Avalik arvamus ja riigikaitse

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE Tellija: Kaitseministeerium Juhan Kivirähk Sügis 2018 Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4 UURINGU TAUST .....................................................................................................................9 1 Valim ......................................................................................................... 9 2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10 3 Küsitlusvalimi kaalumine ja andmetöötlus............................................... 11 4 Teostajad ................................................................................................. 13 UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................14 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 14 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 16 2.1 Institutsioonide usaldusväärsus ................................................................................. 16 2.1 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus ....................................................................... 18 3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 20 3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 20 3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 21 3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 22 3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 25 3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest .......................................................................... 28 3.6 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 29 4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 30 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 30 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 32 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 35 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 37 4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? .......................................................... 38 5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 39 5.1 Riigi kaitsevõime olulisus teiste arendamist vajavate ühiskonnaelu valdkondade seas ....... 39 5.2 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 40 5.3 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 41 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 43 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 44 5.6 Hinnang Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele ..................................... 45 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 46 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 46 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 51 6.3 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ja kaitseliitlastesse....................................... 52 6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 54 6.5 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ning suhtumine Kaitseliiduga liitumisse .......... 55 7 NATO ....................................................................................................... 57 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 57 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 60 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 61 7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele .............................................. 62 7.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele .................................................................... 63 Turu-uuringute AS 2 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 65 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 65 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 66 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 68 8.4 Arvamus Euroopa Liidu kaitsekoostööst ...................................................................... 69 9 Veteranipoliitika ...................................................................................... 70 9.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 70 10 Riigikaitseõpetus koolides ....................................................................... 72 11 Meediatarbimine ...................................................................................... 73 12 Infokanalite olulisus ................................................................................ 79 LISAD ....................................................................................................................................81 1 Küsimustik ............................................................................................... 81 2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 81 Turu-uuringute AS 3 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium KOKKUVÕTE  Turu-uuringute AS viis 2018. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1215 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba neljakümne neljanda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.  Hinnangud muutustele Eesti elus on järjest paranenud juba 2015. aastast alates. Seda, et Eesti elu on muutunud paremuse poole, leiab 42 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab 18 protsenti küsitletutest. Kui eestlaste positiivsete vastuste osakaal ei ole viimastel aastatel oluliselt muutnud (oktoobris 41%), siis võrreldes eelmise küsitlusega on märgatavalt paranenud muust rahvusest inimeste hinnangud muutustele Eesti elus (muutusi paremusele näeb 45%).  Nende osakaal, kes tunnevad väga või küllalt sageli Eestis elamise üle uhkust ja heameelt, on viimase kolme küsitluse jooksul veidi kasvanud: kui aasta tagasi andis sellise vastuse 55 protsenti küsitletutest, siis tänavu kevadel 59 protsenti ja nüüd, oktoobris, 61 protsenti. Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvate vastajate osakaal olnud enam vähem stabiilne, kõikudes vahemikus 63 kuni 68 protsendini. Muust rahvusest vastajate seas näeme aga oktoobris selliste vastuste osakaalu märgatavat kasvu 49 protsendini, mida on üle kümne protsendi enam kui aasta tagasi  Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 94%). Sellele järgnevad pingereas politsei (86%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (72%) ja Vabariigi President (71%). Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus tõusis võrreldes mitme varasema küsitluskorraga plusspoolele juba 2016 sügisel pärast valitsuse vahetust ning see kasvab. Oktoobris usaldas peaministrit 64 protsenti; valitsust 57% ja riigikogu 54% küsitletutest. NATO-t ja Euroopa Liitu peab usaldusväärseks vastavalt 63% ja 64% küsitletutest. Endiselt on suur erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumises NATOsse: NATO-t usaldab 75% eestlastest ja vaid 37 muust rahvusest vastajatest. Sarnane on olukord kaitseväe (usaldab vastavalt 85% ja 54%) ja Kaitseliidu (84% ja 46%) puhul.  Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, on ohutunne hakanud vähenema – märtsis 2018 prognoosis ebaturvalisuse kasvu 61%, seekordses küsitluses 52%. 13% usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 24% arvab, et olukord püsib muutumatuna  Eesti julgeoleku olukorda tajuvad vastajad positiivsemana kui maailmas tervikuna: 30 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; ebaturvalisuse kasvu näeb ette vaid 19 protsenti. 35 protsenti küsitletutest prognoosib olukorra püsimist praegusel tasemel.  Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust. Selles küsitluses Islamiriigi tegevust vastajatele esitatud valikute seas ei olnud, uute ohtudena lisati küsimustikku küber-rünnakud ning väärinfo ja valeuudiste levik. Kõige olulisemaks ohuks peetakse terrorivõrgustike tegevust (seda peab kindlasti või mõningal määral ohtlikuks 87%). Pea sama ohtlikuks peetakse küberrünnakuid (85%). Ohuks maailmarahule peetakse ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (86%) ning ohtlikkuselt neljandal kohal on väärinfo ja valeuudiste levik (81%). Turu-uuringute AS 4 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Viiendal-kuuendal kohal ohtude pingereas asuvad ülemaailmse majanduskriisi oht (81%) ja globaalsed kliimamuutused (77%). Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides kogub viimati nimetatutest küll rohkem hinnanguid „see kindlasti“ (37%), kuid koos vastusega „mõningal määral“ on Venemaa oht taandunud üsna pingerea lõppu (70%). Kuid üldiselt peetakse kõiki küsimustikus loetletud ohte maailma julgeolekut ohustavateks enam kui 60 protsendi küsitletute poolt.  Eestit ähvardavate ohtude seas on neli sellist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks. 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu. Olulisuselt teisele kohale tõusis esmakordselt küsitlusse lisatud valeuudiste levik (väga või küllalt tõenäoline 65% küsitletute arvates). 58% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Ulatuslikku merereostust peab väga või küllaltki tõenäoliseks 53% küsitletutest. Ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks vaid 18-20 protsenti küsitletutest.  Vastuseks küsimusele, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude teemalist meediakajastust - kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe – andisid enam kui pooled eestlased (56%) vastuseks, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse parasjagu ja piisavalt. Venekeelsete vastajate arvates aga kajastatakse seda teemat ülearu palju (43%), kuid sellise seisukoha väljendajate osakaal on kahanenud. Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvab 11 protsenti küsitletutest (13% eesti- ja 6% venekeelsetest vastajatest).  Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Oktoobri küsitlusse lisasime vastuste hulka kategooria „elanike kaitsetahe“, mis tõusiski olulisuselt teiseks julgeolekugarantiiks 39 protsendiga. Kolmandal kohal on 29 protsendiga Eesti iseseiva kaitsevõime arendamine. Neile kolmele tegurile järgneb, peamiselt muust rahvusest vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 46 protsenti muust rahvusest vastanutest ja vaid 15 protsenti eestikeelsetest vastajatest. Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini häid liitlassuhteid USA-ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist; muust rahvusest vastajad aga tähtsustavad eestlastest enam liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, OSCE).  Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79 protsenti küsitletutest. Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks kui mitte-eestlased, kuid vahe väheneb. Kindlasti vajalikuks peab vastupanu osutamist 51% eesti- ja 42% venekeelsetest vastajatest, kuid ka viimastest ei pea vastupanu osutamist vajalikuks vaid 12 protsenti.  Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 60% elanikkonnast: 65% eestlastest ja 48% venekeelsetest vastajatest (venekeelsetest Eesti kodanikest 57%). Ka siin on näha venekeelsete vastajate (eelkõige kodanike) kaitsetahte kasvu. Meessoost kodanikest on valmis ise riigikaitses osalema 77 protsenti.  Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist ligi viiendik eestimaalastest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 20%) ning nooremad inimesed: alla 20 aastastest kavatseks lahkuda 39 protsenti, 20-29 aastastest 27 protsenti ja 30-39 aastastest 28 protsenti. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.  Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on madal ning on võrreldes märtsiga veelgi kahanenud. Vaid veidi üle viiendiku küsitletutest teavad üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 70 protsenti ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud. Turu-uuringute AS 5 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium  Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (46%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (34%), kuidas korraldatakse evakueerimist (32%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud küsimusi (32%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.  Selles küsitluses paluti vastajatel etteantud loetelust nimetada kuni viis ühiskonnaelu valdkonda, mille arendamisele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama. Viimati esitati see küsimus 2017. aasta märtsis. Loetelus sisaldus 14 erinevat teemat. Kõige olulisemateks peetakse inimeste heaolu suurendamist (67%), tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist (57%) ning sotsiaalse kindlustunde tõstmist (56%). Kui märtsis 2017 oli olulisuselt teisel kohal majanduse arengu tagamine, siis seekord on see teema langenud neljandaks (54%). Kõik ülejäänud teemad on avaliku arvamuse jaoks juba vähemolulised, riigi kaitsevõime tugevdamine jääb 14 ülesande seas 17 protsendiga alles kümnenndale kohale.  53 protsenti küsitletutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Usk Eesti kaitstavusse on suurem eestlaste (59%) ja väiksem muust rahvusest vastajate (42%) hulgas, ent kui eestlaste tulemus jäi märtsiga võrreldes samaks, siis muust rahvusest vastajate puhul kasvas see kuue protsendipunkti võrra.  Eesti kaitsekulutuste mahu suhtes on domineeriv seisukoht, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks saavutatud tasemel (50%). Nii kaitsekulutuste tõstmist kui ka vähendamist pooldab viiendik elanikkonnast.  Positiivse hinnangu riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Seekord on selliste vastajate osakaal täpselt 70 protsenti. Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (riigikaitse arendamiseks tehtut hindab heaks vastavalt 77% ja 54%).  2014. aasta sügisel tõusis päevakorda Eesti idapiiri kaitstuse teema ning hinnangud sellele olid selgelt negatiivsed. Juba 2016 kevadeks jõudsid positiivseid hinnangud ülekaalu. Oktoobris 2018 andis riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse hinnangu 21 protsenti küsitletutest.  Esimest korda lülitasime küsimustikku ka Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstuse teema. Küllap seetõttu, et küberohte kõige tõenäolisemaks peetakse, on ka hinnang selle valdkonna kaitstusele kõige vähem positiivsem: väga või küllaltki hästi kaitstuks peab meie e-riigi digiteenuseid ja infosüsteeme 55 protsenti küsitletutest, halvaks peab nende kaitstust 22 protsenti.  Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks 92 protsenti, sh 62% peab seda kindlasti vajalikuks.  Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 63% küsitletutest.  Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 20% mõistab sellise käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalehoidmise suhtes nooremad vanusegrupid: alla 30 aastastest vastajatest väljendavad ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist enam kui 40 protsenti.  Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist. Kolmest variandist, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega, valis 78 protsenti küsitletutest vastuse, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida. Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas 2 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse läbima, arvas 16 protsenti. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui muust rahvusest ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust vabatahtlikult läbida 84%, siis mitte-eestlastest 66 protsenti. Viimastest leiab 29%, et naised ei peaks üldse ajateenistusse minema. Turu-uuringute AS 6 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium  Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi? Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on suurenenud nende vastajate osakaal, kes leiavad, et naiste ajateenistust tuleks korraldada eraldi programmi järgi – nii arvab 61% naiste ajateenistuse pooldajatest, ajateenistust noormeestega samadel alustel peab õigeks 35 protsenti.  Ligi 80 protsenti elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut peaks õigeks 13 protsenti.  Elukutselistesse kaitseväelastesse suhtub 38% elanikkonnast väga hästi ja 42% üldiselt hästi. Halvasti suhtub neisse vaid üks protsent küsitletutest. Valdavalt positiivne on ka suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse: väga hästi suhtub neisse 36% ja üldiselt hästi 35% küsitletutest. Kui kaitseväelastesse suhtumises eestlaste ja muude rahvuste vahel erinevust pole (väga või üldiselt hästi suhtub võrdselt 80 protsenti), siis kaitseliitlastesse suhtuvad muust rahvusest vastajad reserveeritumalt (eestlastest 82% ja mitte-eestlastest 51%).  Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks ja sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele. Need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 28 ja 24 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes tõuseb esikohale pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (53%) ning teisele õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemist (mõlemad 47%). Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis muust rahvusest elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.  Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest neli protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 29 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks selle organisatsiooniga kindlasti valmis liituma 4% ja arvatavasti liituks 16%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.  Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 76% elanikkonnast, mida on viie protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 91 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Võrreldes märtsiga on toetus NATOle mitte- eestlase seas kasvanud 12 protsendipunkti võrra.  Küsimuses selle kohta, millist abi on Eestil NATO-lt sõjalise ohu korral oodata, oli vastajatel võimalik anda mitu vastust. 53 protsenti küsitletuist leidis, et NATO osutaks konflikti puhkedes otsest sõjalist abi ning 42% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis 18% küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 9 protsenti.  Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 68 protsenti küsitletutest (eestlastest 78%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 72% elanikkonnast (89% eestlastest, kuid vaid 37 protsenti mitte-eestlastest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.  Küsimusele, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas, andis 77 protsenti eestlastest vastuseks, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks. Muust rahvusest vastajate enamik (40%) NATO kohaolekus Eesti turvalisusele mõju ei näe, suuremat turvalisust tajub 29 protsenti. Turu-uuringute AS 7 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium  Oktoobris 2017 esitasime esimest korda küsimuse, milliste omadussõnadega iseloomustavad vastajad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdureid. Seekord olid tulemused üldjoontes samad kui aasta tagasi. Sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest kõige sagedamini kordub „professionaalsed“. Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“, „heade kavatsustega“, „viisakad“, „võimekad“, „pühendunud“ ja „Eestist hästi informeeritud“. Eesti suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 7 protsenti, mitteusaldusväärseks 4 protsenti.  68% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (73%), mitte-eestlastel madalam (57%), kuid on võrreldes märtsiga kasvanud kümne protsendipunkti võrra.  Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 66%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (49%).  Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi all ning liitlasriikide vahelise koostöö raames toimuvatel missioonidel. Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone (82%), siis muust rahvusest vastajate puhul on sellel, millise organisatsiooni egiidi all missioon toimub, suurem tähtsus. Kõige toetavam on mitte-eestlaste suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult või pigem toetab 58%). Liitlasriikide vahelise koostöö raames toimuvaid missioone toetab 57% ja Euroopa Liidu missioone 56 protsenti. Toetus NATO missioonidele jääb sellest veelgi madalamaks (toetab 47%).  Kui eelmises küsitluses toetas Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist 55 protsenti ja Euroopa Liidu ühiste relvajõudude loomist 45 protsenti küsitletutest, siis seekord esitati küsimus Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaitsekoostöö suurendamise kohta. Abstraktselt sõnastatud kaitsekoostööd toetab avalik arvamus rohkem kui konkreetselt sõnastatud ettepanekuid ühise piirivalve ja relvajõudude loomiseks – selle poolt on 75% küsitletutest.  Sõna „veteran“ on venekeelses arvamusruumis tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga – 38 protsenti eestlastest ja 67 protsenti muust rahvusest vastajatest peab veteranideks just Suurest Isamaasõjast osavõtnud. 34 protsenti eestikeelsetest vastajatest on omaks võtnud riikliku veteranipoliitika käsitluse veteranidest kui Eesti kaitseväe missioonidel osalenutest (mitte- eestlastest 11 protsenti).  Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi kõikide küsitluste. Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 84 protsenti küsitletutest. Toetus riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.  Kõige olulisemateks infokanaliteks riigikaitse teemalise informatsiooni saamisel on ootuspäraselt televisioon (väga või küllalt oluline 82% vastanute jaoks) ja raadio (71%), enam kui poolte küsitletute jaoks on väga või küllalt olulised ka uudisteportaalid (63%) ja ajalehed (56%). Kuid nende vahele mahub ka vahetu suhtlus teiste inimestega (68%), mis jääb televisioonile küll alla, olles pea sama oluline kui raadio vahendusel saadav info. Turu-uuringute AS 8 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 4. kuni - 23. oktoobrini 2018. aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:  Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;  Riiklike institutsioonide (sh. kaitseväe ja kaitseliidu) usaldusväärsus;  Hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;  Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;  Inimeste kaitsetahe ning käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;  Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;  Suhtumine NATO liitlaste üksuste Eestis viibimisele ning arvamused liitlasvägede sõduritest;  Suhtumine Eesti riigikaitse ülesehitusse, sh. meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;  Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;  Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja rahvusvahelisest riigikaitse alasest koostööst;  Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides;  Arusaamad veteranipoliitikast. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 100 881 inimest (ESA, 01.01.2018.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi. Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Turu-uuringute AS 9 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% 2 Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 65 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1215 intervjuud 100 erinevas küsitluspunktis. Vastanute sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1. Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Küsitlustöö tulemused Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 565 Kedagi pole kodus 2384 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 83 Keelduti kontaktist 647 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 800 Muu mittetoimumise põhjus 163 Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 149 Kokkuvõte Kokku aadresse 6006 Korduvvisiite 1427 Korrektselt täidetud küsimustikke 1215 Turu-uuringute AS 10 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 3 Küsitlusvalimi kaalumine ja andmetöötlus Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 25.0. Küsitlusvalimi väiksemad erinevused küsitlusmudelist viidi kaalumise teel elanikkonna sotsiaal- demograafilisest mudeliga vastavusse. Kasutati kahte sorti kaalusid. Kuna tavapärasele küsitlusvalimile lisaks viidi läbi 200 venekeelset intervjuud täiendava mitte-eestlaste valimi põhjal, siis on andmefailis sisalduvad üldkaalud mõeldud selleks, et viia küsitlusvalimi sotsiaal- demograafiline koosseis vastavusse kogu elanikkonna üldmudeliga, sh ka eestlaste ja mitte-eestlaste õige proportsiooniga. Selleks tuleb suurendada eestlaste osakaalu ja vähendada teadlikult üle- esindatud mitte-eestlaste oma. Täiendavalt on aga loodud kaalud ka eraldi eestlaste ja muust rahvusest vastajate valimi kaalumiseks. Nende puhul jääb eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal samaks, kuid neis arvestatakse täpsemalt eestlaste ja muust rahvusest elanikkonna erinevat soolist ja vanuselist koosseisu. Neid kaale on mõtet kasutada siis, kui analüüsitakse eraldi ja sügavamalt vastavalt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakuid. Käesolevas aruandes esitatud näitajad on pärit üldkaaludega kaalutud üldjaotusest (vt. Joonis 1). Lisades esitatud sagedustabelid eestlaste ja muust rahvusest vastajate kohta on aga kaalutud eraldi nende andmekogude kaalumiseks mõeldud kaaludega. Seetõttu esineb üldjaotuste ning eraldi eestlaste ja muust rahvusest vastajate lõikes kaalutud tabelite vahel marginaalseid erinevusi. Turu-uuringute AS 11 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 1 – Lõppvalimi kaalutud sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1215 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 SUGU Mees 46 Naine 54 RAHVUS Eesti 68 Muu 32 KODAKONDSUS Eesti 83 Venemaa 7 muu riik 3 määratlemata 7 VANUS 15- 19 a. 7 20- 29 a. 13 30- 39 a. 18 40- 49 a. 16 50- 59 a. 19 60 ja rohkem 27 HARIDUS Alg- või põhiharidus 14 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 58 Kõrgharidus 28 SISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 300 € 6 301-400 € 10 401-650 € 29 651+ € 27 ei soovi/ ei oska öelda 28 REGIOON Tallinn 32 Põhja-Eesti 16 Ida-Virumaa 11 Lääne-Eesti 12 Kesk-Eesti 7 Lõuna-Eesti 22 LINN/MAA linn 69 maa 31 Turu-uuringute AS 12 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 4 Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk, Kaja Södor, Roman Vjazemski. Andmetöötlus ja tabelid: Marina Karpištšenko Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane Kontaktandmed:  Üldtelefon: 585 29 700  E-post: [email protected]  Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee  Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed:  Telefon: 5515200  E-post: [email protected] Turu-uuringute AS 13 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab muuhulgas ka see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Selle teada saamiseks küsisime, kas olukorda Eestis nähakse arenemas paremuse või halvemuse suunas. Hinnangud muutustele Eesti elus on järjest paranenud juba alates 2015. aastast. Seda, et Eesti elu on muutunud paremuse poole, leiab 42 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab 18 protsenti küsitletutest (Joonis 2). Kui eestlaste positiivsete vastuste osakaal ei ole viimastel aastatel oluliselt muutnud, siis võrreldes eelmise küsitlusega on märgatavalt paranenud muust rahvusest inimeste hinnangud muutustele Eesti elus. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 42 34 18 6 2018/03 40 35 21 4 2017/10 41 35 21 3 2017/03 39 38 20 3 2016/10 32 38 26 4 2016/03 26 41 29 4 RAHVUS Eesti (2018/10) 41 34 20 5 Eesti (2018/03) 40 34 23 3 Eesti (2017/10) 44 37 17 2 Muu (2018/10) 45 35 15 5 Muu (2018/03) 39 36 17 8 Muu (2017/10) 36 31 29 4 Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub 54 protsenti. Kesk- või kesk-eriharidusega vastajatest arvab nii 38 protsenti, vähem kui keskharidust omavatest vastajaist aga 34%. Paremuse poole näevad Eesti elu muutumas nooremad vastajad: alla 40 aastastest tajuvad muutusi paremuse poole ligi pooled, 50 aastaste ja vanemate seas on hinnanguid elu paremuse poole muutumisele ja samaks jäämisele enam-vähem võrdselt. Turu-uuringute AS 14 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord: sissetulekurühmas 301-400 eurot ühe leibkonna liikme kohta kuus näeb muutusi paremusele 26 protsenti, 401-650 eurot 39 protsenti ja 650 eurot ja rohkem 51 protsenti. Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, milline on vastajate emotsionaalne suhe Eestisse - kas siin elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt. Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on viimase kolme küsitluse jooksul veidi kasvanud: kui aasta tagasi andis sellise vastuse 55 protsenti küsitletutest, siis tänavu kevadel 59 protsenti ja seekord 61 protsenti. Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvate vastajate osakaal olnud enam vähem stabiilne, kõikudes vahemikus 63 kuni 68 protsendini. Muust rahvusest vastajate seas näeme aga oktoobris nende vastuste osakaalu märgatavat kasvu 49 protsendini, mida on üle kümne protsendi enam kui aasta tagasi (Joonis 3). Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 26 35 5 29 5 2018/03 26 33 4 33 4 2017/10 23 32 4 35 6 RAHVUS Eesti (2018/10) 30 35 5 26 4 Eesti (2018/03) 32 36 1 28 3 Eesti (2017/10) 29 34 4 28 5 Muu (2018/10) 15 34 8 36 7 Muu (2018/03) 14 27 7 45 7 Muu (2017/10) 10 28 5 48 9 Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt muust rahvusest määratlemata kodakondsusega vastajad – vastuse väga või küllalt sageli annab neist vaid 33 protsenti, Venemaa kodanikest 39 protsenti. Mitte-eestlastest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 58 protsenti, mitte kunagi – 5 protsenti. Turu-uuringute AS 15 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. Viimases küsitluses lisati institutsioonide loetellu ka kohalikud omavalitsused ja kohtusüsteem. 2.1 Institutsioonide usaldusväärsus Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam päästeteenistust – päästjaid usaldab tervelt 94% Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei (86%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (72%) ja Vabariigi President (71%) (Joonis 4). Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus oktoobris 2018 (%; N = kõik vastajad) Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 Päästeteenistused -1 95 94 Politsei ja Piirivalve -9 86 77 Kaitsevägi -14 75 61 Kaitseliit -11 72 61 President -20 71 51 Kohalikud omavalitsused -24 67 43 NATO -23 63 40 Euroopa Liit -26 64 38 Peaminister -27 64 37 Kohtusüsteem -24 56 32 Valitsus -34 57 23 Riigikogu -37 54 17 Ehkki traditsiooniliselt pälvivad kõige vähem usaldust poliitilised institutsioonid, on ka riigikogu ja valitsuse usaldusväärsuse saldo (usaldajate ja mitte-usaldajate osakaalude vahe) võrreldes eelmise valitsuse võimuperioodiga olnud viimase kahe aasta jooksul olnud plusspoolel ning on võrreldes märtsikuuga ka oluliselt kasvanud. Nii valitsust kui ka riigikogu usaldab enam kui pool elanikkonnast. Turu-uuringute AS 16 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Kohalikud omavalitsused (usaldab 67%) ja peaminister (64%) pälvivad valitsusest ja riigikogust mõnevõrra suuremat usaldust, mis on ligikaudu samal tasemel Euroopa Liidu ja NATO usaldusväärsusega. Neist väiksemat usaldusväärsust saab kohtusüsteem (56%), kuid selle kohta osatakse ka kõige vähem hinnanguid anda (ei oska öelda vastab 21% küsitletutest). Eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduses institutsioonide vastu esineb küllalt suuri erinevusi. (Joonis 5). Päästeteenistuse, kohtusüsteemi, politsei- ja piirivalve ning Euroopa Liidu vastu on eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduse erinevus suhteliselt väike, kuid NATO, kaitseväe ja Kaitseliidu puhul on erinevused suured. 20 protsenti on erinevus ka Vabariigi Presidendi usaldusväärsuses. Pikka aega oli eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel suur vahe ka valitsuse ja riigikogu usaldamises (eestlaste usaldus oli märgatavalt suurem kui muust rahvusest vastajatel), kuid juba 2018 aasta kevadel usalduse tasemed võrdsustusid ning oktoobris 2018 usaldavad venekeelsed vastajad riigikogu, valitsust ja peaministrit eestlastest veidi rohkemgi. Kohalike omavalitsuste vastu on aga muust rahvusest vastajate usaldus 11 protsendipunkti võrra kõrgem kui eestlastel. Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eestlaste ja muust rahvusest elanike silmis oktoobris 2018 (täielikult ja pigem usaldab %; N = kõik vastajad) Eestlased Muu rahvus 0 20 40 60 80 100 120 Päästeteenistused 97 93 Politsei ja Piirivalve 89 81 Kaitsevägi 85 54 Kaitseliit 84 46 President 77 57 Kohalikud 64 omavalitsused 75 NATO 75 37 Euroopa Liit 65 61 Peaminister 62 70 Kohtusüsteem 57 52 Valitsus 56 59 Riigikogu 52 57 Turu-uuringute AS 17 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 2.1 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga teisel kohal, usaldas 2018. aasta oktoobris 75% Eesti elanikest. Eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes kaitseväele on endiselt väga suur erinevus – seda usaldab 85 protsenti eestlastest ja 54% mitte-eestlastest. (Joonis 6). Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas 2018. aasta oktoobris 72% Eesti elanikest (aasta tagasi 71%), seejuures 85 protsenti eestlastest ja 46% mitte-eestlastest. (Joonis 7). Turu-uuringute AS 18 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2018; eestlaste ja muust rahvusest elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muu rahvus 100 91 90 90 92 89 85 84 85 84 87 89 88 87 91 90 90 91 92 88 91 90 90 92 93 90 87 85 84 82 84 86 79 81 79 80 81 80 73 74 74 84 83 84 83 82 64 67 75 79 76 74 80 78 79 81 76 81 81 80 83 79 82 78 78 77 75 79 76 7775 74 71 73 73 75 74 75 76 75 58 68 68 60 67 65 66 67 64 59 61 62 62 62 62 53 56 58 60 58 60 60 59 60 58 54 55 56 58 53 54 49 52 53 52 53 51 51 40 49 50 48 49 48 49 51 47 45 45 39 40 40 35 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2018; ; eestlaste ja muust rahvusest elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muu rahvus 100 89 86 84 85 85 85 85 86 86 87 86 87 84 77 74 74 77 79 77 79 80 82 82 79 75 76 80 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 74 75 73 74 60 54 55 71 68 71 70 71 71 71 71 74 72 48 50 68 65 66 68 64 68 67 69 64 62 65 64 39 41 39 57 58 58 56 59 56 54 58 59 57 53 51 40 45 42 48 45 47 42 46 43 42 42 43 48 46 42 40 46 46 39 40 40 41 38 40 36 38 37 38 35 36 36 37 36 37 20 30 32 31 34 33 33 34 25 27 20 23 22 22 23 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Turu-uuringute AS 19 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate sellest, milliseks hindab avalikkus julgeoleku alast olukorda Eestis ja maailmas, milliseid ohtusid nähakse lähemate aastate jooksul julgeolekule ning mis aitaks tagada Eesti riigi suuremat julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas Küsimust, millega vastajatel palutakse hinnata maailma julgeolekuolukorra muutumist, on esitatud juba alates 2000. aastast ja see kõlab järgmiselt: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge. Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu oletas 66 protsenti küsitletutest, on ohutunne hakanud vähenema – märtsis 2018 prognoosis ebaturvalisuse kasvu 61%, seekordses küsitluses 52%. 13% usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 24% arvab, et olukord püsib muutumatuna (Joonis 8). Kahanenud on nii eestlaste kui ka muust rahvusest vastajate ohutaju: eestlastel 68 protsendilt 57 protsendile, mitte-eestlastel 46 protsendilt 42 protsendile. Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 13 24 52 10 2018/03 10 22 61 7 2017/10 9 19 66 6 2016/10 10 20 63 7 2015/10 7 16 71 6 RAHVUS Eesti (10/2018) 12 21 57 10 Eesti (03/2018) 7 19 68 6 Eesti (10/2017) 9 16 70 5 Muu (10/2018) 16 31 42 11 Muu (03/2018) 15 30 46 9 Muu (10/2017) 10 24 57 9 Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Sellelt on näha, et alates 2014 aasta kevadest, kui sai alguse Ukraina kriis, püsis ebaturvalisuse ja sõjaliste konfliktide kasvu kartvate vastajate osakaal kogu aeg 60 protsendist kõrgemal, ulatudes kolmes küsitluses koguni üle 70 protsendi. Alles viimases küsitluses on see langenud taas alla 60 protsendi, püsides siiski kõrgena. Turu-uuringute AS 20 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 70 71 72 65 66 63 66 63 62 61 56 56 57 56 58 53 51 49 52 60 47 50 47 44 50 48 48 49 46 50 43 41 43 40 43 45 44 44 40 41 34 40 25 17 17 18 20 18 15 12 14 15 13 13 12 13 15 12 12 14 12 15 11 11 14 14 13 12 15 15 20 7 9 10 8 7 7 7 10 10 9 10 13 25 23 0 01/2000 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 3.2 Julgeolek Eestis Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes? Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna ning sarnaselt olukorraga maailmas on ka Eesti suhtes ohutaju vähenenud. Turvalisemat arengut prognoosib 30 protsenti, ebaturvalisemat vaid 19 protsenti. Hinnangud on sarnased 2015 aasta märtsiga. hindab Eestit Võrreldes venekeelsete vastajatega on eestlaste seas rohkem nii suurema turvalisuse kui ka ebaturvalisuse prognoosijaid, venekeelsed vastajad eeldavad rohkem olukorra samaks jäämist (Joonis 10). Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 30 35 19 16 2018/03 23 38 23 16 2017/10 27 33 25 15 2016/10 20 34 29 16 2015/10 23 31 31 15 2015/03 32 32 19 17 RAHVUS Eesti (10/2018) 32 31 21 16 Eesti (03/2018) 25 36 25 14 Eesti (10/2017) 30 29 28 13 Muu (10/2018) 25 44 13 18 Muu (03/2018) 19 43 19 19 Muu (10/2017) 22 42 20 16 Turu-uuringute AS 21 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 3.3 Ohud maailma julgeolekule Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates erinevad tegurid ohtu rahule ja julgeolekule maailmas. Võrreldes varasemate küsitlustega vastajatele hindamiseks esitatud ohtude nimekirja pisut muudeti. Sellest jäi välja Islamiriigi tegevus, mis seni oli ohtude pingereas esikohal. Sinna lisati aga küberrünnakud ning väärinfo ja valeuudiste laialdane levik. Mõlemad lisatud kategooriad tõusid nelja olulisema ohu hulka. Kui vaadata koos hinnanguid „see kindlasti“ ja „mõningal määral ka see“; siis peetakse kõiki küsimustikus loetletud ohte maailma julgeolekut ohustavateks enam kui 60 protsendi ning viit ohtu enam kui 80 protsendi küsitletute poolt. Kõige olulisemaks ohuks peetakse terrorivõrgustike tegevust, ehkki selle ohtlikkuse tase on vähenemas. Terrorivõrgustikke peab kindlasti ohtlikuks 50 protsenti ja mõningal määral ohtlikuks 37 protsenti küsitletutest. Sama ohtlikuks peetakse ka küberrünnakuid: kindlasti 50 protsenti ja mõningal määral 35 protsenti. Kolmandal kohal on sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse, mida veel 2017 kevadel pidas kindlasti ohuks 57 protsenti, seekord aga 44 protsenti küsitletutest. Neljandal kohal on väärinfo ja valeuudiste levik (kindlasti 37%, mõningal määral 44%). Järgnevad ülemaailmne majanduskriis (kindlasti 36%, mõningal määral 45%) ja globaalsed kliimamuutused (32% ja 45%). Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides kogub viimati nimetatutest küll rohkem hinnanguid „see kindlasti“ (37%), kuid koos vastusega „mõningal määral“ on Venemaa oht taandunud üsna pingerea lõppu (70%). 30 protsendi küsitletute poolt peetakse kindlasti ohtlikuks ka organiseeritud kuritegevust. Sõda Süürias ja Ida-Ukrainas ning Põhja-Korea tegevus on aktuaalsust kaotanud: kindlasti peab neid maailma julgeolekule ohtlikuks alla 30 protsendi küsitletutest, ehkki mõningal määral ohtlikeks hinnatakse neid endiselt enamiku vastanute poolt. Vähem oluliste ohtude hulka kuuluvad veel USA domineerimine maailmas, rikaste ja vaeste riikide vastuolud, Hiina võimsuse ja mõjuvõimu kasv maailmas ning epideemiate levik. Kuid ka need ohud ületavad koos vastusega „mõningal määral“ 60 protsendi taseme (Joonis 11). Võrreldes eelmise küsitlusega on kasvanud vaid globaalsete kliimamuutuste ohtlikkuse tajumine, samale tasemele on jäänud ülemaailmse majanduskriisi, Venemaa mõju, organiseeritud kuritegevuse, rikaste ja vaeste riikide vastuolude ning epideemiate ohtlikuks pidamine. Ülejäänud ohtude aktuaalsus on kahanenud. Terrorivõrgustike tegevust, organiseeritud kuritegevust, USA mõju maailmas ning epideemiate levikut peavad venekeelsed vastajad ohtlikumaks kui eestlased; üsna sarnaselt hinnatakse sõjapõgenike ja pagulaste Euroopasse tulekut, väärinfo ja valeuudiste levikut, ülemaailmset majanduskriisi, globaalseid kliimamuutusi ja organiseeritud kuritegevust (vt. joonis 12). Ülejäänud ohte hindavad eestlased ohtlikumaks kui muust rahvusest vastanud. Kõige suurem erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks naaberriikides. Eestlaste jaoks see ohtlikkuselt teisel kohal (kindlasti peavad seda ohtlikuks 49% eestlastest vastajaist), venekeelsete vastajate jaoks jääb aga Venemaa ohtlikkuselt kolme vähemtähtsa ohu hulka koos Põhja-Korea ja Hiinaga. Turu-uuringute AS 22 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2017 - 2018 (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda 2018/10 50 37 6 7 2018/03 53 36 6 5 Terrorivõrgustike tegevus 2017/10 53 37 6 4 2017/03 61 32 43 Küberrünnakud 2018/10 50 35 6 9 2018/10 44 42 7 7 2018/03 50 40 6 4 Pagulaste sisseränne Euroopasse 2017/10 49 40 7 4 2017/03 57 36 43 Väärinfo ja valeuudised 2018/10 37 44 8 11 2018/10 37 33 21 9 2018/03 37 33 21 9 Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2017/10 29 38 26 7 2018/10 36 45 9 10 2018/03 36 46 9 9 Ülemaailmne majanduskriis 2017/10 26 52 13 9 2018/10 32 45 16 7 2018/03 29 46 21 4 Globaalsed kliimamuutused 2017/10 29 49 17 5 2017/03 22 52 19 7 2018/10 30 46 15 9 2018/03 30 48 16 6 Organiseeritud kuritegevus 2017/10 28 49 17 6 2018/10 27 46 14 13 2018/03 40 44 8 8 Sõda Süürias 2017/10 39 45 8 8 2017/03 43 41 9 7 2018/10 27 45 15 13 2018/03 30 48 13 9 USA domineerimine 2017/10 29 45 17 9 2018/10 26 49 15 10 2018/03 30 47 14 9 Relvakonflikt Ida-Ukrainas 2017/10 30 46 16 8 2018/10 25 50 13 12 2018/03 24 55 12 9 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2017/10 22 52 17 9 2018/10 22 46 21 11 2018/03 23 47 22 8 Epideemiate levik 2017/10 23 44 24 9 Põhja-Korea tegevus 2018/10 21 45 18 16 2018/03 44 38 9 9 Põhja-Korea tuumarelv 2017/10 50 34 9 7 2018/10 20 46 16 18 2018/03 26 46 15 13 Hiina võimsuse kasv 2017/10 19 48 20 13 0% 50% 100% Turu-uuringute AS 23 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2018 oktoobris (vastused „see kindlasti“ %; eestlaste ja muust rahvusest vastajate võrdlus) muud rahvused eestlased 0 20 40 60 Terrorivõrgustike tegevus 54 47 Küberrünnakud 34 57 Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas 42 45 Väärinfo ja valeuudised 38 37 Venemaa katsed taastada mõjuvõimu 12 49 Ülemaailmne majanduskriis 35 36 Globaalsed kliimamuutused 32 33 Organiseeritud kuritegevus 30 30 Sõda Süürias 18 31 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 34 24 Relvastatud konflikt Ida-Ukrainas 20 28 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 23 26 Epideemiate levik 25 20 Põhja-Korea 10 26 Hiina võimsuse kasv 12 24 Turu-uuringute AS 24 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 3.4 Ohud Eestile Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 15 erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul. Sarnaselt globaalsete ohuteguritega lisati ka siin nimistusse valeuudiste levik ning täiendavalt veel ka vihakõne levik. Varem nimistus olnud Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus asendati suure tööstusõnnetusega ja ulatusliku looduskeskkonna reostusega (Joonis 13). On neli ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks. Aasta aastalt on peetud üha tõenäolisemaks organiseeritud rünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut (väga või küllalt tõenäoline 67% küsitletute arvates). Olulisuselt teisele kohale tõusis esmakordselt küsitlusse lisatud valeuudiste levik (65 protsenti). Kolmandal kohal on märtsiga võrdselt tõenäoliseks hinnatud mõne välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58 protsenti). Ning neljandal kohal on ulatuslik merereostus, mida pidas väga või küllaltki tõenäoliseks 53 protsenti küsitletutest. Merereostuse tõenäosust hinnatakse märtsi küsitlusega võrreldes suuremaks. Üle 40 protsendi küsitletutest peab tõenäoliseks ka vihakõne levikut (45%) ja ulatuslikku looduskeskkonna reostust (43%), ülejäänud probleemide väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate osakaal jääb juba alla 30 protsendi. Kõige vähem tõenäolisteks hinnatakse vastajate poolt ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu (seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks 18-20 protsenti küsitletutest). Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Võrdselt tõenäoliseks peetakse ulatuslikku merereostust ja rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis. Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist peavad aga muust rahvusest vastajad veidi tõenäolisemaks kui eestlased. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 76% ja 48%), samuti pelgavad eestlased rohkem mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitikasse või majandusse (61% ja 50%). Kui ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut peab tõenäoliseks 19 kuni 23 protsenti eestlastest, siis mitte- eestlaste seas on seda ohtu tõenäoliseks pidavate vastajate osakaal 13-14 protsenti (Vt. Joonis 14). Turu-uuringute AS 25 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2018 märts/oktoober võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 20% 40% 60% 80% 100% Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) 2018/10 23 44 10 17 6 2018/03 29 40 9 16 6 Valeuudiste levik 2018/10 22 43 9 20 6 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või… mõjutamiseks oma huvides 2018/10 20 38 9 25 8 2018/03 21 38 7 24 10 Ulatuslik merereostus 2018/10 10 43 7 33 7 2018/03 8 40 6 38 8 Vihakõne levik 2018/10 11 34 12 31 12 Ulatuslik looduskeskkonna reostus 2018/10 8 35 6 40 11 Terrorirünnak/terroriakt 2018/10 5 23 7 50 15 2018/03 4 25 5 51 15 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 2018/10 4 24 8 45 19 2018/03 4 24 6 45 21 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 2018/10 3 23 13 40 21 2018/03 6 26 8 38 22 Suur tööstusõnnetus 2018/10 3 21 7 52 17 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas… 2018/10 3 19 11 45 22 2018/03 3 21 8 50 18 Massilised tänavarahutused 2018/10 2 19 5 49 25 2018/03 2 19 5 51 23 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2018/10 3 15 8 40 34 2018/03 5 18 6 41 30 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 2018/10 2 18 9 47 24 2018/03 2 18 6 48 26 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise… 2018/10 2 16 12 45 25 2018/03 1 20 10 45 24 Turu-uuringute AS 26 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eestlaste ja muust rahvusest vastajate hinnangute võrdlus 2018 oktoobris (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) eestlased 29 47 muud rahvused 10 38 Valeuudiste levik eestlased 25 41 muud rahvused 16 45 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või… mõjutamiseks oma huvides eestlased 23 38 muud rahvused 12 38 Ulatuslik merereostus eestlased 10 43 muud rahvused 11 43 Vihakõne levik eestlased 13 35 muud rahvused 7 33 Ulatuslik looduskeskkonna reostus eestlased 7 37 muud rahvused 9 31 Terrorirünnak/terroriakt eestlased 5 24 muud rahvused 3 22 Rahvuslikel või usulistel motiividel… kokkupõrked elanikkonna rühmade… eestlased 4 26 muud rahvused 5 19 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis eestlased 3 23 muud rahvused 3 23 Suur tööstusõnnetus eestlased 2 24 muud rahvused 4 16 Tuumakatastroof Eesti lähistel… eestlased 2 22 muud rahvused 4 15 Massilised tänavarahutused eestlased 2 19 muud rahvused 3 18 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine eestlased 2 15 muud rahvused 5 16 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne… eestlased 2 21 muud rahvused 2 12 Piiratud sõjaline rünnak mõne… eestlased 2 17 muud rahvused 1 12 Turu-uuringute AS 27 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest 2017 sügisel lülitati arvamusmonitooringusse küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude teemalist meediakajastust. Küsimus kõlas järgmiselt: Kuidas Teile tundub, kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? Nende vastajate osakaal, kelle arvates sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju, on aastaga vähenenud. On raske öelda, kas tegemist on hoiakute muutumisega või on muutunud hoopis vastava info osakaal meedias. Kui enam kui pooled eestlased leiavad, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse parasjagu, siis mitte-eestlaste enamiku arvates kajastatakse seda teemat ülearu palju – ehkki sellisel arvamusel olijaid on aastaga oluliselt vähemaks jäänud. Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvavad vaid 11 protsenti küsitletutest (Vt. Joonis 15). Joonis 15. Kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? 2017/2018 (%; N = kõik vastajad) liiga palju parasjagu liiga vähe ei oska öelda KÕIK 10/2018 28 48 11 13 03/2018 32 50 10 8 10/2017 39 46 8 7 eestlased 10/2018 21 56 13 10 03/2018 24 58 12 6 10/2017 32 54 9 5 muud rahvused 10/2018 43 33 6 18 03/2018 48 34 6 12 10/2017 52 29 7 12 0 20 40 60 80 100 Turu-uuringute AS 28 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 3.6 Julgeolekutagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on läbi kõigi varasemate küsitluste olnud esikohal Eesti riigi NATO liikmeks olek. Seda nimetab ka seekord kolme olulisema teguri seas 57 protsenti vastajaist. Võrreldes varasemaga on seda veidi vähem, kuid seda saab selgitada ühe täiendava kategooria lisamisega võimalike vastuste loetellu. Nimelt lisasime oktoobrikuises küsitluses vastuste hulk ka „elanike kaitsetahe“, mis tõusiski olulisuselt teiseks julgeolekugarantiiks 39 protsendiga. Kolmandal kohal on 29 protsendiga Eesti iseseiva kaitsevõime arendamine (Joonis 16). Neile kolmele tegurile järgneb, peamiselt muust rahvusest vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 46 protsenti muust rahvusest vastanutest ja vaid 15 protsenti eestikeelsetest vastajatest. Tasub märkida, et veel märtsi küsitluses valis selle vastuse 58 protsenti muust rahvusest vastajatest. Nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas saavad suhteliselt võrdset toetust Balti riikide kaitsealane koostöö (20%), kuulumine Euroopa Liitu (18%), koostöö Põhjamaadega (12%) ja osalemine rahvusvahelistel missioonidel (7%). Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini häid liitlassuhteid USA- ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist; muust rahvusest vastajad aga tähtsustavad eestlastest enam liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, OSCE). Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eestlaste ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus – oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muud rahvused 0 20 40 60 80 57 Kuulumine NATO-sse 70 29 39 Elanike kaitstahe 41 36 29 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 28 32 25 Koostöö ja head suhted Venemaaga 15 46 20 Balti riikide kaitsealane koostöö 22 17 Koostöö ja head suhted Ameerika 16 Ühendriikidega 19 10 Liitlaste relvajõudude üksuste alaline 18 viibimine Eestis 23 7 18 Kuulumine Euroopa Liitu 16 22 9 Kuulumine ÜRO-sse 7 14 12 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 13 10 Kuulumine Euroopa Julgeoleku- ja 7 Koostööorganisatsiooni (OSCE) 5 13 Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 7 operatsioonidel 8 7 Ei oska öelda 4 3 6 Turu-uuringute AS 29 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 4 Eesti inimeste kaitsetahe Kaitsetahet mõõdetakse selles uuringus kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende inimeste osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda – kui inimestel puudub arusaam oma võimalikust rollist sõjalise konflikti olukorras, pole põhjust eeldada ka kõrget kaitsevalmidust. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt 80 protsendi lähedal, kord sellele alla jäädes, siis taas ületades. Sarnaselt märtsiga pidas ka oktoobris 2018 relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79% Eesti elanikkonnast (Joonis 17). Eestlased vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui muust rahvusest inimesed, ent kui eestlaste seas pole hoiakud märtsiga võrreldes muutunud, siis muust rahvusest vastajate seas on toetus vastupanu osutamisele oluliselt kasvanud. Kindlasti vajalikuks peab vastupanu 51% eestlastest ja 42% venekeelsetest vastajatest. Vastupanu osutamist ei pea vajalikuks 11% eestlastest ja 10% muust rahvusest vastajatest, ent viimaste hulgas on oluliselt rohkem „ei oska öelda“ vastanuid (16%). Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 48 31 10 8 3 2018/03 47 32 10 8 3 2017/10 47 33 9 7 4 EESTLASED 2018/10 51 30 8 9 2 2018/03 51 31 8 8 2 MUUD RAHVUSED 2018/10 42 32 16 6 4 2018/03 37 33 18 8 4 Passiivset kaitsetahet väljendanute osakaal on olnud kõrge ka varasemates uuringutes, ehkki ajalises perspektiivis võib näha selle pooldajate osakaalu pidevat kasvu (Vt. Joonis 18). Eestlaste ja muust rahvusest vastajate võrdlustrend on esitatud Joonisel 19. Turu-uuringute AS 30 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 77 74 74 79 79 82 79 83 79 81 77 83 80 79 79 69 69 71 68 69 69 78 77 73 71 73 78 73 80 68 66 64 66 67 66 61 64 65 59 64 64 56 59 60 31 40 26 29 22 24 23 23 23 25 24 30 23 24 24 25 24 24 20 24 22 19 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 17 17 15 11 11 13 11 14 9 11 11 11 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Joonis 19. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eestlaste- ja mitte-eestlaste võrdlus 2006-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 100 89 88 82 83 82 82 84 82 80 79 80 79 80 81 79 81 81 77 77 79 78 80 73 75 74 69 83 83 80 80 77 73 72 74 70 70 71 70 71 71 70 70 60 69 66 68 68 68 65 63 62 63 40 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Turu-uuringute AS 31 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 79%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 60% elanikkonnast (Joonis 20). 28 protsenti Eesti elanikkonnast oleks kindlasti ja 32 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lööma. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 29 protsenti küsitletutest. Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte küsimuses erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 65%, siis mitte- eestlastest vaid 48%. Muust rahvusest Eesti kodanike seas on see protsent 57% (viie protsendipunkti võrra kõrgem kui märtsis), Venemaa kodanike seas 37% ja määratlemata kodakondsusega vastajate hulgas 32%. Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naiste ja vanemaealiste vastajate puhul (kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 71 protsenti, siis naistest vaid pooled; üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 48 protsenti). Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale, 2017-2018 võrdlus (%; N=kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 28 32 11 14 15 2018/03 29 28 12 15 16 2017/10 29 25 8 18 19 2017/03 31 30 8 15 16 RAHVUS (10/2018) eesti 32 33 7 15 13 muu 18 30 21 12 19 SUGU (10/2018) mees 40 31 10 11 8 naine 18 32 13 16 21 Kui vaadata üksnes meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, saame aktiivsest kaitsetahtest positiivsema pildi. Meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 77 protsenti, seejuures 79% eestlastest ja 71% muust rahvusest vastanutest (vt Tabel 3). Turu-uuringute AS 32 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Tabel 3 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides rahvuse lõikes RAHVUS KÕIK 15-34 35-49 50-64 65+ Eesti 79% 76% 88% 78% 69% Vene v. muu 71% 67% 96% 63% X KÕIK mehed/kodanikud 77% 73% 89% 76% 65% X – üle 65 aastaste mitte-eestlastest meeste vanusegruppi kuulus vaid 5 respondenti, mistõttu ei saa tulemust pidada statistiliselt usaldusväärseks Kui vaadata kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata või Venemaa kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2014 aasta lõpus langes see taas alla 50 protsendi. Viimasel kahel aastal on venekeelse elanikkonna aktiivne kaitsetahe ulatunud taas üle 50 protsendi ning on viimases, oktoobrikuises küsitluses tõusnud kõrgeimale tasemele pärast 2007. aastat. Turu-uuringute AS 33 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 74 73 74 74 68 67 69 73 69 70 71 71 70 69 71 70 70 69 71 67 67 66 64 64 66 66 64 68 65 67 68 66 66 64 65 60 63 61 61 65 64 63 58 64 63 62 62 60 62 64 62 57 7170 57 55 54 54 60 53 54 61 59 66 66 65 60 53 54 52 51 52 51 52 52 51 63 61 63 63 48 46 52 47 47 59 45 46 57 57 59 56 58 59 56 43 44 40 52 50 52 52 39 40 49 51 51 49 40 46 45 43 44 44 43 41 44 42 43 43 38 39 38 38 39 38 33 36 35 36 33 35 37 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Turu-uuringute AS 34 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist ligi viiendik eestimaalastest – see näitaja on olnud juba mitu aastat ligikaudu samal tasemel. 5% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14% teeks seda tõenäoliselt. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 70 protsenti elanikest (Joonis 22). Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 20%) ning nooremad inimesed: alla 20 aastastest kavatseks lahkuda 39 protsenti, 20-29 aastastest 27 protsenti ja 30-39 aastastest 28 protsenti. Alates 50 eluaastast soov sõjaohu korral Eestist lahkuda järsult langeb ning kõige vähem on võimalikke lahkujaid 60 aastast vanemate inimeste seas. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti. Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 5 14 11 26 44 2018/03 5 15 13 30 37 2017/10 7 15 10 27 41 RAHVUS (10/2018) eesti 4 12 10 29 45 muu 6 16 17 20 41 SUGU (10/2018) mees 5 12 10 30 43 naine 5 15 12 23 45 VANUS (10/2018) 15-19 11 28 15 22 24 20-29 11 16 23 26 24 30-39 6 22 16 31 25 40-49 5 14 11 36 34 50-59 2 12 10 26 50 60 + 2 5 3 18 72 Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme mitte-eestlaste lahkumissoovi tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis eriti kõrge 42 protsendi tasemele ning on seejärel püsinud 30-protsendi piiril. Viimases kolmes küsitluses on lahkuda soovijate osakaal jäänud alla 30 protsendi. Eestlaste lahkumissoov tõusis 20 protsendi piirile majanduskriisi aastatel 2010-2013. Kui viimastes küsitlustes näitas see taas kasvutendentsi, siis oktoobris on tõenäoliste lahkujate osakaal taas kahanenud (Vt. Joonis 23). Turu-uuringute AS 35 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eestlaste – mitte-eestlaste võrdlus 2000-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused 50 42 40 38 37 36 33 32 32 32 30 30 31 30 25 26 25 27 27 27 27 26 23 24 24 25 24 24 24 22 21 21 22 21 23 22 19 19 20 18 18 20 14 15 16 16 16 21 13 20 20 19 21 19 20 19 17 16 17 18 19 18 19 15 15 15 15 15 16 15 16 16 16 16 10 14 14 12 13 13 12 12 11 11 10 13 13 13 13 13 13 12 10 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Turu-uuringute AS 36 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et inimesed hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt – vaid veidi üle viiendiku küsitletutest vastab, et teavad vähemalt üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 70 protsenti ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud. Hinnangud oma informeeritusele on langenud tagasi 2016 aasta tasemele (Joonis 24). Selle põhjusena võib oletada asjaolu, et vajadusest elanikkonna parema informeerimise järele kriisolukordades on avalikkuses varasemast rohkem juttu olnud. Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt Üldiselt küll Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 7 15 8 37 33 2018/03 8 19 8 35 30 2017/10 9 17 5 36 33 2017/03 9 19 6 36 30 2016/10 7 14 10 35 34 RAHVUS (10/2018) Eesti 8 16 7 39 30 Muu 6 14 8 32 40 SUGU (10/2018) Mees 10 21 8 37 24 Naine 5 10 7 37 41 VANUS (10/2018) 15-19 8 25 7 32 28 20-29 12 21 4 37 26 30-39 11 15 6 43 25 40-49 11 11 5 46 27 50-59 4 15 6 41 34 60 + 3 13 11 26 47 Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (31% vs 15%), mida võib selgitada nende suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Kuid hinnang oma informeeritusele on langenud nii meeste kui naiste seas. Eestlaste ja muust rahvuste informeerituse erinevus on kahanemas, ehkki eestlastel on see mõnevõrra parem (vastavalt 24% vs 20%). Kõige paremini peavad end informeerituks alla 30 aastased (33%), vanuse kasvades aga hinnang oma informeeritusele järjest väheneb ja üle 60 aastastest peab end informeerituks vaid 16 protsenti. Turu-uuringute AS 37 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaletungi korral, on olnud läbi kõikide küsitluste madalal tasemel, sisaldub alates novembrist 2014 uuringus küsimus selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni. Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat. Teemade olulisusjärjestuses ja -tasemes selle perioodi jooksul olulisi muutusi pole toimunud. Neli olulisemat teemat, mis on tõusnud olulisemate sekka kõigis küsitlustes, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust (46%); kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda (34%), kuidas korraldatakse evakueerimist (32%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud küsimusi (32%). Ülejäänud teemad on juba järgu võrra vähemolulised: millised on kohustused riigikaitses ja kuidas korraldatakse mobilisatsiooni pakub huvi viiendikule küsitletutest, kusjuures keskmisest enam on need teemad olulised meessoost vastajatele (Joonis 25). Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) KÕIK naised mehed 0 10 20 30 40 50 60 46 Kuidas teavitatakse avalikkust 48 44 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud 34 lahingutegevuse piirkonda 37 31 Kuidas korraldatakse evakueerimist 32 lahingutegevuse eest 34 30 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 32 majapidamisega seotud probleeme 37 26 22 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 17 28 Kuidas ja millised avalikud teenused on 20 kättesaadavad 21 19 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe 19 toetamisse 16 24 18 Millised on Teie kohustused riigikaitses 13 24 Millised on Teie riigikaitse alased kohustused 11 põhitöökohas 10 14 Eelkõige torkabki silma meeste ja naissoost vastajate erinev infovajadus. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, millised on nende kohustused riigikaitses ja kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse. Naised seevastu sooviksid meestega võrreldes rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni, ning esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta. Turu-uuringute AS 38 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel. 5.1 Riigi kaitsevõime olulisus teiste arendamist vajavate ühiskonnaelu valdkondade seas Alates 2000 aastast toimunud küsitlustes on paaril korral vastajatel palutud etteantuid loetelust nimetada kuni viis ühiskonnaelu valdkonda, mille arendamisele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama. Loetelus sisaldus 14 erinevat teemat. Viimati esitati see küsimus 2017. aasta märtsis. Olulisi muutusi erinevate ühiskonnaelu valdkondade tähtsustamises ei ole toimunud. Kõige olulisemateks peetakse inimeste heaolu suurendamist (67%), tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist (57%) ning sotsiaalse kindlustunde tõstmist (56%). Kui märtsis 2017 oli olulisuselt teisel kohal majanduse arengu tagamine (59%), siis seekord on see teema langenud neljandaks (54%). Inimesed teavad, et majandus areneb, kuid küsimus on selles, kuidas tavkodanik sellest osa saab (Joonis 26). Kõik ülejäänud teemad on avaliku arvamuse jaoks juba järgu võrra vähem olulised, seejuures jääb riigi kaitsevõime tugevdamine jääb 14 ülesande seas 17 protsendiga alles kümnendale kohale. Sellest olulisemaks peetakse näiteks keskkonnakaitse tõhustamist (22%), sellest vähem oluliseks aga sisserände reguleerimist, lõimumispoliitikat ja riigijuhtimise demokraatlikkust. Joonis 26. Mida Te peate käesoleval ajal olulisemateks valdkondadeks Eesti ühiskonnas, millele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama? (%; N = kõik vastajad) märts 2017 oktoober 2018 Inimeste heaolu suurendamine, elatustaseme… 66 67 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine 55 57 Sotsiaalse kindlustunde tõstmine, pensionite ja… 53 56 Majanduse arengu tagamine 59 54 Ühiskonna turvalisuse tagamine, võitlus… 29 30 Maaelu ja põllumajanduse areng 33 28 Hariduse ja kultuuri areng 29 28 Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamine 25 23 Keskkonnakaitse tõhustamine 19 22 Riigi kaitsevõime tugevdamine 20 17 Sündivuse suurendamine 16 16 Riigijuhtimise demokraatlikkuse suurendamine,… 7 13 Sisserände reguleerimine 14 12 Eestis elavate erinevate rahvuste lõimumine 12 11 0 20 40 60 80 Turu-uuringute AS 39 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 5.2 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Seekordses küsitluses pidas Eesti kaitsmist kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53 protsenti küsitletutest. Sama suur oli selliste vastajate osakaal ka märtsis. Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on 31 protsenti (Joonis 27). Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 13 40 16 25 6 2018/03 13 40 17 24 6 2017/10 14 38 13 27 8 2017/03 14 42 12 24 8 RAHVUS (10/2018) Eesti 16 43 11 26 4 Muu 8 34 23 24 11 Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem muust rahvusest vastajate seas: vastavalt 59% ja 42%. Eestlaste seas on see näitaja kahe protsendipunkti võrra langenud (märtsis oli see 61%), muust rahvusest vastajate seas aga kuue protsendipunkti võrra tõusnud (36%). Muust rahvusest Eesti kodanike arvamus on oluliselt erinev Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega vastajate omast. Kui muust rahvusest Eesti kodanikest usub Eesti kaitstavusse 47 protsenti, siis Venemaa kodanikest 32% ja määratlemata kodakondsusega vastajaist 30 protsenti. Turu-uuringute AS 40 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 5.3 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Eesti inimeste toetus riigikaitse rahastamisele on olnud kõrge arvamusmonitooringu algusaastatest peale. NATO-ga liitumise järel oli mõne-aastane periood (eelkõige aastatel 2006 – 2008), mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulutused NATO nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Pärast seda, kui kahe protsendi kriteerium täideti ja viimastel aastatel isegi ületati, on kaitsekulutuste tõstmine kogunud varasemast vähem toetust ning suurem osa vastajatest pooldab praeguse taseme säilitamist. Toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes ka aastatel 2009 – 2013 majanduslanguse mõjul. Hinnates täna Eesti kaitsekulutuste mahtu, on pooled küsitletutest seisukohal , et kaitsekulutusi tuleks hoida praegusel tasemel (50%) (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist ja vähendamist pooldab võrdselt viiendik elanikkonnast. 10 protsenti küsitletutest ei oska oma seisukohta öelda. Eesti- ja venekeelsete vastajate hoiakutes võib näha suuri erinevusi. Venekeelsete elanike hulgas oli kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid olnud viimase kolme aasta jooksul üle 40 protsendi. Oktoobris 2018 sooviks kaitsekulutuste vähendamist 44 protsenti mitte-eestlastest. Samas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas – vastavalt 8 ja 7 protsenti. Kui veel aastal 2015 oli eestlaste seas kaitsekulutuste tõstmist toetavate vastajate osakaal üle 40 protsendi, siis tänaseks on see langenud 26 protsendini ning domineerimas on kaitsekulutuste praeguse taseme hoidmist toetav seisukoht (Joonis 29). Turu-uuringute AS 41 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 5 4 5 4 4 3 4 4 4 4 3 5 5 5 6 5 9 9 7 9 10 9 7 7 9 8 8 9 9 8 9 9 9 90% 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 9 10 10 8 9 9 9 11 12 11 12 12 6 10 11 11 11 11 11 10 10 10 9 10 9 12 10 13 11 9 16 15 6 80% 11 9 10 9 10 13 10 9 11 12 12 10 11 10 14 10 70% 18 8 10 60% 37 43 46 45 40 39 45 45 50 45 44 47 47 50% 53 47 51 48 38 48 45 44 43 46 47 50 52 48 35 45 44 52 48 40% 30% 35 28 20% 27 27 27 33 30 26 25 25 25 23 26 21 22 21 22 22 23 15 18 18 20 20 20 20 19 10% 15 17 15 16 17 6 7 6 9 9 6 7 8 12 6 6 6 7 7 8 0% 5 5 4 4 3 4 4 4 5 4 5 5 4 3 4 3 4 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2018 (%; N = kõik vastajad) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 47 47 49 52 50 41 42 45 40 44 45 46 43 44 45 44 42 37 39 38 40 35 36 30 33 35 35 35 43 29 28 29 37 26 26 30 23 23 24 28 33 23 20 32 33 31 32 31 31 19 20 24 27 20 17 13 11 15 15 13 11 11 12 10 15 18 11 12 11 11 9 8 10 9 15 15 19 10 9 7 8 8 7 6 9 7 9 4 10 9 5 7 4 4 4 9 7 9 7 7 8 8 7 6 7 0 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Turu-uuringute AS 42 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Hinnangud riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal olnud domineerivalt positiivsed – väga või küllaltki heaks hindavad selle ka 2018 oktoobris 70 protsenti küsitletutest (Joonis 30). Nagu enamike riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes muust rahvusest vastajatega: riigikaitse arendamist peab heaks või väga heaks 77% eestlastest ja 54% mitte-eestlastest. Siiski ei ole ka viimaste hulgas negatiivseid hinnanguid riigikaitse arendamisele sugugi rohkem kui eestlastel (vaid 8%), kuid oluliselt rohkem on „ei oska öelda“ vastanuid (38%). Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel; 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2018/10 9 61 23 61 2018/03 11 58 21 9 1 2017/10 12 60 18 8 2 2017/03 15 58 18 7 2 2016/10 11 57 20 9 3 2016/03 9 58 20 11 2 RAHVUS (10/2018) Eesti 8 69 16 61 Muu 12 42 38 6 2 Turu-uuringute AS 43 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Eesti välispiiri kaitstuse teema tõusis teravalt päevakorda 2014. aastal seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse. Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, domineerisid negatiivsed hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele, siis juba 2016 kevadeks olid positiivsed hinnangud jõudnud taas selgelt ülekaalu (Joonis 31). Oktoobris 2018 annab riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse hinnangu 21 protsenti küsitletutest. Võrreldes kevadega on hinnangud muutunud positiivsemaks. Eestlastelt pälvib riigipiiri kaitse veel pisut rohkem kriitikat kui muust rahvusest vastajatelt. Kui eestlastest hindab piiri kaitstust negatiivselt 27 protsenti, siis mitte-eestlastest vaid 10 protsenti. Positiivsete hinnangute osakaal on aga muust rahvusest vastanute seas kõrgem kui eestlaste hulgas (eestlased 59% ja muud rahvused 67%). Eriti drastiliselt erinesid hinnangud 2014 sügisel, mil vaid 27% eestlastest andis piiri kaitstusele positiivse hinnangu, halvaks või väga halvaks hindas selle 67%. Muust rahvusest vastanutest hindas Eesti idapiiri kaitse tookord halvaks või väga halvaks vaid 26 protsenti. Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele; 2014-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2018/10 9 52 18 18 3 2018/03 6 49 18 22 5 2017/10 8 48 17 22 5 2017/03 9 52 14 21 4 2016/10 5 46 16 25 8 2015/10 6 41 11 31 11 2014/11 6 30 11 37 16 RAHVUS (10/2018) Eesti 6 53 14 23 4 Muu 16 51 23 8 2 Turu-uuringute AS 44 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 5.6 Hinnang Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele Esimest korda lülitasime küsimustikku ka Eesti e-riigi kaitstuse teema. Nagu eelnevast nägime, peetakse küberrünnakuid kõige akuutsemaks Eesti riigi julgeolekut ohustavaks teguriks. Küllap seetõttu, et taolist ohtu kõige suuremaks peetakse, on ka hinnang selle valdkonna kaitstusele kõige kriitilisem: väga või küllaltki hästi kaitstuks peab meie e-riigi digiteenuseid ja infosüsteeme 55 protsenti küsitletutest, halvaks peab seda 22 protsenti (Joonis 32). Muidugi on tegemist valdkonnaga, mida paljud inimesed hinnata ei oska – ligi neljandik küsitletutest annab vastuseks „ei oska öelda“. Joonis 32. Hinnangud Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti KÕIK 9 46 23 18 4 Eestlane 6 47 21 22 4 Muu rahvus 15 46 26 10 3 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kui võrrelda kolmele valdkonnale sarnase skaala abil antud hinnanguid, saab kõige suuremalt hulgalt küsitletutest positiivsed hinnangud riigikaitse arendamine tervikuna, sellele järgneb välispiiri kaitse ja kõige vähem positiivseid hinnanguid saab e-riik (Joonis 33). Joonis 33. Hinnangute võrdlus Eesti riigikaitse arendamise, riigipiiri kaitse ning digiteenuste ja infosüsteemide kaitstuse osas (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti riigikaitse areng 9 61 23 61 välispiir 9 52 18 18 3 digiteenused ja infosüsteemid 9 46 23 18 4 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 45 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on läbi kõikide uuringuperioodi vältel läbi viidud küsitluste väga kõrge: ka 2018 oktoobris peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks 92% kõigist küsitletutest. Vaid 7% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestlastest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 69%, muust rahvusest vastajatest 48% (Joonis 34). Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kellest 78% peab seda kindlasti vajalikuks. 40 aastaste ja vanemate seas on ajateenistuse vajalikkuses kindlalt veendunud üle kuuekümne protsendi ja 30-39 aastaste seas enam kui pooled. Vaid alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, peavad seda kindlasti vajalikuks veidi üle 40 protsendi ning mittevajalikuks 15 protsenti. Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 62 30 1 6 1 RAHVUS Eesti 69 26 14 Muu 48 38 2 8 4 VANUS 15-19 a 40 43 2 13 2 20-29 a 43 39 3 11 4 30-39 a 56 35 1 8 40-49 a 62 34 4 50-59 a 66 28 141 60+ 78 18 121 Turu-uuringute AS 46 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud stabiilselt 90 protsenti ja rohkem (Joonis 35). Joonis 35. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik 100 80 93 94 93 89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91 90 93 92 94 92 87 88 88 86 85 90 91 90 60 40 13 20 11 10 10 11 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7 5 6 7 4 0 08/2011 10/2018 06/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 6.1.2. Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäiretega Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et ka väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 63 protsenti vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 36). Ka selles küsimuses on inimeste arvamused viimases kolmes küsitluses olnud väga stabiilsed. Eestlaste seas on toetus ajateenistuse kohustuse laiendamisele ka kergemate tervishäiretega noormeestele laialdane, muust rahvusest vastajad on selles suhtes veidi konservatiivsemad - 37% neist on arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust üldse läbima. Seda, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega, leiab 71 protsenti eestlastest ja 46 protsenti muust rahvusest vastajaist. Joonis 36. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid; 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 2018/10 12 63 21 4 2018/03 13 65 18 4 2017/10 13 66 18 3 RAHVUS (10/2018) Eesti 13 71 13 3 Muu 8 47 37 8 Turu-uuringute AS 47 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 6.1.3. Ajateenistusest kõrvale hoidmine Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 20% mõistab taolise käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 37). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 28%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist. Negatiivselt suhtuvate vastajate erinevus eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel selles küsimuses on pea kakskümmend protsenti: kõrvalehoidmisse suhtub negatiivselt vastavalt 70% ja 51%. Ajateenistusest kõrvale hoidmisse suhtuvad negatiivsemalt vanemad inimesed. Alla 30 aastastest vastajatest väljendavad ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist enam kui 40 protsenti. Samas hukkamõistev suhtumine vanuse kasvades pidavalt kasvab ning üle 60- aastastest suhtub kõrvalehoidmisse negatiivselt 76 protsenti. Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 20 44 7 28 1 2018/03 23 44 6 26 1 2017/10 25 43 6 25 1 2016/10 23 42 7 27 1 RAHVUS (10/2018) Eesti 22 48 5 24 1 Muu 16 35 11 36 2 VANUS (10/2018) 15-19 a 18 28 9 42 3 20-29 a 11 37 8 41 3 30-39 a 16 42 8 34 40-49 a 19 45 7 28 1 50-59 a 24 49 5 22 60 + a 27 49 5 18 1 Turu-uuringute AS 48 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 6.1.4. Naiste ajateenistus Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Alates 2016 sügisest on esitatud küsimus naiste ajateenistuse kohta järgmises formuleeringus: Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega? Võimalikke vastusevariante on välja pakutud kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik, naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka vabatahtlikult ajateenistuses osalema (vt. Joonis 38). Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult naised ei peaks ajateenistust üldse läbima ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 2 78 16 4 2018/03 3 78 17 2 2017/10 4 79 15 2 RAHVUS (10/2018) Eesti 3 84 11 2 Muu 2 66 29 3 VANUS (10/2018) 15-19 a 7 71 17 5 20-29 a 3 79 13 5 30-39 a 2 86 9 3 40-49 a 4 78 16 2 50-59 a 2 77 20 1 60+ a 1 75 20 4 Toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on valdav – seda toetab 78 protsenti küsitletutest ning selline suhtumine on stabiilne. Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust koguni 84 protsenti, muust rahvusest vastajatest 66%. Viimastest on 29% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka vabatahtlikus korras üldse tulema. Kuid nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas on paar-kolm protsenti toetust naiste kohustuslikule ajateenistusele. Naiste kohustuslikku ajateenistust toetab 7 protsenti alla 20 aastastest vastanutest. Üle 50-aastaste seas on veel viiendik neid, kes sooviksid naised ajateenistusest eemal hoida. On näha, et konservatiivsed arusaamad soorollidest on tasapisi kadumas ka vanemaealiste ja muust rahvusest vastajate hulgast. Turu-uuringute AS 49 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Neilt vastajailt, kes pidasid vajalikuks naiste vabatahtlikku või kohustuslikku ajateenistust, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi, mis arvestaks naiste erineva füüsilise võimekusega? Domineerivaks osutub seisukoht, et naiste ajateenistus tuleks läbi viia eraldi programmi alusel (Joonis 39). Levinum on selline arusaam muust rahvusest vastajate seas (68%). Keskmisest enam pooldavad sellist lahendust ka eakamad vastajad (66%) ja naised (65%). Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? 2016-2018 võrdlus (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste kohustuslikku või vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) noormeestega samadel tingimustel ei oska öelda eraldi programmi järgi 2018/10 35 4 61 2018/03 40 6 54 2017/10 40 5 55 2017/03 39 5 56 2016/10 36 5 59 RAHVUS (10/2018) Eesti 38 4 58 Muu 27 5 68 VANUS (10/2018) 15-19 a 37 7 59 20-29 a 46 3 51 30-39 a 37 1 62 40-49 a 34 4 62 50-59 a 37 6 57 60 + a 29 5 66 SUGU (10/2018) Mees 39 5 56 Naine 32 3 65 Turu-uuringute AS 50 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema – eriti aktuaalseks muutus see teema pärast Eesti liitumist NATO-ga, mil kutselist kaitseväge kalduti eelistama ka valitsuse tasemel ning mil Lätis ja Leedus kohustuslikust ajateenistusest loobuti. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Küsitlustulemused näitavad, et ligi 80% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast. Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 77 78 77 75 83 81 79 80 81 78 83 84 82 82 79 81 84 84 82 79 71 72 80 63 63 60 32 40 22 25 19 19 23 16 19 17 14 15 17 13 20 12 14 11 13 11 14 13 11 11 11 13 0 08/2011* 10/2011* 10/2012 10/2018 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2010 09/2010 03/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 03/2017 03/2018 * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. Kutselisele kaitseväele üleminekut toetavad keskmisest enam muust rahvusest vastajad, kuid domineerivaks on, rahvusest sõltumata, toetus praeguse süsteemi jätkumisele (Joonis 41). Joonis 41. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel – eestlaste ja muude rahvuste võrdlus 2018 oktoobris KÕIK eestlased muud 100 79 86 80 64 60 40 22 8 14 13 9 20 5 0 Säilitama senise süsteemi, Ei oska öelda Loobuma kohustuslikust kus kutseline kaitsevägi on ajateenistusest ja jätma alles kombineeritud ajateenistuse üksnes kutselise kaitseväe läbinutest moodustatava reservarmeega Turu-uuringute AS 51 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Keskmisest enam toetavad kutselist kaitseväge ka alla 30-aastased vastajad: 15-19 aastastest arvab nii 25% ja 20-29 aastastest 23 protsenti. 6.3 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ja kaitseliitlastesse Kui varem on uuringutes küsitud, milline on vastajate meelest ühiskonna üldine suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse (viimati esitati selline küsimus märtsis 2018), siis seekord tundsime huvi vastajate endi suhtumise vastu. Märtsis esitati küsimus: Kuidas Teile tundub, milline on Eestis inimeste suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse? (Joonis 42) Joonis 42. Hinnang Eesti inimeste suhtumisele kutselistesse kaitseväelastesse – Märts 2018 (%; N = kõik vastajad) Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 15 50 26 8 1 Eestlane 17 54 22 6 1 Muu rahvus 10 41 36 11 2 Seekordses küsitluses püstitati see küsimus vastajapõhiselt: Kuidas Teie suhtute elukutselistesse kaitseväelastesse? (Joonis 43) Joonis 43. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse – Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Üldiselt hästi Neutraalselt Ei oska öelda Halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% KÕIK 38 42 17 21 Eestlane 42 38 16 31 Muu rahvus 29 51 19 1 Nagu joonistel näha, alahindavad vastajad mõnevõrra ühiskonna üldist suhtumist kaitseväelastesse: vastajate isiklik suhtumine on märgatavalt positiivsem kui nende poolt oletatav ühiskonna üldine meelsus. Valdavalt positiivne on küsitletute suhtumine ka kaitseliitlastesse (Joonis 44). Turu-uuringute AS 52 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 44. Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse – Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Üldiselt hästi Neutraalselt Ei oska öelda Halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% KÕIK 36 35 19 8 2 Eestlane 47 35 14 31 Muu rahvus 15 36 30 15 4 Kui eestlastest vastajate seas on suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse isegi positiivsem kui elukutselistesse kaitseväelastesse (ehkki ülekaalukalt positiivselt suhtutakse mõlematesse), siis muust rahvusest vastajad on vabatahtlike kaitseliitlaste suhtes veidi reserveeritumad kui eestlased. Siiski on ka nende seas enam kui pooled häälestatud positiivselt. Turu-uuringute AS 53 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 6.4 Kaitseliidu ülesanded Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks või sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 28 ja 24 protsenti küsitletutest. Kümnendik küsitletuist seavad esikohale osalemist päästetegevuses või kaitsetahte tõstmist elanikkonna hulgas. Kolme valiku kokkuvõttes asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (53%) ning teisele kohale jääb päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (47%). Kaitseliidu olulisuselt kolmandaks ülesandeks peetakse sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele (39%), millest ei jää palju maha kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas (36%). Enam kui neljandik küsitletutest seab kolme olulisema tegevusvaldkonna hulka valmistumise tsiviilkaitseks ohuolukordades (30%), noorte huvitegevuse korraldamise (28%) või osalemise siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (26%). Kõige vähem peetakse Kaitseliidu ülesannete seas oluliseks sõjalistel missioonidel osalemist väljaspool Eestit (vt. Joonis 45). Joonis 45. Kaitseliidu peamised ülesanded, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Esimene Teine Kolmas Kokku Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks 28 19 6 53 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 10 18 19 47 katastroofide korral Sõjalise väljaõppe läbiviimine oma liikmetele 24 8 7 39 Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 9 16 11 36 Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 5 7 18 30 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ 4 10 14 28 noored kotkad) Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 4 12 10 26 lahendamisel Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia 5 4 6 15 toetuspinna loomine Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 1 4 4 9 Sarnasesse pingeritta on Kaitseliidu ülesanded paigutunud juba läbi mitme küsitluse. Ning ka erinevused eestlaste ja muust rahvusest elanike arvamustes Kaitseliidu ees seisvate ülesannete mõistmisel on püsivad. Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks ülesandeks on pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (58 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka), sõjalise õppe läbiviimine (44%), õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (44%) ning kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas (41%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu rohkem tsiviilkaitselise organisatsioonina, mille peamisteks ülesanneteks on õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (kolme olulisema seas 54% muust rahvusest vastajate arvates) ja valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmiseks ohuolukordades (40%) (joonis 46). Turu-uuringute AS 54 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 46. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet rahvuse lõikes, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) KOKKU Eestlased Muud 53 Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks 58 39 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide 47 44 korral 54 39 Sõjalise väljaõppe läbiviimine oma liikmetele 44 27 36 Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas 40 26 Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks 30 27 ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 40 Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored 28 29 kotkad) 25 26 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel 26 25 Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia 15 14 toetuspinna loomine 18 9 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 9 13 6.5 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ning suhtumine Kaitseliiduga liitumisse Igas küsitluses selgitatakse välja ka see, millised on vastaja enda ja tema lähedaste kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega (joonis 47). Joonis 47. Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad 0 20 40 60 80 Ajateenistus Eesti kaitseväes 11 51 Õppekogunemised / Kordusõppused / 4 Vabatahtlikud reservohvitseride kursused… 16 Tegevteenistuses osalemine Eesti kaitseväes 2 (kaadrikaitseväelasena) 11 Kaitseliidu tegevus 4 22 Naiskodukaitse tegevus 1 6 Noorte Kotkaste / Kodutütarde tegevus 4 10 Riigikaitseõpetus koolides 6 10 Ei oma kokkupuuteid 75 32 Turu-uuringute AS 55 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Kõige sagedamini on vastajad kokku puutunud ajateenistusega (11%) ja riigikaitseõpetusega (6%). Lähedased inimesed või sõbrad on ajateenistuses käinud enam kui pooltel vastanutest, Kaitseliiduga on kokkupuude 22% vastanute lähedastel. Kuid kolmel neljandikul küsitletutest ei ole olnud mitte mingeid kokkupuuteid riigikaitsega ning kolmandikul puuduvad sellised kokkupuuted ka lähedaste tasemel. Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest (eestlastest 5 protsenti; meestest 6 protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 29 protsendil eestlastest ja 26 protsendil meestest. Muudest rahvustest vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid kaheksal protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses kaks protsenti. Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda. Ettepanekule ühineda Kaitseliiduga, annaks kindlasti positiivse vastuse 4 protsenti ning arvatavasti oleks valmis organisatsiooniga liituma 16%küsitletutest (Joonis 48). Valmisolek liitumiseks on pisut vähenenud. Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma neli ja arvatavasti 19 protsenti küsitletutest, mitte-eestlastest vastavalt neli ja kümme protsenti. Kaitseliidus nähakse eelkõige meeste organisatsiooni, seetõttu on ka meeste valmisolek liitumiseks suurem (28%). Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad: alla 20 aastastest lausa enam kui pooled (52%) ning 20 – 49 aastastest keskmiselt neljandik. Joonis 48. Valmisolek liituda Kaitseliiduga; 2017-2018 võrdlus (%; N = need, kes ei ole ise seotud Kaitseliiduga) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2018/10 4 16 18 25 37 2018/03 4 18 16 27 35 2017/10 6 17 11 26 40 RAHVUS (10/2018) eesti 4 19 17 28 32 muu 4 10 21 17 48 SUGU (10/2018) mees 7 21 18 26 28 naine 2 12 17 24 45 VANUS (10/2018) 15-19 14 38 25 20 3 20-29 4 19 28 27 22 30-39 6 20 21 33 20 40-49 6 21 16 27 30 50-59 3 11 17 31 38 60+ 1 8 10 14 67 Turu-uuringute AS 56 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 7 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas hinnatakse neid samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. Etteantud omadussõnade abil paluti vastajatel hinnata ka Eestis viibivaid liitlasvägede sõdureid. 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2018. aasta oktoobris 76% elanikkonnast, mida on viie protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. 42% on kindlasti ja 34% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 16% Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9 protsenti (Joonis 49). Kui eestlastest on juba pikka aega Eesti kuulumist NATOsse toetanud 90 protsenti ja rohkem vastajaist, siis muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja volatiilsem, sõltudes oluliselt maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest. Märtsist 2015 kuni märtsini 2018 ületas mitte-eestlastest NATOsse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt üle 30 protsendi – nii nagu see oli ka pärast „pronksiööd“ 2007. aastal ja pärast „Araabia kevade“ sündmusi 2011. aastal. Oktoobris 2018 on muust rahvusest NATO liikmesuse pooldajate osakaal kasvanud 44 protsendini, NATO-sse kuulumise vastu on 38 protsenti Ligi viiendik (18%) ei oska antud küsimuses oma seisukohta öelda (Joonis 50). Turu-uuringute AS 57 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 49. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2002-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 80 78 76 79 76 79 75 78 73 74 76 75 69 66 69 74 72 74 71 73 75 73 71 71 75 72 72 72 71 71 72 74 71 76 80 63 54 60 32 28 40 23 26 21 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14 19 20 19 15 17 17 18 21 19 19 20 19 19 19 16 20 0 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Joonis 50. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eestlaste ja muust rahvusest elanike võrdlus 2002-2018 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 93 93 94 93 91 91 100 87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89 89 87 86 89 88 89 89 91 92 89 91 81 83 83 80 73 76 65 78 80 78 79 76 79 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 76 75 72 75 72 72 76 60 69 66 69 71 71 71 72 74 71 63 40 54 52 51 48 51 50 48 52 47 44 44 46 42 43 44 44 44 39 38 39 40 37 20 33 33 33 37 35 31 34 34 31 31 33 31 31 33 32 0 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 03/2017 10/2017 03/2018 10/2018 Turu-uuringute AS 58 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Vaadates suhtumist NATO liikmesusse erinevates muust rahvusest elanikkonna gruppides, on näha, et mida paremini on inimene lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks olekusse (Joonis 51). Kõige enam on NATO-sse kuulumise vastu eesti keelt üldse mitte või vähe oskavad ning vanemad kui 50-aastased mitte-eestlased, kellel puudub Eesti kodakondsus. Seevastu alla 20 aastastest ning hästi eesti keelt oskavatest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO liikmeks olekut ligi pooled. Joonis 51. Suhtumine NATO-sse kuulumisse muust rahvusest vastajate erinevates gruppides – Oktoober 2018 (N = mitte-eestlastest vastajad) poolt vastu VANUS 15-19 75 9 20-29 54 18 30-39 45 32 40-49 44 39 50-59 38 48 60 + 40 46 HARIDUS vähem kui kesk 60 19 kesk, kesk-eri 40 43 kõrgem 48 37 KODAKONDSUS Eesti 57 28 Venemaa 20 60 määratlemata 24 49 EESTI KEELE OSKUS oskab hästi 59 23 saab aru ja räägib veidi 50 38 saab aru ei räägi 29 48 ei oska üldse 24 55 0 20 40 60 80 100 Turu-uuringute AS 59 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (vt. peatükk 3.6). Aastate jooksul on inimeste veendumus selles, et NATO Eestile ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohaloleku suurenemine Eestis. Kui varasemates küsitlustes tuli neljast vastusevariandist välja valida vaid üks, siis alates 2017 kevadest oleme andnud vastajatele võimaluse teha mitu valikut, kuna erinevad vastused ei välista üksteist täielikult. Novembris 2016, kui nelja vastusevariandi seast sai teha vaid ühe valiku, olid tulemused järgmised: 44 protsenti küsitletutest leidis, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 21% uskus, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega leidis 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota. Mitme vastusevõimaluse korral leiavad enam kui pooled vastajaist, et NATO osutaks konflikti puhkedes otsest sõjalist abi ning üle 40 protsendi arvab, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leiab 18 protsenti küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota – 9 protsenti. Seega on elanikkonna usk NATO abistavasse või preventiivsesse rolli võrreldes kevadega pisut kasvanud (Joonis 52). Joonis 52. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht; 2017/2018 (%; N = kõik vastajad) 10/2018 03/2018 10/2017 03/2017 0 10 20 30 40 50 60 Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest 53 51 sõjalist abi 49 50 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti 42 40 ära 39 39 NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise 18 19 toetusega 17 20 9 Eestil pole NATO-lt mingit abi loota 11 13 12 10 Ei oska öelda 11 8 9 Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muust rahvusest vastajatel, mis tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Eestlastest pakkus neid kahte esimest vastusevarianti vastavalt 63% ja 52%, mis on samal tasemel märtsikuu tulemustega (Joonis 53). Mitte-eestlastest vastajatest usub NATO sõjalisse abisse vaid 32 protsenti (märtsis 26%). 22% leiab, et Eestil pole NATOlt abi või et NATO piirduks vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega (märtsis 26%). Nende mitte-eestlaste osakaal, kes NATO-lt mingit abi ei looda, on järjest kahanenud. Turu-uuringute AS 60 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 53. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangutes, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Eestlased Muud rahvused 0 20 40 60 80 Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest 63 sõjalist abi 32 NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära 52 21 NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise 15 toetusega 26 Eestil pole NATO-lt mingit abi loota 3 22 Ei oska öelda 7 16 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks (Joonis 54) ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 55). Joonis 54. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 19 49 22 7 3 2018/03 21 50 20 6 3 2017/10 22 48 19 6 5 2017/03 19 48 21 8 4 RAHVUS (10/2018) eesti 22 56 16 5 1 muu 14 33 35 10 8 Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud läbi kõikide küsitluste valdavalt positiivne, püsides 70 protsendi piiril. Eestlastest peab NATO tegevust piisvaks ligi 80 protsenti. Enam kui kolmandik muust rahvusest vastajaist annavad vastuseks „ei oska öelda“, piisavaks hindab NATO tegevust 47 protsenti. Turu-uuringute AS 61 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt (46%), samal ajal kui eestlastest pooldab seda ligi 90 protsenti (Joonis 55). Taoline suhtumine haakub otseselt hoiakuga NATO liikmesuse suhtes tervikuna. Tasub siiski märkida, et negatiivselt suhtuvate mitte-eestlaste osakaal on kaheksa protsendi võrra vähenenud (märtsis 54%), toetus aga kuue protsendi võrra kasvanud (31 protsendilt 37 protsendile). Joonis 55. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2018/10 35 37 9 11 8 2018/03 36 33 9 14 8 2017/10 37 33 7 12 11 2017/03 35 34 8 13 10 RAHVUS (10/2018) eesti 48 41 5 4 2 muu 7 30 17 25 21 7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele Oktoobris 2017 lisasime küsitlusse täiendava küsimuse: Kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas. Kui eestlastest leiab 77 protsenti, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks, siis mitte-eestlastest jagab seda arvamust vaid 29 protsenti, enamik aga selles Eesti turvalisusele mõju ei näe (40%) (Joonis 56). Joonis 56. Kuidas mõjutab NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek Eesti turvalisust? 2017 - 2018 (%; N = kõik vastajad) turvalisemaks ei mõjuta vähem turvalisemaks ei oska öelda 2018/10 61 21 8 10 2018/03 58 23 10 9 2017/10 60 21 11 8 RAHVUS (10/2018) eesti 77 12 5 6 muu 29 40 15 16 0 20 40 60 80 100 Turu-uuringute AS 62 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 7.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele Teises oktoobris 2017 lisandunud küsimuses palusime vastajatel etteantud omadussõnade seast valida neli, mis nende hinnangul kõige paremini iseloomustavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdureid (Joonis 57). Joonis 57. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? 2017/2018 (%; N = kõik vastajad) 10/2017 10/2018 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Professionaalsed 46 44 Sõbralikud 28 30 Heade kavatsustega 21 22 Viisakad 19 21 Võimekad 16 13 Pühendunud 14 17 Eestist hästi informeeritud 13 10 Eesti suhtes ükskõiksed 9 7 Avalad, avatud 7 9 Varjatud 7 7 Mitteusaldusväärsed 5 4 Lugupidamatud 2 4 Ei ole pühendunud 2 1 Õnnelikud 1 1 Vaenulikud 1 1 Ebaprofessionaalsed 1 1 Tõrksad, pole koostööaltid 1 1 Vähevõimekad 0 1 Ükski neist ei pea paika 3 2 Ei oska öelda 25 31 NATO lahingugrupi sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest kõige sagedamini kordub „professionaalsed“. Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“, „heade kavatsustega“, „viisakad“, „võimekad“, „pühendunud“ ja „Eestist hästi informeeritud“. Võrreldes eelmise sügisega kasutatakse pisut enam sõnu „sõbralikud“, „viisakad“ ja „pühendunud“, vähem aga „professionaalsed“, „võimekad“ ja „Eestist hästi informeeritud“ – kuid need paari protsendipunkti suurused muutused jäävad statistilise vea piiresse. Eesti suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 7 protsenti, mitteusaldusväärseks 4 protsenti. Negatiivseid iseloomustusi annavad rohkem muust rahvusest vastajad (Vt. Joonis 58). Turu-uuringute AS 63 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 58. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) muud rahvused eestlased Professionaalsed 28 51 Sõbralikud 13 37 Heade kavatsustega 11 27 Viisakad 9 27 Võimekad 4 17 Pühendunud 13 18 Eestist hästi informeeritud 6 12 Avalad, avatud 4 12 Varjatud 8 7 Eesti suhtes ükskõiksed 16 2 Lugupidamatud 7 2 Mitteusaldusväärsed 12 1 Ükski neist ei pea paika 5 1 Ei oska öelda 41 26 0 10 20 30 40 50 60 Turu-uuringute AS 64 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksandas peatükis kaardistame hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus. Samuti on vaatluse all suhtumine tihedamasse kaitsekoostöösse Euroopa Liidu riikide vahel. 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides Positiivne suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on pidevalt ülekaalus ning on viimases küsitluses seni kõrgeimal tasemel. 68% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 23% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 59). 22 protsenti küsitletutest arvab, et neis operatsioonides ei peaks tõenäoliselt või kindlasti mitte osalema. Erinevused missioonidesse suhtumisel on eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel on kahanemas. Eestlastest toetab missioonidel osalemist 73 protsenti, mitte-eestlastest 57 protsenti, mida on võrreldes märtsikuuga kümme protsendipunkti rohkem. Joonis 59. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2018/10 23 45 10 11 11 2018/03 25 41 10 13 11 2017/10 24 43 7 13 13 RAHVUS eesti (10/2018) 27 46 9 11 7 eesti (03/2018) 32 44 7 12 6 muu (10/2018) 15 42 11 12 20 muu (03/2018) 11 36 15 15 23 Turu-uuringute AS 65 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st. milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus. Kahe kõige olulisema põhjusena nimetati kõige sagedamini, et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse (32%) ning see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis (28%). Need motiivid olid vastavalt esimene ja teine ka kolme põhjuse kogusummas (Joonis 60). Olulisuselt kaheks järgmiseks argumendiks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme põhjuse summa 34%) ja kriisipiirkondade elanike kaitsmist (34%). Pea sama oluliseks peetakse ka Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (33%). Kõige vähemolulisemaks peetakse demokraatlike väärtuste levitamist maailmas (8 protsenti). Joonis 60. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides; Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse 32 25 9 66 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 28 11 10 49 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 7 16 11 34 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 4 14 16 34 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas 3 12 18 33 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 4 9 11 24 Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus 3 5 11 19 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 12 5 8 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel 13 Ei oska öelda 5 Arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad mõnevõrra eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel (Joonis 61). Kolme valiku kogusummas on nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate jaoks olulisim kaitseväelaste lahingukogemuse saamine, ehkki viimased nimetavad seda väiksema sagedusega (vastavalt 70% ja 55%). Nii nagu suhtumises missioonidel osalemisse tervikuna, on ka siin erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel kahanenud. Teisel kohal on eestlaste jaoks NATO abi tagamine Eestile (59%), millesse suur osa muust rahvusest vastajatest suhtub pigem ettevaatlikult. Nii ongi selle vastuse osatähtsuseks mitte-eestlaste seas vaid 27 protsenti. Turu-uuringute AS 66 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Mitte-eestlaste jaoks on olulisuselt teiseks põhjuseks missioonidel osalemiseks Eesti võimalused kaasa rääkida maailma poliitikas (43%) ja kolmandal kohal kriisipiirkondade elanike kaitse (32%). Rohkem kui eestlased peavad muust rahvusest vastajad oluliseks põhjendust, et välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohus (29%). Mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes rohkem ka neid, kelle jaoks miski ei õigusta Eesti kaitseväelaste osalemist välismissioonidel. Joonis 61. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, Oktoober 2018 (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad) eestlased muud KÕIK Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 70 55 lahingukogemuse 66 59 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 27 49 35 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 32 34 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas 37 28 tervikuna 34 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida 30 43 maailma poliitikas 33 23 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 29 24 Välismissioonidel osalemine on iga 15 29 demokraatliku riigi kohustus 19 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi 8 6 maailmas 8 8 Mitte miski ei põhjenda osalemist 23 13 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Turu-uuringute AS 67 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse ka erinev suhtumine. Oktoobrikuu küsitlusse lisati neljanda kategooriana veel ka „liitlasriikide vahelise koostöö raames“. Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, ei ole üldistes hinnangutes suuri muutusi toimunud – enam-vähem võrdselt toetatakse kõikidel missioonidel osalemist: NATO üksuste koosseisus osalemist toetas 2018 oktoobris 71%; Euroopa Liidu üksuste koosseisus 68% ja ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus 68% ning liitlasriikide vahelise koostöö raames 71% (Joonis 62). Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone (82%), siis muust rahvusest vastajate puhul on toetus erievatele missioonidele madalam, kusjuures kõige madalam on see NATO missioonidel osalemiseks (47%). Muid missioone toetavad siiski enam kui pooled muust rahvusest inimesed. Joonis 62. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides; 2018 oktoober (%; N = kõik vastajad) Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta NATO üksuste koosseisus KÕIK 26 45 9 10 10 Eestlased 33 49 7 6 5 Muud rahvused 10 37 15 18 20 Liitlasriikide vahelise koostöö raames KÕIK 23 48 15 7 7 Eestlased 28 50 14 5 3 Muud rahvused 12 45 18 11 14 ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus KÕIK 21 47 15 9 8 Eestlased 24 48 15 9 4 Muud rahvused 15 43 18 10 14 Euroopa Liidu üksuste koosseisus KÕIK 19 49 14 10 8 Eestlased 24 51 12 9 4 Muud rahvused 11 45 16 13 15 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 68 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 8.4 Arvamus Euroopa Liidu kaitsekoostööst Varasemates küsitlustes oleme tundnud huvi, kuidas suhtub avalik arvamus ettepanekutesse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistuse ja ühised relvajõud. Seekord paluti aga vastata küsimusele: Kas Euroopa Liit peaks suurendama kaitsekoostööd liikmesriikide vahel? Abstraktselt sõnastatud kaitsekoostööd toetab avalik arvamus rohkem kui konkreetselt sõnastatud ettepanekuid ühise piirivalve ja relvajõudude loomiseks – ehkki ka nendesse suhtus avalikkus üldiselt pooldavalt. Märtsis toetas ühise piirivalveteenistuse loomist 55 protsenti ja ühiste relvajõudude moodustamist toetab 45% (Joonis 63). Joonis 63. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud; Oktoober 2017/ Märts 2018 (%; N = kõik vastajad) toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta 0% 20% 40% 60% 80% 100% Ühine piirivalveteenistus 2018/03 19 36 21 16 8 2017/10 23 37 17 16 7 Ühised relvajõud 2018/03 11 34 24 18 13 2017/10 15 35 19 20 11 Seevastu Euroopa Liidu liikemsriikide vaheliste kaitsekoostöö suurendamisse suhtub positiivselt kolm neljandikku küsitletutest: 81% eestlastest ja 63% muudest rahvustest inimestest (Joonis 64). Joonis 64. Suhtumine suuremasse kaitsekoostöösse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte KÕIK 31 44 15 6 3 eestlased 37 44 12 5 2 muud rahvused 20 43 23 8 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 69 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 9 Veteranipoliitika 9.1 Veterani mõiste Alates 2011. aasta novembrist alates on arvamusmonitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna „veteran“ seostub inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe välismissioonidega. Kuni 2016. aasta märtsini läbi viidud küsitlustest selgus, et enam kui poolele elanikkonnast (55%) seostus sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Eesti kaitseväe missioonidega sidus selle termini 17 protsenti kõigist küsitletutest (23% eesti- ja 5% venekeelsetest vastajatest). Samas valisid üsna paljud vastajad ka vastusevariandi „muu“, mille nad täpsustuseks lisasid, et nende jaoks tähendab veteran ükskõik millises sõjas osalenud isikut. Sellest lähtuvalt lisasime sellise vastusevariandi ka küsitletavatele ette antud valikutesse ning just see vastus saavutaski kõige suurema toetuse. 2017. aasta sügisel läbi viidud küsitluses toetas seda arusaama 45 protsenti küsitletutest (Joonis 65). Joonis 65. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad) 0 10 20 30 40 50 kõigi Eesti eest erinevates sõdades 45 võidenutega Teise maailmasõjaga 33 Eesti kaitseväe missioonidega 8 Vabadussõjaga 6 muu 2 ei oska öelda 6 Kuna aga veteranipoliitika kontekstis on oluline teada saada eelkõige seda, mil määral hakkavad inimesed seostama veterani mõistet Eesti kaitseväe missioonidega, siis naasime märtsis varasema küsimuse püstituse juurde ning välistasime vastuse kõikides sõdades osalenute kohta (Joonis 66). Joonis 66. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Märts 2018 (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eesti Muu 0 10 20 30 40 50 60 70 80 42 Teise maailmasõjaga 26 74 24 Eesti kaitseväe missioonidega 31 9 19 Vabadussõjaga 26 5 5 muu 6 5 10 ei oska öelda 11 7 Turu-uuringute AS 70 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Muidugi on oluline väljendada austust ka Vabadussõjas osalenutele, kuid sellest sõjast osa võtnuid ei ole paraku enam elus. Seetõttu jätsime praktiliselt kaalutlustel valikutest välja Vabadussõjas osalenud ning asendasime selle vastusevariandi „pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega“. Tulemuseks saime alljärgneva vastuste jaotuse (Joonis 67). Joonis 67. Millisega neist kolmest määratlusest seostub Teie jaoks sõna „veteran“? Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Muud rahvused 0 20 40 60 80 48 Teises maailmasõjas osalenutega 38 67 Eesti kaitseväe missioonidel osalenutega 27 34 (Kosovos, Afganistanis, Iraagis, Bosnia-… 11 14 pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega 17 6 3 Millegi muuga 2 6 9 Ei oska öelda 8 10 Näeme, et vastuste jaotus oluliselt ei muutu: endiselt on ülekaalukal esikohal Teine maailmasõda 48 protsendiga. Siiski kasvab tasapisi nende vastajate osakaal, kelle jaoks „veteran“ tähendab Eesti kaitseväe missioonidel osalenuid. Kõige küsitletute hulgas on see suurenenud 24 protsendilt 27 protsendile, eestlaste seas aga 31 protsendilt 34 protsendile. Viimane arv jääb vaid nelja protsendipunkti võrra alla nende eestlaste osakaalule, kes seostavad veterane Teise maailmasõjaga. Turu-uuringute AS 71 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 10 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkonna seas olnud pea sama positiivne nagu noormeeste kohustuslikku ajateenistussegi: juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud neli viiendikku või rohkem küsitletutest. 2014 sügisel muutsime küsimuse sõnastust: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Võimalust õppida riigikaitseõpetust peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks 84 protsenti küsitletutest (Joonis 68). Eestlaste ja muust rahvusest vastajate toetus riigikaitseõpetusele erineb küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv (eestlastest 89% ja mitte-eestlastest 76%). Tuleb paraku tunnistada, et venekeelsetes koolides on võimalusi riigikaitseõpetust õppida vähem kui eestikeelsetes, mis põhjustab ka mitte-eestlaste vähemat informeeritust selle õppeaine sisust. Samas vastuseisu riigikaitseõpetusele väljendab vaid 14 protsenti muust rahvusest vastajatest (7 protsenti eestlastest). Ka erinevates vanusegruppides on toetus riigikaitseõpetusele valdav. Joonis 68. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes; võrdlus 2017-2018 (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte 2018/10 43 41 7 6 3 2018/03 45 38 7 7 3 2017/10 45 39 7 6 3 RAHVUS (10/2018) eesti 48 41 4 5 2 muu 33 43 10 8 6 VANUS (10/2018) 15 - 19 39 44 5 6 6 20 - 29 43 41 9 6 1 30 - 39 37 41 8 11 3 40 - 49 47 40 5 5 3 50 - 59 45 44 4 4 3 60 + 46 39 6 5 4 Turu-uuringute AS 72 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 11 Meediatarbimine Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda, kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitse alased hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega. Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne. Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena. Joonis 69. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine; oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% delfi.ee; rus.delfi KÕIK 26 16 16 42 eestikeelsed 30 15 15 40 venekeelsed 20 17 17 46 uudised.err.ee; novosti.err.ee KÕIK 16 11 15 58 eestikeelsed 19 13 16 52 venekeelsed 8 6 11 75 postimees.ee; rus.postimees KÕIK 23 12 17 48 eestikeelsed 27 13 16 44 venekeelsed 13 10 19 58 Õhtuleht (õhtuleht.ee; vecherka.ee) KÕIK 8 9 12 71 eestikeelsed 11 11 14 64 venekeelsed 3 5 8 84 teised Eesti uudisteportaalid KÕIK 9 12 17 62 eestikeelsed 9 13 17 61 venekeelsed 9 8 16 67 Venemaa uudisteportaalid KÕIK 5 5 10 80 eestikeelsed 21 6 91 venekeelsed 12 12 18 58 Teistes keeltes uudisteportaalid KÕIK 7 5 14 74 eestikeelsed 6 4 16 74 venekeelsed 8 6 11 75 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Kõige levinumateks uudisteportaalideks on Delfi ja postimees.ee, seejuures Delfil on kõige rohkem ka venekeelseid kasutajaid. Rahvusringhäälingu veebiportaali kasutavad eestlased oluliselt rohkem kui mitte-eestlased. Turu-uuringute AS 73 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 70 Sotsiaalmeedia kasutamine, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini 0 10 20 30 40 50 60 70 Facebook KÕIK 41 8 8 eestikeelsed 45 8 7 venekeelsed 32 10 10 Youtube KÕIK 28 14 17 eestikeelsed 24 13 19 venekeelsed 36 16 11 Instagram KÕIK 16 4 6 eestikeelsed 16 4 6 venekeelsed 14 5 5 Twitter KÕIK 3 2 4 eestikeelsed 3 1 5 venekeelsed 4 4 4 Odnoklasniki KÕIK 4 3 4 eestikeelsed 1 1 1 venekeelsed 12 7 12 Vkontakte KÕIK 5 2 3 eestikeelsed 1 1 venekeelsed 14 6 10 Erinevad blogid KÕIK 4 6 14 eestikeelsed 2 6 14 venekeelsed 8 5 12 Otsesuhtlusrakendused… KÕIK 28 11 11 eestikeelsed 26 10 10 venekeelsed 30 13 15 Otsesuhtlusrakenduste näidetena nimetati vastajale selliseid rakendusi nagu Skype, Messenger, Snapchat, WhatsApp, Telegram jt.) Turu-uuringute AS 74 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 71. Telekanalite vaatamine, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% ETV, ETV2 KÕIK 46 15 14 25 eestikeelsed 63 16 12 9 venekeelsed 11 12 17 60 ETV+ KÕIK 12 11 21 56 eestikeelsed 7 7 22 64 venekeelsed 21 19 20 40 Kanal 2 KÕIK 35 17 17 31 eestikeelsed 48 21 18 13 venekeelsed 7 8 14 71 TV3 KÕIK 34 18 18 30 eestikeelsed 46 23 18 13 venekeelsed 7 9 17 67 Tallinna TV KÕIK 11 11 24 54 eestikeelsed 13 13 26 48 venekeelsed 7 7 18 68 3+ KÕIK 6 7 12 75 eestikeelsed 3 5 8 84 venekeelsed 13 13 19 55 Pervõi Baltiiski Kanal KÕIK 18 6 11 65 eestikeelsed 33 10 84 venekeelsed 50 13 13 24 Venemaa telekanalid KÕIK 19 8 12 61 eestikeelsed 3 4 13 80 venekeelsed 52 17 11 20 Teiste välisriikide telekanalid KÕIK 12 17 21 50 eestikeelsed 8 16 21 55 venekeelsed 18 19 20 43 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 75 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Järgmisel joonisel on toodud venekeelsete vastajate suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse, sõltuvalt nende kontaktist erinevate telekanalitega (Joonis 72). Näeme, et need venekeelsed vastajad, kes on vaatavad vähemalt kord nädalas Eesti Televisiooni eestikeelseid saateid, suhtuvad Eesti NATOsse kuulumisse positiivsemalt, kui need, kes jälgivad vähemalt kord nädalas Venemaa telekanaleid või Pervõi Baltiiski Kanali saateid. Eesti venekeelse kanali ETV+ jälgimine või mittejälgimine suhtumist NATOsse ei mõjuta. Muidugi on juuresoleval joonisel kasutatud vaid telekanalite vaatamist/mittevaatamist mõõtvate tunnuste üldjaotustega, meediatarbimise täpsema mõju väljaselgitamiseks oleks vaja läbi viia selle tüpoloogiline analüüs. Joonis 72. Suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse sõltuvalt telekanalite vaatamisest; oktoober 2018 (%; N = venekeelsed vastajad) poolt vastu ETV, ETV2 vaatab iga päev 77 17 vaatab harvem 52 35 ei vaata 34 44 ETV+ vaatab iga päev 47 46 vaatab harvem 41 42 ei vaata 46 33 PBK vaatab iga päev 31 52 vaatab harvem 59 21 ei vaata 54 28 Venemaa TV vaatab iga päev 33 51 vaatab harvem 52 30 ei vaata 62 19 0 20 40 60 80 100 Turu-uuringute AS 76 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 73. Raadiokanalite kuulamine, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% Eestikeelsed raadiprogrammid KÕIK 39 13 12 36 eestikeelsed 54 16 13 17 venekeelsed 10 7 11 72 Eesti venekeelsed raadioprogrammid KÕIK 11 8 7 74 eestikeelsed 11 4 94 venekeelsed 31 21 14 34 Muude riikide raadioprogrammid KÕIK 3 4 5 88 eestikeelsed 13 4 92 venekeelsed 6 7 6 81 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 77 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 74. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist, oktoober 2018 (%; N = eestikeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit Maaleht 11 11 Postimees 12 9 Õhtuleht 11 8 Eesti Ekspress 8 6 Linnaleht 5 9 Eesti Päevaleht 5 6 Pealinn 4 3 Äripäev 3 4 0 5 10 15 20 25 Joonis 75. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist, oktoober 2018 (%; N = venekeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit Stolitsa 21 15 Linnaleht 15 16 МК Эстония 13 15 Postimees 3 4 Õhtuleht 2 3 Eesti Päevaleht 1 3 Eesti Ekspress 1 2 Äripäev 1 2 Maaleht 1 1 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Turu-uuringute AS 78 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium 12 Infokanalite olulisus Et erinevate trüki- ja veebikanalite, tele- ja raadiojaamade ning sotsiaalmeediakanalite mõju inimeste hoiakutele hinnata, läheb vaja täiendavat tüpoloogilist analüüsi. Käesolevas küsitluses küsisime vastajate eneste hinnangut, milliseid infokanaleid nad peavad enda jaoks oluliseks riigikaitse teemalise informatsiooni saamisel. Kõige olulisemateks on ootuspäraselt televisioon ja raadio, enam kui poolte küsitletute jaoks on väga või küllalt olulised ka uudisteportaalid ja ajalehed. Kuid nende vahele mahub ka vahetus suhtlus teiste inimestega, mis jääb televisioonile küll alla, kuid on pea sama oluline kui raadio vahendusel saadav info. Reklaamtrükiseid, tänavareklaame ja elektroonilisi uudiskirju hinnatakse kõige vähemolulisteks. Joonis 76. Kui oluliseks riigikaitse teemalise informatsiooni kanaliks peate … oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad) väga oluliseks küllaltki oluliseks ei oska öelda pigem väheoluliseks üldse mitte oluliseks Televisioon 45 37 5 7 6 Raadio 34 37 7 11 11 Vahetu suhtlus teiste inimestega 29 39 8 13 11 Uudisteportaalid 28 35 12 12 13 Ajalehed 16 40 9 20 15 Sotsiaalmeediakanalid 16 33 15 14 22 Veebilehed 9 30 17 20 24 Elektroonilised uudiskirjad 8 24 19 23 26 Tänavareklaamid 6 21 14 31 28 Reklaamtrükised 7 18 14 29 32 0 20 40 60 80 100 Sarnane küsimus sisaldus uuringutes ka kuni 2010 aastani, kus vastajale esitatud infoallikate nimistust tuli välja valida kolm olulisemat, mille kaudu saadakse informatsiooni Eesti riigikaitse ja NATO kohta. Näiteks 2010 aasta jaanuaris andis see küsimus alljärgnevad tulemused (vt. Joonis 77). Turu-uuringute AS 79 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium Joonis 77. Infoallikad, millest ollakse saanud informatsiooni Eesti riigikaitse ja NATO kohta, eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangute võrdlus (kolm olulisemat %) Jaanuar 2010 (%; N = kõik vastajad) Turu-uuringute AS 80 Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium LISAD 1 Küsimustik 2 Vastuste koondtabelid Turu-uuringute AS 81