Avalik arvamus ja riigikaitse

Sügis 2019 Avalik arvamus ja riigikaitse Aruanne Kaitseministeeriumile  Sisukord Sisukord ............................................................................................................................ 2 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 4 UURINGU TAUST ........................................................................................................... 12 UURINGU TULEMUSED................................................................................................ 18 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle ............................................................ 18 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................................. 21 2.1 Institutsioonide usaldusväärsus ............................................................................................. 21 2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus ................................................................................ 23 3 Julgeolek ning ohud................................................................................................ 25 3.1 Julgeolek maailmas ................................................................................................................ 25 3.2 Julgeolek Eestis ..................................................................................................................... 27 3.3 Ohud maailma julgeolekule .................................................................................................... 28 3.4 Ohud Eestile ........................................................................................................................... 31 3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest .................................................................................... 34 3.6 Julgeolekutagatised ................................................................................................................ 35 4 Eesti inimeste kaitsetahe ........................................................................................ 37 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse ................................................................... 37 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ..................................................................................... 40 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ...................................................................................... 43 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ........................................................................... 45 4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? ................................................................... 47 5 Eesti kaitsevõime.................................................................................................... 49 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele .................................................................................................. 49 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ................................................................................. 50 5.3 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel .................................................................... 52 5.4 Hinnang Eesti piiri kaitstusele ................................................................................................ 52 5.5 Hinnang Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele ........................................... 53 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................................ 55 6.1 Suhtumine ajateenistusse ...................................................................................................... 55 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks ........................................................................................... 55 6.1.2 Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäiretega ......................................................... 56 6.1.3 Ajateenistusest kõrvale hoidmine .......................................................................................................... 57 6.1.4 Naiste ajateenistus ................................................................................................................................ 58 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke ......................................................................................... 61 6.3 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ........................................................................... 62 6.4 Hinnang naiste rollile kutselises kaitseväes ........................................................................... 63 7 Riigikaitselised organisatsioonid ............................................................................. 64 7.1 Kaitseliidu ülesanded ............................................................................................................. 64 7.2 Naiskodukaitse ....................................................................................................................... 67 7.2.1 Teadlikkus Naiskodukaitsest ................................................................................................................. 67 7.2.2 Naiskodukaitse ülesanded .................................................................................................................... 68 7.3 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ............................................................................ 71 7.4 Suhtumine Kaitseliiduga ja Naiskodukaitsega liitumisse ....................................................... 72 2 2  8 NATO ..................................................................................................................... 74 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ......................................................................................... 74 8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral................................................................................... 77 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele.................................................................... 78 8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele .................................................... 80 8.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele .............................................................................. 81 9 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ............................................................... 83 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides............................................ 83 9.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ..................................................... 84 9.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ........................................................ 86 9.4 Arvamus Euroopa Liidu kaitsekoostööst ................................................................................ 87 10 Veteranipoliitika ...................................................................................................... 88 10.1 Veterani mõiste................................................................................................................... 88 11 Riigikaitseõpetus koolides ...................................................................................... 90 12 Meediatarbimine ..................................................................................................... 91 12.1 Infokanalite jälgimine .......................................................................................................... 91 12.2 Infokanalite olulisus ............................................................................................................ 96 3 3  KOKKUVÕTE o Turu-uuringute AS viis 2019. aasta oktoobris ja novembris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1226 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba neljakümne kuuenda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris. o Hinnangutes muutustele Eesti elus on 2019 sügisel toimunud väike tagasiminek: paremuse poole on Eesti elu muutunud 42 protsenti küsitletute arvates (kevadel 48%), 37 protsenti (35%) hindab olukorda samaks ning 14 protsenti (13%) halvemaks. o Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt, liikus kuni 2018 aasta oktoobrini tõusujoones, jõudes 61 protsendini. Sellist kasvu võis seostada Eesti 100 juubeliaastaga kaasnenud emotsionaalse fooniga. 2019 märtsis kahanes selliste vastajate osakaal 56 protsendini ja püsib samal tasemel ka sügisel. Eestlaste hulgas on see näitaja 63 protsenti, muust rahvusest vastajate seas 44 protsenti. o Kaheteistkümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 96%). Sellele järgnevad pingereas politsei ja piirivalve (89%), kaitsevägi (80%), Kaitseliit (76%), kohalik omavalitsus (71%) ja Vabariigi President (66%). Presidendi institutsiooniga võrdne on ka NATO usaldusväärsus. Peaministrit usaldab 58 protsenti; riigikogu 58% valitsust 53% küsitletutest. Võrreldes kevadega on peaministri ja riigikogu usaldusväärsus veidi kasvanud. Euroopa Liitu ja NATO-t peab usaldusväärseks vastavalt 71% ja 66% küsitletutest. Endiselt on suur erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumises NATOsse: NATO-t usaldab 81% eestlastest ja vaid 36% muust rahvusest vastajaist. Ka kaitseväe ja Kaitseliidu puhul on eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduses suured erinevused. Kaitseväge peab usaldusväärseks 89 protsenti eeslastest ja 63 protsenti mitte-eestlastest, Kaitseliitu vastavalt 87% ja 50%. Kevadises küsitluses oli muust rahvusest vastajate usaldus kaitseväe ja Kaitseliidu vastu madalam (vastavalt 54% ja44%). o Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. Alates 2017 sügisest hakkas ohutunne vähenema ning sel sügisel prognoosis ebaturvalisuse kasvu 55 protsenti küsitletutest. 12% usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 24% arvab, et olukord püsib muutumatuna. 4 4  o Eesti julgeoleku olukorda tajuvad vastajad positiivsemana kui maailmas tervikuna: 29 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; ebaturvalisuse kasvu näeb ette vaid 21 protsenti. 35 protsenti küsitletutest prognoosib olukorra püsimist praegusel tasemel. Hinnangud Eesti julgeolekuolukorrale on püsinud viimastel aastatel stabiilsena. o Kui veel 2015. aasta märtsis nähti Ukraina-sündmuste mõjul peamise ohuna maailma julgeolekule Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel naaberriikides ning aastatel 2016-2017 oli esiplaanil Islamiriigi tegevus ja sõda Süürias, siis viimastes küsitlustes on nende ohtude olulisus taandunud ning esile on kerkinud uued, maailma julgeolekut ohustavad tegurid. Kõige olulisemaks ohuks peetakse küberrünnakuid: kindlasti 53 protsenti ja mõningal määral 35 protsenti. Teisel kohal on sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse, mida pidas kindlasti ohuks 49 protsenti ja mõningal määral 40 protsenti küsitletutest. Kolmandal kohal on terrorivõrgustike tegevus, mida peab kindlasti ohtlikuks 48 protsenti ja mõningal määral ohtlikuks 41 protsenti küsitletutest. Ning neljandal kohal on väärinfo ja valeuudiste levik (kindlasti 45%, mõningal määral 41%). Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides hinnatakse kindlasti ohtlikuks 39% küsitletute poolt, kuid ligi neljandik on ka neid vastajaid, kes arvavad, et Venemaa ei ole kindlasti mitte ohtlik. Kui vaadata ka vastuseid „mõningal määral“, siis peetakse Venemaast (33%) ohtlikumateks hoopis Hiina võimsuse kasvu (kindlasti 36% ja mõningal määral 42%) ja USA domineerivat rolli maailmas (kindlasti 34%, mõningal määral 45%). Nii Hiina kui ka USA rollis maailmas nähakse järjest suuremat ohtu. Siiski on eestlaste jaoks Venemaa ohtude pingereas endiselt teisel kohal (vastus „see kindlasti“ 51%), kuid mitte-eestlastest näeb Venemaas kindlasti ohtu vaid 13 protsenti, mis annab 15 ohu pingereas viimase koha. o Eestit ähvardavate ohtude seas on viis sellist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks. 72% elanike arvates võib väga või küllaltki tõenäoliselt leida aset organiseeritud rünnak Eesti infosüsteemide vastu (küberrünnak). Olulisuselt teisel kohal on valeuudiste levik (väga või küllalt tõenäoline 70% küsitletute arvates). 59% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Neljandale kohale ohtude pingereas tõusis vihakõne levik 55 protsendiga. Ulatuslikku merereostust peab väga või küllaltki tõenäoliseks 53% küsitletutest. Üle 40 protsendi küsitletutest peab tõenäoliseks ka ulatuslikku looduskeskkonna reostust (43%), ülejäänud ohtude väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate osakaal jääb alla 30 protsendi. Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks vaid viiendik küsitletutest. 5 5  o Vastates küsimusele julgeolekuohtude teemalise meediakajastuse kohta - kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe – leidis neljandik vastajatest, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju. Pooled küsitletutest aga arvasid, et sõjalisi ohte käsitletakse meedias parasjagu. Eestlaste seas on selgelt domineerivaks viimane seisukoht (58% leiab, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse parasjagu), mitte- eestlaste poolt antakse aga vastuseid „liiga palju“ ja „parasjagu“ võrdselt (vastavalt 38% ja 37%). Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvab 14 protsenti küsitletutest. o Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (53% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Olulisuselt teiseks julgeolekugarantiiks on 41 protsendiga elanike kaitsetahe ja kolmandal kohal on 31 protsendiga Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine. Neile kolmele tegurile järgneb, peamiselt muust rahvusest vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga (22%), mida nimetab kolme olulisema seas 46 protsenti muust rahvusest vastanutest ja vaid 11 protsenti eestikeelsetest vastajatest. o Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti küsitletutest. Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks kui mitte-eestlased, kuid see vahe on vähenenud. Kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks peab vastupanu osutamist 83% eesti- ja 73% muust rahvusest vastajatest, kuid ka viimastest ei pea vastupanu osutamist vajalikuks vaid 11 protsenti. o Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 60% elanikkonnast: 66% eestlastest ja 46% mitte-eestlastest (muust rahvusest Eesti kodanikest 48%). Meessoost kodanikest on valmis riigikaitses osalema 75 protsenti (78% eestlastest ja 62% muust rahvustest). o Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik eestimaalastest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 23%) ning nooremad inimesed: alla 20 aastastest kavatseks lahkuda 32 protsenti, 20-29 aastastest 35 protsenti ja 30-39 aastastest 37 protsenti. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 25 protsenti, eestlaste seas 19 protsenti. o Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on madal. Vaid ligi neljandik küsitletutest teab üldjoontes, mida saaks sõjalise kallaletungi korral riigi kaitsmiseks teha, enam kui kaks kolmandikku ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud. Oma informeeritust üldiselt heaks hindavate meeste osakaal on üle kahe korra 6 6  naistest suurem (37% vs 16%), varem esinenud erinevus eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel on kadunud: eestlastest hindab oma informeeritust üldiselt heaks 26%, muust rahvusest vastajatest 25%. o Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (40%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (35%), kuidas korraldatakse evakueerimist (35%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud küsimusi (32%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks. o 51 protsenti küsitletutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on 32 protsenti. Usk Eesti kaitstavusse on suurem eestlaste (56%) ja väiksem muust rahvusest vastajate (43%) hulgas. o Eesti kaitsekulutuste mahu suhtes on domineeriv seisukoht, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks saavutatud tasemel (47%). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 23%, nende vähendamist 18% elanikkonnast. o Positiivse hinnangu riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud ligikaudu 70 protsenti küsitletutest ja ka seekord on positiivsete vastuste osakaal 70 protsenti. Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (riigikaitse arendamiseks tehtut hindab heaks vastavalt 78% ja 55%). o 2014. aasta sügisel tõusis päevakorda Eesti idapiiri kaitstuse teema ning hinnangud sellele olid selgelt negatiivsed. Kuid juba 2016 kevadeks jõudsid positiivsed hinnangud ülekaalu. 2019 sügisel andis riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse hinnangu 18 protsenti küsitletutest. o Eraldi küsitakse ka Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstuse kohta. Küberrünnakuid peetakse kõige olulisemaks Eesti riigi julgeolekut ohustavaks teguriks ja ka hinnang selle valdkonna kaitstusele on kõige kriitilisem. Siiski on hinnangud tasapisi paranemas: 2019 aasta sügisel peab meie e-riigi digiteenuseid ja infosüsteeme väga või küllaltki hästi kaitstuks 57 protsenti küsitletutest, halvaks hindab seda 18 protsenti. o Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks 91 protsenti, sh 64% peab seda kindlasti vajalikuks. o Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et kaitseväeteenistuse võiksid läbida ka väiksemate tervisehäiretega noormehed. 12% leiab, et nad võiksid seda teha mööndusteta, 61% küsitletutest aga, et nende jaoks tuleks ajateenistuses tagada neile sobiv koormus. 7 7  o Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 23% mõistab taolise käitumise hukka ja 45% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalehoidmise suhtes nooremad vanusegrupid: alla 20 aastastest vastajatest väljendavad ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist enam kui 40 protsenti. Seevastu üle 60- aastastest suhtub kõrvalehoidmisse hukkamõistvalt või negatiivselt 79 protsenti. o Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist. Kolmest variandist, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega, valis 78 protsenti juba kolmandat küsitlust järjest vastuse, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida. Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas 3 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse läbima, arvas 15 protsenti. Eestlased on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui muust rahvusest vastajad. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust vabatahtlikult läbida 84%, siis mitte-eestlastest 67 protsenti. Viimastest leiab 25%, et naised ei peaks üldse ajateenistusse minema. o Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi? Ülekaalus on need vastajad, kes leiavad, et naiste ajateenistust tuleks korraldada eraldi programmi järgi – nii arvab 54% naiste ajateenistuse pooldajatest, ajateenistust noormeestega samadel alustel peab õigeks 41 protsenti. o 78 protsenti elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut peaks õigeks 15 protsenti. o Ühiskonna suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse on domineerivalt positiivne: väga v. üldiselt hästi suhtub neisse 80%, neutraalselt 18% küsitletutest. o Avaliku arvamuse arusaamad naiste võimalikust rollist kaitseväes on aeglaselt, kuid siiski muutumas. 50% küsitletutest leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel, 40% aga on seisukohal, et naised peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides. Sarnaselt suhtumisele naiste ajateenistuses osalemisse on ka selles küsimuses muust rahvusest vastajate hoiakud konservatiivsemad: tagalas ja toetavates funktsioonides näeks naisi 54% mitte-eestlasest, eestlastest aga peab 59% naisi sobivaks teenima võrselt meestega. 8 8  o Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks ja sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele. Need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 27 ja 24 protsenti küsitletutest. 11 protsenti küsitletuist seavad esikohale osalemist päästetegevuses ning 9 protsenti kaitsetahte tõstmise elanikkonna hulgas. Kolme valiku kokkuvõttes asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (48%) ning esimeses valikus kolmandale kohale jäänud päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral tõuseb olulisuselt selle kõrvale (47%). Esimeses valikus teisele kohale jäänud sõjalise õppe läbiviimine oma liikmete hulgas on kolme valiku kokkuvõttes kolmas (38%). Kõige vähem peetakse Kaitseliidu ülesannete seas oluliseks sõjalistel missioonidel osalemist väljaspool Eestit. Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis muust rahvusest elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades. o Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse on sarnaselt suhtumisega kutselistesse kaitseväelastesse domineerivalt positiivne: väga hästi suhtub neisse 38% ja üldiselt hästi 34% küsitletutest. Negatiivset suhtumist praktiliselt ei esine, küll väljendab viiendik vastajatest neutraalset suhtumist. o Seekordses küsitluses sisaldusid taas küsimused ka Naiskodukaitse kohta. Teadlikkus Naiskodukaitse olemasolust on väga kõrge eestlaste ning väga madal muust rahvusest vastajate seas (vastavalt 89% ja 24%). Nende hulgas, kes Naiskodukaitset teavad, valitseb küllalt üksmeelne seisukoht ka selle organisatsiooni vajalikkuses: kindlasti või pigem vajalikuks peab seda 86 protsenti. Analoogiliselt Kaitseliiduga palusime vastajatel valida ka Naiskodukaitse kohta etteantud nimekirjast välja kolm olulisemat ülesannet. Esimese valikuna tuuakse ligikaudu võrdse sagedusega välja Kaitseliidu tegevuse toetamist (13%), kaitsetahte tõstmist elanikkonna seas (13%), naiste ja tütarlaste kaasamist riigikaitsesse (11%) ning heategevusürituse korraldamist kaitseväe ja Kaitseliidu toetuseks (11%). Sõjalise väljaõppe läbiviimist toob esimesena välja 9 protsenti. Ka kolme valiku kogusummas jääb esikohale Kaitseliidu tegevuse toetamine (34%), millele järgnevad võrdse olulisusega osalemine päästetegevuses ning naiste ja tütarlaste kaasamine riigikaitsesse (31%). o Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest neli protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 21 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks Kaitseliiduga kindlasti valmis liituma 4% ja arvatavasti 15%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas. 9 9  o Naiskodukaitsesse kuulub vaid kaks protsenti küsitletutest, sõprade või pereliikmete kaudu on selle organisatsiooniga seotud üheksa protsenti. Neist naistest, kes ei ole Naiskodukaitsega seotud, oleks kindlasti või arvatavasti valmis sellega liituma 20 protsenti. o Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 74% . Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 91 protsenti, muust rahvusest vastajatest 38 protsenti. Võrreldes kevadega on mitte-eestlaste toetus NATOsse kuulumise kuue protsendipunkti võrra kahanenud. o Küsimuses selle kohta, millist abi on Eestil NATO-lt sõjalise ohu korral oodata, oli vastajatel võimalik anda mitu vastust. 53 protsenti küsitletuist leidis, et NATO osutaks konflikti puhkedes otsest sõjalist abi ning 39% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis 20% küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 10 protsenti. Muust rahvusest vastajad on NATO abi suhtes eestlastega võrreldes skeptilisemad. o Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 67 protsenti küsitletutest (eestlastest 78%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 73% elanikkonnast (91% eestlastest, kuid vaid 35 protsenti mitte-eestlastest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis. o Küsimusele, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas, andis 78 protsenti eestlastest vastuse, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks. Muust rahvusest vastajate enamik (39%) NATO kohaolekus Eesti turvalisusele mõju ei näe, suuremat turvalisust tajub 30 protsenti. o Alates oktoobrist 2017 on küsitlustes igal sügisel sisaldunud küsimus, milles palutakse vastajatel etteantud omadussõnade seast valida neli, mis nende hinnangul kõige paremini iseloomustavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdureid. NATO lahingugrupi sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest kõige sagedamini kordub „professionaalsed“ (43%). Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“ (32%), „heade kavatsustega“ (25%) ja „viisakad“ (23%). Negatiivseid iseloomustusi andvate vastajate osakaal on marginaalne, rohkem on neid muust rahvusest vastajate seas. o 66% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (76%), mitte-eestlastel madalam (45%). 1 1  o Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 62%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (45%). o Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi all ning liitlasriikide vahelise koostöö raames toimuvatel missioonidel. Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone (83%), siis muust rahvusest vastajate puhul on sellel, millise organisatsiooni egiidi all missioon toimub, suurem tähtsus. Kõige toetavam on mitte-eestlaste suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult või pigem toetab 55%). Liitlasriikide vahelise koostöö raames toimuvaid missioone ja Euroopa Liidu missioone toetab 50 protsenti. NATO missioonidel osalemist toetab vaid 39% mitte-eestlastest. o Tihedama kaitsekoostöö arendamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toetab 75 protsenti küsitletutest: 80% eestlastest ja 63% muust rahvusest vastajatest. o Sõna „veteran“ on venekeelses arvamusruumis tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga –muust rahvusest vastajatest peab Teisest maailmasõjast osavõtnud veteranideks 67 protsenti. Eestlastest peab maailmasõjast osavõtnuid veteranideks 33 protsenti, mis kõigi küsitletute seas kokku annab tulemuseks 44 protsenti. Eestlastest vastajate seas saavutanud sama suure toetuse seisukoht, mille kohaselt on veteranid Eesti kaitseväe missioonidel osalenud kaitseväelased (33%). Muust rahvusest vastajaist jagab sellist seisukohta vaid 15 protsenti. o Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see saab stabiilselt kõrge poolehoiu läbi kõikide küsitluste. Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 83 protsenti küsitletutest. Toetus riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- (89%) kui ka venekeelsete (70%) vastajate hulgas. o Kõige olulisemateks infokanaliteks riigikaitse teemalise informatsiooni saamisel on ootuspäraselt televisioon (väga või küllalt oluline 84% vastanute jaoks) ja raadio (75%), enam kui poolte küsitletute jaoks on väga või küllalt olulised ka uudisteportaalid (64%) ja ajalehed (55%). Nende vahele mahub ka vahetu suhtlus teiste inimestega (69%). 1 1  UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 2019. aasta sügisel läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada: • Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle; • Riiklike institutsioonide (sh. kaitseväe ja kaitseliidu) usaldusväärsus; • Hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele; • Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele ning peamised julgeolekutagatised Eesti jaoks; • Inimeste kaitsetahe ning käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; • Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel; suhtumine NATO liitlaste üksuste Eestis viibimisele; • Suhtumine Eesti riigikaitse ülesehitusse, sh. meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse; • Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest; • Suhtumine Naiskodukaitsesse ning arusaamad Naiskodukaitse ülesannetest; • Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja rahvusvahelisest riigikaitse alasest koostööst; • Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides; • Arusaamad veteranipoliitikast. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 1  Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 102 616 inimest (ESA, 01.01.2018.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Alates 2019 augustist viiakse omnibussküsitlust läbi üheaegselt nii näost-näkku (N=500) kui ka veebiintervjuude vahendusel (N=500). Kuna riigikaitse teemalise avaliku arvamuse küsitluse puhul on ette nähtud vaid näost-näkku intervjuud, siis viidi seekordne küsitlus läbi kahe omnibussi abil oktoobris ja novembris. Lisaks kahele omnibussivalimile (kumbki N=500) viidi läbi täiendav küsitlus lisavalimil N=200 ainult venekeelsete vastajate seas. Omnibussküsitluse valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse lähteaadressid, millest alates küsitleja oma tööd alustab. Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. 1 1  Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 65 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1226 intervjuud. Tabel 2 - Küsitlustöö aruanne Küsitlusaeg OB-10-19 koos lisaga 3.10.19-21.10.19 Kokku Küsitlusaeg OB-11-19: 31.10.19 - 10.11.19 Küsitluspunkte 137 Küsitlejaid 65 Kasutuskõlblikke põhiankeete 1226 Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Leibkonnas ei ela sobilikku vastajat 666 Kedagi pole kodus 2384 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 28 Keelduti kontaktist 805 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 804 Ei ole võimalik majja pääseda/ eluasemeni jõuda 261 Muu mittetoimumise põhjus 112 Kokku aadresse 5060 Korduvvisiite 1133 1 1  Küsitlusvalimi kaalumine ja andmetöötlus Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 25.0. Küsitlusvalimi väiksemad erinevused küsitlusmudelist viidi kaalumise teel elanikkonna sotsiaal-demograafilisest mudeliga vastavusse. Kasutati kahte sorti kaalusid. Kuna tavapärasele küsitlusvalimile lisaks viidi läbi 200 venekeelset intervjuud täiendava mitte-eestlaste valimi põhjal, siis on andmefailis sisalduvad üldkaalud mõeldud selleks, et viia küsitlusvalimi sotsiaal-demograafiline koosseis vastavusse kogu elanikkonna üldmudeliga, sh ka eestlaste ja mitte-eestlaste õige proportsiooniga. Selleks tuleb suurendada eestlaste osakaalu ja vähendada teadlikult üle-esindatud mitte-eestlaste oma. Täiendavalt on aga loodud kaalud ka eraldi eestlaste ja muust rahvusest vastajate valimi kaalumiseks. Nende puhul jääb eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal samaks, kuid neis arvestatakse täpsemalt eestlaste ja muust rahvusest elanikkonna erinevat soolist ja vanuselist koosseisu. Neid kaale on mõtet kasutada siis, kui analüüsitakse eraldi ja sügavamalt vastavalt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakuid. Käesolevas aruandes esitatud näitajad on pärit üldkaaludega kaalutud üldjaotusest (vt. Joonis 1). Lisades esitatud sagedustabelid eestlaste ja muust rahvusest vastajate kohta on aga kaalutud eraldi nende andmekogude kaalumiseks mõeldud kaaludega. Seetõttu esineb üldjaotuste ning eraldi eestlaste ja muust rahvusest vastajate lõikes kaalutud tabelite vahel marginaalseid erinevusi. 1 1  Joonis 1 – Lõppvalimi kaalutud sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1226 1 1  Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk: Valim/Küsitlustöö koordineerimine Kristel Merusk, Kaja Södor, Roman Vjazemski. Andmetöötlus ja tabelid: Marina Karpištšenko Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane Kontaktandmed: • Üldtelefon: 585 29 700 • E-post: [email protected] • Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee • Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed: • Telefon: 5515200 • E-post: [email protected] 1 1  UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab muuhulgas ka see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Kui inimesed tajuvad ühiskonnaelus toimuvaid muutusi paremuse poole, suhtutakse ka erinevatesse ühiskonnaelus esile kerkivatesse probleemidesse tasakaalukamalt ja positiivsemalt. Küsisime: Kui Te hindate Eesti elu tervikuna, siis kas viimastel aastatel on asjad muutunud paremuse või halvemuse suunas või on jäänud samaks? Hinnangud muutustele Eesti elus on järjest paranenud. Kui 2016 kevadel leidis vaid 26 protsenti küsitletutest, et Eesti elu on muutunud paremuse poole ning 29 protsenti arvas, et olukord on muutunud halvemaks, siis 2019 aasta kevadeks oli positiivsete hinnangute osakaal kasvanud 48 protsendile ja negatiivse hinnangu andis Eesti arengule vaid 13 protsenti. 2019 sügisel on hinnangutes toimunud väike tagasiminek: paremuse poole on Eesti elu muutunud 42 protsenti küsitletute arvates, 37 protsenti hindab olukorda samaks ning 14 protsenti halvemaks (Joonis 2). Kui kevadel nägime eestlaste positiivsemaid hinnanguid võrreldes muust rahvusest vastajatega, siis seekord erinevused puuduvad. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus, 2016-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 42 37 14 7 2019/03 48 35 13 4 2018/10 42 34 18 6 … 2016/03 26 41 29 4 RAHVUS Eesti (2019/10) 43 38 14 5 Eesti (2019/03) 50 35 12 3 Eesti (2018/10) 41 34 20 5 Muu (2019/10) 40 35 15 10 Muu (2019/03) 43 35 16 6 Muu (2018/10) 45 35 15 5 1 1  Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub 49 protsenti (kevadel oli selliste vastajate osakaal 57 protsenti). Kesk- või kesk-eriharidusega vastajatest hindab muutused positiivseks 41 protsenti, vähem kui keskharidust omavatest vastajaist aga vaid 33 protsenti. Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord: sissetulekurühmas alla 300 euro ühe leibkonna liikme kohta kuus näeb muutusi paremusele 31 protsenti, 301-400 eurot 36 protsenti; 401-500 eurot 45 protsenti ja üle 650 euro juba rohkem kui pooled. Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, milline on vastajate emotsionaalne suhe Eestisse - kas siin elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt. Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, liikus kuni 2018 aasta oktoobrini tõusujoones, jõudes 61 protsendini. Sellist kasvu võis seostada Eesti 100 juubeliaastaga. 2019 märtsis kahanes selliste vastajate osakaal 56 protsendini ja püsib samal tasemel ka sügisel. Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli Eestis elamise üle uhkust või heameelt tundvate vastajate osakaal kõikunud vahemikus 63 kuni 68 protsendini – seekordse küsitluse tulemus jääb selle vahemiku alumisse otsa (63%). Muust rahvusest vastajate seas nägime eelmise aasta oktoobris selliste vastajate osakaalu kasvu 49 protsendini, kuid tänavu märtsis langes see 42 protsendile ja on samal tasemel ka nüüd (44%) (Joonis 3). Neid vastajaid, kes mitte kunagi Eestis elamise üle uhkust ja/või heameelt ei tunne, on vaid marginaalne hulk. 1 1  Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis, 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 22 34 4 36 4 2019/03 22 34 4 36 4 2018/10 26 35 5 29 5 RAHVUS Eesti (2019/10) 27 35 1 34 3 Eesti (2019/03) 28 35 2 32 3 Eesti (2018/10) 30 35 5 26 4 Muu (2019/10) 12 32 8 40 8 Muu (2019/03) 11 31 6 46 6 Muu (2018/10) 15 34 8 36 7 Seos nende kahe tunnuse vahel on ilmne: nende seas, kelle arvates Eesti elu liigub paremuse poole, on Eesti üle väga sageli või küllalt sageli uhkust või heameelt tundnud 68 protsenti; nende seas, kelle arvates olukord on jäänud samaks, on see näitaja 50% ning nende seas, kes näevad arengut negatiivses suunas – 37 protsenti (vt. Tabel 3). Tabel 3 – Uhkus ja heameel Eesti üle Eesti arengule antud hinnangute lõikes (%; N = kõik vastajad) KÕIK Muutunud Jäänud Muutunud paremaks samaks halvemaks Väga sageli 22 28 19 13 Küllalt sageli 34 40 31 24 Mõnikord 36 28 40 50 Mitte kunagi 5 3 4 10 2 2  2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. Alates oktoobrist 2018 kuuluvad institutsioonide loetellu ka kohalikud omavalitsused ja kohtusüsteem. 2.1 Institutsioonide usaldusväärsus Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kaheteistkümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam päästeteenistust – päästjaid usaldab tervelt 96% Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei ja piirivalve (89%), kaitsevägi (80%), Kaitseliit (76%), Euroopa Liit (73%), kohalik omavalitsus (71%) ning NATO ja Vabariigi President (mõlemad 66%) (Joonis 4). Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus sügisel 2019 (%; N = kõik vastajad) Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 Päästeteenistused -1 96 95 Politsei/Piirivalve -7 89 82 Kaitsevägi -8 80 72 Kaitseliit -8 76 68 Euroopa Liit -18 73 55 Kohalik omavalitsus -22 71 49 NATO -21 66 45 President -22 66 44 Kohtusüsteem -21 59 38 Riigikogu -32 58 26 Peaminister -33 58 25 Valitsus -35 53 18 2 2  Ehkki poliitilised institutsioonid pälvivad kõige vähem usaldust, on ka riigikogu, valitsuse ja peaministri usaldusväärsuse saldo (usaldajate ja mitte-usaldajate osakaalude vahe) küllaltki kõrge: riigikogu ja peaministrit usaldab 58%, valitsust 53% elanikkonnast. On terve rida institutsioone, mille suhtes eestlaste ja muust rahvusest vastajate usaldus on sarnasel tasemel (päästeteenistused, politsei ja piirivalve, samuti kohalikud omavalitsused, riigikogu, valitsus ja peaminister), kuid on ka neid, mille usaldusväärsuses on suuri erinevusi. Kõige suurem lõhe valitseb usalduses NATO vastu, muust rahvusest inimeste seas pälvivad keskmisest vähem usaldust ka kaitsevägi ja Kaitseliit. Enam kui kümme protsendipunkti erineb ka usaldus Euroopa Liidu vastu. Siiski on oluline märkida, et muust rahvusest vastajate usalduse tase enamiku institutsioonide suhtes on kasvanud, välja arvatud NATO. (Joonis 5). Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eestlaste ja muust rahvusest elanike silmis sügisel 2019 (täielikult ja pigem usaldab %; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused 0 20 40 60 80 100 120 Päästeteenistused 98 93 Politsei/Piirivalve 91 85 Kaitsevägi 89 63 Kaitseliit 87 50 Euroopa Liit 78 66 Kohalik omavalitsus 70 72 NATO 81 36 President 75 50 Kohtusüsteem 61 54 Riigikogu 60 54 Peaminister 58 59 Valitsus 54 52 2 2  2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus Kaitseväge, mis on päästeteenistuste ning politsei ja piirivalve järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal kohal, usaldas 2019. aasta sügisel 80% Eesti elanikest. Usaldus oli kasvanud eelkõige muust rahvusest vastajate seas. Eestlastest usaldas kaitseväge 89 protsenti, muust rahvusest vastajatest 63 protsenti. Seda on üheksa protsendipuntki võrra rohkem kui kevadel. Viimati oli muust rahvusest elanike usaldus kaitseväe vastu sama suur 2013-2014 aastal (Joonis 6). Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas 2019. aasta sügisel 76% Eesti elanikest, seejuures 87 protsenti eestlastest ja 50% mitte-eestlastest. Ka siin toimus usalduse kasv eelkõige muust rahvusest vastajate arvel (Joonis 7). 2 2  Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2019; eestlaste ja muust rahvusest elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muu rahvus 100 92 90 85 84 87 89 88 87 91 90 90 91 92 88 91 90 90 92 93 90 91 90 90 89 87 84 80 85 84 84 82 89 86 85 81 79 81 79 80 73 74 74 84 83 84 83 82 80 67 64 75 79 76 74 80 78 79 81 76 81 81 80 83 79 82 78 78 77 79 76 77 75 78 74 71 73 73 75 74 75 76 75 75 58 68 68 63 60 64 59 67 65 66 67 61 60 60 60 62 62 62 60 62 53 56 58 54 55 56 58 59 58 58 53 54 54 53 53 51 51 40 49 49 52 52 50 48 49 48 49 51 47 45 45 39 40 40 35 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2019; ; eestlaste ja muust rahvusest elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muu rahvus 100 89 86 84 85 85 85 85 86 86 87 86 87 84 86 87 77 74 74 77 79 77 79 80 82 82 79 75 76 80 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 54 55 74 75 73 74 71 74 72 73 76 60 48 50 68 68 71 68 67 69 70 71 71 71 71 65 66 62 65 64 68 64 64 39 41 39 57 58 58 56 59 56 54 58 59 57 40 53 51 50 45 42 48 45 47 42 46 43 42 42 43 48 46 42 40 46 46 44 40 40 41 38 39 36 38 37 38 35 36 36 37 36 37 40 20 32 31 34 33 33 34 25 27 30 20 23 22 22 23 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 2 2  3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate sellest, milliseks hindab avalikkus julgeoleku alast olukorda Eestis ja maailmas, milliseid ohtusid nähakse lähemate aastate jooksul julgeolekule ning mis aitaks tagada Eesti riigi suuremat julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas Küsimust, millega vastajatel palutakse hinnata maailma julgeolekuolukorra muutumist, on esitatud juba alates 2000. aastast ja see kõlab järgmiselt: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge. Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, hakkas ohutunne vähenema: 2018 märtsis prognoosis ebaturvalisuse kasvu 61%, oktoobris 52%, 2019 märtsis 58 protsenti ja nüüd, sügisel, 55 protsenti. 12% vastanutest usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 24% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Eestlaste ohutaju on võrreldes muust rahvusest vastajatega suurem: 63% eestlastest leiab, et julgeoleku alane ebastabiilsus maailmas kasvab, muust rahvusest vastajatest arvab nii 38 protsenti (Joonis 8). Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud Joonisel 9. Sellelt on näha, et alates 2014 aasta kevadest, kui sai alguse Ukraina kriis, püsis ebaturvalisuse ja sõjaliste konfliktide kasvu kartvate vastajate osakaal kogu aeg 60 protsendist kõrgemal, ulatudes kolmes küsitluses koguni üle 70 protsendi. Alles kahel viimasel aastal on see langenud taas alla 60 protsendi, mis on kahtlemata endiselt kõrge näitaja. 2 2 5  Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 12 24 55 9 2019/03 10 23 58 9 2018/10 13 24 52 10 RAHVUS Eesti (2019/10) 9 21 63 7 Eesti (2019/03) 7 18 68 7 Eesti (2018/10) 12 21 57 10 Muu (2019/10) 18 30 38 14 Muu (2019/03) 18 32 39 11 Muu (2018/10) 16 31 42 11 Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 70 71 72 65 63 57 56 62 66 63 58 66 61 58 55 53 56 56 52 51 49 47 60 40 43 41 47 50 43 40 44 50 43 48 48 45 44 44 49 46 50 41 34 40 25 25 23 17 17 18 13 20 18 15 14 13 12 15 15 10 12 14 15 13 12 13 15 12 12 14 12 15 11 7 11 14 13 10 12 20 9 8 7 7 7 10 10 9 10 0 01/2000 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 2 2  3.2 Julgeolek Eestis Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes? Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna. Turvalisemat arengut järgmise kümnendi jooksul prognoosib 29 protsenti, ebaturvalisemat 21 protsenti. Võrreldes muust rahvusest vastajatega on eestlaste seas rohkem neid, kes kardavad suuremat ebaturvalisust (vastavalt 23 ja 15 protsenti). Muust rahvusest vastajate seas on rohkem „ei oska öelda“ vastuseid (21%) (Joonis 10). Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 29 35 21 15 2019/03 28 37 20 15 2018/10 30 35 19 16 RAHVUS Eesti (2019/10) 29 34 23 14 Eesti (2019/03) 32 31 21 16 Eesti (2018/10) 32 31 21 14 Muu (2019/10) 27 38 15 20 Muu (2019/03) 25 44 13 18 Muu (2018/10) 25 44 13 18 2 2 7  3.3 Ohud maailma julgeolekule Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates erinevad tegurid ohtu rahule ja julgeolekule maailmas. 2018. aasta oktoobris lisati ohtude nimekirja küberrünnakud ning väärinfo ja valeuudiste laialdane levik, mis mõlemad tõusid ka kohe nelja olulisema ohu hulka ning püsivad seal ka seekordses küsitluses. Kui vaadata koos hinnanguid „see kindlasti“ ja „mõningal määral ka see“; siis peetakse kõiki küsimustikus loetletud ohte maailma julgeolekut ohustavateks enam kui 70 protsendi ning kolmeteistkümmet ohtu enam kui 80 protsendi küsitletute poolt (Joonis 11). Kõige olulisemaks ohuks peetakse küberrünnakuid: kindlasti 53 protsenti ja mõningal määral 35 protsenti. Teisel kohal on sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse, mida pidas kindlasti ohuks 49 protsenti ja mõningal määral 40 protsenti küsitletutest. Kolmandal kohal on terrorivõrgustike tegevus, mida peab kindlasti ohtlikuks 48 protsenti ja mõningal määral ohtlikuks 41 protsenti küsitletutest. Ning neljandal kohal on väärinfo ja valeuudiste levik (kindlasti 45%, mõningal määral 41%). Järgnevad ülemaailmne majanduskriis (kindlasti 42%, mõningal määral 44%) ja globaalsed kliimamuutused (39% ja 44%). Kui märtsis nende kahe ohu olulisus võrreldes 2018 sügisega oluliselt kasvas, siis seekordses küsitluses hinnatakse neid ohte sarnaselt kevadise küsitlusega. Venemaa katseid taastada oma mõjuvõimu naaberriikides peab kindlasti ohtlikuks 39 protsenti küsitletutest, kuid ligi neljandik on ka neid vastajaid, kes peavad Venemaad kindlasti mitte ohtlikuks. Kui vaadata ka vastuseid „mõningal määral“, siis peetakse Venemaast ohtlikumateks hoopis Hiina võimsuse kasvu (kindlasti 36% ja mõningal määral 42%) ja USA domineerivat rolli maailmas (kindlasti 34%, mõningal määral 45%). Nii Hiina kui ka USA rolli hinnatakse järjest ohtlikumaks. Kasvanud on taas ka Ida-Ukraina ja Süüria ohtlikuks hindajate osakaal. Mõlema peab maailmarahule kindlasti ohuks 33 protsenti küsitletutest. 32 protsendi küsitletute poolt peetakse kindlasti ohtlikuks ka organiseeritud kuritegevust. Koos vastusega „mõningal määral“ (49%) tõuseb ka see globaalne oht üle 80 protsendi taseme. Alla 30 protsendi vastanutest peab kindlasti rahu ja turvalisust ohustavateks rikaste ja vaeste riikide vastuolusid, epideemiate levikut ja Põhja-Korea tegevust. 2 2 8  Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda 2019/10 53 35 4 8 2019/03 54 35 5 6 Küberrünnakud 2018/10 50 35 6 9 2019/10 48 41 5 6 2019/03 51 38 7 4 Terrorivõrgustike tegevus 2018/10 50 37 6 7 2019/10 49 40 6 5 2019/03 50 39 5 6 Pagulaste sisseränne Euroopasse 2018/10 44 42 7 7 2019/10 45 41 7 7 2019/03 45 40 9 6 Väärinfo ja valeuudised 2018/10 37 44 8 11 2019/10 42 44 7 7 2019/03 44 43 6 7 Ülemaailmne majanduskriis 2018/10 36 45 9 10 2019/10 39 44 12 5 2019/03 42 42 11 5 Globaalsed kliimamuutused 2018/10 32 45 16 7 2019/10 39 30 23 8 2019/03 39 31 24 6 Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2018/10 37 33 21 9 2019/10 36 42 11 11 2019/03 29 46 12 13 Hiina võimsuse kasv 2018/10 20 46 16 18 2019/10 34 45 12 9 2019/03 32 44 12 12 USA domineerimine maailmas 2018/10 27 45 15 13 2019/10 33 48 11 8 2019/03 29 48 14 9 Relvakonflikt Ida-Ukrainas 2018/10 26 49 15 10 2019/10 33 48 10 9 2019/03 25 48 16 11 Sõda Süürias 2018/10 27 46 14 13 2019/10 32 49 12 7 2019/03 33 48 13 6 Organiseeritud kuritegevus 2018/10 30 46 15 9 2019/10 29 53 9 9 2019/03 27 53 9 11 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2018/10 25 50 13 12 2019/10 27 46 16 11 2019/03 29 45 18 8 Epideemiate levik 2018/10 22 46 21 11 2019/10 27 44 14 15 2019/03 26 44 17 13 Põhja-Korea tegevus 2018/10 21 45 18 16 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2 2 9  Terrorivõrgustike tegevust, organiseeritud kuritegevust ning USA mõju maailmas peavad muust rahvusest vastajad ohtlikumaks kui eestlased; üsna sarnaselt hinnatakse sõjapõgenike ja pagulaste Euroopasse tulekut, ülemaailmset majanduskriisi ja globaalseid kliimamuutusi (vt. Joonis 12). Ülejäänud ohte hindavad eestlased ohtlikumaks kui muust rahvusest vastanud. Kõige tähelepanuväärsem erinevus on aga selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks naaberriikides. Eestlaste jaoks see ohtlikkuselt teisel kohal (kindlasti peavad seda ohtlikuks 51% eestlastest vastajaist), muust rahvusest vastajate jaoks jääb aga Venemaa 13 protsendiga ohtude pingereas viimasele kohale. Nii eestlaste kui ka muust rahvusest vastajate arvamustes on kõige enam kasvanud Süürias toimuva ohtlikkuse hindamine (eestlaste seas on vastuse „see kindlasti“ osakaal kasvanud 28 protsendilt 37 protsendile, muust rahvusest vastajate seas 17 protsendilt 25 protsendile). Hiina võimsuse kasv teeb võrreldes kevadega murelikumaks eestlasi (vastuse „see kindlasti“ osakaal kasvanud 34 protsendilt 43 protsendile). 3 3 0  Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2019 sügisel (vastused „see kindlasti“ %; eestlaste ja muust rahvusest vastajate võrdlus) Muud rahvused Eestlased 0 10 20 30 40 50 60 70 Küberrünnakud 37 61 Terrorivõrgustike tegevus 51 46 Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas 51 49 Väärinfo ja valeuudised 41 46 Ülemaailmne majanduskriis 40 43 Globaalsed kliimamuutused 37 40 Venemaa katsed taastada mõjuvõimu 13 51 Organiseeritud kuritegevus 36 31 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 40 31 Relvastatud konflikt Ida-Ukrainas 24 38 Hiina võimsuse kasv 22 43 Epideemiate levik 31 25 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 26 30 Sõda Süürias 25 37 Põhja-Korea 15 33 3.4 Ohud Eestile Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 15 erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul. Sarnaselt globaalsete ohuteguritega lisati ka siin 2018 sügisel nimistusse valeuudiste levik ning täiendavalt veel ka vihakõne, mis mõlemad tõusid olulisemate Eestit ähvardavate ohtude hulka (Joonis 13). Võrreldes kevadise küsitlusega on Eesti ohtude kaart väga stabiilne - ohtudele antud hinnangutes ei ole statistiliselt olulisi erinevusi. Endiselt on viis ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks. Kõige vähemtõenäolisemaks hinnatakse ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu. 3 3 1  Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul 2019 sügisel (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 Küberünnakud Eesti riigiinstitutsioonide, ettevõtete, elanike vastu 31 41 Valeuudiste levik 27 43 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides 22 37 Vihakõne 16 39 Ulatuslik merereostus 11 42 Ulatuslik looduskeskkonna reostus 9 34 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas… 5 24 Terrorirünnak/terroriakt 4 24 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 5 23 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 5 22 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 5 17 Suur tööstusõnnetus 4 23 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise… 4 19 Massilised tänavarahutused 4 18 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 3 17 Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja muust rahvusest vastajate poolt antud vastustes. Viiest olulisemast ohust nelja peavad eestlased tõenäolisemaks kui muust rahvusest vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 79% ja 56%), hinnangutes vihakõne levikule (62% ja 38%) ja valeuudiste levikule (74% ja 61%). Võrdselt tõenäoliseks peetakse ohte keskkonnale: ulatuslikku merereostust ja looduskeskkonna reostust. Samuti rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis, suurt tööstusõnnetust ja massilisi tänavarahutusi. 3 3 2  Joonis 14. Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eestlaste ja muust rahvusest vastajate hinnangute võrdlus 2019 sügisel (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 100 Küberünnakud Eesti riigiinstitutsioonide, ettevõtete, elanike vastu eestlased 38 41 muud rahvused 15 41 Valeuudiste levik eestlased 30 44 muud rahvused 20 41 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides eestlased 23 39 muud rahvused 18 32 Ulatuslik merereostus eestlased 9 44 muud rahvused 15 38 Vihakõne levik eestlased 19 43 muud rahvused 8 30 Ulatuslik looduskeskkonna reostus eestlased 7 35 muud rahvused 13 32 Terrorirünnak/terroriakt eestlased 4 26 muud rahvused 4 21 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel eestlased 5 25 muud rahvused 5 19 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis eestlased 6 22 muud rahvused 5 22 Suur tööstusõnnetus eestlased 3 23 muud rahvused 6 23 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas… eestlased 5 25 muud rahvused 4 21 Massilised tänavarahutused eestlased 3 20 muud rahvused 5 16 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine eestlased 5 16 muud rahvused 7 19 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt eestlased 3 19 muud rahvused 3 15 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise… eestlased 4 20 muud rahvused 3 15 3 3 3  3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest 2017 sügisel lülitati arvamusmonitooringusse küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude teemalist meediakajastust. Küsimus kõlas järgmiselt: Kuidas Teile tundub, kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? Arvamused julgeolekuohtude meediakajastuse teemal on olnud aastate lõikes küllaltki püsivad. 2019 sügisel leidis neljandik vastajatest, et sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju. Pooled küsitletutest aga arvavad, et sõjalisi ohte käsitletakse meedias parasjagu. Kui eestlaste seas ongi selgelt domineerivaks see viimane seisukoht (58% leiab, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse parasjagu), siis mitte-eestlaste poolt antakse vastuseid „liiga palju“ ja „parasjagu“ võrdselt. Võrreldes varasemaga on muust rahvusest vastajate seas nende osakaal, kes arvavad, et sel teemal räägitakse liiga palju, vähenenud. Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvab vaid 14 protsenti küsitletutest (Vt. Joonis 15). Joonis 15. Kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? 2018/2019 (%; N = kõik vastajad) liiga palju parasjagu liiga vähe ei oska öelda KÕIK 10/2019 24 51 14 11 03/2019 30 47 12 11 10/2018 28 48 11 13 EESTLASED 10/2019 18 58 15 9 03/2019 22 55 14 9 10/2018 21 56 13 10 MUUD RAHVUSED 10/2019 38 37 11 14 03/2019 45 32 10 13 10/2018 43 33 6 18 0 20 40 60 80 100 3 3 4  3.6 Julgeolekutagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on läbi kõigi varasemate küsitluste olnud esikohal Eesti riigi NATO liikmeks olek. Seda nimetab ka seekord kolme olulisema teguri seas 53 protsenti vastajaist. Teisel kohal on elanike kaitsetahe 41 protsendiga ja kolmandal kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 31 protsendiga (Vt. Joonis 16). Sellele küsimusele antud vastused on püsinud stabiilsena juba pikka aega. Neile kolmele tegurile järgneb, peamiselt muust rahvusest vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga (22%). Seda nimetab kolme olulisema teguri seas 46 protsenti muust rahvusest vastanutest ja vaid 11 protsenti eestikeelsetest vastajatest. Seevastu NATO-sse kuulumine on kolme olulisema julgeolekutagatise seas 69 protsenti eestlaste ja vaid 19% muust rahvusest vastajate hulgas. NATOsse kuulumisega samasse kategooriasse kuuluvad tegelikult ka head liitlassuhted USA-ga ja liitlaste relvajõudude alaline viibimine Eesti territooriumil. Ka neid tegureid hindavad eestlasest võrreldes muust rahvusest vastajatega oluliselt rohkem. Muust rahvusest vastajad aga tähtsustavad eestlastest enam liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides (Euroopa Liit, ÜRO, OSCE). Nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas saavad võrdset toetust kaitsealane koostöö Põhjamaade ja teiste Balti riikidega ning iseseisva kaitsevõime arendamine. 3 3 5  Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eestlaste ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus – sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muud rahvused 0 20 40 60 80 53 Kuulumine NATO-sse 69 19 41 Elanike kaitsetahe 42 39 31 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 31 32 22 Koostöö ja head suhted Venemaaga 11 46 18 Balti riikide kaitsealane koostöö 18 19 Koostöö ja head suhted Ameerika 17 21 Ühendriikidega 9 Liitlaste relvajõudude üksuste alaline 15 21 viibimine Eestis 3 17 Kuulumine Euroopa Liitu 15 19 11 Kuulumine ÜRO-sse 10 14 9 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 9 10 Kuulumine Euroopa Julgeoleku- ja 7 4 Koostööorganisatsiooni (OSCE) 12 Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 7 8 operatsioonidel 5 4 Ei oska öelda 2 8 3 3 6  4 Eesti inimeste kaitsetahe Kaitsetahet mõõdetakse uuringus kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende inimeste osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda – kui inimestel puudub arusaam oma võimalikust rollist sõjalise konflikti olukorras, pole põhjust eeldada ka kõrget kaitsevalmidust. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt 80 protsendi lähedal, kord sellele pisut alla jäädes, siis taas veidi ületades. 2019 sügisel pidas relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79% Eesti elanikkonnast (Joonis 17). Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik, 2019 kevad/sügis võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 2019/10 44 35 11 7 3 2019/03 46 34 11 6 3 EESTLASED 2019/10 48 35 8 7 2 2019/03 49 34 9 6 2 MUUD RAHVUSED 2019/10 37 36 16 6 5 2019/03 39 34 17 5 5 3 3 7  Eestlastest vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui muust rahvusest inimesed, erinevus on kümme protsendipunkti. Kindlasti vajalikuks peab vastupanu 48% eestlastest ja 37% venekeelsetest vastajatest. Vastupanu osutamise vajaduse eitajaid on aga eestlase ja muust rahvusest vastajate seas pea ühepalju: 9% eestlastest ja 11% muust rahvusest vastajatest ei pea kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks vastupanu osutada. Muust rahvusest vastajate madalam toetus vastupanule tuleneb suuremast „ei oska öelda“ vastanute osakaalust (16%). Passiivset kaitsetahet väljendanute osakaal on olnud stabiilselt kõrgel 80 protsendi tasemel juba alates 2013. aastast (Vt. Joonis 18). Eestlaste ja muust rahvusest vastajate toetus vastupanu osutamisele oli aastatel 2013-2014 eestlastega võrdne, pärast 2014. aastat on aga jäänud ca kümne protsendipunkti võrra madalamaks (Joonis 19). 3 3 8  Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus; 2000-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 78 77 77 74 74 78 79 79 82 79 83 79 81 77 83 80 79 79 80 79 80 68 69 69 71 68 73 71 73 73 69 69 66 61 64 65 59 64 64 64 66 67 66 56 59 60 31 40 26 29 22 24 23 23 23 25 24 30 23 24 24 25 24 24 20 24 22 19 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 17 17 15 20 11 11 13 11 14 9 11 11 11 9 10 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 Joonis 19. Relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eestlaste- ja mitte-eestlaste võrdlus 2006-2019 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused 100 89 88 81 82 83 82 81 82 84 82 81 83 83 77 80 77 79 79 80 79 80 78 79 73 75 74 80 69 80 83 80 83 77 73 71 71 72 74 73 73 60 69 70 68 68 70 71 70 68 70 70 63 66 65 62 63 40 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 3 3  4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on mõistagi madalam, kui relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 60% elanikkonnast (Joonis 20). Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale, kevad/sügis 2019 (%; N=kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 29 31 10 14 16 2019/03 28 30 10 15 17 RAHVUS (10/2019) Eestlane 34 32 7 13 14 Muu 17 29 19 15 20 SUGU (10/2019) Mees 37 33 8 13 9 Naine 21 30 12 15 22 VANUS (10/2019) 15-19 15 39 12 22 12 20-29 26 29 15 19 11 30-39 29 30 12 15 14 40-49 38 37 7 10 8 50-59 32 32 10 15 11 60+ 24 27 7 12 30 29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks kindlasti ja 31 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lööma. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 30 protsenti küsitletutest. Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte küsimuses erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 66%, siis mitte-eestlastest vaid 46%. 4 4 0  Muust rahvusest Eesti kodanike seas on see protsent 48%, Venemaa kodanike seas 47% ja määratlemata kodakondsusega vastajate hulgas 41%. Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naiste ja vanemaealiste vastajate puhul. Kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 70 protsenti, siis naistest vaid pooled (51%). Ka üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 51 protsenti. Suurim on valmisolek ise riigikaitses osaleda 40-49 aastaste vastajate seas. Kui vaadata üksnes meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, saame aktiivsest kaitsetahtest positiivsema pildi. Meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 75 protsenti, seejuures 78% eestlastest ja 62% muust rahvusest kodanikest. Murelikuks peaks tegema asjaolu, et 15-34 aastastest muust rahvusest Eesti kodanikest on riigikaitses kaasa löömiseks valmis vaid 54 protsenti (vt Tabel 4). Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides rahvuse lõikes, sügis 2019 RAHVUS KÕIK 15-34 35-49 50-64 65+ Eesti 78% 74% 86% 84% 62% Vene v. muu 62% 54% 78% 56% 65% KÕIK mehed/kodanikud 75% 69% 85% 81% 62% Vaadates kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata või Venemaa kodakondsusega mitte- eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2014 aasta lõpus langes see taas alla 50 protsendi. Aastatel 2016- 2018 ulatus muust rahvusest kodanike aktiivne kaitsetahe taas üle 50 protsendi, kuid 2019 aasta küsitlustes on see langenud. Samal ajal näitab kasvutendentsi mittekodanike valmisolek Eesti kaitseks välja astuda. 4 4 1  Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2019 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 74 73 74 74 68 67 69 73 69 70 71 71 70 69 69 71 70 71 70 68 68 67 67 66 66 64 65 67 63 61 61 65 64 64 64 66 62 62 62 64 62 66 66 64 65 64 66 60 70 71 64 63 63 60 59 57 58 57 60 53 61 66 66 65 60 54 52 55 54 54 53 52 51 52 50 52 54 51 63 61 63 63 52 51 59 57 59 56 58 59 56 48 46 47 45 44 47 46 57 48 43 40 52 50 51 51 49 52 52 39 40 49 40 46 45 43 45 43 44 44 43 41 44 42 43 41 39 39 36 35 38 38 36 38 37 38 33 33 35 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 4 4  4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik eestimaalastest – see näitaja on olnud juba mitu aastat ligikaudu samal tasemel. 7% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14% teeks seda tõenäoliselt. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest (Joonis 22). Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 23%) ning nooremad inimesed: alla 20 aastastest kavatseks lahkuda 32 protsenti, 20-29 aastastest 35 protsenti ja 30-39 aastastest 37 protsenti. Alates 50 eluaastast soov sõjaohu korral Eestist lahkuda järsult langeb ning kõige vähem on võimalikke lahkujaid 60 aastast vanemate inimeste seas. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 25 protsenti, eestlaste seas 19 protsenti. Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale, kevad/sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 7 14 11 30 38 2019/03 6 14 11 27 42 RAHVUS (10/2019) Eestlane 6 13 7 32 42 Muu 9 16 17 26 32 SUGU (10/2019) Mees 5 13 12 32 38 Naine 9 14 10 28 39 VANUS (10/2019) 15-19 12 20 28 28 12 20-29 12 23 17 28 20 30-39 13 24 13 29 21 40-49 6 16 11 31 36 50-59 3 9 10 37 41 60 + 3 3 5 25 64 4 4 3  Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme mitte-eestlaste lahkumissoovi tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis eriti kõrge 42 protsendi tasemele ning jäi seejärel püsima 30-protsendi piirile. Aastatel 2017-2019 on lahkuda soovijate osakaal jäänud alla 30 protsendi. Eestlaste lahkumissoov tõusis 20 protsendi piirile majanduskriisi aastatel 2010-2013. Seejärel see pisut langes, kuid 2017 aastal tõusis taas kuni viiendikuni ja püsib seal tänini. (Vt. Joonis 23). Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eestlaste – muust rahvusest vastajate võrdlus 2000-2019 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused 50 42 38 37 40 36 33 32 32 32 30 30 31 30 25 26 25 27 27 27 27 26 23 24 24 25 24 24 24 25 22 21 21 20 22 21 23 22 22 19 18 18 19 20 14 15 16 16 16 13 20 21 20 19 21 20 19 18 19 19 18 19 19 19 17 16 16 15 17 16 16 16 16 10 15 15 15 15 15 14 14 12 13 13 12 12 11 11 10 13 13 13 13 13 13 12 10 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 4 4  4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Et inimestel oleks võimalik kaitsetegevuses osaleda, on neil vaja teada, kuidas nad seda teha saaksid. Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastata küsimusele: Kas Te olete piisavalt informeeritud sellest, mida Te saaksite teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung? Tulemused näitavad, et inimesed hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt – vaid neljandik küsitletutest vastab, et nad on piisavalt hästi või üldjoontes informeeritud, mida neil taolises olukorras oleks võimalik riigi kaitsmiseks teha. Enam kui kaks kolmandikku ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis 24). Oma informeeritust üldiselt heaks hindavate meeste osakaal on üle kahe korra naistest suurem (37% vs 16%), mida võib seletada meeste suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Kuid ka meeste hinnangut oma informeeritusele tuleb siiski madalaks lugeda. Varem esinenud informeerituse erinevus eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel on kadunud: eestlastest hindab oma informeeritust üldiselt heaks 26%, muust rahvusest vastajatest 25%. Kõige paremini peavad end informeerituks 20-39 aastased inimesed, vanuse kasvades aga hinnang oma informeeritusele järjest väheneb ja üle 60 aastastest peab end informeerituks vaid 15 protsenti. Madal on ka 15-19 aastaste noorte informeeritus – 17 protsenti. Keskmisest paremini informeeriks peavad end kõrgema haridusega vastajad, haridustaseme vähenedes kahaneb ka infomeeritute osakaal. 4 4 5  Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt Üldiselt küll Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 8 17 7 34 34 2019/03 10 14 8 33 35 2018/10 7 15 8 37 33 2018/03 8 19 8 35 30 RAHVUS (10/2019) Eestlane 9 17 4 37 33 Muu 7 18 8 29 38 SUGU (10/2019) Mees 12 25 5 33 25 Naine 5 11 7 35 42 VANUS (10/2019) 15-19 3 14 10 35 38 20-29 12 26 5 33 24 30-39 12 25 4 39 20 40-49 11 17 4 38 30 50-59 8 14 5 36 37 60 + 4 11 8 28 49 HARIDUS (10/2019) alg v. põhi 4 19 5 30 42 kesk, kesk-eri 8 18 5 34 35 kõrgem 12 16 6 37 29 4 4 6  4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? Et välja selgitada, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni, et osata käituda välisvaenlase kallaletungi korral, paluti küsitletutel ette antud üheksa teema seast valida kolm nende jaoks olulisemat. Teemade olulisusjärjestuses ja -tasemes ei ole aastate jooksul olulisi muutusi toimunud (Joonis 25). Neli olulisemat teemat, mis on tõusnud olulisemate sekka kõigis küsitlustes, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust (40%); kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda (35%), kuidas korraldatakse evakueerimist (35%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud küsimusi (32%). Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni, 2018-2019 (%; N = kõik vastajad) Sügis 2019 Kevad 2019 Sügis 2018 Kevad 2018 0 10 20 30 40 50 40 Kuidas teavitatakse avalikkust 41 46 44 35 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 37 sattunud lahingutegevuse piirkonda 34 39 35 Kuidas korraldatakse evakueerimist 35 lahingutegevuse eest 32 33 32 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 34 majapidamisega seotud probleeme 32 32 21 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 18 22 21 21 Millised on Teie kohustused riigikaitses 15 18 21 16 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada 19 sõjaväe toetamisse 19 20 15 Kuidas ja millised avalikud teenused on 20 kättesaadavad 20 16 10 Millised on Teie riigikaitse alased 10 kohustused põhitöökohas 11 10 4 4 7  Teemad, mis on seotud inimese enda kohustustega riigikaitses, on järgu võrra vähemolulised. See, millised on kohustused riigikaitses ja kuidas korraldatakse mobilisatsiooni pakub huvi vähem kui viiendikule küsitletutest, kusjuures keskmisest enam on need teemad olulised meessoost vastajatele. Üheks põhjuseks võib olla muidugi see, et nendel teemade kohta on ajateenistuse läbinutel informatsioon olemas ning seda täiendaval ei vajata. Meeste ja naissoost vastajate infovajadus ongi eelnevast tulenevalt erinev. Ehkki ka meestel on esiplaanil neli üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, millised on nende kohustused riigikaitses ja kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse. Naised seevastu sooviksid meestega võrreldes rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni, ning esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta (Joonis 26). Joonis 26. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni, sügis 2019, meeste ja naiste võrdlus (%; N = kõik vastajad) Naine Mees 0 10 20 30 40 50 41 Kuidas teavitatakse avalikkust 38 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 39 sattunud lahingutegevuse piirkonda 30 Kuidas korraldatakse evakueerimist 37 lahingutegevuse eest 33 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 38 majapidamisega seotud probleeme 25 16 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 26 20 Millised on Teie kohustused riigikaitses 24 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada 13 sõjaväe toetamisse 20 Kuidas ja millised avalikud teenused on 15 kättesaadavad 14 Millised on Teie riigikaitse alased 9 kohustused põhitöökohas 11 4 4 8  5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõimega, kaitsekulutuste mahuga ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel. 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata Eesti võimekust ennast kaitsta, vastates küsimusele: Kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni? Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Eelmistes küsitlustes on Eesti kaitsmist pidanud kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53 protsenti küsitletutest, seekord andis sellise vastuse 51 protsenti. Seega on viimase viie aasta jooksul usk Eesti kaitsevõimesse olnud stabiilne, kuid see pole ka kasvanud. Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on siiski oluliselt väiksem - 32 protsenti (Joonis 27). Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral, kevad/sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 13 38 17 24 8 2019/03 13 40 16 24 7 RAHVUS (10/2019) Eesti 15 41 11 26 7 Muu 10 33 27 19 11 Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem muust rahvusest vastajate seas: vastavalt 56% ja 43%. 4 4 9  5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Eesti inimeste toetus riigikaitse rahastamisele on olnud toetav arvamusmonitooringu algusaastatest peale. NATO-ga liitumise järel oli mõne-aastane periood (eelkõige aastatel 2006 – 2008), mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulutused NATO nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Pärast seda, kui kahe protsendi kriteerium täideti ja viimastel aastatel isegi ületati, on kaitsekulutuste tõstmine kogunud varasemast vähem toetust ning suurem osa vastajatest pooldab praeguse taseme säilitamist. Toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes ka aastatel 2009 – 2013 majanduslanguse mõjul. Hinnates täna Eesti kaitsekulutuste mahtu, on ligi pooled küsitletutest seisukohal , et kaitsekulutusi tuleks hoida praegusel tasemel (47%) (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 23% ja vähendamist 18% elanikkonnast. Eestlaste ja muust rahvusest vastajate hoiakutes võib näha suuri erinevusi. Mitte- eestlaste hulgas on olnud kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid viimase kolme aasta jooksul üle 40 protsendi. 2019 sügisel soovis kaitsekulutuste vähendamist 39 protsenti mitte-eestlastest. Seega on eestlaste ja muust rahvusest vastajate hoiakud kaitsekulutuste taseme suhtes pöördvõrdelised: kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on muust rahvusest vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas – vastavalt 10 ja 8 protsenti. Eestlastest pooldab aga kulutuste tõstmist 29 protsenti, samas kui mitte-eestlaste seas on ülekaalus kulutuste vähendamise toetajad (39%). (Joonis 29). 5 5 0  Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 5 5 7 9 10 9 7 7 5 8 6 5 9 9 9 8 8 9 9 8 9 9 9 14 12 90% 9 8 7 8 7 7 7 7 6 9 10 12 9 8 9 9 9 11 11 12 12 10 6 10 11 11 11 11 11 10 10 10 9 10 12 10 13 11 9 16 15 6 6 7 80% 11 9 10 9 10 13 10 9 11 12 12 10 11 10 14 10 8 11 70% 18 8 10 37 60% 46 44 45 40 39 45 43 47 47 50% 45 50 53 45 47 51 48 38 45 44 43 46 52 47 48 47 52 48 35 45 44 48 48 50 40% 30% 35 28 20% 27 33 30 26 25 23 21 26 27 27 22 22 23 15 21 17 18 18 20 25 22 25 20 20 20 19 18 10% 15 15 19 16 17 9 9 8 12 0% 5 5 4 6 7 6 6 7 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5 4 3 4 3 4 5 5 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; eesti- ja muust rahvusest elanikud 2006-2019 (%; N = kõik vastajad) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 47 47 49 52 50 41 42 45 42 40 44 45 46 43 44 45 44 39 37 38 39 40 35 36 30 33 35 35 35 43 35 29 28 29 37 26 26 30 23 23 32 24 28 33 31 33 32 23 19 20 20 24 27 31 31 32 29 20 17 13 11 11 15 15 13 11 11 12 9 10 10 15 18 11 12 11 8 7 10 9 15 15 19 10 9 7 8 8 7 6 9 7 9 4 10 9 5 7 8 4 4 4 9 7 9 7 7 8 8 7 6 7 5 0 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 5 5  5.3 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Hinnangud riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal olnud domineerivalt positiivsed – väga või küllaltki heaks hindavad selle ka 2019 sügisel 70 protsenti küsitletutest (Joonis 30). Nagu enamike riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes muust rahvusest vastajatega: riigikaitse arendamisel tehtut peab heaks või väga heaks 78% eestlastest ja 55% mitte-eestlastest. Siiski ei ole ka viimaste hulgas negatiivseid hinnanguid riigikaitse arendamisele kuigi palju (11%), küll aga on suur „ei oska öelda“ vastanute osakaal (34%). Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel; 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 13 57 21 7 2 2019/03 9 60 22 7 2 2018/10 9 61 23 61 2018/03 11 58 21 9 1 RAHVUS (10/2019) Eesti 13 65 14 7 1 Muu 13 42 34 7 4 5.4 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Kui 2014 sügisel, kohe pärast Eston Kohveriga seotud intsidenti piiril, pääsesid avalikkuses domineerima negatiivsed hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele, siis juba 2016 kevadeks olid positiivsed hinnangud jõudnud taas selgelt ülekaalu (Joonis 31). 2019 sügisel andis riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse hinnangu 18 protsenti küsitletutest. 5 5 2  Eesti piiri küsimus on üks väheseid, mis pälvib muust rahvusest vastajatelt positiivsemaid hinnanguid kui eestlastelt. Positiivsete hinnangute osakaal on muust rahvusest vastanute seas kõrgem kui eestlaste hulgas (eestlased 60% ja muud rahvused 65%). Kui eestlastest hindab piiri kaitstust negatiivselt 23 protsenti, siis mitte-eestlastest vaid 10 protsenti. Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele; 2014-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2019/10 11 50 21 15 3 2019/03 6 52 18 19 5 2018/10 9 52 18 18 3 2018/03 6 49 18 22 5 2017/10 8 48 17 22 5 2017/03 9 52 14 21 4 2016/10 5 46 16 25 8 2015/10 6 41 11 31 11 2014/11 6 30 11 37 16 RAHVUS (10/2019) Eesti 9 51 17 19 4 Muu 16 49 25 7 3 5.5 Hinnang Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele Lisaks sõjalisele riigikaitsele ja piirivalvele on tänapäeval üheks oluliseks valdkonnaks ka küberturvalisus. Seetõttu lülitasime 2018 sügisel küsimustikku ka Eesti e-riigi kaitstuse teema. Nagu eelnevast nägime (ptk. 3.4), peetaksegi küberrünnakuid kõige akuutsemaks Eesti riigi julgeolekut ohustavaks teguriks. Küllap seetõttu, et taolist ohtu kõige suuremaks peetakse, on ka hinnang selle valdkonna kaitstusele kõige kriitilisem. Siiski on ka need hinnangud tasapisi paranemas. 2019 aasta sügisel peab meie e-riigi digiteenuseid ja infosüsteeme väga või küllaltki hästi kaitstuks 57 protsenti küsitletutest, halvaks hindab seda 18 protsenti (Joonis 32). Muidugi on tegemist valdkonnaga, mida paljud inimesed hinnata ei oska – neljandik küsitletutest annab sellele küsimusele vastuseks „ei oska öelda“. 5 5 3  Joonis 32. Hinnangud Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2019/10 11 46 25 15 3 2019/03 7 46 25 19 3 2018/10 9 46 23 18 4 RAHVUS (10/2019) Eesti 9 46 23 18 4 Muu 16 47 29 7 1 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kui võrrelda kolmele valdkonnale sarnase skaala abil antud hinnanguid, saab kõige suuremalt hulgalt küsitletutest positiivsed hinnangud riigikaitse arendamine tervikuna, sellele järgneb välispiiri kaitse ja kõige vähem positiivseid hinnanguid saab e-riik (Joonis 33). Joonis 33. Hinnangute võrdlus Eesti riigikaitse arendamise, riigipiiri kaitse ning digiteenuste ja infosüsteemide kaitstuse osas, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti riigikaitse areng 13 57 21 7 2 välispiir 11 50 21 15 3 digiteenused ja infosüsteemid 11 46 25 15 3 0% 20% 40% 60% 80% 100% 5 5 4  6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1 Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on läbi kõikide uuringuperioodi vältel läbi viidud küsitluste väga kõrge: ka 2019 sügisel peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks 91% kõigist küsitletutest. Vaid 8% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestlastest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 71%, ning pigem vajalikuks 22%; muust rahvusest vastajatest vastavalt 47% ja 36%. Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 50 aastased inimesed, kellest 75% peab ajateenistust kindlasti vajalikuks. 40-49 aastaste ja vanemate seas on ajateenistuse vajalikkuses kindlalt veendunud üle kuuekümne protsendi ja 30-39 aastaste seas enam kui pooled. Vaid nende seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, peavad seda kindlasti vajalikuks vähem kui pooled: 15-19 aastastest 32% ja 20-29 aastastest 47 protsenti (Joonis 34). 5 5 5  Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 64 27 1 6 2 RAHVUS Eesti 71 22 2 41 Muu 47 36 6 8 3 VANUS 15-19 a 32 49 7 9 3 20-29 a 47 32 5 12 4 30-39 a 57 30 1 8 4 40-49 a 63 30 2 41 50-59 a 75 19 24 60+ 75 22 2 1 6.1.2 Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäiretega Alates 2012. aastast on vastajatelt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et ka väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 61 protsenti vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 36). Ka selles küsimuses on inimeste arvamused olnud läbi aastate väga stabiilsed. Eestlaste seas on toetus ajateenistuse kohustuse laiendamisele ka kergemate tervishäiretega noormeestele laialdane, muust rahvusest vastajad on selles suhtes veidi konservatiivsemad - 44% neist on arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust üldse läbima. Seda, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega, leiab 70 protsenti eestlastest ja 43 protsenti muust rahvusest vastajaist. 5 5 6  Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid; 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 2019/10 12 61 23 4 2019/03 10 63 23 4 2018/10 12 63 21 4 2018/03 13 65 18 4 RAHVUS (10/2019) Eesti 14 70 12 3 Muu 8 43 44 5 6.1.3 Ajateenistusest kõrvale hoidmine Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 23% mõistab taolise käitumise hukka ja 45% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 36). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 24%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist. Negatiivselt suhtuvate vastajate erinevus eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel selles küsimuses on viisteist protsenti: kõrvalehoidmisse suhtub hukkamõistvalt või negatiivselt vastavalt 74% ja 57%. Ajateenistusest kõrvale hoidmisse suhtuvad negatiivsemalt vanemad inimesed. Alla 20 aastastest vastajatest väljendavad ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist enam kui 40 protsenti. Samas hukkamõistev suhtumine vanuse kasvades pidavalt kasvab ning üle 60-aastastest suhtub kõrvalehoidmisse hukkamõistvalt või negatiivselt 79 protsenti. 5 5 7  Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse, kevad/sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 23 45 6 24 2 2019/03 22 43 6 27 2 RAHVUS (10/2019) Eesti 25 49 3 22 1 Muu 19 38 10 30 3 VANUS (10/2019) 15-19 a 6 32 16 44 2 20-29 a 14 40 7 37 2 30-39 a 19 42 5 32 2 40-49 a 27 46 3 23 50-59 a 26 50 6 17 1 60 + a 31 49 4 15 1 6.1.4 Naiste ajateenistus Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Alates 2016 sügisest on esitatud küsimus naiste ajateenistuse kohta järgmises formuleeringus: Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega? Sellise sõnastuse puhul annab vastuse, et naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult, enam kui kolm neljandikku küsitletutest (Joonis 37). 5 5 8  Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistusse, 2019 kevad/sügis võrdlus (%; N = kõik vastajad) ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult naised ei peaks ajateenistust üldse läbima ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 3 78 15 4 2019/03 3 78 16 3 RAHVUS (10/2019) Eesti 3 84 11 2 Muu 2 67 25 6 VANUS (10/2019) 15-19 a 5 64 19 12 20-29 a 5 79 13 3 30-39 a 3 83 12 2 40-49 a 2 79 17 2 50-59 a 2 79 15 4 60 + a 1 78 17 4 Suhtumine naiste ajateenistusse ei sõltu vastaja enda soost: meestest toetab naistele antud võimalust ajateenistust vabatahtlikult läbida 79%, naistest aga 78%. Võrreldes eestlastega on muust rahvusest inimesed veidi konservatiivsemad. Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust koguni 84 protsenti, muust rahvusest vastajatest 67%. Viimastest 25% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka vabatahtlikus korras üldse tulema. Toetus naiste kohustuslikule ajateenistusele ei sõltu enam oluliselt ka vastaja vanusest. Kui varem kaldusid selles küsimuses konservatiivsemaid hinnanguid andma pigem kõige vanemad vastajad, siis seekord on üllatuslikult kõige madalam toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele kõige nooremate vastajate seas – 64 protsenti. Neilt vastajailt, kes pidasid vajalikuks naiste vabatahtlikku või kohustuslikku ajateenistust, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi, mis arvestaks naiste erineva füüsilise võimekusega? 5 5 9  Domineerivaks osutub seisukoht, et naiste ajateenistus tuleks läbi viia eraldi programmi alusel (Joonis 38). Levinum on selline arusaam muust rahvusest vastajate seas (71%). Keskmisest enam pooldavad sellist lahendust ka eakamad vastajad (üle 60 aastastest 60%). Joonis 38. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? 2018-2019 võrdlus (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste kohustuslikku või vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) noormeestega samadel tingimustel ei oska öelda eraldi programmi järgi 2019/10 41 5 54 2019/03 43 5 52 2018/10 35 4 61 2018/03 40 6 54 RAHVUS (10/2019) Eesti 47 5 48 Muu 25 4 71 VANUS (10/2019) 15-19 a 46 6 48 20-29 a 51 4 45 30-39 a 41 6 53 40-49 a 39 3 58 50-59 a 45 2 53 60 + a 33 7 60 SUGU (10/2019) Mees 42 5 53 Naine 40 4 56 6 6 0  6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema – eriti aktuaalseks muutus see teema pärast Eesti liitumist NATO-ga, mil Lätis ja Leedus kohustuslikust ajateenistusest loobuti. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Küsitlustulemused näitavad, et 78% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 39). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 15% Eesti elanikkonnast. Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 77 78 77 75 83 81 79 80 81 78 83 84 82 82 79 81 84 84 82 79 82 78 80 71 72 63 63 60 40 32 19 19 23 16 19 22 25 17 14 15 17 13 20 12 14 11 13 11 14 13 11 11 11 13 11 15 0 08/2011* 10/2011* 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2010 09/2010 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 03/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. Kutselisele kaitseväele üleminekut toetavad keskmisest enam muust rahvusest vastajad (21%), kuid domineerivaks on, rahvusest sõltumata, toetus praeguse süsteemi jätkumisele (Joonis 40). Keskmisest enam toetavad kutselist kaitseväge ka nooremad vastajad - 15-19 aastastest arvab nii 20%, 20-29 aastastest 23%. 6 6 1  Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel – eestlaste ja muude rahvuste võrdlus 2019 sügisel (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muud rahvused 100 83 78 80 68 60 40 21 11 15 12 20 7 5 0 Säilitama senise süsteemi, kus ei oska öelda Loobuma kohustuslikust kutseline kaitsevägi on ajateenistusest ja jätma alles kombineeritud ajateenistuse üksnes kutselise kaitseväe läbinutest moodustatava reservarmeega 6.3 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse Vvarem on uuringutes küsitud, milline on vastajate meelest ühiskonna üldine suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse. Viimati esitati selline küsimus märtsis 2018 ja siis hindas ühiskonna poolse suhtumise väga heaks või üldiselt heaks 65% küsitletutest, halvaks aga vaid 1%. Alates oktoobrist 2018 on kasutusel küsimus: Kuidas Teie suhtute elukutselistesse kaitseväelastesse?. Nii nagu arvamus kogu ühiskonna suhtumise kohta, on ka vastajate isiklik hoiak kutseliste kaitseväelaste suhtes positiivne, isegi märksa positiivsem kui varasemates küsitlustes välja pakutud arvamus kogu ühiskonna suhtumisest (Joonis 41). Joonis 41. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse – 2018/2019 (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Üldiselt hästi Neutraalselt Ei oska öelda Halvasti 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 38 42 18 11 2019/03 37 41 20 2 2018/10 38 42 17 21 RAHVUS (10/2019) Eestlased 44 39 14 12 Muud rahvused 25 47 24 31 6 6 2  6.4 Hinnang naiste rollile kutselises kaitseväes Alates 2016 aasta oktoobrist oleme esitanud küsimuse naiste rolli kohta kaitseväes: Kas naised võiksid teenida kaitseväes meestega võrdselt kõikidel ametikohtadel ja kõigis väeosades või peaksid naised teenima pigem tagalas ja teistes toetavates funktsioonides? Aastate jooksul on arusaamad naiste võimalikust rollist kaitseväes aeglaselt, kuid siiski muutumas (Joonis 42). Joonis 42. Arvamused naiste rollist kaitseväes, 2016-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) 10/2019 03/2019 03/2018 10/2016 50 Võiksid teenida võrdselt meestega 49 kõikides väeosades ja ametikohtadel 44 43 40 Peaksid teenima pigem tagalas ja 42 toetavates funktsioonides 46 48 10 Ei oska öelda 9 10 9 0 10 20 30 40 50 Sarnaselt suhtumisele naiste osalemisse ajateenistuses (vt. ptk 6.1.4.), on ka selles küsimuses muust rahvusest vastajate ja vanemaealiste inimese hoiakud konservatiivsemad (Joonis 45) Joonis 43. Arvamused naiste rollist kaitseväes, eestlased/muu rahvus võrdlus; Sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) KÕIK eestlased muu rahvus Võiksid teenida võrdselt meestega 50 59 kõikides väeosades ja ametikohtadel 33 Peaksid teenima pigem tagalas ja 40 34 toetavates funktsioonides 54 10 Ei oska öelda 8 13 0 10 20 30 40 50 60 70 6 6 3  7 Riigikaitselised organisatsioonid Selles peatükis käsitleme inimeste suhtumist vabatahtlikkesse riigikaitselistesse organisatsioonidesse ja arusaamist nende organisatsioonide ülesannetest, samuti valmisolekut nende organisatsioonidega liituda. 7.1 Kaitseliidu ülesanded Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks või sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 27 ja 24 protsenti küsitletutest. 11 protsenti küsitletuist seavad esikohale osalemist päästetegevuses ning 9 protsenti kaitsetahte tõstmise elanikkonna hulgas. Kaitseliidu tegevusele antud prioriteedid on olnud läbi aastate sarnased. Kolme valiku kokkuvõttes asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (48%) ning esimeses valikus kolmandale kohale jäänud päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral tõuseb olulisuselt selle kõrvale (47%). Esimeses valikus teisele kohale jäänud sõjalise õppe läbiviimine oma liikmete hulgas on kolme valiku kokkuvõttes kolmas (38%). Pea kolmandik küsitletutest paigutab Kaitseliidu kolme olulisema ülesande hulka kaitsetahte tõstmise elanikkonna hulgas (31%). Neljandik küsitletutest seab kaitseliidu kolme olulisema tegevusvaldkonna hulka osalemise siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (26%) ja valmistumise tsiviilelanikkonna kaitseks ohuolukordades (24%). 22 protsendi vastanute jaoks kuulub kolme olulisema ülesande hulka noorte huvitegevuse korraldamine. Kõige vähem peetakse Kaitseliidu ülesannete seas oluliseks sõjalistel missioonidel osalemist väljaspool Eestit (vt. Joonis 44). 6 6 4  Joonis 44. Kaitseliidu peamised ülesanded, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Kolm olulisemat kokku Esimene Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks 48 27 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 47 katastroofide korral 11 Sõjalise väljaõppe läbiviimine oma 38 liikmetele 24 Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 31 9 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 26 lahendamisel 5 Valmistumine tsiviilelanikkonna 24 organiseeritud kaitseks ohuolukordade… 4 Noorte huvitegevuse korraldamine 22 (kodutütred/ noored kotkad) 3 Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas 16 laia toetuspinna loomine 5 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool 8 Eestit 2 0 10 20 30 40 50 60 Kui eestlaste poolt tõstetakse esile eelkõige Kaitseliidu riigikaitseline roll, siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu rohkem tsiviilkaitselise organisatsioonina, mille peamisteks ülesanneteks on õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (kolme olulisema seas 46% muust rahvusest vastajate arvates) ja valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmiseks ohuolukordades (30%). Eestlaste jaoks on olulisimaks ülesandeks pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (57 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka) ning alles teisel kohal päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (48%) (Joonis 45). 6 6 5  Joonis 45. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet rahvuse lõikes, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muud rahvused 48 Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks 57 30 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 47 48 katastroofide korral 46 Sõjalise väljaõppe läbiviimine oma 38 43 liikmetele 27 31 Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 38 19 Valmistumine tsiviilelanikkonna 24 21 organiseeritud kaitseks ohuolukordade… 30 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 26 30 lahendamisel 18 Noorte huvitegevuse korraldamine 22 23 (kodutütred/ noored kotkad) 20 Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas 16 16 laia toetuspinna loomine 15 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool 8 8 Eestit 8 Kui sarnaselt suhtumisega kutselistesse kaitseväelastesse (vt. ptk 6.3.) küsida küsitletute suhtumine ka kaitseliitlastesse, on see samuti valdavalt positiivne (Joonis 46). Joonis 46. Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse; Kevad/Sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Üldiselt hästi Neutraalselt Ei oska öelda Halvasti 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 38 34 20 6 2 2019/03 37 33 20 7 3 RAHVUS (03/2019) Eestlased 50 36 12 11 Muud rahvused 13 29 36 17 5 6 6 6  7.2 Naiskodukaitse 7.2.1 Teadlikkus Naiskodukaitsest Seekordses küsitluses kordasime taas ka küsimusi Naiskodukaitse kohta, mis esmakordselt sisaldusid meie küsitluses 2017 märtsis. Esmalt küsiti: Kas Te olete kuulnud Naiskodukaitse olemasolust? Jaatava vastuse korral esitati järgmine küsimus: Kuivõrd vajalikuks peate Te Naiskodukaitse tegevust riigikaitses? Teadlikkus Naiskodukaitse olemasolust on väga kõrge eestlaste ning väga madal muust rahvusest vastajate seas (vastavalt 89% ja 24%). Võrreldes märtsikuise küsitlusega on teadlikkus veidi kahanenud (Joonis 47). Joonis 47. Teadlikkus Naiskodukaitse olemasolust, 2017/2019 (%; N = kõik vastajad) Jah Ei 2019/10 68 32 2019/03 71 29 2017/03 69 31 RAHVUS 10/2019 Eestlane 89 11 Muu rahvus 24 76 0 20 40 60 80 100 Nende eestlaste seas, kes Naiskodukaitset teavad, valitseb küllalt üksmeelne seisukoht, et selline organisatsioon on vajalik: kindlasti või pigem vajalikuks peab seda 86 protsenti informeeritutest. Muust rahvusest vastajatest teadsid Naiskodukaitset vähesed ning nende seas, kes seda teadsid, on organisatsiooni vajalikkuses kindlasti või pigem veendunud 64 protsenti. Ülejäänud ei oska öelda (18%) või peavad sellist organisatsiooni mittevajalikuks (18%) (vt. Joonis 48). 6 6 7  Joonis 48. Hinnang Naiskodukaitse vajalikkusele, 2017/2019 (%; N = kõik vastajad) kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda pigem mittevajalik täiesti mittevajalik 2019/10 38 48 8 42 2019/03 39 45 11 41 2017/03 35 48 10 6 1 RAHVUS 10/2019 Eestlane 40 48 8 31 Muu rahvus 16 48 18 12 6 0 20 40 60 80 100 7.2.2 Naiskodukaitse ülesanded Analoogiliselt Kaitseliiduga palusime vastajatel hinnata ka Naiskodukaitse ülesandeid, valides etteantud nimekirjast välja kolm olulisemat (vt. Joonis 49). Esimese valikuna tuuakse ligikaudu võrdse sagedusega välja Kaitseliidu tegevuse toetamist (13%), kaitsetahte tõstmist elanikkonna seas (13%), naiste ja tütarlaste kaasamist riigikaitsesse (11%) ning heategevusürituse korraldamist kaitseväe ja Kaitseliidu toetuseks (11%). Sõjalise väljaõppe läbiviimist toob esimesena välja 9 protsenti. Ka kolme valiku kogusummas jääb esikohale Kaitseliidu tegevuse toetamine (34%), millele järgnevad võrdse olulisusega osalemine päästetegevuses (31%) ning naiste ja tütarlaste kaasamine riigikaitsesse (31%). Neljandiku küsitletute arvates kuulub Naiskodukaitse kolme olulisema ülesande hulka noorte huvitegevuse korraldamine (26%) ja kaitsetahte tõstmise elanikkonna hulgas (25%). Viiendik peab oluliseks heategevusürituste korraldamist (22%) ja valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks (19%). 6 6 8  Joonis 49. Naiskodukaitse peamised ülesanded, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Kolm olulisemat kokku Esimene Kaitseliidu tegevuse tagamine toetavates 34 rollides (toitlustus, meditsiin, side jne) 13 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 31 katastroofide korral 6 Naiste ja tütarlaste suurem kaasamine 31 riigikaitsesse 11 Noorte huvitegevuse korraldamine 26 (kodutütred/ noored kotkad) 4 Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 25 13 Heategevus ürituste korraldamine 22 Kaitseväe ja Kaitseliidu heaks (Sinilille… 11 Valmistumine elanikkonna organiseeritud 19 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 3 Sõjalise väljaõppe läbiviimine 14 9 Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas 14 laia toetuspinna loomine 5 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 12 lahendamisel 2 Ei oska öelda 21 21 0 10 20 30 40 Kui võrrelda seekordseid küsitlustulemusi eelmistes küsitlustes saadutega (Joonis 50), siis on võrreldes 2017 aastaga hakatud Naiskodukaitses nägema mitte vaid naiste ja neidude riigikaitsesse kaasamise vahendina, vaid sellel nähakse ka rolli päästetegevuses osalemises ja elanikkonna kaitses ohuolukordades, samuti noorte huvitegevuse korraldamist. 6 6 9  Joonis 50. Naiskodukaitse peamised ülesanded, võrdlus 2017/2019 (%; N = kõik vastajad) Sügis 2019 Märts 2019 Märts 2017 Kaitseliidu tegevuse tagamine toetavates 34 38 rollides (toitlustus, meditsiin, side jne) 39 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 31 29 katastroofide korral 22 Naiste ja tütarlaste suurem kaasamine 31 28 riigikaitsesse 38 Noorte huvitegevuse korraldamine 26 27 (kodutütred/ noored kotkad) 22 25 Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 24 27 Heategevus ürituste korraldamine 22 21 Kaitseväe ja Kaitseliidu heaks (Sinilille… 22 Valmistumine elanikkonna organiseeritud 19 20 kaitseks ohuolukordade puhul… 10 14 Sõjalise väljaõppe läbiviimine 13 15 Kaitseväele ja Kaitseliidule 14 12 tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine 16 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 12 11 lahendamisel 10 21 Ei oska öelda 23 24 0 10 20 30 40 50 7 7 0  7.3 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega Igas küsitluses selgitatakse välja ka see, millised on vastaja enda ja tema lähedaste kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega (Joonis 51). Joonis 51. Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad 0 20 40 60 80 11 Ajateenistus Eesti kaitseväes 52 Õppekogunemised / Kordusõppused / 4 Vabatahtlikud reservohvitseride… 18 Tegevteenistuses osalemine Eesti 1 kaitseväes (kaadrikaitseväelasena) 9 4 Kaitseliidu tegevus 21 2 Naiskodukaitse tegevus 9 4 Noorte Kotkaste / Kodutütarde tegevus 10 7 Riigikaitseõpetus koolides 12 75 Ei oma kokkupuuteid 34 Kõige sagedamini on vastajad kokku puutunud ajateenistusega (11%), riigikaitseõpetusega (7%), käinud reservõppekogunemistel (4%) või osaledes Kaitseliidus (4%). Lähedased inimesed või sõbrad on ajateenistuses käinud enam kui pooltel vastanutest, Kaitseliiduga on kokkupuude 21% vastanute lähedastel. Kuid kolmel neljandikul küsitletutest ei ole olnud mitte mingeid kokkupuuteid riigikaitsega ning ligi kolmandikul puuduvad sellised kokkupuuted ka lähedaste tasemel. Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest (eestlastest ja meestest 5 protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 27 protsendil eestlastest ja 24 protsendil meestest. Naiskodukaitse tegevuses osaleb kaks protsenti naistest. 7 7 1  7.4 Suhtumine Kaitseliiduga ja Naiskodukaitsega liitumisse Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest (eestlastest ja meestest 5 protsenti). Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda (Joonis 52). Ettepanekule ühineda Kaitseliiduga, annaks kindlasti positiivse vastuse 4 protsenti ning arvatavasti oleks valmis organisatsiooniga liituma 15% küsitletutest. Valmisolek Kaitseliitu astumiseks on olnud ajas püsiv. Joonis 52. Valmisolek liituda Kaitseliiduga; 2018-2019 võrdlus (%; N = need, kes ei ole ise seotud Kaitseliiduga) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2019/03 4 15 14 27 40 2019/03 4 15 15 25 41 2018/10 4 16 18 25 37 2018/03 4 18 16 27 35 RAHVUS (10/2019) Eestlane 4 18 11 27 40 Muu rahvus 2 10 17 18 53 SUGU (10/2019) Mees 4 20 16 31 29 Naine 3 11 14 23 49 VANUS (10/2019) 15-19 5 29 26 21 19 20-29 7 18 21 32 22 30-39 5 20 19 34 22 40-49 4 20 14 34 28 50-59 4 11 10 25 50 60+ 1 8 9 18 64 7 7 2  Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma neli ja arvatavasti 18 protsenti küsitletutest, mitte-eestlastest vastavalt kaks ja kümme protsenti. Kaitseliidus nähakse eelkõige meeste organisatsiooni, seetõttu on ka meeste valmisolek liitumiseks suurem (24%). Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad: alla 20 aastastest 34 protsenti ning 20 – 49 aastastest neljandik. Naiskodukaitsesse kuulub vaid kaks protsenti naistest, sõprade või pereliikmete kaudu on selle organisatsiooniga seotud üheksa protsenti. Neist naistest, kes ei ole Naiskodukaitsega seotud, oleks kindlasti või arvatavasti valmis sellega liituma 20 protsenti (eestlastest 23% ja venekeelsetest 11%) (vt. Joonis 53). Joonis 53. Valmisolek liituda Naiskodukaitsega, 2017/2019 (%; N = naised, kes ei ole NKK-ga seotud) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2019/03 4 16 16 20 44 2019/03 3 15 15 22 45 2017/03 3 15 12 31 39 RAHVUS (10/2019) Eestlane 3 20 14 23 40 Muu rahvus 5 6 23 13 53 VANUS (10/2019) 15-19 0 23 41 24 12 20-29 7 23 24 25 20 30-39 5 26 22 26 21 40-49 2 15 25 29 29 50-59 2 13 7 23 55 60+ 4 9 9 8 70 Kõige optimistlikumalt hindavad oma liitumisvalmidust 20-39 aastased naised, kellest oleks valmis Naiskodukaitsega liituma 30 protsenti. 7 7 3  8 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas hinnatakse neid samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. 8.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2019. aasta sügisel 74% elanikkonnast. 47% on kindlasti ja 27% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 15% Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 10 protsenti. Toetus NATO-sse kuulumisse on püsinud stabiilsena (Joonis 54). Kui eestlastest on juba pikka aega Eesti kuulumist NATOsse toetanud 90 protsenti ja rohkem vastajaist, siis muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja üsnagi volatiilne, sõltudes oluliselt maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest (Joonis 55). Märtsist 2015 kuni märtsini 2018 ületas mitte-eestlastest NATOsse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt üle 30 protsendi – nii nagu see oli ka pärast „pronksiööd“ 2007. aastal ja pärast „Araabia kevade“ sündmusi 2011. aastal. Oktoobris 2018 kasvas NATO liikmesuse muust rahvusest pooldajate osakaal 44 protsendini ja see püsis sellel tasemel märtsini 2019. Sügiseses küsitluses on NATO toetajate osakaal muust rahvusest vastajate seas langenud 38 protsendini. NATO- sse kuulumise vastu on 39 protsenti. Ligi neljandik (23%) mitte-eestlastest ei oska antud küsimuses oma seisukohta öelda. 7 7 4  Joonis 54. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2000-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 80 78 76 79 76 79 75 74 72 74 78 73 74 76 75 71 73 75 73 71 71 75 72 72 72 71 71 72 74 71 76 75 74 80 69 66 69 63 54 54 60 45 40 28 26 32 28 23 26 21 21 19 19 20 19 19 19 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14 19 20 19 15 17 17 18 16 15 15 20 0 10/2000 10/2001 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 Joonis 55. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eestlaste ja muust rahvusest elanike võrdlus 2000-2019 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 93 89 93 94 93 91 91 100 87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89 86 89 88 89 89 91 92 89 91 90 91 81 83 83 87 73 76 80 66 65 56 80 78 76 79 76 79 75 60 74 72 74 78 73 74 76 75 71 73 75 73 71 71 75 72 72 72 71 71 72 74 71 76 75 74 69 66 69 63 40 54 54 52 51 48 51 50 48 52 45 44 46 42 43 44 44 47 44 44 44 39 38 39 35 40 37 38 20 31 33 33 33 37 31 34 34 31 31 33 31 31 33 32 24 0 10/2000 10/2001 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 03/2019 10/2019 7 7  Vaadates suhtumist NATO liikmesusse muust rahvusest elanikkonna üksikutes gruppides, on näha, et mida paremini on inimene lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse (Joonis 56). Joonis 56. Suhtumine NATO-sse kuulumisse muust rahvusest vastajate erinevates gruppides – sügis 2019 (%, N = mitte-eestlastest vastajad) poolt vastu VANUS 15-19 53 17 20-29 49 27 30-39 41 29 40-49 33 43 50-59 29 51 60 + 34 46 HARIDUS vähem kui kesk 53 28 kesk, kesk-eri 32 41 kõrgem 40 44 KODAKONDSUS Eesti 43 35 Venemaa 31 51 määratlemata 22 52 EESTI KEELE OSKUS oskab hästi 51 31 saab aru ja räägib veidi 33 41 saab aru ei räägi 30 48 ei oska üldse 32 44 0 50 100 Kõige madalam on toetus NATO-sse kuulumisse eesti keelt üldse mitte või vähe oskavate, 40 aastast vanemate mitte-eestlase seas, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 30 aastastest ja hea eesti keele oskusega vastajatest toetavad Eesti kuulumist NATO-sse pooled. 7 7 6  8.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (vt. peatükk 3.6). Aastate jooksul on inimeste veendumus selles, et NATO Eestile ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohaloleku suurenemine Eestis. Vastuseks küsimusele Milline on NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht? on küsimustikus välja pakutud neli vastusevarianti. Kuna need erinevad vastused ei välista üksteist täielikult, on vastajatel võimalik anda ka mitu vastust. Ka hinnangutes NATO abile võimaliku konflikti korral on elanikkonna arvamused olnud viimastel aastatel väga püsivad. Enam kui pooled vastajaist leiavad, et NATO osutaks Eestile konflikti puhkedes otsest sõjalist abi ning ligi 40 protsenti arvab, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, arvab viiendik küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota – 10 protsenti. Viimase kahe aasta lõikes on arvamused NATO rollist olnud väga püsivad (Joonis 57). Joonis 57. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht; 2018/2019 (%; N = kõik vastajad) 10/2019 03/2019 10/2018 03/2018 0 10 20 30 40 50 60 Konflikti puhkedes osutaks NATO 53 52 otsest sõjalist abi 53 51 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise 39 41 konflikti ära 42 40 NATO piirduks poliitilise ja 20 19 diplomaatilise toetusega 18 19 10 Eestil pole NATO-lt mingit abi loota 12 9 11 11 Ei oska öelda 10 10 11 7 7 7  Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muust rahvusest vastajatel, mis tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Eestlastest pakkus kahte esimest vastusevarianti vastavalt 67% ja 47% (Joonis 58). Mitte-eestlastest vastajatest usub NATO sõjalisse abisse vaid 26 protsenti (veel aasta tagasi oktoobris oli see näitaja 32%). 23% leiab, et Eestil pole NATOlt abi loota ja 26% et NATO piirduks vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega. Joonis 58. NATO roll julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht eestlaste ja mitte-eestlaste võrdlus, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Konflikti puhkedes osutaks NATO 67 otsest sõjalist abi 26 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise 47 konflikti ära 22 NATO piirduks poliitilise ja 17 diplomaatilise toetusega 26 3 Eestil pole NATO-lt mingit abi loota 23 7 Ei oska öelda 18 8.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Alates 2014. aasta novembrist oleme küsinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Selleks esitatakse kaks küsimust: Kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (Joonis 59) ning Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (Joonis 60). Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud läbi kõikide küsitluste ülekaalukalt positiivne. Piisavaks või üldiselt piisavaks peab NATO tegevust 67 protsenti, pigem või täiesti ebapiisavaks 8 protsenti. 7 7 8  Eestlastest peab NATO tegevust piisavaks 78 protsenti. Muust rahvusest vastajaist annab NATO tegevusele positiivse hinnangu 42 protsenti, kuid ka „ei oska öelda“ vastajaid on sama palju - tervelt 43 protsenti. Joonis 59. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 22 45 25 6 2 2019/03 18 49 24 6 3 2018/10 19 49 22 7 3 2018/03 21 50 20 6 3 RAHVUS (10/2019) Eestlane 25 53 16 5 1 Muu rahvus 15 27 43 10 5 Ka NATO vägede kohalolekusse Eestis on üldine suhtumine ülekaalukalt pooldav. Siin on aga näha arvamuste selge lahknemine muust rahvusest vastajate seas. Kui eestlastest pooldab NATO kohalolekut Eestis 90 protsenti, siis muust rahvusest vastajaist vaid 37 protsenti. 45 protsenti mitte-eestlastest suhtub NATO kohaolekusse eitavalt (Joonis 60). Joonis 60. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 2018-2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2019/10 42 31 9 11 7 2019/03 38 36 9 9 8 2018/10 35 37 9 11 8 2018/03 36 33 9 14 8 RAHVUS (10/2019) Eestlane 56 35 4 41 Muu rahvus 12 23 20 27 18 Taoline suhtumine haakub otseselt hoiakuga NATO liikmesuse suhtes tervikuna – need, kes toetavad NATO liikmeks olekut, pooldavad ka NATO üksuste viibimist Eestis, neile aga, kes on NATO liikmesuse vastu, ei meeldi ka liitlaste kohaolu. 7 7 9  8.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele Alates oktoobrist 2017 oleme NATO liitlaste Eestis viibimise kohta esitanud veel ühe täiendava küsimuse: Kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas? Kui eestlastest leiab 78 protsenti, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks, siis mitte-eestlastest jagab seda arvamust vaid 30 protsenti, suurem osa muust rahvusest vastajaist selles Eesti turvalisusele mõju ei näe (39%) (Joonis 61). Joonis 61. Kuidas mõjutab NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek Eesti turvalisust? 2018 – 2019 võrdlus (%; N = kõik vastajad) turvalisemaks ei mõjuta vähem turvalisemaks ei oska öelda 2019/10 62 21 8 9 2019/03 61 23 8 8 2018/10 61 21 8 10 2018/03 58 23 10 9 RAHVUS (10/2019) Eestlane 78 12 4 6 Muu rahvus 30 39 14 17 0 20 40 60 80 100 8 8 0  8.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele Alates oktoobrist 2017 oleme palunud vastajatel etteantud omadussõnade seast valida neli, mis nende hinnangul kõige paremini iseloomustavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdureid (Joonis 62). Joonis 62. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? 2017-2019 (%; N = kõik vastajad) 10/2019 10/2018 10/2017 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 43 Professionaalsed 44 46 32 Sõbralikud 30 28 25 Heade kavatsustega 22 21 23 Viisakad 21 19 13 Võimekad 13 16 15 Pühendunud 17 14 11 Eestist hästi informeeritud 10 13 6 Eesti suhtes ükskõiksed 7 9 10 Avalad, avatud 9 7 9 Varjatud 7 7 4 Mitteusaldusväärsed 4 5 3 Lugupidamatud 4 2 1 Ei ole pühendunud 1 2 2 Õnnelikud 1 1 1 Vaenulikud 1 1 1 Ebaprofessionaalsed 1 1 1 Tõrksad, pole koostööaltid 1 1 0 Vähevõimekad 1 0 3 Ükski neist ei pea paika 2 3 29 Ei oska öelda 31 25 8 8 1  NATO lahingugrupi sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest kõige sagedamini kordub „professionaalsed“. Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“, „heade kavatsustega“ ja „viisakad“, kusjuures kõikide nende sõnade esinemissagedus on aastate jooksul kasvanud. Kindlasti on siin mõju avaldanud NATO väeüksuste aktiivne osavõtt avalikest üritustest. Eesti suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 6 protsenti, mitteusaldusväärseks 4 protsenti. Seitsmelt protsendilt üheksale on kasvanud sõna „varjatud“ esinemissagedus. Negatiivseid iseloomustusi annavad rohkem muust rahvusest vastajad (Vt. Joonis 63). Joonis 63. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? Sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) muud rahvused eestlased Professionaalsed 26 52 Sõbralikud 12 42 Heade kavatsustega 12 31 Viisakad 12 28 Võimekad 5 18 Pühendunud 12 16 Eestist hästi informeeritud 7 13 Avalad, avatud 5 12 Varjatud 8 9 Eesti suhtes ükskõiksed 14 3 Lugupidamatud 5 3 Mitteusaldusväärsed 9 1 Ei oska öelda 42 23 0 10 20 30 40 50 60 8 8 2  9 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksandas peatükis kaardistame hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus või liitlasriikide vahelise koostöö raames. Samuti on vaatluse all suhtumine tihedamasse kaitsekoostöösse Euroopa Liidu riikide vahel. 9.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides Positiivne suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on olnud pidevalt ülekaalus: 66% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 26% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha. 25 protsenti küsitletutest arvab, et neis operatsioonides ei peaks tõenäoliselt või kindlasti mitte osalema. Sarnasel tasemel on olnud toetus missioonidele juba pikemat aega (Joonis 64). Joonis 64. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? 2019 kevad/sügis võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2019/10 26 40 9 15 10 2019/03 25 39 11 13 12 RAHVUS Eestlane (10/2019) 32 44 6 12 6 Eestlane (03/2019) 30 42 9 12 7 Muu (10/2019) 12 33 15 21 19 Muu (03/2019) 15 35 11 15 24 Eestlastest toetab missioonidel osalemist 76 protsenti, mitte-eestlastest 45 protsenti, mida on võrreldes kevadega viis, kuid eelmise aasta oktoobriga võrreldes kaksteist protsendipunkti vähem. 8 8 3  9.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st. milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus (Joonis 65). Joonis 65. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides; oktoober 2019 (%; N = kõik vastajad) Kolm olulisemat kokku Esimene Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 62 lahingukogemuse 32 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul 45 Eestis 29 31 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 5 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas 28 tervikuna 7 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida 25 maailma poliitikas 3 22 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 4 Välismissioonidel osalemine on iga 11 demokraatliku riigi kohustus 3 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi 7 maailmas 1 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda 12 osalemist missioonidel 12 Kahe kõige olulisema põhjusena nimetati kõige sagedamini, et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse (32%) ning see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis (29%). Need motiivid olid vastavalt esimene ja teine ka kolme põhjuse kogusummas. Olulisuselt kolmeks järgmiseks argumendiks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul kriisipiirkondade elanike kaitsmist (kolme olulisema seas 31%), kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (28%) ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (25%). 8 8 4  Kuna muust rahvusest vastajate toetus missioonidel osalemisele on madalam kui eestlaste seas, siis pakutakse ka vastuseid missioonidel osalemise põhjuste kohta vähem välja. 22 protsenti mitte-eestlastest leiab, et mitte miski ei õiguste osalemist välismissioonidel. Eestlastega sarnaselt hinnatakse vaid humanitaarseid motiive: tagada rahu ja kaitsta kriisipiirkondade elanikke (Joonis 66). Joonis 66. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, sügis 2019 (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 67 lahingukogemuse 50 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul 55 Eestis 23 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 31 31 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas 31 tervikuna 21 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida 27 maailma poliitikas 23 Aitab ära hoida konfliktide levimist 23 Eestisse 20 Välismissioonidel osalemine on iga 11 demokraatliku riigi kohustus 11 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi 8 maailmas 5 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei 7 poolda osalemist missioonidel 22 0 50 100 Kolme valiku kogusummas on nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate jaoks olulisim kaitseväelaste lahingukogemuse saamine, ehkki viimased nimetavad seda väiksema sagedusega (vastavalt 67% ja 50%). Teisel kohal on eestlaste jaoks NATO abi tagamine Eestile (55%), millesse suur osa muust rahvusest vastajatest suhtub pigem ettevaatlikult (vt. ptk. 7.2). Nii ongi selle vastuse osatähtsuseks mitte-eestlaste seas vaid 23 protsenti. Mitte-eestlaste jaoks on olulisuselt teiseks põhjuseks kriisipiirkondade elanike kaitse (31%). Ka eestlastest märgib seda põhjust kolme olulisema motiivi seas sama suur osakaal vastajaist, kuid 31 protsenti kogub eestlaste vastustes ka kaasa aitamine rahu tagamisele maailmas. 8 8 5  9.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel Küsitletutel paluti hinnata, mil määral nad toetavad Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu, ÜRO ja liitlasriikide vahelise koostöö raames aset leidvates missioonides. Enam-vähem võrdselt toetatakse kõikidel missioonidel osalemist: ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus ning liitlasriikide vahelise koostöö raames operatsioonidel osalemist toetab 69%, NATO üksuste koosseisus osalemist 68% ja Euroopa Liidu üksuste koosseisus 66%,(Joonis 67). Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone (83%), siis muust rahvusest vastajate puhul on toetus erinevatele missioonidele madalam, kusjuures kõige madalam on see just NATO missioonidel osalemiseks (39%). Muid missioone toetavad siiski vähemalt pooled muust rahvusest inimesed. Joonis 67. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides; Sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta NATO üksuste koosseisus KÕIK 27 41 11 11 10 Eestlane 35 48 7 64 Muu rahvus 10 29 20 20 21 Liitlasriikide vahelise koostöö raames KÕIK 24 45 16 8 7 Eestlane 30 48 11 7 4 Muu rahvus 11 39 25 11 14 ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus KÕIK 23 46 15 8 7 Eestlane 29 48 11 7 5 Muu rahvus 12 43 20 12 13 Euroopa Liidu üksuste koosseisus KÕIK 21 45 15 10 9 Eestlane 26 48 12 9 5 Muu rahvus 11 39 19 14 17 0% 20% 40% 60% 80% 100% 8 8 6  9.4 Arvamus Euroopa Liidu kaitsekoostööst Varasemates küsitlustes oleme tundnud huvi, kuidas suhtub avalik arvamus ettepanekutesse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistuse ja ühised relvajõud. Alates 2018 aasta oktoobrist palutakse aga vastata küsimusele: Kuidas Teie suhtute Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamisse liikmesriikide vahel? Kaitsekoostöö arendamisse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel suhtub positiivselt 75 protsenti küsitletutest: 80% eestlastest ja 63% muust rahvusest vastajatest (Joonis 68). Ka see suhtumine ei ole aasta jooksul oluliselt muutunud. Joonis 68. Suhtumine suuremasse kaitsekoostöösse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Kevad/Sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta 2019/10 27 48 16 5 4 2019/03 26 47 17 6 4 Eestlane (10/2019) 32 48 13 43 Muu rahvus (10/2019) 15 48 24 6 7 0% 20% 40% 60% 80% 100% 8 8 7  10 Veteranipoliitika 10.1 Veterani mõiste Küsimust selle kohta, millega seostub inimeste jaoks sõna „veteran“, on meie küsitlustes esitatud mitmes erinevas versioonis, pakkudes vastajatele erinevaid vastusevariante. 2011. aasta novembrist alates sisaldus arvamusmonitooringus küsimus, kas sõna „veteran“ seostub inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe välismissioonidega. Sellisel kujul püsis see küsimus kuni 2016. aasta märtsini. Sellest küsitlusest selgus, et enam kui poolele elanikkonnast (55%) seostus sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Eesti kaitseväe missioonidega sidus selle termini 17 protsenti kõigist küsitletutest (23% eesti- ja 5% venekeelsetest vastajatest). Samas valisid üsna paljud vastajad ka vastusevariandi „muu“, mille nad täpsustuseks lisasid, et nende jaoks tähendab veteran ükskõik millises sõjas osalenud isikut. Sellest lähtuvalt lisati küsimustikku edaspidi vastusevariant „kõik Eesti eest erinevates sõdades võidelnud“ ka küsitletavatele ette antud valikutesse ning just see vastus saavutaski kõige suurema toetuse oktoobris 2017, mil seda seostas veterani mõistega 45 protsenti küsitletutest. Kuna aga veteranipoliitika kontekstis on oluline teada saada eelkõige seda, mil määral hakkavad inimesed seostama veterani mõistet Eesti kaitseväe missioonidega, siis oleme viimastes küsitlustes jätnud kõrvale vastuse kõikides sõdades osalenute ja ka Eesti Vabadussõjas osalenute kohta (selles sõjas osalenuid ei ole enam elus ning meil pole enam paraku võimalik neile kui veteranidele austust osutada). Lisades vastuste loetellu vastusevariandi „pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega“ oleme kahes viimases küsitluses saanud alljärgneva vastuste jaotuse (Joonis 69). 8 8 8  Joonis 69. Millisega neist kolmest määratlusest seostub Teie jaoks sõna „veteran“? 2018/ 2019 (%; N = kõik vastajad) 2019/10 2019/03 2018/10 0 20 40 60 44 Teises maailmasõjas osalenutega 46 48 27 Eesti kaitseväe missioonidel osalenutega 31 27 17 pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega 13 14 4 Millegi muuga 4 3 7 Ei oska öelda 6 9 Ülekaalukas esikoht veterani mõiste defineerimisel jääb endiselt Teisele maailmasõjale (44 protsenti), mille osakaal siiski tasapisi väheneb. Kasvanud on nende vastajate osakaal, kelle jaoks „veteran“ tähendab pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninuid. 27 protsenti vastanutest määratleb veterani mõistet kooskõlas ametliku veteranipoliitikaga. Eestlaste seas on Eesti kaitseväe missioonidel osalenute määratlemine veteranidena võrdsel tasemel Teises maailmasõjas osalenutega (mõlemad 33 protsenti). Seevastu muust rahvusest vastajate jaoks on ülekaalukal esikohal endiselt Teine maailmasõda 67 protsendiga. Joonis 70. Millisega neist kolmest määratlusest seostub Teie jaoks sõna „veteran“? sügis 2019, eestlased/muud rahvused (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlane Muu rahvus 0 10 20 30 40 50 60 70 80 44 Teises maailmasõjas osalenutega 33 67 27 Eesti kaitseväe missioonidel osalenutega 33 15 17 pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega 21 8 4 Millegi muuga 5 4 7 Ei oska öelda 8 7 8 8 9  11 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkonna seas olnud pea sama positiivne nagu noormeeste kohustuslikku ajateenistussegi: juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud neli viiendikku või rohkem küsitletutest. Alates 2014 sügisest on arvamusmonitooringus küsitud: Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Võimalust õppida riigikaitseõpetust peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks 83 protsenti küsitletutest (Joonis 71). Eestlaste ja muust rahvusest vastajate toetus riigikaitseõpetusele erineb küll pea kahekümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv (eestlastest 89% ja mitte-eestlastest 70%). Joonis 71. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes; kevad/sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte 2019/10 43 40 7 6 4 2019/03 39 43 7 7 4 RAHVUS (10/2019) Eestlane 48 41 4 5 2 Muu rahvus 32 38 14 8 8 VANUS (10/2019) 15 - 19 33 41 10 10 6 20 - 29 45 39 6 6 4 30 - 39 39 42 7 8 4 40 - 49 44 40 6 6 4 50 - 59 42 44 7 4 3 60 + 47 35 9 5 4 9 9 0  12 Meediatarbimine Küsimustikku on lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda, kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitse alased hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega. Et avalik arvamus kujuneb suures osas massimeedias väljendatud seisukohtade mõjuväljas, on arvamusuuringute aabitsatõde. 12.1 Infokanalite jälgimine Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena. Joonis 72. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine; sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% delfi.ee; rus.delfi KÕIK 29 14 18 39 eestikeelsed 34 13 18 35 venekeelsed 18 16 19 47 uudised.err.ee; novosti.err.ee KÕIK 21 11 17 51 eestikeelsed 27 12 18 43 venekeelsed 8 9 15 68 postimees.ee; rus.postimees KÕIK 26 14 16 44 eestikeelsed 31 15 15 39 venekeelsed 14 13 18 55 Õhtuleht (õhtuleht.ee; vecherka.ee) KÕIK 12 9 14 65 eestikeelsed 15 11 17 57 venekeelsed 4 5 7 84 teised Eesti uudisteportaalid KÕIK 12 9 21 58 eestikeelsed 15 10 24 51 venekeelsed 5 6 16 73 Venemaa uudisteportaalid KÕIK 4 5 9 82 eestikeelsed 21 6 91 venekeelsed 8 12 15 65 Teistes keeltes uudisteportaalid KÕIK 4 5 12 79 eestikeelsed 5 6 13 76 venekeelsed 3 4 9 84 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte 9 9 1  Kõige levinumateks uudisteportaalideks on Delfi ja postimees.ee, seda nii eesti- kui ka venekeelsete kasutajate puhul. Eesti uudisteportaale kasutavad eestlased oluliselt rohkem kui mitte-eestlased, Venemaa uudisteportaalide puhul on olukord vastupidine. Joonis 73. Sotsiaalmeedia kasutamine, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini 0 10 20 30 40 50 60 70 Facebook KÕIK 42 9 11 eestikeelsed 47 7 10 venekeelsed 32 12 13 Youtube KÕIK 30 17 15 eestikeelsed 29 16 18 venekeelsed 33 20 9 Otsesuhtlusrakendused… KÕIK 30 11 13 eestikeelsed 31 9 12 venekeelsed 28 15 14 Instagram KÕIK 16 5 7 eestikeelsed 16 4 7 venekeelsed 16 5 8 Erinevad blogid KÕIK 4 6 16 eestikeelsed 2 5 17 venekeelsed 6 8 13 Twitter KÕIK 3 2 6 eestikeelsed 3 2 5 venekeelsed 4 2 6 Odnoklasniki KÕIK 4 2 5 eestikeelsed 101 venekeelsed 12 6 13 Vkontakte KÕIK 5 3 4 eestikeelsed 11 2 venekeelsed 13 8 8 Otsesuhtlusrakenduste näidetena nimetati vastajale selliseid rakendusi nagu Skype, Messenger, Snapchat, WhatsApp, Telegram) 9 9 2  Joonis 74. Telekanalite vaatamine, sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% ETV, ETV2 KÕIK 46 12 14 28 eestikeelsed 64 14 14 8 venekeelsed 9 8 14 69 ETV+ KÕIK 11 12 23 54 eestikeelsed 8 8 24 60 venekeelsed 18 19 20 43 Kanal 2 KÕIK 33 17 15 35 eestikeelsed 47 22 18 13 venekeelsed 4 7 10 79 TV3 KÕIK 33 18 15 34 eestikeelsed 46 23 18 13 venekeelsed 4 7 10 79 3+ KÕIK 6 7 11 76 eestikeelsed 4 4 9 83 venekeelsed 10 15 14 61 Pervõi Baltiiski Kanal KÕIK 16 7 14 63 eestikeelsed 4 3 13 80 venekeelsed 43 15 15 27 Venemaa telekanalid KÕIK 16 9 13 62 eestikeelsed 4 4 13 79 venekeelsed 41 20 13 26 Teiste välisriikide telekanalid KÕIK 9 11 22 58 eestikeelsed 8 12 23 57 venekeelsed 11 10 20 59 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte 9 9 3  Venekeelsete vastajate jaoks on sagedamini jälgitavateks telekanaliteks Venemaa telekanalid ja Pervõi Baltiisiki Kanal. Siiski on ka Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ loonud kontakti enam kui poolega venekeelsest elanikkonnast. Järgmisel joonisel on toodud venekeelsete vastajate suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse, sõltuvalt nende kontaktist erinevate telekanalitega (Joonis 75). Joonis 75. Suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse sõltuvalt telekanalite vaatamisest; sügis 2019 (%; N = venekeelsed vastajad) Näeme, et need venekeelsed vastajad, kes on vaatavad iga päev Eesti Televisiooni eestikeelseid saateid, suhtuvad Eesti NATOsse kuulumisse positiivsemalt, kui need, kes jälgivad iga päev Venemaa telekanaleid või Pervõi Baltiiski Kanali saateid. Eesti venekeelse kanali ETV+ jälgimine või mittejälgimine suhtumist NATOsse ei mõjuta. 9 9 4  Joonis 76. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist, sügis 2019 (%; N = eestikeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit Postimees 13 8 Õhtuleht 11 8 Maaleht 10 8 Eesti Ekspress 8 6 Eesti Päevaleht 5 6 Linnaleht 3 7 Pealinn 3 3 Äripäev 2 4 0 5 10 15 20 25 Joonis 77. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist, märts 2019 (%; N = venekeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit Stolitsa 15 11 Linnaleht 11 10 МК Эстония 9 12 Postimees 1 4 Eesti Päevaleht 1 2 Õhtuleht 1 1 Maaleht 1 2 Eesti Ekspress 1 2 Äripäev 1 0 5 10 15 20 25 30 9 9 5  12.2 Infokanalite olulisus Et erinevate trüki- ja veebikanalite, tele- ja raadiojaamade ning sotsiaalmeediakanalite mõju inimeste hoiakutele hinnata, läheb vaja täiendavat tüpoloogilist analüüsi. Käesolevas küsitluses küsisime vastajate enesehinnangut, milliseid infokanaleid nad peavad enda jaoks oluliseks riigikaitse teemalise informatsiooni saamisel (Joonis 78). Joonis 78. Kui oluliseks riigikaitse teemalise informatsiooni kanaliks peate … sügis 2019 (%; N = kõik vastajad) väga oluliseks küllaltki oluliseks ei oska öelda pigem väheoluliseks üldse mitte oluliseks Televisioon 47 37 4 7 5 Raadio 39 36 5 9 11 Vahetu suhtlus teiste inimestega 35 34 8 10 13 Uudisteportaalid 29 35 10 11 15 Ajalehed 18 37 8 21 16 Sotsiaalmeediakanalid 17 29 13 14 27 Veebilehed 11 24 14 19 32 Elektroonilised uudiskirjad 9 21 16 22 32 Reklaamtrükised 7 14 12 30 37 Tänavareklaamid 6 17 11 27 39 0 20 40 60 80 100 Kõige olulisemateks on ootuspäraselt televisioon ja raadio, enam kui poolte küsitletute jaoks on väga või küllalt olulised ka uudisteportaalid ja ajalehed. Kuid nende vahele mahub ka vahetu suhtlus teiste inimestega. Reklaamtrükiseid, tänavareklaame ja elektroonilisi uudiskirju hinnatakse kõige vähemolulisteks. 9 9 6  LISAD 1 Küsimustik 2 Andmetabelid 9 9 7