Avalik arvamus ja riigikaitse

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE Tellija: Kaitseministeerium Juhan Kivirähk November 2014 Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4 UURINGU TAUST .....................................................................................................................8 1 Valim ......................................................................................................... 8 2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9 3 Teostajad ................................................................................................. 11 UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12 2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 14 2.1 Üldine taust............................................................................................................. 14 2.2 Kaitsestruktuurid ..................................................................................................... 15 3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 17 3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis .................................................................................. 17 3.2 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 18 3.3 Ohud Eestile ............................................................................................................ 21 3.4 Julgeoleku tagatised ................................................................................................. 24 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 25 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 25 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 27 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 29 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 30 4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni? ........................................................... 31 5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 32 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 32 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 33 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 34 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 34 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 35 6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 36 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 36 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 41 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 42 6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 43 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 44 7 NATO ....................................................................................................... 46 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 46 7.2 NATO abi võimaliku ohu korral ................................................................................... 48 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 49 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 50 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 50 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 51 8.3 Afganistani operatsiooni kuvand................................................................................. 53 Turu-uuringute AS 2 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 9 Veteranipoliitika ...................................................................................... 54 10 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 55 10.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 55 10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 56 LISAD ....................................................................................................................................57 1 Lisa 1 – Vastuste tabeljaotused ............................................................... 57 Turu-uuringute AS 3 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium KOKKUVÕTE  Turu-uuringute AS viis 2014. aasta novembris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1219 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest. Tegemist oli juba kolmekümne kuuenda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringus, mis sai alguse 2000. aastal.  Eelmisest küsitlusest möödunud perioodi on ilmestanud sõjalise konflikti jätkumine Ukrainas ning seda saatev maruline propaganda Venemaa meedias. Selle mõju on selgelt näha eestivenelaste muutunud hoiakutes Eesti riigikaitse ja NATO rolli suhtes. Sama oluliseks hoiakuid mõjutavaks teguriks on olnud ka kevadel toimunud valitsuse vahetus, mis on parandanud Eesti poliitiliste institutsioonide usaldusväärsust. Tunda hakkab andma ka järgmisel kevadel toimuvate riigikogu valimiste lähenemine, milleks ettevalmistumisel on erakonnad valimisagendasse võtnud varasemast enam ka riigikaitsega seonduvaid teemasid.  Vastanute seas on võrdselt 28-29 protsenti nii neid, kes näevad Eesti elus muutusi paremusele, kui ka neid, kelle arvates elu on muutnud halvemaks. 38 protsendi küsitletute arvates on elu viimastel aastatel jäänud samaks.  Uuringus mõõdeti inimeste uhkustunnet selle üle, et nad elavad Eesti Vabariigis ning et Eesti kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse. Kui Eestis elamise üle tunneb sageli uhkust ja heameelt 45 protsenti kõigist küsitletutest ja veidi üle poole eestlastest, siis Euroopa Liidu ja NATO liikmeks oleku suhtes on emotsioonid tagasihoidlikumad: pidevalt või küllalt sageli tunnevad uhkust või heameelt vähem kui 40 protsenti küsitletutest. Kui lisada juurde need, kes tunnevad uhkust või heameelt üksnes mõnikord, siis saame nii Eesti kui ka Euroopa Liidu puhul tulemuseks valdavalt positiivse suhtumise, NATO-sse kuulumise üle aga ei tunne üle 50 protsendi venekeelsetest vastajatest kunagi uhkust ega heameelt.  Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus Päästeameti vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Päästeametile järgnevad pingereas Politsei- ja Piirivalveamet (84%), kaitsevägi (82%), Kaitseliit (74%), Euroopa Liit (69%), NATO (65%) ja Vabariigi President (62%). Vähem usaldavad inimesed peaministrit (56%), valitsust (54%) ja riigikogu (47). Eesti poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on pärast kevadel toimunud valitsuse vahetust oluliselt kasvanud.  66% Eesti elanikkonnast on arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. Vaid 8% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Hinnang maailma turvalisusele on kõige kriitilisem 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõjast alates.  Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana – võrdselt 26% on nii neid, kelle arvates turvalisus suureneb, kui ka neid, kelle arvates muutub olukord ebaturvalisemaks. Kui maailma olukorda nähakse kevadega võrreldes muutumas veelgi ebaturvalisemaks, siis Eesti osas on turvalisushinnang muutunud pisut positiivsemaks.  Peamiste ohtudena maailma julgeolekule tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks (kindlasti peab seda julgeolekuohuks 44% küsitletutest), Islamiriigi tegevust (43%) ja terrorivõrgustike tegevust (41%). Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad peamiste ohtudena esile veel organiseeritud kuritegevus, ülemaailmne majanduskriis, epideemiate levik ning rikaste ja vaeste riikide (arenenud riikide ja arengumaade) vastuolude süvenemine. Turu-uuringute AS 4 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium  Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kolme, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning 53% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Ülejäänud ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem vähetõenäoliseks. Siiski on ka ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust hakatud just eestlaste seas varasemast tõenäolisemaks hindama.  Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (63% nimetab seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (45%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (31%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks venekeelsed vastajad (61%; eestikeelsetest vastajatest 18%). Euroopa Liitu kuulumine, mis kevadel asus veel kolmandal positsioonil, on koos Balti riikide kaitsekoostööga langenud neljandale- viiendale positsioonile (24-25%). Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (78%; venekeelsetest 30%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (52%; venekeelsed 32%).  Pisut on langenud nii Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda kui ka poolehoid relvastatud vastupanu osutamisele riigi tasandil. See langus on tingitud venekeelsete vastajate suhtumise muutumisest. Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 83% eestlastest ja 70% venekeelsetest vastajatest, ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 60% eestlastest ja 45% venekeelsetest.  Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene: 7% püüaks enda hinnangul taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15% teeks seda tõenäoliselt. Kõige enam on lahkumiseks altid alla 40 aastased eestimaalased: 20-29 aastastest üle 40 protsendi. Eestlastest sooviks sõjalise konflikti korral riigist lahkuda 19%, venekeelsetest 30%. Võrreldes 2012. aastaga on venekeelsete elanike lahkumissoov siiski kahanenud (toona soovis lahkuda 42%).  Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 22% teaks, mida ta saaks teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (45%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (43%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (40%).  Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud on võrreldes eelmise küsitlusega paranenud: Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks üle poole küsitletutest (eestlastest 57%).  Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiavad peaaegu pooled (47%) elanikest, et kaitsekulutused tuleks säilitada praegusel tasemel. Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 29% ja vähendamist 15% elanikest. Kui eestlastest pooldab kaitsekulutuste tõstmist 37%, siis venekeelsete vastajate seas on sama suur kulutuste vähendamise pooldajate osakaal.  Kolmandik eestlastest ja seitsmendik venekeelsetest vastajatest oleks valmis ka omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.  Kui veel kevadel andis riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu 73% elanikkonnast, siis novembris oli see näitaja kahanenud 62 protsendile. Suurenenud on ei oska öelda vastanute osakaal. Seda võib põhjendada riigikaitselise debati hoogustumisega 2015. aasta riigikogu valimiste eel, mille käigus välja käidud riigikaitse arendamise ettepanekute suhtes ning ka laiapindse riigikaitse kontseptsiooni suhtes ei ole inimesed veel osanud seisukohta võtta.  Seekordses uuringus paluti anda hinnang ka Eesti riigipiiri kaitstusele, mille osas domineerivad negatiivsed hinnangud, eriti eestlaste seas (pigem halvaks või väga halvaks hindab piiri kaitstuse 53% kõigist küsitletutest ja 67% eestlastest). Turu-uuringute AS 5 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium  Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: koguni 94% peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 70% kindlasti vajalikuks. Kaks kolmandikku vastajatest (66%) arvab, et neile sobiva koormusega peaksid kaitseväeteenistuse läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.  Suurem osa inimestest (67%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 23% mõistab sellise käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30 aastastest suhtub sellesse mõistvalt üle 40 protsendi.  Alates 2013. aastast naistele antud võimalust vabatahtlikult ajateenistust läbida peab vajalikuks 42 protsenti ja mittevajalikuks 52 protsenti küsitletutest. Eestlaste seas on naiste ajateenistuse vajalikuks ja mittevajalikuks tunnistajaid võrdselt, venekeelsete seas hinnatakse naiste ajateenistust valdavalt mittevajalikuks. Neist, kes naiste ajateenistust vajalikuks peavad, leiab enamik, et naised võiksid ajateenistuse läbida eraldi programmi järgi.  84% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11%. 72 protsenti elanikest pooldab ka riigikaitse laiapõhjalist käsitlust, mis näeb riigikaitset mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühise ülesandena.  Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks, mida märgib kõige olulisema ülesandena 41% küsitletutest. Summeerides kolm olulisemat ülesannet, tõuseb aga esikohale hoopis päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral: 54% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest, sõjaline võimekus kogub kolme valiku kogusummas 51% toetust. Järgnevad kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (37%) ning osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (37%).  Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest kolm protsenti (5% meestest ja 2% naistest). Kui ülejäänutele tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 19%. Rõõmustaval kombel on liitumisvalmidus kõrgem just nooremate vastajate seas.  Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 2014. aasta sügisel 75% elanikkonnast. Võrreldes kevadega toimunud neljaprotsendiline langus tuleneb venekeelsete vastajate jahenenud suhtumisest NATO vastu. Venekeelsetest vastajatest pooldas NATOsse kuulumist vaid 37 protsenti, eestlastest 93%.  Usk sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, on pidevalt kasvanud. Novembrikuises küsitluses on sellisel arvamusel olijate osakaal kasvanud üle 50 protsendi, eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 63 protsenti.  Kindlustunde kasvule NATO toetuse osas on kaasa aidanud juba ette võetud sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 70% elanikkonnast (88% eestlastest) ning 69 protsenti (eestlastest 80%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud.  64% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on veelgi suurem (74%; venekeelsetest 43%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 65%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (55%).  Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt positiivne hoiak Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes (74% nõustub selle seisukohaga), aga samas on küllaltki palju ka neid, kes peavad Eesti kaitseväelaste elude ohtuseadmist välismissioonil lubamatuks (58%). Turu-uuringute AS 6 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium  Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (52%), Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis seostab veterane vaid 14 protsenti. Enamik (73%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist jüripäeval, 23. aprillil.  Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 87 protsenti küsitletutest. Riigikaitseõpetust peavad võrdselt vajalikuks nii eesti- , kui ka venekeelsed vastajad.  See, et riigikaitse teemaline lisaleht hakkas ilmuma Eesti Ekspressi asemel Postimehe vahel, ei ole selle lugejaskonda vähendanud: pea kõiki sel aastal ilmunud väljaandeid on lugenud 3%, ühte- kahte numbrit 11% küsitletutest. Turu-uuringute AS 7 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 4. - 30. novembril 2014. aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Kaitseministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:  Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;  Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;  Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;  Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;  Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;  Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;  Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;  Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;  Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest  Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides. Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning kommentaaridega, lisas on esitatud kasutatud ankeet ning tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes. 1 Valim Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1 113 355 inimest (ESA, 01.01.2013.a.). Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi. Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks. Turu-uuringute AS 8 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem. Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Tabel 1 Valimivea piirid Vastuse proportsioon 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2% 10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68% 20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14% 30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01% 40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34% 50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88% 60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54% 70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28% 80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07% Valimi suurus 90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89% 100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74% 110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62% 120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50% 130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41% 150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24% 200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94% 300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58% 500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23% 750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00% 1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87% 1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71% 2 Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati trükitud ankeedi alusel läbiviidavat personaalintervjuud, mis viidi läbi eesti ja vene keeles. Küsitlustöös osales 56 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1219 intervjuud. Vastanute sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1. Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Küsitlustöö tulemused Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 755 Kedagi pole kodus 3706 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 96 Keelduti kontaktist 543 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 1055 Muu mittetoimumise põhjus 155 Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 194 Kokkuvõte Kokku aadresse 7723 Korduvvisiite 1432 Korrektselt täidetud küsimustikke 1219 Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 17.0. Turu-uuringute AS 9 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1000 0 20 40 60 80 100 SUGU Mees 46 Naine 54 SUHTLUSKEEL Eesti 68 Muu 32 KODAKONDSUS Eesti 84 Venemaa 8 määratlemata 8 VANUS 15- 19 a. 6 20- 29 a. 16 30- 39 a. 17 40- 49 a. 17 50- 59 a. 19 60- 74 a. 15 75 ja rohkem 10 HARIDUS Alg- või põhiharidus 18 Kutse-, kesk- või keskeriharidus 59 Kõrgharidus 23 ELUKOHT linn 68 maa 32 SISSETULEK PERELIIKME KOHTA kuni 200 € 7 201-300 € 12 301-400 € 23 401-650 € 17 651+ € 13 ei soovi/ ei oska öelda 27 STAATUS Ettevõtja, juht, tippspetsialist 13 Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja 13 Oskustööline, operaator 24 Muu töötav 5 Õpilane, üliõpilane 7 Pensionär 26 Muu mittetöötav 11 REGIOON Tallinn 31 Põhja-Eesti 16 Ida-Virumaa 12 Lääne-Eesti 11 Kesk-Eesti 8 Lõuna-Eesti 22 Turu-uuringute AS 10 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 3 Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Marina Karpištšenko, Kristel Toom, Rutt Vihtla. Andmesisestuse koordineerimine: Asta Pajos Andmetöötlus ja tabelid: Tõnis Stamberg Tellija-poolne kontaktisik: Lauri Vahtre Kontaktandmed:  Üldtelefon: 585 29 700  E-post: [email protected]  Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee  Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn Uuringujuhi kontaktandmed:  Telefon: 5515200  E-post: [email protected] Turu-uuringute AS 11 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium UURINGU TULEMUSED 1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle Viimase kolme aasta jooksul läbi viidud küsitlustes on palutud vastajatel hinnata, kas ja kui sageli nad on tundnud uhkust Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse. Sel korral lisandusid küsimused selle kohta, kuidas on Eesti elu viimastel aastatel muutunud ning kas vastaja tunneb uhkust ja heameelt selle üle, et ta elab Eesti Vabariigis. Uuringu tegijad eeldavad, et positiivsete muudatuste nägemine ning heameel ja uhkus Eestis elamise üle on tegurid, mis mõjutavad positiivselt suhtumist ka riigi struktuuridesse ja kaitsepoliitikasse. Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad) Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 29 38 28 5 SUHTLUSKEEL Eesti 31 39 25 5 Muu 26 36 34 4 Küsitletute seas on võrdselt neid, kes tajuvad Eesti elus muutusi paremuse suunas ja neid, kes hindavad olukorda halvenenuks. Kõige suurem osa vastajatest leiab, et olukord on jäänud samaks. Eestikeelsete vastajate seas on võrreldes muukeelsetega rohkem neid, kes näevad muutusi paremusele, viimaste hulgas on tervelt kolmandik neid, kes näevad Eesti elu halvenevat. Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad) Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 16 29 5 44 6 SUHTLUSKEEL Eesti 20 32 3 42 3 Muu 9 22 9 47 13 Turu-uuringute AS 12 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Ka Eestis elamise üle heameele tundmine või uhke olemine diferentseerib vastajad kahte suurde rühma: need, kes tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli ning need, kes mõnikord. Väike grupp (6%) vastanutest ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt . Ka siin on selge erinevus eesti- ja muukeelsete vastajate seisukohtades. Eestikeelsetest vastajatest tunnevad uhkust ja heameelt enam kui pooled, muukeelsete hulgas on aga selgelt enam neid, kellele Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid mõnikord. Heameel ja uhkus Eestis elamise üle on märgatavalt suurem kui Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse. Võrreldes kevadega on eestimaalaste uhkusetunne Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise üle mõne protsendipunkti võrra tõusnud: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa Liitu kuulumise üle uhke olnud 34% ning NATO liikmesuse üle 36% elanikest (Joonis 4). Mitte kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 15% ja NATO puhul 22% inimestest. Küllap on Euroopa Liidu kohta antud vastuste juures mõju avaldanud kevadel aset leidnud Europarlamendi valimised, mis Euroopa Liidu tavalisest enam kodanike teadvusesse tõstis. NATO-sse kuulumise olulisus on aga Eesti inimestele veelgi enam selgeks saanud praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras, kus allianssi kuulumine lubab meil vaatamata idanaabri musklinäitamisele end turvaliselt tunda. Joonis 4. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad) Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi 0% 20% 40% 60% 80% 100% Tundnud uhkust, et 2014/11 11 23 7 45 15 Eesti kuulub Euroopa 2014/03 5 24 3 46 22 Liitu 2013/10 8 20 4 43 25 2013/03 4 19 4 47 25 2012/10 4 15 5 48 27 2012/03 4 15 4 48 29 SUHTLUSKEEL Eesti 13 28 5 46 8 Muu 6 14 10 41 29 Tundnud uhkust, et Eesti on NATO liige 2014/11 14 22 8 35 22 2014/03 7 23 4 37 28 2013/10 7 18 7 38 30 2013/03 6 19 7 36 33 2012/10 6 16 8 36 34 2012/03 6 18 6 36 34 SUHTLUSKEEL Eesti 18 29 6 40 7 Muu 4 6 15 22 53 Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse siiski üsna olulised erinevused. Eriti suured on erinevused NATO liikmeks oleku hindamise puhul: selle üle tunnevad uhkust ja heameelt 47% eestikeelsetest ja vaid 10% muukeelsetest Eesti elanikest. Koguni 53% muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on NATO liige. Eestikeelsetest vastajatest arvab nii vaid 7%. Turu-uuringute AS 13 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 2 Institutsioonide usaldusväärsus Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana või toetajana. 2.1 Üldine taust Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam Päästeteenistust – seda usaldab 95% Eesti elanikkonnast (Joonis 5). Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad) 100 80 60 40 20 0 -20 -40 -60 Saldo Päästeamet 95 -3 92 Politsei ja piirivalve -14 70 84 Kaitsevägi 82 -13 69 Kaitseliit 74 -10 64 Euroopa Liit -23 46 69 NATO -25 40 65 President 62 -31 31 Täielikult/pigem Peaminister -35 21 56 usaldab Valitsus -40 Üldse/pigem ei 54 14 usalda Riigikogu -44 47 3 Institutsioonide usaldamise pingereas on kaitsevägi Päästeameti ning Politsei- ja piirivalveameti järel kolmandal kohal, talle järgneb kohe Kaitseliit. NATO ja Euroopa Liidu usaldusväärsus on võrreldes kevadise küsitlusega kasvanud ning neid peetakse usaldusväärsemaks kui Eesti enda poliitilisi institutsioone. Ehkki usalduse pingerea lõpus on endiselt valitsus ja riigikogu, on nende usaldatavus kevadega võrreldes veidi tõusnud. Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte- eestlastel (Joonis 6). Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 80%, muukeelsetest 30%), Kaitseliidu (89% vs 42%), presidendi (74% vs 35%), peaministri (67% vs 32%) ning kaitseväe (93% vs 58) puhul. Turu-uuringute AS 14 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) 0 20 40 60 80 100 98 Päästeamet 93 93 Kaitsevägi 58 89 Kaitseliit 42 85 Politsei ja piirivalve 82 80 NATO 30 76 Euroopa Liit 52 President 74 Eestlased 35 67 Peaminister 32 Mitte-eestlased 60 Valitsus 39 51 Riigikogu 40 2.2 Kaitsestruktuurid Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga teisel kohal, usaldas 2014. aasta novembris 82% Eesti elanikest (Joonis 7). Nagu eelnevatelgi aastatel, püsib eestikeelse elanikkonna seas usaldusmäär märksa kõrgemal kui muukeelsete hulgas – kaitseväge usaldab täielikult või pigem usaldab 93% eestlastest ja 58% mitte- eestlastest. Kui alates 2013. aasta kevadest on kaitseväe usaldajate osakaal eesti emakeelega vastajate seas püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel, siis venekeelsete vastajate hulgas on alates sellest kevadest näha langustrendi. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonflikti taustal Venemaa massimeediast lähtuv info, mis kritiseerides kogu NATO-t mõjutab kahtlemata ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Kaitseliit on tõusnud usaldusväärsemate institutsioonide seas tõusnud kohe kaitseväe järele – Kaitseliitu usaldas 2014. aasta novembris 74% Eesti elanikest (Joonis 8) – selline usaldusväärsuse tase on saavutatud ja seda hoitud alates 2013. aasta kevadest. Usaldusväärsusele antud hinnangud on eestlaste seas järjekindlalt kõrgemad kui muukeelsel elanikkonnal: käesolevas uuringus usaldab Kaitseliitu 89% eestlastest (usaldus on 4 protsendi võrra tõusnud), muukeelse elanikkonna seas on sama näitaja 42% (võrreldes kevadega 4 protsendi võrra madalam). Sarnaselt kaitseväega on ka Kaitseliidu usaldustrend muukeelse elanikkonna seas olnud sel aastal langev. Põhjustena võib oletada sama, mida märkisime eelnevalt kaitseväe puhul. Turu-uuringute AS 15 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2014; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 91 90 90 91 92 93 91 90 90 92 85 84 85 84 87 89 88 87 88 86 84 82 84 80 79 81 79 81 80 73 74 74 84 82 84 83 82 67 79 80 78 79 81 81 81 80 83 83 79 64 74 75 75 74 76 74 75 76 76 75 58 56 71 73 73 60 53 68 67 68 67 64 65 66 61 60 60 62 62 62 60 62 58 59 58 60 59 58 58 54 55 56 52 53 52 50 53 40 49 49 48 49 48 45 39 40 40 35 20 0 10/2004 03/2013 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 10/2013 03/2014 11/2014 Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2014; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad) KÕIK Eestlased Mitte-eestlased 100 89 84 85 85 85 80 82 82 79 77 77 79 77 79 75 76 80 74 74 68 67 66 67 67 66 64 64 66 64 65 74 75 73 74 55 71 60 54 68 68 68 68 67 69 50 65 66 65 64 64 64 48 62 57 58 58 56 59 56 58 59 57 39 41 39 53 54 51 40 48 47 46 48 46 45 45 43 42 42 43 42 40 40 41 42 42 39 37 38 36 38 38 35 36 30 32 31 34 33 33 34 20 25 27 23 22 22 23 20 0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 16 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 3 Julgeolek ning ohud Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate jooksul Eestis tõenäoliseks ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut. 3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis 2014. aasta novembris oli kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus (Joonis 9). Vaid 8% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Sama pessimistlikult on julgeolekuolukorda maailmas hinnatud veel ainult 2008. aasta augustis, pärast Venemaa-Gruusia sõjalist konflikti (Joonis 10). Eesti olukorda tajutakse mõnevõrra positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna: 26 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, sama palju on neid, kes kardavad, et tingimused muutuvad ebaturvalisemaks. 35 protsenti vastajaist ei prognoosi Eesti turvalisuses eeloleval aastakümnel suuremaid muudatusi. Võrreldes eelmise küsitlusega on kasvanud nende vastajate osakaal, kes ei oska oma hinnangut anda. Joonis 9. Olukord maailmas ja Eestis eeloleval aastakümnel*, 2011-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) 0% 20% 40% 60% 80% 100% Olukord maailmas 2014/11 8 20 66 6 2014/03 10 26 62 3 2013/10 15 32 50 3 2013/03 15 35 46 3 2012/10 12 29 56 4 2012/03 13 26 57 3 2011/10 14 30 49 8 Olukord Eestis 2014/11 26 35 26 13 2014/03 20 40 34 6 2013/10 23 44 28 5 2013/03 27 42 28 4 2012/10 22 41 30 7 2012/03 23 38 34 5 2011/10 24 35 29 13 Olukord muutub turvalisemaks Olukord ei muutu Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord Ei oska öelda * Maailma ja Eesti olukorra kohta küsiti erinevas sõnastuses: - Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus? - Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates [enne 2011/10: konfliktiohtlikumates] tingimustes? Turu-uuringute AS 17 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Kui eestikeelsete vastajate seas on Eesti olukorda optimistlikult ja pessimistlikult hindavate vastajate osakaal võrdselt 28 protsenti, siis muukeelsete vastajate seas on nende kahe grupi osakaal võrdselt 22%. Erinevus tuleneb peamiselt asjaolust, et muukeelsete vastajate seas on rohkem neid, kes eeldavad olukorra samaks jäämist või kes ei oska oma hinnangut anda. Keskmisest positiivsemalt hindavad Eesti olukorda kümne aasta perspektiivis kõrgema haridusega ja keskmisest suurema sissetulekuga vastajad. Maailma olukorda hinnates on aga eestikeelsed vastajad muukeelsetest selgelt pessimistlikumad: 72 protsenti eestikeelsest elanikkonnast usub, et maailmas suureneb eeloleval aastakümnel sõjaliste konfliktide oht, samas muukeelsete elanike seas on vastav näitaja 55%. Võrreldes eelmise küsitlusega on ohutunne mõlemas vastajate grupis kasvanud, kui selle tajumise tase on aga jäänud erinevaks. 24% muukeelsest elanikkonnast usub, et olukord ei muutu ja 11% loodavad pööret paremusele (eestikeelsetest vastavalt 19% ja 6%) Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) 100 Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht 80 65 66 63 62 56 56 57 56 60 53 51 49 50 50 48 48 49 50 47 47 45 44 44 46 43 41 43 44 43 40 41 40 40 34 25 25 18 20 18 15 13 17 17 15 15 14 13 12 15 15 20 12 14 13 12 13 12 12 14 12 15 11 11 14 10 8 23 7 9 0 01/2000 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 3.2 Ohud maailma julgeolekule Palusime käesolevas küsitluses vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas erinevad tänasel päeval aktuaalsed tegurid. Sarnast küsimust on esitatud ka varem (kõige esimeses küsitluses 2000. aasta jaanuaris ning 2009. aasta juunis). Kuna aga erinevatel aegadel on olnud aktuaalsed julgeolekuohud erinevad, siis otseselt võrreldavaid kategooriaid ei olnud võimalik hindamiseks esitada. Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks (seda peab kindlasti julgeolekuohuks 44% küsitletutest), Islamiriigi tegevust (43%) ja terrorivõrgustike tegevust (41%). Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad peamiste ohtudena esile veel ka organiseeritud kuritegevus, ülemaailmne majanduskriis, epideemiate levik ning rikaste ja vaeste riikide (arenenud riikide ja arengumaade) vastuolude süvenemine (Joonis 11). Turu-uuringute AS 18 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2014 (%; N = kõik vastajad) see kindlasti mõningal määral see kindlasti mitte ei oska öelda Venemaa tegevus oma mõjuvõimu 44 26 25 5 taastamiseks Isamiriigi tegevus 43 37 10 10 Terrorivõrgustike tegevus 41 42 9 8 Ülemaailmne majanduskriis 36 46 12 6 Organiseeritud kuritegevus 31 52 12 5 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 28 40 21 11 Loodusressursside ammendumine 27 52 15 6 Epideemiate levik 26 49 19 6 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 24 49 16 11 Hiina majandusliku ja sõjalise 22 44 20 14 võimsuse kasv Globaalsed kliimamuutused 19 51 22 8 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2009. aasta juunis hinnati sama skaala alusel kuid erinevate ohtude seast valides olukorda järgmiselt (Joonis 12): Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2009 (%; N = kõik vastajad) See kindlasti Mõningal määral ka see See kindlasti mitte Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% Massihävitusrelvade levik 45 35 13 7 Ülemaailmne majanduskriis 45 40 10 5 Organiseeritud kuritegevus, narkokaubandus 43 42 11 3 Rahvusvaheliste terroristlike organisatsioonide tegevus 37 48 10 5 Islamiriikide vastuolud lääneriikidega 33 47 11 8 Loodusressursside ammendumine 31 46 15 8 Venemaa tegevus oma mõjuvõimu suurendamiseks 30 35 28 7 maailmas Suured looduskatastroofid 28 44 20 8 Rikaste ja vaeste riikide erinevuste süvenemine 22 48 21 9 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 22 44 25 9 Hiina tegevus oma mõjuvõimu suurendamiseks 16 41 26 18 maailmas Maaväliste tsivilisatsioonide rünnak 4 11 67 19 Turu-uuringute AS 19 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Andmete võrdlemisel näeme, et endiselt peetakse peamisteks ohtudeks ülemaailmset majanduskriisi, organiseeritud kuritegevust ja terrorismi, sõjakaid islamiliikumisi. Kasvanud on aga ohu tajumine konkreetsete riikide – eelkõige Venemaa – poolt, ehkki ohtu tajutakse ka Hiina tugevnemisest. Venemaa suhteliselt tagasihoidlik koht tänavu mõõdetud ohtude pingereas tuleneb sellest, et venekeelsed vastajad Venemaa tegevuses erilist ohtu ei taju. Eestlaste jaoks on Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks endise NSV Liidu territooriumil selgelt ohuks number üks: seda peab kindlasti probleemiks 62% eestlastest. Seda arvamust jagab aga vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest. Viimastest peab Venemaa tegevust mõningal määral probleemiks 20%, kuid tervelt kaks kolmandikku ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule. Ülejäänud ohtude puhul on erinevused eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes väiksemad, väljendudes vaid ohuhinnangute erinevas intensiivsuses (Joonis 13). Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2014, vastused „see kindlasti“ (%; eesti ja muukeelsete võrdlus) muukeelsed eestikeelsed Venemaa tegevus oma mõjuvõimu 6 taastamiseks 62 Isamiriigi tegevus 35 46 Terrorivõrgustike tegevus 42 41 Ülemaailmne majanduskriis 35 36 Organiseeritud kuritegevus 30 31 USA majanduslik ja sõjaline võimsus 36 24 Loodusressursside ammendumine 33 25 Epideemiate levik 30 24 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 23 24 Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse 16 kasv 25 Globaalsed kliimamuutused 27 16 0 10 20 30 40 50 60 70 Kui terrorismi ja kuritegevust ning maailma majanduskriisi puudutava osas on eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine sarnane, siis teemadel, mis nõuavad välispoliitilist seisukohavõttu, on arvamused erinevad. Muukeelsete vastajate jaoks on seevastu olulisemad need ohud, mis on tingitud klimaatilistest ja looduslikest teguritest. Tõenäoliselt võib selles näha erinevas inforuumis elamise mõju – ehk siis neid riske, millest meediakanalites kõige sagedamini räägitakse, peetakse ka oluliseks. Turu-uuringute AS 20 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 3.3 Ohud Eestile Kui maailma turvalisust ja julgeolekut ohustavaid tegureid on monitooringuga mõõdetud nüüdseks vaid kolmel korral, on Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosust palutud hinnata igas küsitluses. Vastajaile esitatakse 12 erinevat võimalikku ohtu ning palutakse hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 14). On kolm ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning 53% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Ülejäänud ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem vähetõenäoliseks. Massilisi tänavarahutusi peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 30%, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel 29% ja Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 21%. Kõigi nimetatud ohtude realiseerumise tõenäoliseks pidajate osakaal on võrreldes kevadega kahanenud. Vähe on ka neid, kes peavad tõenäoliseks rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis (39%), ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut (vastavalt 33% ja 29%), terroriakti (27%), Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust (26%) või tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas (23%). Siiski on kõigi nimetatud ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal võrreldes kevadel toimunud küsitlusega kasvanud. Turu-uuringute AS 21 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2012- 2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 20% 40% 60% 80% 100% Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike 2014/11 28 44 6 16 6 infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) 2014/03 24 51 2 19 4 2013/10 15 50 3 25 7 2012/10 19 52 4 20 6 Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või 2014/11 23 42 6 23 6 majanduse mõjutamiseks oma huvides 2014/03 19 45 2 29 5 2013/10 15 39 4 33 8 2012/10 17 43 4 29 8 Ulatuslik merereostus 2014/11 8 45 4 36 7 2014/03 10 44 2 38 7 2013/10 11 49 2 33 6 2012/10 10 47 3 33 7 Massilised tänavarahutused 2014/11 3 27 4 51 15 2014/03 5 29 1 52 13 2013/10 6 24 2 53 17 2012/10 7 31 2 47 12 Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad 2014/11 6 23 4 49 18 kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel 2014/03 4 28 1 50 16 2013/10 5 25 2 47 20 2012/10 8 26 2 47 16 2014/11 6 15 6 48 25 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 2014/03 8 23 3 51 16 2013/10 7 24 3 52 14 2012/10 10 30 5 44 11 2014/11 9 30 10 36 15 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis 2014/03 6 24 3 47 19 2013/10 9 32 4 42 13 2012/10 8 31 4 43 14 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne 2014/11 6 27 6 41 20 välisriigi poolt 2014/03 5 22 2 51 20 2013/10 1 9 2 54 33 2012/10 1 11 3 54 31 Piiratud sõjaline rünnak mõne 2014/11 4 25 9 43 19 strateegilise objekti vastu 2014/03 2 23 4 52 19 2013/10 1 12 4 55 28 2012/10 1 12 5 52 30 Terroriakt 2014/11 4 23 5 55 13 2014/03 4 20 2 60 15 2013/10 4 19 2 56 18 2012/10 3 22 3 58 14 Eestit läbiva naftarongi või 2014/11 1 25 7 53 14 kütuseterminali plahvatus 2014/03 2 20 2 58 17 2013/10 4 23 3 51 18 2012/10 4 24 4 54 14 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas 2014/11 3 20 7 50 20 aatomielektrijaamas 2014/03 3 18 3 56 20 2013/10 3 22 4 51 20 2012/10 2 21 5 54 18 Turu-uuringute AS 22 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad olulised erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes (Joonis 15). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Erandiks on vaid Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemine, mida muukeelsetest peab väga või küllaltki tõenäoliseks 27%, eestlasest vaid 17%. Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 84% ja 46%), välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (72% vs 51%), ulatuslikku sõjalist rünnakut (41% ja 18%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (36% ja 13%) ning rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (44% ja 30%). Joonis 15. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks 0% 20% 40% 60% 80% 100% Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike Eesti 34 50 5 8 3 infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud Muu 15 31 11 31 12 jms) Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või Eesti 25 47 5 20 3 majanduse mõjutamiseks oma Muu 20 31 7 29 13 huvides Eesti 13 40 5 34 8 Ulatuslik merereostus Muu 5 47 5 37 6 Massilised tänavarahutused Eesti 2 27 4 52 14 Muu 4 28 4 47 17 Rahvuslikel või usulistel motiividel Eesti 5 24 4 50 17 toimuvad kokkupõrked elanikkonna Muu 7 22 4 47 20 rühmade vahel Eesti 5 12 6 50 26 Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Muu 6 21 8 42 23 Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Eesti 11 33 9 34 13 Muu 6 24 11 39 20 Ulatuslik sõjaline rünnak mõne Eesti 8 33 5 42 12 välisriigi poolt Muu 3 15 4 41 37 Piiratud sõjaline rünnak mõne Eesti 4 32 8 43 13 strateegilise objekti vastu Muu 3 10 11 45 31 Eesti 5 26 3 57 9 Terroriakt Muu 4 18 6 50 22 Eestit läbiva naftarongi või Eesti 1 28 6 55 10 kütuseterminali plahvatus Muu 2 18 6 50 24 Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas Eesti 23 5 52 17 aatomielektrijaamas Muu 3 14 9 46 28 Turu-uuringute AS 23 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 3.4 Julgeoleku tagatised Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt varasemate uuringulainetega esikohal riigi NATO-sse kuulumine – seda nimetab ühe olulise tegurina kaks kolmandikku vastajaist, eelkõige eestlased (Joonis 16). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 45% eestimaalastest. Seega on eestikeelsete vastajate poolt omaks võetud meie riigikaitsekorralduse kaks alustala: tuginemine NATO kollektiivkaitsele ja iseseisva kaitsevõime tagamine. Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted Venemaaga (31%). Mõlemalt keelegrupilt saavad enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane koostöö (25%) ja Euroopa Liitu kuulumine (24%). Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) 0 15 30 45 60 75 90 63 Kuulumine NATO-sse 78 30 45 Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine 52 32 31 Koostöö ja head suhted Venemaaga 17 61 25 Balti riikide kaitsealane koostöö 24 26 24 Kuulumine Euroopa Liitu 22 27 Koostöö ja head suhted Ameerika 22 29 Ühendriikidega 8 19 Kaitsealane koostöö Põhjamaadega 20 18 14 Kuulumine OSCE-sse 11 22 11 KÕIK Kuulumine ÜRO-sse 8 Eestlased 19 Mitte-eestlased Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel 9 10 operatsioonidel 5 Ei oska öelda 3 Nagu nägime juba institutsioonide usaldusväärsuse juures, on võrreldes kevadega vähenenud venekeelsete vastajate usaldus NATO vastu, mis leiab väljenduse ka julgeolekutagatiste hindamisel (kevadel pidas NATOt oluliseks julgeolekutagatiseks 41%, seekord vaid 30% muukeelsetest). Seevastu on kasvanud nende osakaal, kes näevad julgeolekutagatist heade suhete arendamises Venemaaga (kevadel 53%, seekord 61% muukeelsetest). Turu-uuringute AS 24 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 4 Eesti elanikkonna kaitsetahe Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas võimaliku kallaletungi korral Eestit kaitsta. 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 43% ja tõenäoliselt vajalikuks 38% Eesti elanikest (Joonis 17). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist 79%, mittevajalikuks peab seda aga 11% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu mõnevõrra enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalik 45% eesti- ja 33% muukeelsete elanike arvates. Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 41 38 10 7 4 SUHTLUSKEEL Eesti 45 38 7 7 3 Muu 33 37 16 7 7 Kui eestlaste suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse on võrreldes kevadega püsinud samal tasemel, siis venekeelsete vastajate puhul on kasvanud „ei oska öelda“ vastanute osakaal ning selle võrra on vähemaks jäänud ka vastupanu vajalikkuse toetajaid (märtsis oli selliseid vastajaid 82%, nüüd 70%) (Joonis 18). Seetõttu on pisut langenud ka relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate inimeste üldine osakaal. Samas on aga vähemaks jäänud ka neid, kes vastupanu osutamist vajalikuks ei pea – suurenenud on ei oska öelda vastanute osakaal (Joonis 19). Turu-uuringute AS 25 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2014* (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 100 81 82 83 80 79 79 80 79 80 83 79 77 77 75 80 73 74 69 78 80 80 83 77 73 71 60 69 70 68 68 70 70 66 63 62 63 40 20 0 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 * Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? Joonis 19. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000- 2014 võrdlus* (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu 100 78 77 78 77 77 78 79 79 82 79 80 73 71 74 74 73 73 69 69 71 68 66 68 67 66 69 69 64 65 64 64 64 66 59 61 59 60 56 40 29 30 31 26 25 24 22 24 23 23 23 23 24 24 25 24 24 24 22 19 20 19 19 17 17 16 12 17 15 14 17 18 17 17 15 20 11 0 02/2003 06/2003 10/2013 03/2014 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 11/2014 * Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? Turu-uuringute AS 26 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 79%, siis ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 56% elanikkonnast (Joonis 20). 26 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 30 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 15% ja tõenäoliselt 20%. Selles küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 60%, siis mitte-eestlastest vaid 45%. Kaitsevalmiduse puudumist ei tasu siiski samastada patriotismi puudumisega. Riigikaitses osalemist on traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul. Seda, kui teadlikud on inimesed oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda, vaatleme käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.) Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 26 30 9 20 15 SUHTLUSKEEL Eesti 29 31 8 20 12 Muu 18 27 13 20 22 SUGU Mees 37 33 7 15 8 Naine 16 28 11 24 21 Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest mõnevõrra positiivsema pildi – ehkki vene emakeelega meessoost kodanike valmisolekus on toimunud tähelepanuväärne langus. Tabel 3 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost vastajate vanusegruppides SUHTLUSKEEL 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 75+ Eesti 78% 71% 84% 87% 78% 69% 43% Muu 48% 57% 59% 71% 48% 38% 19% Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega, aga pärast Pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Viimasel paaril aastal hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases küsitluses on see taas langenud mittekodanikega samale tasemele (45%). Seejuures on huvitav märkida, et mittekodanike, eelkõige määratlemata kodakondsusega muukeelsete vastajate kaitsetahe on kevadega võrreldes kasvanud. Turu-uuringute AS 27 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad) 100 Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud 80 73 74 73 74 74 70 71 71 70 71 70 71 70 67 67 68 67 69 69 69 69 68 67 64 64 66 66 64 65 63 66 62 62 60 61 61 71 70 65 64 63 64 63 60 59 66 58 57 64 65 60 57 66 63 63 63 53 52 54 51 61 59 61 59 60 53 54 52 51 55 54 54 57 58 59 56 48 56 46 45 40 52 50 51 51 52 52 52 43 49 49 40 46 39 40 45 43 44 44 43 41 44 42 39 38 36 35 38 36 33 20 0 03/2002 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 28 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest: 7% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15 teeks seda tõenäoliselt (Joonis 22). Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 70 protsenti elanikest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised ning nooremad (kuni 40 aastased) inimesed. Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid kümne protsendi võrra rohkem kui eestlaste hulgas. Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 7 15 8 30 40 eesti 6 13 5 33 43 muu 9 21 13 24 33 VANUS 15-19 a. 8 26 15 21 30 20-29 a. 14 28 14 29 15 30-39 a. 13 20 10 30 27 40-49 a. 9 13 5 41 32 50-59 a. 3 14 7 36 40 60-74 a. 2 6 4 27 61 SUGU mehed 6 12 6 34 42 naised 8 19 8 27 38 Viimaste aastate lõikes on Eestis lahkuda soovijate osakaal püsinud suhteliselt stabiilsena. Nende vastajate osakaal, kes Eestist kindlasti ei lahkuks on aga kasvanud (40%) (Joonis 23). Joonis 23. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 7 15 8 30 40 2014/03 6 14 6 44 30 2013/10 6 18 5 39 31 2013/03 9 15 7 37 32 2012/10 9 18 8 38 28 2012/03 7 17 4 41 31 2011/10 6 18 11 35 30 2011/08 7 17 8 32 37 Turu-uuringute AS 29 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi tõusu 2011. aastast alates, mis 2013. aastast on hakanud mõnevõrra kahanema. Lahkuda soovivate eestlaste osakaal on olnud viimastel aastatel küllaltki stabiilne (Joonis 24). Joonis 24. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad) 100 Eestlased Mitte-eestlased 80 60 42 36 38 37 40 33 30 30 27 27 22 25 23 24 24 25 24 24 21 23 24 26 25 19 18 21 18 21 19 20 22 14 15 16 16 13 16 20 20 21 18 19 20 19 21 19 17 16 16 15 14 17 16 12 13 13 15 12 12 15 11 11 10 15 13 13 13 15 15 13 13 13 10 12 0 12/2006 10/2012 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida teha juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid 22% teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 74% aga ei ole sellest informeeritud (32% kindlasti ei tea ja 42% pigem ei tea, mida teha) (Joonis 25). Joonis 25. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad) Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 7 15 4 42 32 2014/03 6 18 2 48 27 2013/10 5 17 3 45 30 2013/03 4 16 2 47 31 2012/10 3 13 3 48 33 2012/03 4 16 3 47 31 2011/10 4 15 6 42 33 SUHTLUSKEEL Eesti 6 17 3 44 30 Muu 7 10 6 39 38 SUGU Mees 10 21 3 42 24 Naine 4 10 4 43 39 Turu-uuringute AS 30 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Ehkki mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (31% vs 14%), mida võib selgitada suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit) ning eestlased on mõnevõrra paremini informeeritud kui muukeelsed vastajad (23% vs 17%), võib informeerituse taset pidada ikkagi äärmiselt madalaks. Ka vastajate haridustase ei mõjuta informeerituse taset: kõrgharidusega vastajatest peab end piisavalt või üldjoontes informeerituks vaid 19 protsenti. Laiapindse riigikaitse rakendamisele esitab selline olukord kahtlemata tõsise väljakutse. 4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni? Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, lülitasime uuringusse küsimuse selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaltungi korral (Joonis 26). Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat. Joonis 26. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni? (%; N = kõik vastajad) naised mehed KÕIK Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud 49 39 lahingutegevuse piirkonda 45 45 Kuidas teavitatakse avalikkust 40 43 Kuidas korraldatakse evakueerimist 44 36 lahingutegevuse eest 40 Kuidas lahendada esmatasandi olme ja 36 23 majapidamisega seotud probleeme 30 22 Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni 31 26 Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe 16 25 toetamisse 20 15 Millised on Teie kohustused riigikaitses 26 20 Kuidas ja millised avalikud teenused on 19 14 kättesaadavad 17 Millised on Teie riigikaitse alased kohustused 12 16 põhitöökohas 14 0 10 20 30 40 50 60 Kõige olulisemateks teemadeks, mille kohta rohkem informatsiooni soovitakse, seostuvad tsiviilisikute informeerimise ja evakueerimisega: kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda, kuidas teavitatakse avalikkust, kuidas korraldatakse evakueerimist. Ühtlasi on need teemad ka keskmiselt olulisemad naissoost vastajate jaoks. Ehkki ka meestel on nimetatud teemad esiplaanil, on neil keskmisega võrreldes olulisem ka see, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses. Turu-uuringute AS 31 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 5 Eesti kaitsevõime Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi tegevusega riigikaitse arendamisel, samuti suhtumist riigikaitse uude arengukavasse. 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele Vastajail paluti hinnata, kas nende arvates oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Võrreldes varasemate uuringutega on mõnevõrra kasvanud nende vastajate osakaal, kes leiab, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik – niiviisi arvab 51 protsenti küsitletutest. Oluliselt on vähenenud nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks – kui kevadel oli nende osakaal 46%, siis nüüdseks on see langenud 32 protsendile. Kasvanud on ei oska öelda vastanute osakaal (Joonis 27). Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta) 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 12 39 17 25 7 2014/03 9 38 7 37 9 2013/10 11 36 9 37 7 2013/03 9 41 7 34 9 2012/10 8 37 9 35 12 2012/03 9 37 8 36 10 2011/10 9 35 14 34 10 SUHTLUSKEEL Eesti 13 44 14 24 5 Muu 11 27 23 28 11 Võimalik, et kaitsevõime suhtes skeptiliste seisukohtade vähenemisele on kaasa aidanud liitlasvägede reaalne kohalolu Eestis. On ju varasematel aastatel avalikkuses tihti spekuleeritud ka võimalusega, et kallaletungi ohu korral liitlased Eestile appi ei tulegi. Turu-uuringute AS 32 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab pea pool elanikkonnast (47%), et kaitsekulutused tuleks säilitada praegusel tasemel (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 29% ja vähendamist 15% elanikest. Võrreldes kevadega on suhtumine kaitsekulutuste suurusesse jäänud samaks. Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2000-2014 võrdlus* (%; N = kõik vastajad) Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada 100% 8 10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 6 9 7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5 8 10 10 9 8 8 7 10 9 9 9 11 9 10 12 11 12 12 10 6 11 10 7 10 10 12 8 9 10 12 15 80% 8 8 11 9 10 13 9 10 16 7 9 14 12 16 15 14 10 10 10 9 19 19 13 18 8 10 23 60% 37 43 27 44 44 46 44 45 40 39 45 38 35 37 36 44 45 45 50 53 45 51 48 47 47 31 34 47 45 48 28 52 48 35 45 44 40% 34 35 28 20% 27 27 27 33 30 26 19 27 24 29 26 29 30 25 25 25 23 26 27 27 25 22 21 22 22 23 15 21 17 18 18 20 15 9 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 0% 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 03/2014 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 11/2014 * Alates 2011/10 on küsimuse sõnastus muudetud. Viimastes uuringulainetes küsiti „Milline on Teie seisukoht Eesti kaitsekulutuste mahu kohta? Kas kaitsekulutusi tuleks...?“, varem aga „Milline on Teie seisukoht Eesti riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste kohta? Kas riigikaitsekulutusi tuleks...?“ Eestlaste seas on enam kaitsekulutuste tõstmist ning muukeelsete elanike hulgas rohkem kulutuste kärpimist pooldavad vastajad (Joonis 29). 2014. aasta novembris oli 37% eesti- ja 11% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 5% eesti- ja 37% muukeelsetest vastajatest. Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2014* (%; N = kõik vastajad) 100 Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased 80 Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased 60 47 49 41 47 42 52 40 45 37 40 30 33 42 33 29 39 29 37 23 35 36 35 28 35 24 28 35 31 23 32 24 11 11 20 19 20 20 11 13 27 11 10 7 9 15 19 12 11 15 15 13 9 18 15 15 10 4 17 4 11 9 7 6 9 9 9 5 0 4 4 7 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 33 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse Paremini kui leppimine riigieelarvest tehtavate eraldistega riigikaitsesse näitab inimeste suhtumist riigikaitse tugevdamise vajadusse nende valmisolek teha ka omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Selliseks sammuks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti (Joonis 30). Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama kolmandik, siis muukeelsetest vaid seitsmendik. Mõistagi on selline valmisolek seotud ka vastaja rahaliste võimalustega. Kui üle 650 eurose keskmise sissetulekuga ühe leibkonna liikme kohta oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 39 protsenti vastanutest, siis kuni 200 eurose sissetulekuga vaid 17 protsenti. Joonis 30. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah Ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 25% 50% 75% 100% KÕIK 6 22 10 29 34 SUHTLUSKEEL Eesti 6 27 10 32 25 Muu 5 11 9 21 54 5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel Veel kevadel andis 73% elanikest riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu (Joonis 31). Novembrikuises uuringus oli selliste vastajate osakaal kahanenud 62 protsendile. Seejuures ei olnud negatiivsete hinnangute osakaal kasvanud (märtsis 17%, nüüd 15%), küll aga oli suurenenud hinnangu andmisest hoidunud vastajate hulk. Ei oska öelda vastanute osakaal on kasvanud samale tasemele, kus see oli 2011. aasta sügisel. Nagu ka muudes riigikaitse alastes hinnangutes, hindavad eestikeelsed elanikud riigikaitse arendamise alast tegevust kõrgemalt kui mitte-eestlased (vastavalt 68% ja 46% peab riigikaitse arendamist heaks). Muukeelsete elanike seas on eriti oluliselt kasvanud ei oska öelda vastanute osakaal (37%). Toimunud muutusi hinnangutes võib põhjendada riigikaitselise debati hoogustumisega 2015. aasta riigikogu valimiste eel. Üha enam räägitakse laiapindsest riigikaitsest, mille kohta laiemal avalikkusel puudub veel piisav informatsioon. Peaministri partei on kahe endise kaitseväe juhataja eestvedamisel algatanud ulatuslike uuenduste paketi kaitseväeteenistuse ümberkorraldamiseks, mille kohta samuti on avalikul arvamusel veel raske seisukohta võtta. Kokkuvõtvalt: avalikkus saab aru, et mingeid muudatusi on oodata, kuid neid hinnata on veel raske, sellest ka suurem ebakindlus hinnangute andmisel. Turu-uuringute AS 34 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 31. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad) Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 7 55 23 13 2 2014/03 7 66 10 15 2 2013/10 8 65 14 11 2 2013/03 6 66 13 13 2 2012/10 5 60 16 16 2 2012/03 7 61 14 15 3 2011/10 3 54 24 16 2 SUHTLUSKEEL Eesti 6 62 17 13 2 Muu 8 38 37 13 4 5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, on avaliku diskussiooni teemaks tõusnud see, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon. Lisasime küsimuse selle kohta, kui hästi on vastajate hinnangul kaitstud Eesti välispiir ka novembrikuisesse küsitlusse. Üsna ootuspäraselt domineerivad selles küsimuses negatiivsed hinnangud, kusjuures kriitilised on eelkõige just eestlastest vastajad (Joonis 32). Tervelt kaks kolmandikku eestlastest annab Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu, muukeelsetest vastajatest jagab kriitilist hinnangut vaid neljandik, enam kui pooled venekeelsetest vastajatest peavad aga Eesti välispiiri hästi kaitstuks. Joonis 32. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad) väga hästi küllaltki hästi Ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti 0% 25% 50% 75% 100% KÕIK 6 30 11 37 16 SUHTLUSKEEL Eesti 3 24 6 46 21 Muu 12 44 18 19 7 Turu-uuringute AS 35 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 6 Eesti riigikaitse korraldus Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh hinnang noormeeste kohustusliku ajateenistuse vajalikkusele, suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse, asendusteenistusse, naiste osalemisse ajateenistuses), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks. 6.1 Suhtumine ajateenistusse 6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist peab noormeeste jaoks vajalikuks 94% kõigist küsitletutest, sh 70% kindlasti ja 24% pigem vajalikuks (Joonis 33). Vaid 5% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 74%, muukeelsetest vastajatest 63%. Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ainult 20-29 aastaste seas on ajateenistuse kindlaid pooldajaid alla 30 protsendi ning seda peab mittevajalikuks 12%. On ju nimelt see vanusegrupp, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab. Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 70 24 41 SUHTLUSKEEL Eesti 74 22 31 Muu 63 28 6 1 VANUS 15-19 a 60 29 9 1 20-29 a 55 32 11 1 30-39 a 64 30 41 40-49 a 75 18 5 1 50-59 a 73 23 22 60-74 a 80 19 0 75 + a 80 18 0 Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-95%) (Joonis 34). Turu-uuringute AS 36 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik 100 93 94 93 92 92 93 95 93 92 94 80 88 88 90 91 90 89 87 86 85 60 40 20 11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 6 7 5 5 0 06/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid nende hinnangul läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 11 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, kaks kolmandikku vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 35). Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Muukeelsetest vastajatest on koguni 38% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta 11%. Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 11 66 19 4 2014/03 13 66 20 2 2013/10 15 63 20 2 2013/03 14 66 18 1 2012/10 14 62 22 2 2012/03 14 61 24 1 SUHTLUSKEEL Eesti 13 72 11 4 Muu 5 52 38 5 Turu-uuringute AS 37 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest (70%) suhtub taunivalt inimestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale – 23% mõistab taolise käitumise hukka ja 44% peab seda negatiivseks (Joonis 36). Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 27%, heaks kiidab seda aga vaid 1% vastanuist. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 70%, muukeelsetest aga 60%. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt – üle 40 protsendi 15-29- väljendab ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist. Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 23 44 5 27 1 SUHTLUSKEEL Eesti 23 47 4 26 Muu 23 37 9 29 2 VANUS 15-19 a 13 36 6 44 1 20-29 a 10 42 7 41 30-39 a 19 46 7 28 40-49 a 27 44 5 23 1 50-59 a 23 44 6 26 1 60-74 a 38 42 4 15 1 75 + a 25 50 5 20 Uuringuseeria jooksul ei ole inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvale hoidmisse suuri muutusi toimunud (Joonis 37). Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2006-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 23 44 5 27 1 2014/03 26 45 3 25 1 2013/10 25 44 3 27 1 2013/03 25 47 2 25 1 2012/10 24 41 4 30 1 2012/03 28 44 3 25 1 2011/10 27 41 5 26 1 2011/08 24 39 6 31 1 2010/01 23 41 5 30 1 2009/05 25 41 6 27 1 2009/01 25 40 6 27 2 2008/08 25 44 10 20 1 Turu-uuringute AS 38 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 6.1.3. Naiste ajateenistus Viimases viies küsitluses on sisaldunud küsimus selle kohta, kas ja millistel tingimustel naised peaksid elanike arvates ajateenistuses osalema. Märtsis 2014 arvas vaid üks protsent küsitletutest, et ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik, 46 protsendi arvates peaksid nad ajateenistuse läbima eraldi programmi järgi ja 22% arvates noormeestega samadel tingimustel (Joonis 38). 30% elanikkonnast aga leidis, et naised ei peaks üldse ajateenistuses osalema. Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse 2012 – 2014 (%; N = kõik vastajad) Ajateenistus võiks olla naistele kohustuslik Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima noormeestega samadel tingimustel Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima eraldi programmi järgi Naised ei peaks osalema ajateenistuses Ei oska öelda 2012/03 1 20 46 32 1 2012/10 3 22 43 29 2 2013/03 1 22 47 29 1 2013/10 1 21 44 32 1 2014/03 1 22 46 30 1 0% 20% 40% 60% 80% 100% Seekord küsiti suhtumist naiste ajateenistusse sama skaala alusel nagu noormeeste puhul – Kui vajalikuks Te peate naistele antud võimalust vabatahtlikult ajateenistust läbida. Seejärel küsiti neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, mis vormis see ajateenistust peaks toimuma. Valikuks anti needsamad kolm varianti, mida varasemates küsitlustes hindasid kõik küsitletud: kohustuslik ajateenistus, ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Joonis 39. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse – nov. 2014 (%; N = kõik vastajad) Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 11 31 31 21 SUHTLUSKEEL Eesti 13 35 31 17 Muu 8 22 32 32 VANUS 15-19 a 11 32 32 16 20-29 a 19 41 23 15 30-39 a 16 31 33 17 40-49 a 11 30 28 24 50-59 a 9 27 39 20 60-74 a 6 32 31 25 75 + a 4 24 29 35 Turu-uuringute AS 39 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Seega võib öelda, et ehkki varasemate uuringute lähenemise põhjal võis jääda mulje, nagu oleks naiste ajateenistuses osalemise suhtes eitaval seisukohal vähem kui kolmandik elanikkonnast, näitab käesolev küsitlus, et vajalikuks ei pea seda enam kui pool elanikkonnast. Kõige vajalikumaks (60%) peetakse naistele antud võimalust vabatahtlikult ajateenistust läbida vanusegrupis 20-29 aastat – st. nende seas, keda see võimalus kõige enam isiklikult puudutab. Neilt, kes pidasid naiste vabatahtliku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks, küsiti, mis vormis see ajateenistus peaks toimuma. Valdavalt peetakse õigeks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi (Joonis 40). Joonis 40. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus – nov. 2014 (%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks) Ajateenistus võiks olla naistele kohustuslik Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima noormeestega samadel tingimustel Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima eraldi programmi järgi Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 2 34 51 13 SUHTLUSKEEL Eesti 2 39 48 11 Muu 1 19 61 19 VANUS 15-19 a 4 38 38 20 20-29 a 2 48 43 7 30-39 a 1 38 55 6 40-49 a 2 35 47 16 50-59 a 3 23 63 11 60-74 a 3 34 47 16 75 + a 11 64 25 Turu-uuringute AS 40 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Selgus, et 84% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 41). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11% Eesti elanikkonnast. Joonis 41. Eelistatud variandid Eesti riigi kaitsekontseptsiooni arendamisel (%; N = kõik vastajad) Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe Ei oska öelda Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 11 5 84 SUHTLUSKEEL Eesti 7 3 90 Muu 18 11 71 VANUS 15-19 a 19 9 72 20-29 a 17 3 80 30-39 a 14 3 83 40-49 a 10 6 84 50-59 a 12 2 86 60-74 a 4 4 92 75 + a 2 15 83 Joonis 42 kajastab Eesti riigi kaitsekontseptsiooniga seotud eelistuste muutumist perioodil 2006-2014. Siinkohal tuleb meeles pidada, et aastal 2011 oli kasutusel tavapärasest erinev küsimuse sõnastus, kus vastusevariantideks olid „Jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ning „Minema üle palgaarmeele“. Sellest muudatusest võis tuleneda asjaolu, et neis kahes uuringulaines suurenes palgaarmee pooldajate osakaal (aastal 2011 oli palgaarmeele ülemineku poolt 22-25% vastanuist). Võrreldes varasemate uuringutega ei ole eestimaalaste suhtumises aga suuri muutuseid toimunud: senise süsteemi säilitamist pooldab viimaste uuringulainete andmetel stabiilselt 78-84% ning kutselisele kaitseväele üleminekut 11-17% Eesti elanikkonnast. Turu-uuringute AS 41 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 42. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe 100 83 81 81 83 84 78 79 80 78 77 77 75 80 71 72 63 63 60 40 32 23 22 25 19 19 19 17 17 16 14 14 15 20 12 13 11 0 08/2011* 10/2011* 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2010 09/2010 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 * Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“. 6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse Alates käesolevast kevadest on uuringusse külitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegia kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Enam kui 70 protsenti küsitletutest (eestlastest 80 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 43). Vastupidisel arvamusel on kümnendik küsitletuist. Joonis 43. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 11/2014 28 44 18 7 3 03/2014 33 45 8 10 2 SUHTLUSKEEL Eesti 34 46 13 6 1 Muu 15 42 26 11 6 Turu-uuringute AS 42 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 6.4 Kaitseliidu ülesanded Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm kõige olulisemat Kaitseliidu ülesannet. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne. Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks – selle ülesande paigutab esikohale 41 protsenti küsitletutest. Kui liita kokku kolm olulisemat valikut, tõuseb summaarselt esikohale aga hoopis päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral – 53% vastanuist mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest (Joonis 44). Oluliste ülesannetena järgnevad kahele mainitule kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas (37%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (37%), valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (34%) ja noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (30%). Joonis 44. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad) 0 10 20 30 40 50 60 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 14 19 20 katastroofide korral Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 41 4 6 Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna 13 17 7 hulgas Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 6 9 19 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ 3 10 17 noored kotkad) Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel 9 17 11 Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 5 10 6 loomine Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit 2 4 2 Ei oska öelda 8 Esimene ülesanne Teine ülesanne Kolmas ülesanne Võrreldes nelja eelmise uuringulainega ei ole arvamused oluliselt muutunud – vastuste esinemissageduses esineb mõneprotsendiseid kõikumisi, aga nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest on jäänud samaks. Eesti- ja muukeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi (Joonis 45). Eestikeelse elanikkonna hinnangul on Kaitseliidu olulisim ülesanne võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (60%; mitte-eestlastest 35%). Muukeelse elanikkonna seas domineerib see-eest väga tugevalt arvamus, et Kaitseliidu oluliseks ülesandeks on õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (62% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest, eestlastest 48%). Eestlased nimetavad päästetegevuses osalemisega järel järgmisena kaitsetahte ja -valmiduse tõstmist (44%, muukeelsetest 20%). Turu-uuringute AS 43 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 45. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) 0 20 40 60 80 Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja 48 katastroofide korral 62 60 Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks 35 Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine 44 elanikkonna hulgas 20 Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud 31 kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse) 40 Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine 34 (kodutütred/ noored kotkad) 21 Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside 35 lahendamisel 39 Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna 21 loomine 18 Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool 9 Eestit 8 4 Eestlased Ei oska öelda 15 Mitte-eestlased 6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti nende suhtumist ettepanekusse Kaitseliiduga liituda. Kaitseliidu tegevuses osaleb juba praegu kolm protsenti küsitletutest (5% meestest ja 2% naistest). Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5 protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 19% (Joonis 46). Kindlasti peaks heameelt tegema asjaolu, et valmisolek liitumiseks on suurem just nooremate vastajate seas. Turu-uuringute AS 44 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 46. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega) kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks KÕIK 5 19 12 26 38 SUHTLUSKEEL eesti 6 24 11 30 29 muu 3 8 14 19 56 SUGU mees 8 24 12 26 29 naine 3 15 11 26 45 VANUS 15-19 12 35 19 29 5 20-29 5 28 13 32 22 30-39 5 26 13 28 28 40-49 6 19 13 29 33 50-59 5 19 10 26 40 60-74 5 10 12 21 52 75 + 22 7 15 74 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Turu-uuringute AS 45 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 7 NATO Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATO liikmesriikide hulka, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ja kuidas hinnatakse samme, mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. 7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2013. aasta sügisel 75% elanikest, sh 39% on kindlasti ja 36% pigem NATO-sse kuulumise poolt (Joonis 47). NATO liikmesuse vastu on 18% eestimaalastest; seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 7% elanikkonnast. Muukeelsete vastajate negatiivse suhtumise kasvu NATO suhtes näitasid juba eelnevates peatükkides käsitletud küsimused (usaldus NATO vastu, NATO nägemine Eesti julgeoleku tagajana). Eelkõige ongi väike langus NATO liikmesuse toetamisel tingitud venekeelse elanikkonna negatiivsest suhtumisest. Eestikeelsed elanike seas on hinnang NATO-sse kuulumisele endiselt pea sajaprotsendiliselt toetav: Kui eestikeelsetest vastajatest pooldab NATO-sse kuulumist 93% ja vastu on vaid 4%, siis mitte-eestlastest on Eesti NATO-sse kuulumise poolt 37% ja vastu 48%. 14% muukeelsest elanikkonnast ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta või ei soovi seda avaldada. Joonis 47. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes (%; N = kõik vastajad) Kindlasti poolt Pigem poolt Ei oska öelda Pigem vastu Kindlasti vastu 0% 20% 40% 60% 80% 100% KOKKU 39 36 7 9 9 SUHTLUSKEEL Eesti 54 39 3 22 Muu 8 29 15 23 25 Eesti elanike toetus NATO-sse kuulumisele on pärast 2004. aastal aset leidnud liitumist püsinud küllaltki stabiilsena – pooldajate osakaal on kõigis uuringulainetes jäänud vahemikku 71- 80% (Joonis 48). Viimase paari uuringulaine jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus NATO-sse kuulumisele üles-alla kõikunud (Joonis 49). Viimaste aastate madalpunktid on leidnud aset erineval ajahetkel – muukeelsete toetus NATO-sse kuulumisele on olnud madalseisu 2007. aasta juunist kuni 2009. aasta suveni, 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta kevadel ning praegu oleme järjekordses langusfaasis: 2013. aasta kevadest kuni käesoleva ajani on toetus NATOsse kuulumisele langenud 15 protsendi võrra. Väga tõenäoliselt võib selle languse põhjuseks pidada NATO käsitlemist Venemaa ametlikus meedias ühe Ukrainas toimuvate sündmuste peasüüdlasena. Turu-uuringute AS 46 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 48. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu 100 78 80 78 79 79 76 76 80 74 72 74 73 74 76 75 71 73 75 73 71 71 75 72 75 69 69 66 63 58 60 54 53 54 48 49 40 32 31 32 26 25 28 26 22 23 21 16 18 18 14 18 19 17 17 17 18 20 19 20 19 18 20 15 17 13 13 14 15 17 17 0 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Joonis 49. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad) Eestlased Mitte-eestlased 100 93 93 94 93 90 89 90 89 87 86 88 89 87 86 88 89 89 87 86 89 88 84 81 83 83 76 80 73 69 66 65 65 63 61 57 60 54 56 52 52 51 51 50 48 48 47 44 46 42 43 44 44 44 40 35 39 38 37 39 35 34 34 37 40 31 33 33 33 31 25 27 29 24 20 20 20 0 01/2000 02/2001 05/2009 05/2000 10/2000 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 06/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014 Turu-uuringute AS 47 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 7.2 NATO abi võimaliku ohu korral Järgnevalt paluti vastajail hinnata, milline oleks NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht. Arvestades sel aastal aset leidnud sündmusi (NATO õhuturbemissiooni paigutamine Ämarisse, USA kaitseväekontingendi toomine Eestisse), on üsna ootuspärane, et elanikkonna usk NATO toetusesse on oluliselt kasvanud. Novembris leidsid juba pooled küsitletud, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi (Joonis 50) ning 13% arvas, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 17% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja vaid 10% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota. Eestikeelsete vastajate usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muukeelsetel, mis kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 62%, siis muukeelsete vastajate seas leiab seda vaid 26% - sama palju on ka neid, kes arvavad, et Eestil pole NATOlt mingit abi loota. Joonis 50. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad) NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 51 13 10 17 9 2014/03 43 18 11 24 4 2013/10 44 23 10 19 5 2013/03 45 18 9 21 6 2012/10 39 22 11 20 7 2012/03 42 19 11 23 5 2011/10 38 21 9 20 12 SUHTLUSKEEL Eesti 63 11 2 19 5 Muu 26 18 25 13 18 SUHTUMINE NATO-sse Kindlasti/pigem poolt 65 12 0 19 4 Kindlasti/pigem vastu 7 20 44 11 18 Inimesed, kes pooldavad Eesti kuulumist NATO-sse, panevad organisatsioonile ka märksa suuremaid lootuseid. NATOsse kuulumist toetavatest inimestest arvab 65%, et Eesti saaks sealt ohu korral otsest sõjalist abi (NATO liikmesust mittepooldajatest ainult 7%). Samuti usuvad NATO pooldajad rohkem, et NATO sekkumine hoiaks sõjalise konflikti ära (19% vs 11%). NATO liikmesuse vastased leiavad valdavalt, et NATO ei osutaks sõjalise ohu korral Eestile üldse mitte mingit abi (44%; pooldajatest arvab seda vähem kui 1%) või piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega (20%; pooldajatest 12%). Turu-uuringute AS 48 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele Käesolevasse küsitlusse lülitati kaks täiendavat küsimust, mille kaudu teada saada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks. Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis. Joonis 51. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad) täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 16 53 16 11 4 SUHTLUSKEEL Eesti 18 62 9 10 1 Muu 12 36 28 14 10 SUHTUMINE NATOsse Poolt 18 64 8 9 1 Vastu 12 23 28 22 15 Kui NATO poolt ette võetud sammude hindamisel peab neid piisavaks ka veidi üle kolmandiku NATO liikmesuse vastastest, siis NATO kohaolekule Eestis on nad valdavalt vastu. Eestlased, kes on ka enamikus NATO liikmeks oleku poolt, peavad NATO poolseid samme piisavaks ning tervitavad ka liitlasvägede kohalolekut. Joonis 52. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad) kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 32 38 6 15 9 SUHTLUSKEEL Eesti 43 45 5 6 1 Muu 7 22 33 26 12 SUHTUMINE NATOsse Poolt 42 46 5 6 1 Vastu 2 9 6 43 40 Turu-uuringute AS 49 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks Eesti välismissioonidel osalema ja milline mulje on elanikkonnal jäänud Eesti kaitseväe senisest suurimast välismissioonist, mis leidis aset Afganistanis NATO vägede koosseisus viimase kümne aasta jooksul. 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides 64% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 17% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 53). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 27% elanikest. Toetus missioonidel osalemiseks on pidevalt tõusnud – kevadega võrreldes on see kasvanud nelja protsendi võrra. Joonis 53. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 17 47 9 15 12 2014/03 15 45 4 23 13 2013/10 12 46 3 23 15 2013/03 12 52 3 21 13 2012/10 14 44 3 23 16 2012/03 11 46 3 24 15 2011/10 12 40 7 25 16 2011/08 19 36 6 20 18 2010/09 14 37 7 25 17 2010/01 22 37 5 21 14 2009/05 16 42 7 18 16 2009/01 10 39 6 23 22 2008/08 17 36 8 21 18 2008/01 13 37 7 25 19 Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel toetavad suuremal määral eestlased (64%), venekeelsetest vastajatest pooldab missioonidel osalemist 43% ja selle vastu on 45%. Missioonidel osalemist tõlgendatakse kui NATO liitlaskohustuse täitmist – seda näitab ka asjaolu, et just NATO liikmesuse toetajad peavad missioonidel osalemist vajalikumaks (Joonis 54). Turu-uuringute AS 50 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Joonis 54. Suhtumine Eesti kaitsejõudude üksuste osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte 0% 20% 40% 60% 80% 100% KÕIK 17 47 9 15 12 SUHTLUSKEEL Eesti 21 53 8 12 6 Muu 10 33 12 21 24 SUHTUMINE NATOsse Poolt 21 55 8 11 5 Vastu 6 23 6 26 39 8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus. Joonis 55. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad) 0 10 20 30 40 50 60 70 Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 28 27 10 lahingukogemuse Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 34 12 9 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma 2 12 20 poliitikas Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 4 13 14 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna 7 13 12 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 4 15 16 Välismissioonidel osalemine on iga 3 4 12 demokraatliku riigi kohustus Aitab levitada demokraatlikke väärtusi 14 5 maailmas Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel 13 Esimene põhjus Teine põhjus Ei oska öelda 4 Kolmas põhjus Turu-uuringute AS 51 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium Kõige olulisema argumendina tuuakse kõige sagedamini välja seda, et missioonidel osalemine tagab Eestile NATO abi võimalike ohtude puhul. Kolme valiku kogusummana aga tõuseb esikohale asjaolu, et missioonidel osalemine annab meie kaitseväelastele reaalse lahingukogemuse. Need kaks motiivi tõusevadki teistega võrreldes kõige selgemalt esile. Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel konfliktide Eestisse levimise ennetamist (35%). maailma poliitikas kaasa rääkimise võimaluse saamine (34%), kaasaaitamine rahu tagamisele maailmas (32%) ning kriisipiirkondade elanike kaitsmist (31%). Harvemini leitakse seda, et välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus (19%) või et see aitab maailmas demokraatlikke väärtuseid levitada (10%). Seda meelt, et rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist ei põhjenda miski, on 13% küsitletutest. Viimast argumenti esitavad sagedamini venekeelsed vastajad (27%, eestlastest 7%). Kui eestikeelsete vastajate jaoks domineerivad välismissioonidel osalemise argumentide seas selgelt kaks tegurit: sõdurite reaalne lahingukogemus ja NATO abi võimalike ohtude korral (vastavalt 69% ja 66%; mitte-eestlastest vastavalt 53% ja 32%), siis venekeelsete vastajate jaoks on NATO abiga võrdselt olulised või olulisemad argumendid kriisipiirkondade elanike kaitse (39%), rahu tagamine maailmas (36%) ja Eesti võimalus rääkida kaasa maailma poliitikas (36%) (Joonis 56). Joonis 56. Olulisemad põhjused (3 kõige olulisemat), miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad) 0 15 30 45 60 75 Annab meie sõduritele vajaliku reaalse 69 lahingukogemuse 53 Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul 66 Eestis 32 Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida 33 maailma poliitikas 36 28 Kaitseb kriisipiirkondade elanikke 39 Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas 30 tervikuna 36 37 Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse 32 Välismissioonidel osalemine on iga 19 demokraatliku riigi kohustus 24 Aitab levitada demokraatlikke väärtusi 8 maailmas 14 Mitte miski ei põhjenda osalemist 7 välismissioonidel / ei poolda osalemist 27 Eestlased 2 Ei oska öelda 6 Mitte-eestlased Turu-uuringute AS 52  Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 8.3 Afganistani operatsiooni kuvand Eraldi teemana käsitleti uuringus Eesti elanikkonna hoiakuid seoses kaitseväe seni suurima välismissiooniga, milleks oli NATO vägede koosseisus toimunud ja sel suvel läbi saanud Afganistani operatsioon. Saamaks ülevaadet, millisena antud missiooni kujutatakse, esitati vastajale seitse erinevat väidet (sh nii positiivse kui negatiivse alatooniga väiteid) ja paluti hinnata, kuivõrd ta nendega nõustub. Valdavalt ollakse seda meelt, et Afganistanis tegutsevad Eesti kaitseväelased on hea väljaõppega – sellekohase väitega on täielikult või pigem nõus 74% elanikkonnast (Joonis 57). Samas leiab 58 protsenti küsitletutest, et Eesti kaitseväelaste hukkumist ja nende elude ohtu seadmist Afganistani missioonil ei saa millegagi õigustada. Ülejäänud väidete puhul jagunevad vastused vastandlike seisukohtade vahel suhteliselt võrdselt. Tõenäoliselt on seoses missiooni lõppemisega suurenenud nende vastajate osakaal, kes oma hinnanguid anda ei oska – teema on lihtsalt päevakorrast maas. Joonis 57. Nõustumine erinevate Afganistani missiooni puudutavate väidetega, võrdlus 2011-2014 (%; N = kõik vastajad) Nõustun täielikult Pigem nõustun Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu 0% 20% 40% 60% 80% 100% Afganistanis tegutsevad Eesti 2014/11 35 39 17 6 3 2014/03 37 44 5 9 4 kaitseväelased on/olid hea väljaõppega 2013/10 35 46 6 10 4 2013/03 36 49 5 8 3 2012/10 35 43 7 10 5 2012/03 35 43 6 11 5 Ei saa millegagi õigustada Eesti 2014/11 32 26 10 23 9 2014/03 41 33 5 17 4 kaitseväelaste hukkumist ja nende elude 2013/10 41 32 6 17 4 ohtu seadmist Afganistani missioonil 2013/03 38 33 5 20 4 2012/10 41 30 6 19 4 2012/03 38 35 5 19 4 Talibani võimalik võimulepääs on 2014/11 9 27 28 25 11 2014/03 13 39 10 30 7 Afganistani siseküsimus, lääneriigid ei 2013/10 13 38 13 29 6 peaks sellesse sekkuma 2013/03 10 39 10 33 8 2012/10 15 35 11 31 8 2012/03 13 37 10 34 6 Enneaegne Afganistanist lahkumine oleks 2014/11 10 27 28 26 9 2014/03 8 40 10 34 9 ohuks/ seadis ohtu nii sealse elanikkonna kui 2013/10 9 38 13 31 9 ka rahvusvahelise julgeoleku 2013/03 10 41 9 31 9 2012/10 9 39 12 28 12 2012/03 10 42 9 30 9 2014/11 10 38 12 24 16 Eesti üksuste osavõtt NATO 2014/03 6 35 5 33 21 operatsioonidest Afganistanis on/ oli 2013/10 6 31 6 34 23 õigustatud ja vajalik 2013/03 8 35 3 34 18 2012/10 8 32 5 32 24 2012/03 7 34 4 33 22 Koalitsiooni tegevus olukorra 2014/11 5 25 33 24 13 parandamiseks Afganistanis on olnud/ oli 2014/03 4 28 15 38 16 2013/10 4 30 17 35 14 tulemuslik 2013/03 4 36 14 32 14 2012/10 4 27 17 34 19 2012/03 3 28 14 37 17 Turu-uuringute AS 53 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 9 Veteranipoliitika Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise maailmasõjaga (Joonis 58). Siiski on õige pisut kasvanud nende osakaal, kes seostavad nimetust „veteran“ ka Eesti kaitseväe missioonidega varasemalt 10 protsendilt 14-le protsendile. Venekeelsed vastajad seostavad veterane märksa enam Teise maailmasõjaga kui eestlased (81% vs 39%), eestlased seevastu muukeelsetest elanikest märksa enam Vabadussõjaga (23% vs 2%). Need 7 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid. Joonis 58. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, 2013-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis Millegi muuga Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 52 16 14 7 11 2014/03 65 13 10 6 6 2013/10 67 13 9 4 6 2013/03 63 15 10 6 6 SUHTLUSKEEL Eesti 39 23 17 9 12 Muu 81 2 6 4 7 Alates 2012. aastast iga aasta 23. Aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga valdav enamik küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 59). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – kolmandik ei tea sellest midagi või ei oska öelda. Joonis 59. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad) kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda v. ei tea sellest midagi pigem mittevajalik täiesti mittevajalik 0% 25% 50% 75% 100% KÕIK: 34 39 20 5 2 SUHTLUSKEEL Eesti 35 45 14 5 1 Muu 33 25 34 4 4 Turu-uuringute AS 54 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 10 Riigikaitse alane teave Viimane peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe lisalehte Riigikaitse. 10.1 Riigikaitseõpetus koolides Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli viiendikku küsitletutest (Joonis 60). Seekordses küsitluses muutsime pisut küsimuse sõnastust ning see kõlas nii: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“ Võrreldes eelmiste küsitlustega on toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele veelgi valdavam: seda peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks 87 protsenti küsitletutest, seejuures 87 protsenti eesti- ja 82 protsenti venekeelsetest vastanutest. Joonis 60. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kooli õppeprogrammis (kuni märts 2014) / Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates õppeasutustes (november 2014) (%; N = kõik vastajad) Jah, kindlasti Arvatavasti küll Ei oska öelda Arvatavasti mitte Kindlasti mitte 2014/11 40 47 4 7 2 2014/03 38 43 2 11 6 2013/10 37 44 2 12 5 2013/03 39 43 1 12 4 2012/10 36 43 3 12 5 2012/03 36 44 2 11 7 2011/10 34 47 5 9 5 2009/05 38 44 6 9 3 2009/01 39 42 4 11 4 2008/08 38 38 6 13 5 2008/01 43 41 2 11 3 2007/06 31 43 6 13 7 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Turu-uuringute AS 55 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium 10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Kui varasemates küsitlustes uuriti sarnaselt eelmistele uuringulainetele Eesti Ekspressi lisalehe Riigikaitse.EE loetavust, siis sel korral sisaldas uuring küsimuse Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemise kohta. Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et sama suur hulk huvilisi, kui oli Riigikaitse.EE-l, on üles leidnud ka Postimehe lisalehe Riigikaitse. Eesti Ekspressi vahel neli korda aastas ilmuvat lisalehte Riigikaitse.EE oli möödunud paari aasta jooksul lugenud 10-14% elanikest, sh 2-3% luges lehte enamikel juhtudel ja 8-11% tegi seda mõnel korral (Joonis 61). Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 14 protsenti küsitletutest, kellest 3 protsenti tegi seda enamasti ja 11 protsenti kord või paar. Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 19% ja 4%). Samuti on lugejaid keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (20%) ja meeste (17%) hulgas Joonis 61. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse (november 2014) ja Eesti Ekspressi vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse.EE (kuni märts 2014) lugemine, 2012-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad) Jah, enamasti Jah, mõned korrad Ei Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2014/11 3 11 84 2 2014/03 3 11 82 4 2013/10 2 9 86 3 2013/03 3 10 86 2 2012/10 2 8 88 2 2012/03 2 9 88 1 SUHTLUSKEEL Eesti 4 15 79 2 Muu 1 3 95 HARIDUS Alg või põhi 0 8 90 2 Kesk, keskeri 4 10 84 2 Kõrg 4 16 78 2 SUGU Mees 4 13 81 3 Naine 2 9 86 3 Turu-uuringute AS 56 Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium LISAD 1 Lisa 1 – Vastuste tabeljaotused Turu-uuringute AS 57