Avalik arvamus ja riigikaitse

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE Tellija: Kaitseministeerium Juhan Kivirähk Oktoober 2015 Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4 UURINGU TAUST .....................................................................................................................8 1 Valim ......................................................................................................... 8 2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9 3 Teostajad ................................................................................................. 11 UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15 2.1 Üldine taust............................................................................................................. 15 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16 3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18 3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18 3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19 3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20 3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 22 3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 25 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 26 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 26 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 28 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 30 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 31 4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? ............................................................ 31 5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 33 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 33 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 34 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 35 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 35 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 36 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 37 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 37 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 41 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 41 6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 42 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 43 7 NATO ....................................................................................................... 44 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 44 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral......................................................................... 45 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 46 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 47 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 47 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 48 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 49 Turu-uuringute AS 2 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 50 10 Veteranipoliitika ...................................................................................... 52 11 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 53 11.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 53 11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 53 12 Meediatarbimine ...................................................................................... 55 LISAD ....................................................................................................................................57 1 Küsimustik ............................................................................................... 57 2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 57 3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 57 4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 57 Turu-uuringute AS 3 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium KOKKUVÕTE  Turu-uuringute AS viis 2015. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1193 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba kolmekümne kaheksanda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis sai alguse 2000. aastal.  Küsitlusperioodi poliitilises õhustikus domineeris nii Eestis kui ka mujal Euroopas pagulasteema. Riigikogus toimus rändeteemaline arutelu, EKRE ja RÜE eestvedamisel leidsid aset pagulaste vastuvõttu vastustavad meeleavaldused. Avalikkuses küttis kirgi ka riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema, kui selgus, kuidas osa parlamendi liikmeid neid autode liisimiseks kasutavad. Valitsus esitas riigikogule ratifitseerimiseks Eesti-Vene piirilepingu. Tallinna linn pidi hakkama saama ilma linnapeata ning Keskerakonnas käivitus võimuvõitlus, kui Kadri Simson otsustas kandideerida erakonna esimeheks.  Hinnangutes Eesti elus toimunud muutustele on eestlastest vastajate seas kasvanud nende vastajate osakaal, kes näevad olukorra samaks jäämist, vähenenud on positiivsete muutuste tajujate osakaal. Kui märtsis tajus olukorra paremaks muutumist 40 protsenti eestlastest, siis oktoobris vaid 29 protsenti; 38-lt protsendilt 46-le protsendile oli kasvanud nende osakaal, kes tajuvad olukorra samaks jäämist. Venekeelsete vastajate seas on hinnangud Eesti elule püsinud läbi kolme viimase küsitluse samal tasemel.  Uuringus mõõdeti inimeste uhkustunnet selle üle, et nad elavad Eesti Vabariigis ning et Eesti kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse. Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 50 protsenti kõigist küsitletutest, sh 57% eestlastest ja 36% mitte-eestlastest. Euroopa Liidu ja NATO liikmeks olek inimestele nii tähtis ei tundu: Euroopa Liitu kuulumise üle on sageli uhked 32% ja NATOsse kuulumise üle 35% küsitletutest. EL-i ja NATO-sse suhtumises on eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine oluliselt erinev. NATO liikmeks oleku üle tunnevad uhkust ja heameelt 46% eestikeelsetest ja vaid 11% venekeelsetest elanikest. Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb pidevalt või küllalt sageli heameelt 37% eestlastest ja 21% venekeelsetest vastajatest.  Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Sellele järgnevad pingereas politsei (85%), kaitsevägi (78%), Kaitseliit (70%), NATO ja Euroopa Liit (mõlemad 60%), Vabariigi President (59%). Langenud on riigi poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus: kui riigikogu ja valitsuse usaldussaldo on küll oluliselt langenud, kuid veel endiselt plusspoolel, siis peaministril on usaldajaid ja mitteusaldajaid võrdselt. Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 78 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 24%; samuti Vabariigi Presidendi puhul (74% vs 28%).  Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, püsib kõrgel tasemel – seda leiab 71% küsitletutest. Vaid 7 protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 16% arvab, et olukord püsib muutumatuna.  Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna, kuid ka see hinnang on kevadega võrreldes muutunud negatiivsemaks. Vaid 23 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes. Võrdselt 31 protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja neid kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu. Turu-uuringute AS 4 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium  Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli pikka aega esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis seekordses küsitluses on Venemaast ohtlikumaks hinnatud nii Islamiriigi tegevust (64%) kui ka rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevus (59%). Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamisel (39%) on alles kolmandal-neljandal positsioonil koos organiseeritud kuritegevusega (40%). Võimalik, et Venemaa-faktori mõju vähenes, kuna eraldi kategooriana toodi selles küsitluses välja relvakonflikt Ukrainas, mida pidas maailma julgeolekut kindlasti ohustavaks 37% küsitletutest. Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt kolmandal kohal (53%), kuid venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb ta viimaseks (7%).  Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kolme, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning 50% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Need kolm peamist turvariski on avalikkuse silmis olnud esiplaanil juba mitmeid aastaid. Võrreldes varasemate küsitlustega on oluliselt kasvanud nende osakaal, kes peavad tõenäoliseks rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel. Kui veel märtsis oli selliseid vastajaid 34%, siis seekordses küsitluses 45 protsenti. Selles võib näha ühiskonda vallanud pagulaskartuse mõju. Võrreldes kevadega hinnatakse madalamaks ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust hakatud – neid peab tõenäoliseks 26 protsenti eestlastest ja 14-15 protsenti venekeelsetest vastajatest.  Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (42%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (29%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks just venekeelsed vastajad (60%; eestikeelsetest vastajatest vaid 15%). Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (73%; venekeelsetest 22%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (45%; venekeelsed 34%).  Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on kevadega võrreldes nelja protsendi võrra kahanenud, 83-lt protsendilt 79-le. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui mitte-eestlased (vastavalt 82% ja 71%).  Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 62% eestlastest ja 42% venekeelsetest vastajatest. Meessoost kodanikest oleks valmis riigikaitses osalema 72%. Alla 35- aastastest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema üle 80 protsendi ja alla 50 aastastest kolm neljandikku.  Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.  Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 25% teaks, mida ta saaks teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 69% aga ei pea end sellest piisavalt informeerituks. Alates 2014. aasta kevadest ei ole inimeste informeeritus kasvanud. Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (40%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (42%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (38%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.  Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud ei ole võrreldes eelmise küsitlusega oluliselt muutunud: Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53% küsitletutest (eestlastest 61%). Turu-uuringute AS 5 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium  Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab 28 protsenti vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja 19%, et neid võiks vähendada. Domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks saavutatud tasemel (44%). Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse on pöördvõrdeline: kui eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid 33 protsenti, siis venekeelsete elanike hulgas toetaks kulutuste kärpimist 45 protsenti.  35 protsenti eestlastest ja 13 protsenti venekeelsetest vastajatest oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.  Riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel andis positiivse hinnangu 71% elanikkonnast. Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt 80% ja 51%).  Kui eelmisel sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on positiivseid ja negatiivseid hinnanguid võrdselt. Siiski on eelkõige just eestlastest vastajad endiselt domineerivalt kriitilised. Kui sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt kaks kolmandikku eestlastest, siis nüüdseks on kriitiliste hinnanute osakaal kahanenud 49 protsendile. Venekeelsetest vastajatest tajub probleeme idapiiri kaitstusega vaid iga neljas.  Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: koguni 93% peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 59% kindlasti vajalikuks. Valdavalt pooldatakse seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.  Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 25% mõistab sellise käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30-aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse mõistvalt üle 40 protsendi.  Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist –seda peab kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 60%, siis venekeelsetest vaid 33 protsenti. 50 aastast vanemate vastajate seas ei pea enam kui pooled naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks. Ehkki pooled naiste ajateenistuse vajalikus pidajatest arvavad, et see peaks toimuma eriprogrammi järgi, on järjest kasvamas nende osakaal, kes leiavad, et neiud peavad teenima noormeestega samadel tingimustel (42 protsenti).  82% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11 protsenti.  76 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.  Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks, mida märgib kõige olulisema ülesandena 35% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 50 protsenti. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 13% ja kolme hulgas 52%; kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas peab kõige olulisemaks 13% ja kolme olulisema hulka kuuluvaks 42% küsitletutest.  Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 25 protsendil. Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid 8 protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 18%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas. Turu-uuringute AS 6 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium  Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse ei ole kevadega võrreldes muutunud: seda pooldab 72% elanikkonnast. Venekeelsetest vastajatest pooldab NATOsse kuulumist vaid 31 protsenti, eestlastest 91%.  Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad 45 protsenti küsitletutest (57% eestlastest ja 19% venekeelsetest). 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 19% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 10% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.  Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 69 protsenti küsitletutest (eestlastest 81%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud ja 68% elanikkonnast (88% eestlastest, kuid vaid 24 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.  62% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (72%), venekeelsetel vastajatel madalam (39%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 63%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (54%).  Üle 60 protsendi küsitletutest toetab Eesti osalemist nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO egiidi all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel, sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning viimasena NATO üksuste koosseisus.  Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse uuriti viimati 2014. aasta märtsis toimunud küsitluses. Selle ajaga ei ole elanikkonna suhtumine muutunud: väga hästi või üldiselt hästi suhtub tegevväelastesse 68% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku.  Peamisteks motiivideks, miks kutselise kaitseväelase amet valitakse, peetakse huvi militaarvaldkonna vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse ka enese arendamisega seotud tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal positsioonil on palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö puudumist ja pikka puhkust.  Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (53%), venekeelsetest vastajatest seostab veterane Teise maailmasõjaga koguni 83 protsenti. Siiski kasvab tasapisi nende vastajate osakaal, kes seostavad sõna „veteran“ Eesti kaitseväe missioonidega – märtsi 11 protsendilt on see tõusnud 17 protsendile. Enamik (71%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist. Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike, kuid liigub siiski tõusujoones: kui veel märtsis tervelt 43 protsenti ei teadnud sellest päevast midagi või ei osanud öelda, siis nüüd oli selliste vastajate osakaal 32 protsenti. Päeva tähistamise vajalikuks pidajate osakaal venekeelsete vastajate seas tõusis esimest korda üle 50 protsendi.  Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 79 protsenti küsitletutest. Võrreldes märtsiga on siin toimunud kaheksaprotsendiline langus. Riigikaitseõpetust peavad enam-vähem võrdselt vajalikuks nii eesti-, kui ka venekeelsed vastajad.  Postimehe vahel ilmuva riigikaitse teemalise lisa lugejaskond on püsinud märtsikuisel tasemel – lisalehte Riigikaitse oli lugenud 18 protsenti küsitletutest, kellest 5 protsenti tegi seda enamasti ja 13 protsenti kord või paar. Arvestades seda, et paberlehtede lugemine on languses, on siin suurt kasvu ilmselt raske oodata - rohkem tuleks panustada riigikaitselise info levitamisele võrgumeedias. Turu-uuringute AS 7 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 6. - 27. oktoobrini 2015. aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:  Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;  Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;  Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;  Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;  Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;  Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;  Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;  Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;  Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;  Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ning arvamused tegevväelasena teenistusse asumise motiividest;  Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 107 791 inimest (ESA, 01.01.2014.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi. Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Turu-uuringute AS 8 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% 2 Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 58 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1193 intervjuud. Vastanute sotsiaal- demograafiline profiil on toodud joonisel 1. Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Küsitlustöö tulemused Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 527 Kedagi pole kodus 2768 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 84 Keelduti kontaktist 777 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 637 Muu mittetoimumise põhjus 75 Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 242 Kokkuvõte Kokku aadresse 6303 Korduvvisiite 878 Korrektselt täidetud küsimustikke 1193 Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0. Turu-uuringute AS 9 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1193 0 20 40 60 80 100 SUGU Mees 46 Naine 54 SUHTLUSKEEL Eesti 69 Muu 31 KODAKONDSUS Eesti 83 Venemaa 8 määratlemata 9 VANUS 15- 19 a. 6 20- 29 a. 16 30- 39 a. 16 40- 49 a. 17 50- 59 a. 18 60- 74 a. 17 75 ja rohkem 10 HARIDUS Alg- või põhiharidus 15 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 59 Kõrgharidus 26 ELUKOHT linn 69 maa 31 SISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 € 5 201-300 € 10 301-400 € 24 401-650 € 18 651+ € 17 ei soovi/ ei oska öelda 27 STAATUS Ettevõtja, juht, tippspetsialist 15 Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja 20 Oskustööline, operaator 18 Muu töötav 5 Õpilane, üliõpilane 7 Pensionär 25 Muu mittetöötav 10 REGIOON Tallinn 32 Põhja-Eesti 16 Ida-Virumaa 12 Lääne-Eesti 11 Kesk-Eesti 7 Lõuna-Eesti 22 Turu-uuringute AS 10 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 3 Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk, Kaja Södor, Roman Vjazemski. Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl Marina Karpištšenko Tellija-poolne kontaktisik: Artur Jugaste Kontaktandmed:  Üldtelefon: 585 29 700  E-post: [email protected]  Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee  Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed:  Telefon: 5515200  E-post: [email protected] Turu-uuringute AS 11 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas ka riigikaitsesse, mõjutab oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Kui kevadel inimeste hinnangud Eesti elule võrreldes 2014. aasta sügisega paranesid (tõenäoliselt leidis see aset seoses riigikogu valimistega, mis ikka toovad kaasa lootusrikkama ja positiivsema suhtumise ühiskonnaellu), siis seekord on toimunud tagasiminek. Kasvanud on nende vastajate osakaal, kes näevad olukorra samaks jäämist ning vähenenud positiivsete muutuste tajujate osakaal. Eriti järsult on muutunud eestlaste hoiakud: kui märtsis tajus olukorra paremaks muutumist 40 protsenti, siis oktoobris vaid 29 protsenti; kasvanud oli nende osakaal, kes tajuvad olukorra samaks jäämist (38-lt protsendilt 46-le protsendile). Venekeelsete vastajate seas on hinnangud läbi kolme viimase küsitluse püsinud samal tasemel. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 28 43 25 4 2015/03 36 37 23 4 2014/11 29 38 28 5 SUHTLUSKEEL … Eesti 29 46 21 4 Muu 25 36 33 6 Positiivsemalt hindavad Eesti arengut alla 30 aastased ja kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub enam kui kolmandik. Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 650 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme kohta ületab 1000 eurot kuus, näevad muutusi paremusele rohkem kui pooled. Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt. Selles küsimuses on suhtumine püsinud eelmise küsitlusega samal tasemel: neid, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on 50 protsenti ning neid, kes tunnevad niimoodi mõnikord – 39 protsenti. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi kolme küsitluse püsinud kuuel protsendil. Turu-uuringute AS 12  Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 18 32 5 39 6 2015/03 21 31 4 38 6 2014/11 16 29 5 44 6 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 22 35 3 37 3 Muu 9 27 8 44 12 Ka siin on selge erinevus eesti- ja muukeelsete vastajate seisukohtades. Eestikeelsetest vastajatest tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli 57%, muukeelsete hulgas 36%. Venekeelsete vastajate seas on 44 protsenti selliseid, kellele Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid mõnikord ja 12 protsendile mitte kunagi. Kõige kriitilisemalt suhtuvad Eestis elamisse määratlemata kodakondsusega vastajad (mitte kunagi 18%) ja Venemaa kodanikud (12%). Heameel ja uhkus Eestis elamise üle on siiski märgatavalt suurem kui uhkustunne Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse. Sarnaselt hinnangutega Eesti elule tervikuna on ka eestimaalaste uhkus Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise taandunud 2014 sügise tasemele: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa Liitu kuulumise üle uhke olnud 32% ning NATO liikmesuse üle 35% elanikest (Joonis 4). Mitte kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 17% ja NATO puhul 22% inimestest. Joonis 4. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad) Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 10 22 8 43 17 2015/03 13 24 9 38 16 EUROOPA LIIT 2014/11 11 23 7 45 15 2014/03 5 24 3 46 22 2013/10 8 20 4 43 25 2013/03 4 19 4 47 25 2012/10 4 15 5 48 27 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 12 25 6 45 12 Muu 6 15 11 40 28 2015/10 15 20 10 33 22 2015/03 16 23 11 29 21 2014/11 14 22 8 35 22 2014/03 7 23 4 37 28 NATO 2013/10 7 18 7 38 30 2013/03 6 19 7 36 33 2012/10 6 16 8 36 34 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 20 26 8 39 7 Muu 4 7 17 19 53 Turu-uuringute AS 13 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse siiski üsna olulised erinevused. Eriti suured on erinevused NATO liikmeks oleku hindamise puhul: selle üle tunnevad uhkust ja heameelt 46% eestikeelsetest ja vaid 11% venekeelsetest Eesti elanikest. 53% muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on NATO liige. Eestikeelsetest vastajatest arvab nii vaid 7%. Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb pidevalt või küllalt sageli heameelt 37% eestlastest ja 21% venekeelsetest vastajatest. Mitte kunagi vastavalt 12% ja 28%. Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvuse üle hinnangutega Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad uhkust ja heameelt nii Eestis elamisest kui ka EL-i ja NATO-sse kuulumisest. Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle Eesti elu on muutunud Kas tunnete uhkust ja heameelt … paremaks jäänud samaks halvemaks … Eestis elamise üle väga v. küllalt sageli 65% 48% 39% mitte kunagi 2% 5% 14% … Eesti EL-i kuulumise üle väga v. küllalt sageli 48% 30% 18% mitte kunagi 9% 15% 31% … Eesti NATO-sse kuulumise üle väga v. küllalt sageli 50% 34% 23% mitte kunagi 14% 19% 35% Turu-uuringute AS 14 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. 2.1 Üldine taust Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam päästeteenistusi – päästjaid usaldab tervelt 95% Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei, kaitsevägi ja Kaitseliit (Joonis 5). Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad) Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 Päästeteenistus -3 95 92 Politsei -12 85 73 Kaitsevägi -15 78 63 Kaitseliit -14 70 56 NATO -28 60 32 Euroopa Liit -29 60 31 President -33 59 26 Riigikogu -40 50 10 Valitsus -42 49 7 Peaminister -45 44 -1 Kuna kevadine küsitlus toimus vahetult pärast riigikogu valimisi, oli tookord usaldus poliitiliste institutsioonide vastu kõrgem, kui tavaliselt. Sügisel püsib riigikogu ja valitsuse usaldussaldo küll veel endiselt plusspoolel, kuid on oluliselt langenud, peaministril on aga usaldajaid ja mitteusaldajaid võrdselt. Ülejäänud institutsioonide puhul on muutused minimaalsed. Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte- eestlastel (Joonis 6). Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, v.a. päästeteenistused ja politsei. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 78%, muukeelsetest 24%), Kaitseliidu (85% vs 36%), presidendi (74% vs 28%), peaministri (54% vs 24%) ning kaitseväe (91% vs 51%) puhul. Turu-uuringute AS 15 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 0 20 40 60 80 100 120 Päästeteenistus 96 91 Politsei 87 81 Kaitsevägi 91 51 Kaitseliit 85 36 NATO 78 24 President 74 28 Euroopa Liit 65 47 Valitsus 57 30 Riigikogu 56 36 Peaminister 54 24 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga teisel kohal, usaldas 2015. aasta oktoobris 78% Eesti elanikest (Joonis 7). Sama suur oli usaldusväärsus ka kevadel. Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel (veidi alla või üle 90 protsendi), siis venekeelsete vastajate hulgas on jätkuvat langustrendi näha alates eelmise aasta kevadest. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonflikti taustal Venemaa massimeediast lähtuv info, mis ,kritiseerides NATO-t, mõjutab kahtlemata ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 91 90 90 91 92 88 91 90 90 92 93 90 91 85 84 85 84 87 89 88 87 84 86 82 84 81 79 81 79 80 80 74 73 74 84 81 83 84 83 67 64 79 76 74 80 78 79 81 76 81 80 83 79 82 82 78 78 74 71 73 73 75 75 75 76 75 58 74 60 68 67 68 67 64 65 66 59 61 60 60 60 62 62 62 60 62 51 53 56 58 54 55 56 58 59 58 58 53 53 40 49 49 52 52 50 48 49 48 49 45 39 40 40 35 20 0 01/2000 06/2001 06/2002 06/2003 10/2003 10/2004 11/2005 06/2007 01/2009 09/2010 10/2012 03/2014 10/2015 05/2000 10/2000 02/2001 10/2001 03/2002 10/2002 02/2003 02/2004 06/2004 03/2005 06/2005 05/2006 09/2006 12/2006 01/2008 08/2008 05/2009 01/2010 08/2011 10/2011 03/2012 03/2013 10/2013 11/2014 03/2015 Turu-uuringute AS 16 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas 2015. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (Joonis 8). Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul – alates eelmisest kevadest on Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas selges languses. Käesolevas uuringus usaldas Kaitseliitu 85% eestlastest ning vaid 36 protsenti venekeelsest elanikkonnast. Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 89 84 85 85 85 86 85 80 82 82 79 77 77 79 77 79 75 76 80 74 74 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 74 75 73 74 54 55 71 71 70 60 68 68 68 68 67 69 48 50 65 66 65 64 64 64 62 57 58 58 56 59 56 58 59 57 39 41 39 53 54 51 40 48 47 46 48 46 45 45 43 42 42 43 42 40 40 41 42 42 40 39 37 38 35 36 36 38 38 36 30 32 31 34 33 33 34 20 25 27 23 22 22 23 20 0 10/2000 03/2002 06/2003 06/2004 10/2004 11/2005 05/2006 06/2007 01/2008 05/2009 01/2010 10/2011 03/2012 10/2013 10/2015 01/2000 05/2000 02/2001 06/2001 10/2001 06/2002 10/2002 02/2003 10/2003 02/2004 03/2005 06/2005 09/2006 12/2006 08/2008 01/2009 09/2010 08/2011 10/2012 03/2013 03/2014 11/2014 03/2015 Turu-uuringute AS 17 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate jooksul julgeoleku ohustajateks maailmas ja Eestis ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas Küsimus maailma julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, on püsinud sama kõrgel tasemel kui kevadel (Joonis 9). Vaid 7% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 16% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Pikemaajalisem trend on esitatud joonisel 10. Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2011-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% Olukord maailmas 2015/10 7 16 71 6 2015/03 7 15 70 8 2014/11 8 20 66 6 2014/03 10 26 62 3 2013/10 15 32 50 3 2013/03 15 35 46 3 2012/10 12 29 56 4 2012/03 13 26 57 3 2011/10 14 30 49 8 Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 70 71 65 66 63 62 56 56 57 56 60 53 50 51 49 50 49 50 47 47 48 48 44 45 44 44 46 43 41 41 43 43 40 40 40 34 25 25 23 18 20 18 15 13 17 17 15 15 15 14 13 12 15 15 20 12 14 13 12 13 12 12 14 12 11 11 14 10 7 9 8 7 7 0 06/2001 03/2002 10/2003 06/2004 03/2005 11/2005 01/2009 01/2010 08/2011 11/2014 10/2015 01/2000 10/2001 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 02/2004 10/2004 06/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 05/2009 09/2010 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 03/2015 Turu-uuringute AS 18 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Eestlased ja mitte-eestlased hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt. Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – tervelt 76 protsenti neist näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 58%, eestlastega võrreldes oletatakse rohkem olukorra endiseks jäämist (22 protsenti eestlaste 13 protsendi vastu). Seda, et maailm võiks muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub vaid 5 protsenti eestlastest ja 13 protsenti venekeelsetest vastajatest. 3.2 Julgeolek Eestis Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes? Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna, kuid ka see hinnang on võrreldes kevadise küsitlusega muutunud negatiivsemaks: vaid 23 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes. Võrdselt 31 protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja neid kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu. Joonis 11. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2011-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2015/10 23 31 31 15 2015/03 32 32 19 17 2014/11 26 35 26 13 2014/03 20 40 34 6 2013/10 23 44 28 5 2013/03 27 42 28 4 2012/10 22 41 30 7 2012/03 23 38 34 5 2011/10 24 35 29 13 Ka Eesti tulevikku näevad eestlased tumedamates värvides kui venekeelsed vastajad: ebaturvalisuse kasvu eeldab 34 protsenti eestlastest (venekeelsetest 24%). Turvalisema tuleviku hindajate osakaal on võrdne (vastavalt 24% eestlastest ja 22% venekeelsetest), eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra endiseks jäämist (38 protsenti eestlaste 28 protsendi vastu). Turu-uuringute AS 19 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 3.3 Ohud maailma julgeolekule Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas erinevad tegurid. Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi (64%) ja terrorivõrgustike tegevust (59%). Vastusena „see kindlasti“ nimetatakse enam ka organiseeritud kuritegevust (40%) ja Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel (39%). Kuid koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad ohtudena esile pea kõik küsimuses loetletud riskid. Kõige vähem osatakse peljata Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas ja epideemiate levikut (Joonis 12). Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015 (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda Islamiriigi tegevus 2015/03 44 37 9 10 2015/10 64 26 46 Terrorivõrgustike 2015/03 44 40 9 7 tegevus 2015/10 59 33 44 Organiseeritud 2015/03 26 47 20 7 kuritegevus 2015/10 40 43 12 5 Majanduskriis maailmas 2015/03 31 48 12 9 2015/10 34 47 9 8 Relvakonflikt Ukrainas 2015/10 37 43 13 6 Loodusressursside 2015/03 29 47 16 8 ammendumine 2015/10 34 44 14 8 Rikaste ja vaeste riikide 2015/03 22 47 18 13 vastuolud 2015/10 31 45 13 11 USA maj.-lik ja sõjaline 2015/03 27 41 22 10 võimsus 2015/10 30 41 18 11 Globaalsed 2015/03 21 44 27 8 kliimamuutused 2015/10 25 46 22 7 Venemaa tegevus 2015/03 46 25 25 4 mõjuvõimu 2015/10 39 30 25 6 taastamiseks Hiina maj.-liku ja 2015/03 15 40 25 20 sõjalise võimsuse kasv 2015/10 22 43 20 15 Epideemiate levik 2015/03 21 41 29 9 2015/10 19 46 26 9 0% 50% 100% Turu-uuringute AS 20 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel oma mõjuvõimu taastamiseks endise NSV Liidu territooriumil. Eestlaste jaoks on see ohtlikkuselt kolmandal kohal (seda peab kindlasti probleemiks 53% eestlastest), venekeelsete vastajate jaoks aga viimasel kohal (7%). (joonis 13) 63% venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule. Venemaa oht on kahanenud ka eestlaste jaoks – veel kevadel oli Venemaa tegevus maailma turvalisust ohustavate tegurite seas 64 protsendiga selgelt esikohal, siis nüüdseks on peamise maailmarahu ohustaja positsiooni hõivanud Islamiriik ja ka rahvusvahelises terrorismis nähakse suuremat ohtu kui Venemaast. Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja muukeelsete võrdlus) mitte-eestlased eestlased 0 20 40 60 80 Islamiriigi tegevus 64 64 Terrorivõrgustike tegevus 66 56 Venemaa tegevus mõjuvõimu… 7 53 Relvastatud konflikt Ukrainas 26 42 Ülemaailmne majanduskriis 28 37 Organiseeritud kuritegevus 47 37 Loodusressursside ammendumine 30 36 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 28 32 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 32 29 Globaalsed kliimamuutused 23 25 Hiina majandusliku ja sõjalise… 15 25 Epideemiate levik 20 18 Eestlastest vastajad hindavad kõiki riske keskmisest pisut olulisemaks, venekeelsete vastajate seas on eestlastest ohtlikumaks hinnatud vaid terrorivõrgustike tegevus ja organiseeritud kuritegevus. Turu-uuringute AS 21 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 3.4 Ohud Eestile Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 14). On kolm peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning 50% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Need kolm peamist turvariski on avalikkuse silmis olnud esiplaanil juba mitmeid aastaid. Võrreldes varasemate küsitlustega on oluliselt kasvanud nende osakaal, kes peavad tõenäoliseks rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel. Kui veel märtsis oli selliseid vastajaid 34%, siis seekordses küsitluses 45 protsenti. Taolises tõusus võib näha oodatava pagulaste Eestisse saabumise mõju – mitmed rahvuslik-konservatiivsete jõudude poolt korraldatud meeleavaldused annavad põhjust võimalikke kokkupõrkeid karta. Taolisi konflikte peab ebatõenäoliseks 50 protsenti küsitletutest. Kasvanud on ka terroriakti tõenäoliseks hindavate vastajate osakaal – 28 protsendilt märtsis 37 protsendini oktoobris. Siiski on ülekaalus need vastajad, kes terroriakti tõenäoliseks ei pea – neid on küsitletute seas 57 protsenti. Kui veel 2013. aasta sügisel pidas Eesti vastu suunatud piiratud või ulatuslikku sõjalist rünnakut tõenäoliseks vastavalt 13 ja 10 protsenti küsitletutest, siis 2015. aasta kevadeks oli selliselt vastanute osakaal kasvanud vastavalt 30 ja 36 protsendile. Nüüd, oktoobris, on sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal langenud 26 protsendile, mis on ligikaudu 2014. aasta kevadisel tasemel. Rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 37%, massilisi tänavarahutusi 30%, Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 22% ning Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust ja tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 21%. Turu-uuringute AS 22 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2014-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) 2015/10 26 43 6 19 6 2015/03 27 44 7 15 7 2014/11 28 44 6 16 6 2014/03 24 51 2 19 4 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides 2015/10 23 38 7 24 8 2015/03 20 41 8 23 8 2014/11 23 42 6 23 6 2014/03 19 45 2 29 5 Ulatuslik merereostus 2015/10 9 41 6 37 7 2015/03 9 41 7 37 6 2014/11 8 45 4 36 7 2014/03 10 44 2 38 7 Massilised tänavarahutused 2015/10 5 25 5 49 16 2015/03 4 22 6 50 18 2014/11 3 27 4 51 15 2014/03 5 29 1 52 13 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 2015/10 11 34 5 38 12 2015/03 5 29 6 41 19 2014/11 6 23 4 49 18 2014/03 4 28 1 50 16 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2015/10 4 18 8 41 29 2015/03 4 16 9 45 26 2014/11 6 15 6 48 25 2014/03 8 23 3 51 16 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 2015/10 8 29 7 35 21 2015/03 7 31 11 31 20 2014/11 9 30 10 36 15 2014/03 6 24 3 47 19 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 2015/10 3 23 7 46 21 2015/03 7 29 7 39 18 2014/11 6 27 6 41 20 2014/03 5 22 2 51 20 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu 2015/10 3 23 10 45 19 2015/03 4 26 10 40 20 2014/11 4 25 9 43 19 2014/03 2 23 4 52 19 Terroriakt 2015/10 9 28 7 47 10 2015/03 4 24 6 52 14 2014/11 4 23 5 55 13 2014/03 4 20 2 60 15 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus 2015/10 2 19 9 51 19 2015/03 3 20 8 50 19 2014/11 1 25 7 53 14 2014/03 2 20 2 58 17 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 2015/10 3 18 9 50 20 2015/03 2 20 7 49 22 2014/11 3 20 7 50 20 2014/03 3 18 3 56 20 Turu-uuringute AS 23 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes (Joonis 15). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Erandiks on vaid Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemine ja ulatuslik merereostus, mida venekeelsed vastajad peavad tõenäolisemaks kui eestlased. Võrdselt hinnatakse terroriakti toimumise tõenäosust. Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 80% ja 44%), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (66% vs 52%), ulatuslikku sõjalist rünnakut (32% ja 15%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (32% ja 14%), samuti rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (40% ja 30%). Nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate seas on kasvanud rahvuslikel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid tõenäoliseks pidajate osakaal, eestlaste seas 37 protsendilt 50-le; venekeelsete seas 29 protsendilt 35- le. Joonis 15. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 100 Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Eesti 33 47 Muu 10 34 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides Eesti 24 42 Muu 21 31 Ulatuslik merereostus Eesti 7 42 Muu 14 39 Massilised tänavarahutused Eesti 5 27 Muu 5 21 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Eesti 12 38 Muu 9 26 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Eesti 3 17 Muu 6 19 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Eesti 8 32 Muu 7 23 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Eesti 4 28 Muu 2 13 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti… Eesti 5 27 Muu 1 13 Terroriakt Eesti 8 29 Muu 11 25 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Eesti 3 23 Muu 2 15 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas… Eesti 4 18 Muu 2 16 Turu-uuringute AS 24 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 3.5 Julgeolekutagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab ühe olulise tegurina 57 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate toel: kui eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 73 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest 22 protsenti (Joonis 16). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 42% eestimaalastest. Ka siin on oluline erinevus eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vastavalt 45% ja 34%. Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga, mida märgib 60 protsenti venekeelsetest ja vaid 15 protsenti eestikeelsetest vastajatest.. Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saavad enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane koostöö (23%) ja Euroopa Liitu kuulumine (18%). Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 0 10 20 30 40 50 60 70 80 57 Kuulumine NATO-sse 73 22 42 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 45 34 29 Koostöö ja head suhted Venemaaga 15 60 23 Balti riikide kaitsealane koostöö 24 22 18 Kuulumine Euroopa Liitu 17 20 Koostöö ja head suhted Ameerika 16 19 Ühendriikidega 10 Liitlaste relvajõudude üksuste alaline 16 21 viibimine Eestis 5 14 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 15 10 12 Kuulumine ÜRO-sse 9 18 Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 11 13 operatsioonidel 6 9 Kuulumine OSCE-sse 6 16 2 Ei oska öelda 2 3 Võrreldes eelmise küsitlusega on enamiku julgeolekutagatiste olulisus pisut langenud. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et nimekirja lisandus üks uus kategooria, mis kogus 16 protsendi vastajate toetuse: selleks on liitlaste relvajõudude alaline viibimine Eesti territooriumil. Ka see julgeolekutagatis on enam hinnatud eestlastest vastajate jaoks. Venekeelsed vastajad jällegi peavad eestlastest olulisemaks ÜRO ja OSCE rolli julgeoleku tagamises. Turu-uuringute AS 25 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 43% ja tõenäoliselt vajalikuks 36% Eesti elanikest (Joonis 17). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist 79%, mittevajalikuks peab seda aga 13% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 47% eesti- ja 34% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 15 protsenti (sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“). Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 43 36 8 9 4 2015/03 49 34 6 7 4 2014/11 41 38 10 7 4 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 47 35 6 10 2 Muu 34 37 14 8 7 Märtsikuus toimunud tõus relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamises on taas taandunud aasta varasemale tasemele. Võimalik, et märtsikuise tõusu taga oli riigikaitse teema jõulisem esiplaanil olek riigikogu valimiste eel, mis kahtlemata mobiliseeris ka avalikku arvamust. Reelvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 18 (kogu elanikkonna kohta) ja joonisel 19 eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlusena. Turu-uuringute AS 26 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000- 2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 77 74 74 79 79 82 79 83 79 69 69 71 68 78 77 73 71 73 78 73 80 68 66 61 64 65 59 64 64 64 66 67 66 69 69 56 59 60 31 40 26 29 22 24 23 23 23 25 24 30 23 24 24 25 24 24 20 24 22 19 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 17 17 15 11 11 13 20 0 05/2000 10/2000 10/2001 10/2002 02/2004 03/2005 09/2006 01/2008 01/2010 10/2011 10/2013 03/2015 01/2000 02/2001 06/2001 03/2002 06/2002 02/2003 06/2003 10/2003 06/2004 10/2004 06/2005 11/2005 05/2006 12/2006 06/2007 08/2008 01/2009 05/2009 09/2010 08/2011 03/2012 10/2012 03/2013 03/2014 11/2014 10/2015 Joonis 19. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 100 89 80 79 80 79 80 81 79 82 83 82 77 77 79 75 78 73 74 80 69 80 83 80 83 77 60 69 70 73 70 71 70 71 71 66 68 68 63 62 63 40 20 0 06/2007 01/2009 09/2010 03/2012 10/2013 03/2015 09/2006 12/2006 01/2008 08/2008 05/2009 01/2010 08/2011 10/2011 10/2012 03/2013 03/2014 11/2014 10/2015 Turu-uuringute AS 27 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 79%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 55% elanikkonnast (Joonis 20). 27 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 28 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 17% ja tõenäoliselt 19%. Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 62%, siis mitte-eestlastest vaid 42%. Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures ei tohiks silmist lasta asjaolu, et riigikaitses osalemist on traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 37 protsenti, alla 20-aastastest 74 protsenti). Venekeelsete vastajate protsent jääb keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole kohustust läbida ajateenistust, mis on aga relvastatud vastupanu osutamise eelduseks. Seda, kui teadlikud on inimesed oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda ka muul viisil kui riigi sõjalises kaitses osaledes, kirjeldame käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.) Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 27 28 9 19 17 2015/03 29 30 8 16 17 2014/11 26 30 9 20 15 SUHTLUSKEEL… eesti 32 30 7 19 12 vene 17 25 13 17 28 SUGU (10/2015) mees 37 32 8 15 8 naine 19 25 9 22 24 Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi. Ehkki vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam, kui eestlastel, on alla 35- aastastest meeskodanikest valmis ise riigikaitses osalema üle 80 protsendi ja alla 50 aastastest kolm neljandikku. Kõigist meessoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 72 protsenti. Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides SUHTLUSKEEL 15-34 35-49 50-64 65+ Eesti 84% 78% 74% 52% Vene 75% 62% 41% 37% KÕIK mehed/kodanikud 82% 74% 69% 51% Turu-uuringute AS 28 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases kolmes küsitluses on see taas langenud mittekodanikega võrreldavale tasemele. Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 74 73 74 74 68 67 69 73 69 71 70 68 68 69 70 71 71 70 69 71 70 67 67 66 66 66 64 67 63 61 64 64 65 65 64 63 61 64 63 62 62 62 60 7170 58 60 59 57 66 66 57 65 60 55 60 53 61 53 54 52 54 54 52 54 51 63 61 63 63 52 51 59 57 59 59 48 46 56 58 56 43 45 47 44 40 52 50 51 51 52 52 40 49 49 39 40 44 44 46 45 43 43 41 44 42 43 38 39 38 38 36 35 36 33 20 0 02/2001 06/2001 10/2001 02/2004 06/2004 10/2004 06/2007 01/2008 08/2008 03/2012 10/2012 01/2000 05/2000 10/2000 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 Turu-uuringute AS 29 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest: 6% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 16% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 22). Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest. Need proportsioonid on viimaste aastate vältel püsinud üsna stabiilsed. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti. Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 6 16 10 30 38 2015/03 6 14 11 29 40 2014/11 7 15 8 30 40 2014/03 6 14 6 44 30 2013/10 6 18 5 39 31 2013/03 9 15 7 37 32 2012/10 9 18 8 38 28 2012/03 7 17 4 41 31 Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi tasemel. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010- 2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 23). Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 60 42 40 38 37 36 33 32 30 30 31 25 26 25 27 27 23 24 24 25 24 24 24 22 21 21 20 22 21 23 19 18 18 19 20 15 16 16 16 14 21 13 20 20 19 21 19 17 16 17 18 19 15 15 15 15 15 16 15 16 16 16 14 12 13 13 12 12 11 11 10 13 13 13 13 13 13 12 10 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 Turu-uuringute AS 30 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid neljandik teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 69% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis 24). Siiski on 2015 aasta teadlikkuse tase üsna pisut kõrgem kui varasematel aastatel. Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2015/10 7 18 6 40 29 2015/03 10 17 4 42 27 2014/11 7 15 4 42 32 2014/03 6 18 1 48 27 2013/10 5 17 3 45 30 2013/03 4 16 2 47 31 2012/10 3 13 3 48 33 2012/03 4 16 2 47 31 SUHTLUSKEEL (03/2015) Eesti 7 19 5 42 27 Muu 5 18 9 33 35 SUGU (03/2015) Mees 10 25 4 39 22 Naine 3 13 8 40 36 Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (35% vs 16%) - seda võib selgitada nende suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased mõnevõrra parem informeeritus võrreldes venekeelsete vastajatega on aga kadumas. Kui kevadel oli piisavalt või üldiselt informeerituis eestlaste seas 30% ja venekeelsete vastajate seas 20%, siis seekord on erinevus vaid kolm protsenti (26% vs 23%). 4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral, on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, lisasime novembris 2014 uuringusse küsimuse selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 25). Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat. Turu-uuringute AS 31 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) okt.15 märts.15 nov.14 0 10 20 30 40 50 42 Kuidas teavitatakse avalikkust 44 43 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 40 44 sattunud lahingutegevuse piirkonda 45 Kuidas korraldatakse evakueerimist 38 41 lahingutegevuse eest 40 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 27 28 majapidamisega seotud probleeme 30 22 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 21 26 21 Millised on Teie kohustused riigikaitses 18 20 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada 17 19 sõjaväe toetamisse 20 Kuidas ja millised avalikud teenused on 15 16 kättesaadavad 17 Millised on Teie riigikaitse alased 11 11 kohustused põhitöökohas 14 Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda ning kuidas korraldatakse evakueerimist. Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses (Joonis 26). Joonis 26. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2015 (%; N = kõik vastajad) naised mehed 0 10 20 30 40 50 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud 44 lahingutegevuse piirkonda 34 Kuidas teavitatakse avalikkust 42 42 Kuidas korraldatakse evakueerimist 43 lahingutegevuse eest 31 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 31 majapidamisega seotud probleeme 21 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 19 25 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe 15 toetamisse 20 Millised on Teie kohustused riigikaitses 17 26 Kuidas ja millised avalikud teenused on 15 kättesaadavad 15 Millised on Teie riigikaitse alased kohustused 9 põhitöökohas 14 Turu-uuringute AS 32 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel. 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Alates eelmise aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on langenud kolmandikuni kõigist küsitletutest – veel 2014 märtsis oli nende osakaal 46% (Joonis 27). Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta) 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2015/10 13 40 15 25 7 2015/03 14 42 12 24 8 2014/11 12 39 17 25 7 2014/03 9 38 7 37 9 2013/10 11 36 9 37 7 2013/03 9 41 7 34 9 2012/10 8 37 9 35 12 SUHTLUSKEEL (03/2015) Eesti 15 46 9 25 5 Muu 10 28 27 24 11 Eestlaste hinnang Eesti kaitsevõimele on positiivsem – võimekust Eestit kaitsta tunnistab enam kui 60 protsenti. Venekeelsete vastajate seas on positiivsed ja skeptilised hinnangud tasakaalus, üle neljandiku venekeelsetest ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Turu-uuringute AS 33 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 28% ja vähendamist 19% elanikest. Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 4 4 6 5 4 4 4 4 4 4 3 3 10 6 6 7 7 5 7 5 6 7 5 5 6 7 7 6 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 8 5 90% 10 10 9 8 8 7 10 9 8 9 8 7 8 7 7 9 10 10 6 9 11 12 11 12 12 10 11 9 11 10 8 10 9 10 9 12 8 9 10 13 11 16 15 6 9 80% 8 8 11 9 10 12 16 15 14 9 10 10 9 11 12 19 19 13 70% 18 8 10 23 60% 37 43 44 44 46 44 45 40 39 45 38 35 37 36 44 45 50 53 45 47 50% 45 51 48 47 38 31 34 47 48 45 44 52 48 35 45 44 40% 28 30% 35 28 20% 19 27 24 29 26 29 30 25 25 27 27 27 33 30 26 25 23 26 27 27 25 22 25 21 22 22 23 15 21 17 18 18 20 20 10% 15 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 0% 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 Eesti- ja venekeelsete vastajate seas on suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline: venekeelsete elanike hulgas on kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid rohkem kui kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid eestlaste seas (Joonis 29). Samas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama palju kui nende kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas. 2015. aasta märtsis oli 33% eesti- ja 9% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 7% eesti- ja 45% muukeelsetest vastajatest. Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015 (%; N = kõik vastajad) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 47 47 49 50 52 41 42 43 45 45 40 44 35 42 37 40 32 33 39 33 35 36 30 29 29 35 37 27 35 28 31 30 23 24 28 33 18 23 19 17 24 20 15 19 15 20 20 13 11 11 11 11 12 15 15 10 15 9 7 11 7 11 9 13 10 9 10 4 12 9 9 9 4 9 7 6 5 7 4 4 7 0 06/2007 01/2008 01/2010 09/2010 10/2012 03/2013 03/2015 10/2015 09/2006 12/2006 08/2008 01/2009 05/2009 08/2011 10/2011 03/2012 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 34 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse Palju inimesed ilmselt ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga – eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele on nende jaoks suhteliselt abstraktne teema. Märksa enam annab inimeste soovist riigikaitsesse panustada tunnistust nende valmisolek teha omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Küsitlustulemused näitavad, et selleks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on olnu püsiv juba läbi kolme uuringu, mis näitab, et annetamisvalmiduse stabiilsust. (Joonis 30). Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 35 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest vaid seitsmendik. Joonis 30. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 5 23 9 27 36 2015/03 6 23 8 29 34 2014/11 6 22 9 29 34 SUHTLUSKEEL (10/2015) Eesti 6 29 8 31 26 Muu 4 9 10 20 57 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Kui 2014. aasta kevadel andis riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu 73% elanikest, siis aasta tagasi novembris uuringus oli selliste vastajate osakaal kahanenud 62 protsendile. Tänavu märtsis hinnangud riigi tegevusele taas paranesid (70%) ning see tase on säilinud ka oktoobris – riigi tegevuse hindab väga või küllaltki heaks 71 protsenti küsitletutest. Negatiivsete hinnangute osakaal on vaid 12%) (Joonis 31). Nagu enamiku muude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 80% ja 52% peab riigikaitse arendamist heaks). Siiski on hinnangud muutunud positiivsemaks ka venekeelsete vastajate seas. Joonis 31. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2015/10 10 61 17 9 3 2015/03 10 60 17 11 2 2014/11 7 55 23 13 2 2014/03 7 66 10 15 2 2013/10 8 65 14 11 2 2013/03 6 66 13 13 2 2012/10 5 60 16 16 2 2012/03 7 61 14 15 3 2011/10 3 54 24 16 2 SUHTLUSKEEL (10/2015) Eesti 11 69 12 7 1 Muu 8 43 31 13 5 Turu-uuringute AS 35 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon. Kui sügisel, pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt ülekaalus, siis nüüdseks on positiivsed ja negatiivsed hinnangud enam-vähem tasakaalus. Siiski on eelkõige eestlastest vastajad endiselt domineerivalt kriitilised (Joonis 32). Kuid kahtlemata on piiril käivitatud tegevused avaldanud mõju ka avalikule arvamusele: sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt kaks kolmandikku eestlastest, nüüdseks on kriitiliste hinnangute osakaal kahanenud 49 protsendile. Venekeelsetest vastajatest jagab kriitilist hinnangut Eesti piirile vaid neljandik küsitletutest, enam kui pooled venekeelsetest vastajatest peavad aga Eesti välispiiri hästi kaitstuks. Joonis 32. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2015/10 6 41 11 31 11 2015/03 6 39 12 33 10 2014/11 6 30 11 37 16 SUHTLUSKEEL (10/2015) Eesti 4 39 8 37 12 Muu 10 44 20 18 8 Turu-uuringute AS 36 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist peab noormeeste jaoks vajalikuks 93% kõigist küsitletutest. Mõnevõrra on kahanenud vaid ajateenistust kindlasti vajalikuks pidajate osakaal (märtsis oli selliseid vastajaid 67%, seekord 59%). Ent vaid 6% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 64%, muukeelsetest vastajatest 48% (Joonis 33). Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid üle 40 protsendi ning seda peab mittevajalikuks vaid kümnendik. Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 59 34 14 2 SUHTLUSKEEL Eesti 64 31 131 Muu 48 39 3 7 3 VANUS 15-19 a 46 49 5 20-29 a 42 41 3 11 3 30-39 a 49 41 1 6 3 40-49 a 56 37 313 50-59 a 66 31 21 60+ 75 22 11 Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-95%) (Joonis 34). Turu-uuringute AS 37 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik 100 93 94 93 92 92 93 95 93 92 94 94 93 80 87 88 88 90 91 90 89 86 85 60 40 20 11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 0 06/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 11 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 61 protsenti vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 35). Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest on koguni 45% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 15%. Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 2015/10 11 61 25 3 2015/03 12 62 23 3 2014/11 11 66 19 4 2014/03 13 66 20 2 2013/10 15 63 20 2 2013/03 14 66 18 1 2012/10 14 62 22 2 SUHTLUSKEEL (10/2015) Eesti 14 69 15 2 Muu 5 46 45 4 6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 25% mõistab taolise käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 36). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 26%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 70%, muukeelsetest aga 56%. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt – üle 40 protsendi alla 30-aastastest väljendab ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist. Turu-uuringute AS 38 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 25 41 7 26 1 SUHTLUSKEEL Eesti 26 44 5 25 Muu 22 34 13 29 2 VANUS 15-19 a 13 36 8 43 20-29 a 13 35 7 43 2 30-39 a 17 41 12 29 1 40-49 a 26 45 7 22 50-59 a 26 42 5 26 1 60-74 a 38 42 6 14 Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 37). Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2009-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 2015/10 25 41 7 26 1 2015/03 26 42 6 25 1 2014/11 23 44 5 27 1 2014/03 26 45 3 25 1 2013/10 25 44 3 27 1 2013/03 25 47 2 25 1 2012/10 24 41 4 30 1 2012/03 28 44 3 25 1 2011/10 27 41 5 26 1 2011/08 24 39 6 31 1 2010/01 23 41 5 30 1 2009/05 25 41 6 27 1 2009/01 25 40 6 27 2 6.1.3. Naiste ajateenistus Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – nii märtsis kui ka oktoobris pidas seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 60%, siis venekeelsetest vaid 33 protsenti. 50 aastast vanemate vastajate seas ei pea enam kui pooled naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks (Joonis 38). Turu-uuringute AS 39 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 15 36 6 28 15 2015/03 16 36 5 25 18 2014/11 11 31 6 31 21 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 18 42 4 25 11 Muu 9 24 7 35 25 VANUS (2015/10) 15-19 a 17 49 11 14 9 20-29 a 27 40 5 22 6 30-39 a 21 34 4 30 11 40-49 a 18 40 2 29 11 50-59 a 9 36 4 33 18 60+ a 7 31 7 30 25 Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistust peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti: kohustuslik ajateenistus, ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Valdavalt peetakse õigeks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi (Joonis 39). Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda 2015/10 2 42 50 6 2015/03 1 35 57 7 2014/11 2 34 51 13 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 1 44 50 5 Muu 5 35 49 11 VANUS (2015/10) 15-19 a 5 38 55 2 20-29 a 3 48 48 1 30-39 a 2 40 53 5 40-49 a 1 38 56 5 50-59 a 1 46 46 7 60-74 a 2 39 47 12 Turu-uuringute AS 40 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Selgus, et 82% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11% Eesti elanikkonnast. Hoiakutrend on olnud ajas vägagi stabiilne. Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 83 81 80 81 83 84 82 82 77 78 77 75 79 78 71 72 80 63 63 60 32 40 23 22 25 19 19 16 19 14 17 14 15 17 12 13 11 13 11 20 0 09/2006 06/2007 08/2008 09/2010 10/2012 10/2013 05/2006 12/2006 01/2008 01/2010 03/2012 03/2013 03/2014 11/2014 03/2015 10/2015 10/2011* 08/2011* * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. 76 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 41). Vastupidisel arvamusel on vaid alla kümnendiku küsitletuist. Joonis 41. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 10/2015 33 43 15 7 2 03/2015 34 44 13 8 1 11/2014 28 44 18 7 3 03/2014 33 45 8 10 2 SUHTLUSKEEL Eesti 39 45 10 5 1 Muu 19 39 29 9 4 Turu-uuringute AS 41 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 6.4 Kaitseliidu ülesanded Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks – selle ülesande paigutab esikohale 35 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes aga tõuseb esikohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (52%). Esimese valikuna on aga olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (17%), mis kolme ülesande kokkuvõttes jääb 42 protsendiga kolmandale positsioonile. (Joonis 42). Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (40%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (30%). Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad) Esimene Teine Kolmas Kokku Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 35 9 6 50 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 13 19 20 52 katastroofide korral Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 15 18 9 42 hulgas Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 8 11 22 40 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 7 15 13 35 lahendamisel Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 5 10 15 30 noored kotkad) Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 5 9 8 22 loomine Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 4 6 2 12 Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi. Kui eestlased peavad Kaitseliidu olulisimaks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (43 protsenti paigutab selle esikohale; mitte-eestlastest 17%) ning kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (esikohale seab selle 17%, kolme olulisema hulgas nimetab 49% - venekeelsetest vastavalt 9% ja 24%), siis venekeelse elanikkonna seas domineerib väga tugevalt arusaam Kaitseliidu olulisusest õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (esikohal 25% ja kolme olulisema seas 66% venekeelsete vastajate arvates; eestlasest vastavalt 7% ja 44%) ja tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmist ohuolukordades (esikohal 10% ja kolm olulisema seas 50% venekeelsete vastajate ning vastavalt 8% ja 38% eestlaste arvates) (joonis 43). Turu-uuringute AS 42 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 43. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad) KOKKU Eesti keel Vene keel Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 50 59 31 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 52 katastroofide korral 45 66 Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 42 hulgas 49 24 Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 40 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 38 50 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 35 lahendamisel 38 28 Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 30 noored kotkad) 30 28 Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 22 loomine 22 24 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 12 10 13 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 7 protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 25 protsendil (eestlastest 33 protsenti). Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid 8 protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud. Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda. Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5 protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 18% (Joonis 44). Kindlasti peaks Kaitseliitu rõõmustama asjaolu, et suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad just nooremad vastajad. Joonis 44. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2015/10 5 18 15 28 34 2015/03 5 19 12 28 36 2014/11 5 19 12 26 38 SUHTLUSKEEL… eesti 6 21 15 32 26 muu 2 10 18 18 52 SUGU (10/2015) mees 7 22 19 26 26 naine 3 14 13 29 41 VANUS (10/2015) 15-19 19 34 14 24 9 20-29 4 24 19 37 16 30-39 5 25 16 28 26 40-49 2 19 22 35 22 50-59 4 14 13 30 39 60+ 4 8 11 17 60 Turu-uuringute AS 43 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 7 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2015. aasta oktoobris 72% elanikkonnast, sh 40% on kindlasti ja 32% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% eestimaalastest; seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 9% elanikkonnast (Joonis 45). Joonis 45. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 78 80 78 79 76 79 75 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 76 75 72 80 69 66 69 71 72 72 63 58 54 53 54 60 48 49 40 32 31 26 32 28 25 22 23 26 21 20 21 19 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 19 20 19 13 13 14 15 17 17 18 20 0 06/2002 02/2003 10/2003 06/2004 03/2005 11/2005 09/2006 06/2007 08/2008 05/2009 09/2010 10/2011 10/2012 10/2013 11/2014 10/2015 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 10/2002 06/2003 02/2004 10/2004 06/2005 05/2006 12/2006 01/2008 01/2009 01/2010 08/2011 03/2012 03/2013 03/2014 03/2015 Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 91 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le on kolm korda madalam, vaid 31 protsenti. Seega ei ole suhtumine NATOsse võrreldes kevadise küsitlusega muutunud. Venekeelsete vastajate suhtumine NATO liikmesusse oli samal tasemel juba oktoobris 2001. Eestlaste toetus NATOle oli toona 66 protsenti. Seega, kui eestlaste poolehoid on tänaseks tõusnus poole suuremaks, siis tuleb tunnistada, et vene keelt kõnelevatele eestimaalastele ei ole suudetud NATO-t selle aja jooksul omaseks muuta. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu 48%, 20% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta või ei soovi seda avaldada (Joonis 46). Joonis 46. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 93 89 93 94 93 91 91 100 87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89 87 86 89 88 81 83 83 80 73 76 69 63 61 66 65 65 57 54 56 60 52 51 48 51 50 48 52 44 46 42 44 44 47 44 43 39 35 40 39 38 37 40 35 31 33 33 33 37 31 34 34 31 31 25 24 27 29 20 20 20 0 01/2000 03/2002 06/2002 10/2002 10/2004 03/2005 06/2007 01/2008 08/2011 10/2011 11/2014 03/2015 10/2015 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 Turu-uuringute AS 44 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks. Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on selle kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohalolu suurenemine Eestis. 45 protsenti küsitletutest leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 19% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 10% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota. (Joonis 47) Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 57%, siis venekeelsete vastajate seas leiab seda vaid 19%. Tervelt 24 protsenti venekeelsetest leiab, et Eestil pole NATOlt mingit abi loota. Asjaolu, et usk NATO otsesesse sõjalisse abisse on mõnevõrra madalam, kui kahes viimases küsitluses, annab tunnistust sellest, et NATO liitlaste kohaolu ei ole viimasel ajal enam avalikkuses nii tugevalt esiplaanil olnud, kui siis, kui tegemist oli värskete uudistega liitlaste saabumisest. Joonis 47. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad) NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 45 15 10 19 11 2015/03 48 15 8 18 11 2014/11 51 13 10 17 9 2014/03 43 18 11 24 4 2013/10 44 23 10 19 5 2013/03 45 18 9 21 6 2012/10 39 22 11 20 7 2012/03 42 19 11 23 5 2011/10 38 21 9 20 12 SUHTLUSKEEL Eesti 57 12 4 22 5 Muu 19 22 24 14 21 Turu-uuringute AS 45 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 48) ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 49). Joonis 48. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 20 49 19 9 3 2015/03 21 49 18 9 3 2014/11 16 53 16 11 4 SUHTLUSKEEL (10/2015) eesti 22 59 11 7 1 muu 15 27 37 14 7 Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid peab täiesti või üldiselt piisavaks 69 protsenti küsitletutest, sh, 81% eestlastest. Venekeelsetest vastajatest peavad NATO tegevust piisavaks 42 protsenti. Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt, samal ajal kui eestlastest pooldavad seda ligi 90 protsenti. Joonis 49. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 33 35 7 13 12 2015/03 35 33 7 14 11 2014/11 32 38 6 15 9 SUHTLUSKEEL (10/2015) eesti 46 42 5 5 2 muu 5 19 14 29 33 Turu-uuringute AS 46 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus. 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides 62% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 19% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 50). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 30% küsitletutest. Joonis 50. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2015/10 19 43 8 16 14 2015/03 19 41 7 18 15 2014/11 17 47 9 15 12 2014/03 15 45 4 23 13 2013/10 12 46 3 23 15 2013/03 12 52 3 21 13 2012/10 14 44 3 23 16 2012/03 11 46 3 24 15 2011/10 12 40 7 25 16 2011/08 19 36 6 20 18 2010/09 14 37 7 25 17 2010/01 22 37 5 21 14 2009/05 16 42 7 18 16 2009/01 10 39 6 23 22 2008/08 17 36 8 21 18 2008/01 13 37 7 25 19 SUHTLUSKEEL (10/2015) eesti 24 48 6 14 8 muu 8 31 13 20 28 Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlaste toetus missioonidel osalemisele on püsinud märtsikuu tasemel (72 protsenti), venekeelsete vastajate poolehoid missioonidel osalemisele on tõusnud 32 protsendilt 39 protsendile, mida on siiski vähem kui aasta tagasi (novembris 2014 oli toetus 43 protsenti). Missioonidel osalemise vastu on 48% venekeelsetest vastajatest. Turu-uuringute AS 47 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus. Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: seda, et see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti; et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse - 28 protsenti küsitletutest. Summeerides kolm olulisemat põhjust, osutus olulisimaks kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument (Joonis 51). Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme olulisema põhjuse hulgas 33%) ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (33%), kriisipiirkondade elanike kaitsmist (30%) ja konfliktide Eestisse levimise ennetamist (28%). Joonis 51. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse 28 27 8 63 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 29 16 9 54 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas 4 10 19 33 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 7 11 15 33 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 4 10 16 30 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 4 12 12 28 Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi 2 6 8 16 kohustus Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 1 3 5 9 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist 18 missioonidel Ei oska öelda 3 3 Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine NATO liikmeks olekule, jääb ka missioonidel osalemine põhjenduste juures venekeelsete vastajate jaoks tahaplaanile argument, et see tagaks Eestile NATO toetuse sõjalise konflikti korral. Kui eestlastest seab selle argumendi esikohale 38% ja kolme olulisema hulka 67%, siis venekeelsetest vastavalt vaid 10% ja 20%. Kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 30% ja kolme olulisema seas 69%, siis venekeelsetest vastajatest vastavalt vaid 18% ja 46%. See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid: aidata kaasa rahu tagamisele maailmas, kaitsta kriisipiirkondade elanikke, levitada demokraatlikke väärtusi. Ka seisukohta, et missioonidel osalemine kuulub demokraatliku riigi kohustuste hulka, toetavad venekeelsed vastajad eestlastest enam (Joonis 52). Venekeelsetest vastajatest märgib 33 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa põhjendada osalemist välismissioonidel. Turu-uuringute AS 48 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 52. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) eesti keel vene keel KÕIK Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 69 46 lahingukogemuse 63 67 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 20 54 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma 32 32 poliitikas 32 31 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 38 33 29 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 32 30 28 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 33 29 Välismissioonidel osalemine on iga 14 24 demokraatliku riigi kohustus 16 7 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 14 9 0 10 20 30 40 50 60 70 80 8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse ka erinev suhtumine. Üldises hinnangutes suuri erinevusi ilmsiks ei tule, küll aga on venekeelsete vastajate seas selgelt soositum osalemine ÜRO missioonidel, sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning viimasena NATO üksuste koosseisus (Joonis 53). Joonis 53. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta NATO üksuste koosseisus KÕIK 21 43 9 12 15 Eestikeelsed 27 52 6 8 7 Venekeelsed 5 24 17 21 33 Euroopa Liidu üksuste koosseisus KÕIK 18 45 12 13 12 Eestikeelsed 23 50 9 11 7 Venekeelsed 9 34 16 16 25 ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus KÕIK 22 45 11 11 11 Eestikeelsed 25 49 10 10 6 Venekeelsed 16 35 16 11 12 0% 20% 40% 60% 80% 100% Turu-uuringute AS 49 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse uuriti viimati 2014. aasta märtsis toimunud ja neljas sellele eelnenud küsitluses. Ilmselt ei olegi seda teemat vaja igas küsitluses uurida, sest nagu näitavad seekordsed küsitlustulemused, on elanikkonna suhtumine stabiilselt positiivne. Väga hästi või üldiselt hästi suhtub tegevväelastesse 68% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku (Joonis 54). Joonis 54. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 17 51 24 5 21 2014/03 18 51 26 21 2013/10 18 49 28 31 2013/03 18 53 24 22 2012/10 14 49 31 32 2012/03 14 51 29 2 21 SUHTLUSKEEL (2015/10) Eesti 20 55 20 41 Muu 12 42 32 9 41 Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Pigem halb Väga halb Küsisime taas ka seda, mida arvab avalik arvamus elukutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivide kohta. Peamiste motiividena nähakse huvi kaitseväelase ameti vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse ka enese arendamisega seotud tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal positsioonil on ka hea palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö puudumist ja pikka puhkust (Joonis 55). Viiepallisel skaalal antud keskmiste olulisushinnangute võrdlus on toodud tabelis 5. Tabel 5 – Kaitseväelaseteenistusse asumise motiivid (keskmised hinnangud viiepallisel skaalal) Märts 2014 Oktoober 2015 Huvi kaitseväelase elukutse vastu 4,26 4,35 Võimalus teenida head palka 4,03 4,12 Patriotism, soov oma riiki kaitsta 3,98 4,12 Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust 4,04 4,07 Soov osaleda rahu säilitamises maailmas 3,60 3,66 Võimalus hoida end heas füüsilises vormis 3,55 3,61 Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu 3,19 3,55 Muu töö puudumine 3,09 3,35 Pikk puhkus 3,00 3,01 Turu-uuringute AS 50 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 55. Kutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivid (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% Huvi kaitseväelase elukutse vastu 2015/10 55 23 10 32 7 2014/03 54 24 16 4 11 Patriotism, soov oma riiki kaitsta 2015/10 43 29 15 4 3 6 2014/03 39 29 21 8 22 Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust 2015/10 39 32 15 5 2 7 2014/03 37 35 19 4 22 Võimalus teenida head palka 2015/10 42 28 16 42 8 2014/03 41 31 17 7 22 Võimalus hoida end heas füüsilises vormis 2015/10 28 26 21 10 8 7 2014/03 26 28 26 12 7 2 Soov osaleda rahu säilitamises maailmas 2015/10 24 28 27 8 4 9 2014/03 25 29 28 13 32 Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu 2015/10 24 27 22 10 8 9 2014/03 14 28 29 16 11 3 Muu töö puudumine 2015/10 26 19 20 14 12 9 2014/03 18 22 23 17 17 3 Pikk puhkus 2015/10 16 16 21 14 16 17 2014/03 16 18 27 16 17 6 5 - see kindlasti 4 3 2 1 - see küll mitte Ei oska öelda Turu-uuringute AS 51 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 10 Veteranipoliitika Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise maailmasõjaga (Joonis 56). Venekeelsetest vastajatest seostavad veterane Teise maailmasõjaga koguni 83 protsenti (eestlastest 39%). Eestlaste seas on 22 protsenti neid, kellel sõna veteran seostub Vabadussõjaga (ehkki neid veterane meil enam paraku elus ei ole) ning tasapisi on suurenemas ka nende osakaal, kes oskavad sõna „veteran“ seostada Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega (tõus 16 protsendilt märtsis 22 protsendile oktoobris). Venekeelsetest vastajatest oskab missioonidest osavõtnuid veteraniks pidada vaid kuus protsenti. Need 4 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid. Joonis 56. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, (%; N = kõik vastajad) Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Millegi muuga Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 53 15 17 4 11 2015/03 59 15 11 5 10 2014/11 52 16 14 7 11 2014/03 65 13 10 6 6 SUHTLUSKEEL Eesti 39 22 22 5 12 Muu 83 1 6 3 7 Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga valdav enamik küsitletutest (71 protsenti) kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 57). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike, kuid liigub siiski tõusujoones: kui märtsis veel tervelt 43 protsenti ei teadnud sellest päevast midagi või ei osanud öelda, siis nüüd oli selliste vastajate osakaal 32 protsenti. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas esimest korda üle 50 protsendi. Joonis 57. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad) kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik 2015/10 32 39 20 6 3 2015/03 30 37 23 7 3 2014/11 34 39 20 5 2 SUHTLUSKEEL (10/2015) eesti 35 43 15 5 2 muu 24 31 32 6 7 Turu-uuringute AS 52 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 11 Riigikaitse alane teave See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe lisalehte Riigikaitse. 11.1 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli viiendikku küsitletutest. Eelmisel sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele on valdav, ehkki pisut madalam kui kevadel ja aasta tagasi. 2014 sügisel ja 2015 märtsis pidas seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks 87 protsenti, seekord 79 protsenti küsitletutest (Joonis 58). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele on võrdne. Joonis 58. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte 2015/10 39 40 5 12 4 2015/03 46 41 3 8 2 2014/11 40 47 4 7 2 SUHTLUSKEEL (10/2015) eesti 41 38 5 13 3 muu 35 45 5 10 5 11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Kui kuni 2014. aasta märtsini uuriti Eesti Ekspressi lisalehe Riigikaitse.EE loetavust, siis alates 2014 novembrist esitati küsimus Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemise kohta. Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et sama suur hulk huvilisi, kui oli varem Riigikaitse.EE-l, on üles leidnud ka Postimehe lisalehe Riigikaitse. Kui Eesti Ekspressi vahel neli korda aastas ilmuvat lisalehte Riigikaitse.EE oli aastatel 2012 – 2013 lugenud 10-14% elanikest, kusjuures 2-3% luges lehte enamikel juhtudel ja 8-11% tegi seda mõnel korral, siis Postimehe lisalehte Riigikaitse oli oktoobriks 2015 lugenud 18 protsenti küsitletutest, kellest 5 protsenti tegi seda enamasti ja 13 protsenti kord või paar. Võrreldes märtsikuise küsitlusega siiski suurenemist „Riigikaitse“ loetavuses toimunud ei ole. Turu-uuringute AS 53 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 23% ja 7%). Samuti on lugejaid keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (25%) ja meeste (22%) hulgas. Joonis 59. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad) jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/10 5 13 79 3 2015/03 6 12 81 1 2014/11 3 11 84 2 SUHTLUSKEEL Eesti 6 17 74 3 Muu 2 5 90 3 HARIDUS alg- või põhi 4 14 81 1 kesk, kesk-eri 4 12 82 2 kõrgem 9 16 73 2 SUGU mees 7 15 75 3 naine 4 12 83 1 Turu-uuringute AS 54 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium 12 Meediatarbimine Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda, kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega. Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne. Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused lihtsate sagedusjaotustena. Joonis 60. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% delfi.ee; rus.delfi KÕIK 29 16 19 35 eestikeelsed 31 16 18 33 venekeelsed 23 17 21 38 uudised.err.ee; novosti.err.ee KÕIK 12 14 18 53 eestikeelsed 14 16 21 47 venekeelsed 7 10 12 66 postimees.ee; rus.postimees KÕIK 21 16 16 45 eestikeelsed 24 18 16 40 venekeelsed 13 13 17 54 teised Eesti internetiportaalid KÕIK 14 17 20 46 eestikeelsed 17 18 22 41 venekeelsed 8 14 15 58 Venemaa internetiportaalid KÕIK 5 5 10 77 eestikeelsed 11 5 89 venekeelsed 14 14 19 50 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 55 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium Joonis 61. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% ETV eestikeelsed saated KÕIK 42 16 16 25 eestikeelsed 58 20 15 6 venekeelsed 6 6 18 67 ETV venekeelsed saated KÕIK 9 8 18 64 eestikeelsed 3 4 16 76 venekeelsed 22 16 22 39 Kanal 2 KÕIK 35 18 17 29 eestikeelsed 50 25 17 9 venekeelsed 4 5 16 72 TV3 KÕIK 34 19 16 31 eestikeelsed 47 26 16 11 venekeelsed 4 4 16 74 3+ KÕIK 7 7 12 71 eestikeelsed 3 5 9 80 venekeelsed 16 11 20 51 Pervõi Baltiiski Kanal KÕIK 20 8 11 59 eestikeelsed 3 4 11 79 venekeelsed 58 16 11 15 Venemaa telekanalid KÕIK 20 9 32 57 eestikeelsed 3 6 12 77 venekeelsed 57 18 12 13 Eestikeelsed raadioprogrammid KÕIK 38 12 14 34 eestikeelsed 51 14 16 19 venekeelsed 10 9 10 67 Eesti venekeelsed raadioprogrammid KÕIK 13 7 8 70 eestikeelsed 22 4 90 venekeelsed 38 20 14 26 5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte Turu-uuringute AS 56 Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium LISAD 1 Küsimustik 2 Vastuste koondtabelid 3 Sagedustabelid eestlaste vastustega 4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega Turu-uuringute AS 57