Avalik arvamus ja riigikaitse - Kaitseministeerium

Failid

Avalik_20261005_KM_3-1_26_12_20160504_A_SKO_AAU_marts_2016.pdf899 KB

Sisu (failidest)

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE Tellija: Kaitseministeerium Juhan Kivirähk Märts 2016 Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4 UURINGU TAUST .....................................................................................................................8 1 Valim ......................................................................................................... 8 2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9 3 Teostajad ................................................................................................. 11 UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 14 2.1 Üldine taust............................................................................................................. 14 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 15 3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 17 3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 17 3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 18 3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 19 3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 22 3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 25 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 26 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 26 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 28 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 30 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 31 4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? ............................................................ 32 5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 34 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 34 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 35 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 36 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 37 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 38 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 39 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 39 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 43 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 44 6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 45 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 47 7 NATO ....................................................................................................... 48 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 48 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral......................................................................... 49 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 50 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 51 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 51 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 52 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 54 Turu-uuringute AS 2 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest .................................................... 55 9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 56 10 Veteranipoliitika ...................................................................................... 58 11 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 59 11.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 59 11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 60 12 Meediatarbimine ...................................................................................... 61 LISAD ....................................................................................................................................64 1 Küsimustik ............................................................................................... 64 2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 64 3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 64 4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 64 Turu-uuringute AS 3 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium KOKKUVÕTE  Turu-uuringute AS viis 2016. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1203 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba kolmekümne üheksanda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis sai alguse 2000. aastal.  Hinnangutes Eesti elus toimunud muutustele on vähenenud positiivsete muutuste ning kasvanud olukorra halvenemist tajuvate vastajate osakaal. Märtsis hindas Eesti elu paremuse poole liikumist 26 protsenti ning halvemaks muutumist 29 protsenti küsitletutest; 41 protsenti konstateerib olukorra samaks jäämist.  Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 56 protsenti kõigist küsitletutest, mida on kuue protsendi võrra enam kui mullu oktoobris. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi nelja viimase küsitluse püsinud kuuel protsendil.  Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 96%). Sellele järgnevad pingereas politsei (86%), kaitsevägi (77%), Kaitseliit (71%). Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele; kahanenud on ka presidendi usaldusväärsus. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest. Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 21%; samuti Vabariigi Presidendi puhul (62% vs 24%).  Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, püsib kõrgel tasemel juba eelmisest kevadest saadik – seda leiab 72% küsitletutest. Vaid 7 protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord püsib muutumatuna.  Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna, hinnang sellele püsib oktoobrikuisel tasemel. 23 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, 31 protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja 27% neid, kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu.  Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli pikka aega esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis seekordses küsitluses on Venemaast ohtlikumaks hinnatud Islamiriigi tegevust ja relvakonflikti Süürias (67%), pagulaste sisserännet Euroopasse (63%) ning rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevust (62%). Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamisel (35%) jääb alles neljandale positsioonile koos relvakonfliktiga Ukrainas, mida pidas maailma julgeolekut kindlasti ohustavaks 34% küsitletutest. Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt kolmandal kohal (48%), kuid venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb ta viimaseks (6%). Turu-uuringute AS 4 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium  Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kahte, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Mõlema ohu tõenäosust peetakse sügisega võrreldes kasvanuks. Ulatuslikku merereostust peab tõenäoliseks 47% ja ebatõenäoliseks 46% küsitletutest ning rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel vastavalt 46% ja 49% küsitletutest. Seejuures märgatav hüpe viimase tõenäosuses toimus eelmisel sügisel ning märtsis on seda ohtu tõenäoliseks pidajate osakaal jäänud samale tasemele. Ülejäänud ohtude osas on nende ebatõenäoliseks pidajaid rohkem kui tõenäoliseks arvajaid. Mullu oktoobris hakkas Eesti vastase sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal langema ning see tendents on jätkunud: ulatuslikkus sõjalist rünnakut Eesti vastu peab tõenäoliseks 24% protsenti ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu 23 protsenti küsitletutest.  Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (59% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (41%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (29%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks 57% venekeelsetest ja 16% eestikeelsetest vastajatest. Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (75%; venekeelsetest 24%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (48%; venekeelsed 26%).  Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on veidi kõrgem kui sügisel – 81 protsenti. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 53% eesti- ja 33% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 15 protsenti  Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 58% elanikkonnast: 65% eestlastest ja 43% venekeelsetest vastajatest. Alla 50-aastastest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema enam kui 80 protsenti.  Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 24%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 14 protsenti.  Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 24% teaks, mida ta saaks teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 71% aga ei pea end sellest piisavalt informeerituks. Alates 2014. aasta kevadest ei ole inimeste informeeritus kasvanud. Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (42%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (41%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (36%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.  Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud ei ole võrreldes eelmise küsitlusega oluliselt muutunud: Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53% küsitletutest (eestlastest 63%).  Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab 25 protsenti vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja 20%, et neid võiks vähendada. Domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks saavutatud tasemel (43%). Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse on pöördvõrdeline: kui eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid 32 protsenti, siis venekeelsete elanike hulgas toetaks kulutuste kärpimist 46 protsenti. Turu-uuringute AS 5 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium  35 protsenti eestlastest ja 12 protsenti venekeelsetest vastajatest oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.  Riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel andis positiivse hinnangu 67% elanikkonnast. Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt 76% ja 48% hindab riigikaitse arendamise heaks).  Kui eelmisel sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on positiivseid hinnangud jõudnud ülekaalu – seda peab heaks 51% küsitletutest. Siiski on eestlastest vastajate seas kriitilisi hinnanguid pea võrdselt positiivsetega (vastavalt 43% ja 49%). Venekeelsetest vastajatest tajub probleeme idapiiri kaitstusega vaid iga viies (22%).  Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: 91% peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 63% kindlasti vajalikuks. Valdavalt pooldatakse seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.  Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 22% mõistab sellise käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30-aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse mõistvalt üle 50 protsendi.  Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 68%, siis venekeelsetest vaid 35 protsenti. Naiste vabatahtliku ajateenistuse pooldajate osakaal on seekord kasvanud 50 protsendist kõrgemale ka vanematest vanusegruppides. Kui varem domineeris naiste ajateenistuse vajalikuks pidajate seas arvamus, et see peaks toimuma eriprogrammi järgi, siis nüüd pälvib järjest enam toetust seisukoht, et neiud peavad teenima noormeestega samadel tingimustel (48 protsenti).  79% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 14 protsenti.  78 protsenti küsitletutest (eestlastest 88 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.  Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks, mida märgib kõige olulisema ülesandena 37% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 52 protsenti. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 12% ja kolme hulgas 54%; kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas peab kõige olulisemaks 14% ja kolme olulisema hulka kuuluvaks 40% küsitletutest. Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina.  Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 24 protsendil. Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid viiel protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 4% ja arvatavasti 19%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas. Turu-uuringute AS 6 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium  Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse ei ole võrreldes 2015 sügisega oluliselt muutunud: seda pooldab 71% elanikkonnast. Venekeelsetest vastajatest pooldab NATOsse kuulumist vaid 33 protsenti, eestlastest 89%.  Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad 42 protsenti küsitletutest (53% eestlastest ja 19% venekeelsetest). 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 22% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 8% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.  Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 66 protsenti küsitletutest (eestlastest 77%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud ja 69% elanikkonnast (88% eestlastest, kuid vaid 29 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.  65% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (75%), venekeelsetel vastajatel madalam (42%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 65%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (55%).  Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel, sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning kõige vähem toetatakse osalust NATO üksuste koosseisus.  Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 68 protsenti ja selle vastu on 16 protsenti küsitletutest.  Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on stabiilselt positiivne - väga hästi või üldiselt hästi suhtub tegevväelastesse 66% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku.  Peamisteks motiivideks, miks kutselise kaitseväelase amet valitakse, peetakse huvi militaarvaldkonna vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse ka enese arendamisega seotud tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal positsioonil on palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö puudumist ja pikka puhkust.  Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (55%), venekeelsetest vastajatest seostab veterane Teise maailmasõjaga koguni 84 protsenti. Nende vastajate osakaal, kes seostavad sõna „veteran“ Eesti kaitseväe missioonidega on 17 protsenti. Enamik (68%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist. Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 36 protsenti. Veteranide päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 53 protsenti, eestlastest toetab selle päeva tähistamist 75 protsenti.  Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 81 protsenti küsitletutest. Toetus riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas, ehkki venekeelsete seas 10 protsendi võrra madalam.  Postimehe vahel ilmuvat riigikaitse teemalist lisa „Riigikaitse“ on lugenud 16 protsenti küsitletutest, kellest 3 protsenti on seda teinud enamasti ja 13 protsenti kord või paar. Turu-uuringute AS 7 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 1. - 21. märtsini 2016. aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:  Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;  Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;  Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;  Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;  Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;  Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;  Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;  Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;  Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;  Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ning arvamused tegevväelasena teenistusse asumise motiividest;  Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 107 791 inimest (ESA, 01.01.2014.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi. Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Turu-uuringute AS 8 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% 2 Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 60 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1203 intervjuud. Vastanute sotsiaal- demograafiline profiil on toodud joonisel 1. Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Küsitlustöö tulemused Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 668 Kedagi pole kodus 3240 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 97 Keelduti kontaktist 703 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 820 Muu mittetoimumise põhjus 131 Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 249 Kokkuvõte Kokku aadresse 7111 Korduvvisiite 1048 Korrektselt täidetud küsimustikke 1203 Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0. Turu-uuringute AS 9 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1203 0 20 40 60 80 100 SUGU Mees 46 Naine 54 SUHTLUSKEEL Eesti 68 Muu 32 KODAKONDSUS Eesti 83 Venemaa 8 muu riik 2 määratlemata 7 VANUS 15- 19 a. 6 20- 29 a. 16 30- 39 a. 16 40- 49 a. 16 50- 59 a. 19 60- 74 a. 16 75 ja rohkem 11 HARIDUS Alg- või põhiharidus 15 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 58 Kõrgharidus 27 ELUKOHT linn 69 maa 31 SISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 € 4 201-300 € 9 301-400 € 21 401-650 € 22 651+ € 19 ei soovi/ ei oska öelda 25 STAATUS Ettevõtja, juht, tippspetsialist 17 Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja 23 Oskustööline, operaator 17 Muu töötav 4 Õpilane, üliõpilane 6 Pensionär 26 Muu mittetöötav 8 REGIOON Tallinn 32 Põhja-Eesti 16 Ida-Virumaa 12 Lääne-Eesti 11 Kesk-Eesti 7 Lõuna-Eesti 22 Turu-uuringute AS 10 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 3 Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk, Kaja Södor, Roman Vjazemski. Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl Marina Karpištšenko Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane Kontaktandmed:  Üldtelefon: 585 29 700  E-post: [email protected]  Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee  Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed:  Telefon: 5515200  E-post: [email protected] Turu-uuringute AS 11 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas ka riigikaitsesse, mõjutab oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Kui riigikogu valimiste kevadel 2015 aastal inimeste hinnangud Eesti elule võrreldes 2014. aastaga paranesid, siis juba sügisel toimus hinnangutes tagasiminek, mis on püsinud ka 2016. aasta kevadel. Nelja protsendi võrra on kasvanud vastajate osakaal, kes näevad olukorra halvenemist, vähenenud on positiivseid muutusi ning olukorra samaks jäämist tajuvate vastajate osakaal (Joonis 2). Oluliselt on negatiivses suunas muutunud venekeelsete vastajate hinnangud – olukorra halvenemist märgib neist juba 40 protsenti (oktoobris 2015 oli see näitaja 33 protsenti). Eestlaste hoiakud pole sügisega võrreldes märkimisväärselt muutunud. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 26 41 29 4 2015/10 28 43 25 4 2015/03 36 37 23 4 2014/11 29 38 28 5 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 29 45 23 3 Muu 20 34 40 6 Positiivsemalt hindavad Eesti arengut alla 30 aastased ja kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub enam kui kolmandik. Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 650 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme kohta ületab 650 eurot kuus, näevad muutusi paremusele rohkem kui 40 protsenti. Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt. Selles küsimuses on suhtumine võrreldes eelmise küsitlusega paranenud: neid, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on 56 protsenti (2015 sügisel 50%). Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi nelja viimase küsitluse püsinud kuuel protsendil (Joonis 3). Turu-uuringute AS 12 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 23 33 4 34 6 2015/10 18 32 5 39 6 2015/03 21 31 4 38 6 2014/11 16 29 5 44 6 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 30 35 1 30 4 Muu 8 27 10 44 11 Positiivsed nihked on toimunud just eestikeelsete vastajate hoiakutes. Eestikeelsetest vastajatest tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli 65% (eelmisel sügisel 57%), muukeelsete hulgas 35% (36%). Venekeelsete vastajate seas on 44 protsenti selliseid, kellele Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid mõnikord ja 11 protsendile mitte kunagi. Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt määratlemata kodakondsusega vastajad ja Venemaa kodanikud – väga või küllalt sageli teevad seda vastavalt 29% ja 31%. Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning hinnangutega Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad uhkust ja heameelt Eestis elamisest. Nagu eelnevalt selgus, on hinnang Eesti arengule tihedalt seotud konkreetse vastaja sissetulekutega. Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle Eesti elu on muutunud Kas tunnete uhkust ja heameelt … paremaks jäänud samaks halvemaks … Eestis elamise üle väga v. küllalt sageli 75% 58% 33% mitte kunagi 3% 5% 9% Turu-uuringute AS 13 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. 2.1 Üldine taust Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam päästeteenistusi – päästjaid usaldab tervelt 96% Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei (86%), kaitsevägi (77%) ja Kaitseliit (71%) (Joonis 4). Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad) Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 Päästeteenistus -2 96 94 Politsei -10 86 76 Kaitsevägi -14 77 63 Kaitseliit -11 71 60 NATO -30 58 28 Euroopa Liit -37 54 17 President -42 50 8 Riigikogu -48 44 -4 Valitsus -50 43 -7 Peaminister -53 38 -15 Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on oluliselt langenud – kõigi Toompea võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele; kahanenud on ka presidendi usaldusväärsus. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest. Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte- eestlastel (Joonis 5). Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, v.a. päästeteenistused ja politsei. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 75%, muukeelsetest 21%), Kaitseliidu (86% vs 37%), presidendi (62% vs 24%), peaministri (46% vs 21%) ning kaitseväe (90% vs 47%) puhul. Turu-uuringute AS 14 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) Eestikeelsed Muukeelsed 0 20 40 60 80 100 120 Päästeteenistus 98 91 Politsei 89 80 Kaitsevägi 90 47 Kaitseliit 86 37 NATO 75 21 President 62 24 Euroopa Liit 60 44 Valitsus 49 32 Riigikogu 49 35 Peaminister 46 21 Võrreldes oktoobriga on eestikeelsete vastajate usaldus kõige enam kahanenud presidendi institutsiooni suhtes (74 protsendilt 62le protsendile). 7-8 protsendi võrra on kahanenud usaldus valitsuse, riigikogu ja peaministri vastu. Venekeelsete vastajate seas on kõige ebausaldusväärsemateks institutsioonideks NATO, peaminister ja president – võrreldes oktoobriga 2015 on nende usaldusväärsus langenud 3-4 protsendi võrra. 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga teisel kohal, usaldas 2016. aasta märtsis 77% Eesti elanikest – see on sama tase, mis oli ka eelmisel aastal läbi viidud kahes küsitluses (Joonis 6). Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel (veidi alla või üle 90 protsendi), siis venekeelsete vastajate hulgas jätkub kaitseväe usaldusväärsuses eelmise aasta kevadel alanud langustrend. Pärast Eesti liitumist NATOga ei olegi kaitseväe usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas nii madal olnud. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Venemaa massiteabevahenditest lähtuv info, mis oma aktiivse lääneriikide ja NATO suunalise kriitikaga kahtlemata mõjutab ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Turu-uuringute AS 15 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed 100 91 90 91 90 90 91 92 88 91 90 90 92 93 90 84 82 84 85 84 85 84 87 89 88 87 86 79 81 79 80 81 80 74 73 74 84 81 83 84 83 64 67 79 76 74 80 78 79 81 76 81 80 83 79 82 82 78 78 77 74 71 73 73 75 75 75 76 75 58 74 60 68 67 68 67 64 65 66 59 61 60 62 62 62 60 62 51 53 56 58 54 60 55 56 58 60 59 58 58 49 52 53 52 50 53 40 49 48 49 48 49 47 45 39 40 40 35 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 10/2002 02/2003 06/2005 11/2005 08/2008 01/2009 05/2009 10/2012 03/2013 03/2016 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas 2016. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (Joonis 7). Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul – alates 2014 kevadest on Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas selgelt languses, kuigi sel kevadel on usaldusväärsus jäänud eelmise sügise tasemele. Käesolevas küsitluses usaldas Kaitseliitu 86% eesti- ning 37 protsenti venekeelsetest vastajatest. Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed 100 89 84 85 85 85 86 85 86 80 82 82 79 77 77 79 77 79 75 76 80 74 74 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 74 75 73 74 54 55 71 71 70 71 60 68 68 68 68 67 69 48 50 65 66 65 64 64 64 62 57 58 58 56 59 56 58 59 57 39 41 39 53 54 51 40 48 47 46 48 46 45 45 43 42 42 43 42 40 40 41 42 42 40 39 37 38 35 36 36 38 38 36 37 30 32 31 34 33 33 34 20 27 23 22 22 25 23 20 0 10/2000 03/2002 06/2002 10/2003 03/2005 06/2005 12/2006 01/2009 05/2009 10/2011 03/2014 03/2016 01/2000 05/2000 02/2001 06/2001 10/2001 10/2002 02/2003 06/2003 02/2004 06/2004 10/2004 11/2005 05/2006 09/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2010 09/2010 08/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 11/2014 03/2015 10/2015 Turu-uuringute AS 16 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate jooksul julgeoleku ohustajateks maailmas ja Eestis ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas Küsimus maailma julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, on püsinud 70 protsendist kõrgemal juba eelmisest kevadest saadik (Joonis 8). Vaid 7% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 7 15 72 6 2015/10 7 16 71 6 2015/03 7 15 70 8 2014/11 8 20 66 6 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 5 11 80 4 Muu 11 23 55 11 Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 70 71 72 65 66 63 62 56 56 57 56 60 53 50 51 49 50 49 50 47 47 48 48 44 45 44 44 46 43 41 41 43 43 40 40 40 34 25 25 23 18 20 18 15 13 17 17 15 15 15 14 13 12 15 15 20 12 14 13 12 13 12 12 14 12 11 11 14 10 8 7 9 7 7 7 0 06/2002 10/2002 02/2003 11/2005 05/2006 09/2006 09/2010 08/2011 10/2011 10/2015 03/2016 01/2000 06/2001 10/2001 03/2002 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 Turu-uuringute AS 17 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Eesti- ja venekeelsed vastajad hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt (joonis 9). Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – tervelt 80 protsenti neist näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 55%, võrreldes eestlastega eeldatakse rohkem olukorra endiseks jäämist (23 protsenti eestlaste 11 protsendi vastu). Seda, et maailm võiks muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub vaid 5 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest vastajatest. 3.2 Julgeolek Eestis Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes? Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna. Sarnaselt maailma julgeolekule antud hinnangutega on ka siin avalik arvamus püsinud suuresti muutumatuna. 23 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; 27 protsenti, ehk neli protsenti vähem kui eelmisel sügisel, näeb ette ebaturvalisuse kasvu. Samal määral on kasvanud ei oska öelda vastanute osakaal. Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2012-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 23 31 27 19 2015/10 23 31 31 15 2015/03 32 32 19 17 2014/11 26 35 26 13 2014/03 20 40 34 6 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 24 29 30 17 Muu 19 36 19 26 Ka Eesti tulevikku näevad eestikeelsed vastajad tumedamates värvides: ebaturvalisuse kasvu eeldab 30 protsenti eestlastest (võrreldes oktoobriga 2015 neli protsenti vähem), venekeelsetest 24%. Turvalisemat tulevikku eeldab vastavalt 24% eestlastest ja 19% venekeelsetest). Eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra endiseks jäämist (36 protsenti eestlaste 29 protsendi vastu). Turu-uuringute AS 18 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 3.3 Ohud maailma julgeolekule Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas erinevad tegurid. Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi tegevuse ja sõjalise konflikti Süürias (67%), sõjapõgenike ja pagulaste sisserände Euroopasse (63%) ning terrorivõrgustike tegevuse (62%). Venemaa katseid oma mõjuvõimu taastamiseks endise Vene impeeriumi aladel tunnistatakse veidi vähem ohtlikuks, kui relvastatud konflikti Ukrainas, mille toimumine on ju samuti sama eesmärgi teenistuses. Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad ohtudena esile ka pea kõik teised vastusevariantides loetletud riskid. Kõige vähem osatakse peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas (Joonis 11). Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas. Eestlaste jaoks need ohtlikkuselt neljandal ja viiendal kohal (peab kindlasti probleemiks vastavalt 48% ja 39% eestlastest), venekeelsete vastajate jaoks aga jäävad olulisuselt viimastele kohtadele (Venemaa tegevust peab kindlasti probleemiks 6% ja Ukraina konflikti 24% venekeelsetest vastajatest). 65% venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule (joonis 12). Siiski on Venemaa oht kahanenud ka eestlaste silmis, taandudes Islamiriigi, sõjapõgenike Euroopasse saabumise ning terrorivõrgustike tegevuse ees. Veel eelmisel kevadel oli Venemaa tegevus maailma turvalisust ohustavate tegurite seas 46 protsendiga eestlaste arvamustes selgelt esikohal. Venekeelsed vastajad hindavad eestlastest ohtlikumaks USA sõjalist võimsust ning epideemiate levikut. Muid riske kipuvad eestikeelsed vastajad hindavama venekeelsetest pisut olulisemaks. Turu-uuringute AS 19 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda Islamiriigi tegevus 2016/03 67 27 42 2015/10 64 26 46 2015/03 44 37 9 10 Sõjapõgenike ja pagulaste 2016/03 63 32 32 sisseränne 2016/03 62 31 34 Terrorivõrgustike tegevus 2015/10 59 33 44 2015/03 44 40 9 7 Venemaa katsed taastada 2016/03 35 33 27 5 mõjuvõimu Vene 2015/10 39 30 25 6 impeeriumi aladel 2015/03 46 25 25 4 Relvakonflikt Ukrainas 2016/03 34 47 14 5 2015/10 37 43 13 6 2016/03 32 55 7 6 Majanduskriis maailmas 2015/10 34 47 9 8 2015/03 31 48 12 9 Organiseeritud kuritegevus 2016/03 29 52 15 4 2015/10 40 43 12 5 2015/03 26 47 20 7 USA majanduslik ja 2016/03 27 44 19 10 sõjaline võimsus 2015/10 30 41 18 11 2015/03 27 41 22 10 Rikaste ja vaeste riikide 2016/03 26 52 14 8 vastuolud 2015/10 31 45 13 11 2015/03 22 47 18 13 Epideemiate levik 2016/03 26 45 24 9 2015/10 19 46 26 9 2015/03 21 41 29 9 Globaalsed 2016/03 24 50 21 5 kliimamuutused 2015/10 25 46 22 7 2015/03 21 44 27 9 Hiina majandusliku ja 2016/03 17 45 23 15 sõjalise võimsuse kasv 2015/10 22 43 20 15 2015/03 15 40 25 20 0% 50% 100% Turu-uuringute AS 20 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja muukeelsete võrdlus) venekeelsed eestikeelsed 0 20 40 60 80 Islamiriigi tegevus 62 70 Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas 59 65 Terrorivõrgustike tegevus 58 64 Venemaa tegevus mõjuvõimu 6 taastamiseks 48 Relvastatud konflikt Ukrainas 24 39 Ülemaailmne majanduskriis 29 33 Organiseeritud kuritegevus 26 30 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 24 27 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 38 22 Globaalsed kliimamuutused 25 23 Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse 14 kasv 18 Epideemiate levik 32 23 Turu-uuringute AS 21 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 3.4 Ohud Eestile Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13). On kaks peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak) ja 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Nende ohtude tõenäosust hinnatakse võrreldes sügisel toimunud küsitluse tulemustega suuremaks. Enam vähem võrdselt peetakse nii tõenäoliseks kui ka ebatõenäoliseks kaht järgmist ohtu: ulatuslikku merereostust peab tõenäoliseks 47% ja ebatõenäoliseks 46% küsitletutest ning rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel vastavalt 46% ja 49%. Kui ulatuslikku merereostust tõenäoliseks pidajate osakaal aasta-aastalt langeb, siis rahvuslike või usuliste konfliktide tõenäoliseks pidamine on tõusuteel. Märgatav hüpe selle tõenäosuse hindamises toimus eelmisel sügisel, võrreldes sügisega on seda ohtu tõenäoliseks pidajate osakaal jäänud samale tasemele. Ülejäänud ohtude osas on nende ebatõenäoliseks pidajaid rohkem kui tõenäoliseks arvajaid. Rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis peab tõenäoliseks 39% (ebatõenäoliseks 52%); massilisi tänavarahutusi 33% (61%); Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 28% (63%); tuumakatastroofi Eesti lähedal asuvas aatomielektrijaamas 27% (62%). Siiski on kõigi nende ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal võrreldes sügisel toimunud küsitlusega kasvanud. Kui veel 2013. aasta sügisel pidas Eesti vastu suunatud piiratud või ulatuslikku sõjalist rünnakut tõenäoliseks vastavalt 13 ja 10 protsenti küsitletutest, siis 2015. aasta kevadeks oli selliselt vastanute osakaal kasvanud vastavalt 30 ja 36 protsendile. Mullu oktoobris hakkas sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal langema ning see tendents on jätkunud: ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab tõenäoliseks 24% protsenti (sügisel 26%) ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu 23 protsenti (26%). Loetletud ohtudes kõige ebatõenäolisemaks hinnatakse Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust – vaid 17 protsenti. Küllap avaldab selle ohu hindamisele mõju teadmine kahanevatest transiitvedudest raudteel. Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes (Joonis 14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Erandiks on vaid Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine ja ulatuslik merereostus, mida venekeelsed vastajad peavad tõenäolisemaks kui eestlased. Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 84% ja 47%), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (68% vs 56%), ulatuslikku sõjalist rünnakut (29% ja 15%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (27% ja 15%), samuti rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (43% ja 33%). Turu-uuringute AS 22 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) 2016/03 29 43 8 15 5 2015/10 26 43 6 19 6 2015/03 27 44 7 15 7 2014/11 28 44 6 16 6 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides 2016/03 22 43 7 22 6 2015/10 23 38 7 24 8 2015/03 20 41 8 23 8 2014/11 23 42 6 23 6 Ulatuslik merereostus 2016/03 7 40 7 40 6 2015/10 9 41 6 37 7 2015/03 9 41 7 37 6 2014/11 8 45 4 36 7 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 2016/03 9 37 5 37 12 2015/10 11 34 5 38 12 2015/03 5 29 6 41 19 2014/11 6 23 4 49 18 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 2016/03 8 31 9 34 18 2015/10 8 29 7 35 21 2015/03 7 31 11 31 20 2014/11 9 30 10 36 15 Terroriakt 2016/03 7 31 7 47 8 2015/10 9 28 7 47 10 2015/03 4 24 6 52 14 2014/11 4 23 5 55 13 Massilised tänavarahutused 2016/03 5 28 6 47 14 2015/10 5 25 5 49 16 2015/03 4 22 6 50 18 2014/11 3 27 4 51 15 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2016/03 6 22 9 40 23 2015/10 4 18 8 41 29 2015/03 4 16 9 45 26 2014/11 6 15 6 48 25 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 2016/03 3 24 11 46 16 2015/10 3 18 9 50 20 2015/03 2 20 7 49 22 2014/11 3 20 7 50 20 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 2016/03 3 21 5 49 22 2015/10 3 23 7 46 21 2015/03 7 29 7 39 18 2014/11 6 27 6 41 20 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu 2016/03 3 20 11 45 21 2015/10 3 23 10 45 19 2015/03 4 26 10 40 20 2014/11 4 25 9 43 19 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus 2016/03 3 17 9 54 17 2015/10 2 19 9 51 19 2015/03 3 20 8 50 19 2014/11 1 25 7 53 14 Turu-uuringute AS 23 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 100 Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Eesti 36 48 Muu 15 32 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides Eesti 23 45 Muu 18 38 Ulatuslik merereostus Eesti 7 40 Muu 9 42 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Eesti 10 43 Muu 5 25 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Eesti 10 33 Muu 6 27 Terroriakt Eesti 8 33 Muu 6 28 Massilised tänavarahutused Eesti 6 31 Muu 3 23 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Eesti 5 21 Muu 6 25 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas… Eesti 4 28 Muu 1 17 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Eesti 5 24 Muu 1 14 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti… Eesti 3 24 Muu 3 12 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Eesti 3 20 Muu 3 13 Turu-uuringute AS 24 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 3.5 Julgeolekutagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab ühe olulise tegurina 59 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate toel: kui eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 75 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest vaid 24 protsenti (Joonis 15). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 41% eestimaalastest. Ka siin on oluline erinevus eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vastavalt 48% ja 26% (venekeelsete hinnangutes on aset leidnud oluline langus – sügisel 34%). Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga, mida märgib 57 protsenti venekeelsetest ja vaid 16 protsenti eestikeelsetest vastajatest.. Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane koostöö (23%). Seevastu Euroopa Liitu kuulumist ning ÜRO ja OSCE liikmeks olekut tähtsustavad venekeelsed vastajad oluliselt rohkem kui eestlased. 20 protsendini on kasvanud liitlaste relvajõudude alalise Eesti territooriumil viibimise ning USA-ga liitlassuhete olulisus hindamine (sügisel mõlemad 16%). Need tagatised on olulised eelkõige eestlastele. Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed 0 10 20 30 40 50 60 70 80 59 Kuulumine NATO-sse 75 24 41 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 48 26 29 Koostöö ja head suhted Venemaaga 16 57 23 Balti riikide kaitsealane koostöö 23 22 Liitlaste relvajõudude üksuste alaline 20 27 viibimine Eestis 5 Koostöö ja head suhted Ameerika 20 25 Ühendriikidega 9 18 Kuulumine Euroopa Liitu 16 24 15 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 15 14 12 Kuulumine ÜRO-sse 8 21 8 Kuulumine OSCE-sse 4 16 Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 7 9 operatsioonidel 5 3 Ei oska öelda 2 6 Turu-uuringute AS 25 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 47% ja tõenäoliselt vajalikuks 34% Eesti elanikest (Joonis 16). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist 81%, mittevajalikuks peab seda aga 11% Eesti elanikkonnast. Võrreldes oktoobriga on vastupanu vajalikuks pidavate vastajate osakaal kahe protsendi võrra kasvanud. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 53% eesti- ja 33% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 15 protsenti (sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“). Passiivse kaitsetahte väljendajate osakaal on viimastes küsitlustes olnud püsivalt kas veidi alla või üle kaheksakümne protsendi. Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 47 34 8 8 3 2015/10 43 36 8 9 4 2015/03 49 34 6 7 4 2014/11 41 38 10 7 4 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 53 33 5 7 2 Muu 33 35 17 9 6 Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 17 (kogu elanikkonna kohta) ja joonisel 18 eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlusena. Turu-uuringute AS 26 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 77 74 74 79 79 82 79 83 79 81 69 69 71 68 78 77 73 71 73 78 73 80 68 66 61 64 65 59 64 64 64 66 67 66 69 69 56 59 60 31 40 26 29 22 24 23 23 23 25 24 30 23 24 24 25 24 24 20 24 22 19 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 17 17 15 11 11 13 11 20 0 05/2000 02/2001 10/2001 06/2002 02/2003 10/2003 05/2006 12/2006 01/2008 01/2009 01/2010 08/2011 03/2012 10/2015 01/2000 10/2000 06/2001 03/2002 10/2002 06/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 09/2006 06/2007 08/2008 05/2009 09/2010 10/2011 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 03/2016 Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestikeelsed Venekeelsed 100 89 80 79 80 79 80 81 79 82 83 82 81 77 77 79 75 78 73 74 80 69 80 83 80 83 77 60 69 70 73 70 71 70 71 71 66 68 68 68 63 62 63 40 20 0 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 Näeme, et eesti- ja venekeelsete vastajate passiivses kaitsetahtes on perioode, mil see on võrdne ning perioode, mil venekeelsete vastajate hinnang vajadusele välisründajale vastupanu osutada on madalam. Esimene selline periood seostub pronksiöö järgse ajaga, teine periood jäi majandussurutise aegadesse, praegune aga võib olla seotud külma sõja vaimust kantud lääneriikide suunalise propaganda tugevnemisega Venemaa meedias. Turu-uuringute AS 27 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 81%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 58% elanikkonnast (Joonis 19). Seda on siiski kolme protsendi võrra enam kui oli 2015. aasta sügisel. 29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks riigi kaitseks kindlasti ja 29 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 34 protsenti küsitletutest. Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 65%, siis mitte-eestlastest vaid 43%. Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures tuleks aga silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist nähakse eelkõige kui relvastatud vastupanu, mida on traditsiooniliselt peetud vaid meeste ülesandeks. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 39 protsenti, alla 20-aastastest 66 protsenti). Venekeelsete vastajate protsent jääb keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole kohustust läbida ajateenistust, mis on aga relvastatud vastupanus osalemise eelduseks. Seda, kui teadlikud on inimesed oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda ka muul viisil kui riigi sõjalises kaitses osaledes, kirjeldame käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.) Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 29 29 8 16 18 2015/10 27 28 9 19 17 2015/03 29 30 8 16 17 2014/11 26 30 9 20 15 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 35 30 5 15 15 vene 15 28 13 18 26 SUGU (03/2016) mees 41 29 5 12 13 naine 18 29 10 20 23 Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi: 15- 64 aastastest meessoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 80 protsenti. Vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam, kui eestlastel. Alla 35-aastastest ning 50-64 aastastest venekeelsetest meeskodanikest valmis ise riigikaitses osalema 70 protsenti kuid 35-49 aastastest vähem kui pooled. Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides SUHTLUSKEEL 15-34 35-49 50-64 65+ Eesti 84% 88% 81% 52% Vene 69% 41% 70% 31% KÕIK mehed/kodanikud 81% 82% 80% 49% Turu-uuringute AS 28 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases neljas küsitluses on see taas langenud alla 50 protsendi. Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 74 73 74 74 68 67 69 73 69 71 70 68 68 69 70 71 71 70 69 71 70 67 67 66 66 66 64 67 64 64 65 61 63 61 64 63 62 62 62 64 65 64 63 60 7170 58 60 59 57 66 57 60 53 61 66 65 60 53 54 52 55 54 54 52 54 51 63 61 63 63 52 51 59 59 59 48 57 56 58 56 46 43 45 47 44 47 40 52 50 51 51 52 52 40 49 49 39 40 44 44 46 45 43 43 41 44 42 43 38 39 38 38 39 36 35 36 33 20 0 05/2000 03/2002 10/2002 06/2003 03/2005 11/2005 09/2006 01/2009 01/2010 10/2013 11/2014 01/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 06/2002 02/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 06/2005 05/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 05/2009 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 03/2014 03/2015 10/2015 03/2016 Turu-uuringute AS 29 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (19%) eestimaalastest: 5% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Lahkujate osakaal on võrreldes oktoobriga kolme protsendi võrra langenud. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 72 protsenti elanikest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 24%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 14 protsenti. Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 5 14 9 31 41 2015/10 6 16 10 30 38 2015/03 6 14 11 29 40 2014/11 7 15 8 30 40 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 3 11 7 33 46 vene 10 22 12 26 30 SUGU (03/2016) mees 4 11 7 32 46 naine 6 18 10 29 37 Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi lähedal. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010- 2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 22). Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 60 42 40 38 37 36 33 32 32 30 30 31 26 25 27 27 25 24 24 25 24 24 24 23 22 21 21 20 22 21 23 19 18 18 19 20 15 16 16 16 14 21 13 20 20 19 21 19 17 16 17 18 19 15 15 15 15 15 16 15 16 16 16 14 14 12 13 13 12 12 11 11 10 13 13 13 13 13 13 12 10 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 Turu-uuringute AS 30 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid neljandik teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 71% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis 23). Võrreldes paaril viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat informeeritust riigikaitses osalemise võimalustest. Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/03 8 16 5 40 31 2015/10 7 18 6 40 29 2015/03 10 17 4 42 27 2014/11 7 15 4 42 32 SUHTLUSKEEL… Eesti 9 18 3 42 28 Muu 7 12 6 36 39 SUGU (03/2016) Mees 14 20 3 42 21 Naine 3 13 5 39 40 VANUS (03/2016) 15-19 14 24 2 42 18 20-29 14 22 1 45 18 30-39 6 15 3 50 26 40-49 10 15 5 44 26 50-59 8 18 5 37 32 60 + 4 10 8 30 48 Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (34% vs 16%) - seda võib selgitada nende suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased on aga mõnevõrra paremini informeeritud võrreldes venekeelsete vastajatega. Vastaja vanuse kasvades informeeritus langeb. Turu-uuringute AS 31 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral, on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, on alates novembris 2014 uuringusse lisatud küsimus selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat. Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) märts.16 okt.15 märts.15 nov.14 0 10 20 30 40 50 42 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 40 sattunud lahingutegevuse piirkonda 44 45 41 Kuidas teavitatakse avalikkust 42 44 43 36 Kuidas korraldatakse evakueerimist 38 lahingutegevuse eest 41 40 31 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 27 majapidamisega seotud probleeme 28 30 21 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 22 21 26 18 Millised on Teie kohustused riigikaitses 21 18 20 18 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada 17 sõjaväe toetamisse 19 20 16 Kuidas ja millised avalikud teenused on 15 kättesaadavad 16 17 10 Millised on Teie riigikaitse alased 11 kohustused põhitöökohas 11 14 Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda, kuidas teavitatakse avalikkust ning kuidas korraldatakse evakueerimist. Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses. Naised sooviksid rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni ning esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta. (Joonis 25). Turu-uuringute AS 32 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2016 (%; N = kõik vastajad) naised mehed 0 10 20 30 40 50 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud 47 lahingutegevuse piirkonda 35 39 Kuidas teavitatakse avalikkust 43 Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse 40 eest 30 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 35 majapidamisega seotud probleeme 27 16 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 26 13 Millised on Teie kohustused riigikaitses 23 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe 16 toetamisse 21 Kuidas ja millised avalikud teenused on 17 kättesaadavad 15 Millised on Teie riigikaitse alased kohustused 8 põhitöökohas 11 Turu-uuringute AS 33 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel. 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, moodustab kolmandiku kõigist küsitletutest – veel 2014 märtsis oli nende osakaal 46% (Joonis 26). Samas ei ole avalikkuse usk Eesti kaitsevõimesse viimasel paaril aastal ka paranenud. Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta) 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/03 13 40 13 26 8 2015/10 13 40 15 25 7 2015/03 14 42 12 24 8 2014/11 12 39 17 25 7 2014/03 9 38 7 37 9 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 17 46 8 25 4 Muu 6 28 23 28 15 Eestikeelsete vastajate hinnang Eesti kaitsevõimele on positiivsem – võimekust Eestit kaitsta tunnistab enam kui 60 protsenti. Venekeelsete vastajate seas on kümne protsendiga ülekaalus need vastajad, kes Eesti kaitstavusse ei usu, ligi neljandik venekeelsetest vastajatest ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Venekeelsetest Eesti kodanikest usub Eesti kaitsevõimekusse 41 protsenti, Venemaa kodanikest 29% ja määratlemata kodakondsusega elanikest 30 protsenti. Alla 30 aastastest venekeelsetest vastajatest usuvad Eesti kaitsevõimesse ligi pooled, üle 30-aastastest aga juba vähem kui 30 protsenti. Turu-uuringute AS 34 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 27). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 25% ja vähendamist 20% elanikest. NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulud NATO nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Masu-aastatel toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes ning on nüüd kahes viimases küsitluses olnud stabiilne. Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 4 4 4 3 4 4 4 4 3 5 6 5 9 9 5 5 7 9 9 7 7 5 9 8 8 9 8 6 6 5 10 8 8 7 7 7 7 9 90% 9 7 10 10 6 9 9 9 11 12 11 12 12 10 11 11 10 9 12 8 10 11 15 80% 11 9 10 13 9 10 16 6 9 9 10 9 11 10 13 12 12 70% 18 8 10 60% 37 43 46 45 40 45 44 39 45 47 45 50 53 51 48 47 38 50% 47 45 35 48 44 43 52 48 45 44 40% 30% 35 28 20% 27 27 33 30 26 25 25 26 27 25 22 23 22 22 23 21 20 20 20 21 15 17 18 18 10% 15 9 9 8 12 8 6 7 6 6 7 6 6 6 7 7 0% 5 5 4 4 3 4 4 4 5 4 5 5 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 03/2016 Elanikkonna keskmine suhtumine ei anna aga avalikust arvamusest täit ettekujutust. Nimelt on eesti- ja venekeelsete vastajate seas on suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline: venekeelsete elanike hulgas on kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid rohkem kui kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid eestlaste seas (Joonis 28). Samas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas. 2016. aasta märtsis oli 32% eesti- ja 10% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 8% eesti- ja 46% muukeelsetest vastajatest. Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (%; N = kõik vastajad) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 49 52 47 47 50 45 44 45 46 41 42 42 40 39 37 40 35 36 33 35 35 35 43 30 29 28 29 37 30 23 24 28 23 32 33 31 33 32 19 20 20 24 27 20 17 15 15 12 11 13 11 11 13 11 11 10 15 18 19 12 11 9 15 15 10 9 10 8 7 6 9 4 10 9 5 4 4 4 9 9 7 7 9 7 7 0 12/2006 01/2008 01/2009 10/2011 10/2012 10/2013 11/2014 03/2016 09/2006 06/2007 08/2008 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 03/2012 03/2013 03/2014 03/2015 10/2015 Turu-uuringute AS 35 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse Palju inimesed ilmselt ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga – eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele on nende jaoks suhteliselt abstraktne teema. Märksa enam annab inimeste soovist riigikaitsesse panustada tunnistust nende valmisolek teha omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Küsitlustulemused näitavad, et selleks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on olnud püsiv juba läbi nelja uuringu, mis näitab annetamisvalmiduse stabiilsust. (Joonis 29). Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 35 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest vaid 12 protsenti. Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 4 24 9 26 37 2015/10 5 23 9 27 36 2015/03 6 23 8 29 34 2014/11 6 22 9 29 34 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 4 31 8 28 29 Muu 3 9 9 23 56 Turu-uuringute AS 36 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Kui 2014. aasta kevadel andis riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu 73% elanikest, ning veel eelmise aasta oktoobris oli selliste vastajate osakaal 71 protsenti, siis nüüd on positiivseid hinnanguid vähem ning kasvanud on „ei oska öelda“ vastajate osakaal. Eriti palju on ei oska öelda vastajaid venekeelsete vastajate seas (Joonis 30). Nagu enamiku muude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 76% ja 48% peab riigikaitse arendamist heaks). Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/03 9 58 20 11 2 2015/10 10 61 17 9 3 2015/03 10 60 17 11 2 2014/11 7 55 23 13 2 2014/03 7 66 10 15 2 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 9 67 12 11 1 Muu 8 40 35 12 5 Turu-uuringute AS 37 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon. Kui sügisel, pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt ülekaalus, siis nüüdseks on positiivsed hinnangud saavutanud selge ülekaalu (Joonis 31). Venekeelsetest vastajatest annab kriitilise hinnangu Eesti piiri kaitstusele vaid 22 protsenti küsitletutest, eestlaste seas on kriitilist suhtumist veel üle 40 protsendi. Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2016/03 4 47 13 28 8 2015/10 6 41 11 31 11 2015/03 6 39 12 33 10 2014/11 6 30 11 37 16 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 2 47 8 34 9 Muu 9 49 20 16 6 Turu-uuringute AS 38 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist peab noormeeste jaoks vajalikuks 91% kõigist küsitletutest. Vaid 7% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 71%, venekeelsetest vastajatest 46% (Joonis 32). Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid üle 40 protsendi ning seda peab mittevajalikuks vaid kümnendik. Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 63 28 2 5 2 SUHTLUSKEEL Eesti 71 23 141 Muu 46 37 5 8 4 VANUS 15-19 a 41 31 2 19 7 20-29 a 45 37 1 11 6 30-39 a 54 36 4 5 1 40-49 a 64 28 14 3 50-59 a 71 24 2 21 60+ 78 18 211 Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-95%) (Joonis 33). Turu-uuringute AS 39 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik 100 93 94 93 92 92 93 95 93 92 94 94 93 80 87 88 88 90 91 90 89 91 86 85 60 40 20 11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 0 06/2005 05/2006 08/2008 01/2009 05/2009 10/2012 03/2013 10/2013 03/2016 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 10 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 63 protsenti vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 34). Inimeste arvamused selles küsimuses pole viimase paari aasta jooksul eriti muutnud. Kõige suuremad erinevused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest on koguni 44% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 13%. 71 protsenti eestlastest leiab, et sellised noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega. Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 2016/03 10 63 23 4 2015/10 11 61 25 3 2015/03 12 62 23 3 2014/11 11 66 19 4 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 13 71 13 3 Muu 4 46 44 5 Turu-uuringute AS 40 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 22% mõistab taolise käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 30%, heaks kiidab selle vaid 2% vastanuist. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 69%, venekeelsetest aga 49%. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt - alla 30- aastastest väljendavad enam kui pooled ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist. Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 22 41 5 30 2 SUHTLUSKEEL Eesti 24 45 4 26 1 Muu 17 32 10 38 3 VANUS 15-19 a 6 29 10 47 7 20-29 a 13 32 4 48 3 30-39 a 17 44 5 32 2 40-49 a 26 34 9 29 1 50-59 a 25 45 6 24 60-74 a 30 48 4 17 1 Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 36). Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2011-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 2016/03 22 41 6 30 2 2015/10 25 41 7 26 1 2015/03 26 42 6 25 1 2014/11 23 44 5 27 1 2014/03 26 45 3 25 1 2013/10 25 44 3 27 1 2013/03 25 47 2 25 1 2012/10 24 41 4 30 1 2012/03 28 44 3 25 1 2011/10 27 41 5 26 1 2011/08 24 39 6 31 1 Turu-uuringute AS 41 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 6.1.3. Naiste ajateenistus Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 68%, siis venekeelsetest vaid 35 protsenti. Suhtumine on muutnud positiivsemaks ka 50 aastast vanemate vastajate seas – kui veel oktoobris 2015 ei pidanud enam kui pooled neist naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks, siis nüüd on toetus naiste ajateenistusele tõusnud ka nende seas üle 50 protsendi (Joonis 37). Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 18 39 5 26 12 2015/10 15 36 6 28 15 2015/03 16 36 5 25 18 2014/11 11 31 6 31 21 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 23 45 5 22 6 Muu 7 28 8 34 23 VANUS (2016/03) 15-19 a 25 33 7 22 13 20-29 a 27 38 3 27 5 30-39 a 21 40 7 25 7 40-49 a 16 41 6 27 10 50-59 a 13 39 7 27 14 60+ a 14 39 6 24 17 Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti: kohustuslik ajateenistus, ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Kui varem on alati domineerinud arvamus, et naised võiksid läbida ajateenistuse eraldi programmi järgi, siis nüüd on peale jäämas seisukoht, et ajateenistus peaks toimuma noormeestega samadel tingimustel (48%) (Joonis 38). Turu-uuringute AS 42 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 38. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda 2016/03 1 48 46 5 2015/10 2 42 50 6 2015/03 1 35 57 7 2014/11 2 34 51 13 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 1 50 44 5 Muu 1 40 51 8 VANUS (2016/03) 15-19 a 0 48 46 6 20-29 a 2 50 45 3 30-39 a 3 45 47 5 40-49 a 1 48 44 7 50-59 a 0 55 41 4 60-74 a 0 43 51 6 SUGU (2016/03) Mees 1 51 44 4 Naine 1 45 47 7 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Küsitlustulemused näitavad, et 79% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 39). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 14% Eesti elanikkonnast. Nagu ka muudes riigikaitsekorraldust puudutavates küsimustes, on hoiakutrend olnud ajas väga stabiilne. Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 83 81 80 81 83 84 82 82 77 78 77 75 79 78 79 71 72 80 63 63 60 32 40 23 22 25 19 19 16 19 14 17 14 15 17 14 12 13 11 13 11 20 0 09/2006 06/2007 08/2008 03/2013 03/2014 03/2015 03/2016 05/2006 12/2006 01/2008 01/2010 09/2010 03/2012 10/2012 10/2013 11/2014 10/2015 08/2011* 10/2011* * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. Turu-uuringute AS 43 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. 78 protsenti küsitletutest (eestlastest 88 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 40). Vastupidisel arvamusel on alla kümnendiku küsitletuist. Joonis 40. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 03/2016 35 43 14 6 2 10/2015 33 43 15 7 2 03/2015 34 44 13 8 1 11/2014 28 44 18 7 3 03/2014 33 45 8 10 2 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 44 44 7 50 Muu 15 42 29 9 5 Küllap oleks nüüd viimane aeg sellise laiapõhjalise positiivse toetuse puhul laiapindse riigikaitse käsitlusele inimeste jaoks ka konkreetsem sisu anda. Nagu eelnevast selgus, on väga vähestel olemas ettekujutus, kuidas võimaliku kriisi korral käituda ning kuidas oma oskuste ja võimetega riigikaitsele kaasa aidata. 29 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse kontseptsiooni tutvustamisega ei ole veel piisavalt jõutud venekeelsesse inforuumi. Ka venekeelsetest Eesti kodanikest ei oska sellele küsimusele vastust anda 22 protsenti. Turu-uuringute AS 44 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 6.4 Kaitseliidu ülesanded Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks – selle ülesande paigutab esikohale 37 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes aga tõuseb esikohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (54%). Esimese valikuna on aga olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (14%), mis kolme ülesande kokkuvõttes jääb 40 protsendiga kolmandale positsioonile. (Joonis 41). Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (38%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (28%). Avalikkuse arusaam Kaitseliidu ülesannetest on samuti väga stabiilne – sarnane ülesannete järjestus on küsitlustulemustest selgunud juba mitmeid küsitlusi järjest. Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad) Esimene Teine Kolmas Kokku Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 37 8 7 52 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 12 20 22 54 katastroofide korral Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 14 20 6 40 hulgas Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 7 12 19 38 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel 8 13 14 35 Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 3 9 16 28 noored kotkad) Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 4 9 9 22 loomine Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 4 6 2 12 Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on mõningaid erinevusi Kaitseliidu ees seisvate ülesannete tähtsusjärjestuse osas. Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks ülesandeks on võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (46 protsenti nimetab seda kõige olulisemana ning 61 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka) ning kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (esikohale seab selle 17%, kolme olulisema hulgas nimetab 48%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina. Nende jaoks on esikohtadel Kaitseliidu roll õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (esikohal 21% ja kolme olulisema seas 65% venekeelsete vastajate arvates) ja tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades (esikohal 10% ja kolm olulisema seas 58%) (joonis 42). Turu-uuringute AS 45 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 42. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad) KOKKU Eesti keel Vene keel Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 52 61 32 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 54 katastroofide korral 50 65 Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 40 hulgas 48 24 Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 38 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 30 58 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 35 lahendamisel 36 28 Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 28 noored kotkad) 31 22 Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 22 loomine 22 21 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 12 12 13 Turu-uuringute AS 46 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 6 protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 24 protsendil (eestlastest 32 protsendil). Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid viiel protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud. Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda. Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 4 protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 19% (Joonis 43). Venekeelsed vastajad jäävad ka liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks valmis liituma vaid seitse protsenti. Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma kuus ja arvatavasti 25 protsenti küsitletutest. Kindlasti peaks Kaitseliitu rõõmustama asjaolu, et suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad just nooremad vastajad. Joonis 43. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2016/03 4 19 15 25 37 2015/10 5 18 15 28 34 2015/03 5 19 12 28 36 2014/11 5 19 12 26 38 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 6 25 12 27 31 muu 1 6 20 23 50 SUGU (03/2016) mees 5 25 15 26 28 naine 3 14 13 25 45 VANUS (03/2016) 15-19 8 46 13 14 19 20-29 4 29 13 35 19 30-39 4 20 21 34 21 40-49 6 19 17 22 36 50-59 4 17 13 29 37 60+ 2 8 12 17 61 Turu-uuringute AS 47 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 7 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2016. aasta märtsis 71% elanikkonnast, sh 40% on kindlasti ja 31% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% eestimaalastest; seisukohta ei oska antud küsimuses võtta kümnendik elanikkonnast (Joonis 44). Joonis 44. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 78 80 78 79 76 79 75 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 76 75 72 80 69 66 69 71 72 72 71 63 58 54 53 54 60 48 49 40 32 31 26 32 28 25 22 23 26 21 20 21 19 19 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 19 20 19 13 13 14 15 17 17 18 20 0 03/2002 10/2002 10/2003 06/2004 06/2005 05/2006 06/2007 08/2008 08/2011 03/2012 10/2013 11/2014 03/2016 02/2001 06/2001 10/2001 06/2002 02/2003 06/2003 02/2004 10/2004 03/2005 11/2005 09/2006 12/2006 01/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 10/2011 10/2012 03/2013 03/2014 03/2015 10/2015 Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 89 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam, vaid 33 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu 48% ja 18% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 45). Joonis 45. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 93 89 93 94 93 91 91 100 87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89 87 86 89 88 89 81 83 83 80 73 76 69 63 61 66 65 65 57 54 56 60 52 51 48 51 50 48 52 44 46 42 44 44 47 44 43 39 35 40 39 38 37 40 35 31 33 33 33 37 31 34 34 31 31 33 25 24 27 29 20 20 20 0 01/2000 06/2001 10/2002 02/2004 06/2004 06/2005 11/2005 06/2007 05/2009 10/2011 10/2013 10/2015 03/2016 05/2000 10/2000 02/2001 10/2001 03/2002 06/2002 02/2003 06/2003 10/2003 10/2004 03/2005 06/2006 09/2006 12/2006 01/2008 08/2008 01/2009 01/2010 09/2010 08/2011 03/2012 10/2012 03/2013 03/2014 11/2014 03/2015 Turu-uuringute AS 48 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral Eelnevast selgus, et NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (peatükk 3.5). Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on selle kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohalolu suurenemine Eestis. 42 protsenti küsitletutest leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 22% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 8% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota. (Joonis 46) Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 53%, siis venekeelsete vastajate seas leiab seda vaid 19%. Sama suur osa venekeelsetest leiab, et Eestil pole NATOlt mingit abi loota, rohkem usutakse NATO poliitilist ja diplomaatilist toetust (23%). Eestlastest arvab vaid kolm protsenti, et NATO kollektiivkaitse ei toimi. Joonis 46. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad) NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Ei oska öelda 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/03 42 15 8 22 13 2015/10 45 15 10 19 11 2015/03 48 15 8 18 11 2014/11 51 13 10 17 9 2014/03 43 18 11 24 4 2013/10 44 23 10 19 5 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 53 11 3 26 7 Muu 19 23 19 15 24 Turu-uuringute AS 49 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 47) ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 48). Joonis 47. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 17 49 23 8 3 2015/10 20 49 19 9 3 2015/03 21 49 18 9 3 2014/11 16 53 16 11 4 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 18 59 14 7 2 muu 14 29 41 9 7 Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid peab täiesti või üldiselt piisavaks 66 protsenti küsitletutest, sh, 77% eestikeelsetest vastajatest. Venekeelsetest vastajatest peavad NATO tegevust piisavaks 43 protsenti, kuid pea sama suur osa ei oska oma hinnangut anda. Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt (56%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda ligi 90 protsenti. See suhtumine sarnaneb suuresti hoiakutega NATO liikmesuse kohta tervikuna. Joonis 48. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 36 33 8 13 10 2015/10 33 35 7 13 12 2015/03 35 33 7 14 11 2014/11 32 38 6 15 9 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 49 39 5 6 1 muu 8 21 15 28 28 Turu-uuringute AS 50 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus. 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides 65% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 22% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 49). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 28% küsitletutest. Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab missioonidel osalemist 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 42 protsenti. Ka need arvud on viimase paariaaastase perioodi jooksul vähe muutunud. Joonis 49. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/03 22 43 7 15 13 2015/10 19 43 8 16 14 2015/03 19 41 7 18 15 2014/11 17 47 9 15 12 2014/03 15 45 4 23 13 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 27 48 5 12 8 muu 10 32 12 22 24 Turu-uuringute AS 51 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus. Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: seda, et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse nimetas esimesena 30 protsenti ja et osalemine tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti küsitletutest. Summeerides kolm olulisemat põhjust, osutus olulisimaks kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument (Joonis 50). Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme olulisema põhjuse hulgas 35%), kriisipiirkondade elanike kaitsmist (35%) ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (30%). Konfliktide Eestisse levimise ennetamist nimetab kolme olulisema põhjuse seas 28%. Joonis 50. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse 30 26 9 65 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 29 17 9 55 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 8 13 14 35 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 4 15 16 35 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas 2 10 18 30 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 4 10 12 26 Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi 2 4 11 17 kohustus Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 12 4 7 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist 15 missioonidel Ei oska öelda 6 Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on ka arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad. Venekeelsete vastajate jaoks jääb missioonidel osalemine põhjenduste juures vähemoluliseks argument, et see tagaks Eestile NATO toetuse sõjalise konflikti korral. Kui eestlastest seab selle argumendi esikohale 37% ja kolme olulisema hulka 67%, siis venekeelsetest vastavalt vaid 12% ja 29%. Kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 32% ja kolme olulisema seas 70%, siis on see ka venekeelsete vastajate jaoks küll kõige olulisem motiiv, kuid seda nimetab vastavalt vaid 24% ja 50%. Turu-uuringute AS 52 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid: aidata kaasa rahu tagamisele maailmas, kaitsta kriisipiirkondade elanikke, levitada demokraatlikke väärtusi. Ka seda argumenti, et missioonidel osalemine kuulub demokraatliku riigi kohustuste hulka, toetavad venekeelsed vastajad eestlastest enam (Joonis 51). Venekeelsetest vastajatest märgib 31 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa põhjendada osalemist välismissioonidel. Joonis 51. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) eesti keel vene keel KÕIK Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 70 50 lahingukogemuse 65 67 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 29 55 31 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 39 35 35 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 35 35 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma 30 30 poliitikas 30 25 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 26 26 Välismissioonidel osalemine on iga 15 23 demokraatliku riigi kohustus 17 7 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 10 7 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Turu-uuringute AS 53 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse ka erinev suhtumine. Võrreldes 2015 oktoobris toimunud küsitlusega üldises hinnangutes suuri erinevusi ilmsiks ei tule. Endiselt on venekeelsete vastajate seas selgelt soositum osalemine ÜRO ja Euroopa Liidu missioonidel ning domineerib vastuseid osalemisele NATO üksuste koosseisus (Joonis 52). Joonis 52. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta NATO üksuste koosseisus KÕIK 03/2016 27 40 9 12 12 KÕIK 10/2015 21 43 9 12 15 Eestikeelsed 03/2016 36 46 7 8 4 Venekeelsed 03/2016 7 28 15 22 28 Euroopa Liidu üksuste koosseisus KÕIK 03/2016 21 44 13 12 10 KÕIK 10/2015 18 45 12 13 12 Eestikeelsed 03/2016 28 46 11 10 5 Venekeelsed 03/2016 8 39 15 17 21 ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus KÕIK 03/2016 24 43 13 11 9 KÕIK 10/2015 22 45 11 11 11 Eestikeelsed 03/2016 29 45 12 10 4 Venekeelsed 03/2016 14 39 14 15 18 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 54 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest Kuna Euroopa rändekriis on pannud liikmesriikide politsei- ja piirivalvejõude tegema senisest tihedamat koostööd, on järjest sagedamini hakatud rääkima ka Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse loomise vajadusest. Avaliku arvamuse poolt oleks sellise struktuuri tekkimiseks igatahes roheline tuli: ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 68 protsenti ja selle vastu on 16 protsenti küsitletutest (Joonis 53). Venekeelsete vastajate jaoks on ilmselt tegemist vähem tuntud ideega – neist ei oska seisukohta avaldada 23 protsenti. Toetavalt suhtub aga 60 protsenti (eestlastest 72 protsenti). Joonis 53. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus. (%; N = kõik vastajad) ei oska öelda toetan 16% üldse ei toeta täielikult 5% 26% pigem ei toeta 11% pigem toetan 42% Turu-uuringute AS 55 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse peetakse ühiskonnas stabiilselt positiivseks. Väga heaks või üldiselt heaks peab tegevväelastesse suhtumist 66% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku (Joonis 54). Joonis 54. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 17 49 24 7 2 2015/10 17 51 24 52 2014/03 18 51 26 21 2013/10 18 49 28 31 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 20 55 19 42 Muu 11 37 36 12 4 Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb Küsisime taas ka seda, mida arvab avalik arvamus elukutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivide kohta. Peamiste motiividena nähakse huvi kaitseväelase ameti vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse ka enese arendamisega seotud tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal positsioonil on ka hea palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö puudumist ja pikka puhkust (Joonis 55). Turu-uuringute AS 56 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 55. Kutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivid (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% Huvi kaitseväelase elukutse vastu 2016/03 54 22 13 33 5 2015/10 55 23 10 32 7 2014/03 54 24 16 4 11 Patriotism, soov oma riiki kaitsta 2016/03 42 27 16 6 4 5 2015/10 43 29 15 4 3 6 2014/03 39 29 21 8 22 Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust 2016/03 40 32 16 4 3 5 2015/10 39 32 15 5 2 7 2014/03 37 35 19 4 22 Võimalus teenida head palka 2016/03 41 26 16 5 4 8 2015/10 42 28 16 42 8 2014/03 41 31 17 7 22 Võimalus hoida end heas füüsilises vormis 2016/03 26 26 26 10 7 5 2015/10 28 26 21 10 8 7 2014/03 26 28 26 12 7 2 Soov osaleda rahu säilitamises maailmas 2016/03 23 28 27 9 5 9 2015/10 24 28 27 8 4 9 2014/03 25 29 28 13 32 Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu 2016/03 20 25 26 12 8 9 2015/10 24 27 22 10 8 9 2014/03 14 28 29 16 11 3 Muu töö puudumine 2016/03 25 20 20 16 12 7 2015/10 26 19 20 14 12 9 2014/03 18 22 23 17 17 3 Pikk puhkus 2016/03 16 13 20 17 17 17 2015/10 16 16 21 14 16 17 2014/03 16 18 27 16 17 6 5 - see kindlasti 4 3 2 1 - see küll mitte Ei oska öelda Turu-uuringute AS 57 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 10 Veteranipoliitika Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise maailmasõjaga (Joonis 56). Venekeelsetest vastajatest seostavad veterane Teise maailmasõjaga koguni 84 protsenti (eestlastest 41%). Eestlaste seas on 17 protsenti neid, kellel sõna veteran seostub Vabadussõjaga (ehkki neid veterane meil enam paraku elus ei ole) ning tasapisi on suurenemas ka nende osakaal, kes oskavad sõna „veteran“ seostada Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega (tõus aastaga 16 protsendilt 23 protsendile). Venekeelsetest vastajatest oskab missioonidest osavõtnuid veteraniks pidada vaid viis protsenti. Need 6 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid. Joonis 56. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, (%; N = kõik vastajad) Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Millegi muuga Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2016/03 55 12 17 6 10 2015/10 53 15 17 4 11 2015/03 59 15 11 5 10 2014/11 52 16 14 7 11 SUHTLUSKEEL (2016/03) Eesti 41 17 23 7 12 Muu 84 2 5 3 6 Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga valdav enamik küsitletutest (68 protsenti) kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 57). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 36 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 53 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 75 protsenti. Joonis 57. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad) kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik 2015/10 32 39 20 6 3 2015/03 30 37 23 7 3 2014/11 34 39 20 5 2 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 34 41 16 7 2 muu 27 26 36 6 5 Turu-uuringute AS 58 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 11 Riigikaitse alane teave See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe lisalehte Riigikaitse. 11.1 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli viiendikku küsitletutest. 2014 sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele on endiselt valdav – seda peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks 81 protsenti küsitletutest (Joonis 58). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele erinev 10 protsendi võrra. Ka üksikute vanusegruppide lõikes on toetus riigikaitseõpetusele valdav. Joonis 58. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte 2016/03 41 40 5 11 3 2015/10 39 40 5 12 4 2015/03 46 41 3 8 2 2014/11 40 47 4 7 2 SUHTLUSKEEL (03/2016) eesti 45 40 3 10 2 muu 32 42 10 10 6 VANUS (03/2016) 15 - 19 43 39 7 10 1 20 - 29 36 44 5 13 2 30 - 39 31 39 6 19 5 40 - 49 52 29 4 10 5 50 - 59 42 43 5 7 3 60 + 41 43 7 7 2 Turu-uuringute AS 59 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Alates 2014 novembrist on esitatud küsimus Postimehe vahel ilmuva lisalehe „Riigikaitse“ lugemise kohta. Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 16 protsenti küsitletutest, kellest 3 protsenti on teinud seda enamasti ja 13 protsenti kord või paar (Joonis 59). Võrreldes märtsikuise küsitlusega siiski suurenemist „Riigikaitse“ loetavuses toimunud ei ole. Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 23% ja 4%). Samuti on lugejaid keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (23%) ja meeste (19%) hulgas. Joonis 59. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad) jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2016/03 3 13 81 3 2015/10 5 13 79 3 2015/03 6 12 81 1 2014/11 3 11 84 2 SUHTLUSKEEL (03/2016) Eesti 5 18 76 1 Muu 1 3 93 3 HARIDUS (03/2016) alg- või põhi 3 9 87 1 kesk, kesk-eri 2 13 84 2 kõrgem 7 16 73 4 SUGU (03/2016) mees 4 15 79 2 naine 3 11 84 2 Turu-uuringute AS 60 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium 12 Meediatarbimine Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda, kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega. Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne. Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena. Joonis 60. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% delfi.ee; rus.delfi KÕIK 33 13 20 34 eestikeelsed 37 12 17 34 venekeelsed 24 15 26 35 uudised.err.ee; novosti.err.ee KÕIK 16 12 17 55 eestikeelsed 18 13 18 51 venekeelsed 11 10 14 65 postimees.ee; rus.postimees KÕIK 22 15 18 45 eestikeelsed 26 17 17 40 venekeelsed 12 11 21 56 teised Eesti internetiportaalid KÕIK 15 16 19 50 eestikeelsed 19 18 20 43 venekeelsed 6 11 17 66 Venemaa internetiportaalid KÕIK 5 5 10 80 eestikeelsed 11 6 92 venekeelsed 14 14 18 54 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 61 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 61. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% ETV eestikeelsed saated KÕIK 50 12 12 26 eestikeelsed 69 15 9 7 venekeelsed 10 7 16 67 ETV venekeelsed saated KÕIK 10 8 20 62 eestikeelsed 5 4 19 72 venekeelsed 20 18 23 39 Kanal 2 KÕIK 42 14 13 31 eestikeelsed 60 19 13 8 venekeelsed 6 5 11 78 TV3 KÕIK 40 15 14 31 eestikeelsed 56 20 15 9 venekeelsed 5 4 11 80 3+ KÕIK 8 6 12 74 eestikeelsed 42 9 85 venekeelsed 16 13 18 53 Pervõi Baltiiski Kanal KÕIK 21 8 12 59 eestikeelsed 5 4 12 79 venekeelsed 56 17 12 15 Venemaa telekanalid KÕIK 19 9 14 58 eestikeelsed 4 5 15 76 venekeelsed 52 19 13 16 Eestikeelsed raadioprogrammid KÕIK 44 12 9 35 eestikeelsed 59 14 9 18 venekeelsed 10 6 9 75 Eesti venekeelsed raadioprogrammid KÕIK 14 6 7 73 eestikeelsed 21 4 93 venekeelsed 38 17 13 32 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 62 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium Joonis 62. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit Postimees 22 9 Õhtuleht 18 6 Maaleht 15 8 Eesti Ekspress 10 6 Eesti Päevaleht 10 4 Äripäev 4 3 0 5 10 15 20 25 30 35 Joonis 63. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad) 4-6 numbrit 1-3 numbrit МК Эстония 11 15 Linnaleht 8 8 День за Днем 6 10 Деловые Ведомости 2 4 0 5 10 15 20 25 30 Turu-uuringute AS 63 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium LISAD 1 Küsimustik 2 Vastuste koondtabelid 3 Sagedustabelid eestlaste vastustega 4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega Turu-uuringute AS 64

Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →