Avalik arvamus ja riigikaitse

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE Tellija: Kaitseministeerium Juhan Kivirähk Aprill 2015 Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4 UURINGU TAUST .....................................................................................................................8 1 Valim ......................................................................................................... 8 2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9 3 Teostajad ................................................................................................. 11 UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15 2.1 Üldine taust............................................................................................................. 15 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16 3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18 3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis .................................................................................. 18 3.2 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20 3.3 Ohud Eestile ............................................................................................................ 22 3.4 Julgeoleku tagatised ................................................................................................. 25 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 26 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 26 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 28 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 30 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 31 4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni? ........................................................... 32 5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 34 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 34 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 35 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 36 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 36 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 37 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 38 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 38 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 42 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 43 6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 44 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 45 7 NATO ....................................................................................................... 46 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 46 7.2 NATO abi võimaliku ohu korral ................................................................................... 48 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 49 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 50 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 50 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 51 8.3 Afganistani operatsiooni kuvand................................................................................. 52 9 Veteranipoliitika ...................................................................................... 53 Turu-uuringute AS 2 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 10 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 54 10.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 54 10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 55 LISAD ....................................................................................................................................56 1 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 56 2 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 56 3 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 56 4 Sagedustabelid Eesti kodanike vastustega .............................................. 56 Turu-uuringute AS 3 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium KOKKUVÕTE  Turu-uuringute AS viis 2015. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1207 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba kolmekümne seitsmenda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis sai alguse 2000. aastal.  Sisepoliitilise kliima poolest on küsitlusperioodi peamiseks iseloomustajaks 1. märtsil toimunud riigikogu valimised – küsitus algas kaks päeva pärast valimispäeva. Valimiste tulemused olid küsitluse ajal avalikkusele juba teada (valimistulemustega jäi rahule üle 70 protsendi valimisealistest kodanikest), kuid valitsuskoalitsiooni moodustamise läbirääkimised alles käisid. Küsitlusperioodi välispoliitilist õhustikku ilmestas habras relvarahu Ukrainas ning Venemaa meedias jätkuv lääneriikide vastane propagandakampaania. Ilmselt eelkõige selle mõjul on järjest halvenemas eestivenelaste hoiakud Eesti riigikaitse suhtes ning NATO rolli osas Eesti julgeoleku tagamisel. Samal ajal on meie NATO liitlased astunud järjest konkreetsemaid samme oma kohaloleku tugevdamiseks Eestis, mis omakorda on tugevdanud eestlaste usku riigikaitsesse.  Võrreldes sügisega on vastanute seas rohkem neid, kes hindavad Eesti elus toimunud muutusi positiivselt (36%), kahanenud on nende osakaal, kelle arvates elu on muutnud halvemaks (23%). Eestlastest vastajad on Eesti arengu suhtes selgelt positiivsemalt meelestatud kui vene keelt kõnelevad vastajad.  Uuringus mõõdeti inimeste uhkustunnet selle üle, et nad elavad Eesti Vabariigis ning et Eesti kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse. Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 52 protsenti kõigist küsitletutest, sh 58% eestlastest ja 39% mitte-eestlastest. Euroopa Liidu ja NATO liikmeks olek inimestele nii tähtis ei tundu: Euroopa Liitu kuulumise üle on sageli uhked 37% ja NATOsse kuulumise üle 39% küsitletutest. Ka EL ja NATO suhtes on eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumine oluliselt erinev. Näiteks NATOsse kuulumine teeb sageli uhkeks vaid 12 protsenti venekeelsetest vastajaist ja 50 protsenti eestlastest.  Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus Päästeameti vastu (täielikult või pigem usaldab 94%). Päästeametile järgnevad pingereas Politsei- ja Piirivalveamet (84%), kaitsevägi (78%), Kaitseliit (71%), Vabariigi President (63%), NATO (62%) ja Euroopa Liit (61%). Piisavalt kõrge on ka valitsuse (57%), peaministri (55%) ja riigikogu (55%) usaldusväärsus. Paraku on venekeelse elanikkonna usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 78 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 28%.  Veel kunagi varem selle arvamusmonitooringu 16 aasta jooksul ei ole olnud nii suur osa (70%) Eesti elanikkonnast arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. Vaid 7 protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord püsib muutumatuna.  Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana – võrdselt 32% on nii neid, kelle arvates turvalisus suureneb, kui ka neid, kelle arvates olukord ei muutu. Kui olukorda maailmas nähakse muutumas järjest ebaturvalisemaks, siis Eesti osas on turvalisushinnang muutunud võrreldes sügisega pisut positiivsemaks. Turu-uuringute AS 4 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium  Peamiste ohtudena maailma julgeolekule tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks (kindlasti peab seda julgeolekuohuks 46% küsitletutest), terrorivõrgustike tegevust (44%) ja Islamiriigi tegevust (44%). Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa selgelt ohuks number üks (64%), kuid taolist arvamust jagab vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest.  Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kolme, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 71% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamisse oma huvides ning 50% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Ülejäänud ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem vähetõenäoliseks. Siiski on ka ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust hakatud, eriti just eestlaste seas, varasemast tõenäolisemaks hindama (väga või küllaltki tõenäoliseks peab neid ohte vastavalt 46% ja 37% eestlastest).  Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (63% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (46%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (30%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks venekeelsed vastajad (67%; eestikeelsetest vastajatest vaid 13%). Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (79%; venekeelsetest 28%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (52%; venekeelsed 31%).  Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on tõusnud möödunud kevade tasemele (83%). Kui arvestada vea piirides toimunud üheprotsendilist tõusu, võib öelda, et passiivne kaitsetahe ei ole Eesti elanikkonnal veel kunagi nii kõrge olnud. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui mitte-eestlased (vastavalt 89% ja 71%).  Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 68% eestlastest ja 40% venekeelsetest vastajatest. Kui eestlaste kaitsetahe on 8 protsendi võrra tõusnud, siis mitte- eestlastel 5 protsendi võrra langenud. Kui vaadata aga vaid meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, siis on eesti meeste kaitsetahe endiselt väga kõrge: alla 60-aastastest on valmis riiki kaitsma ligi 90 protsenti. Venekeelsete meessoost kodanike seas on see näitaja 60- protsendi ringis.  Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Kõige enam on altid lahkuma alla 40 aastased eestimaalased. Eestlastest sooviks sõjalise konflikti korral riigist lahkuda 16%, venekeelsetest 31%.  Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 27% teaks, mida ta saaks teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 69% aga ei pea end sellest piisavalt informeerituks. Trend on siiski positiivne – iga uuringuga on teadlike inimeste osakaal paari protsendi võrra kasvanud. Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (44%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (44%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (41%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.  Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud on võrreldes eelmise küsitlusega paranenud: Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 56% küsitletutest (eestlastest 63%). Turu-uuringute AS 5 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium  Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab kolmandik vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja 18%, et neid võiks vähendada. Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline: eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid sama palju kui on venekeelsete elanike hulgas kulutuste kärpimise pooldajaid – vastavalt 43% ja 44%.  Veidi üle kolmandiku eestlastest ja seitsmendik venekeelsetest vastajatest oleks valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.  Riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel andis positiivse hinnangu 70% elanikkonnast – seda on kaheksa protsenti enam kui novembris, kuid kolm protsenti vähem kui aasta tagasi märtsis. Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt 78% ja 54%).  Kui eelmisel sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on positiivseid ja negatiivseid hinnanguid võrdselt. Siiski on eelkõige just eestlastest vastajad endiselt domineerivalt kriitilised. Kui sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt kaks kolmandikku eestlastest, siis nüüdseks on kriitiliste hinnanute osakaal küll endiselt kõrge, kuid kahanenud 54 protsendile. Venekeelsetest vastajatest tajub probleeme idapiiri kaitstusega vaid iga viies.  Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: koguni 94% peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 67% kindlasti vajalikuks. Kolm neljandiku vastajatest leiab, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.  Suurem osa inimestest (68%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 26% mõistab sellise käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 20-29 aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse mõistvalt 40 protsenti.  Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – märtsis pidas seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 61%, siis venekeelsetest vaid 29 protsenti. Suurem osa naiste vabatahtliku ajateenistuse pooldajatest peab vajalikuks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi.  82% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13 protsenti.  Ligi 80 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv. Siiski võib arvata, et riigikaitse laiapindne käsitlus ei oma Eesti inimeste jaoks veel piisavalt konkreetset sisu.  Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks, mida märgib kõige olulisema ülesandena 37% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 54 protsenti. Järgneb kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas, mis on olulisim 17% ja kolme olulisema seas 44% küsitletute arvates. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 13% ja kolme hulgas 54%.  Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest neli protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 23 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 19%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas. Turu-uuringute AS 6 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium  Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 72% elanikkonnast. Jätkuvalt jaheneb venekeelsete vastajate suhtumine NATOsse. Kui venekeelsetest vastajatest pooldas NATOsse kuulumist vaid 31 protsenti, siis eestlastest 91%.  Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad ligi pooled küsitletutest (59% eestlastest ja 24% venekeelsetest). Kindlustunde kasvule NATO toetuse osas on kaasa aidanud juba ette võetud sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 68% elanikkonnast (88% eestlastest) ning 70 protsenti küsitletutest (eestlastest 78%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud.  60% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (72%), venekeelsetel vastajatel madalam (32%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 62%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (55%).  Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt positiivne hoiak Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes (70% nõustub selle seisukohaga), aga samas on küllaltki palju ka neid, kes peavad Eesti kaitseväelaste elude ohtuseadmist välismissioonil lubamatuks (51%).  Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (59%), Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis seostab veterane vaid 11 protsenti. Enamik (67%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist jüripäeval, 23. aprillil. Venekeelsete vastajate seas on väga palju neid, kes sellise päeva olemasolust midagi ei tea ega oska selle kohta hinnangut anda. Arvestades, et mitte-eestlaste jaoks seostub sõna „veteran“ eelkõige II Maailmasõjaga (õigemini Suure Isamaasõjaga), võib arvata, et veterane ollakse harjunud austama pigem ühel teisel päeval aastas.  Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 87 protsenti küsitletutest. Riigikaitseõpetust peavad enam-vähem võrdselt vajalikuks nii eesti- , kui ka venekeelsed vastajad.  Postimehe vahel ilmuv riigikaitse teemaline lisa on sügisega võrreldes leidnud uusi lugejaid – 14 protsendilt on lugejate osakaal kasvanud 18 protsendile. Arvestades, et Postimehe regulaarseid lugejaid (vähemalt kord nädalas) on eestlaste seas üle 30 protsendi, siis arenguruumi veel muidugi on. Turu-uuringute AS 7 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 3 - 24. märtsini 2015. aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:  Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;  Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;  Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;  Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;  Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;  Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;  Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;  Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;  Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest  Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 107 791 inimest (ESA, 01.01.2014.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi. Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Turu-uuringute AS 8 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% 2 Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 56 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1207 intervjuud. Vastanute sotsiaal- demograafiline profiil on toodud joonisel 1. Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Küsitlustöö tulemused Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 884 Kedagi pole kodus 2956 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 52 Keelduti kontaktist 708 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 803 Muu mittetoimumise põhjus 157 Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 148 Kokkuvõte Kokku aadresse 6915 Korduvvisiite 930 Korrektselt täidetud küsimustikke 1207 Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 17.0. Turu-uuringute AS 9 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1000 0 20 40 60 80 100 SUGU Mees 46 Naine 54 SUHTLUSKEEL Eesti 69 Muu 31 KODAKONDSUS Eesti 84 Venemaa 8 määratlemata 8 VANUS 15- 19 a. 6 20- 29 a. 16 30- 39 a. 17 40- 49 a. 16 50- 59 a. 19 60- 74 a. 16 75 ja rohkem 10 HARIDUS Alg- või põhiharidus 14 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 60 Kõrgharidus 26 ELUKOHT linn 69 maa 31 SISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 € 7 201-300 € 9 301-400 € 23 401-650 € 19 651+ € 16 ei soovi/ ei oska öelda 26 STAATUS Ettevõtja, juht, tippspetsialist 15 Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja 21 Oskustööline, operaator 18 Muu töötav 4 Õpilane, üliõpilane 8 Pensionär 25 Muu mittetöötav 9 REGIOON Tallinn 31 Põhja-Eesti 16 Ida-Virumaa 12 Lääne-Eesti 11 Kesk-Eesti 8 Lõuna-Eesti 22 Turu-uuringute AS 10 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 3 Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Marina Karpištšenko, Kristel Toom, Rutt Vihtla. Andmesisestuse koordineerimine: Asta Pajos Andmetöötlus ja tabelid: Tõnis Stamberg Tellija-poolne kontaktisik: Lauri Vahtre Kontaktandmed:  Üldtelefon: 585 29 700  E-post: [email protected]  Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee  Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed:  Telefon: 5515200  E-post: [email protected] Turu-uuringute AS 11 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas ka riigikaitsesse, mõjutab oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Võrreldes sügisel toimunud küsitlusega on seekord Eesti elus toimunud muutustele antud hinnang positiivsem. Kasvanud on nende vastajate osakaal, kes tajuvad muutusi paremuse poole, kahanenud negatiivse hinnangu andnute osakaal. Küllap on suhtumisi mõjutanud ka riigikogu valimiste vahetu eelnemine küsitlusperioodile – valimised toovad ikka kaasa lootuse, et asjad hakkavad paremuse poole liikuma. Peamiselt on nihe positiivsemas suunas tingitud eestlaste hoiakute paranemisest, venekeelsete vastajate seas on hinnangud jäänud samaks. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 36 37 23 4 2014/11 29 38 28 5 SUHTLUSKEEL (2015/03) Eesti 40 38 19 3 Muu 27 36 32 5 Kõige positiivsemalt hindavad Eesti arengut 20-40 aastased ja kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub enam kui 40 protsenti. Hinnanguid mõjutab ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 500 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt. Ka selles küsimuses on suhtumine muutunud paremaks: neid, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on üle 50 protsendi ning neid, kes tunnevad niimoodi mõnikord – 38 protsenti. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, püsib kuuel protsendil. Turu-uuringute AS 12  Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 21 31 4 38 6 2014/11 16 29 5 44 6 SUHTLUSKEEL (2015/03) Eesti 25 33 2 36 4 Muu 12 27 6 43 12 Ka siin on selge erinevus eesti- ja muukeelsete vastajate seisukohtades. Eestikeelsetest vastajatest tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli 58%, muukeelsete hulgas 39%. Venekeelsete vastajate seas on 43 protsenti selliseid, kellele Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid mõnikord ja 12 protsendile mitte kunagi. Kõige kriitilisemalt suhtuvad Eestis elamisse määratlemata kodakondsusega vastajad. Heameel ja uhkus Eestis elamise üle on siiski märgatavalt suurem kui uhkustunne Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse. Võrreldes sügisega on eestimaalaste uhkus Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise taas mõne protsendipunkti võrra tõusnud: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa Liitu kuulumise üle uhke olnud 37% ning NATO liikmesuse üle 39% elanikest (Joonis 4). Mitte kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 16% ja NATO puhul 21% inimestest. Joonis 4. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad) Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 13 24 9 38 16 EUROOPA LIIT 2014/11 11 23 7 45 15 2014/03 5 24 3 46 22 2013/10 8 20 4 43 25 2013/03 4 19 4 47 25 2012/10 4 15 5 48 27 2012/03 4 15 4 48 29 SUHTLUSKEEL (2015/3) Eesti 15 27 8 39 11 Muu 9 16 12 36 27 2015/03 16 23 11 29 21 NATO 2014/11 14 22 8 35 22 2014/03 7 23 4 37 28 2013/10 7 18 7 38 30 2013/03 6 19 7 36 33 2012/10 6 16 8 36 34 2012/03 6 18 6 36 34 SUHTLUSKEEL (2015/3) Eesti 21 29 8 33 9 Muu 4 8 17 22 49 Turu-uuringute AS 13 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse siiski üsna olulised erinevused. Eriti suured on erinevused NATO liikmeks oleku hindamise puhul: selle üle tunnevad uhkust ja heameelt 50% eestikeelsetest ja vaid 12% venekeelsetest Eesti elanikest. 49% muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on NATO liige. Eestikeelsetest vastajatest arvab nii vaid 9%. Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvuse üle hinnangutega Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad uhkust ja heameelt nii Eestis elamisest kui ka EL-i ja NATO-sse kuulumisest. Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle Eesti elu on muutunud Kas tunnete uhkust ja heameelt … paremaks jäänud samaks halvemaks … Eestis elamise üle väga v. küllalt sageli 69% 50% 30% mitte kunagi 2% 5% 15% … Eesti EL-i kuulumise üle väga v. küllalt sageli 55% 32% 15% mitte kunagi 7% 14% 32% … Eesti NATO-sse kuulumise üle väga v. küllalt sageli 54% 37% 17% mitte kunagi 12% 20% 38% Turu-uuringute AS 14 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. 2.1 Üldine taust Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam Päästeametit – seda usaldab 94% Eesti elanikkonnast, järgnevad Politsei- ja piirivalveamet, kaitsevägi ja Kaitseliit (Joonis 5). Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad) Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100 Päästeamet -3 94 91 Politsei ja piirivalve -12 84 72 Kaitsevägi -14 78 64 Kaitseliit -15 71 56 NATO -26 62 36 Euroopa Liit -27 61 34 President -30 63 33 Valitsus -35 57 22 Peaminister -35 55 20 Riigikogu -35 55 20 Kui päästjate ning politsei ja piirivalve usaldusväärsus püsib varasemal tasemel, siis kaitseväe ja Kaitseliidu usaldus on mõne protsendipunkti võrra langenud. Võrreldes sügisese uuringuga on kahanenud ka NATO ja Euroopa Liidu usaldusväärsus. Eesti poliitilistest institutsioonidest ei ole muutnud usaldus presidendi ja peaministri vastu, küll on aga kasvanud usaldus valitsuse ja riigikogu vastu – küsitlus toimus ju vahetult pärast riigikogu valimisi. Turu-uuringute AS 15 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte- eestlastel (Joonis 6). Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 78%, muukeelsetest 28%), Kaitseliidu (86% vs 40%), presidendi (76% vs 34%), peaministri (65% vs 32%) ning kaitseväe (90% vs 49%) puhul. Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 0 20 40 60 80 100 Päästeamet 94 93 Kaitsevägi 90 49 Kaitseliit 86 40 Politsei ja piirivalve 84 83 NATO 78 28 Euroopa Liit 66 49 President 76 34 Peaminister 65 32 Valitsus 64 41 Riigikogu 60 43 2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga teisel kohal, usaldas 2015. aasta märtsis 78% Eesti elanikest (Joonis 7). See tähendab sügisega võrreldes neljaprotsendilist langust. Kui eestlaste seas on langus väike (93 protsendilt 90-le), siis mitte-eestlaste seas on see märkimisväärne: kaitseväge usaldab täielikult või pigem usaldab vaid 49% mitte-eestlastest (novembris 2014 oli see näitaja 58%). Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel (veidi alla või üle 90 protsendi), siis venekeelsete vastajate hulgas on jätkuvat langustrendi näha alates eelmise aasta kevadest. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonflikti taustal Venemaa massimeediast lähtuv info, mis ,kritiseerides NATO-t, mõjutab kahtlemata ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas 2015. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (Joonis 8). Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul – alates eelmisest kevadest on Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas selges languses. Käesolevas uuringus usaldas Kaitseliitu 86% eestlastest ning vaid 40 protsenti venekeelsest elanikkonnast. Turu-uuringute AS 16 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 93 89 88 87 91 90 90 91 92 88 91 90 90 92 84 82 84 85 84 85 84 87 86 90 81 79 81 79 80 80 74 73 74 84 83 84 83 79 80 78 79 81 81 81 80 83 79 82 82 67 64 75 75 76 74 75 76 76 78 74 71 73 73 74 75 58 68 60 67 68 66 67 64 61 65 62 62 62 62 59 60 60 53 56 58 60 55 56 58 60 59 58 58 54 53 53 49 52 52 50 49 40 49 48 49 48 45 39 40 40 35 20 0 01/2000 02/2001 03/2002 10/2002 10/2003 10/2004 11/2005 09/2006 01/2008 05/2009 09/2010 03/2012 10/2013 11/2014 05/2000 10/2000 06/2001 10/2001 06/2002 02/2003 06/2003 02/2004 06/2004 03/2005 06/2005 05/2006 12/2006 06/2007 08/2008 01/2009 01/2010 08/2011 10/2011 10/2012 03/2013 03/2014 03/2015 Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 89 84 85 85 85 86 80 82 82 79 77 77 79 77 79 75 76 80 74 74 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 74 75 73 74 55 71 71 60 54 68 68 68 68 67 69 48 50 65 66 65 64 64 64 62 57 58 58 56 59 56 58 59 57 39 41 39 53 54 51 40 48 47 46 48 46 45 45 43 42 42 43 42 40 40 41 42 42 40 39 37 38 35 36 36 38 34 38 32 31 33 33 34 30 20 27 23 22 22 25 23 20 0 06/2001 10/2001 03/2002 10/2003 02/2004 06/2004 09/2006 12/2006 01/2010 09/2010 08/2011 10/2013 03/2014 11/2014 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 03/2015 Turu-uuringute AS 17 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate jooksul Eestis tõenäoliseks ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis Küsimus maailma ja Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati erinevas sõnastuses: A. Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? B. Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes? Veel kunagi varem selle uuringuseeria jooksul ei ole olnud nii suur osa (70%) Eesti elanikkonnast arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus (Joonis 9). Vaid 7% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Isegi 2008. aasta augustis, pärast Venemaa-Gruusia sõjalist konflikti, ei hinnatud olukorda sedavõrd kriitiliseks (Joonis 10). Joonis 9. Olukord maailmas ja Eestis eeloleval aastakümnel, 2011-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% Olukord maailmas 2015/03 7 15 70 8 2014/11 8 20 66 6 2014/03 10 26 62 3 2013/10 15 32 50 3 2013/03 15 35 46 3 2012/10 12 29 56 4 2012/03 13 26 57 3 2011/10 14 30 49 8 Olukord Eestis 2015/03 32 32 19 17 2014/11 26 35 26 13 2014/03 20 40 34 6 2013/10 23 44 28 5 2013/03 27 42 28 4 2012/10 22 41 30 7 2012/03 23 38 34 5 2011/10 24 35 29 13 Turu-uuringute AS 18 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna ja hinnang on eelmise küsitlusega võrreldes muutunud positiivsemaks: 32 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, sama palju on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu. 19 protsenti vastajaist näeb ette turvalisuse olukorra halvenemist. Võrreldes eelmise küsitlusega on kasvanud nende vastajate osakaal, kes ei oska oma hinnangut anda. Eestlased ja mitte-eestlased hindavad Eesti ja maailma turvalisuse olukorda erinevalt. Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – tervelt 75 protsenti neist näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 58%, eestlastega võrreldes panustatakse rohkem olukorra endiseks jäämisele (21 protsenti eestlaste 13 protsendi vastu). Seevastu Eesti tuleviku hindamisel on eestlased positiivsemad: 35 protsenti arvab, et kümne aasta pärast elame me turvalisematest tingimustes (venekeelsetest 26%). Ka selles küsimuses peavad venekeelsed vastajad tõenäolisemaks olukorra muutumatust (40%, eestlastest 28%). Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 70 65 66 63 62 56 56 57 56 60 53 50 51 49 50 49 50 47 47 48 48 44 45 44 44 46 43 41 43 43 40 41 40 40 34 25 25 23 18 20 18 20 15 13 17 17 15 15 15 15 15 12 14 13 12 13 12 12 14 12 11 11 14 14 13 12 9 10 8 7 7 0 06/2001 06/2002 10/2002 10/2003 10/2004 03/2005 05/2006 01/2008 05/2009 10/2011 03/2013 03/2015 01/2000 10/2001 03/2002 02/2003 06/2003 02/2004 06/2004 06/2005 11/2005 09/2006 12/2006 06/2007 08/2008 01/2009 01/2010 09/2010 08/2011 03/2012 10/2012 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 19 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 3.2 Ohud maailma julgeolekule Palusime käesolevas küsitluses vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas erinevad tänasel päeval aktuaalsed tegurid. Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks (seda peab kindlasti julgeolekuohuks 46% küsitletutest), Islamiriigi tegevust (44%) ja terrorivõrgustike tegevust (44%). Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad ohtudena esile pea kõik küsimuses loetletud riskid. Kõige vähem osatakse peljata Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas, epideemiate levikut ja globaalseid kliimamuutusi. (Joonis 11). Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015 (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda 0% 50% 100% Venemaa tegevus oma 2015/03 46 25 25 4 mõjuvõimu taastamisel 2014/11 44 26 25 5 Islamiriigi tegevus 2015/03 44 37 9 10 2014/11 43 37 10 10 USA majanduslik ja sõjaline 2015/03 27 41 22 10 võimsus 2014/11 28 40 21 11 Loodusressursside 2015/03 29 47 16 8 ammendumine 2014/11 27 52 15 6 Globaalsed kliimamuutused 2015/03 21 44 27 8 2014/11 19 51 22 8 Ülemaailmne majanduskriis 2015/03 31 48 12 9 2014/11 36 46 12 6 Hiina majandusliku ja sõjalise 2015/03 15 40 25 20 võimsuse kasv 2014/11 22 44 20 14 Rikaste ja vaeste riikide 2015/03 22 47 18 13 vastuolude süvenemine 2014/11 24 49 16 11 Epideemiate levik 2015/03 21 41 29 9 2014/11 26 49 19 6 Organiseeritud kuritegevus 2015/03 26 47 20 7 2014/11 31 52 12 5 Terrorivõrgustike tegevus 2015/03 44 40 9 7 2014/11 41 42 9 8 Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel oma mõjuvõimu taastamiseks endise NSV Liidu territooriumil. Eestlaste jaoks on see selgelt ohuks number üks - seda peab kindlasti probleemiks 64% eestlastest. Sama arvamust jagab aga vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest. Viimastest ei pea kaks kolmandikku ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule (joonis 12). Turu-uuringute AS 20 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015, vastused „see kindlasti“ (%; eesti- ja muukeelsete võrdlus) mitte-eestlased eestlased 0 20 40 60 80 Venemaa tegevus mõjuvõimu 6 taastamiseks 64 Islamiriigi tegevus 46 44 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 44 19 Loodusressursside ammendumine 39 25 Globaalsed kliimamuutused 28 17 Ülemaailmne majanduskriis 35 29 Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse 11 kasv 18 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 24 21 Epideemiate levik 27 19 Organiseeritud kuritegevus 32 23 Terrorivõrgustike tegevus 53 41 Samal ajal peavad venekeelsed vastajad kõige olulisemaks ohuks terrorivõrgustike tegevust maailmas. Kui Islamiriigi ohtlikkust maailma julgeolekule tajuvad sarnasena nii eestlased kui mitte-eestlased, siis viimased peavad Islamiriigiga võrdselt ohtlikuks ka USA majanduslikku ja sõjalist võimsust. Venekeelsed vastajad tähtsustavad eestlastest rohkem ka loodusressursside ammendumist, epideemiate ohtu ning organiseeritud kuritegevust. Turu-uuringute AS 21 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 3.3 Ohud Eestile Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitatakse vastajaile 12 erinevat võimalikku ohtu ning palutakse hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13). On kolm peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 71% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning 50% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Ülejäänud ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem vähetõenäoliseks. Rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 38%, ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut Eesti vastu vastavalt 36% ja 30%, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel 34%, terroriakti 28%, massilisi tänavarahutusi 26%, Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust 23%, tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 22% ja Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 20%. Võrreldes novembris 2014 toimunud küsitlusega on õige pisut kasvanud rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvate kokkupõrgete ja ulatusliku sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal. Turu-uuringute AS 22 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2013- 2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike inf osüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) 2015/03 27 44 7 15 7 2014/11 28 44 6 16 6 2014/03 24 51 2 19 4 2013/10 15 50 3 25 7 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides 2015/03 20 41 8 23 8 2014/11 23 42 6 23 6 2014/03 19 45 2 29 5 2013/10 15 39 4 33 8 Ulatuslik merereostus 2015/03 9 41 7 37 6 2014/11 8 45 4 36 7 2014/03 10 44 2 38 7 2013/10 11 49 2 33 6 Massilised tänavarahutused 2015/03 4 22 6 50 18 2014/11 3 27 4 51 15 2014/03 5 29 1 52 13 2013/10 6 24 2 53 17 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 2015/03 5 29 6 41 19 2014/11 6 23 4 49 18 2014/03 4 28 1 50 16 2013/10 5 25 2 47 20 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2015/03 4 16 9 45 26 2014/11 6 15 6 48 25 2014/03 8 23 3 51 16 2013/10 7 24 3 52 14 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 2015/03 7 31 11 31 20 2014/11 9 30 10 36 15 2014/03 6 24 3 47 19 2013/10 9 32 4 42 13 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 2015/03 7 29 7 39 18 2014/11 6 27 6 41 20 2014/03 5 22 2 51 20 2013/10 1 9 2 54 33 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu 2015/03 4 26 10 40 20 2014/11 4 25 9 43 19 2014/03 2 23 4 52 19 2013/10 1 12 4 55 28 Terroriakt 2015/03 4 24 6 52 14 2014/11 4 23 5 55 13 2014/03 4 20 2 60 15 2013/10 4 19 2 56 18 Eestit läbiva naf tarongi või kütuseterminali plahvatus 2015/03 3 20 8 50 19 2014/11 1 25 7 53 14 2014/03 2 20 2 58 17 2013/10 4 23 3 51 18 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 2015/03 2 20 7 49 22 2014/11 3 20 7 50 20 2014/03 3 18 3 56 20 2013/10 3 22 4 51 20 Turu-uuringute AS 23 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad olulised erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes (Joonis 14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Erandiks on vaid Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemine, mida muukeelsetest peab väga või küllaltki tõenäoliseks 29%, eestlasest vaid 17%. Võrdselt hinnatakse ulatusliku merereostuse ja tänavarahutuste tõenäosust. Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 81% ja 48%), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (67% vs 49%), ulatuslikku sõjalist rünnakut (46% ja 15%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (37% ja 13%), samuti rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (44% ja 26%). Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks 0 20 40 60 80 100 Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Eesti 34 47 Muu 11 37 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides Eesti 20 47 Muu 21 28 Ulatuslik merereostus Eesti 8 42 Muu 12 39 Massilised tänavarahutused Eesti 4 23 Muu 5 21 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Eesti 5 32 Muu 5 24 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Eesti 3 14 Muu 9 20 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Eesti 8 36 Muu 5 21 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Eesti 9 37 Muu 3 12 Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti … Eesti 5 32 Muu 2 11 Terroriakt Eesti 4 26 Muu 5 18 Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Eesti 3 23 Muu 2 15 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas … Eesti 2 23 Muu 2 14 Turu-uuringute AS 24 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 3.4 Julgeoleku tagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab ühe olulise tegurina 63 protsenti vastajaist, eelkõige eestlased (Joonis 15). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 46% eestimaalastest. Seega on eestikeelsete vastajate poolt omaks võetud meie riigikaitsekorralduse kaks alustala: tuginemine NATO kollektiivkaitsele ja iseseisva kaitsevõime tagamine. Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga (30%). Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saavad enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane koostöö (24%) ja Euroopa Liitu kuulumine (23%). Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 63 Kuulumine NATO-sse 79 28 46 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 52 31 30 Koostöö ja head suhted Venemaaga 13 67 24 Balti riikide kaitsealane koostöö 25 20 23 Kuulumine Euroopa Liitu 21 26 Koostöö ja head suhted Ameerika 21 26 Ühendriikidega 9 15 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 15 14 13 Kuulumine OSCE-sse 9 21 13 Kuulumine ÜRO-sse 9 24 Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 9 12 operatsioonidel 4 2 Ei oska öelda 2 3 Venekeelsete vastajate kahanenud usaldus NATO vastu leiab väljenduse ka julgeolekutagatiste hindamisel - kui veel aasta tagasi pidas NATOt oluliseks julgeolekutagatiseks 41%, siis seekord vaid 28% mitte-eestlastest. Seevastu on kasvanud nende osakaal, kes näevad julgeolekutagatist heade suhete arendamises Venemaaga (eelmisel kevadel 53%, seekord 67% venekeelsetest vastajaist). Eestlastest peab heade suhete arendamist Venemaaga võimalikuks julgeolekutagatiseks vaid 13 protsenti. Turu-uuringute AS 25 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest sellest, kuidas võimaliku kallaletungi korral Eestit kaitsta. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 49% ja tõenäoliselt vajalikuks 34% Eesti elanikest (Joonis 16). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist 83%, mittevajalikuks peab seda aga 11% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 55% eesti- ja 36% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 18 protsenti. Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 49 34 6 7 4 2014/11 41 38 10 7 4 SUHTLUSKEEL (2015/03) Eesti 55 34 4 6 1 Muu 36 35 11 10 8 Vastupanu osutamist peetakse võrreldes sügisel toimunud küsitluse tulemustega vajalikumaks, eriti märkimisväärselt on suhtumine muutunud eestlaste seas: kui novembris 2014 pidas vastupanu kindlasti vajalikuks 45%, siis seekordses küsitluses juba 55%. Seeläbi on üldine toetus vastupanu osutamisele taas tõusnud eelmise kevade tasemele, kui aga arvestada vea piirides toimunud üheprotsendilist tõusu, võib öelda, et passiivne kaitsetahe ei ole Eesti elanikkonnal veel kunagi nii kõrge olnud. (Joonised 17 ja 18). Turu-uuringute AS 26 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000- 2015 võrdlus* (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 78 77 77 74 74 78 79 79 82 79 83 69 69 71 68 73 71 73 73 80 68 66 66 67 66 69 69 61 64 65 59 64 64 64 56 59 60 31 40 26 29 22 24 23 23 23 25 24 30 23 24 24 25 24 24 20 24 22 19 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 17 17 15 20 11 11 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 03/2015 Siiski on relvastatud vastupanu osutamise toetajate osakaal tõusnud seniste uuringute kõrgeimale tasemele vaid eestlaste seas, venekeelsete vastajate puhul on see olnud varem ka kõrgem (joonis 18). Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015* (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 100 89 80 80 79 80 81 82 83 77 77 79 79 78 79 73 75 74 80 69 80 83 80 83 77 60 69 70 73 70 71 70 71 66 68 68 63 62 63 40 20 0 06/2007 05/2009 01/2010 10/2011 03/2012 10/2013 03/2014 09/2006 12/2006 01/2008 08/2008 01/2009 09/2010 08/2011 10/2012 03/2013 11/2014 03/2015 * Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? Turu-uuringute AS 27 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 83%, siis ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 59% elanikkonnast (Joonis 19). 29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 30 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 17% ja tõenäoliselt 16%. Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 68% (kasv võrreldes novembriga 8 protsenti), siis mitte-eestlastest vaid 40% (langus 5 protsenti). Venekeelsete Eesti kodanike kaitsetahe on siiski mitte-eestlaste üldisest keskmisest pisut kõrgem – 47 protsenti. Kaitsevalmiduse tõlgendamise juures ei tohiks silmist lasta asjaolu, et riigikaitses osalemist on traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul. Seda, kui teadlikud on inimesed oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda ka muul viisil kui riigi sõjalises kaitses osaledes, kirjeldame käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.) Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 29 30 8 16 17 2014/11 26 30 9 20 15 SUHTLUSKEEL (2015) eesti 34 34 5 15 12 vene 18 22 14 18 28 SUGU (2015) mees 41 33 6 11 9 naine 19 28 10 20 23 Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi. Ehkki vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on langenud, on eesti meeste kaitsetahe väga kõrge – alla 60-aastastest meestest on valmis ise riigikaitses osalema ligi 90 protsenti. Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides SUHTLUSKEEL 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 75+ Eesti 87% 83% 80% 93% 86% 77% 73% 15-29 30-59 60+ Muu 70% 65% 44% Muust rahvusest kodanike arv on liiga väike, et seda eraldi seitsmes vanusegrupis vaadelda Turu-uuringute AS 28 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega, aga pärast Pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Viimasel paaril aastal hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases kahes küsitluses on see taas langenud. Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 74 73 74 74 73 70 71 71 70 71 70 71 70 67 67 68 67 69 69 69 69 68 67 68 66 66 66 64 65 63 65 64 63 64 63 64 64 62 60 61 61 71 70 62 60 59 57 66 66 58 57 60 60 53 61 65 54 52 55 54 54 63 63 63 53 52 54 51 61 52 51 59 59 58 59 48 46 47 57 56 56 45 52 52 52 43 40 50 51 51 40 49 49 39 40 46 45 43 44 44 43 41 44 42 36 35 38 39 38 38 36 33 20 0 02/2001 06/2001 10/2002 02/2003 06/2004 11/2005 05/2006 01/2008 08/2008 01/2010 09/2010 10/2012 03/2013 03/2015 01/2000 05/2000 10/2000 10/2001 03/2002 06/2002 06/2003 10/2003 02/2004 10/2004 03/2005 06/2005 09/2006 12/2006 06/2007 01/2009 05/2009 08/2011 10/2011 03/2012 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 29 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (20%) eestimaalastest: 6% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14 teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 69 protsenti elanikest. Need proportsioonid on viimaste aastate vältel püsinud üsna stabiilsed. Vastajate osakaal, kes Eestist kindlasti ei lahkuks on aga kasvanud – kahes viimases küsitluses on nende osakaal olnud 40%. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 24%) ning nooremad, kuni 39 aastased inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 31 protsenti, eestlaste seas 16 protsenti. Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/03 6 14 11 29 40 2014/11 7 15 8 30 40 2014/03 6 14 6 44 30 2013/10 6 18 5 39 31 2013/03 9 15 7 37 32 2012/10 9 18 8 38 28 2012/03 7 17 4 41 31 2011/10 6 18 11 35 30 2011/08 7 17 8 32 37 Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi tõusu 2011. aastast alates, mis 2013. aastast on hakanud mõnevõrra kahanema. (Joonis 22). Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 60 42 38 37 40 36 33 30 30 31 25 26 25 27 27 23 24 24 25 24 24 24 22 21 21 20 22 21 23 19 18 18 19 20 15 16 16 16 14 21 13 20 20 19 21 19 17 16 17 18 19 15 15 15 15 15 16 15 16 16 14 12 13 13 12 12 11 11 10 13 13 13 13 13 13 12 10 0 01/2000 02/2001 06/2001 03/2002 06/2002 06/2003 06/2004 10/2004 06/2005 11/2005 12/2006 08/2008 01/2009 01/2010 09/2010 03/2012 10/2013 03/2014 03/2015 05/2000 10/2000 10/2001 10/2002 02/2003 10/2003 02/2004 03/2005 06/2006 09/2006 06/2007 01/2008 05/2009 08/2011 10/2011 10/2012 03/2013 11/2014 Turu-uuringute AS 30 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida teha juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid 27% teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 69% aga ei ole sellest informeeritud (27% kindlasti ei tea ja 42% pigem ei tea,) (Joonis 23). Siiski võib positiivse tendentsina esile tuua üsna vaevumärgatavat viieprotsendilist tõusu piisavalt või üldiselt informeeritute osakaalus. Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 10 17 4 42 27 2014/11 7 15 4 42 32 2014/03 6 18 2 48 27 2013/10 5 17 3 45 30 2013/03 4 16 2 47 31 2012/10 3 13 3 48 33 2012/03 4 16 3 47 31 2011/10 4 15 6 42 33 SUHTLUSKEEL … Eesti 11 19 4 44 22 Muu 7 13 7 36 37 SUGU (03/2015) Mees 14 22 4 42 18 Naine 6 13 5 42 34 Ehkki mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (36% vs 19%), mida võib selgitada suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit) ning eestlased on mõnevõrra paremini informeeritud kui muukeelsed vastajad (30% vs 20%), võib informeerituse taset pidada ikkagi äärmiselt madalaks. Laiapindse riigikaitse arendamisele esitab selline olukord tõsise väljakutse. Turu-uuringute AS 31 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni? Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral, on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, lisasime novembris 2014 uuringusse küsimuse selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat. Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) märts.15 nov.14 0 10 20 30 40 50 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 44 sattunud lahingutegevuse piirkonda 45 44 Kuidas teavitatakse avalikkust 43 Kuidas korraldatakse evakueerimist 41 lahingutegevuse eest 40 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 28 majapidamisega seotud probleeme 30 21 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 26 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada 19 sõjaväe toetamisse 20 18 Millised on Teie kohustused riigikaitses 20 Kuidas ja millised avalikud teenused on 16 kättesaadavad 17 Millised on Teie riigikaitse alased 11 kohustused põhitöökohas 14 Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda, kuidas teavitatakse avalikkust ning kuidas korraldatakse evakueerimist. Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses (Joonis 25). Turu-uuringute AS 32 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2015 (%; N = kõik vastajad) naised mehed 0 10 20 30 40 50 60 Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna 50 sattunud lahingutegevuse piirkonda 36 Kuidas teavitatakse avalikkust 46 42 Kuidas korraldatakse evakueerimist 46 lahingutegevuse eest 35 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 31 majapidamisega seotud probleeme 24 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 19 23 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe 14 toetamisse 26 Millised on Teie kohustused riigikaitses 13 24 Kuidas ja millised avalikud teenused on 16 kättesaadavad 15 Millised on Teie riigikaitse alased kohustused 10 põhitöökohas 12 Turu-uuringute AS 33 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel. 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata, kas nende arvates oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Võrreldes eelmise küsitlusega on veelgi kasvanud nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik – niiviisi arvab 56 protsenti küsitletutest. Oluliselt on vähenenud nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks – veel aasta tagasi oli nende osakaal 46% (Joonis 26). Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta) 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 14 42 12 24 8 2014/11 12 39 17 25 7 2014/03 9 38 7 37 9 2013/10 11 36 9 37 7 2013/03 9 41 7 34 9 2012/10 8 37 9 35 12 2012/03 9 37 8 36 10 2011/10 9 35 14 34 10 SUHTLUSKEE … Eesti 16 47 9 23 5 Muu 10 31 21 24 14 Kindlasti on kaitsevõime suhtes skeptiliste seisukohtade vähenemisele kaasa aidanud liitlasvägede reaalne kohalolu Eestis. Veel mitte väga ammu spekuleeriti ju avalikkuses tihti võimalusega, et NATO artikkel 5 reaalsuses ei toimi ning et kallaletungiohu korral liitlased Eestile appi ei tulegi. Turu-uuringute AS 34 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on vähenenud nende vastajate osakaal, kes peab vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 27). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 33% ja vähendamist 18% elanikest. Võrreldes sügisese uuringuga on veidi juurde tulnud nii kaitsekulutuste tõstmise kui ka vähendamise toetajaid. Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2000-2015 võrdlus* (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 8 10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 90% 8 8 10 7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5 9 10 10 6 10 10 9 8 7 9 9 9 11 12 11 12 12 10 11 10 8 10 9 10 9 12 8 9 10 13 11 16 15 6 9 80% 15 14 8 8 11 9 10 14 12 16 9 10 10 9 11 19 19 13 70% 18 8 10 23 60% 37 43 27 44 44 46 44 45 40 39 45 38 35 37 36 44 45 50 53 45 47 50% 45 51 48 47 38 31 34 47 48 45 52 48 35 45 44 40% 28 30% 34 35 28 27 27 27 33 30 26 20% 19 27 24 29 26 29 30 25 25 25 23 26 27 27 25 22 25 21 22 22 23 15 21 17 18 18 20 10% 15 9 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 0% 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 10/2000 10/2001 03/2002 02/2003 02/2004 06/2004 06/2005 09/2006 12/2006 08/2008 01/2009 09/2010 03/2012 10/2012 03/2014 01/2000 05/2000 02/2001 06/2001 06/2002 10/2002 06/2003 10/2003 10/2004 03/2005 11/2005 06/2006 06/2007 01/2008 05/2009 01/2010 08/2011 10/2011 03/2013 10/2013 11/2014 03/2015 Eesti- ja venekeelsete vastajate seas on suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline: eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid sama palju kui on venekeelsete elanike hulgas kulutuste kärpimise pooldajaid (Joonis 28). 2015. aasta märtsis oli 43% eesti- ja 12% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 7% eesti- ja 44% muukeelsetest vastajatest. Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015 (%; N = kõik vastajad) Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 49 47 47 52 50 43 41 42 40 45 44 42 37 40 35 39 33 32 33 37 35 36 30 35 29 29 35 27 28 30 23 24 31 28 19 18 23 15 19 15 20 17 24 20 20 13 11 11 12 15 7 11 15 10 15 9 13 11 11 12 7 11 10 9 10 4 9 9 9 4 9 7 6 5 7 4 4 0 09/2006 03/2012 03/2013 03/2014 03/2015 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 10/2012 10/2013 11/2014 Turu-uuringute AS 35 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse Palju inimesed ilmselt ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga – eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele on nende jaoks suhteliselt abstraktne teema. Märksa enam annab inimeste soovist riigikaitsesse panustada tunnistust nende valmisolek teha omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Küsitlustulemused näitavad, et selliseks sammuks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 29 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Võrreldes sügisega on muutused väikesed (Joonis 29). Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 36 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest vaid seitsmendik. Mõistagi on valmisolek seotud ka vastaja rahaliste võimalustega. Kui üle 1000 eurose keskmise sissetulekuga ühe leibkonna liikme kohta on valmis riigikaitset rahaliselt toetama 37 protsenti ning 651-1000 eurose sissetulekuga 35 protsenti vastanutest, siis alla 400 eurose sissetulekuga vaid veidi üle 20 protsendi. Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 6 23 8 29 34 2014/11 6 22 9 29 34 SUHTLUSKEEL (03/2015) Eesti 7 29 8 32 24 Muu 4 10 7 21 58 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Kui eelmisel kevadel andis riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu 73% elanikest, siis novembrikuises uuringus oli selliste vastajate osakaal kahanenud 62 protsendile. Nüüdseks on hinnangud riigi tegevusele taas paranenud ning seda hindab väga või küllaltki heaks 70 protsenti küsitletutest. Seejuures on negatiivsete hinnangute osakaal vähenenud (novembris 15%, nüüd 13%) (Joonis 30). Nagu enamiku muude riigikaitse alaste hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 78% ja 54% peab riigikaitse arendamist heaks). Siiski on hinnangud muutunud positiivsemaks ka venekeelsete vastajate seas. Turu-uuringute AS 36 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 2015/03 10 60 17 11 2 2014/11 7 55 23 13 2 2014/03 7 66 10 15 2 2013/10 8 65 14 11 2 2013/03 6 66 13 13 2 2012/10 5 60 16 16 2 2012/03 7 61 14 15 3 2011/10 3 54 24 16 2 SUHTLUSKEEL (03/2015) Eesti 10 68 11 10 1 Muu 11 43 30 12 4 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, tõusis eelmisel aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon. Kui eelmisel sügisel olid selles küsimuses negatiivsed hinnangud selgelt ülekaalus, siis nüüdseks on positiivseid ja negatiivseid hinnanguid võrdselt. Siiski on eelkõige just eestlastest vastajad endiselt domineerivalt kriitilised (Joonis 31). Kuid kahtlemata on piiril käivitatud tegevused avaldanud mõju ka avalikule arvamusele: sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt kaks kolmandikku eestlastest, nüüdseks on kriitiliste hinnanuge osakaal kahanenud 54 protsendile. Venekeelsetest vastajatest jagab kriitilist hinnangut Eesti piirile vaid viiendik küsitletutest, enam kui pooled venekeelsetest vastajatest peavad aga Eesti välispiiri hästi kaitstuks. Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 2015/03 6 39 12 33 10 2014/11 6 30 11 37 16 SUHTLUSKEEL (03/2015) Eesti 3 36 7 42 12 Muu 14 45 21 14 6 Turu-uuringute AS 37 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist peab noormeeste jaoks vajalikuks 94% kõigist küsitletutest, sh 67% kindlasti ja 27% pigem vajalikuks (Joonis 32). Vaid 6% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 72%, muukeelsetest vastajatest 54%. Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid ligi 50 protsenti ning seda peab mittevajalikuks vähem kui kümnendik. Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 67 27 4 2 SUHTLUSKEEL Eesti 72 24 121 Muu 54 33 3 7 3 VANUS 15-19 a 48 47 23 20-29 a 49 38 4 7 2 30-39 a 60 31 5 4 40-49 a 72 23 23 50-59 a 67 26 14 2 60-74 a 82 16 11 75 + a 85 13 21 Turu-uuringute AS 38 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-95%) (Joonis 33). Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik 100 93 94 93 92 92 93 95 93 92 94 94 80 87 88 88 90 91 90 89 86 85 60 40 20 11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 6 7 5 6 5 0 06/2005 09/2006 01/2008 05/2009 08/2011 03/2012 10/2012 10/2013 03/2015 05/2006 12/2006 06/2007 08/2008 01/2009 01/2010 09/2010 10/2011 03/2013 03/2014 11/2014 Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 62 protsenti vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 34). Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Muukeelsetest vastajatest on koguni 46% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 13%. Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 2015/03 12 62 23 3 2014/11 11 66 19 4 2014/03 13 66 20 2 2013/10 15 63 20 2 2013/03 14 66 18 1 2012/10 14 62 22 2 2012/03 14 61 24 1 SUHTLUSKEEL (03/2015) Eesti 15 68 13 4 Muu 4 46 46 4 Turu-uuringute AS 39 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 26% mõistab taolise käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 25%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 73%, muukeelsetest aga 60%. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt – üle 40 protsendi 20-29 aastastest väljendab ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist. Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 26 42 6 25 1 SUHTLUSKEEL Eesti 27 46 2 24 1 Muu 26 34 10 29 1 VANUS 15-19 a 22 41 3 31 3 20-29 a 12 40 7 40 1 30-39 a 17 38 7 35 3 40-49 a 31 45 4 19 1 50-59 a 36 35 5 23 1 60-74 a 34 50 2 14 0 75 + a 31 51 3 15 0 Uuringuseeria jooksul ei ole inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvale hoidmisse suuri muutusi toimunud (Joonis 36). Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2006-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 2015/03 26 42 6 25 1 2014/11 23 44 5 27 1 2014/03 26 45 3 25 1 2013/10 25 44 3 27 1 2013/03 25 47 2 25 1 2012/10 24 41 4 30 1 2012/03 28 44 3 25 1 2011/10 27 41 5 26 1 2011/08 24 39 6 31 1 2010/01 23 41 5 30 1 2009/05 25 41 6 27 1 2009/01 25 40 6 27 2 2008/08 25 44 10 20 1 Turu-uuringute AS 40 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6.1.3. Naiste ajateenistus Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist – märtsis pidas seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 61%, siis venekeelsetest vaid 29 protsenti (Joonis 37). Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 11 31 6 31 21 2015/03 16 36 5 25 18 SUHTLUSKEEL … Eesti 19 43 4 21 13 Muu 9 20 8 35 28 VANUS (2015/03) 15-19 a 13 46 3 25 13 20-29 a 26 33 4 29 8 30-39 a 21 41 1 22 15 40-49 a 18 39 4 24 15 50-59 a 9 28 9 26 28 60-74 a 13 29 8 33 17 75 + a 7 42 6 16 29 Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis vormis see ajateenistust peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti: kohustuslik ajateenistus, ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Valdavalt peetakse õigeks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi (Joonis 38). Joonis 38. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda 2015/03 1 35 57 7 2014/11 2 34 51 13 SUHTLUSKEEL (2015/03) Eesti 1 38 57 4 Muu 2 25 57 16 VANUS (2015/03) 15-19 a 9 32 52 7 20-29 a 1 48 48 3 30-39 a 0 43 55 2 40-49 a 0 35 58 7 50-59 a 2 23 66 9 60-74 a 0 28 60 12 75 + a 0 31 59 10 Turu-uuringute AS 41 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Selgus, et 82% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 39). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast. Ka see hoiakutrend on olnud ajas vägagi stabiilne. Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 83 83 84 82 77 78 77 81 79 80 81 78 71 75 72 80 63 63 60 32 40 23 22 25 19 19 16 19 17 15 17 12 14 14 13 11 13 20 0 10/2011* 08/2011* 09/2006 12/2006 08/2008 01/2010 03/2012 10/2013 03/2014 05/2006 06/2007 01/2008 09/2010 10/2012 03/2013 11/2014 03/2015 * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. Turu-uuringute AS 42 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse Alates eelmisest kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Ligi 80 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 40). Vastupidisel arvamusel on vaid alla kümnendiku küsitletuist. Joonis 40. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 03/2015 34 44 13 8 1 11/2014 28 44 18 7 3 03/2014 33 45 8 10 2 SUHTLUSKEEL Eesti 40 44 10 6 0 Muu 20 43 23 11 3 Mõistagi on riigikaitse laiapõhjaline käsitus alles uus kontseptsioon, millest avalikkus veel eriti palju ei tea. Seetõttu on sellele suurem poolehoid eelkõige haritumates ühiskonnagruppides: kõrgharidusega vastanutest peab seda kindlasti või tõenäoliselt sobivaks 88 protsenti, alg- või põhiharidusega vastajaist 71 protsenti. Viimaste seas on keskmisest enam neid, kes ei oska sellele küsimusele vastata. Turu-uuringute AS 43 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6.4 Kaitseliidu ülesanded Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks – selle ülesande paigutab esikohale 37 protsenti küsitletutest ja see on esikohal ka kolme valiku kokkuvõttes (54%). Esimese valikuna on olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (17%), mis aga kolme ülesande kokkuvõttes jääb 44 protsendiga kolmandale positsioonile. Kolm olulisema ülesande kokkuvõttes on teisel kohal päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (seda nimetab kõige peamise ülesandena 13 protsenti ja kolme olulisema seas 52% vastanuist) (Joonis 41). Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (37%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (30%). Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad) Esimene Teine Kolmas Kokku Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 37 10 7 54 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 13 19 21 52 katastroof ide korral Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine 17 19 8 44 elanikkonna hulgas Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 8 11 18 37 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 8 16 11 35 lahendamisel Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine 4 9 17 30 (kodutütred/ noored kotkad) Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 5 9 8 22 loomine Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 4 4 3 10 Ei oska öelda 6 3 4 12 Võrreldes nelja eelmise uuringulainega ei ole arvamused oluliselt muutunud – vastuste esinemissageduses esineb mõne protsendilisi kõikumisi, aga nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest on jäänud samaks. Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi. Kui eestlased peavad Kaitseliidu olulisemateks ülesanneteks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (65%; mitte- eestlastest 32%) ja kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (52%, mitte-eestlastest 23%), siis venekeelse elanikkonna seas domineerib väga tugevalt arusaam Kaitseliidu olulisusest õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (72% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest, eestlastest 44%) ja tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmist ohuolukordades (52%, eestlastest 31%). Turu-uuringute AS 44 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 23 protsendil. Paraku on Kaitseliiduga seotud valdavalt eestlased: vastavalt 6 protsenti ise ja 32 protsenti lähedaste-sõprade kaudu. Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on marginaalne – vaid 4 protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud. Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda. Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5 protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 19% (Joonis 42). Kindlasti peaks Kaitseliitu rõõmustama asjaolu, et suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad just nooremad vastajad. Joonis 42. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks 2015/03 5 19 12 28 36 2014/11 5 19 12 26 38 SUHTLUSKEEL … eesti 6 23 13 33 25 muu 3 10 9 18 60 SUGU (03/2015) mees 7 26 11 28 28 naine 3 14 12 28 43 VANUS (03/2015) 15-19 2 37 19 34 8 20-29 8 23 18 31 20 30-39 3 28 14 33 22 40-49 6 24 12 35 23 50-59 6 15 8 31 40 60-74 4 9 9 16 62 75 + 4 5 4 13 74 Turu-uuringute AS 45 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 7 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2015. aasta märtsis 72% elanikkonnast, sh 43% on kindlasti ja 29% pigem NATO-sse kuulumise poolt (Joonis 43). NATO-sse kuulumise vastu on 21% eestimaalastest; seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 8% elanikkonnast. Nende näitajatega oleme liikunud otsekui tagasi kümne aasta eest aset leidnud NATO-ga liitumise perioodi. Tuleb tunnistada, et selle aja jooksul ei ole suudetud NATO-t vene keelt kõnelevatele eestimaalastele omaseks muuta. Joonis 43. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 78 80 78 79 76 79 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 76 75 72 75 72 80 69 66 69 71 63 58 54 53 54 60 48 49 40 32 31 32 28 26 25 23 26 21 22 20 19 20 19 21 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 13 13 14 15 17 17 18 20 0 10/2001 10/2002 02/2003 02/2004 03/2005 06/2005 09/2006 01/2008 08/2008 01/2010 09/2010 03/2012 10/2013 03/2014 02/2001 06/2001 03/2002 06/2002 06/2003 10/2003 06/2004 10/2004 11/2005 05/2006 12/2006 06/2007 01/2009 05/2009 08/2011 10/2011 10/2012 03/2013 11/2014 03/2015 Venekeelsete vastajate negatiivse suhtumise kasvu NATO suhtes näitasid juba eelnevates peatükkides käsitletud küsimused (usaldus NATO vastu, NATO nägemine Eesti julgeoleku tagajana). Eelkõige ongi langus NATO liikmesuse toetamisel tingitud venekeelse elanikkonna negatiivse suhtumise süvenemisest: eestlastest toetab NATOsse kuulumist 91 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 31 protsenti (Joonis 44). Mitte-eestlastest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu 52%, 16% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta või ei soovi seda avaldada. Turu-uuringute AS 46 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium Joonis 44. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 93 93 94 93 91 100 87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89 89 87 86 89 88 81 83 83 80 73 76 63 61 66 65 69 65 57 54 56 60 52 51 48 51 50 48 52 44 46 42 44 47 44 43 44 39 38 39 40 37 40 35 31 33 33 33 37 35 31 34 34 31 25 24 27 29 20 20 20 0 02/2001 06/2002 10/2003 03/2005 09/2006 08/2008 09/2010 10/2012 11/2014 01/2000 05/2000 10/2000 06/2001 10/2001 03/2002 10/2002 02/2003 06/2003 02/2004 06/2004 10/2004 06/2005 11/2005 06/2006 12/2006 06/2007 01/2008 01/2009 05/2009 01/2010 08/2011 10/2011 03/2012 03/2013 10/2013 03/2014 03/2015 Venekeelsete elanike toetus NATO-sse kuulumisele on kogu uuringuperioodi jooksul kõikunud üles-alla. Viimaste aastate toetuse madalseisud jäävad erinevatesse kriitilistesse ajahetkedesse: 2007. aasta juunist kuni 2009. aasta suveni, 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta kevadel. Praegu oleme jõudnud järjekordsesse langusfaasi, kus venekeelsete vastajate toetus NATOsse kuulumisele on langenud 2013. aasta kevadest kuni käesoleva ajani. Turu-uuringute AS 47 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 7.2 NATO abi võimaliku ohu korral Aruande kolmandast peatükist juba selgus, et NATO-t peetakse Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks. Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Seda teemat oleme oma küsitlustes ka käsitlenud ning aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalsel sekkub, järjest kasvanud. Elanikkonna usku NATO toetusesse on oluliselt kasvanud NATO õhuturbemissiooni paigutamine Ämarisse ja USA kaitseväekontingendi toomine Eestisse. Ligi pooled küsitletud leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 18% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja vaid 8% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota. (Joonis 45) Eestikeelsete vastajate usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muukeelsetel, mis kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 59%, siis muukeelsete vastajate seas leiab seda vaid 24%. Viiendik venekeelsetest leiab, et Eestil pole NATOlt mingit abi loota. Joonis 45. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad) NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 48 15 8 18 11 2014/11 51 13 10 17 9 2014/03 43 18 11 24 4 2013/10 44 23 10 19 5 2013/03 45 18 9 21 6 2012/10 39 22 11 20 7 2012/03 42 19 11 23 5 2011/10 38 21 9 20 12 SUHTLUSKEEL Eesti 59 12 2 21 6 Muu 24 23 20 11 22 Turu-uuringute AS 48 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 46) ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 47). Joonis 46. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 21 49 18 9 3 2014/11 16 53 16 11 4 SUHTLUSKEEL (03/2015) eesti 21 57 14 7 1 muu 20 30 31 13 6 Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid peab täiesti või üldiselt piisavaks 70 protsenti küsitletutest, sh, 78% eestlastest. Ka venekeelsetest vastajatest annavad pooled NATO tegevusele positiivse hinnangu. Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt, samal ajal kui eestlastest pooldavad seda ligi 90 protsenti. Joonis 47. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 35 33 7 14 11 2014/11 32 38 6 15 9 SUHTLUSKEEL (03/2015) eesti 48 40 4 6 2 muu 6 18 12 32 32 Turu-uuringute AS 49 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja milline mulje on elanikkonnal jäänud Eesti kaitseväe senisest suurimast välismissioonist, mis leidis aset Afganistanis NATO vägede koosseisus kümne aasta jooksul. 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides 60% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 19% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 48). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 33% küsitletutest. Joonis 48. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 19 41 7 18 15 2014/11 17 47 9 15 12 2014/03 15 45 4 23 13 2013/10 12 46 3 23 15 2013/03 12 52 3 21 13 2012/10 14 44 3 23 16 2012/03 11 46 3 24 15 2011/10 12 40 7 25 16 2011/08 19 36 6 20 18 2010/09 14 37 7 25 17 2010/01 22 37 5 21 14 2009/05 16 42 7 18 16 2009/01 10 39 6 23 22 2008/08 17 36 8 21 18 2008/01 13 37 7 25 19 Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlaste toetus missioonidel osalemisele on sügisega võrreldes tõusnud (64 protsendilt 72 protsendile), samas venekeelsetest vastajatest poolehoid missioonidel osalemisele on langenud 43 protsendilt 32 protsendile. Missioonidel osalemise vastu on 55% venekeelsetest vastajatest. Turu-uuringute AS 50 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus. Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: seda, et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse, pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti küsitletutest ning seda, et see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 27 protsenti. Summeerides kolm olulisemat põhjust, osutub kokkuvõttes olulisemaks ikkagi meie kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument. Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme olulisema põhjuse hulgas 31%) ning kriisipiirkondade elanike kaitsmist (31%), Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (27%) ja konfliktide Eestisse levimise ennetamist (23%). Joonis 49. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 29 23 10 62 lahingukogemuse Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 27 14 14 55 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma 3 8 16 27 poliitikas Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 5 11 15 31 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 7 11 13 31 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 4 10 9 23 Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku 4 4 8 16 riigi kohustus Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas 13 6 10 Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda 13 osalemist missioonidel Ei oska öelda 3 3 Peamiselt on toodud järjestuse taga küll eestlaste vastused: kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 34% ja kolme olulisema seas 70%, siis venekeelsetest vastajatest vastavalt vaid 18% ja 43%. Teist olulisemat põhjust – NATO toetust Eestile – seab esikohale 33% ja kolme olulisema hulka 67% eestlasest ning vaid 13% ja 27% venekeelsetest. Venekeelsetest vastajatest märgib 39 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa põhjendada osalemist välismissioonidel. Turu-uuringute AS 51  Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 8.3 Afganistani operatsiooni kuvand Eraldi teemana käsitleti uuringus Eesti elanikkonna hoiakuid seoses kaitseväe seni suurima välismissiooniga, milleks oli NATO vägede koosseisus toimunud ja eelmisel suvel läbi saanud Afganistani operatsioon. Vastajatele esitati erinevaid väiteid ja paluti hinnata, kuivõrd ta nendega nõustub. Valdavalt olid vastajad seda meelt, et Afganistanis tegutsevad Eesti kaitseväelased on hea väljaõppega – sellekohase väitega on täielikult või pigem nõus 70% elanikkonnast (Joonis 50). Samas leiab 51 protsenti küsitletutest, et Eesti kaitseväelaste hukkumist ja nende elude ohtu seadmist Afganistani missioonil ei saa millegagi õigustada. Ülejäänud väidete puhul leidub avalikus arvamuses poolt- ja vastuargumente suhteliselt võrdselt. Seoses missiooni lõppemisega suureneb järjest nende vastajate osakaal, kes oma hinnanguid anda ei oska. Joonis 50. Nõustumine erinevate Afganistani missiooni puudutavate väidetega, (%; N = kõik vastajad) Nõustun täielikult Pigem nõustun Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu 0% 20% 40% 60% 80% 100% Afganistanis tegutsevad Eesti 2015/03 36 34 19 8 4 kaitseväelased on/olid hea väljaõppega 2014/11 35 39 17 63 2014/03 37 44 5 9 4 Ei saa millegagi õigustada Eesti 2015/03 29 22 13 27 9 kaitseväelaste hukkumist ja nende elude 2014/11 32 26 10 23 9 ohtu seadmist Afganistani missioonil 2014/03 41 33 5 17 4 Talibani võimalik võimulepääs on 2015/03 14 26 27 23 10 Afganistani siseküsimus, lääneriigid ei 2014/11 9 27 28 25 11 peaks sellesse sekkuma 2014/03 13 39 10 30 7 Enneaegne Afganistanist lahkumine oleks 2015/03 9 29 31 22 10 ohuks/ seadis ohtu nii sealse elanikkonna kui 2014/11 10 27 28 26 9 ka rahvusvahelise julgeoleku 2014/03 8 40 10 34 9 Eesti üksuste osavõtt NATO 2015/03 10 36 14 22 18 operatsioonidest Afganistanis on/ oli 2014/11 10 38 12 24 16 õigustatud ja vajalik 2014/03 6 35 5 33 21 Koalitsiooni tegevus olukorra 2015/03 5 20 36 22 17 parandamiseks Afganistanis on olnud/ oli tulemuslik 2014/11 5 25 33 24 13 2014/03 4 28 15 38 16 Turu-uuringute AS 52 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 9 Veteranipoliitika Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise maailmasõjaga (Joonis 51). Venekeelsed vastajad seostavad veterane märksa enam Teise maailmasõjaga kui eestlased (81% vs 45%), eestlased seevastu muukeelsetest elanikest märksa enam Vabadussõjaga (22% vs 1%). Vaid 16 protsenti eestlastest ja 2 protsenti venekeelsetest vastajatest oskavad sõna „veteran“ seostada veteranipoliitika koostajate soovitud tähendusega – Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega. Need 5 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid. Joonis 51. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, (%; N = kõik vastajad) Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis Millegi muuga Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 59 15 11 5 10 2014/11 52 16 14 7 11 2014/03 65 13 10 6 6 SUHTLUSKEEL Eesti 45 22 16 7 11 Muu 89 12 3 5 Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga valdav enamik küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 52). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – tervelt 43 protsenti ei tea sellest midagi või ei oska öelda. Joonis 52. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad) kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik 2015/03 30 37 23 7 3 2014/11 34 39 20 5 2 SUHTLUSKEEL (03/2015) eesti 33 44 14 7 2 muu 24 22 43 6 5 Turu-uuringute AS 53 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 10 Riigikaitse alane teave See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe lisalehte Riigikaitse. 10.1 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli viiendikku küsitletutest. Eelmisel sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Võrreldes varasemate küsitlustega on toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele selle küsimuse põhjal veelgi valdavam: seda pidas 2014 sügisel ja peab ka nüüd märtsis kindlasti või arvatavasti vajalikuks 87 protsenti küsitletutest, seejuures 89 protsenti eesti- ja 81 protsenti venekeelsetest vastanutest. Joonis 60. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte 2015/03 46 41 3 8 2 2014/11 40 47 4 7 2 SUHTLUSKEEL (03/2015) eesti 51 38 3 7 1 muu 35 46 6 11 3 Turu-uuringute AS 54 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium 10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Kui kuni 2014. aasta märtsini uuriti Eesti Ekspressi lisalehe Riigikaitse.EE loetavust, siis alates 2014 novembrist esitati küsimus Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemise kohta. Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et sama suur hulk huvilisi, kui oli varem Riigikaitse.EE-l, on üles leidnud ka Postimehe lisalehe Riigikaitse. Kui Eesti Ekspressi vahel neli korda aastas ilmuvat lisalehte Riigikaitse.EE oli aastatel 2012 – 2013 lugenud 10-14% elanikest, kusjuures 2-3% luges lehte enamikel juhtudel ja 8-11% tegi seda mõnel korral, siis Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 18 protsenti küsitletutest, kellest 6 protsenti tegi seda enamasti ja 12 protsenti kord või paar. Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 24% ja 5%). Samuti on lugejaid keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (28%) ja meeste (22%) hulgas. Joonis 61. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad) jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015/03 6 12 81 1 2014/11 3 11 84 2 SUHTLUSKEEL Eesti 8 16 75 1 Muu 1 4 93 2 HARIDUS alg- või põhi 4 7 87 2 kesk, kesk-eri 4 10 84 2 kõrgem 10 18 71 1 SUGU mees 7 15 76 2 naine 4 10 85 1 Turu-uuringute AS 55 Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium LISAD 1 Vastuste koondtabelid 2 Sagedustabelid eestlaste vastustega 3 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega 4 Sagedustabelid Eesti kodanike vastustega Turu-uuringute AS 56