Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades

Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades Aruanne Jaanuar 2026 Sisukord Taust ja eesmärk 3 Metoodika 4 Põhitulemuste kokkuvõte 6 1 Kaitsetahe 9 2 Kaitsevõime 15 3 Hinnang NATO kohalolekule 19 4 Ajateenistus 21 5 Reservteenistus 24 Lisad 29 © Emor AS 2 Taust ja eesmärk Kantar Emor viis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada riigipiiri äärsetes maakondades elavate inimeste hoiakuid riigikaitselistes küsimustes. Uuring hõlmas Ida–Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa elanikke. Uuringu tulemusi on võrreldud 2025. aasta suvel läbi viidud uuringu tulemustega. Uuringus käsitleti järgmisi teemasid: – elanike kaitsetahe ning võimalik käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; – hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas; – suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse. © Emor AS 3 Metoodika Sihtrühm ja valim Uuringu üldkogumi moodustasid 18–74-aastased Põlva-, Võru- ja Ida-Viru maakonna elanikud (ESA andmetel seisuga 01.01.2025 kokku 135 110 elanikku). Valimi koostamisel võeti aluseks üldkogumi mitteproportsionaalne mudel arvestades eeldusega, et Ida-Virumaa oli vaja läbi viia 50% intervjuudest ning Põlva- ja Võrumaal kokku 50% intervjuudest (üldkogumi tegelik jaotus on 70%/30%). Võrreldes üldkogumi tegeliku jaotusega vähendati valimis ida piirkonna (Ida-Virumaa) osakaalu ning suurendati kagu piirkonna (Põlva- ja Võrumaa) osakaalu. Iga maakonna siseselt jälgiti valimi jaotust soo, vanusrühma, rahvuse ja asulatüübi lõikes (maa-linn) ning valimi üleselt haridustaseme ning kodakondsuse lõikes. Mitteproportsionaalne valim võimaldab teha järeldusi maakonna ja piirkonna tasandil. Selleks, et teha järeldusi riigipiiri äärsete maakondade peale kokku, kaaluti valim vastavaks üldkogumi proportsionaalsele jaotusele. Kokku küsitleti 645 sihtrühma esindajat. Tabel üldkogumi ning kaalutud ja kaalumata valimiga on toodud aruande lisas. Andmekorje ning küsitluse läbiviimine – Andmekorje viidi läbi kombineerides veebi- ja telefoniküsitlust. Veebiintervjuudena viidi läbi 77% intervjuudest (447 intervjuud) ning telefoni teel 23% intervjuudest (110 intervjuud). – Andmekorje toimus ajavahemikus 24. november – 8. detsember 2025. Veebiintervjuu keskmine pikkus oli 10 minutit ning telefoniintervjuude keskmine pikkus 14 minutit. – Joonistel toodud andmed on arvutiprogramm ümardanud täisarvuni ning seetõttu võivad ridade või veergude summad moodustada 99 kuni 101 protsendipunkti. – Tulemuste analüüsis, sh sotsiaal-demograafiliste rühmade võrdluses, on kasutatud Hi-ruut statistikut ning toodud välja vaid statistiliselt olulised erinevused. NB! 2025. aasta uuringu tulemuste võrreldavus 2024. aasta uuringu tulemustega ei ole valimi erisuste tõttu tagatud, kuna 2024. aasta valim ei olnud maakondade lõikes proportsiooni kaalutud ning rahvuse ja kodakondsuse jaotus ei vastanud üldkogumile. © Emor AS 4 Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil, kaalutud % ja kaalumata n; n=645 Maakond Ida-Viru maakond n=274 70% Põlva maakond n=163 12% Võru maakond n=208 18% Piirkond Ida piirkond n=274 70% Kagu piirkond n=371 30% Rahvus Eestlane n=389 41% Venelane n=181 45% Muu rahvus n=75 14% Kodakondsus Eesti kodakondsus n=482 66% Vene kodakondsus n=81 17% Muu riigi kodakondsus n=26 4% Määratlemata kodakondsus n=56 13% Sugu Mees n=328 49% Naine n=317 51% Vanus 18-19 n=25 4% 20-29 n=77 11% 30-39 n=116 15% 40-49 n=108 17% 50-59 n=125 20% 60-74 n=194 33% Haridustase* 1 haridustase n=90 15% 2 haridustase n=322 52% 3 haridustase n=233 33% Sissetuleku tase * I tase - põhiharidus või alla selle, Elan / elame mugavalt praeguse sissetuleku juures n=89 12% II tase - üldkeskharidus, kutsekeskharidus või Saame hakkama n=347 52% kutseõpe põhihariduse või keskhariduse baasil, Raske on hakkama saada n=153 25% III tase - keskeriharidus keskhariduse baasil, Väga raske on hakkama saada n=46 9% Ei oska öelda n=10 2% kõrgharidus © Emor AS 5 Põhitulemuste kokkuvõte Kokkuvõte I Kaitsetahe − Kolm neljast (75%) piiriäärsete maakondade elanikust leiavad, et Eesti peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu kui teda rünnatakse. Toetus vastupanu osutamisele on veidi kasvanud (+8%) ja seda ennekõike nende arvelt, kes varem seisukohta ei omanud. Veidi enam on see tugevnenud kagu piirkonnas, kus see endiselt on kõrgem kui ida piirkonnas. − Ise on kallaletungi korral valmis kaitsetegevuses osalema veidi enam kui pooled piiriäärsete maakondade elanikest (54%), sh 26% oleksid kindlasti valmis osalema. Nende osakaal on võrreldes suvise uuringuga veidi kasvanud. − Kui Eestile tungitaks kallale, siis kõige tõenäolisemalt osaleksid elanikud mittesõjalises kaitsetegevuses (23%), sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (21%) või püüaksid Eestist lahkuda (19%). Sõjalises kaitsetegevuses on valmis osalema 9% piiriäärsete maakondade elanikest. Võrreldes suvise uuringuga ollakse sagedamini valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses abistavalt. − Piiriäärsete maakondade elanike teadlikkus sellest, kuidas välisvaenlase kallaletungi ohu korral käituda, on endiselt madal: vaid 34% neist hindasid oma teadlikkust täiesti või pigem piisavaks ning 57% pigem või täiesti ebapiisavaks. Kui suvises uuringus ida ja kagu piirkonna elanikud oma informeerituse tasemelt ei erinenud, siis talvine uuring näitab, et kagu piirkonna elanikud on mõnevõrra paremini informeeritud (42% vs 31%). − Enda informeeritust pidas täiesti piisavaks 14% elanikest. Ülejäänud vajavad enda hinnangul kõige enam infot avalike varjumiskohtade, lahingutegevuse eest evakueerumise ning esmatasandi olme- ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise kohta. Need teemad olid esikohal ka suvises uuringus. Kaitsevõime − Piiriäärsete maakondade elanikest 22% toetavad kaitsekulutuste tõstmist mõningal määral või tunduvalt, 27% leiavad, et neid tuleks säilitada praegusel tasemel ning 37% on mõningase või märgatava vähendamise poolt. Võrreldes suvise uuringuga on vähem neid, kes pooldavad kaitsekulutuste olulist vähendamist, nende arvelt on kasvanud seisukohta mitteomavate elanike hulk. Ida piirkonnas ennekõike ei osata hinnata, kas ja kuidas tuleks kaitsekulutuste mahtu muuta (25%). Pea võrdväärselt (22–23%) on siin ka neid, kes toetavad praeguse mahu säilitamist ja olulisel määral vähendamist. Kagu piirkonnas toetatakse ennekõike kulutuste taseme säilitamist, kuid kasvanud on ka nende osakaal, kes pooldavad nende mõningal määral tõstmist. − Kaitsevaldkonnaga seotud tegevustest suhtutakse kõige paremini reservväelaste kutsumisse õppekogunemistele (hästi või pigem hästi suhtub 72%), kaitseväe vormi kandmisesse avalikes kohtades/üritustel (62%), liitlaste lennuharjutustesse Eesti õhuruumist (61%) ning kaitseväe õppustesse oma piirkonnas (61%). Kõige vähem soositakse kaitsetööstuspargi rajamist (51% suhtub hästi). Suvises uuringus kõige vähem toetust leidnud harjutusalade laiendamise osas on suhtumine veidi paranenud (+8%). Kõige suuremad piirkonnapõhised käärid hoiakutes puudutavad Balti kaitsevööndi rajamist vastu Venemaa ja Valgevene piiri (toetab 41% ida vs 82% kagu piirkonna elanikest). © Emor AS 7 Kokkuvõte II Hinnang NATO kohalolekule − NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 64% piiriäärsete maakondade elanikest. Kagu piirkonnas on toetus märgatavalt kõrgem (91%) kui idas (53%). Näitajad pole suvise uuringuga võrreldes muutunud. Ajateenistus − Noormeeste jaoks peab ajateenistuse läbimist kindlasti või pigem vajalikuks 87% piiriäärsete maakondade elanikest. Ebavajalikuks peab seda 7%. Kagu piirkonnas peetakse ajateenistuse läbimist sagedamini vajalikuks (95%) kui ida piirkonnas (83%). − Ajateenistusest kõrvalehoidmist mõistab otseselt hukka või suhtub sellesse negatiivselt 52% piiriäärsete maakondade elanikest. Mõistvat suhtumist väljendas 35%, kuid otsest heakskiitu vaid 3% elanikest. Ida piirkonnas väljendati hukkamõistvat või negatiivset suhtumist vähem (45%) kui kagus (61%). Reservteenistus − Reservväelastesse suhtub hästi või pigem hästi 76% piiriäärsete maakondade elanikest. Halvasti suhtub vaid 6%, pigem ei osata suhtumist väljendada. Suhtumine puudub sagedamini siis, kui pole reservväelastega kokkupuudet olnud. Kagu piirkonna elanike seas on positiivset suhtumist enam (91%) kui ida piirkonnas (70%). Näitajad pole muutunud. − Reservväelastega on kokku puutunud 68% piiriäärsete maakondade elanikest. Kõige sagedamini on kokkupuuteid läbi sõprade-tuttavate või ollakse lihtsalt neid näinud või nendest kuulnud. Kagu piirkonna elanikel on kokkupuuteid olnud enam (84%) kui ida piirkonna omadel (61%). − Toetus lähedaste, töökaaslaste ja sõprade-tuttavate osalemisele õppekogunemistel ei erine märkimisväärselt jäädes 68–71% vahemikku. Toetus ei ole oluliselt muutunud võrreldes suvise uuringuga. Kokkuvõtteks − Enamik näitajaid on võrreldes suvise uuringuga jäänud samale tasemele. Veidi on kasvanud toetus relvastatud vastupanu osutamisele ning valmisolek osaleda kaitsetegevuses. Ennekõike on mõnevõrra kasvanud valmisolek osaleda sõjalises kaitsetegevuses abistavalt. Kõik need muutused on üsna uuringu vea piiride lähedal ning seda, kas tegemist on jätkuva kasvuga, kinnitab järgmine uuring. − Paljudes küsimustes on hoiakud positiivsemad ja toetavamad eestlastel, maa-asulate ja kagu piirkonna elanikel ning neil, kes tulevad oma sissetulekuga piisavalt või väga hästi toime. © Emor AS 8 1. Kaitsetahe 1. KAITSETAHE Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Joonis 1.1 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, n=645) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kolm neljast piiriäärsete maakondade elanikust ehk 75% leiavad, et Eesti Kindlasti mitte peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu kui teda rünnatakse. 13% Ei oska öelda elanikest puudub selles osas arvamus, neid on enim ida piirkonnas (16%) 2025 talv 50 25 8 4 13 ning oluliselt vähem kagus (5%). KOKKU 2025 suvi 47 20 9 6 18 Toetus vastupanu osutamisele on veidi kasvanud (+8%) ja seda ennekõike nende arvelt, kes varem seisukohta ei omanud. Elukoht Tugevam on toetus relvastatud vastupanu osutamisele endiselt kagu 2025 talv 43 26 10 5 16 piirkonnas, kus see on 89% võrreldes 69%-ga ida piirkonnas. Kagus on Ida piirkond 2025 suvi 40 22 9 8 21 toetus suvest alates ka veidi kasvanud. Põlva- ja Võrumaal on toetus 2025 talv 67 22 41 5 võrdne. Kagu piirkond 2025 suvi 64 16 8 2 11 Koondvaates toetavad relvastatud vastupanu osutamist enam eestlased, maaelanikud ning need, kes oma sissetulekuga saavad mugavalt elatud Maakond või tulevad toime. 2025 talv 43 26 10 5 16 Ida piirkonnas toetavad relvastatud vastupanu enam eesti emakeelega Ida-Virumaal inimesed (84% vs 64% muukeelsetest elanikest) ning need, kes oma 2025 suvi 40 22 9 8 21 sissetulekuga saavad mugavalt elatud või tulevad toime (75% vs 55% 2025 talv 68 21 5 24 neist, kel on sellega raske toime tulla). Põlvamaal 2025 suvi 64 16 12 8 Kagu piirkonnas toetavad seda enam mehed (90% vs 79% naistest). Ka 2025 talv 67 22 41 6 Võrumaal siin piirkonnas on märgatav hoiaku erinevus toimetuleku lõikes. Neist, kes 2025 suvi 64 15 5 3 13 elavad sissetulekust mugavalt ära, 98% toetavad vastupanu, samas kui 0% 20% 40% 60% 80% 100% suurte toimetulekuraskustega inimestest toetab seda 62%. © Emor AS 10 1. KAITSETAHE Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Joonis 1.2 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% kõigist vastajatest, n=645 ) Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda 2025 talv 26 28 16 16 14 Kallaletungi korral on valmis kaitsetegevuses osalema veidi enam kui pooled KOKKU piiriäärsete maakondade elanikest (54%), sh 26% oleksid kindlasti valmis 2025 suvi 22 25 18 19 16 osalema. Nende osakaal on veidi kasvanud. Enam on selleks valmis kagu Elukoht piirkonna (68%) ning vähem ida piirkonna elanikud (48%). Kinnitust sellele, kas piirkondades (ennekõike kagus) on kaitsetahe kasvanud või on tegemist 2025 talv 21 27 15 21 16 vea piires muutusega, annab järgmine uuring. Ida piirkond 2025 suvi 19 22 19 22 18 Valmisolek kaitsetegevuses osaleda on suurem meestel (61% vs 48% 2025 talv 39 29 18 7 7 naistest), maa-asulate elanikel (66% vs 49% linnaelanikest), eestlastel (62% Kagu piirkond 2025 suvi 29 30 16 14 11 vs 48% muu rahvuse esindajatest) ning nendel, kes oma sissetulekuga saavad mugavalt elatud (62% vs 40% neist, kel on raske või väga raske Maakond toime tulla). 2025 talv 21 27 15 21 16 Ida piirkonnas on kaitsetegevuseks enam valmis mehed, 50–59-aastased Ida-Virumaal elanikud, maa-asulate elanikud ja eestlased (53% vs 43% muu rahvuse 2025 suvi 19 22 19 22 18 esindajatest). 2025 talv 38 28 22 7 5 Põlvamaal Kagu piirkonnas on kaitsetegevuseks samuti enam valmis mehed. Kagu 2025 suvi 30 30 21 6 13 piirkonna meestest 77% osaleksid kaitsetegevuses sh 47% kindlasti samas 2025 talv 39 30 16 6 9 Võrumaal kui idas on need näitajad vastavalt 49% ja 25%. Kaitsetahe on kõrgem ka 2025 suvi 28 30 12 20 10 50–59-aastastel kagu piirkonna elanikel (74%). 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 11 1. KAITSETAHE Käitumine Eestile sõjalise kallaletungi korral Joonis 1.3 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (1 valik) (% kõigist vastajatest, 2025: n=557 ) Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt Kui Eestile tungitaks kallale, siis kõige tõenäolisemalt osaleksid elanikud Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses mittesõjalises kaitsetegevuses (23%), sõjalises kaitsetegevuses Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda abistavalt (21%) või püüaksid Eestist lahkuda (19%). Sõjalises Ei oska öelda kaitsetegevuses on valmis osalema 9% piiriäärsete maakondade elanikest. Võrreldes suvise uuringuga ollakse sagedamini valmis osalema sõjalises 2025 talv 9 21 23 15 19 14 kaitsetegevuses abistavalt. KOKKU 2025 suvi 10 14 22 19 20 15 Suvise uuringu tulemuste kohaselt olid ida piirkonna elanikud enam valmis Elukoht Eestist lahkuma, kuid talvine uuring seda ei näita. Ida piirkonna elanikud on vähem valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses ning nende seas on enam 2025 talv 5 20 23 17 20 15 neid, kes kaitsetegevuses ei osaleks, kuid jääksid Eestisse. Ida piirkond 2025 suvi 9 12 23 19 22 15 Sõjalises kaitsetegevuses on enam valmis osalema mehed (16% vs 1% 2025 talv 18 23 22 10 16 10 naistest), 30–39 ja 50–59-aastased elanikud, maa-asulate elanikud ja Kagu piirkond eestlased. Meestest 29% osaleksid ka sõjalises kaitsetegevuses abistavalt. 2025 suvi 13 17 21 19 14 15 Naised osaleksid kõige sagedamini mittesõjalises kaitsetegevuses (30%) või Maakond püüaksid Eestist lahkuda (24%). 2025 talv 5 20 23 17 20 15 Ida regioonis osaleksid sõjalises kaitsetegevuses enam mehed, 30-39- Ida-Virumaal aastased ja maa-asulate elanikud. Rahvus mängib olulist rolli: sõjaliseks 2025 suvi 9 12 23 19 22 15 kaitsetegevuseks on valmis 15% eestlastest ning vaid 4% muust rahvusest 2025 talv 14 27 23 6 21 9 ida-virumaalastest. Põlvamaal 2025 suvi 12 19 22 21 12 14 Kagu regioonis on sõjaliseks kaitsetegevuseks enam valmis mehed (28%). 2025 talv 20 21 21 13 13 11 Eestist lahkuda püüaksid tõenäolisemalt naised, 18–39-aastased. 60–74- Võrumaal 2025 suvi 14 15 21 18 16 16 aastaste seas ilmneb selles uuringus kasvanud valmidus osaleda sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (30%) või mittesõjalises kaitsetegevuses (29%). 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 12 1. KAITSETAHE Informeeritus käitumisest võimaliku kallaletungi korral Joonis 1.4 Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung? (% kõigist vastajatest, n=645) Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda Piiriäärsete maakondade elanike teadlikkus sellest, kuidas välisvaenlase 2025 talv 14 21 34 23 8 KOKKU kallaletungi ohu korral käituda, on madal: vaid 34% neist hindasid oma 2025 suvi 14 21 37 20 8 teadlikkust täiesti või pigem piisavaks ning 57% pigem või täiesti ebapiisavaks. Need näitajad ei ole muutunud. Kui suvises uuringus ida ja Elukoht kagu piirkonna elanikud oma informeerituse tasemelt ei erinenud, siis 2025 talv 13 18 33 26 10 talvine uuring näitab, et kagu piirkonna elanikud on veidi paremini Ida piirkond informeeritud (42% vs 31%). 2025 suvi 15 19 36 21 8 2025 talv 15 27 38 15 5 Paremaks peavad enda informeeritust mehed (42% vs 27% naistest), Kagu piirkond maa-asulate elanikud (43% vs 31% linnaelanikest), eestlased (40% vs 2025 suvi 12 26 40 16 7 30% muu rahvuse esindajatest) ning Eesti kodakondsusega inimesed Maakond (38% vs 28% muu või määratlemata kodakondsusega inimestest). Ida piirkonnas on erinevused sotsiaaldemograafilistes näitajates 2025 talv 13 18 33 26 10 üldjoontes samad kui kogu valimi tasandil. Kagu piirkonnas erisused Ida-Virumaal 2025 suvi 15 19 36 21 8 sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes suuresti puuduvad, ilmnes vaid 2025 talv 13 29 34 22 3 sooline erinevus. Põlvamaal 2025 suvi 11 26 43 16 5 2025 talv 15 26 41 11 6 Võrumaal 2025 suvi 12 26 38 16 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 13 1. KAITSETAHE Infovajadus välisvaenlase kallaletungi korral Kõige enam vajatakse infot avalike varjumiskohtade, lahingutegevuse eest evakueerumise ning esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta (vt joonis 1.5). Need teemad pakkusid kõige enam huvi ka suvise uuringu kohaselt. Eelmainitud teemad huvitavad kõige rohkem nii mehi kui naisi, kuid naistele pakub varjumiskohtade ja evakuatsiooniga seotud info võrreldes meestega enam huvi. Mehi huvitab naistest enam see, millised on nende kohustused riigikaitses ning riigikaitsealased kohustused põhitöökohas. Eestlasi huvitab enam kui muust rahvusest inimesi avalike teenuste kättesaadavus (29% vs 17%), võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada (25% vs 18%) ning enda kohustused riigikaitses (21% vs 11%). Muust rahvusest inimesi huvitavad ülekaalukalt enim olme- ja majapidamisprobleemide lahendamise viisid (45% vs 33% eestlastest). Ida piirkonna elanikud on võrreldes kagu piirkonna elanikega enam huvitatud esmatasandi olme- ja majapidamisprobleemide lahendamise viisidest, kuid tunnevad vähem huvi avalikuse teavitamise, avalike teenuste kättesaadavuse, enda riigikaitseliste kohustuste ning vabatahtlikult riigikaitsesse panustamise viiside suhtes. Seda tingib muust rahvusest elanike suur osakaal selles piirkonnas. © Emor AS 14 1. KAITSETAHE Infovajadus välisvaenlase kallaletungi korral Joonis 1.5 Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral? (% nendest, kes ei ole täiesti piisavalt informeeritud ehk on pigem piisavalt, pigem või täiesti ebapiisavalt informeeritud, n= 560) Ida Kagu Ida-Viru Põlva Võru 2025 talv KOKKU, piirkond, piirkond, maakond, maakond, maakond, 2025 suvi n=560 n=235 n=325 n=235 n=144 n=181 Juhised varjumiseks ja avalikud varjumiskohad 47% 48% 44% 48% 47% 43% 44% 45% 43% 45% 43% 43% Evakueerimise korraldus lahingutegevuse eest 42% 41% 47% 41% 47% 46% 42% 40% 45% 40% 45% 44% Esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise viisid 40% 44% 31% 44% 27% 34% 41% 46% 28% 46% 37% 21% Avalike teenuste kättesaadavus 22% 17% 32% 17% 29% 34% 19% 15% 29% 15% 31% 27% Teie võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada 21% 18% 27% 18% 28% 26% 20% 18% 23% 18% 19% 26% Avalikkuse teavitamisviisid 20% 18% 28% 18% 24% 30% 23% 20% 29% 20% 26% 31% Teie kohustused riigikaitses 15% 11% 25% 11% 30% 22% 10% 7% 16% 7% 12% 19% Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas 12% 12% 14% 12% 16% 13% 10% 11% 8% 11% 10% 7% Mobilisatsiooni korraldus 9% 7% 11% 7% 11% 11% 10% 7% 16% 7% 15% 17% Muu 1% 2% 0% 2% 2% 1% 0% 2% 0% 1% 3% 1% Ei oska öelda 9% 11% 4% 11% 3% 4% 7% 9% 4% 9% 3% 5% © Emor AS 15 2. Kaitsevõime 2. KAITSEVÕIME Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Joonis 2.1 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% kõigist vastajatest, n=645 ) ...tunduvalt tõsta ...mõningal määral tõsta Piiriäärsete maakondade elanikest 22% toetavad kaitsekulutuste tõstmist ...säilitada praegusel tasemel mõningal määral või tunduvalt, 27% leiavad, et neid tuleks säilitada ...mõningal määral vähendada ...tunduvalt vähendada praegusel tasemel ning 37% on mõningase või märgatava vähendamise Ei oska öelda poolt. Detailsemalt vaadatuna on kõige suurem osa elanikest praeguse taseme säilitamise poolt. Võrreldes suvise uuringuga on vähem neid, kes 2025 talv 6 16 27 13 17 21 KOKKU pooldavad kaitsekulutuste olulist vähendamist, nende arvelt on kasvanud 2025 suvi 10 12 26 14 23 15 seisukohta mitteomavate elanike hulk. Elukoht Ida piirkonnas ennekõike ei osata hinnata, kas ja kuidas tuleks kaitsekulutuste mahtu muuta. Samas on siin võrdselt (22–23%) neid, kes 2025 talv 3 10 22 17 23 25 toetavad praeguse mahu säilitamist ja olulisel määral vähendamist. Ida piirkond 2025 suvi 8 9 21 17 30 16 Vähendamist toetavad enam muukeelsed elanikud, kel on oma sissetulekuga 2025 talv 12 30 39 5 4 9 väga raske hakkama saada. Kagu piirkond 2025 suvi 16 18 38 6 8 14 Kagu piirkonnas toetatakse ennekõike kulutuste taseme säilitamist, kuid kasvanud on ka nende osakaal, kes pooldavad nende mõningal määral Maakond tõstmist. Seda toetavad enam need, kes oma sissetulekuga hästi toime tulevad. 2025 talv 3 10 22 17 23 25 Ida-Virumaal Kaitsekulutuste tõstmise poolt on sagedamini mehed, eestlased ja Eesti 2025 suvi 8 9 21 17 30 16 kodakondsusega elanikud, maa-asulate elanikud ning need, kes saavad oma 2025 talv 14 29 44 5 5 4 sissetulekuga hakkama. Põlvamaal 2025 suvi 15 18 39 4 7 17 Kaitsekulutuste säilitamist praegusel tasemel toetavad samuti eestlased ning 2025 talv 10 31 36 5 4 13 Võrumaal maaelanikud, samuti need, kes oma sissetulekust mugavalt ära elavad. 2025 suvi 16 19 37 7 9 12 Vähendamise poolt on sagedamini vene rahvusest ja Vene kodakondsusega 0% 20% 40% 60% 80% 100% elanikud ning need, kellel on raske oma sissetulekuga toime tulla. © Emor AS 17 2. KAITSEVÕIME Suhtumine kaitseväega ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse Joonis 2.2 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n=645 ) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele 2025 talv 22 50 8 4 15 Kaitsevaldkonnaga seotud tegevustest suhtutakse kõige paremini 2025 suvi 21 47 10 6 17 reservväelaste kutsumisse õppekogunemistele (hästi või pigem hästi Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel suhtub 72%), kaitseväe vormi kandmisesse avalikes kohtades/üritustel 2025 talv 23 39 17 5 15 (62%), liitlaste lennuharjutustesse Eesti õhuruumis (61%) ning kaitseväe 2025 suvi 19 43 18 8 12 õppustesse oma piirkonnas (61%). Kõige vähem soositakse Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis kaitsetööstuspargi rajamist (51% suhtub hästi). Suvises uuringus kõige vähem 2025 talv 26 35 15 9 16 toetust leidnud harjutusalade laiendamise osas on suhtumine veidi paranenud 2025 suvi 24 38 20 9 9 (+8%). Kaitseväe õppused Teie piirkonnas Harjutusalade laiendamine on ainuke tegevus, millesse ida ja kagu piirkonna 2025 talv 18 43 15 10 14 elanikud suhtuvad endiselt ühtemoodi. Ülejäänud tegevuste osas on kagu 2025 suvi 17 39 21 14 9 piirkonnas positiivset suhtumist oluliselt enam (vt järgmiselt slaidil joonis 2.3). Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel) Kõige suuremad käärid hoiakutes puudutavad Balti kaitsevööndi rajamist 2025 talv 18 40 20 11 11 vastu Venemaa ja Valgevene piiri (toetab 41% ida vs 82% kagu piirkonna 2025 suvi 13 40 25 16 6 elanikest), kaitseväe tehnika liikumist (toetab 47% vs 84%), kaitsetööstuspargi Harjutusalade laiendamine rajamist (toetab 40% vs 75%) ning liitlaste lennuharjutusi (50% vs 85%). 2025 talv 16 40 17 10 17 2025 suvi 12 36 26 12 15 Ida piirkonnas on Balti kaitsevööndi rajamise vastu enam 18–29-aastased ja Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri. muust rahvusest elanikud, kel on raske oma sissetulekuga toime tulla. 2025 talv 27 26 13 11 23 Kaitsetööstuspargi rajamise vastu enam 60–74-aastased ja muust inimesed. 2025 suvi 27 22 22 13 17 Kagu piirkonna siseselt on Võrumaa elanike toetus harjutusalade Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks laienemisele veidi kasvanud ja ei erine enam oluliselt toetusest Põlvamaal. 2025 talv 22 29 15 16 19 Toetus ülejäänud tegevustele ei erine Põlva- ja Võrumaa lõikes. 2025 suvi 23 25 21 17 13 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 18 2. KAITSEVÕIME Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse piirkonna ja maakonna lõikes Joonis 2.3 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n=645 ) Väga/Pigem hästi % Ei oska öelda Pigem/Väga halvasti % Ida Kagu Ida-Viru Põlva Võru KOKKU piirkond piirkond maakond maakond maakond 2025 talv 72 13 65 15 88 6 65 15 89 7 87 5 Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele 2025 suvi 61 18 82 10 61 18 90 6 76 13 67 16 Kaitseväe vormi kandmine 2025 talv 62 23 52 29 84 9 52 29 84 11 85 8 avalikes kohtades / avalikel üritustel 2025 suvi 63 26 58 31 72 13 58 31 83 10 65 15 Liitlaste lennuharjutused/ 2025 talv 61 24 50 30 85 9 50 30 86 11 84 9 ülelennud Eesti õhuruumis 2025 suvi 62 29 53 36 82 13 53 36 83 13 82 12 2025 talv 61 25 53 29 79 15 53 29 79 15 78 15 Kaitseväe õppused Teie piirkonnas 2025 suvi 56 35 47 42 77 20 47 42 81 16 74 22 Kaitseväe tehnika liikumine 2025 talv 58 31 47 40 84 11 47 40 82 13 85 9 (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel) 2025 suvi 53 41 42 51 78 17 42 51 88 7 71 24 Harjutusalade laiendamine 2025 talv 56 27 54 25 59 33 54 25 57 35 60 31 2025 suvi 48 38 46 38 53 36 46 38 64 28 45 41 Balti kaitsevööndi rajamine 2025 talv 53 24 41 31 82 8 41 31 78 11 85 6 vastu Venemaa ja Valgevene piiri 2025 suvi 49 35 36 44 78 12 36 44 91 1 69 19 Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, 2025 talv 51 31 40 37 75 16 40 37 72 19 77 13 lõhkematerjali jm tootmiseks 2025 suvi 49 38 38 48 74 14 38 48 78 14 72 14 © Emor AS 19 3. Hinnang NATO kohalolekule 3. HINNANG NATO KOHALOLEKULE Hinnang NATO liitlasvägede kohaolekusse Eestis Joonis 3.1 Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (% kõigist vastajatest, n=645) Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda 2025 talv 37 27 12 9 14 NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 64% piiriäärsete KOKKU maakondade elanikest. See näitaja ei ole suvise uuringuga võrreldes 2025 suvi 36 28 15 11 9 muutunud. Elukoht Kagu piirkonnas on toetus märgatavalt kõrgem (91%) kui idas (53%). Põlva- ja Võrumaal on toetus samal tasemel. 2025 talv 26 27 17 12 18 Ida piirkond Toetus on kõrgem eestlaste seas (87% vs 49% venelastest), maa- 2025 suvi 26 27 20 15 12 asulates (84% vs 57% linnades), Eesti kodakondsusega inimeste seas 2025 talv 63 28 23 4 Kagu piirkond (72% vs 44% Vene ja 47% määratlemata kodakondsusega inimestest). 2025 suvi 59 30 5 33 Samuti toetavad NATO liitlasvägede kohalolekut enam need inimesed, kes elavad oma sissetulekuga hästi ära või saavad hakkama (74% vs Maakond 48% neist, kel on toimetulekuraskusi). 2025 talv 26 27 17 12 18 Ida piirkonnas toetavad NATO kohalolekut enam eestlased ning vastu Ida-Virumaal 2025 suvi 26 27 20 15 12 on sagedamini 60–74-aastased ja muust rahvusest inimesed. 2025 talv 66 25 14 4 Kagus on toetus enamikes sotsiaaldemograafilistes rühmades ühtlaselt Põlvamaal 2025 suvi 65 26 6 13 kõrge, veidi kõrgem on see nende seas, kes tulevad oma sissetulekuga 2025 talv 61 30 22 4 hästi toime. Võrumaal 2025 suvi 54 33 5 44 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 21 4. Ajateenistus 4. AJATEENISTUS Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse Joonis 4.1 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist? (% kõigist vastajatest, n=645) Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda 2025 talv 53 33 34 6 Noormeeste jaoks peab ajateenistuse läbimist kindlasti või pigem vajalikuks KOKKU 87% piiriäärsete maakondade elanikest. Ebavajalikuks peab seda 7%. 2025 suvi 53 32 5 5 4 Toetus ei ole eelmise uuringuga võrreldes muutunud. Elukoht Kagu piirkonnas on toetus oluliselt kõrgem: 95% peavad seda vajalikuks ja vaid 2% mitte. Ida piirkonnas on neid, kes seda ebavajalikuks peavad, 2025 talv 45 38 5 5 8 Ida piirkond neli korda enam (9%) ning vajalikuks peab ajateenistust 83%. Oluliselt 2025 suvi 45 37 6 7 5 vähem on ida piirkonnas võrreldes kaguga neid, kes peavad ajateenistust 2025 talv 73 23 122 kindlasti vajalikuks. Kagu piirkond 2025 suvi 74 20 312 Ida piirkonnas peavad noormeeste ajateenistust ebavajalikuks sagedamini nooremad inimesed, ca kolmandik 18–29-aastastest. Meeste seas on Maakond toetus veidi madalam kui naiste seas (79% vs 87% peavad vajalikuks). 2025 talv 45 38 5 5 8 Kokku on piiriäärsetes maakondades toetus noormeeste ajateenistusele Ida-Virumaal 2025 suvi 45 37 6 7 5 madalam 18-29-aastaste (67%), linnaelanike (83%) ja muu rahvuse 2025 talv 72 22 43 esindajate (84%) seas. Põlvamaal 2025 suvi 74 21 22 2025 talv 73 23 12 Võrumaal 2025 suvi 74 19 322 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 23 4. AJATEENISTUS Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse Joonis 4.2 Kuidas Te suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale? (% kõigist vastajatest, n=645) Mõistan kõrvalehoidmise hukka Suhtun sellesse pigem negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda 2025 talv 19 33 35 3 11 Ajateenistusest kõrvalehoidmise mõistab otseselt hukka või suhtub sellesse KOKKU 2025 suvi 18 32 36 2 11 negatiivselt 52% piiriäärsete maakondade elanikest. Mõistvat suhtumist väljendas 35%, kuid otsest heakskiitu vaid 3% elanikest. Suhtumine ei ole Elukoht suvest saati muutunud. 2025 talv 17 29 38 3 14 Ida piirkonnas on negatiivset või hukkamõistvat suhtumist kokku vähem Ida piirkond (45%) kui kagu piirkonnas (61%). Samuti puudub ida piirkonna elanikel 2025 suvi 16 30 38 2 13 sagedamini antud küsimuses arvamus. 2025 talv 24 43 28 14 Kagu piirkond Ida piirkonnas avaldasid mõistvat suhtumist ajateenistusest 2025 suvi 23 38 31 2 7 kõrvalehoidmisesse enam 18–29-aastased elanikud, aga ka 40-49- Maakond aastased, kellest osa on ajateenistuseas või kohe sinna jõudvate noorte vanemad. 2025 talv 17 29 38 3 14 Ida-Virumaal Sarnane suundumus vanuse osas avaldub ka vaadates kolme maakonna 2025 suvi 16 30 38 2 13 tervikpilti. Lisaks sellele on näha, et negatiivset või hukkamõistvat suhtumist 2025 talv 25 43 25 25 on enam 60–74-aastaste, eestlaste ning maa-asulate elanike seas. Põlvamaal 2025 suvi 23 44 31 1 2025 talv 23 42 30 14 Võrumaal 2025 suvi 22 34 31 3 10 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 24 5. Reservteenistus 5. RESERVTEENISTUS Suhtumine reservväelastesse Joonis 5.1 Kuidas Te suhtute reservväelastesse? (% kõigist vastajatest, n=645) Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda 2025 talv 32 44 43 17 Reservväelastesse suhtub hästi või pigem hästi 76% piiriäärsete KOKKU 2025 suvi 31 47 21 19 maakondade elanikest. Halvasti suhtub vaid 6%, pigem ei osata suhtumist väljendada, kuivõrd kolmandikul elanikest kokkupuude Elukoht reservväelastega puudub (vt ka joonis 5.2). Neist, kel pole olnud reservväelastega kokkupuudet, 36% ei osanud suhtumist väljendada ning 2025 talv 25 45 53 22 57% suhtusid positiivselt. Suhtumine ei ole võrreldes suvise uuringuga Ida piirkond 2025 suvi 25 48 32 23 muutunud. 2025 talv 48 43 12 6 Kagu piirkond Kagu piirkonna elanike seas on positiivset suhtumist enam (91%) kui 2025 suvi 47 44 1 8 ida piirkonnas (70%). Negatiivset suhtumist näitasid idas erinevad sotsiaaldemograafilised rühmad üles üsna võrdselt. Maakond Lisaks suhtuvad reservväelastesse paremini ka eestlased (87% vs 68% 2025 talv 25 45 53 22 muu rahvus) ning maaelanikud (87% vs 72% linnaelanikest). Ida-Virumaal 2025 suvi 25 48 32 23 2025 talv 47 43 22 7 Põlvamaal 2025 suvi 49 44 26 2025 talv 49 43 12 5 Võrumaal 2025 suvi 46 44 10 0% 20% 40% 60% 80% 100% © Emor AS 26 5. RESERVTEENISTUS Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega Joonis 5.2 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% kõigist vastajatest, n=645) 2025 talv 2025 suvi 28% Reservväelastega on kokku puutunud 68% piiriäärsete maakondade Sõber, tuttav on reservväelane 27% elanikest. Kõige sagedasemad on kokkupuuteid läbi sõprade-tuttavate 20% või ollakse lihtsalt neid näinud või nendest kuulnud. Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud 23% Kagu piirkonna elanikel on kokkupuuteid olnud enam (84%) kui ida 16% piirkonna omadel (61%). See on kindlasti üks tegur, mis kujundab kagu Lähedane, elukaaslane on reservväelane 14% piirkonnas positiivsemat suhtumist reservväelastesse (vt ka joonis 5.1). 10% Tervikuna on kokkupuuteid reservväelastega vähem naistel, 60–74- Töökaaslane on reservväelane 8% aastastel elanikel, linnaelanikel ning muust rahvusest inimestel. 9% Olen ise reservväelane 9% 32% Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda 29% © Emor AS 27 5. RESERVTEENISTUS Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega piirkonna ja maakonna lõikes Joonis 5.2 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% kõigist vastajatest, n=645) 2025 talv Ida Kagu Ida-Viru Põlva Võru 2025 suvi KOKKU piirkond piirkond maakond maakond maakond 28% 22% 43% 22% 38% 46% Sõber, tuttav on reservväelane 27% 22% 39% 22% 39% 39% 20% 21% 18% 21% 16% 20% Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud 23% 27% 15% 27% 13% 16% 16% 14% 22% 14% 28% 17% Lähedane, elukaaslane on reservväelane 14% 12% 20% 12% 23% 17% 10% 9% 14% 9% 16% 13% Töökaaslane on reservväelane 8% 6% 11% 6% 10% 11% 9% 7% 15% 7% 15% 15% Olen ise reservväelane 9% 6% 18% 6% 18% 18% 32% 39% 16% 39% 16% 16% Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda 29% 34% 16% 34% 17% 15% Kagu piirkonnas on enam neid, kel on reservväelastest tuttavaid või sõpru, kelle lähedane või töökaaslane on reservväelane või kes on ise reservväelased. Idas on elanikel kokkupuuteid reservväelastega vähem. Selles piirkonnas on kokkupuuteid reservväelastega enam meestel, 30–49-aastastel ja eesti rahvusest inimestel (72% vs 58% muu rahvuse esindajatest). © Emor AS 28 5. RESERVTEENISTUS Reservväelaste õppekogunemistel osalemise toetamine Toetus lähedaste, töökaaslaste ja sõprade-tuttavate osalemisele õppekogunemistel ei erine märkimisväärselt jäädes 68–71% vahemikku (vt joonis 5.4). Toetus ei ole oluliselt muutunud võrreldes suvise uuringuga. Kagu piirkonnas on toetus kõigil juhtudel märgatavalt kõrgem (vastavalt 85%, 89% ja 91%) kui ida piirkonnas (61%, 60%, 62%). Kagu piirkonna siseselt maakondlikkus lõikes toetus ei erine. Ida regioonis on noorte (18–29-aastased) seas enam neid, kes ei toeta lähedaste osalemist reservteenistuses (36% ei toeta vs 28% toetavad) ning toetus on keskmisest madalam ka sõprade osalemisele (26% vs 42%). Sõprade osalemist toetavad enam 30–49-aastased ning töökaaslaste osalemist 40–49-aastased. Tervikuna toetavad naised lähedaste ja töökaaslaste osalemist õppekogunemistel veidi vähem kui mehed. Sõpradele avaldasid naise ja mehed ühtemoodi toetust. Eestlaste toetus on kõigil juhtudel tugevam kui muust rahvusest elanikel ning maaelanikel tugevam kui linnaelanikel. Õppekogunemistel osalemist toetavad enam need, kes tulevad oma sissetulekuga mugavalt toime või saavad hakkama võrreldes nendega, kel on toimetulekuraskusi. © Emor AS 29 5. RESERVTEENISTUS Reservväelaste õppekogunemistel osalemise toetamine Joonis 5.4 Kuivõrd Te toetate osalemist õppekogunemisel, kui osaleb…? (% kõigist vastajatest, n=645) Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda Lähedane, elukaaslane Sõber, tuttav Töökaaslane 2025 talv 24 44 8 7 17 27 44 64 19 28 40 53 23 KOKKU 2025 suvi 21 41 10 9 20 22 46 9 6 17 21 43 9 4 23 Elukoht 2025 talv 19 42 10 8 21 19 43 8 5 25 21 39 64 30 Ida piirkond 2025 suvi 15 40 11 11 22 14 46 11 8 21 15 43 10 5 26 2025 talv 36 49 34 8 45 46 22 5 45 44 21 8 Kagu piirkond 2025 suvi 34 43 6 3 14 39 44 61 9 36 42 51 17 Maakond 2025 talv 19 42 10 8 21 19 43 8 5 25 21 39 64 30 Ida-Virumaal 2025 suvi 15 40 11 11 22 14 46 11 8 21 15 43 10 5 26 2025 talv 40 47 25 5 48 43 14 4 48 42 21 7 Põlvamaal 2025 suvi 37 41 7 3 12 42 43 7 8 37 41 5 17 2025 talv 33 51 43 9 42 49 32 5 43 45 22 9 Võrumaal 2025 suvi 31 44 5 4 15 37 45 6 2 10 35 42 51 16 0% 50% 100% 0% 50% 100% 0% 50% 100% © Emor AS 30 Lisad Lisa 1: üldkogum ja planeeritud valim Üldkogumi proportsionaalne jaotus Planeeritud mitteproportsionaalne valim Ida- Ida- ESA 01.01.2025 Virumaa Põlvamaa Võrumaa KOKKU N KOKKU % Virumaa Põlvamaa Võrumaa KOKKU n Kokku % VanusxSugu 18-29a mees 7306 1448 2133 10887 8% VanusxSugu 18-29a mees 19 11 12 42 8% 30-39a mees 7438 1522 2290 11250 8% 30-39a mees 21 11 13 45 9% 40-49a mees 8636 1479 2116 12231 9% 40-49a mees 23 11 11 45 9% 50-59a mees 8754 1674 2466 12894 10% 50-59a mees 23 12 13 48 10% 60-74a mees 13312 2277 3163 18752 14% 60-74a mees 35 17 17 69 14% 18-29a naine 6510 1237 1897 9644 7% 18-29a naine 17 9 10 36 7% 30-39a naine 6042 1214 1872 9128 7% 30-39a naine 16 9 11 36 7% 40-49a naine 8045 1280 1869 11194 8% 40-49a naine 21 9 10 40 8% 50-59a naine 9473 1659 2453 13585 10% 50-59a naine 25 12 13 50 10% 60-74a naine 19115 2710 3720 25545 19% 60-74a naine 50 19 20 89 18% Asulatüüp linn 84094 5007 8950 98051 73% Asulatüüp linn 222 36 49 307 61% maa-asula 10537 11493 15029 37059 27% maa-asula 28 84 81 193 39% Rahvus eestlane 18177 15394 22077 55648 41% Rahvus eestlane 48 112 120 280 56% muu rahvus 76454 1106 1902 79462 59% muu rahvus 202 8 10 220 44% Haridus I tase 11447 3728 4612 19787 15% Haridus I tase 82 16% II tase 49429 8459 12929 70817 52% II tase 263 53% III tase 33755 4314 6437 44506 33% III tase 155 31% Kodakondsus Eesti 50179 15870 22824 88873 66% Kodakondsus Eesti 372 74% muu 44452 630 1155 46237 34% muu 128 26% Kokku N 94631 16500 23979 135110 100% Kokku n 250 120 130 500 100% Kokku % 70% 12% 18% 100% Kokku % 50% 24% 26% 100% © Emor AS 32 Lisa 2: tegelik ja kaalutud valim Tegelik mitteproportsionaalne kaalumata valim Tegelik proprotsiooni kaalutud valim Ida- Ida- Virumaa Põlvamaa Võrumaa Kokku n Kokku % Virumaa Põlvamaa Võrumaa Kokku n Kokku % VanusxSugu 18-29a mees 27 15 17 59 9% VanusxSugu 18-29a mees 35 7 10 52 8% 30-39a mees 21 18 20 59 9% 30-39a mees 36 7 11 54 8% 40-49a mees 29 13 12 54 8% 40-49a mees 41 7 10 58 9% 50-59a mees 27 18 16 61 9% 50-59a mees 42 8 12 62 10% 60-74a mees 47 22 26 95 15% 60-74a mees 64 11 15 90 14% 18-29a naine 19 11 13 43 7% 18-29a naine 31 6 9 46 7% 30-39a naine 16 18 23 57 9% 30-39a naine 29 6 9 44 7% 40-49a naine 20 14 20 54 8% 40-49a naine 38 6 9 53 8% 50-59a naine 25 12 27 64 10% 50-59a naine 45 8 12 65 10% 60-74a naine 43 22 34 99 15% 60-74a naine 91 13 18 122 19% Asulatüüp Linnad 251 119 154 524 81% Asulatüüp Linnad 401 24 43 468 73% Maa-asula 23 44 54 121 19% Maa-asula 50 55 72 177 27% Rahvus Eestlane 49 146 194 389 60% Rahvus Eestlane 87 73 105 266 41% Muu rahvus 225 17 14 256 40% Muu rahvus 365 5 9 379 59% Haridus 1 haridustase 90 14% Haridus 1 haridustase 94 15% 2 haridustase 322 50% 2 haridustase 338 52% 3 haridustase 233 36% 3 haridustase 212 33% Kodakondsus Eesti 482 75% Kodakondsus Eesti 424 66% Muu või määratlemata 163 25% Muu või määratlemata 221 34% Kokku n 274 163 208 645 100% Kokku n 452 79 114 645 100% Kokku % 42% 25% 32% 100% Kokku % 70% 12% 18% 100% © Emor AS 33 Projekti meeskond Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Rika Margat Uuringu projektijuht: Jaanika Hämmal Aruande koostaja: Jaanika Hämmal Programmeerimine ja andmetöötlus: Alje Roopärg Küsitlustöö koordineerijad: Kai Ojatalu, Kaja Ruuben, Margit Vaik Graafilised tööd: Maire Nõmmik Kontaktinfo Jaanika Hämmal Uuringu projektijuht Telefon: 626 8531 E-mail: [email protected] Kantar Emor Telefon: 626 8500 Faks: 626 8501 E-mail: [email protected] Aadress: Maakri 21, Tallinn © Emor AS 34