Avalik arvamus ja riigikaitse - Kaitseministeerium

Failid

Avalik_20261005_KM_3-1_26_15_20161212_A_SKO_AAU_oktoober_2016.pdf1064 KB

Sisu (failidest)

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE Tellija: Kaitseministeerium Juhan Kivirähk Oktoober 2016 Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4 UURINGU TAUST .....................................................................................................................9 1 Valim ......................................................................................................... 9 2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10 3 Teostajad ................................................................................................. 12 UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................13 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 13 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15 2.1 Üldine taust............................................................................................................. 15 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16 3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18 3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18 3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19 3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20 3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 23 3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 26 4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 27 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 27 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 29 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 31 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 32 4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? ............................................................ 33 5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 35 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 35 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 36 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 37 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 38 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 39 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 40 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 40 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 45 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 46 6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 47 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 49 7 NATO ....................................................................................................... 50 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 50 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral......................................................................... 51 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 52 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 53 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 53 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 54 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 56 8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest .......................... 57 Turu-uuringute AS 2 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 58 10 Naiste rollist kaitseväes ........................................................................... 59 11 Veteranipoliitika ...................................................................................... 61 11.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 61 11.2 Veteranide päev....................................................................................................... 62 12 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 63 12.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 63 12.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 64 13 Meediatarbimine ...................................................................................... 65 LISAD ....................................................................................................................................68 1 Küsimustik ............................................................................................... 68 2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 68 3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 68 4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 68 Turu-uuringute AS 3 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium KOKKUVÕTE  Turu-uuringute AS viis 2016. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba neljakümnenda küsitlusega selles avaliku arvamuse monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.  Hinnangud Eesti elus toimunud muutustele on viimase paari aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsed. Oktoobris leidis, et Eesti elu on muutunud paremuse poole 32 protsenti ning seda, et elu on muutunud halvemaks - 26 protsenti küsitletutest; 38 protsenti konstateeris olukorra samaks jäämist. Võrreldes märtsiga 2016 on positiivseid hinnanguid küll kuue protsendi võrra enam, kuid võrreldes märtsiga 2015 jällegi vähem.  Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 54 protsenti kõigist küsitletutest, muutus võrreldes märtsiga jääb vea piiridesse. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi viie viimase küsitluse püsinud kuuel protsendil.  Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Sellele järgnevad pingereas politsei (92%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (71%). Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on jätkuvalt miinuspoolel. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest. Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 22%; samuti kaitseväe (90% vs 45%) ja Kaitseliidu puhul (86% vs 36%).  Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, on 2015. aasta kevadest saadik püsinud 70 protsendist kõrgemal. Seekordses küsitluses hindab olukorra muutumist ohtlikumaks ja ebaturvalisemaks 63 protsenti küsitletutest, mis on küll oluliselt vähem kui kevadel, kuid siiski domineerivalt pessimistlik hinnang. Vaid 10 protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna.  Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna: 20 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; 29 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu. Neis hinnangutes viimaste aastate jooksul suuri muudatusi toimunud ei ole.  Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust (kindlasti peab seda ohuks 66%) ja relvakonflikti Süürias (56%). Venemaa ohust suuremaks peetakse ka rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevust (61%) ja pagulaste sisserännet Euroopasse (58%). Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamisel jääb alles viiendale positsioonile koos relvakonfliktiga Ukrainas (mõlemat pidas kindlasti maailma julgeolekut ohustavaks 40%). Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt neljandal kohal (54%), kuid venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb ta viimaseks (8%). Turu-uuringute AS 4 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium  Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena peamiselt kolme, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 59% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Mõlema ohu tõenäosust hinnatakse pisut väiksemaks kui kevadel. Ulatuslikku merereostust peab tõenäoliseks 51% ja ebatõenäoliseks 44% küsitletutest Paari protsendi võrra on kasvanud terroriakti ja Eesti kodanike vastu sooritatud rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal (vastavalt 40% ja 41%) – sel suvel Nizzas juba leidis aset taoline juhtum, kus kannatajateks olid Eesti kodanikud. Seevastu rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel peab tõenäoliseks 39 protsenti, mida on oluliselt vähem kui kevadel (46%). Ülejäänud ohtude osas on nende ebatõenäoliseks pidajaid rohkem kui tõenäoliseks arvajaid. Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab tõenäoliseks 29% protsenti ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu 27 protsenti küsitletutest.  Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (40%), sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga (30%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks 58% venekeelsetest ja 17% eestikeelsetest vastajatest. Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (72%; venekeelsetest 25%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (44%; venekeelsed 30%).  Relvastatud vastupanu osutamist kallaltungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 77 protsenti küsitletutest. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 50% eesti- ja 33% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 18 protsenti  Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 56% elanikkonnast: 62% eestlastest ja 42% venekeelsetest vastajatest. Alla 65-aastastest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema enam kui kolm neljandikku, eestlastest 80 protsenti.  Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 18 protsenti.  Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid iga viies teaks, mida ta saaks teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 69% aga ei pea end sellest piisavalt informeerituks. Alates 2014. aasta kevadest ei ole inimeste informeeritus kasvanud. Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (44%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (41%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (39%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.  Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud on võrreldes eelmise küsitlusega pisut pessimistlikumaks muutunud: Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 48% küsitletutest (märtsis oli nende osakaal 53%). Usk kaitsevõimesse on langenud nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate seas.  Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab 24 protsenti vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja 20%, et neid võiks vähendada. Domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks saavutatud tasemel (46%). Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse on pöördvõrdeline: kui eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid 31 protsenti, siis venekeelsete elanike hulgas toetaks kulutuste kärpimist 43 protsenti. Turu-uuringute AS 5 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium  35 protsenti eestlastest ja 16 protsenti venekeelsetest vastajatest oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.  Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Kui 2014. aasta kevadel andis sellele positiivse hinnangu 73%, siis seekord on selliste vastajate osakaal 68 protsenti. Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt 78% ja 47% hindab riigikaitse arendamise heaks).  Kui 2014. aasta sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on positiivseid hinnangud jõudnud ülekaalu – seda peab heaks 51% küsitletutest ning halvaks 33%. Eestlastest vastajate suhtumine idapiiri kaitstusele on kriitilisem – negatiivselt hindab seda 38% eestlastest ja 20% venekeelsetest vastajatest.  Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks 92 protsenti, sh 64% kindlasti vajalikuks.  Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 73% küsitletutest.  Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 23% mõistab sellise käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – 20-29 aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse mõistvalt üle 40 protsendi.  Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist –alates 2015. aasta märtsist on seda kindlasti või pigem vajalikuks pidanud enam kui pooled küsitletutest. Käesolevas küsitluses muutsime küsimuse sõnastust, pakkudes välja kolm varianti, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega. 75 protsenti küsitletutest leidis, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida. Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas vaid 2 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse läbima, arvas vaid 22 protsenti. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust vabatahtlikult läbida 82%, siis venekeelsetest 58 protsenti. Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi? Kui veel märtsis oli enam-vähem võrdselt toetajaid mõlemal võimalusel (48% arvas, et ajateenistus peaks toimuma samadel tingimusel noormeestega ja 46%, et seda tuleks läbi viia eraldi programmi alusel), siis nüüd, mil toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on küll tõusnud, on koos sellega suurenenud 59 protsendini ka nende vastajate osakaal, kes peavad õigeks naiste ajateenistuse korraldamist eraldi programmi järgi.  81% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13 protsenti.  76 protsenti küsitletutest (eestlastest 85 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.  Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks, mida märgib kõige olulisema ülesandena 34% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 49 protsenti. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 12% ja kolme hulgas 53%; kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas peab kõige olulisemaks 16% ja kolme olulisema hulka kuuluvaks 43% küsitletutest. Turu-uuringute AS 6 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.  Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 27 protsendil. Eestlastel on need näitajad 7% ja 36%, venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on aga vähene – vaid seitsmel protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 17%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.  Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse ei ole võrreldes 2016 märtsiga muutunud: seda pooldab 71% elanikkonnast. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 89 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 31 protsenti.  Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad 44 protsenti küsitletutest (56% eestlastest ja 18% venekeelsetest). 14% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 21% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.  Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 66 protsenti küsitletutest (eestlastest 76%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 68% elanikkonnast (86% eestlastest, kuid vaid 28 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.  64% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (75%), venekeelsetel vastajatel madalam (41%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 64%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (49%).  Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel, sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning kõige vähem toetatakse osalust NATO üksuste koosseisus.  Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 64 protsenti ja Euroopa Liidu ühiste relvajõudude loomist 49 protsenti küsitletutest.  Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on stabiilselt positiivne - väga hästi või üldiselt hästi suhtub tegevväelastesse 66% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest ligi kolm neljandikku.  Avalikkuse arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväes on üsnagi vastandlikud: 48 protsenti küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides ning 43% leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel. Kõige üksmeelsema toetuse sai seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada – sellega nõustus täielikult või pigem 82 protsenti küsitletutest. Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus 58% ja ei nõustunud 30 protsenti küsitletutest. Kuid 50 protsenti ja enam nõustuti ka seisukohtadega, et naised pole sõjapidamiseks sobivad, mistõttu riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks ning et sõja ajal ei tohiks naised lahingüksustes teenida. 50% ei nõustunud seisukohaga, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid nõudmisi. Turu-uuringute AS 7 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium  Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga. Tänavu märtsis toimunud küsitluses seostas veterane Teise maailmasõjaga 84 protsenti venekeelsetest ja 41% eestikeelsetest vastajatest. Sel korral lisati vastuste valikusse ka kategooria: kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidelnud, mis saigi sel korral 43 protsendiga levinuimaks vastuseks: selliselt vastas 55% eestlastest ja 17% venekeelsetest küsitletutest. Teine maailmasõda jääb endiselt levinuimaks määratluseks venekeelsete küsitletute jaoks, kellest selle vastuse andis 70 protsenti. Eestlastest arvas nii 21 protsenti.  Enamik (74%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist. Veel kevadel oli veteranipäeva toetajaid 68 protsenti. Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 54 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 83 protsenti.  Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 84 protsenti küsitletutest. Toetus riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.  Postimehe vahel ilmuvat riigikaitse teemalist lisa „Riigikaitse“ on lugenud 16 protsenti küsitletutest, kellest 5 protsenti on seda teinud enamasti ja 11 protsenti kord või paar. Pidevatest Postimehe lugejatest (neist, kes loevad igal nädalal 4-6 lehenumbrit) luges Riigikaitset enamasti 24 protsenti ning kord või paar 27 protsenti. Harvematest lugejatest (1-3 numbrit nädalas) luges Riigikaitset enamasti 10 protsenti ning kord või paar 24 protsenti. Turu-uuringute AS 8 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 4. - 24. oktoobrini 2016. aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:  Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;  Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;  Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;  Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;  Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;  Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;  Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;  Suhtumine naiste rolli riigikaitses;  Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;  Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;  Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 102 953 inimest (ESA, 01.01.2016.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi. Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Turu-uuringute AS 9 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% 2 Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 66 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1206 intervjuud. Vastanute sotsiaal- demograafiline profiil on toodud joonisel 1. Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Küsitlustöö tulemused Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 790 Kedagi pole kodus 3206 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 102 Keelduti kontaktist 681 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 852 Muu mittetoimumise põhjus 92 Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 332 Kokkuvõte Kokku aadresse 7261 Korduvvisiite 1105 Korrektselt täidetud küsimustikke 1206 Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0. Turu-uuringute AS 10 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1206 0 20 40 60 80 100 SUGU Mees 46 Naine 54 SUHTLUSKEEL Eesti 69 Muu 31 KODAKONDSUS Eesti 83 Venemaa 8 muu riik 2 määratlemata 7 VANUS 15- 19 a. 7 20- 29 a. 13 30- 39 a. 18 40- 49 a. 15 50- 59 a. 19 60- 74 a. 16 75 ja rohkem 11 HARIDUS Alg- või põhiharidus 18 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 57 Kõrgharidus 25 ELUKOHT linn 69 maa 31 SISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 € 4 201-300 € 8 301-400 € 21 401-650 € 19 651+ € 17 ei soovi/ ei oska öelda 32 STAATUS Ettevõtja, juht, tippspetsialist 16 Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja 20 Oskustööline, operaator 16 Muu töötav 5 Õpilane, üliõpilane 7 Pensionär 27 Muu mittetöötav 9 REGIOON Tallinn 32 Põhja-Eesti 16 Ida-Virumaa 11 Lääne-Eesti 12 Kesk-Eesti 7 Lõuna-Eesti 22 Turu-uuringute AS 11 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 3 Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk, Kaja Södor, Roman Vjazemski. Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl Irina Strapatšuk Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane Kontaktandmed:  Üldtelefon: 585 29 700  E-post: [email protected]  Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee  Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed:  Telefon: 5515200  E-post: [email protected] Turu-uuringute AS 12 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna, kas olukorda nähakse arenemas paremuse või halvemuse suunas. Kui riigikogu valimiste kevadel 2015 aastal inimeste hinnangud Eesti elule võrreldes 2014. aastaga paranesid, siis pärast seda on toimunud hinnangutes tagasiminek. Seekordses küsitluses on ühiskonnaelus toimuvatele muutustele antud hinnangud taas pisut paranenud (Joonis 2). Venekeelsed vastajad hindavad Eesti elus toimunud muutusi kriitilisemalt kui eestlased. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 32 38 26 4 2016/03 26 41 29 4 2015/10 28 43 25 4 2015/03 36 37 23 4 2014/11 29 38 28 5 SUHTLUSKEEL (2016/10) Eesti 36 38 22 4 Muu 24 36 36 4 Positiivsemalt hindavad Eesti arengut alla kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub 44 protsenti. Keskharidust mitte omavatest vastajatest arvab seda vaid viiendik, 47% aga leiavad, et olukord pole muutunud. Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 400 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme kohta on 401-500 eurot, näevad muutusi paremusele 41 protsenti, vahemikus 501-650 eurot 46 protsenti ning neist, kelle sissetulek pere liikme kohta ületab 650 eurot kuus - 49 protsenti. Seda, et elu Eestis on muutunud halvemaks, leiab 36% määratlemata kodakondsusega ja 41% Venemaa kodakondsusega vastajatest. Turu-uuringute AS 13 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt. Neid, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on 54 protsenti. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi viie viimase küsitluse püsinud viiel-kuuel protsendil (Joonis 3). Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 22 32 3 38 5 2016/03 23 33 4 34 6 2015/10 18 32 5 39 6 2015/03 21 31 4 38 6 2014/11 16 29 5 44 6 SUHTLUSKEEL (2016/10) Eesti 26 35 2 34 3 Muu 12 24 8 46 10 Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt määratlemata kodakondsusega vastajad ja Venemaa kodanikud – väga või küllalt sageli teevad seda vastavalt 33% ja 25%, mitte kunagi aga 14-15 protsenti. Venekeelsetest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 49 protsenti, mitte kunagi – 5 protsenti. Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning hinnangutega Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad uhkust ja heameelt Eestis elamisest. Nagu eelnevalt selgus, on hinnang Eesti arengule tihedalt seotud konkreetse vastaja sissetulekutega. Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle Eesti elu on muutunud Kas tunnete uhkust ja heameelt … paremaks jäänud samaks halvemaks … Eestis elamise üle väga v. küllalt sageli 68% 50% 35% mitte kunagi 1% 5% 12% Turu-uuringute AS 14 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. 2.1 Üldine taust Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam päästeteenistusi – päästjaid usaldab tervelt 95% Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei (82%), kaitsevägi (75%) ja Kaitseliit (71%) (Joonis 4). Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad) Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 Päästeteenistus -3 95 92 Politsei -17 82 65 Kaitsevägi -15 75 60 Kaitseliit -12 71 59 President Kaljulaid -10 48 38 NATO -27 58 31 Euroopa Liit -29 60 31 President Ilves -39 50 11 Riigikogu -47 43 -4 Valitsus -48 43 -5 Peaminister -53 37 -16 Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on oluliselt langenud – kõigi Toompea võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele, eriti madal on peaministri usaldusväärsus. Kuna küsitlusperioodil astus ametisse uus Eesti Vabariigi president, siis küsiti sel korral hinnangut nii ametist lahkuva kui ka uue presidendi usaldusväärsusele. Usaldusväärsuse saldot arvestades peetakse president Kersti Kaljulaidi oluliselt usaldusväärsemaks kui senist presidenti Toomas Hendrik Ilvest. Ehkki Ilvesel on usaldajate protsenti sama kõrge kui Kaljulaidil, on tal oluliselt suurem mitte-usaldajate osakaal. Kersti Kaljulaidi suhtes väljendavad usaldamatust vähesed vastajad, kuid märgatav osa (41%) ei oska talle veel hinnangut anda. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest. Turu-uuringute AS 15 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte- eestlastel (Joonis 5). Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, v.a. päästeteenistused ja politsei. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 75%, muukeelsetest 22%), Kaitseliidu (86% vs 36%), president Ilvese (63% vs 19%) ja president Kaljulaidi (59% vs 25%), peaministri (45% vs 18%) ning kaitseväe (90% vs 45%) puhul. Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) Eestikeelsed Muukeelsed 0 20 40 60 80 100 120 Päästeteenistus 96 91 Kaitsevägi 90 45 Kaitseliit 86 36 Politsei 83 79 NATO 75 22 Euroopa Liit 66 44 President Ilves 63 19 President Kaljulaid 59 25 Valitsus 49 32 Riigikogu 47 35 Peaminister 45 18 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga teisel kohal, usaldas 2016. aasta oktoobris 75% Eesti elanikest (Joonis 6). Väikene langus on tingitud usaldusnäitajate vähenemisest venekeelsete vastajate hinnangutes. Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel ning pole viimase kolme aasta jooksul langenud alla 90 protsendi, siis venekeelsete vastajate hulgas jätkub kaitseväe usaldusväärsuses eelmise aasta kevadel alanud langustrend – kaitseväge peab usaldusväärseks 45% venekeelsetest vastajatest. Pärast Eesti liitumist NATOga ei olegi kaitseväe usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas nii madal olnud. Venekeelsete Eesti kodanike seas on kaitseväe usaldusväärsus 55 protsenti. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Venemaa massiteabevahenditest lähtuv info, mis oma aktiivse lääneriikide ja NATO suunalise kriitikaga kahtlemata mõjutab ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Samas võib põhjuseks olla ka kaitseväe teema ebapiisav kajastamine Eesti venekeelses meedias. Turu-uuringute AS 16 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed 100 91 90 90 91 90 90 91 92 88 91 90 90 92 93 90 84 82 84 85 84 85 84 87 89 88 87 86 79 81 79 80 81 80 74 73 74 84 81 83 84 83 80 78 79 81 76 81 80 83 79 82 82 64 67 74 71 73 73 75 75 79 76 74 75 76 75 78 78 77 75 58 74 60 68 67 68 67 64 65 66 59 61 60 62 62 62 60 62 53 56 58 54 60 55 56 58 60 59 58 58 49 52 53 52 53 40 49 50 48 49 48 49 51 47 45 45 39 40 40 35 20 0 01/2000 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 11/2005 05/2006 09/2006 09/2010 08/2011 10/2011 10/2015 03/2016 10/2016 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas 2016. aasta märtsis 71% Eesti elanikest, ning see on püsinud viimase kahe aasta jooksul muutumatuna (Joonis 7). Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul – alates 2014 kevadest hakkas Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas langema ning on nüüd jäänud püsima 36 protsendi tasemele. Käesolevas küsitluses usaldas Kaitseliitu 86% eesti- ning 36 protsenti venekeelsetest vastajatest. Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed 100 89 84 85 85 85 86 85 86 86 80 82 82 79 77 77 79 77 79 75 76 80 74 74 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 74 75 73 74 54 55 71 71 70 71 71 60 68 68 68 68 67 69 48 50 65 66 65 64 64 64 62 57 58 58 56 59 56 58 59 57 39 41 39 53 54 51 40 48 47 46 48 46 45 45 43 42 42 43 42 40 40 41 42 42 40 39 37 38 35 36 36 38 38 36 37 36 30 32 31 34 33 33 34 20 25 27 23 22 22 23 20 0 10/2000 10/2001 03/2002 02/2003 06/2004 11/2005 12/2006 06/2007 01/2009 08/2011 03/2013 11/2014 03/2015 10/2016 01/2000 05/2000 02/2001 06/2001 06/2002 10/2002 06/2003 10/2003 02/2004 10/2004 03/2005 06/2005 05/2006 09/2006 01/2008 08/2008 05/2009 01/2010 09/2010 10/2011 03/2012 10/2012 10/2013 03/2014 10/2015 03/2016 Turu-uuringute AS 17 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate jooksul julgeoleku ohustajateks maailmas ja Eestis ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas Küsimus maailma julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, on 2015. aasta kevadest saadik püsinud 70 protsendist kõrgemal. Seekordses küsitluses hindab olukorra muutumist ohtlikumaks ja ebaturvalisemaks 63 protsenti küsitletutest, mis on küll oluliselt vähem kui kevadel, kuid siiski domineerivalt pessimistlik hinnang (Joonis 8). Vaid 10% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Hinnangud on ligikaudu sarnased 2014. aasta sügisel valitsenud olukorrale. Eesti- ja venekeelsed vastajad hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt. Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – 67 protsenti neist näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 52%, võrreldes eestlastega eeldatakse rohkem olukorra endiseks jäämist (28 protsenti eestlaste 17 protsendi vastu). Seda, et maailm võiks muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub 9 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest vastajatest. Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 10 20 63 7 2016/03 7 15 72 6 2015/10 7 16 71 6 2015/03 7 15 70 8 2014/11 8 20 66 6 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 9 17 67 7 Muu 11 28 52 9 Turu-uuringute AS 18 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 70 71 72 65 66 63 62 63 56 56 57 56 60 53 50 51 49 50 49 50 47 47 48 48 44 45 44 44 46 43 41 41 43 43 40 40 40 34 25 25 23 18 20 18 15 13 17 17 15 15 15 14 13 12 15 15 20 12 14 13 12 13 12 12 14 12 11 11 14 10 8 10 7 9 7 7 7 0 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 03/2016 10/2016 01/2000 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 3.2 Julgeolek Eestis Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes? Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna. Sarnaselt maailma julgeolekule antud hinnangutega on ka siin avalik arvamus püsinud suuresti muutumatuna. 20 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; 29 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu. Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 20 34 29 16 2016/03 23 31 27 19 2015/10 23 31 31 15 2015/03 32 32 19 17 2014/11 26 35 26 13 2014/03 20 40 34 6 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 21 33 32 14 Muu 20 36 23 21 Turu-uuringute AS 19 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Ka Eesti tulevikku näevad eestikeelsed vastajad tumedamates värvides: ebaturvalisuse kasvu eeldab 32 protsenti eestlastest ja 23% venekeelsetest vastajatest. Eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra samaks jäämist või vastavad „ei oska öelda“. 3.3 Ohud maailma julgeolekule Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas erinevad tegurid. Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi (66%) ja terrorivõrgustike tegevust (61%). Kindlasti peetakse maailmarahule ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (58%) ning sõjalist konflikti Süürias (56%). Viimase kahe ohuteguri olulisust hinnatakse siiski võrreldes kevadega madalamaks. Venemaa katseid oma mõjuvõimu taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas (mille toimumine on ju samuti sama eesmärgi teenistuses) hinnatakse võrdselt ohtlikuks (40% annab vastuse „see kindlasti“). Veel 2015. aasta märtsis oli Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks kindlasti ohtlikuks peetud tegurite hulgas esikohal 46 protsendiga. Seega Venemaa ohtlikkust ei hinnata varasemast oluliselt madalamaks, kuid muud ohud on tõusnud jõulisemalt esiplaanile. Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad aga ohtudena esile ka pea kõik teised vastusevariantides loetletud riskid, mis näitab, et maailma turvalisust ohustavaid tegureid on palju. Kõige vähem osatakse peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas (Joonis 11). Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas. Eestlaste jaoks need ohtlikkuselt viiendal ja kuuendal kohal (peab kindlasti probleemiks vastavalt 54% ja 45% eestlastest), venekeelsete vastajate jaoks aga jäävad olulisuselt viimastele kohtadele (Venemaa tegevust peab kindlasti probleemiks 8% ja Ukraina konflikti 28% venekeelsetest vastajatest). 60% venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule (joonis 12). Siiski on Venemaa oht ka eestlaste silmis taandunud Islamiriigi, sõjapõgenike Euroopasse saabumise ning terrorivõrgustike tegevuse ees. Venekeelsed vastajad hindavad eestlastega võrdselt ohtlikuks Islamiriigi tegevust, pagulaste sisserännet ja terrorivõrgustike tegevust, eestlastest ohtlikumaks aga USA sõjalist võimsust. Turu-uuringute AS 20 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda Islamiriigi tegevus 2016/10 66 26 44 2016/03 67 27 42 2015/10 64 26 46 Terrorivõrgustike tegevus 2016/10 61 33 33 2016/03 62 31 34 2015/10 59 33 44 Pagulaste sisseränne Euroopasse 2016/10 58 36 33 2016/03 63 32 32 Sõda Süürias 2016/10 56 34 5 6 Relvakonflikt Ukrainas 2016/10 40 41 12 7 2016/03 34 47 14 5 2015/10 37 43 13 6 Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2016/10 40 30 24 6 2016/03 35 33 27 5 2015/10 39 30 25 6 Organiseeritud kuritegevus 2016/10 34 50 12 4 2016/03 29 52 15 4 2015/10 40 43 12 5 Ülemaailmne majanduskriis 2016/10 32 49 11 7 2016/03 32 55 7 6 2015/10 34 47 9 8 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2016/10 29 45 17 9 2016/03 26 52 14 8 2015/10 31 45 13 11 USA domineerimine 2016/10 29 40 19 12 2016/03 27 44 19 10 2015/10 30 41 18 11 Globaalsed kliimamuutused 2016/10 25 50 20 5 2016/03 24 50 21 5 2015/10 25 46 22 7 Epideemiate levik 2016/10 24 47 22 7 2016/03 26 45 24 9 2015/10 19 46 26 9 Hiina võimsuse kasv 2016/10 20 41 22 17 2016/03 17 45 23 15 2015/10 22 43 20 15 0% 50% 100% Turu-uuringute AS 21 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja venekeelsete võrdlus) venekeelsed eestikeelsed 0 20 40 60 80 Islamiriigi tegevus 64 66 Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas 56 58 Terrorivõrgustike tegevus 62 61 Sõda Süürias 51 57 Venemaa tegevus mõjuvõimu 8 taastamiseks 54 Relvastatud konflikt Ukrainas 28 45 Ülemaailmne majanduskriis 28 34 Organiseeritud kuritegevus 33 35 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 27 30 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 37 25 Globaalsed kliimamuutused 25 25 Hiina võimsuse kasv 14 23 Epideemiate levik 26 23 Turu-uuringute AS 22 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 3.4 Ohud Eestile Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13). On kaks peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 59% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ja 51% peavad tõenäoliseks ohuks ulatuslikku merereostust. Kui kahe esimese ohu tõenäosust hinnatakse võrreldes kevadel toimunud küsitluse tulemustega vähem tõenäoliseks, siis merereostuse ohtu tõenäoliseks pidavate vastajate osakaal on nelja protsendi võrra kasvanud. Paari protsendi võrra on kasvanud terroriakti ja Eesti kodanike vastu sooritatud rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal (vastavalt 40% ja 41%) – sel suvel Nizzas taoline juhtum ju ka aset leidis, kus kannatajateks olid ka Eesti kodanikud. Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel peab tõenäoliseks 39 protsenti, mida on oluliselt vähem kui kevadel (46%). Alla 30 protsendi vastajatest peab tõenäoliseks massilisi tänavarahutusi (27%, märtsis 33%); Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist (25%, märtsis 28%); tuumakatastroofi Eesti lähedal asuvas aatomielektrijaamas (24%, märtsis 27%). Kõigi nende ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal võrreldes kevadega kahanenud. Kui veel 2013. aasta sügisel pidas Eesti vastu suunatud piiratud või ulatuslikku sõjalist rünnakut tõenäoliseks vastavalt 13 ja 10 protsenti küsitletutest, siis 2015. aasta kevadeks oli selliselt vastanute osakaal kasvanud vastavalt 30 ja 36 protsendile. Mullu oktoobris ja tänavu kevadel sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal langes, käesolevas uuringus näitab tõenäosus taas kasvutendentsi, ehkki 2015 kevade tasemele pole see veel tõusnud. Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab tõenäoliseks 29% protsenti (märtsis 24%) ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu 27 protsenti (23%). Kõige ebatõenäolisemaks hinnatakse Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust - 20 protsenti. Turu-uuringute AS 23 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2015-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) 2016/10 28 41 8 14 9 2016/03 29 43 8 15 5 2015/10 26 43 6 19 6 2015/03 27 44 7 15 7 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides 2016/10 19 39 8 22 12 2016/03 22 43 7 22 6 2015/10 23 38 7 24 8 2015/03 20 41 8 23 8 Ulatuslik merereostus 2016/10 9 42 5 37 7 2016/03 7 40 7 40 6 2015/10 9 41 6 37 7 2015/03 9 41 7 37 6 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 2016/10 8 31 6 37 18 2016/03 9 37 5 37 12 2015/10 11 34 5 38 12 2015/03 5 29 6 41 19 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 2016/10 10 31 10 30 19 2016/03 8 31 9 34 18 2015/10 8 29 7 35 21 2015/03 7 31 11 31 20 Terroriakt 2016/10 8 32 4 45 11 2016/03 7 31 7 47 8 2015/10 9 28 7 47 10 2015/03 4 24 6 52 14 Massilised tänavarahutused 2016/10 5 22 5 47 21 2016/03 5 28 6 47 14 2015/10 5 25 5 49 16 2015/03 4 22 6 50 18 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2016/10 5 20 8 40 27 2016/03 6 22 9 40 23 2015/10 4 18 8 41 29 2015/03 4 16 9 45 26 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 2016/10 3 21 9 46 21 2016/03 3 24 11 46 16 2015/10 3 18 9 50 20 2015/03 2 20 7 49 22 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 2016/10 5 24 5 43 23 2016/03 3 21 5 49 22 2015/10 3 23 7 46 21 2015/03 7 29 7 39 18 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu 2016/10 3 24 10 40 23 2016/03 3 20 11 45 21 2015/10 3 23 10 45 19 2015/03 4 26 10 40 20 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus 2016/10 4 16 8 49 23 2016/03 3 17 9 54 17 2015/10 2 19 9 51 19 2015/03 3 20 8 50 19 Turu-uuringute AS 24 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes (Joonis 14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 81% ja 39%). Oluliselt madalaks hindavad venekeelsed vastajad ulatusliku (34% ja 16%) või piiratud sõjalise rünnaku (32% ja 17%) tõenäosust. Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 100 Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Eesti 34 47 Muu 12 27 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides Eesti 19 44 Muu 19 29 Ulatuslik merereostus Eesti 8 43 Muu 10 39 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Eesti 9 36 Muu 5 21 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Eesti 11 36 Muu 6 20 Terroriakt Eesti 9 35 Muu 5 26 Massilised tänavarahutused Eesti 6 25 Muu 2 17 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Eesti 4 19 Muu 7 21 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas… Eesti 4 24 Muu 3 12 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Eesti 6 28 Muu 2 14 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti… Eesti 3 29 Muu 2 15 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Eesti 4 18 Muu 2 10 Turu-uuringute AS 25 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 3.5 Julgeolekutagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab kolme olulisema teguri seas 57 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate toel: kui eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 72 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest vaid 25 protsenti (Joonis 15). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 40% eestimaalastest. Ka siin on oluline erinevus eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vastavalt 44% ja 30%. Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga, mida märgib 58 protsenti venekeelsetest ja vaid 17 protsenti eestikeelsetest vastajatest. Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane koostöö (23%). Seevastu Euroopa Liitu kuulumist ning ÜRO ja OSCE liikmeks olekut tähtsustavad venekeelsed vastajad rohkem kui eestlased. Eestlaste hinnangutes on Balti kaitsekoostööga võrdselt olulised ka liitlassuhted USA-ga ja liitlaste relvajõudude alaline Eesti territooriumil viibimine (vastavalt 25% ja 23%), Venekeelsete vastajate poolt märgitakse neid tagatisi oluliselt vähem (vastavalt 9% ja 4%). Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed 0 20 40 60 80 57 Kuulumine NATO-sse 72 25 40 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 44 30 30 Koostöö ja head suhted Venemaaga 17 58 22 Balti riikide kaitsealane koostöö 23 22 Liitlaste relvajõudude üksuste alaline 17 23 viibimine Eestis 4 Koostöö ja head suhted Ameerika 20 25 Ühendriikidega 9 17 Kuulumine Euroopa Liitu 16 20 16 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 17 12 13 Kuulumine ÜRO-sse 9 20 10 Kuulumine OSCE-sse 7 16 Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 9 11 operatsioonidel 5 5 Ei oska öelda 4 8 Turu-uuringute AS 26 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 4 Eesti inimeste kaitsetahe Kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 45% ja tõenäoliselt vajalikuks 32% Eesti elanikest (Joonis 16). Seega kokku on sõjalise vastupanu osutamise poolt 77%, mittevajalikuks peab seda aga 14% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 50% eesti- ja 33% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 18 protsenti (sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“). Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/10 45 32 9 9 5 2016/03 47 34 8 8 3 2015/10 43 36 8 9 4 2015/03 49 34 6 7 4 2014/11 41 38 10 7 4 SUHTLUSKEEL (2016/10) Eesti 50 32 7 8 3 Muu 33 32 17 10 8 Üldiselt võib passiivse kaitsetahte väljendajate osakaalu pidada stabiilseks – läbi viimaste küsitluste olnud see polnud püsivalt kas veidi alla või üle kaheksakümne protsendi. Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 17 (kogu elanikkonna kohta) ja joonisel 18 eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlusena. Turu-uuringute AS 27 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 77 74 74 79 79 82 79 83 79 81 77 69 69 71 68 78 77 73 71 73 78 73 80 68 66 61 64 65 59 64 64 64 66 67 66 69 69 56 59 60 31 40 26 29 22 24 23 23 23 25 24 30 23 24 24 25 24 24 20 24 22 19 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 17 17 15 11 11 13 11 14 20 0 10/2000 02/2001 03/2002 06/2002 10/2003 03/2005 09/2006 08/2008 01/2009 09/2010 08/2011 10/2012 03/2013 03/2015 01/2000 05/2000 06/2001 10/2001 10/2002 02/2003 06/2003 02/2004 06/2004 10/2004 06/2005 11/2005 05/2006 12/2006 06/2007 01/2008 05/2009 01/2010 10/2011 03/2012 10/2013 03/2014 11/2014 10/2015 03/2016 10/2016 Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestikeelsed Venekeelsed 100 89 80 79 80 79 80 81 79 82 83 82 81 82 77 77 79 75 78 73 74 80 69 80 83 80 83 77 60 69 70 73 70 71 70 71 71 66 68 68 68 65 63 62 63 40 20 0 12/2006 01/2008 01/2009 01/2010 08/2011 03/2012 03/2013 03/2014 09/2006 06/2007 08/2008 05/2009 09/2010 10/2011 10/2012 10/2013 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 Näeme, et eesti- ja venekeelsete vastajate passiivses kaitsetahtes on perioode, mil see on võrdne ning perioode, mil venekeelsete vastajate hinnang vajadusele välisründajale vastupanu osutada on madalam. Esimene selline periood seostub pronksiöö järgse ajaga, teine periood jäi majandussurutise aegadesse, praegune aga võib olla seotud külma sõja vaimust kantud lääneriikide suunalise propaganda tugevnemisega Venemaa meedias. Turu-uuringute AS 28 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 77%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 56% elanikkonnast (Joonis 19). Seda on kahe protsendi võrra vähem kui kevadel ja umbes sama palju kui aasta tagasi 2015. aasta sügisel. Ka aktiivset kaitsetahet võib pidada stabiilseks, sest statistilises mõttes on viimastel aastatel toimunud muutused ebaolulised. 29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks riigi kaitseks kindlasti ja 27 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 34 protsenti küsitletutest. Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 62%, siis mitte-eestlastest vaid 42%. Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist nähakse eelkõige kui relvastatud vastupanu, mida traditsiooniliselt peetakse vaid reservväelastest meeste ülesandeks. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 44 protsenti, alla 20-aastastest 63 protsenti). Venekeelsete vastajate protsent jääb keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole kohustust läbida ajateenistust, mis on aga reservväelasena riigikaitses osalemise eelduseks. Mitte- eestlastest Eesti kodanikest oleks valmis riigikaitses osalema 52 protsenti, määratlemata kodakondsusega isikutest 38% ning Venemaa kodanikest 28%. Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 29 27 10 15 19 2016/03 29 29 8 16 18 2015/10 27 28 9 19 17 2015/03 29 30 8 16 17 SUHTLUSKEEL (10/2016) eesti 33 29 6 15 17 muu 19 23 19 15 24 SUGU (10/2016) mees 39 28 9 11 13 naine 20 27 10 19 24 Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi: 15- 64 aastastest meessoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma kolm neljandikku. Vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam kui eestlastel. Alla 50- aastastest venekeelsetest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema kaks kolmandikku, vanematest veidi vähem kui pooled. Alla 65-aastastest eestlastest on riigi kaitsmiseks valmis 80 protsenti meestest (Tabel 4). Turu-uuringute AS 29 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides SUHTLUSKEEL 15-34 35-49 50-64 65+ Eesti 81% 81% 79% 58% Vene 66% 65% 47% 45% KÕIK mehed/kodanikud 77% 78% 75% 57% Kui vaadata kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2015 aastal langes see taas alla 50 protsendi. Sel aastal on venekeelsete Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe taas kasvanud, kuid see ei ole veel kaugeltki sellisel tasemel, kui eelmise kümnendi alguses, aastatel 2002-2007. Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 74 73 74 74 68 67 69 73 69 70 71 71 70 69 71 70 69 71 70 68 68 67 67 66 66 66 64 67 64 64 65 63 61 61 65 64 63 64 63 62 62 62 64 62 60 7170 58 60 59 57 66 66 57 65 60 55 54 54 60 53 61 53 54 52 52 54 51 63 61 63 63 52 51 52 59 57 59 59 48 46 56 58 56 43 45 47 44 47 40 52 50 51 51 52 52 40 49 49 39 40 44 44 44 46 45 43 43 41 42 43 39 38 39 36 35 38 36 38 33 33 20 0 06/2001 10/2001 03/2002 10/2004 03/2005 06/2005 01/2009 05/2009 01/2010 10/2013 03/2014 11/2014 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 Turu-uuringute AS 30 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest: 7% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Lahkujate osakaal on võrreldes kevadega kolme protsendi võrra tõusnus, olles samal tasemel 2015. aasta oktoobriga. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (lahkujaid oleks umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 18 protsenti. Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 7 15 10 28 40 2016/03 5 14 9 31 41 2015/10 6 16 10 30 38 2015/03 6 14 11 29 40 SUHTLUSKEEL (10/2016) eesti 5 13 8 30 44 muu 13 19 15 23 30 SUGU (10/2016) mees 6 14 10 31 40 naine 8 17 10 26 39 Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi lähedal. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010- 2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 22). Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 60 42 40 38 37 36 33 32 32 32 30 30 31 26 25 27 27 25 24 24 25 24 24 23 24 22 21 21 20 22 21 23 19 18 18 19 20 15 16 16 16 14 21 13 20 20 19 21 19 17 16 17 18 19 18 15 15 15 15 15 16 15 16 16 16 14 14 12 13 13 12 12 11 11 10 13 13 13 13 13 13 12 10 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 Turu-uuringute AS 31 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid viiendik teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 69% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis 23). Võrreldes paaril viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat informeeritust riigikaitses osalemise võimalustest, seekordne informeerituse näitaja on viimase viie küsitlus madalaim. Tõenäoliselt on põhjus selles, et kui meedias on üha sagedamini teemaks võimalik sõjaoht, hindab inimene oma teadmisi ja oskusi kriitilisemalt kui rahulikes oludes. Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/10 7 14 10 35 34 2016/03 8 16 5 40 31 2015/10 7 18 6 40 29 2015/03 10 17 4 42 27 2014/11 7 15 4 42 32 SUHTLUSKEEL… Eesti 8 15 9 35 33 Muu 6 12 10 35 37 SUGU 10/2016) Mees 12 20 6 32 30 Naine 4 10 10 38 38 VANUS (10/2016) 15-19 3 18 2 40 37 20-29 11 16 4 44 25 30-39 9 16 8 38 28 40-49 10 15 10 40 25 50-59 7 13 8 35 37 60 + 5 12 14 24 45 Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (32% vs 14%) - seda võib selgitada nende suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased on aga mõnevõrra paremini informeeritud võrreldes venekeelsete vastajatega (23% vs 18%). Kõige paremini on informeeritud 20-29 aastased, kuid vastaja vanuse kasvades informeeritus langeb. Madal on informeeritus ka alla 20-aastaste seas. Turu-uuringute AS 32 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral, on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, on alates novembris 2014 uuringusse lisatud küsimus selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat. Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) okt.16 märts.16 okt.15 märts.15 nov.14 0 10 20 30 40 50 44 41 Kuidas teavitatakse avalikkust 42 44 43 41 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 42 40 sattunud lahingutegevuse piirkonda 44 45 39 Kuidas korraldatakse evakueerimist 36 38 lahingutegevuse eest 41 40 34 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 31 27 majapidamisega seotud probleeme 28 30 20 18 Millised on Teie kohustused riigikaitses 21 18 20 19 21 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 22 21 26 19 Kuidas ja millised avalikud teenused on 16 15 kättesaadavad 16 17 17 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada 18 17 sõjaväe toetamisse 19 20 11 Millised on Teie riigikaitse alased 10 11 kohustused põhitöökohas 11 14 Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda ning kuidas korraldatakse evakueerimist. Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses. Naised sooviksid rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni, esmatasandi olmeprobleemide lahendamise ning avalike teenuste kättesaadavuse kohta. (Joonis 25). Turu-uuringute AS 33 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus oktoober 2016 (%; N = kõik vastajad) naised mehed 0 10 20 30 40 50 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud 43 lahingutegevuse piirkonda 37 44 Kuidas teavitatakse avalikkust 43 Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse 40 eest 37 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 38 majapidamisega seotud probleeme 29 16 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 22 16 Millised on Teie kohustused riigikaitses 24 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe 15 toetamisse 19 Kuidas ja millised avalikud teenused on 21 kättesaadavad 17 Millised on Teie riigikaitse alased kohustused 10 põhitöökohas 12 Turu-uuringute AS 34 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel. 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Käesolevas küsitluses on see näitaja halvenenud ning Eesti kaitstavust usub 48 protsenti, Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks on 38 protsenti, mida on rohkem kui neljas viimases küsitluses, kuid vähem kui 2014 märtsis, mil nende osakaal oli 46% (Joonis 26). Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta) 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/10 11 37 14 27 11 2016/03 13 40 13 26 8 2015/10 13 40 15 25 7 2015/03 14 42 12 24 8 2014/11 12 39 17 25 7 2014/03 9 38 7 37 9 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 13 43 10 26 8 Muu 7 24 26 27 16 Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on langenud nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate seas. Eestikeelsete vastajate hinnang Eesti kaitsevõimele on positiivsem – võimekust Eestit kaitsta tunnistab 56 protsenti (märtsis oli selliseid vastajaid 63 protsenti). Venekeelsete vastajate seas usub Eesti kaitsmise võimekust 31% (märtsis 34%). Turu-uuringute AS 35 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 27). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 24% ja vähendamist 20% elanikest. NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulud NATO nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Viimases kolmes küsitluses on suhtumine kaitsekulutustesse püsinud praktiliselt muutumatuna. Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 4 4 4 3 4 4 4 4 3 5 6 5 9 9 5 5 7 9 9 7 7 5 9 8 8 9 9 8 6 6 5 10 9 8 7 8 7 7 7 7 9 90% 10 10 9 9 12 12 12 6 10 11 9 8 9 10 11 11 11 15 11 11 10 9 10 12 13 9 16 6 80% 11 10 9 9 10 9 11 10 13 12 12 10 70% 18 8 10 37 43 60% 45 40 46 44 39 45 47 45 50 45 47 50% 53 51 48 38 47 45 35 48 44 43 46 52 48 45 44 40% 30% 35 28 27 27 33 30 26 25 20% 26 27 25 22 25 23 23 21 20 21 22 22 15 17 18 18 20 20 20 10% 15 9 9 8 12 8 5 5 4 6 7 6 6 7 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 5 5 4 0% 03/2005 11/2005 01/2008 01/2009 10/2011 10/2012 10/2013 03/2016 02/2004 06/2004 10/2004 06/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 08/2008 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 03/2012 03/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 10/2016 Eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumises kaitsekulutustesse näeme suuri erinevusi: venekeelsete elanike hulgas on kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid rohkem kui kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid eestlaste seas (Joonis 28). Samas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas. 2016. aasta oktoobris oli 31% eesti- ja 8% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 9% eesti- ja 43% muukeelsetest vastajatest. Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (%; N = kõik vastajad) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 49 52 47 47 50 45 44 45 46 41 42 42 40 39 37 40 35 36 33 35 35 35 43 30 43 29 28 29 37 30 23 24 28 23 32 33 31 33 32 31 19 20 20 24 27 20 17 15 15 12 11 13 11 11 13 11 11 10 15 18 19 12 11 9 9 15 15 10 9 10 8 7 6 9 4 10 9 5 4 4 4 9 9 7 7 9 7 7 8 0 06/2007 01/2009 09/2010 03/2012 10/2013 03/2015 10/2015 10/2016 09/2006 12/2006 01/2008 08/2008 05/2009 01/2010 08/2011 10/2011 10/2012 03/2013 03/2014 11/2014 03/2016 Turu-uuringute AS 36 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse Paljude inimeste jaoks on eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele suhteliselt abstraktne teema - nad ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga. Hoopis teine lugu on see, kui küsime inimeste valmisolekut teha Eesti riigikaitse tugevdamiseks omapoolset rahalist annetust. Eesti inimesed ei ole eriti aktiivsed annetajad, mida on meie madalaid sissetulekuid arvestades ka üsna lihtne mõista. Küsitlustulemused näitavad, et omapoolseks annetuseks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 29 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on olnud püsiv juba läbi viie viimase uuringu, mis näitab annetamisvalmiduse stabiilsust. (Joonis 29). Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 35 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest vaid 16 protsenti. Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 6 23 8 26 37 2016/03 4 24 9 26 37 2015/10 5 23 9 27 36 2015/03 6 23 8 29 34 2014/11 6 22 9 29 34 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 8 27 8 27 30 Muu 3 13 8 22 54 Keskmisest veidi kõrgem on valmisolek annetamiseks kõige suurema sissetulekuga vastajate seas. Neist, kelle keskmise sissetulek ühe pere liikme kohta kuus ületab 650 eurot, oleks valmis riigikaitset omalt poolt rahaliselt toetama 39 protsenti. Turu-uuringute AS 37 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Kui 2014. aasta kevadel andis sellele positiivse hinnangu 73%, siis seekord on selliste vastajate osakaal 68 protsenti (Joonis 30). Nagu enamiku muude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 78% ja 47% peab riigikaitse arendamist heaks). Venekeelsete vastajate seas on väga palju „ei oska öelda“ vastanuid. Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/10 11 57 20 9 3 2016/03 9 58 20 11 2 2015/10 10 61 17 9 3 2015/03 10 60 17 11 2 2014/11 7 55 23 13 2 2014/03 7 66 10 15 2 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 13 65 14 7 1 Muu 7 40 35 12 6 Kriitilisemaid hinnanguid Eesti riigikaitsele annavad need, kelle arvates Eesti julgeoleku alane olukord lähiaastatel halveneb, kes on vastu Eesti NATO liikmeks olekule ning kes ei kiida heaks NATO vägede kohaloleku suurenemist Eestis. Turu-uuringute AS 38 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon. Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt ülekaalus, siis kahes viimases küsitluses on positiivsed hinnangud olnud selgelt ülekaalus (Joonis 31). Ometi ei ole hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele nii positiivsed kui riigi tegevusele riigikaitse arendamisel. Endiselt annab riigipiiri kaitstusele negatiivse hinnangu kolmandik küsitletutest, eestlastest aga koguni 38 protsenti. Venekeelsetest vastajatest annab kriitilise hinnangu Eesti piiri kaitstusele vaid 20 protsenti küsitletutest, 54 protsenti neist peab piiri kaitstust heaks või väga heaks. Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2016/10 5 46 16 25 8 2016/03 4 47 13 28 8 2015/10 6 41 11 31 11 2015/03 6 39 12 33 10 2014/11 6 30 11 37 16 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 4 46 12 29 9 Muu 7 47 26 14 6 Turu-uuringute AS 39 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist peab noormeeste jaoks vajalikuks 92% kõigist küsitletutest. Vaid 7% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 71%, venekeelsetest vastajatest 47% (Joonis 32). Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid üle 50 protsendi ning seda peab mittevajalikuks vaid kümnendik. Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 64 28 1 5 2 SUHTLUSKEEL Eesti 71 24 131 Muu 47 37 5 8 3 VANUS 15-19 a 51 40 0 7 2 20-29 a 53 32 3 10 2 30-39 a 51 38 2 7 2 40-49 a 67 26 4 21 50-59 a 65 27 3 32 60+ 77 18 131 Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud stabiilselt 90 protsenti ja rohkem (Joonis 33). Turu-uuringute AS 40 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik 100 93 94 93 92 92 93 95 93 92 94 94 93 80 87 88 88 90 91 90 89 91 90 86 85 60 40 20 11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7 0 06/2005 05/2006 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 10/2016 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 61 protsenti vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 34). Ka selles küsimuses ei ole inimeste arvamused viimase paari aasta jooksul eriti muutnud. Suured erinevused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest on koguni 44% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 13%. 70 protsenti eestlastest leiab, et sellised noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega, venekeelsetes arvab nii 43 protsenti. Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 2016/10 12 61 22 5 2016/03 10 63 23 4 2015/10 11 61 25 3 2015/03 12 62 23 3 2014/11 11 66 19 4 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 14 70 13 3 Muu 8 43 44 5 Alla 20-aastastet vastajatest leiab 34 protsenti, et väiksemate tervishäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima – see on just see vanusegrupp, kelle puhul tervise tõttu ajateenistusest vabastuse saamine on aktuaalne. Turu-uuringute AS 41 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 23% mõistab taolise käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 27%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 70%, venekeelsetest aga 52%, mõistvat suhtumist kõrvalehoidmisse kohtab kolmandiku venekeelsete seas. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt. 20-29 aastastest väljendavad 40 protsenti ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist. Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 23 42 7 27 1 SUHTLUSKEEL Eesti 24 46 5 24 1 Muu 21 31 13 33 2 VANUS 15-19 a 7 46 14 31 2 20-29 a 16 34 9 40 1 30-39 a 18 40 10 31 1 40-49 a 25 39 6 30 50-59 a 27 42 8 22 1 60 + a 30 46 5 18 1 Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 36). Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 2016/10 23 42 7 27 1 2016/03 22 41 6 30 2 2015/10 25 41 7 26 1 2015/03 26 42 6 25 1 2014/11 23 44 5 27 1 2014/03 26 45 3 25 1 Turu-uuringute AS 42 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6.1.3. Naiste ajateenistus Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Kui veel oktoobris 2015 ei pidanud enam kui pooled üle 50-aastastest küsitletutest naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks, siis märtsiks 2016 oli toetus naiste ajateenistusele tõusnud ka nende seas üle 50 protsendi. Venekeelsete vastajate seas oli ka kevadel veel siiski domineeriv vastuseis naiste ajateenistusele. Kuna selles küsitluses küsimuse sõnastus ja vastusevariandid muutusid, toome siinkohal ära ka märtsis 2016 läbi viidud küsitluse tulemused (vt. Joonis 37). Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse märtsis 2016 (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 18 39 5 26 12 SUHTLUSKEEL Eesti 23 45 5 22 6 Muu 7 28 8 34 23 VANUS 15-19 a 25 33 7 22 13 20-29 a 27 38 3 27 5 30-39 a 21 40 7 25 7 40-49 a 16 41 6 27 10 50-59 a 13 39 7 27 14 60+ a 14 39 6 24 17 Sel korral esitati küsimus naiste ajateenistuse kohta teistsuguses formuleeringus: Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega? Võimalikke vastusevariante pakuti kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik, naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka vabatahtlikult ajateenistuses osalema (Joonis 38). Sellise kolme valiku puhul kujuneb küsitletute toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele valdavaks – selle valib vastuseks 75 protsenti küsitletutest. Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust 82 protsenti, venekeelsetest vastajatest 58%. Viimastest on 38% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka vabatahtlikus korras üldse tulema. Turu-uuringute AS 43 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse oktoobris 2016 (%; N = kõik vastajad) ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult naised ei peaks ajateenistust üldse läbima ei oska öelda 2016/10 2 75 22 1 SUHTLUSKEEL Eesti 2 82 14 2 Muu 1 58 38 3 VANUS 15-19 a 2 71 23 4 20-29 a 2 82 13 3 30-39 a 3 81 14 2 40-49 a 2 70 26 2 50-59 a 1 71 26 2 60+ a 1 73 25 1 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi järgi? Kui veel märtsis oli enam-vähem võrdselt toetajaid mõlemal võimalusel (48% arvas, et ajateenistus peaks toimuma samadel tingimusel noormeestega ja 46%, et seda tuleks läbi viia eraldi programmi alusel), siis nüüd, mil toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on küll tõusnud, on koos sellega suurenenud ka nende vastajate osakaal, kes peavad õigeks naiste ajateenistuse korraldamist eraldi programmi järgi (Joonis 39). Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda 2016/10 36 59 5 2016/03 1 48 46 5 SUHTLUSKEEL Eesti 40 55 5 Muu 26 71 3 VANUS 15-19 a 30 64 6 20-29 a 46 49 5 30-39 a 39 56 5 40-49 a 36 60 4 50-59 a 31 64 5 60 + a 35 61 4 SUGU Mees 39 56 5 Naine 34 61 5 * märtsis 2016 oli üheks vastusevariandiks ka naiste kohustuslik ajateenistus, oktoobris oli vastusevariante vaid kaks: samadel tingimustel ja eraldi programmi järgi. Turu-uuringute AS 44 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Küsitlustulemused näitavad, et 81% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast. Nagu ka muudes riigikaitsekorraldust puudutavates küsimustes, on hoiakutrend olnud ajas väga stabiilne. Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 83 81 80 81 83 84 82 82 81 77 78 77 75 79 78 79 71 72 80 63 63 60 32 40 23 22 25 19 19 16 19 14 17 14 15 17 14 12 13 11 13 11 13 20 0 09/2006 06/2007 08/2008 09/2010 10/2012 10/2013 11/2014 10/2015 10/2016 05/2006 12/2006 01/2008 01/2010 03/2012 03/2013 03/2014 03/2015 03/2016 10/2011* 08/2011* * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. Kohustuslikust ajateenistusest loobumine leiab rohkem kõlapinda venekeelsete vastajate hulgas (27%) ning vanusegruppides 20-29 (19%) ja 30-39 (20%). Turu-uuringute AS 45 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. 76 protsenti küsitletutest (eestlastest 85 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 41). Vastupidisel arvamusel on vaid kaheksa protsenti küsitletuist, kuid 16 protsenti ei oska selle kohta oma arvamust avaldada. Joonis 41. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 10/2016 35 41 16 5 3 03/2016 35 43 14 6 2 10/2015 33 43 15 7 2 03/2015 34 44 13 8 1 11/2014 28 44 18 7 3 03/2014 33 45 8 10 2 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 43 42 9 4 2 Muu 18 39 28 9 6 Küllap oleks viimane aeg sellise laiapõhjalise positiivse toetuse puhul laiapindse riigikaitse käsitlusele inimeste jaoks ka konkreetsem sisu anda. Nagu eelnevast selgus, on väga vähestel olemas ettekujutus, kuidas võimaliku kriisi korral käituda ning kuidas oma oskuste ja võimetega riigikaitsele kaasa aidata. 28 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse kontseptsiooni ei ole veel jõutud piisavalt tutvustada venekeelses inforuumi. Ka venekeelsetest Eesti kodanikest ei oska sellele küsimusele vastust anda 22 protsenti. Turu-uuringute AS 46 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6.4 Kaitseliidu ülesanded Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks – selle ülesande paigutab esikohale 34 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes aga tõuseb esikohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (53%). Esimese valikuna on aga olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (16%), mis kolme ülesande kokkuvõttes jääb 43 protsendiga kolmandale positsioonile. (Joonis 42). Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (36%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (31%). Avalikkuse arusaam Kaitseliidu ülesannetest on püsinud samuti väga stabiilne – sarnane ülesannete järjestus on küsitlustulemustest selgunud juba mitmeid küsitlusi järjest, mis näitab, et Kaitseliidu roll ja kuvad on valikus arvamuses selgelt kinnistunud. Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad) Esimene Teine Kolmas Kokku Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 12 22 19 53 katastroofide korral Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 34 8 7 49 Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 16 18 9 43 hulgas Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 6 10 20 36 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel 9 14 12 35 Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 5 10 16 31 noored kotkad) Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 6 11 8 25 loomine Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 2 6 4 12 Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on mõningaid erinevusi Kaitseliidu ees seisvate ülesannete tähtsusjärjestuse osas. Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks ülesandeks on võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (40 protsenti nimetab seda kõige olulisemana ning 56 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka) ning kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (esikohale seab selle 19%, kolme olulisema hulgas nimetab 50%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina. Nende jaoks on esikohtadel Kaitseliidu roll õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (esikohal 23% ja kolme olulisema seas 67% venekeelsete vastajate arvates) ja tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades (esikohal 9% ja kolm olulisema seas 48%) (joonis 43). Turu-uuringute AS 47 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 43. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad) KOKKU Eesti keel Vene keel Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 49 56 34 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 53 katastroofide korral 46 67 Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 43 hulgas 50 27 Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 36 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 31 48 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 35 lahendamisel 38 28 Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 31 noored kotkad) 34 21 Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 25 loomine 24 25 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 12 10 15 Turu-uuringute AS 48 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 7 protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 27 protsendil (eestlastest 36 protsendil). Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid seitsmel protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses vaid üks protsent. Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda. Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5 protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 17% (Joonis 44). Venekeelsed vastajad jäävad ka liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks valmis liituma vaid kümme protsenti. Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma kuus ja arvatavasti 21 protsenti küsitletutest. Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad. Joonis 44. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2016/10 5 17 13 27 38 2016/03 4 19 15 25 37 2015/10 5 18 15 28 34 2015/03 5 19 12 28 36 SUHTLUSKEEL (10/2016) eesti 6 21 11 29 33 muu 2 8 18 23 49 SUGU (10/2016) mees 6 21 14 29 30 naine 4 13 13 26 44 VANUS (10/2016) 15-19 8 28 25 16 23 20-29 3 32 15 34 16 30-39 6 20 15 29 30 40-49 3 19 13 30 35 50-59 6 13 12 30 39 60+ 5 7 9 22 57 Turu-uuringute AS 49 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 7 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2016. aasta oktoobris 71% elanikkonnast, sh 39% on kindlasti ja 32% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 20% eestimaalastest; seisukohta ei oska antud küsimuses võtta kümnendik elanikkonnast (Joonis 45). Joonis 45. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 78 80 78 79 76 79 75 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 76 75 72 80 69 66 69 71 72 72 71 71 63 58 54 53 54 60 48 49 40 32 31 26 32 28 25 22 23 26 21 20 21 19 19 20 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 19 20 19 13 13 14 15 17 17 18 20 0 06/2001 06/2002 10/2002 10/2003 02/2004 03/2005 06/2005 09/2006 08/2008 09/2010 10/2012 03/2014 11/2014 03/2016 10/2016 02/2001 10/2001 03/2002 02/2003 06/2003 06/2004 10/2004 11/2005 05/2006 12/2006 06/2007 01/2008 01/2009 05/2009 01/2010 08/2011 10/2011 03/2012 03/2013 10/2013 03/2015 10/2015 Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 89 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam, vaid 31 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu 51% ja 19% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 46). Seega on venekeelsete vastajate seas toetus NATO liikmeks olekule liitumisjärgse perioodi madalaimas punktis, nagu see oli ka 2009 aasta mais ja 2015. aastal. Joonis 46. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 93 93 94 93 91 91 87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89 89 87 86 89 88 89 89 81 83 83 80 73 76 69 63 61 66 65 65 80 78 78 76 79 76 79 60 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 71 75 72 75 72 72 71 71 69 66 69 63 58 54 53 54 52 51 48 51 52 40 48 49 50 48 47 44 44 46 42 43 44 44 39 38 39 40 37 20 31 33 33 33 37 35 31 34 34 31 31 33 31 27 29 20 20 0 02/2001 06/2001 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 05/2009 01/2010 09/2010 03/2015 10/2015 03/2016 10/2016 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 50 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral Eelnevast selgus, et NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (peatükk 3.5). Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on selle kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohalolu suurenemine Eestis. 44 protsenti küsitletutest leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 21% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leiab 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota. (Joonis 47) Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 56%, siis venekeelsete vastajate seas leiab seda vaid 18%. 27 protsenti venekeelsetest leiab, et Eestil pole NATOlt mingit abi loota. Eestlastest pelgab vaid neli protsenti, et NATO kollektiivkaitse ei toimi. Joonis 47. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad) NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 44 21 14 11 10 2016/03 42 22 15 8 13 2015/10 45 19 15 10 11 2015/03 48 18 15 8 11 2014/11 51 17 13 10 9 2014/03 43 24 18 11 4 2013/10 44 19 23 10 5 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 56 23 10 4 7 Muu 18 14 21 27 19 Turu-uuringute AS 51 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 48) ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 49). Joonis 48. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 19 47 22 8 4 2016/03 17 49 23 8 3 2015/10 20 49 19 9 3 2015/03 21 49 18 9 3 2014/11 16 53 16 11 4 SUHTLUSKEEL… eesti 20 56 16 6 2 muu 15 28 38 10 9 Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid peab täiesti või üldiselt piisavaks 66 protsenti küsitletutest, sh, 76% eestikeelsetest vastajatest. Venekeelsetest vastajatest peavad NATO tegevust piisavaks 43 protsenti, kuid pea 40 protsenti ei oska oma hinnangut anda. Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt (56%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda 86 protsenti. See suhtumine sarnaneb suuresti hoiakutega NATO liikmesuse kohta tervikuna. Joonis 49. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 33 35 9 11 12 2016/03 36 33 8 13 10 2015/10 33 35 7 13 12 2015/03 35 33 7 14 11 2014/11 32 38 6 15 9 SUHTLUSKEEL (10/2016) eesti 45 41 6 6 2 muu 6 22 16 21 35 Turu-uuringute AS 52 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus. 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides 64% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 23% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 50). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe tõenäoliselt või kindlasti mitte vajadust 26% küsitletutest. Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab missioonidel osalemist 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 41 protsenti. Ka need arvud on viimase paariaaastase perioodi jooksul vähe muutunud. Joonis 50. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/10 23 41 10 13 13 2016/03 22 43 7 15 13 2015/10 19 43 8 16 14 2015/03 19 41 7 18 15 2014/11 17 47 9 15 12 2014/03 15 45 4 23 13 SUHTLUSKEEL (10/2016) eesti 30 45 6 11 8 muu 8 33 14 20 25 Turu-uuringute AS 53 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus. Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: nii seda, et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse, kui ka seda, et osalemine tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis, pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti küsitletutest. Summeerides kolm olulisemat põhjust, osutus olulisimaks kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument 64 protsendiga (Joonis 51). Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel kriisipiirkondade elanike kaitsmist (kolme olulisema põhjuse hulgas 36%), kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (32%), ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (32%). Konfliktide Eestisse levimise ennetamist nimetab kolme olulisema põhjuse seas 29%. Joonis 51. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse 29 27 8 64 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 29 12 8 49 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 6 14 16 36 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 7 12 13 32 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas 4 11 17 32 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 5 12 12 29 Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi 2 5 12 19 kohustus Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 1 3 4 8 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist 13 missioonidel Ei oska öelda 5 Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on ka arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad. Venekeelsete vastajate jaoks jääb missioonidel osalemine põhjenduste juures vähemoluliseks argument, et see tagaks Eestile NATO toetuse sõjalise konflikti korral (nagu eelnevast nägime, ei usu küllalt suur osa venekeelseid vastajaid NATO abi saabumisse). Kui eestlastest seab selle argumendi esikohale 38% ja kolme olulisema hulka 62%, siis venekeelsetest vastavalt vaid 11% ja 22%. Kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 31% ja kolme olulisema seas 69%, siis on see ka venekeelsete vastajate jaoks küll kõige olulisem motiiv, kuid seda nimetab vastavalt vaid 26% ja 54%. Turu-uuringute AS 54 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid: aidata kaasa rahu tagamisele maailmas, kaitsta kriisipiirkondade elanikke ja anda Eestile võimalus maailma poliitikas kaas rääkida. (Joonis 52). Venekeelsetest vastajatest märgib 26 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa põhjendada osalemist välismissioonidel. Joonis 52. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad) eesti keel vene keel KÕIK Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 69 54 lahingukogemuse 64 62 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 22 49 34 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 38 36 32 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 32 32 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma 29 37 poliitikas 32 29 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 31 29 Välismissioonidel osalemine on iga 18 21 demokraatliku riigi kohustus 19 7 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 11 8 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Turu-uuringute AS 55 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse ka erinev suhtumine. Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, et ole üldistes hinnangutes suuri muutusi toimunud. Venekeelsete vastajate seas esineb mitte-toetavat suhtumist missioonidel osalemisse märgatavalt rohkem kui eestlaste hulgas. Siiski on üle poole venekeelsetest vastajatest valmis aktsepteerima ÜRO missioonidel ja ligi pooled Euroopa Liidu missioonidel osalemist. Selge vastuseis domineerib osalemisele NATO üksuste koosseisus (Joonis 53). Joonis 53. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta NATO üksuste koosseisus KÕIK 10/2016 24 42 9 11 14 KÕIK 03/2016 27 40 9 12 12 KÕIK 10/2015 21 43 9 12 15 Eestikeelsed 10/2016 32 50 6 7 5 Venekeelsed 10/2016 6 23 17 20 34 Euroopa Liidu üksuste koosseisus KÕIK 10/2016 21 45 13 11 10 KÕIK 03/2016 21 44 13 12 10 KÕIK 10/2015 18 45 12 13 12 Eestikeelsed 10/2016 26 48 11 9 6 Venekeelsed 10/2016 10 38 17 16 19 ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus KÕIK 10/2016 24 44 13 10 9 KÕIK 03/2016 24 43 13 11 9 KÕIK 10/2015 22 45 11 11 11 Eestikeelsed10/2016 28 47 12 8 5 Venekeelsed 10/2016 15 37 16 14 18 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 56 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest Kuna Euroopa rändekriis on pannud liikmesriikide politsei- ja piirivalvejõude tegema senisest tihedamat koostööd, on järjest sagedamini hakatud rääkima ka Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse loomise vajadusest. Viimasel aastal on järjest enam teemaks olnud ka Euroopa Liidu ühiste relvajõudude moodustamine. Avalik arvamus toetab mõlemat ettepanekut: ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 64 protsenti ja selle vastu on 19 protsenti küsitletutest; ühiste relvajõudude moodustamist toetab 49% ja selle vastu on 30% (Joonis 54). Joonis 54. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud. (%; N = kõik vastajad) toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Ühine piirivalveteenistus 2016/10 24 40 17 11 8 2016/03 26 42 16 11 5 Ühised relvajõud 2016/10 13 36 21 17 13 Eestlastest toetab ühise piirivalve loomist 69 protsenti, venekeelsetest vastajatest 54 protsenti. Kui eestlastest on pigem või täielikult ühiste relvajõudude loomise poolt 52 protsenti, siis venekeelsest vastajatest 44 protsenti. Seega on Euroopa Liidu ühiste relvajõudude idee venekeelsete vastajate jaoks oluliselt enam aktsepteeritud kui Eesti kuulumine NATOsse. Turu-uuringute AS 57 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse peetakse ühiskonnas stabiilselt positiivseks. Väga heaks või üldiselt heaks peab tegevväelastesse suhtumist 66% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku (Joonis 55). Joonis 55. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%; N = kõik vastajad) Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 17 49 24 7 3 2016/03 17 49 24 8 2 2015/10 17 51 24 6 2 2014/03 18 51 26 21 2013/10 18 49 28 31 SUHTLUSKEEL (2016/10) Eesti 22 51 19 6 2 Muu 8 46 34 9 3 Turu-uuringute AS 58 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 10 Naiste rollist kaitseväes Kui suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse on ühiskonnas stabiilselt positiivne, siis väga palju eriarvamusi tekitavad tänini arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväelasena. (Joonis 56). Joonis 56. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? (%; N = kõik vastajad) Ei oska öelda 9% Peaksid Võiksid teenida teenima pigem võrdselt tagalas ja meestega toetavates kõikides funktsioonides väeosades ja 48% ametikohtadel 43% Hindamiseks esitatud kahe seisukoha vahel jagunesid arvamused pea võrdselt pooleks: 48 protsenti küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides ning 43% leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel. Tegemist on selge lõhega soorollide tänapäevase ja traditsioonilise käsitluse vahel. Traditsioonilisemat lähenemist pooldavad rohkem venekeelsed ning keskmisest vanemad ja madalama haridustasemega vastajad. Naiste võrdseid õigusi ja võimalusi toetavad aga enam vastajad vanusegruppides 20-29 (60%) ja 30-39 (55%); samuti kõrgharidusega vastajad (51%). Naiste ja meeste endi hoiakutes erinevused puuduvad (Joonis 57). Joonis 57. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? meestega võrdselt tagalas ja toetavates funktsioonides SUHTLUSKEEL eesti 52 41 muu 24 64 SUGU mees 43 49 naine 43 48 VANUS 15-19 47 42 20-29 60 31 30-39 55 36 40-49 45 48 50-59 34 58 60+ 32 61 HARIDUS alla kesk 46 42 kesk 39 53 kõrgem 51 43 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 59 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Küsimustikus oli vastajatele hindamiseks pakutud kuus väidet, mille kohta sai väljendada oma nõustumist või mittenõustumist (Joonis 58). Kõige üksmeelsema toetuse sai seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada – sellega nõustus täielikult või pigem 82 protsenti küsitletutest. Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus 58%, ei nõustunud 30 protsenti küsitletutest. Ka järgmise kolme seisukohaga nõustujaid oli 50 protsenti või rohkem, kuid neile oli ka kolmandiku või enama hulga küsitletute vastuseis. Üle 50 protsendi mitte-nõustujaid oli seisukohal, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid nõudmisi. Joonis 58. Nõustumine seisukohtadega naiste sobivuse kohta kaitseväkke (%; N = kõik vastajad) nõustun täielikult pigem nõustun ei oska öelda pigem ei nõustu ülde ei nõustu Kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid neile, 41 41 6 6 6 kes seda soovivad, peavad kõik võimalused olema avatud Naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui 23 35 12 19 11 ka võrdsed nõudmised Suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised 20 37 6 25 12 osalema riigikaitses Rahu ajal võivad naised meestega võrdselt hakkama 21 33 7 24 15 saada, kuid sõja ajal ei tohiks nad lahingüksustes teenida Naised pole sõjapidamiseks sobilikud, riigikaitse peaks 22 28 6 27 17 jääma meeste pärusmaaks Naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid 8 25 16 26 25 nõudmisi 0% 20% 40% 60% 80% 100% Erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes tulevad nende seisukohtadega nõustumise/mittenõustumise analüüsimisel ilmsiks sarnased seaduspärasused nagu tänapäevaste soorollide mõistmise puhul üldiselt: nimelt ei nõustu naiste universaalse rolliga kaitseväes eelkõige venekeelsed ja vanema-ealised vastajad. Naiste suurema osaluse suhtes on positiivsemalt meelestatud eestlased, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad. Turu-uuringute AS 60 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 11 Veteranipoliitika 11.1 Veterani mõiste Alates 2011. aasta novembrist on monitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna „veteran“ seostub inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe välismissioonidega. Eelmise nelja küsitluse käigus saadud vastustest ilmnes, et enam kui poolele elanikkonnast seostus sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Kuna selles küsitluses lisandus üks võimalik vastusevariant, toome siinkohal ära ka eelmiste, kuni märtsini 2016 läbi viidud küsitluse tulemused (Joonis 59). Venekeelsetest vastajatest seostas 2016 märtsis veterane Teise maailmasõjaga koguni 84 protsenti (eestlastest 41%). Eestlaste seas oli 17 protsenti neid, kellel sõna veteran seostus Vabadussõjaga (ehkki neid veterane meil enam paraku elus ei ole) ning 23 protsenti, kes oskas sõna „veteran“ seostada Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega. Joonis 59. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, kuni märts 2016 (%; N = kõik vastajad) Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Millegi muuga Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 55 12 17 6 10 2015/10 53 15 17 4 11 2015/03 59 15 11 5 10 2014/11 52 16 14 7 11 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 41 17 23 7 12 Muu 84 2 5 3 6 6 protsenti küsitletutest pakkusid kevadises küsitluses veterani vasteks välja muu tähenduse, märkides kõige sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõiki sõdades osalenuid. Käesolevas küsitluses lisasime valikusse ka selle formuleeringu, mis saavutaski seekord kõige suurema toetuse: 43% küsitletutest leiab, et veteraniks tuleks pidada kõiki neid, kes on erinevates sõdades Eesti eest võidelnud. 36% jääb endiselt Teise maailmasõjaga seotud definitsiooni juurde (vt. Joonis 60). Turu-uuringute AS 61 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 60. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, oktoober 2016 (%; N = kõik vastajad) ei oska öelda Teise muu 6% maailmasõjaga 3% 36% kõigi Eesti eest erinevates Vabadussõjaga sõdades Eesti kaitseväe 7% võidenutega missioonidega 43% 5% Teine maailmasõda jääb endiselt levinuimaks määratluseks venekeelsete küsitletute jaoks, kellest selle vastuse andis 70 protsenti. 17 protsenti venekeelsetest peab veteraniks kõiki Eesti eest erinevates sõdades võidelnuid. Eestlaste poolehoid kuulub 55 protsendiga veterani mõistele, mis tähendab kõiki erinevates sõdades Eesti eest võidelnuid ning teisele kohale jääb 21 protsendiga Teine maailmasõda. 11.2 Veteranide päev Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab 74 protsenti küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 61). Veel kevadel oli veteranipäeva toetajaid 68 protsenti. Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 54 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 83 protsenti. Joonis 61. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad) kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik 2016/10 34 40 19 4 3 2016/03 32 36 23 6 3 2015/10 32 39 20 6 3 2015/03 30 37 23 7 3 2014/11 34 39 20 5 2 SUHTLUSKEEL… eesti 40 43 13 31 muu 21 33 34 7 5 Turu-uuringute AS 62 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 12 Riigikaitse alane teave See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe lisalehte Riigikaitse. 12.1 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli viiendikku küsitletutest. 2014 sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele on endiselt valdav – seda peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks 84 protsenti küsitletutest (Joonis 62). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele erineb küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv. Ka üksikute vanusegruppide lõikes on toetus riigikaitseõpetusele valdav. Joonis 62. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte 2016/10 44 40 6 7 3 2016/03 41 40 5 11 3 2015/10 39 40 5 12 4 2015/03 46 41 3 8 2 2014/11 40 47 4 7 2 SUHTLUSKEEL (10/2016) eesti 49 39 4 6 2 muu 33 41 11 9 6 VANUS (10/2016) 15 - 19 43 37 6 9 5 20 - 29 38 47 4 8 3 30 - 39 34 45 7 9 5 40 - 49 46 39 5 8 2 50 - 59 48 37 5 6 4 60 + 51 37 7 41 Turu-uuringute AS 63 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 12.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Alates 2014 novembrist on esitatud küsimus Postimehe vahel ilmuva lisalehe „Riigikaitse“ lugemise kohta. Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 16 protsenti küsitletutest, kellest 5 protsenti on teinud seda enamasti ja 11 protsenti kord või paar (Joonis 63). Kogu ilmumisperioodi jooksul oli „Riigikaitse“ loetavus stabiilne – need Postimehe lugejad, kellele see väljaanne huvi pakkus, olid selle lugejaks, kuid auditooriumi suurendada ei õnnestunud. Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 21% ja 5%). Samuti on lugejaid keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (26%) ja meeste (20%) hulgas. Joonis 63 Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad) jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/10 5 11 82 2 2016/03 3 13 81 3 2015/10 5 13 79 3 2015/03 6 12 81 1 2014/11 3 11 84 2 SUHTLUSKEEL (10/2016) Eesti 7 14 77 2 Muu 1 4 93 2 HARIDUS (10/2016) alg- või põhi 2 7 88 3 kesk, kesk-eri 5 10 84 1 kõrgem 9 17 72 2 SUGU (10/2016) mees 6 14 78 2 naine 4 9 84 3 Pidevatest Postimehe lugejatest (neist, kes loevad igal nädalal 4-6 lehenumbrit) luges Riigikaitset enamasti 24 protsenti ning kord või paar 27 protsenti. Harvematest lugejatest (1-3 numbrit nädalas) luges Riigikaitset enamasti 10 protsenti ning kord või paar 24 protsenti. Ootuspäraselt on nende vastajate seas, kes Postimeest üldse ei loe, vähe ka Riigikaitse lugejaid (vastavalt 2% ja 7%). Turu-uuringute AS 64 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium 13 Meediatarbimine Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda, kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega. Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne. Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena. Joonis 64. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% delfi.ee; rus.delfi KÕIK 32 16 19 33 eestikeelsed 34 14 18 34 venekeelsed 26 19 21 34 uudised.err.ee; novosti.err.ee KÕIK 15 12 21 52 eestikeelsed 19 14 20 47 venekeelsed 6 6 23 65 postimees.ee; rus.postimees KÕIK 24 14 18 44 eestikeelsed 28 16 17 39 venekeelsed 15 10 21 54 teised Eesti internetiportaalid KÕIK 17 16 21 46 eestikeelsed 20 18 21 41 venekeelsed 9 12 22 57 Venemaa internetiportaalid KÕIK 6 5 10 79 eestikeelsed 21 5 92 venekeelsed 16 15 20 49 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 65 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 65. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% ETV eestikeelsed saated KÕIK 48 14 13 25 eestikeelsed 66 16 12 6 venekeelsed 7 9 14 70 ETV venekeelsed saated KÕIK 9 8 18 65 eestikeelsed 6 5 16 73 venekeelsed 16 16 23 45 Kanal 2 KÕIK 40 15 16 29 eestikeelsed 56 20 17 7 venekeelsed 4 5 15 76 TV3 KÕIK 39 17 15 29 eestikeelsed 54 23 16 7 venekeelsed 43 14 79 3+ KÕIK 8 7 13 72 eestikeelsed 4 4 11 81 venekeelsed 15 15 16 54 Pervõi Baltiiski Kanal KÕIK 19 8 11 62 eestikeelsed 4 4 11 81 venekeelsed 52 17 12 19 Venemaa telekanalid KÕIK 20 10 11 59 eestikeelsed 5 6 11 78 venekeelsed 55 20 10 15 Eestikeelsed raadioprogrammid KÕIK 40 15 12 33 eestikeelsed 53 19 12 16 venekeelsed 11 7 10 72 Eesti venekeelsed raadioprogrammid KÕIK 12 7 8 73 eestikeelsed 31 5 91 venekeelsed 34 20 15 31 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 66 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium Joonis 66. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit Postimees 18 9 Õhtuleht 15 7 Maaleht 13 6 Eesti Ekspress 8 7 Eesti Päevaleht 8 3 Äripäev 3 2 0 5 10 15 20 25 30 Joonis 67. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit МК Эстония 14 14 Linnaleht 12 9 Деловые Ведомости 2 3 0 5 10 15 20 25 30 Turu-uuringute AS 67 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium LISAD 1 Küsimustik 2 Vastuste koondtabelid 3 Sagedustabelid eestlaste vastustega 4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega Turu-uuringute AS 68

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →