimestel on nendega, kes on seotud riigikaitsega, valdavalt positiivsed seosed, seda peetakse auväärseks tegevuseks. 2024 42 44 3 1 10 Erinevus ilmneb rahvuse lõikes: kuigi valdav osa muust rahvusest elanikest suhtuvad 2023 43 43 31 11 reservväelastesse positiivselt on sellise suhtumise elanike osakaal väiksem kui eestlaste seas (73% vs 92%). Muust rahvusest elanikud sagedamini ei oska sel 0% 20% 40% 60% 80% 100% teemal hinnangut anda (20% vs 5% eestlastest). © Emor AS 54 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Kokkupuuted reservväelastega rahvuse lõikes Joonis 6.8 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% sihtrühmast) Kõik vastajad 2025 Eestlane 2025 Muu rahvus 2025 Kõik vastajad 2024 Eestlane 2024 Muu rahvus 2024 38% 42% 28% Sõber, tuttav on reservväelane 36% 43% 21% 22% 25% 15% Lähedane, elukaaslane on reservväelane 18% 21% 11% 20% 18% 23% Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud 16% 14% 21% 14% 15% 10% Töökaaslane on reservväelane 18% 20% 13% 12% 15% 7% Olen ise reservväelane 11% 13% 8% 18% 12% 29% Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda 27% 21% 40% © Emor AS 55 6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE Suhtumine õppekogunemistesse Joonis 6.9 Kuivõrd Te toetate osalemist õppekogunemisel*, kui osaleb…? *Lisatud definitsioon: Õppekogunemisi korraldatakse, et tuletada reservis olevatele (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) isikutele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemistel harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ja tegevusi. Õppekogunemisele kutsub kaitsevägi ning kutse edastatakse 120 päeva ette. Kui Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda tegemist on lisaõppekogunemisega, siis pikka etteteatamise aega ei ole ning kutsele tuleb reageerida kohe. Reservväelase osalemine õppekogunemisel on kutse saamisel Lähedane, elukaaslane kohustuslik, kuid osaleda võib ka vabatahtlikult. KOKKU 41 37 6 5 11 Eestlane 50 36 43 8 2024. aastal oli lähedase/elukaaslase õppekogunemisel osalemise osas toetaval Muu rahvus 24 38 10 9 18 seisukohal 76% vastajatest, tänavu 78%, seega pole toetus oluliselt muutunud. Sõbra või tuttava puhul on toetajate osakaal samuti võrdväärne eelmise aasta tulemusega – Sõber, tuttav tänavu 81%, eelmisel aastal 82%. Töökaaslase puhul toetab õppekogunemisel KOKKU osalemist 80% Eesti elanikest, 2024. aastal 81%. 44 37 5 4 9 Sarnaselt varasemaga on eestlased kogunemistel osalemise suhtes toetavamad kui Eestlane 54 36 42 5 muust rahvusest inimesed. Muu rahvus 26 41 9 7 17 Töökaaslane KOKKU 45 35 5 3 11 Eestlane 55 33 32 7 Muu rahvus 27 40 8 6 19 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 56 7. Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse Joonis 7.1 Kuidas Te suhtute vabatahtlikesse kaitseliitlastesse? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub väga või pigem hästi 85% elanikest. 2025 55 30 32 10 Negatiivset suhtumist väljendab 5% ning 10% ei oska hinnangut anda. 2024 51 33 4 2 10 Kõige positiivsemalt suhtuvad vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 15–29-aastased Eesti elanikud. 60–74-aastaste seas on positiivsete hinnangute andjate osakaal vähenenud 2023 50 34 4 2 10 9 protsendipunkti võrra. I ja II haridustasemega inimesed annavad enam positiivseid hinnanguid (87%) kui III 2022 49 32 5 2 12 haridustasemega elanikud (82%). 2021 43 37 6 2 12 Muud sihtrühmade erisused on uuringu raames tavapärasemad: eestlased on positiivsema suhtumisega kui muust rahvusest elanikud, hea majandusliku 0% 20% 40% 60% 80% 100% toimetulekuga inimesed positiivsemad kui raskesti toimetulevad elanikud, ning positiivselt suhtuvad enam need, kes on valmis ka ise kaitsetegevuses osalema. © Emor AS 58 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Nägemus Kaitseliidu ülesannetest Joonis 7.2 Millised peaksid Teie hinnangul olema Kaitseliidu peamised ülesanded? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) A. Esimene ülesanne B. Teine ülesanne C. Kolmas ülesanne Valmistumine elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 21% 18% 18% Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral 17% 16% 12% Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks 17% 14% 14% Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel 10% 12% 13% Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 10% 10% 11% Sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele 8% 13% 10% Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/noored kotkad) 4% 6% 9% Kaitseväele ja Kaitseliidule ühiskonnas laia toetuspinna loomine 5% 4% 5% Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit Ei oska öelda 7% Eelkõige nähakse Kaitseliidu ülesandena valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul – see on enim mainitud kolme peamise ülesande hulgas ning ka enim väljatoodud esimese ülesandena. Tsiviilkaitse oli enim mainitud ka eelmises uuringus. Osalemine päästetegevuses õnnetuste/katastroofide korral ja pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks olid aastal 2024. aastal mainimiste koguprotsendi järgi samuti teisel ja kolmandal kohal. Seega saab öelda, et nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest on tänavu sama nagu eelmisel aastal. © Emor AS 59 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Nägemus Kaitseliidu ülesannetest ajas Joonis 7.3 Millised peaksid Teie hinnangul olema Kaitseliidu peamised ülesanded? Kokku mainitud (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) 2025 58% 30% 2024 Valmistumine elanikkonna 29% 52% 2023 organiseeritud kaitseks 50% Sõjalise väljaõppe läbiviimine 26% 2022 ohuolukordade puhul 51% kaitseliitlastele 30% 2021 (tsiviilkaitse) 49% 26% 25% 38% 2020 45% 20% 45% 22% Osalemine päästetegevuses 46% Noorte huvitegevuse korraldamine 20% õnnetuste ja katastroofide korral 45% (kodutütred/noored kotkad) 23% 55% 26% 43% 20% 43% 14% 42% Kaitseväele ja Kaitseliidule 14% Pidev valmisolek riigi sõjaliseks 40% 14% ühiskonnas laia toetuspinna kaitseks 41% 14% 36% loomine 15% 47% 14% 35% 4% 29% 3% Osalemine siseriiklike 29% Sõjalistel missioonidel osalemine 6% julgeolekukriiside lahendamisel 28% väljaspool Eestit 5% 31% 6% 23% 11% 31% 34% Kaitsetahte tõstmine elanikkonna 32% hulgas 33% 29% 31% © Emor AS 60 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Naiskodukaitse tegevus riigikaitses Joonis 7.4 Kuivõrd vajalikuks Te peate Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel? (% sihtrühmast) Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda Kokku 43 36 7 4 11 Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 79% elanikkonnast. Eestlaste silmis on see väga oluline: 92% elanikest leiab, et Rahvus Naiskodukaitse tegevus riigikaitses on vajalik. Muust rahvusest elanikud Eestlane 56 36 22 5 pooldavad seda vähem (53% peab vajalikuks). Muu rahvus 18 35 16 9 22 Soo lõikes on kindlasti ja pigem vajaliku koguprotsent võrdväärne, olulist erinevust ei ole. Vanuserühmade võrdluses on alla 30-aastased Eesti elanikud kindlamal arvamusel, et Naiskodukaitse tegevus riigikaitses on Sugu vajalik, kui üle 30-aastased inimesed. Mees 41 38 7 4 10 Naine 45 33 7 4 11 Vanus 15 kuni 19 55 39 11 4 20 kuni 29 53 32 51 8 30 kuni 39 44 32 7 5 13 40 kuni 49 38 36 8 6 12 50 kuni 59 39 39 7 4 11 60 kuni 74 40 37 9 4 10 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 61 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega Joonis 7.5 Millised on Teie enda või Teie lähedaste kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega? (% kõigist vastajatest, n = 1636) Olete ise osalenud Teie sõbrad või pereliikmed on osalenud Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda Ajateenistus Eesti Kaitseväes 12 54 34 Õppekogunemised/Kordusõppused/Vabatahtlikud reservohvitseride kursused Eesti Kaitseväes 9 48 44 Tegevteenistuses osalemine Eesti Kaitseväes 4 39 58 Kaitseliidu/Naiskodukaitse tegevus 6 33 61 Riigikaitseõpetus koolides 15 24 61 Noorte Kotkaste/Kodutütarde tegevus 4 25 71 0% 20% 40% 60% 80% 100% Eesti riigi kaitsestruktuuridest on elanikel enim isiklikku kokkupuudet olnud riigikaitseõpetusega (15%). 15–29-aastastest elanikest on riigikaitseõpetust saanud koolis 46%, üle 30- aastastest inimestest aga vaid 7% ehk on selge, et see on koolides võrdlemisi uus võimalus. Ajateenistuses Eesti Kaitseväes on osalenud 12% kõigist elanikest, sh 23% meestest. Enam on neid elanikke, kes on sellega kokku puutunud sõprade või pereliikmete kaudu. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses on ise osalenud 4% inimestest. Populaarseim on see Kesk-Eestis (12%). Lisaks on see veidi enam levinud maapiirkondades. Need, kes on selles ise osalenud, on ka tõenäolisemalt valmis Eesti kaitsetegevuses osalema. Andmed näitavad, et Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses osalevad noored on ka tulevikus tõenäolisemalt Kaitseliidu/Naiskodukaitse tegevustega seotud. © Emor AS 62 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumisel Joonis 7.6 Milliseid takistusi näete maininute Kaitseliidu/Naiskodukaitsega liitumisel? (% kõigist vastajatest, n = 1636) Ei ole piisavalt aega panustamiseks töö- või perekondlike kohustuste tõttu 47% Peamised takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumiseks on samad, mis varasemalt: ajapuudus isiklike Mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast 42% kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise 24% vastupidavuse pärast. Ei soovi ennast pikaajaliselt organisatsiooniga siduda Ajapuudust toovad sagedamini välja naised ning eelkõige 20– Ebaselge, milliseid rolle on võimalik Kaitseliidus/Naiskodukaitses täita 21% 49-aastased inimesed (kellel on tõenäoliselt rohkem Keeruline on leida informatsiooni liitumisvõimaluste kohta 11% perekondlike kohustusi kui noortematel ja vanematel inimestel). Panustan juba vabatahtlikku riigikaitsesse muul viisil 10% Tervise või füüsilise vastupidavuse osas on mure samuti Keeruline on leida soovitajaid 8% pigem naistel, kuid selles on roll ka vanusel, seda eriti üle 50- aastaste elanike puhul, kes toovad antud aspekti enim välja. Lähedased ei toeta 6% Kasvanud on nende osakaal, kes toovad põhjuseks, et nad Midagi muud 1% juba panustavad juba vabatahtlikku riigikaitsesse mõnel muul viisil (6%-lt 10%-le). Ei oska öelda 14% Ei soovi/ei saa 3% © Emor AS 63 7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED Riigikaitseõpetuse läbiviimine Joonis 7.7 Kuidas peaks olema korraldatud riigikaitseõpetuse läbiviimine gümnaasiumis? (% kõigist vastajatest, n = 1636) Kohustusliku õppeainena Vabatahtliku õppeainena Õppeaine ei ole vajalik Ei oska öelda Enam kui pool Eesti elanikkonnast arvab, et riigikaitseõpetus peaks olema 2025 52 35 8 5 gümnaasiumis kohustuslik õppeaine, sh 61% eestlastest ning 34% muust rahvusest inimestest. 2024 50 38 6 6 Viimaste aastate jooksul on nende inimeste osakaal, kes arvavad, et riigikaitseõpetus 2023 46 41 8 6 peaks olema gümnaasiumis kohustuslik, oluliselt tõusnud – hoiak on liikunud vabatahtliku aine pooldamiselt kohustuslikkuse pooldamise suunas. Nende osakaal, 2022 35 53 6 6 kes ei pea õppeainet vajalikuks, et ole muutunud. 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 64 8. Hinnangud NATO-le 8. HINNANGUD NATO-LE NATO-sse kuulumise pooldamine ajas Joonis 8.1 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% kõigist vastajatest) Joonis 8.2 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% kõigist vastajatest) Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem/kindlasti pooldan Pigem/kindlasti vastu Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda 100% 2025 90% 82 80 83 62 21 4 7 6 80 76 75 79 79 78 80 80% 74 74 75 75 2024 63 17 7 6 7 69 71 73 71 72 71 72 71 2023 63 19 6 5 7 70% 63 2022 63 17 6 6 9 60% 54 54 2021 54 24 9 5 8 50% 45 0% 20% 40% 60% 80% 100% 40% 30% Eesti elanikest 83% pooldab Eesti kuulumist NATO-sse. See näitaja on kaardistatud 32 20% 28 26 28 perioodi (2000–2025) kõrgeimal tasemel. 21 20 20 21 19 19 19 18 19 17 Eesti kuulumist NATO-sse ei toeta 12% elanikest. 10% 15 13 14 15 17 15 14 14 12 11 13 12 0% 2000 2002 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 © Emor AS 66 8. HINNANGUD NATO-LE NATO-sse kuulumise pooldamine sihtrühmade lõikes Joonis 8.3 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% sihtrühmast) Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda KOKKU n=1636 62 21 4 7 6 Eesti kuulumist NATO-sse toetab eriti laialdaselt 15–19-aastaste Sugu vanusegrupp: 98% on vastanud, et nad kas kindlasti (81%) või pigem Mees n=782 66 19 4 8 4 (17%) pooldavad seda. Ka järgmine vanuserühm noori, 20–29-aastaseid, Naine n=854 58 22 5 7 8 on tugevalt selle poolt (91%). Kõige madalam on toetus 40–49-aastaste Vanusegrupp seas. 15-19 n=93 81 17 20-29 n=291 72 18 23 5 Rahvuse lõikes on erinevus suur: eestlastest toetab NATO-sse kuulumist 30-39 n=255 58 23 3 7 8 94%, muust rahvusest inimestest aga 60%. Sellega seoses on pooldajate 40-49 n=305 54 21 5 13 7 osakaal madalaim Kirde-Eesti piirkonnas. 50-59 n=291 57 23 8 6 6 60-74 n=401 62 18 5 8 7 Rahvus Eestlane n=1163 75 19 23 Muu rahvus n=473 36 25 10 18 12 Haridustase I ja II haridustase n=773 58 24 4 6 7 III haridustase n=863 67 15 6 8 4 Piirkond Tallinn n=499 58 21 4 10 7 Põhja-Eesti n=172 69 17 4 5 5 Lääne-Eesti n=190 71 20 35 Kesk-Eesti n=163 72 21 22 3 Kirde-Eesti n=168 39 16 14 19 12 Lõuna-Eesti n=447 65 25 33 5 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 67 8. HINNANGUD NATO-LE NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel Joonis 8.4 Milline on Teie hinnangul NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) NATO liikmeks olek hoiab sõjalise konflikti ära Konflikti puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota 84% Eesti elanikest usub, et NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel on oluline – 22% Ei oska öelda elanikest usub, et NATO liikmeks olemine hoiab sõjalise rünnaku võimaluse üldse ära, 48% usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO meile otsest sõjalist abi ning 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. Ligi kümnendik Eesti elanikest 2025 22 48 15 9 7 usub jätkuvalt, et Eestil ei ole NATO-lt mingit abi loota. Viimase kahe aasta jooksul on langenud nende osakaal, kes usuvad, et NATO 2024 26 47 11 10 6 liikmelisus hoiab sõjalise rünnaku võimaluse ära (29%-lt 22%-le) ning kasvanud nende osakaal, kes usuvad, et NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega (10%-lt 2023 29 48 10 7 6 14%-le). Nende osakaal, kes usuvad, et konflikti puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi, on püsinud 47-48% juures juba neli aastat. 2022 26 48 11 7 8 Eestlased usuvad võrreldes muust rahvusest inimestega enam NATO otsesesse abisse 2021 26 43 15 7 9 (56% vs 31% muust rahvusest inimeste puhul), aga ka sellesse, et liikmelisus hoiab ära sõjalise konflikti ohu (24% vs 16%). Muust rahvusest inimesed usuvad eestlastest 0% 20% 40% 60% 80% 100% enam, et abi piirduks diplomaatilise toetusega (25% vs 9%) või puuduks täielikult (16% vs 5%). © Emor AS 68 8. HINNANGUD NATO-LE NATO senine panus Eesti julgeoleku tagamiseks Joonis 8.5 Kuivõrd piisavalt on Teie hinnangul NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks tänases julgeoleku olukorras? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda 2025 12 48 16 6 18 60% elanikest tunneb, et NATO on tänases julgeoleku olukorras teinud täiesti või pigem piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate 2024 14 48 15 5 18 inimeste osakaal langenud (69%-lt 60%-le). Suur osa, pea viiendik vastajatest, ei oska oma hinnangut anda. 2023 19 50 11 4 16 2022 20 48 11 5 15 2021 18 46 10 4 22 2020 19 47 6 2 26 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 69 8. HINNANGUD NATO-LE Suhtumine liitlasvägede kohalolekusse Eestis Joonis 8.6 Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda 2025 56 26 7 6 6 NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82% elanikest pooldab seda ning vaid 13% on selle vastu. Toetus on suurem meeste, noorte ning eestlaste seas. 2024 54 25 9 7 6 2023 53 27 9 6 7 2022 54 22 10 6 8 2021 46 29 9 9 8 2020 40 35 10 6 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 70 9. Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse 9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE Suhtumine Eesti osalemisesse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides Joonis 9.1 Kas Teie hinnangul peaksid Eesti kaitsejõudude üksused vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel erinevates maailma pingekolletes? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda 2025 20 36 21 12 12 Toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on 2024 18 39 20 11 11 viimase 5 aasta jooksul veidi langenud. Seda pooldab 56% Eesti elanikkonnast, mis on 2023 23 38 20 9 10 sama tulemus nagu 2024. aastal, kuid 5 protsendipunkti võrra madalam 2023. aasta KOKKU 2022 23 35 19 10 13 tulemusest. 2021 24 39 18 8 11 Eestlaste toetus sellele on läbi aja olnud kõrgem kui muust rahvusest elanikel. Muust 2020 24 43 13 12 8 rahvusest inimeste antud hinnangud langesid oluliselt 2022. aastal Venemaa sõja eskaleerumisel Ukrainas. Eestlaste hinnanguid see ei mõjutanud. 2025 23 42 19 6 10 2024 24 43 17 7 10 2023 30 42 14 5 8 EESTLANE 2022 30 43 14 5 9 2021 30 42 15 5 9 2020 29 45 11 9 7 2025 12 24 26 23 16 2024 8 29 28 21 15 MUU RAHVUS 2023 8 29 30 18 15 2022 8 20 30 22 20 2021 10 33 27 15 15 2020 14 41 16 18 11 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 72 9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid Joonis 9.2 Millised on Teie hinnangul kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel? (% kõigist vastajatest, n = 1636) A. Esimene põhjus B. Teine põhjus C. Kolmas põhjus Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse 33% 20% 10% Tagab NATO abi Eestile võimalike ohtude puhul 17% 15% 12% Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 7% 11% 13% Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 5% 10% 13% Annab Eestile võimaluse rääkida kaasa maailma poliitikas 6% 8% 11% Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 5% 8% Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 3% 5% Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus 4% 4% Mitte miski ei põhjenda osalemist välismissioonidel/ei poolda osalemist välismissioonidel 16% Ei oska öelda 8% Peamine argument, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, on reaalse lahingukogemuse saamine. Kolmandik vastanutest on selle toonud välja esimese põhjusena ning kokku on seda põhjust maininud 63%. Teise olulise põhjusena tuuakse eelkõige välja seda, et osalus tagab NATO abi Eestile võimalike ohtude puhul (44%). Veel on oluline osa (25% elanikest või enam) toonud välja oluliste argumentidena rahu tagamise maailmas tervikuna, kriisipiirkondade elanike kaitse ning Eesti võimaluse rääkida kaasa maailma poliitikas. 16% elanike jaoks ei põhjenda miski välismissioonidel osalemist või nad isiklikult ei poolda seda. Eelkõige on sel arvamusel Vene ja määratlemata kodakondsusega inimesed ning rahvuse lõikes 29% muust rahvusest inimestest versus 9% eestlastest. © Emor AS 73 9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid – kokku mainitud Joonis 9.3 Millised on Teie hinnangul kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel? (% kõigist vastajatest) 2025 2024 2023 62% 24% 2022 59% 27% 2021 Annab meie sõduritele 63% Annab Eestile võimaluse 29% 2020 vajaliku reaalse lahingukogemuse 55% rääkida kaasa maailma poliitikas 23% 58% 30% 60% 27% 44% 17% 44% 17% Tagab NATO abi Eestile 45% Aitab ära hoida konfliktide 18% võimalike ohtude puhul 51% levimist Eestisse 24% 47% 23% 41% 22% 31% 10% 30% 9% Aitab kaasa rahu tagamisele 29% Aitab levitada demokraatlikke 10% maailmas tervikuna 36% väärtusi maailmas 10% 37% 13% 28% 7% 28% 10% 28% 12% 28% Välismissioonidel osalemine on iga 12% Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 28% 12% demokraatliku riigi kohustus 30% 14% 29% 18% © Emor AS 74 10. Sõjaline toetus Ukrainale 10. SÕJALINE TOETUS UKRAINALE Ukraina sõjaline toetamine Joonis 10.1 Kas Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist või mitte? (% sihtrühmast) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Kokku 49 18 9 15 9 Kaks kolmandikku elanikest arvab, et Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist. Sealhulgas leiab seda 83% eestlastest, kuid vaid 36% muust Rahvus rahvusest inimestest. Noored, alla 30-aastased Eesti elanikud, on toetavad seda enam Eestlane 62 20 6 6 5 kui vanemad vanuserühmad. Muu rahvus 23 13 16 33 15 Sugu Mees 52 18 9 14 7 Naine 46 18 10 16 10 Vanus 15 kuni 19 52 25 13 5 5 20 kuni 29 54 23 7 11 4 30 kuni 39 44 19 13 16 9 40 kuni 49 46 16 11 19 7 50 kuni 59 47 18 9 17 9 60 kuni 74 53 13 6 15 13 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 76 11. Meediatarbimine 11. MEEDIATARBIMINE Uudisteportaalide ja ajalehtede külastamine Joonis 11.1 Kui sageli külastate järgnevaid uudisteportaale ning ajalehtede võrguväljaandeid? (% kõigist vastajatest, n = 1636) 5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei külasta üldse Ei oska öelda Delfi on jätkuvalt enim külastatav uudiseportaal Eesti Delfi (delfi.ee, rus.delfi.ee) 37 12 22 28 2 elanike seas; järgnevad ERR kanalid ning Postimees. Eesti Rahvusringhäälingu uudised (uudised.err.ee, 33 15 21 28 3 73% muust rahvusest elanikest ei külasta Venemaa novosti.err.ee, news.err.ee) uudiseportaale ega võrguväljaandeid üldse. 75% muust Postimees (postimees.ee, rus.postimees.ee) 30 13 24 32 2 rahvusest elanikest ei külasta ka alternatiivseid venekeelseid meediakanaleid. Teised Eesti uudisteportaalid ja/või ajalehtede võrguväljaanded 7 10 26 50 8 Teistes keeltes uudiseportaalid, ajalehtede võrguväljaanded 9 9 21 58 3 Õhtuleht (ohtuleht.ee) 8 6 16 67 3 Venemaa uudisteportaalid ja/või ajalehtede võrguväljaanded 3 2 6 87 2 Alternatiivsed venekeelsed meediakanalid (nt Meduza, Dožd) 3 2 5 87 2 Objektiiv (objektiiv.ee) 11 5 88 4 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 78 11. MEEDIATARBIMINE Sotsiaalmeediakanalite kasutus Joonis 11.2 Kui sageli kasutate järgnevaid sotsiaalmeediakanaleid? (% kõigist vastajatest, n = 1636) 5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei kasuta üldse Ei oska öelda YouTube 44 18 25 12 1 YouTube on kõige laiema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanal (87% kasutab), kuid kõige sagedamini kasutatakse Facebooki ning erisuguseid Facebook 63 11 11 15 1 otsesuhtlusrakendusi (59–63% kasutab 5–7 päeval nädalas). Erinevad otsesuhtlusrakendused* 59 12 10 18 1 Lisaks üldpopulaarsetele kanalitele kasutavad muust rahvusest inimesed 35 8 12 44 1 Telegrami (57% võrreldes 13% eestlastega). Instagram 15 5 7 72 1 Ka Odnoklasnikit ja Vkontaktet kasutavad muust rahvusest elanikud enam TikTok kui eestlased, kuid kasutajaid on nende seast vähe (20% ringis). Valdav Telegram 13 5 8 72 1 osa Eestis elavatest muust rahvusest inimestest neid kanaleid ei kasuta. Erinevad blogid 4 5 14 74 4 X (varem Twitter) 6 2 7 84 1 *nt Messenger, Whatsapp, Skype, Signal, Snapchat, Discord, jm. Reddit 4 3 8 84 1 Odnoklasniki 21 5 91 1 Vkontakte 22 5 91 1 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 79 11. MEEDIATARBIMINE Telekanalite jälgimine Joonis 11.3 Kui sageli Te jälgite järgnevaid telekanaleid? (% kõigist vastajatest, n = 1636) 5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei jälgi üldse Ei oska öelda ETV eestikeelsed saated (ETV või ETV2) 35 11 18 35 1 Enim vaadatakse ETV eestikeelseid saateid (64%). TV3 ja Kanal 2 on võrdse jälgijaskonnaga – mõlemat kanalit jälgib 53% elanikkonnast. TV3 18 12 23 45 1 Nende kanalite vaatajad on enam kui 90% ulatuses samad ehk tegu on Kanal2 19 13 21 46 1 üldiselt televiisori vaatajatega). Muud Eesti telekanalid 9 11 23 53 5 Viiendik muust rahvusest Eesti elanikest jälgib Venemaa telekanaleid. Teiste välisriikide telekanaleid jälgivad pigem eestlased. ETV+ 9 7 20 63 2 Teiste välisriikide telekanalid 5 8 21 63 2 3+ 3 3 10 80 3 Venemaa telekanalid 3 2 4 89 1 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 80 11. MEEDIATARBIMINE Raadioprogrammide kuulamine Joonis 11.4 Kui sageli Te kuulate järgnevaid raadioprogramme? (% kõigist vastajatest, n = 1636) 5–7 päeval nädalas 3–4 päeval nädalas 2 päeval nädalas või harvem Ei kuula üldse Ei oska öelda Muud eestikeelsed raadioprogrammid 19 15 21 43 2 Raadioprogrammidest kuulab 55% Eesti elanikest muid eestikeelseid raadioprogramme, mis ei ole uuringus nimeliselt välja toodud (33% muust Vikerraadio 15 6 15 62 2 rahvusest elanikest ja 66% eestlastest). Raadio Kuku 5 4 14 75 2 Vikerraadiot kuulab vähemalt mõnikord 36%, Kuku raadiot 23% ja Tre raadiot 12% elanikest (eestlastest vastavalt 47%, 30% ja 16%). Muud Eesti venekeelsed raadioprogrammid 5 4 7 82 2 Muid Eesti venekeelseid raadioprogramme kuulab 42% muust rahvusest Raadio4 42 6 86 1 elanikest. Raadio 4 kuulab vähemalt mõnikord 28% muust rahvusest elanikest. Tre Raadio 12 9 86 2 Muude riikide raadioprogrammid 12 5 90 2 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 81 Lisad Lisa: Üldkogum ja valim Üldkogum Valim Kaalutud valim n % n % n % Mees 500857 49% 782 48% 799 49% Sugu Naine 524137 51% 854 52% 837 51% 15 kuni 19 76419 7% 93 6% 122 7% 20 kuni 29 135931 13% 291 18% 217 13% 30 kuni 39 203613 20% 255 16% 325 20% Vanusegrupp 40 kuni 49 192930 19% 305 19% 308 19% 50 kuni 59 176522 17% 291 18% 282 17% 60 kuni 74 239579 23% 401 25% 382 23% Eestlane 678793 66% 1 163 71% 1 083 66% Rahvus Muu rahvus 346201 34% 473 29% 553 34% I ja II haridustase 628628 61% 773 47% 1 003 61% Haridus III haridustase 396366 39% 863 53% 633 39% Tallinn 348123 34% 499 31% 556 34% Põhja-Eesti 137905 13% 172 11% 220 13% Lääne-Eesti 109398 11% 190 12% 175 11% Regioon (NUTS) Kesk-Eesti 91114 9% 160 10% 145 9% Kirde-Eesti 100806 10% 168 10% 161 10% Lõuna-Eesti 237648 23% 447 27% 379 23% Pealinn 348123 34% 499 31% 556 34% Asulatüüp Muud linnad 339447 33% 697 43% 542 33% Maa-asula 337424 33% 440 27% 539 33% KOKKU 1024994 100% 1 636 100% 1 636 100% © Emor AS 83 Projekti meeskond Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Rika Margat Uuringu projektijuht: Jaanika Hämmal Aruande koostaja: Kaisa Esko, Jaanika Hämmal Programmeerimine ja andmetöötlus: Alje Roopärg Küsitlustöö koordineerijad: Kai Ojatalu, Kaja Ruuben, Margit Vaik Graafilised tööd: Maire Nõmmik Kontaktinfo Jaanika Hämmal Uuringu projektijuht Telefon: 626 8531 E-mail: [email protected] Kantar Emor Telefon: 626 8500 Faks: 626 8501 E-mail: [email protected] Aadress: Maakri 21, Tallinn © Emor AS 84