dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
ÜldkäskkiriAvalik

RH 243500 alusdokumentide kinnitamise KK, KIS töölaud

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 25. november 2021
Viit
198
Registreeritud
25. november 2021
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
12 Kohtute Infosüsteemid
Sari
12-12 KIS töölaud
Toimik
12-12-3
Vastutaja
Katrina Kõivsaar (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎198 25.11.2021 Üldkäskkiri.asice5300 KB

Sisu (failidest)

Staatuslehe nõuded, tehniline kirjeldus ning näidis 1. Nõuded Staatusleht peab kindlasti sisaldama:  andmebaase ja andmebaasi serverite kirjeid, mida teenus kasutab (kujul [email protected])  Failiressursse, mida ta kasutab ( uri real kirjeldatud path kujul \\failiressurss\asukoht$)  Kui kasutab xteed, siis turvaserverid, mida kasutab ja andmekogu nt (kr@https://turvaserver.gslb.just.sise)  Erinevad sõltuvused teistest sisestest ja välistest teenustest (AUP, SK, AD, RR, jne) ning real siis vastava teenuse ligipääsu URL (nt. AUP puhul https://id.rik.ee). Oluline on, et väli oleks korrektselt ja konkreetselt täidetud vastava URL-i, failipathi või baasi asukohaga, nii nagu näidises näidatud – sellelt realt loetakse andmed konfiguratsioonihaldusesse ning luuakse üldine seoste pilt teenuse kohta. Staatusleht peab olema kättesaadav kujul: „http(s)://rakenduse url/status.xml“. OK ja NOK staatuseid loeb staatuslehelt monitooring ning saadab probleemide korral vastava NOK staatuses oleva unit-i kohta teavituse teenuse sisuosakonnale ning administraatoritele. Kokkuvõttes peab staatusleht koosnema teenuse eluks ja toimimiseks vajalikest komponentidest ning nende staatuste kontrollist. 2. Tehniline kirjeldus <?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?> <xs:schema xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema" elementFormDefault="qualified"> <!-- rakenduse enda element .. --> <xs:element name="app"> <xs:complexType> <xs:complexContent> <xs:extension base="unit_type"> <xs:sequence> <!-- n: JAVA / .NET / PYTHON / PHP / vms. --> <xs:element name="runtime_environment" minOccurs="0"> <xs:complexType> <xs:simpleContent> <xs:extension base="xs:string"> <!-- platvormi versioon n: .NET puhul 4.5 v. JAVA puhul 1.6 jne.--> <xs:attribute name="version" use="required" type="xs:string"/> </xs:extension> </xs:simpleContent> </xs:complexType> </xs:element> <!-- välised teenused, millest rakendus sõltub --> <xs:element name="external_dependencies"> <xs:complexType> <xs:sequence> <xs:element name="unit" minOccurs="0" maxOccurs="unbounded"> <xs:complexType> <xs:complexContent> <xs:extension base="unit_type"> <xs:sequence> <!-- üksuse täpne aadress --> <xs:element name="uri" type="xs:string"/> </xs:sequence> </xs:extension> </xs:complexContent> </xs:complexType> </xs:element> </xs:sequence> </xs:complexType> </xs:element> <!-- Muud rakenduse spetsiifilised näitajad Näiteks: digitempli rakenduse puhul näiteks allkirjastamissertifikaatide aegumistähtajad --> <xs:any processContents="skip" minOccurs="0"/> </xs:sequence> <!-- rakenduse versioon --> <xs:attribute name="version" use="optional" type="xs:string"/> </xs:extension> </xs:complexContent> </xs:complexType> </xs:element> <!-- staatust omav unit type .. --> <xs:complexType name="unit_type"> <xs:sequence> <!-- Näitab, kas asi toimib või ei toimi --> <xs:element name="status"> <xs:simpleType> <xs:restriction base="xs:string"> <!-- asi toimib --> <xs:enumeration value="OK"/> <!-- ei toimi. Miskit on korrast ära --> <xs:enumeration value="NOK"/> </xs:restriction> </xs:simpleType> </xs:element> <!-- Kui on teada, siis mingi täpsustav errormsg näiteks kui ei toimi --> <xs:element name="status_msg" type="xs:string" minOccurs="0"/> <!-- IIS / TOMCAT / NGINX / JBOSS / MSSQL / ORACLE / MYSQL / POSTGRESQL / vms. --> <xs:element name="server_platform" minOccurs="0"> <xs:complexType> <xs:simpleContent> <xs:extension base="xs:string"> <!-- platvormi versioon n: IIS puhul 8 v. TOMCAT puhul 1.6 jne.--> <xs:attribute name="version" use="required" type="xs:string"/> </xs:extension> </xs:simpleContent> </xs:complexType> </xs:element> </xs:sequence> <!-- vabas väljenduses üksuse nimi mida rakenduse kontekstis kasutatakse sellele viitamiseks --> <xs:attribute name="name" use="required" type="xs:string"/> </xs:complexType> </xs:schema> 3. Staatuslehe näidis <app xmlns:xsd="http://www.w3.org/2001/XMLSchema" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" name="Kohtute infosüsteem" version="2.18.1"> <status>OK</status> <server_platform version="10.0">Microsoft-IIS</server_platform> <runtime_environment version="4.0.30319.42000">.NET</runtime_environment> <external_dependencies> <unit name="AET (xtee)"> <status>OK</status> <uri>aet@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="Andmebaas"> <status>OK</status> <server_platform version="13.00.5201">SQL Server</server_platform> <uri>[email protected]</uri> </unit> <unit name="AT (xtee)"> <status>OK</status> <uri>at@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="Cache Andmebaas"> <status>OK</status> <server_platform version="13.00.5201">SQL Server</server_platform> <uri>[email protected]</uri> </unit> <unit name="Digidoc service"> <status>OK</status> <uri> https://digidocservice.just.sise/DigiDocService/DigiDocService </uri> </unit> <unit name="Digitoimik"> <status>OK</status> <uri>https://digitoimik.just.ee/landing</uri> </unit> <unit name="E-Toimik (xtee)"> <status>OK</status> <uri>etoimik@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="Kinnistusraamat (xtee)"> <status>OK</status> <uri>kr@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="KIS (xtee)"> <status>OK</status> <uri>kis@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="KIS veebiteenused"> <status>OK</status> <uri>http://kis2services/Taustatoo.svc</uri> </unit> <unit name="MKMKIS (xtee)"> <status>OK</status> <uri>mkmkis@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="NAP (xtee)"> <status>OK</status> <uri>nap@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="PAET (xtee)"> <status>OK</status> <uri> etoimikliht@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise </uri> </unit> <unit name="Pdf konverter"> <status>OK</status> <uri>http://dockonverter.just.sise</uri> </unit> <unit name="RabbitMQ"> <status>OK</status> <server_platform version="3.7.17">RabbitMQ</server_platform> <uri>[email protected]</uri> </unit> <unit name="Rakenduse failikataloog"> <status>OK</status> <uri>\\just.sise\is\kis2$\files\</uri> </unit> <unit name="RiigikohusExchange"> <status>OK</status> <uri>https://post.riigikohus.ee/EWS/Exchange.asmx</uri> </unit> <unit name="RIKExchange"> <status>OK</status> <uri>https://owa.just.ee/EWS/Exchange.asmx</uri> </unit> <unit name="RIS (xtee)"> <status>OK</status> <uri>ris@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="RR (xtee)"> <status>OK</status> <uri>rr@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> <unit name="WebDav"> <status>OK</status> <uri>https://kisdocservice.rik.ee/</uri> </unit> <unit name="Õiguskaitse statistika"> <status>OK</status> <uri>https://stats2.just.ee/</uri> </unit> <unit name="Äriregister (xtee)"> <status>OK</status> <uri>arireg@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri> </unit> </external_dependencies> </app> Nõuded süsteemianalüüsile versioon 1.0 Sisukord: Sissejuhatus I. Vormistus SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 2. Oleku info: SA-v 3. Identifitseerimise info: II. Sisu SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: III. Töövahendid Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. Antud nõueteloetelu kehtib nii RIKi majasisestele projektidele kui välistele projektidele (majavälised arendajad). I. Vormistus Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust. SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 1.1 Loomise eesmärk/taust SA-v 1.2 Tekkimise aeg SA-v 1.3 Autor SA-v 1.4 Viimase muutmise põhjus SA-v 1.5 Viimase muutmise aeg SA-v 1.6 Muutja SA-v 1.7 Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisu SA-v 2. Oleku info: SA-v 2.1 Kinnitaja ja kooskõlastajad SA-v 2.2 Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla: tegemisel kooskõlastamisel kinnitatud implementeeritud kehtetu SA-v 3. Identifitseerimise info: SA-v 3.1 Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaator II. Sisu Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule. SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. Süsteemianalüüs peab olema: SA-s 1.1 Loetav ja selge SA-s 1.2 Kindlas kõneviisis SA-s 1.3 Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteid SA-s 1.4 Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusi SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema: SA-s 2.1 Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonid SA-s 2.2 Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõtted SA-s 2.3 Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteisele SA-s 2.4 Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas. SA-s 2.5 Andmete käitlemine antud süsteemis: SA-s 2.5.1 versioneerimine SA-s 2.5.2 sünkroniseerimine SA-s 2.5.3 arhiveerimine SA-s 2.5.4 kustutamine SA-s 2.6 Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetused SA-s 2.7 Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupid SA-s 2.8 Süsteemi üldised valideerimised SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 3.1 Kõik kasutajaliidesevormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetud SA-s 3.2 Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.3 Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja. SA-s 3.4 Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.5 Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt kehtivate reeglitega SA-s 3.6 Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad veateated ja hoiatused SA-s 3.7 Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), mis tingimustel, kuidas? SA-s 3.8 Millised andmeväljad on SA-s 3.8.1 kohustuslikud SA-s 3.8.2 valikulised SA-s 3.8.3 ainult kuvatavad SA-s 3.8.4 tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavad SA-s 3.8.5 vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused on SA-s 3.9 Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne) SA-s 3.10 Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustest SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 4.1 Kuidas on erinevad vormid omavahel seotud SA-s 4.2 Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldused SA-s 4.3 Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutuslood SA-s 4.4 Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumid SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud: SA-s 5.1 Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on) SA-s 5.1.1 Kõik edastatavad sisendid SA-s 5.1.2 Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakse SA-s 5.2 Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on) SA-s 5.2.1 Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldus SA-s 5.2.2 Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldus SA-s 5.2.3 Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateated SA-s 5.2.4 Iga teenuse enda loogika ja funktisonaalsuse kirjeldus SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: Peavad: SA-s 6.1 toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbum SA-s 6.2 omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab? SA-s 6.3 olema intuitiivselt loetavad Lisaks: SA-s 6.4 Teenuste puhul on hea lisada ka XML schema. III. Töövahendid SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul. Näiteks: skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele) *.eap fail Confluence eksportfail ... Nõuded testimisele versioon 1.0 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldine 2. Dokumentatsioon 3. Testplaan ja -lood 4. Logimine, raporteerimine 5. Nõuded testidele 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad 7. Alusandmed 8. Koormus- ja stressitestid Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. 1. Üldine TE-ü 1.1 Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.. TE-ü 1.2 Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud testid ja skoop ehk testplaan lepitakse projekti alguses kokku ning seda täiendatakse poolte kokkuleppel. TE-ü 1.3 Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis TE-ü 1.2 nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja - programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja kirjeldus. TE-ü 1.4 Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid. TE-ü 1.5 Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega. TE-ü 1.6 Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.). TE-ü 1.7 Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. (Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud Seleniumis, JMeteris või avatud lähtekoodiga programmis). 2. Dokumentatsioon TE-d 2.1 Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks ja valideerimiseks vajalik dokumentatsioon jne). TE-d 2.2 Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (nt. Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja. 3. Testplaan ja -lood TE-t 3.1 Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk TE-d 2. TE-t 3.2 Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TE-t 3.3 Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist. TE-t 3.4 Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus. TE-t 3.5 Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (nt. Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela). 4. Logimine, raporteerimine TE-r 4.1 Raportitele rakendub peatükk TE-d 2. TE-r 4.2 Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud. TE-r 4.3 Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (nt. JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail). TE-r 4.4 Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid. TE-r 4.5 Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve(ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime (tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid. 5. Nõuded testidele TE-n 5.1 Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk TE-d 2, lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara vers iooni, millele test koostati. TE-n 5.2 Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt. kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.). TE-n 5.3 Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (nt. ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga). TE-n 5.4 Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda. TE-n 5.5 Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (nt. Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks). TE-n 5.6 Testsessioonid ning mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada. 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad TE-l 6.1 Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" . TE-l 6.2 Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke nt. NUnit, JUnit. TE-l 6.3 Kui testprojekt kasutab DTOd, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (nt. DTO ei kirjutata käsitsi). TE-l 6.4 Punktis TE-l 6.3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega. 7. Alusandmed TE-a 7.1 Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas. TE-a 7.2 Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis need lepitakse eelnevalt kokku. TE-a 7.3 Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest. TE-a 7.4 Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt TE-a 7.2. TE-a 7.5 Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (nt. Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist). TE-a 7.6 Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (nt. reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (nt. automaatne e-mailide saatmine). 8. Koormus- ja stressitestid TE-s 8.1 Testide üleandmisel peab kaasa andma kasutatud konfiguratsiooni ning riistvara ja arhitektuuri kirjelduse. TE-s 8.2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga. TE-s 8.3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis. TE-s 8.4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (nt. SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.). DOKUMENTATSIOONIPLAAN I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul järgnevad dokumendid: 1. Arenduste kirjeldus; 2. Arhitektuuri kirjeldus; 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid; 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend; 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid; 6. Varundus/taasteplaan; 7. Versiooni kirjeldus; 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel; 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele 1. Arenduste kirjeldus Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest. Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama: • Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms; • Vormide (ekraanivormide) kirjeldused; • Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused; • Infosüsteemi teenuste kirjeldused. Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“. Sihtgrupp: • Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud; • Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid, projektijuhid. Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust. Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos vastava vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga. 2. Arhitektuuri kirjeldus Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest. Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid: • topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms): • süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms; • liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest; • süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole); • kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks; • süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitembeldamise lahendused ja algoritmid. Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga. 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate sammude kirjeldus. Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel. Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega. Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja kasutusjuhendist. Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, haldurid Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid: • süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused); • logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms); • rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus; • paigalduspaketi koostamise protseduurid; • paigaldusprotseduurid; • süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus. Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita. Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest. Sisu: • Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood. • Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni- , kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid). • Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu). • Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid. Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks. Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“. Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga. 6. Varundus/taasteplaan Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine. Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut. Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid: 1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); 2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; 3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama. Sihtgrupp: Administraator Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 7. Versiooni kirjeldus Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust. Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta: • avaldamise kuupäev • versiooni number • versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline) • versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile) • leitud, kuid parandamata vead Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta. 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud mittefunktsionaalsete nõuetega. Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge. Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab: vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist). (Kõik märked formaadis jah/ei.) Sihtgrupp: Tellija, Tellijapoolne projektijuht Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga. Lisa 8 - Nõuded arendustellimusele 1. Sissejuhatus Ärianalüüs on metoodikate ja tööprotsesside kogum, mis hõlmab infosüsteemi või teenust puudutavate vajaduste, sh probleemi kirjeldust, ning mille käigus selgitatakse koostöös tellija, süsteemianalüütiku ja/või arendajaga ning testijaga välja süsteemi või teenuse soovitav käitumine. Ärianalüüsi tulemiks on arendustellimus ehk soovitava arendustöö kirjeldus. Ärianalüüsi käigus selgitab ärianalüütik välja teenuse või infosüsteemi omaniku ootused teostatavale arendusele selliselt, et on võimalik hinnata arenduste maksumust ja otsustada projektist saadava kasu põhjal arendusprojekti käivitamine. Ärianalüüsi tegemisel lähtutakse projektis kokku lepitud põhimõtetest ja töökorraldusest. 2. Arendustellimuse osad 1) Lahendatava probleemi ja saavutatava eesmärgi lühikirjeldus, vastates küsimusele, miks on muudatust vaja ja kuhu soovitakse jõuda ehk mis arenduse tulemusena muutub? 2) Ärimõisted ja nende selgitused. Kirjeldus peab olema selline, et süsteemianalüütik või arendaja saab aru, kas ja millised andmeolemid süsteemianalüüsi või arenduse käigus tekivad. See tähendab, et mõisteid tuleb kirjeldada loodava infosüsteemi spetsiifiliselt, st nii, et süsteemianalüüsi ja arendamise käigus loodavad andmeolemid ja andmebaasitabelid saaksid neil põhineda. Ärimõisted peavad olema süstematiseeritult grupeeritud. Nt võib grupeerimine olla selline: a) Seotud infosüsteemide lühendid (nt NAIS, PRIS); b) Ärisisulised mõisted (nt menetlus, tellimus); c) Valdkonnaspetsiifilised mõisted (paralleelsekveneerimine, bakterplankton). 3) Äriprotsesside kirjeldused, mis sisaldavad: a) kõiki protsessides tehtavate tegevuste kirjeldusi tegevuste kaupa; b) alamprotsesse ja kõiki nendes tehtavaid tegevusi lahti kirjutatult tegevuste kaupa; c) protsesside ja tegevuste kirjeldusi peavad toetama selgelt mõistetavad visuaalid, millest tulevad välja protsesside, tegevuste ja vaadete omavahelised seosed. Seoste selgust ja arusaadavust hindab Hankija. 4) Kui tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse kasutuslugude kirjeldamise metoodikat, siis peab see sisaldama: a) Milliseid tegevusi kasutajad hetkel teevad (AS-IS)? b) Milline on uus kasutajate tegevuste järjekord (TO-BE), sh: 1 i) Eeltingimused - millised eeldused peavad olema täidetud? ii) Tegevuste põhivoog: (1) Samm-sammuline tegevuste kirjeldus, sh seotud tegevused (2) Uued/lisandunud ärireeglid ja juba olemasolevad seotud ärireeglid, kusjuures ärireegleid ei tohi dubleerida, vaid tuleb leida sobivaim viitamise viis (3) Uued seotud teenused ja juba olemasolevad teenused. (a) Teenuse võib tähendada nii x-tee teenust kolmandate osapooltega kui ka süsteemisisest teenust vms. (b) Miinimumnõue - milliseid andmeid soovitakse või jagatakse, kas liidestus on juba olemas või tuleb see luua, millised teenused on olemas või tuleb luua (nt teenus, mis väljastab kõik teadaolevad või analüüsi käigus selgunud põhiandmed, kes juba teenust kasutab ja kellega saab konsulteerida. (c) Edastatavate või päritavate andmete loetelu ei pea olema andmevälja täpsusega kui süsteemianalüütik on olemas. (4) Seotud vormid prototüübil, mis visualiseerivad ja aitavad kirjeldada antud kasutuslugu/äriprotsessi/tegevust/jms. (a) Süsteemianalüütik tuleb kaasata enne prototüübi kinnitamist Hankijaga, sest kui soovitu on tehniliselt võimatu või põhjustab suuri lisatöid, siis tuleb ärianalüüsi ja prototüüpi muuta. (b) Prototüüp, ärianalüüs, ärinõuded ja süsteemianalüüs peavad olema vastavuses. (c) Ärinõuded tuleb ajakohastada vastavalt süsteemianalüüsile ja Hankijaga uuesti kinnitada. iii) alternatiivvoog: (1) samm-sammuline tegevuste kirjeldus, sh seotud tegevused; (2) uued/lisandunud ärireeglid ja juba olemasolevad seotud ärireeglid, kusjuures ärireegleid ei tohi dubleerida, vaid tuleb leida sobivaim viitamise viis; (3) uued seotud teenused ja juba olemasolevad teenused; (4) seotud vormid prototüübil, mis visualiseerivad ja aitavad kirjeldada antud kasutuslugu/äriprotsessi/toimingut/jms. iv) järeltingimused - mis peab olema saavutatud? c) Kirjeldatut toetav prototüüp. Prototüüp peab andma soovitust selge ja arusaadava ülevaate. d) Kirjeldatut toetavad äriprotsessi joonised (äriprotsessi prototüüp), mis lähtuvad BPMN standardist. Protsessijoonise detailsuse tase lepitakse projektis kokku. 5) Mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldused. Välja tuleb tuua ärianalüüsi käigus selgunud ja asjassepuutuvad mittefunktsionaalsed nõuded. 2 3. Nõuded vormistamisele: 1. Tellimuse sisuks ei tohi olla viide õigusaktile, õigusakti sisu tuleb lahti kirjutada kasutusloona, nõuetena vms. Viide võib olla lisaks, kuid see peab olema lahti kirjutatud selgelt ja lühidalt. 2. Äritegevused peavad olema kirjeldatud loogilises järjekorras ja hoomatavalt (kasutuslugu ja selle nõuded, vormid ja nende nõuded, teenused ja nende nõuded) 3. Katab ära kõik arendusega seotud kasutuslood ja nende muudatused ning vormid ja nõuded vastavalt sellele, mis on projektis kokku lepitud (kui kesksel kohal on kasutuslood, siis need; kui vormid, siis need) 4. Sisaldab infosüsteemi seisukohast kõigi oluliste klassifikaatorite, ärimõistete, parameetrite, kasutajate, liidestuste ja vormide/mallide loetelusid: 1. Ärimõiste on selline mõiste või nimisõna, mis infosüsteemi jaoks muutub tabeliks, klassiks, andmeolemiks vms. 2. Kasutada tuleb õigeid ärimõisteid, termineid ei tohi segi ajada 3. Parameetrid tasub välja tuua ainult siis, kui need on ette teada, st standardne lahendus on olemas ja teada. Muul juhul on see eksitav. 4. Kui ärianalüüsis kirjeldatakse mingit uut, analüüsitavat/loodavat X-tee teenust, siis selle kirjeldus peab hõlmama kõiki äriliselt/valdkondlikult olulisi andmeid (nt, „peame saama isikukoodi, nime, eesnime ja kodakondsuse“; mitte „peame saama ISIKUD.Nimi, ISIKUD.ID, ISIKUD.Kood, ISIKUD.SeotudKodakondsused). 5. Kasutada tuleb ainult asjakohaseid viiteid. 6. Ebavajalikku taustainfot ei lisata. Töörühmades, kirjavahetuses või muul viisil saavutatud kokkulepped peavad olema kajastatud ärinõuetena. 7. Struktuur on selge ja arusaadav, st üles ehitatud teemade kaupa, kergesti jälgitav ja ilma kordusteta 8. Vormistus on keeleliselt korrektne ja konkreetne (loe: ränkade kirjavigadeta ja üheselt arusaadav ning selge lauseehitusega) 9. Sisukord on korrektne ja korrastatud. 10. Koostaja(te), muutjate ja kinnitajate nimed on välja toodud koos infoga, millal vastav tegevus tehti. Vajadusel võib lisada ka kokkuvõtte, mida muudeti või kinnitati. 11. Ärinõuded, kasutuslood, skeemid, tegevused, vormid jne on unikaalselt ja loogiliselt nummerdatud ja võimalusel lähtutakse nii süsteemi- kui ärinõuete nummerdamisel sarnasest loogikast. 12. Joonised, skeemid jne. on lisatud ainult siis, kui need annavad midagi juurde. Soovitava arendustöö sisu peab olema arusaadav ja kui üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis tuleb sellest lähtuda. 13. Ärianalüüsi kommenteerimine - analüüs ei tohi olla kommentaarides, aga kommentaarid peavad saama vastatud ja nendes olevad olulised ärinõuded jõuavad analüüsi sisse; 3 1. kommentaarid märgib lahendatuks/täidetuks nende tegija. 2. kommentaari lisades tuleb valida rohkem kui üks sõna, muidu seda sõna muutes kommentaar kaob. 14. Ärianalüüs peab olema up-to-date. 15. Ärinõuded tuleb kirjeldada nii, et neid saab testimisel kasutada. Kasutusloo, tegevuste, jms kirjeldus peab olema selline, et testija saab oma tööd teha ja nõuete realiseerimist kontrollida. 16. Sisuliste veateadete tekstid tuleb ärianalüüsis fikseerida, tehnilised ütleb arendus. 4 HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 243500 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse kogumaksumus Maksumus - 65 jah vähim on parim 2 Projektiplaan Kvaliteet - hankija 35 hinnatav Kokku: 100 Koostatud 22.11.2021 15:40:10 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3877968/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Projektiplaani hindamine: Hinnatakse projektiplaani detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 35 punkti: 35 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestatuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 25 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 15 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. Koostatud 22.11.2021 15:40:10 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3877968/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 243500 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, siis lisage pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega Koostatud 22.11.2021 15:38:41 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 2/2 „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg 6). Küsimused ettevõtjale: 1. Kas pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS Küsimused ettevõtjale: 1. vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx) PAKKUMUSE DETAILSE MAKSUMUSE VORM Küsimused ettevõtjale: 1. vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse maksumuse vorm.docx) PROJEKTIPLAAN Pakkumus peab vastama hanke eseme tehnilisele kirjeldusele. Pakkumuse tehniline kirjeldus käesoleva hanke kontekstis on projektiplaan. Täpsemad nõuded on esitatud Lisas 6 "Nõuded projektiplaanile". Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument) MEESKONNALIIKMETE CV-D Küsimused ettevõtjale: 1. Hankelepingu täitmise eest vastutav meeskond (Dokumendi vorm / Hankelepingu täitmise eest vastutav meeskond.docx) Koostatud 22.11.2021 15:38:41 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 1 / 23 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 243500 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Riik: Eesti Hankija aadress: Lubja tn 4 Hankija veebiaadress: http://www.rik.ee/ E-posti aadress: [email protected] Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 2 / 23 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus Pealkiri: Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis Lühikirjeldus: Hanke eesmärgiks on luua menetlusgruppidele kõikides kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus) kasutatavad andmevaated, millelt kohtunik ja tema menetlusgrupi liikmed saavad ülevaate endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning saavad planeerida menetlustoiminguid tulevikku ning vajadusel menetlustoiminguid ka koheselt kohtute infosüsteemis registreerida. Hankeleping sõlmitakse ühe edukaks tunnistatud pakkujaga 12 kuuks. Projekti „KIS töölaud“ (Projekt nr 2014-2020.12.03.21-0940) rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023“. Hankemenetluse liik on valitud vastavalt RHS § 49 lg 1 p 1, sest riigihankesse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (240963) ei esitatud ühtegi pakkumust. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 243500 Hanke liik: Asjad Hanke CPV-d: 48610000-7 Andmebaasisüsteemid 48810000-9 Infosüsteemid Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 3 / 23 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 4 / 23 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 5 / 23 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 6 / 23 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 7 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 8 / 23 RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 9 / 23 LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 10 / 23 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 11 / 23 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 12 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 13 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 14 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 15 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 16 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 17 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 18 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 19 / 23 RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 20 / 23 AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 21 / 23 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED A: Sobivus KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/ EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas sätestatud nõuete täitmist. Viide seadusele: RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda äriregistrisse“ RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“ Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse. Tingimuse kirjeldus: Registri nimi: Äriregister Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/ Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 22 / 23 kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks) hanke objektiga samaväärset lepingut, kus on kasutatud arendusplatvormina .net arendusplatvormi (või samaväärne) ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 60 000 (kuuskümmend tuhat) EUR. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/ tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks) hanke objektiga samaväärset lepingut, kus on kasutatud arendusplatvormina .net arendusplatvormi (või samaväärne) ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 60 000 (kuuskümmend tuhat) EUR. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info 23 / 23 ALLHANKE OSAKAAL Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument). Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“ Tingimuse selgitus: Juhul kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb pakkujal hankepassi märkida hankelepingu vastava osa suurus (protsent). Kui pakkuja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, siis tuleb allhankija(te) kohta täita hankepass. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 23.11.2021 20:16:52 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hankedokumentide juurde Arendusleping nr ... Arenduslepingu eritingimused Tallinnas Võttes arvesse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023“ projekti „KIS töölaud“, mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Mehis Sihvart, edaspidi Tellija, ja ………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……. ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Täitja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) edukaima pakkumuse esitanud Täitja poolt Lepingu lisas 3 mainitud tööde teostamine ja kõikide muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö). 1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh. struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on.... 2.2. Leping on 100% rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 toodud alustel on täiendavad arendustööd rahastatud Tellija eelarvelistest vahenditest. 2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu. 2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras. 3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg 3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3.2. Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. 4. Lepingu dokumendid 4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised: 4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1; 4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2; 4.1.3. Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3; 4.1.4. Pakkumus Lisa nr 4; 4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub mitmes osas/. 4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon saab erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 4.2.1. Eritingimused; 4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused; 4.2.3. Tehniline kirjeldus; 4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid; 4.2.5. Pakkumus. Käesoleva Lepingu allakirjastamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Tellija: Täitja: / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mehis Sihvart Direktor Registrite ja Infosüsteemide Keskus Arendusleping nr. ………… Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1. Tarkvara Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2. Seadmed Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.3. Telekommunikatsioonid Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.4. Asukoht Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja toodangukeskkond). 1.5. Puudus ja viga Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. 1.6. Hooldus Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. 1.7. Toodangukeskkond Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1. Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära eraldi. 2.2. Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3. Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus. 3. Maksmine 3.1. Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 3.2. Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.2.1. info arve esitaja kohta; 3.2.2. info maksja kohta; 3.2.3. arenduslepingu number; 3.2.4. käibemaksukohustuslase number; 3.2.5. vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.2.6. käibemaks; 3.2.7. kogusumma; 3.3. Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette näinud. 3.4. Ettemakseid Tellija ei teosta. 3.5. Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist. 3.6. Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.7. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.8. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale. 6. Asukoht 6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal. 6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamise ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras. 8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi; 8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise; 8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; 8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest. 8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral. 8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest. 8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada; 8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda; 8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 10. Dokumentatsioon 10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks. 11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele. 11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks. 11.6. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Käesolevas punktis toodud tähtaeg ei kohaldu Töösiseste sprintide suhtes ja vastuvõtutestimise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil Töö on täielikult Tellijale üle antud. 11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. 11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja. 11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid. 11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri. 11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt. 11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“. 11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt. 12. Koolitus 12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus kokkulepitule. 12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga. 13. Garantii 13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest. 13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt. 13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal. 13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud: 13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija; 13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel. 13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 14. Load ja litsentsid 14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 15. Riski üleminek 15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama. 16. Intellektuaalne vara 16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel Tellija poolt. 16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul: 16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 16.4.2. teost reprodutseerida; 16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid; 16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 16.4.5. teost või selle koopiaid levitada; 16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida; 16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada. 16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. 16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida. 16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 17. Personal 17.1. Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 17.2. Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 17.2.1. Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 17.2.2. lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 17.2.3. Töid teostav isik ei läbi Eesti Kaitsepolitseiameti poolt teostatud taustakontrolli; 17.2.4. Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 17.3. Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 17.4. Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 17.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. Samuti on Tellijal õigus tellida Eesti Kaitsepolitseiametilt Täitja poolt hankelepingu täitmiseks esitatava personali liikmetele taustakontrolli. 17.6. Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale. 18. Kolmandad isikud 18.1. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 18.2. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud. 18.3. Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 19. Auditeerimine 19.1. Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 19.2. Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 19.3. Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 19.4. Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 19.5. Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 19.6. Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 20. Õigustest loobumine 20.1. Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 21. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 21.1. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 21.2. Täitja on kohustatud: 21.2.1. tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.2. tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.3. ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.4. kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 21.2.5. võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist; 21.2.6. kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 21.2.7. kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 21.2.8. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 21.2.9. Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 21.2.10. kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 21.2.11. teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 21.2.12. võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 21.2.13. kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 21.3. Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 21.4. Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 21.5. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 21.6. Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4. kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 22. Avalikud suhted 22.1. Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 22.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 23. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 23.1. Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 23.1.1. Täitja ei täida Lepingut; 23.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 23.1.3. Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja. 23.2. Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 23.2.1. Tellija ei täida Lepingut; 23.2.2. Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija. 23.3. Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 23.4. Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 23.5. Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 23.6. Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu. 24. Vääramatu jõud 24.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 24.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 24.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 24.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 24.2.3. asjaolu ettenägematus; 24.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus. 24.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles. 25. Kehtiv seadusandlus Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 26. Vaidluste lahendamine 26.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 26.2. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 26.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Arendusleping nr. ………… Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel ………….; e-post …………….). 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna …………… (tel …; e-post …………………). 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….). 2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….). 3. Personali nimekiri 3.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 3.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 4. Kontaktandmed 4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Reg. nr. 70000310 Registrikood Lubja 4 …………… 19081 TALLINN …………… Telefon: 663 6300 Telefon: ……………. Faks: 646 0165 Faks: ……………. DIREKTOR KÄSKKIRI 25.11.2021. a nr 198 Tallinn Alusdokumentide kinnitamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankes „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis" (243500) 1. Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 19.11.2021 käskkirjaga nr 194 kinnitan lisad. 2. Edastada hankedokumendid läbi Riigihangete registri pakkujale AgileWorks AS (12018637). Menetluse liigi (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) ning läbirääkimiste partneri valiku põhjuseks on asjaolu, et eelnevalt riigihangete registris avaldatud avatud hankemenetluse käigus ei laekunud ühtegi pakkumust. RHS § 49 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus kui avatud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Lisad: 1. hankedokumendid Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis " (243500) koos lisadega (vormistatud digitaalselt). KINNITATUD Direktori 05.10.2021 Käskkiri nr 162 Lisa 1 „Kohtuasjade menetluste juhtimisetöölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse viitenumber 243500 Hankedokumendid REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS Käesolevaga teeb hankija ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hankedokumentides sisalduvatele tingimustele 2021 1. Üldosa 1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab, et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. 1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) toime võimalused. 1.3. Hankija on otstarbekuse kaalutlusel otsustanud hanget osadeks mitte jagada, kuivõrd hanke esemeks olevaid asju ei ole võimalik eraldi osta. 1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda. 1.5. Infotund toimub 29.11.2021 kell 14:00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne, aadressil [email protected]. Juhul kui infotunni aeg väljavalitud ettevõtjale ei sobi, lepitakse kokku mõlemale osapoolele uus sobiv aeg. 2. Hankemenetlus 2.1. Hanke eesmärgiks on luua menetlusgruppidele kõikides kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus) kasutatavad andmevaated, millelt kohtunik ja tema menetlusgrupi liikmed saavad ülevaate endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning saavad planeerida menetlustoiminguid tulevikku ning vajadusel menetlustoiminguid ka koheselt kohtute infosüsteemis registreerida. Hankeleping sõlmitakse ühe edukaks tunnistatud pakkujaga 12 kuuks. 2.2. Hankemenetluse liik on riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, sest riigihankesse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (240963) ei esitatud ühtegi pakkumust. 2.3. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus korraldatakse hankelepingu sõlmimiseks. 3. Hankedokumendid 3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest: 3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass), 3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused, 3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad, 3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus, 3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele; 3.1.6 Lisa 4-1.1 staatuslehe nõuded; 3.1.7 Lisa 4-2 arenduse tavad ja töökorraldus; 3.1.8 Lisa 4-3 nõuded süsteemianalüüsile; 3.1.9 Lisa 4-4 nõuded testimisele; 3.1.10 Lisa 4-5 Front-end nõuded; 3.1.11 Lisa 4-6 Nõuded projektiplaanile; 3.1.12 Lisa 4-7 Dokumentatsiooniplaan; 3.1.13 Lisa 4-8 Nõuded arendustellimusele; 3.1.14 Lisa 4-9 Nõuded arendusmeeskonnale; 3.1.15 Lisa 5 arenduslepingu projekt. 3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad. 3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised ), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud vormid PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures pakkujale vajalike andmete edastamiseks. 3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel. 3.5. Juhul kui taotlejal või pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale. 4. Täiendav teave ja selgitused 4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja) Lk 2/4 päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata. 4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles, hankija vastab sellele eesti keeles. 4.4. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta. 4.5. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna. 5. Pakkumuse koostamine 5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest. 5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuses määramist. Selleks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muu pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata. 6. Dokumentide vormistamise üldnõuded 6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest. 6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles. 6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud). 7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded 7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta. 7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse. 7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus. 7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta, millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel. 7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484 . Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised 8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded 8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad: 8.1.1 hankepass, 8.1.2 vastavustingimused, 8.1.3 hindamiskriteeriumid, 8.1.4 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1, 8.1.5 pakkumuse detailse maksumuse vorm PAM1, 8.1.6 vorm „Hankelepingu täitmise eest vastutav meeskond“ 8.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid. 9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine 9.1. Punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. 9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus. 9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas. 9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud Lk 3/4 andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 10. Paberkandjal dokumentide esitamine 10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul. 10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis. 10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed: 10.3.1 riigihanke nimetus, 10.3.2 riigihanke viitenumber, 10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid, 10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“. 10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega. 10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste avamist hankija asukohas II korrusel. 11. Pakkumuste avamine 11.1. Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas ning pakkumuste avamise protokollis tehakse nähtavaks RHS § 113 lõikes 2 välja toodud andmed. 12. Läbirääkimised 12.1. Vajadusel on hankija valmis pidama pakkujaga läbirääkimisi hanke alusdokumentides selliste tingimuste osas, mis ei too kaasa olulisi muudatusi hankeeseme olemuses. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse muuta oma pakkumust. 12.2. Läbirääkimiste aja ja koha ning vormi lepib hankija kontaktisik pakkujaga kokku läbi Riigihangete registri või e-posti teel. 12.3. Läbirääkimiste pidamisega seotud kulusid pakkujale ei hüvitata. 12.4. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumust puudutavat teavet. 12.5. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal läbirääkimiste vajadust ei teki, võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. 13. Hankelepingu sõlmimine 13.1. Hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas. 13.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates. 13.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates raamlepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. 13.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. 14. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 14.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui: 14.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 14.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks; 14.1.3 pakkumuse maksumus ületab hanke eeldatavat maksumust; 14.1.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Direktor Lk 4/4 Lisa 4. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde KOHTUASJADE MENETLUSTE JUHTIMISE TÖÖLAUA ANDMEVAADETE ARENDUSED KOHTUTE INFOSÜSTEEMIS TEHNILINE KIRJELDUS Tallinn 2021 Sisukord 1. Hanke üldinfo, tingimused, taust ja skoop ....................................................................................... 3 1.1. Hanketingimused ..................................................................................................................... 3 1.2. Hanke taust.............................................................................................................................. 4 1.3. Hanke funktsionaalne skoop ................................................................................................... 4 2. Mõisted ja lühendid .......................................................................................................................... 5 3. Hanke eesmärgid ja tulemid ............................................................................................................ 6 4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus .......................................................................................... 9 5. Praegune olukord .......................................................................................................................... 10 5.1. Kohtute infosüsteem .............................................................................................................. 10 5.2. Peamine probleem ................................................................................................................ 11 5.3. Olemasoleva töölaua kirjeldus ............................................................................................... 11 5.4. Kasutajagrupid ....................................................................................................................... 11 6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus .................................................................................................... 12 6.1. Nõuded kasutajavajaduste uuringule ja analüüsile ............................................................... 12 6.2. Nõuded äri- ja süsteemianalüüsile ja projekti skoop ............................................................. 12 6.3. Nõuded prototüübi koostamisele ja üldnõuded ..................................................................... 13 6.4. Nõuded arendusele ............................................................................................................... 14 7. Funktsionaalsed nõuded ............................................................................................................... 15 7.1. Nõuded töölaua funktsionaalsustele ..................................................................................... 15 7.1.1. Menetluste koondvaade ................................................................................................ 15 7.1.2. Uued menetlused ja taotlused ....................................................................................... 16 7.1.3. Järgmise toimingu või tähtajata menetlused ................................................................. 18 7.1.4. Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine ........................................................ 20 7.1.5. Kohtu menetlustoimingu ootel menetlused ................................................................... 21 7.1.6. Kättetoimetamisel olevad dokumendid .......................................................................... 23 8. Mittefunktsionaalsed nõuded ......................................................................................................... 24 8.1. Töökindlus ............................................................................................................................. 24 2 1. Hanke üldinfo, tingimused, taust ja skoop Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eesmärk on luua menetlusgruppidele kõikides kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus) kasutatavad andmevaated, millelt kohtunik ja tema menetlusgrupi liikmed saavad ülevaate endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning saavad planeerida menetlustoiminguid tulevikku ning vajadusel menetlustoiminguid ka koheselt kohtute infosüsteemis registreerida. Projekti „KIS töölaud“ (Projekt nr 2014-2020.12.03.21-0940) rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023“. Infotund toimub 29. november kell 14.00-15.00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse virtuaalruumis. Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne aadressil [email protected]. Juhul kui infotunni aeg väljavalitud ettevõtjale ei sobi, lepitakse kokku mõlemale osapoolele uus sobiv aeg. 1.1. Hanketingimused 1.1.1. Hankelepingu sõlmimise kuupäev on sõltuvuses projekti „KIS töölaud“ täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt, mille menetlemine võib aega võtta kuni 60 kalendripäeva. Täistaotluse esitamise tingimuseks on parima pakkuja välja valimine hankija poolt. Hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust. 1.1.2. Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg on 12 kuud, arvestades hankelepingu sõlmimise algusest. Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt etteantud meeskonnaliikmete arvuga on võimalik soovitud tööd tähtaegselt teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras. 1.1.3. Hankeleping (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu projekt) loetakse sõlmituks hetkest, mil hankija edastab edukaimale pakkujale omapoolselt allkirjastatud lepingu. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast alates ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani esitades arvestada. 1.1.4. Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks komplekteerima nõuetele vastava meeskonna (projektijuht, analüütik, teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, süsteemiarhitekt, programmeerija, testija). Nõuded arendusmeeskonnale on kirjeldatud Lisas 4-9. – Nõuded arendusmeeskonnale. 3 1.1.5. Dokumentatsiooniplaan – lepingu lõppemisel annab pakkuja hankijale üle arendusega seotud dokumentatsiooni. Vajalikud dokumendid ja nende nõuded on kirjeldatud Lisas 4- 7. – Dokumentatsiooniplaanis. 1.1.6. Autoriõiguste realiseerimise viisiks on EUPL. 1.1.7. Maksmine toimub ühes osas hankelepingus (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu projekt) täpsustatud tingimustel. 1.1.8. Hanke kehtetuks tunnistamine – Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks eelkõige, kui selle toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 1.1.9. Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise (sh ka äri- ja UX-analüüsi tegevuste) ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Nõuded projektiplaanile on leitavad Lisas 4-6. 1.1.10. Pakkumuse osana tuleb esitada riskide hindamise kava, kuidas käesolevast projektist lähtuvalt projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse. 1.2. Hanke taust Eesti kohtud on rakendamas alates 2017. aastast järkjärgult paberivaba kohtumenetlust, mille eesmärgiks on aastaks 2023 hoida kogu kohtumenetlust puudutavat teavet digitaalselt. Paberivaba kohtumenetluse üheks väljundiks on muuhulgas ka kohtutoimiku paberil koostamata jätmine. Menetlusgrupp hoiab täna oma menetluses olevate kohtuasjade pabertoimikuid süstematiseeritult riiulites ja kappides, et omada ülevaadet kohtuasja menetluse käigu ja tähtaegade üle. Pabertoimiku kadumisel kaob ka tänane kohtuasjade haldamise süsteem, mis tähendab, et menetlusgrupil puudub digitaalses kohtumenetluses oma menetlustest, nende staadiumitest ning määratud tähtaegadest ülevaade pabertoimikutena. Tervikliku ja kergesti kättesaadava ülevaate puudumine raskendab menetlusgrupil, eelkõige kohtunikul menetluse juhtimist ning kohtumenetluse läbiviimiseks vajalike menetlustoimingute planeerimist. 1.3. Hanke funktsionaalne skoop Luua tuleb menetluste juhtimise ja haldamise töölaud, mis koosneb kõikides kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus) kasutatavastest andmevaadetest. Andmevaated peavad andma edasi informatsiooni kohtunikule ja tema menetlusgrupi liikmetele endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning võimaldama kasutajal planeerida menetlustoiminguid tulevikku ning liikuda olemasolevatele kohtute infosüsteemi vaadetele menetlustoimingute koheseks registreerimiseks andmevaatel oleva kirje juurest. Menetluste juhtimise ja haldamise komponendile peab olema menetlusgrupil võimaldatud ligi pääseda kohtute infosüsteemist ning loodavatelt vaadetelt peab olema võimalik liikuda kohtute infosüsteemi teistele vaadetele (kirjeldatakse nõuetes eraldi). Vaadete kokkupanemiseks vajaminevad andmed võivad pärineda nii kohtute infosüsteemi andmebaasist kui ka e-toimiku süsteemi andmebaasist. 4 Vaadete loomiseks võib osutuda vajalikuks ka täiendavate menetluste staadiumite ja alamstaadiumite lisandumine vastavasse andmebaasi ning e-toimiku süsteemi teenuste kasutusele võtmine. KIS töölauda peab olema võimalik liidestada kasutusel oleva kohtute infosüsteemiga ning seda peab tulevikus olema võimalik liidestada ka uue kohtute infosüsteemiga. KISi keskkond jaguneb kaheks - frontend ning backend. Frontend’i puhul on kasutusel Angular ning backend’i puhul kasutatakse puhas arhitektuuri (Clean Architecture) ja DDD printsiipi. Kasutatakse .NET Core raamistikku. Andmebaasisüsteemina on kasutusel Microsoft SQL Server. Rakendus on integreeritud teiste infosüsteemidega üle x-tee või muude veebiteenuste. 2. Mõisted ja lühendid ET E-toimiku süsteem KIS Kohtute infosüsteem Kohtuasi Koondnimetus ühe ja sama menetluse numbriga ja sama tüüpi kuid erineva järjekorranumbriga kohtumenetlusetest. Näitlikult kui tegu on tsiviilasja vaidlusega siis algul luuakse esimene menetlus, mis loob ka kohtuasja siis on kohtuasja number 2-20- 1 ja menetluse number 2-20-1(1). Kui isik ei ole rahul selle lahendiga ja kaebab edasi siis luuakse kohtuasja teine menetlus ja see saab numbriks 2-20-1(2). Nüüd on kohtuasjas 2 menetlust millel erinev järjekorra number kuid kohtuasja number on sama. Menetlus Kohtuasja läbivaatamiseks läbiviidav protsess, mis toimub ühe kohtuastme raames. Menetlusdokument Menetluses kohtu poolt koostatud (kohtudokument) või menetlusosalise esitatud dokument (sissetulev dokument). Menetlusgrupp Kohtunikust ning tema kohtujuristist ja kohtuistungi sekretärist koosnev isikute grupp. Menetlusgruppi võib kuuluda ka kohtutõlk või mõni muu kohtuametnik. Menetlusliik Menetluse liik defineerib ära, mis liiki asjaga on tegu. Menetluste portfell Ühele kohtunikule menetlemiseks jagatud kohtuasjade menetluste kogum. Menetlustoiming Menetluse raames teostatud toiming (tavaliselt infosüsteemis registreeritud, nt istungi määramine, tähtaja määramine jne) Paberivaba kohtumenetlus Kohtumenetlus, mille läbiviimiseks pabertoimikut ei moodustada ning kasutatakse digitaalset kohtutoimikut SLA Asutuse teenustaseme leping (Service-level agreement) W3C WCAG AA (Web Content Veebilehe juurdepääsetavust kehtestavad nõuded. Accessibility Guidelines) RIK Registrite ja Infosüsteemide Keskus X-tee Andmevahetuse platvorm infosüsteemide vaheliseks suhtluseks Disainiprotsess Koosneb linnulennult viiest osast: avastamine (kasutaja vajaduste uurimine), kirjeldamine (info sorteerimine ja analüüs ning probleemide sõnastamine ning prioritiseerimine), ideatsioon (eelduste valideerimine ja ideede genereerimine), prototüüpimine (mudeli väljatöötamine), testimine (mudeli testimine) 5 Front-end arendus Infosüsteemi arenduse selline osa, mille tulem on veebilehtedel ja veebirakendustel külastajale silmaga nähtav Ideatsioon Protsess, mille käigus genereeritakse ideid ja lahendusi tavaliselt töötoa vormis. Levinumaid töövõtted on visandamine, prototüüpimine, ajurünnak, "halvim võimalik lahendus" jne. Eesmärgiks on genereerida suur hulk ideid, mida on hiljem võimalik valideerida ning neist parim leida. Back-end arendus Tarkvaraarenduse selline osa, mis tegeleb funktsionaalsustega, mida otseselt kasutaja ei näe. Back-end arenduse käigus ühendatakse kasutajatele nähtav veebilehe poolne osa andmebaasiga, haldab kasutajate ühendusi ja "paneb tööle" veebirakenduse enda. Kasutajakogemuse disain On protsess, mille käigus täiustatakse toodet või teenust nii, et seda oleks mugavam, lihtsam ja parem kasutada. Disainimisel püütakse vaadelda kõiki toote või teenusega seotud aspekte läbi kasutaja erinevate tajumismeelte. Kasutajaliides Vahend, mis võimaldab inimesel suhelda masinaga ehk kõik, mida näeme, kuuleme, tunneme Kasutatavuse head tavad Kasutaja kogemusega seotud kirjandus, kus on kirjeldatud head tavad, standardid Metoodika Korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Prototüüp Kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovtoode, mudel või versioon. Ärianalüüs Ärianalüüs on metoodikate ja tööprotsesside kogum, mis hõlmab infosüsteemi või teenust puudutavate vajaduste, sh probleemi kirjeldust, ning mille käigus selgitatakse koostöös tellija, süsteemianalüütiku ja/või arendajaga välja süsteemi või teenuse soovitav käitumine. Ärianalüüsi tulemiks on arendustellimus ehk soovitava arendustöö kirjeldus. Eduka ärianalüüsi eelduseks on see, et ärianalüütik juhib tellijat ja teeb koostööd kõigi osapooltega, st räägib kõigiga ja kaasab kõiki. Ärinõuded Ärinõudmine kui kasutaja vajadus. Ärinõue kui lõppkasutaja vajadus. 3. Hanke eesmärgid ja tulemid Käesoleva hanke üldeesmärgiks on digitaalse töölaua abil luua eeldused efektiivseks digitaalseks kohtumenetluseks. Eesmärgi saavutamiseks on kasutajale loodud terviklik ja ülevaatlik töölaud, mis võimaldab menetluse juhtimist ja toetab menetlustoimingute planeerimist. Loodud lahendus on kasutajakesksusest lähtuv, kiirendab tööülesannete täitmist ning toetab kaudselt infosüsteemi kasutajate rahulolu tõstmist. Üldeesmärgist lähtuvalt on käesoleva hanke objektiks kasutajakeskse ja (töö)aega säästva töölaua loomine, mis arvestab erinevate kasutajagruppide vajadustega ning sisaldab järgmisi tegevusi: ideatsioon ja ärianalüüs, kasutajaliidese prototüübi loomine ja tagasisidestamine ning töölaudade lahenduse arendus koos süsteemianalüüsi ja vajaliku testimisega. Silmas tuleb pidada, et erinevate kasutajagruppide vajadustega arvestamine toob kaasa mitmete spetsiifiliste töölaudade loomise. Kasutajagrupid ja faktorid, millest nende vajadused võivad sõltuda, on välja toodud alampeatükis 5.4 – Kasutajagrupid. 6 Hanke eesmärkide saavutamiseks võib pakkuja kasutajakogemuse disaini ning prototüübi loomise käigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid. Hanke eesmärgid ja oodatavad tulemid on ära toodud allolevas tabelis. Tulemitele esitatavad nõuded on täpsemalt ära kirjeldatud hanke tulemite nõuete ja funktsionaalsete nõuete peatükkides. Nr Eesmärgid Nr Tulem 3.1. Kasutajakogemuse ja nõuete analüüsi eesmärgid 3.1.1. Kasutajate vajaduste väljaselgitamine Eesmärk 1 Teostada kasutajavajaduste Eesmärgi 1 Läbi on viidud kõiki vajalikke uuring töölauale kasutajate poolt tulem nr 1 kasutajagruppe hõlmav esitatavate ootuste ja tegelike kasutajavajadusi ja ootusi vajaduste väljaselgitamiseks, väljaselgitav uuring. lähtudes töölauale seatud Eesmärgi 1 Kasutajagruppide esindajatega on eesmärkidest. tulem nr 2 läbi viidud detailsem tarkvarale esitatavate ootuste ja vajaduste analüüs. Eesmärgi 1 On koostatud süstematiseeritud tulem nr 3 ülevaade kasutajate vajadustest, ootustest ja ettepanekutest loodava infosüsteemi suhtes. Hankijale on üle antud vastav dokumentatsioon. 3.1.2. Äri- ja süsteemianalüüsi eesmärgid Eesmärk 2 Välja pakkuda töölauale seatud Eesmärgi 2 Välja on töötatud töölaua eesmärkidest lähtuvad tulem nr 1 optimaalsed protsessid ja töölaudade lahendused lahendused olemasolevate vastavalt kasutajate vajadustele, tööprotsesside tõhustamiseks. mis on disainitud selliselt, et Eesmärgi 2 Uued protsessid ja kasutuslood on need rakendaksid võimalikult tulem nr 2 ära kirjeldatud selliselt, et on maksimaalselt ära arvestatud arendustellimuse tööprotsesside optimeerimist, nõuetega (Lisa 4-8) automatiseerimist, andmete taaskasutamist. Sealjuures peab kasutaja vajaduse kõrvalise abi järgi olema viidud miinimumi. 3.2. Kasutajaliidese prototüübi eesmärgid 7 Eesmärk 4 Visualiseerida prototüübi kaudu Eesmärgi 4 Loodud on võimalikult lihtne, mugav, koostatud töölaudade tulem nr 1 juurdepääsetav ja klikitav prototüüp, lahenduste funktsionaalsus mis demonstreerib väljapakutud lahendust, mille aluseks on läbiviidud ideatsiooni töötoad. Prototüüp peab olema realiseeritud andmeväljade täpsusega ja kasutaja peab lahenduse tutvustamisel aru saama, milliste andmetega kus ja millal ta töötab. Eesmärk 5 Loodud prototüüp on Eesmärgi 5 Loodud prototüüp on tutvustamise tagasisidestatud ja täiendatud tulem nr 1 käigus saanud tagasisidet iga kasutajagrupi vähemalt kolmelt inimeselt, kes sisendi andmisel ei osalenud. Prototüüp on vastavalt tagasisidele täiendatud. Hankijale on üle antud kasutajate tagasisidet ja täiendusi sisaldav dokumentatsioon. 3.3. Töölaua funktsionaalsuse eesmärgid Eesmärk 6 Töölaua kaudu on kasutajal Eesmärgi 6 Kasutajale kuvatakse ülevaade võimalik menetlust juhtida ja tulem nr 1 kõikidest tema menetlustest. oma tööaega planeerida. Ülevaatel on vajalik info ja funktsionaalsus, mis lihtsustab tööaja planeerimist ja aitab kiirendada menetlemise protsessi. Eesmärgi 6 Kasutaja saab menetlusele määrata tulem nr 2 konkreetse menetlustoimingu tegemise vajadust ja sellega seotud lisainfo. Eesmärgi 6 Kasutajale kuvatakse ülevaade tulem nr 3 kõikidest tema menetlustes registreeritud kättetoimetamisel olevatest dokumentidest, mis aitab hallata kättetoimetamisega seotud tegevusi. Eesmärk 7 Töölaua kaudu on kasutajal Eesmärgi 7 Kasutajale kuvatakse ülevaade võimalik planeerida ja teha tulem nr 1 kõikidest uutest menetlustest, vajalikke menetlustoiminguid.1 taotlustest ja kiireloomulistest asjadest, millega pole veel tegeletud. Eesmärgi 7 Kasutajale kuvatakse ülevaade tulem nr 2 kõikidest menetlustest, mis seisavad tegevuseta. Ülevaatel on vajalik info ja funktsionaalsus, mis aitab kasutajal menetlustoimingut planeerida. 1 Vajalike menetlustoimingute tegemise all peetakse silmas olemasolevaid funktsionaalsusi. Töölaual peab olema ligipääs nendele funktsionaalsustele. 8 Eesmärgi 7 Kasutajale kuvatakse ülevaade tulem nr 3 kõikidest menetlustest, mis on konkreetse menetlustoimingu ootel. Ülevaatel on vajalik info ja funktsionaalsus, mis aitab menetlustoimingu ootel menetluste seas orienteeruda ja menetlustoimingut sooritada. Lisaks eeltoodule loetakse tulemiks ka projekti arendusfaasi jooksul tekkinud dokumentatsiooni. Hankijale antakse üle järgnevad dokumendid: 1. Arenduste kirjeldus 2. Arhitektuuri kirjeldus 3. Tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid 6. Varundus/taasteplaan 7. Versiooni kirjeldus 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. Detailsed nõuded üleantavatele dokumentidele on leitavad Lisas 4-7 – Dokumentatsiooniplaan. Arenduste kirjelduse dokumendi sisule esitatud täiendavad nõuded leiab Lisast 4-3 – Nõuded süsteemianalüüsile. Testimise tulemusena valminud dokumentide sisule esitatud täiendavad nõuded leiab Lisast 4 – Nõuded testimisele. 4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus 4.1. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse võtta nõudeid: 4.1.1. Arendustele (Lisa 4-1 – Nõuded arendustele) 4.1.2. Kasutajaliidestele (https://uig.rik.ee/) 4.1.3. Süsteemianalüüsile (Lisa 4-3 – Nõuded süsteemianalüüsile) 4.1.4. Testimisele (Lisa 4-4 – Nõuded testimisele) 4.1.5. Front-Endile (Lisa 4-5 – Front end nõuded) 4.2. Projekti raames tuleb järgida RIKi sätestatud arendamise tavasid ja töökorraldust. (Lisa 4-2 – Arendamise tavad ja töökorraldus) 4.3. Projekti raames tuleb järgida dokumentatsiooniplaani nõuded (Lisa 4-7 – Dokumentatsiooniplaan). 4.4. Kogu dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence keskkonnas, sh äri- ja süsteeminõuded tuleb vormistada kasutuslugude põhiselt koos. 4.5. Projekti raames koostatud dokumentatsioon vastab järgmistele vormistusnõuetele: a) Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega) 9 b) Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega c) Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas d) Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis e) Dokumendid on koostatud eesti keeles 4.6. Projekti viiakse läbi RIKi poolsel juhendamisel koostöös RIKi arendusosakonna (projektijuht), üldosakonna (tellija rollis hankejuht) ja kohtute infosüsteemide talitusega (ärianalüütik) 4.7. Hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära projektiplaanis (Lisa 4-6 – Nõuded projektiplaanile) 4.8. Arendust testitakse RIKi hallatavas keskkonnas. 4.9. Pakkuja peab arvestama, et RIK arendab KISi paralleelselt väiksemas mahus, mistõttu tuleb vajadusel sünkroniseerida RIKi poolt KISi arenduskeskkonnas tehtud muudatused (SVN-st) Pakkuja poolt kasutatavasse arenduskeskkonda ja vajadusel täiendada, muuta või parandada neid selliselt, et arendatud muudatused töötavad vigadeta uutel komponentidel. 5. Praegune olukord 5.1. Kohtute infosüsteem Kohtud kasutavad oma igapäevases töös kohtute infosüsteemi (KIS), mis on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu2. Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektrooniline töökeskkond 3, kus registreeritakse kõikide kohtuasjade menetlused ning menetlustes teostatud toimingud, sh kohtupoolsed menetlustoimingud, istungid, kohtulahendid ning menetlusosaliste esitatud dokumendid. Ehk kogu kohtumenetlust puudutav informatsioon on kohtule läbi KIS-i elektrooniliselt kättesaadav. Kohtute infosüsteemi peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis on liidestatud e- toimiku süsteemiga.4 Kuigi kohtute infosüsteemil on olemas ka lokaalne andmebaas, siis suurem osa kohtute infosüsteemis käideldavatest andmetest hoitakse ja päritakse e-toimiku süsteemist (ET), et tagada õigusemõistmisega seotud andmete ligipääsetavus menetlusosalistele läbi avaliku e-toimiku (AET) ning kohtuvälistele menetlejatele läbi nende kasutuses olevate süsteemide, mis on samuti liidestatud ET-ga. Seega seab kohtute infosüsteemi arendamisele piiranguid ka E-toimiku süsteem, kuivõrd kohtute infosüsteem kasutab e-toimiku süsteemi poole pöördumiseks e-toimiku teenuseid. E- toimiku süsteem on riigi infosüsteemi hulka kuuluv andmekogu, mida peetakse menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks5 ja sellel puudub oma kasutajaliides. Vastavalt e-toimiku süsteemi põhimäärusele esitavad e-toimiku süsteemi andmeid väärtegude kohtuvälised menetlejad, 2 Justiitsministri määrus Kohtute infosüsteemi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 23.02.2018, 4. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Vabariigi Valitsuse määrus E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 09.03.2018, 5. 10 uurimisasutus, prokuratuur, kohus, menetlusosalised ja teised menetluses osalevad isikud 6. E-toimiku süsteemi esitatakse andmed kas e-toimiku süsteemi liidese või e-toimiku süsteemiga liidestatud teise andmekogu kaudu (edaspidi koos põhisüsteem)7. E-toimiku süsteemiga liidestatud andmekoguks on ka muuhulgas kohtute infosüsteem.8 5.2. Peamine probleem Kasutajatel puudub digitaalne ülevaade oma menetlustest, nende olekutest ja tähtaegadest. Selleks, et näha kõiki oma menetluses olevaid asju, peab kasutaja suunduma menetluse otsingusse ja sisestama vastavad parameetrid. Protsessi lihtsustamiseks on loodud eeltäidetud parameetritega kiirlingid. Otsingutulemused ei kuva kasutajale piisavalt operatiivset infot oma menetluste seisude kohta. Hetkel toimub vajaliku info kogumine käsitsi. Toimingu või sündmuse registreerimisel saadetakse kasutajale teavitus (juhul, kui see on tellitud). Kasutaja loeb teavitust ja otsustab, kas tegu on vajaliku informatsiooniga. Kui infot peetakse oluliseks, märgitakse andmed süsteemivälisesse tabelisse. Tulemuseks on ülevaade menetluses toimingutest ja sündmustest süsteemivälises tabelis. Antud protsessid infokogumiseks on optimeerimata ja aeganõudvad. 5.3. Olemasoleva töölaua kirjeldus Praegune töölaud koosneb neljast vaatest: 1. Kalender – Kasutajale kuvatakse tema menetlustega seotud sündmused ja tähtajad. 2. Kasutajale antud töövood – Kasutajale kuvatakse talle antud töövood (tööülesanded). 3. Teavitused – Kasutajale kuvatakse temale viimase 7 päeva jooksul saabunud teavitused. 4. Kiirlingid ja statistika – Kasutajale kuvatakse olulisemad (parameetritega) kiirlingid otsingusse ja lingid välisele statistikaplatvormile. Töölaud on arendatud kahe seadistusega – kantseleiametnik ja kohtunik. Valitud seadistusest sõltub, milliseid linke "Kiirlingid ja statistika" vaatel kasutajale kuvatakse. Muus osas kahe seadistuse vahel erinevusi pole. 5.4. Kasutajagrupid KISi kasutajad jagunevad kolme peamisesse kasutajagruppi: menetleja, menetlusgrupi liige, kantselei. Käesoleva hanke raames arendatav töölaud on suunatud neist kahele: kohtunik (menetleja) ja menetlusgrupi liige. Kasutajagruppide vajadused töölaua osas sõltuvad järgnevast: a) Kohtuaste – I astme, II astme ja III astme menetlevate kasutajate vajadused on erinevad b) Kohtuasja liik – Tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteoasju menetlevate kasutajate vajadused on erinevad c) Töökorraldus – Erisused töökorralduses sõltuvad nii kohtumajast kui ka kohtunikust 6 Vabariigi Valitsuse määrus E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 09.03.2018, 5. 7 Ibid. 8 Ibid. 11 d) Kasutaja roll menetluses – Kohtunike kasutajagrupis on neli eristatavat rolli ja menetlusgrupi liikme kasutajagrupis on kolm eristatavat rolli. 6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus Alljärgnev kirjeldab täpsemalt hanke tulemitele esitatavaid nõudeid. Tööde kirjeldused ja rakenduvad nõuded on ära toodud käesoleva peatüki alamosades. Töölaua funktsionaalsusi hõlmavate tulemite nõuded on eraldi kirjeldatud peatükis 7 – Funktsionaalsed nõuded. Hanke eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks hankes teostavate tööde käigus näeb hankija ette tihedat koostööd hankija meeskonnaga, kellega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides. 6.1. Nõuded kasutajavajaduste uuringule ja analüüsile Kasutajavajaduste analüüsi väljatöötamisel lähtub Pakkuja töölaua vajalike funktsionaalsuste loetelust ning Hankija poolt esitatud eelanalüüsi dokumentatsioonist ja välja uuritud kasutajate vajadustest. Samuti saab kasutajavajaduste analüüsi planeerimisel tugineda loodava töölaua nõuete loetelule, mis osaliselt sisaldavad võimalikke lahendusi tuvastatud vajadustele. Pakkuja viib läbi kasutajate vajaduste analüüsi võimalike täiendavate vajaduste ja kasutajapoolsete töölaua ettepanekute ja ootuste väljaselgitamiseks. Ühtlasi selgitatakse välja ja kirjeldatakse töölaua lisafunktsionaalsuste või täiendavate liidestuste vajadusi, mida ei ole praegusel töölauale realiseeritud, kuid oleks vajalik uuel Töölaual realiseerida. Enne kasutajavajaduste uuringu läbiviimist teeb Pakkuja koostööd Hankija meeskonnaga, et fokusseerida uuringu teravik kõige olulisematele kasutajavajaduste aspektidele. Analüüsi käigus peetakse silmas kõikide kasutajagruppide liikmeid, kellele hanke raames arendatav töölaud on suunatud (vt 5.4 Kasutajagrupid). Erinevaid kasutajagruppe esindavate kasutajatega viiakse läbi detailsem vajaduste analüüs, mis on täiendavaks sisendiks analüüsile järgnevale tööprotsesside optimeerimisele ja töökeskkonna disainile. Pakkuja süstematiseerib kasutajatelt kogutud probleemide ja ettepanekute kirjeldused tööprotsesside etappide või teemavaldkonna põhiselt ning esitab analüüsi käigus kogutud teabe ja analüüsi tulemused Hankijale tagasiside andmiseks. Peale Hankijalt tagasiside saamist ja vajadusel paranduste või täienduste sisseviimist annab Pakkuja Hankijale üle analüüsi tulemuste dokumentatsiooni ja kogutud algandmed ning kasutajate poolt tunnetavate probleemide, ootuste ja ettepanekute süstematiseeritud ülevaate. 6.2. Nõuded äri- ja süsteemianalüüsile ja projekti skoop Kasutajavajaduste (kasutajakogemuse) analüüsi tulemuse põhjal disainib Pakkuja Töölaual läbitavad protsessid selliselt, et need rakendaksid võimalikult maksimaalselt ära optimeerimisvõimalusi, automatiseerimist ja andmete taaskasutamist. Välja selgitatakse ja kirjeldatakse vajalikud uued, täna veel puuduvad liidestused ja funktsionaalsused Töölaua protsesside võimalikult sujuva ja efektiivse läbimise tagamiseks ning kolmandatelt osapooltelt 12 andmete dubleeriva kogumise vältimiseks. Töölaual tehtavate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse Swimlane Flowchart vooskeemi tüüpi ja BPMN (detailsusastmega 25 elementi) või analoogse keele vahendeid. BPMN keele kasutamisel tuleb lähtuda BPMN Quick Guide käsiraamatust ja lisades toodud nõuetest. Äri- ja süsteemianalüüsi käigus kirjeldatakse ära ka kasutuslood. Iga Töölaua protsessi ja funktsionaalsuse kohta on olemas terviklikud kasutuslood, sh on välja toodud alternatiivvood. Kasutusloo kirjeldus algab lahendatava probleemi ja/või eesmärgi lühikirjeldust ning peab muuhulgas sisaldama infot kirjelduse koostamise aja ja koostaja kohta. Kasutajakogemuse analüüsi, ideatsiooni ja Töölaual tehtavate protsesside optimeerimise tulemusena koostab Pakkuja kasutajakesksest vaatest ning tänapäevastest e-teenuste kasutajasõbralikkuse ja kasutatavuse headest tavadest lähtuva Töölaua prototüübi mõne prototüüpimiseks sobiva tarkvaraga (nt Axure, Figma, vms), mis on klikitav, kommenteeritav ja kasutajatelt tagasiside saamiseks sobiv. Ärianalüüsi lisatakse Töölaua funktsionaalsuste ja protsesside realiseerimiseks vajalikud ärinõuded, mis seotakse prototüübi kasutajaliidese iga konkreetse vaatega. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende Töölaua protsesside läbimise etappide ärinõuded, mida ei prototüübita (on skoobi välised), aga mille kohta uuringu ning analüüsi faasis nõudeid tekib. Viimase eesmärk on prototüübis realiseerimata osade edaspidine kergem realiseerimine juba teatavaks saanud nõuete alusel. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, koostatakse äri- ja süsteemianalüüsi dokumentatsioon Hankija Confluence'i keskkonnas, tähistades ärimõisted ja nõuded unikaalselt kasutades Requirement Yogi funktsionaalsust, sh linkimist ja viitamist. Kasutajate tegevused tuleb struktureerida selliselt, et iga kasutuslugu on eraldi alamlehel. Ärianalüüsi dokumentatsiooni osaks on ka ideatsiooni töörühmade kohtumise memod ja/või protokollid. Pärast hankelepingu sõlmimist tutvustab Hankija Pakkujale erinevates projektides kasutusel olevaid parimaid praktikaid, sh pakkudes välja malli äriprotsesside ja kasutuslugude kirjeldamiseks. Pakkuja võib esitada muudatusettepanekuid. Ülejäänud nõuded ärianalüüsile ja selle tulemusena valmivale dokumentatsioonile on toodud Lisas 4-8 - Nõuded arendustellimusele, nõuded süsteemianalüüsile on toodud Lisas 4-3. 6.3. Nõuded prototüübi koostamisele ja üldnõuded Töölaua vajaliku funktsionaalsuste kirjeldusest, varasemalt kokku kogutud kasutajate poolt väljatoodud probleemide ja ettepanekute loetelust ning kasutajate vajaduste uuringu tulemusest lähtuvalt luuakse Töölaua funktsionaalsust visualiseeriv, klikitav prototüüp. Prototüübi loomise eelduseks on läbi viidud ideatsiooni töötoad, mille arv peab olema proportsioonis prototüübitava funktsionaalsuse mahuga. Prototüüp demonstreerib hanke skoobis olevaid kasutajate tööprotsessi toimingud, tugitegevusi ja Pakkuja poolt tööprotsessides rakendatud optimeerimisvõtteid ning kasutajakeskset lähenemist. Prototüüp peab olema realiseeritud andmeväljade täpsusega ja kasutaja peab tagasiside andmisel aru saama, milliste andmetega kus ja millal ta töötab. Koostatud Töölaua prototüüp: 6.3.1. on kasutajate hinnangul võimalikult lihtne, mugav, arusaadav, juurdepääsetav; 13 6.3.2. demonstreerib kasutajate poolt laekunud tagasisides ning analüüsi käigus kirjeldatud probleemide lahendamist; 6.3.3. demonstreerib kasutajaseadete määramise võimalust Prototüübi koostamisel lähtutakse olemasolevast KIS stiiliraamatust. Kui prototüübi väljatöötamise käigus tekib vajadus stiiliraamatut täiendada (nt ikonograafia osas), kooskõlastatakse see enne Hankijaga. Pakkuja vormistab prototüübi klikitaval ja kommenteeritaval kujul, tuues välja ja põhjendades piisava detailsuse astme. Prototüübi loomisel lähtutakse põhimõttest üldisemalt tasemelt detailsemale. Pakkuja tutvustab optimeeritud Töölaua protsesse ja funktsionaalsusi prototüübi kaudu kasutajate esindajatele. Muuhulgas uuritakse prototüübi ülesehitust, lihtsust ja kasutajasõbralikkust. Tagasiside põhjal viib Pakkuja sisse põhjendatud muudatusvajadused ja ärinõuete täiendamised, mis on Hankijaga kooskõlastatud. Vajadusel teostatakse korduvaid tutvustamise töörühmi kuni lõpliku prototüübi valmimiseni. Kõik ilmnenud puudused prototüübis tuleb täiendada. Prototüüp antakse Hankijale üle eestikeelsena. Prototüüp antakse Hankijale üle selliselt, et selles säiliks dünaamilisus ja funktsionaalsus. Üleantud prototüüpi peab saama paigaldada Hankija serverisse või Hankijale kättesaadavasse keskkonda, mis võimaldab prototüüpi vaadelda ja kasutada selliselt, et see ei too Hankija jaoks kaasa täiendavaid tasusid ega sunni hankima lisatarkvara või selle kasutusõigust. Prototüübi kujundamisel arvestatakse kehtivate W3C WCAG AA taseme nõuetega. Samuti peab prototüüp arvestama RIKi veebilehel https://uig.rik.ee/ väljatoodud kujunduselementide kasutamise nõuetega, mis on arendatava Töölaua kontekstis asjakohased. Prototüüp arvestab RIK Front-end nõudeid (Lisa 4-5) ulatuses, mis on vajalik prototüübi eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui Pakkuja ei pea vajalikuks mingis osas välja toodud nõuete järgimist, siis kooskõlastatakse sellised ettepanekud kirjalikult Hankijaga. 6.4. Nõuded arendusele Arendustööde alustamise eelduseks on Hankija poolt kinnitatud prototüübi lõplik versioon ja vastava osa süsteemianalüüs. See tähendab, et iga arendustöö planeerimisel tuleb arvestada sellele eelnevate vajalike analüüsi ja tagasiside kogumise tegevustega. Vältida tuleb olukorda, kus funktsionaalsuse arendamist alustatakse enne, kui prototüübi lõplik versioon ja vastava osa süsteemianalüüs on valmis ja Hankija poolt kinnitatud. Arendustööks vajaliku prototüübi ja süsteemianalüüsi kinnitamine ei võta Hankijalt õigust arendustööde osas puudustele tähelepanu juhtida ja nende kõrvaldamist nõuda või arendustööde teostamisel juba kinnitatud detailanalüüsis muudatusi teha. Samuti ei tähenda eelkirjeldatud protsess, et Hankija ütleks Pakkujale ette iga programmeerimistoimingu. Hankija eesmärgiks on ärivisiooni elluviimine ja eeldab tehnilise kompetentsi olemasolu pakkujal. Arendustöödes arvestatakse kehtivate W3C WCAG AA taseme nõuetega. Ülejäänud nõuded arendusele on toodud Lisas 4-1 – Nõuded arendustele. Arendamisel tuleb lähtuda Hankija sätestatud 14 arenduse tavadest ja töökorraldusest, täpsemad nõuded on toodud Lisas 4-2 – Arenduse tavad ja töökorraldus. 7. Funktsionaalsed nõuded Alljärgnev kirjeldab täpsemalt Töölaua funktsionaalsuste tulemitele esitatavaid nõudeid. Analüüsi käigus võivad selguda täiendavad nõuded liidestustele, mis on vaja tulemite saavutamiseks kasutusele võtta. Esialgse analüüsi kohaselt tuleb kasutada nii olemasolevaid ET-teenuseid kui ka lokaalseid andmeid KISi andmebaasist. 7.1. Nõuded töölaua funktsionaalsustele Järgnevalt on kirjeldatud esialgsed nõuded Töölaua funktsionaalsustele ja kuvatavatele andmetele. Nõuded on koostatud eelanalüüsile tuginedes ning saanud esialgse kasutajatepoolse tagasiside. Nõuetes viidatud "Digitoimikusse liikumise" ja "Töövoo algatamise" funktsionaalsused on olemas. KASUTUSLUGU a) Kasutaja on avanud töölaual Menetlused saki b) Süsteem kuvab avatuna Menetluste koondvaate ja suletuna: a. Uued menetlused ja taotlused alaosa b. Järgmise toimingu või tähtajata menetlused alaosa c. Kohtu menetlustoimingu ootel menetlused alaosa d. Kättetoimetamisel olevad dokumendid alaosa c) Kasutaja liigub teisele alaosa vaatele d) Süsteem pärib vaate koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate e) Põhivoo lõpp 7.1.1. Menetluste koondvaade Kasutajale kuvatakse ülevaade kõikidest tema menetlustest. Eesmärk on lihtsustada kasutaja tööaja planeerimist ja kiirendada menetlemise protsessi. Menetluste kohta kuvatav info on menetlusliikide ja kohtuastmete ülene. Sõltuvalt menetlusliigist ja kohtuastmest on kasutajal teatud menetluste eristamiseks lisafunktsionaalsused. KASUTUSLUGU a) Kasutaja on avanud Menetluste koondvaate b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: a. Minu menetlused c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: a. Algatada menetlusega seotud töövoogu b. Liikuda digitoimikusse c. Liikuda menetluse detailvaatele 15 d. Määrata menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" d) Süsteem lisab ja eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised menetlustoimingud on menetlusse määratud e) Põhivoo lõpp NÕUDED ID Kirjeldus KOOND-001 Kasutajale kuvatakse kõik tema menetluses olevad asjad. Iga menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:  Menetluse tüüp  Menetluse number KOOND-002  Menetluse pealkiri  Kasutaja roll menetluses (kohtunik, eesistuja, ettekandja, koosseisu liige)  Menetluse staadium  Menetluse menetluspäevade arv KOOND-003 Kasutaja saab andmevaadet sorteerida. KOOND-004 Kasutaja saab andmevaadet filtreerida. KOOND-005 Kasutaja saab andmevaadet vabatekstivälja kaudu filtreerida. KOOND-006 Kui tegu on järelevalvemenetlusega, kuvatakse need teistest menetlustest eraldi. KOOND-007 Kui tegu on kriminaalasjadega, eristatakse üld- ja lihtmenetlused. KOOND-008 Kui tegu on kriminaalasjadega, eristatakse eeluurimise ja täitemenetluse asjad. KOOND-009 Kui tegu on haldusasjadega, eristatakse üld- ja põhimenetlused. KOOND-010 Kui tegu on Riigikohtuga, eristatakse eel- ja põhimenetlused. KOOND-011 Menetluse number on klikitav ja suunab kasutaja menetluse detailvaatele. Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja KOOND-012 antud menetluse digitoimikusse. KOOND-013 Menetluse kirje juurest saab kasutaja algatada menetlusega seotud töövoogu. Menetlusele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub KOOND-014 "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" 7.1.2. Uued menetlused ja taotlused Kasutajale kuvatakse kõik tema uued menetlused, kus pole ühtegi kohtutoimingut tehtud. Bloki eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest menetlustest, millega menetlusgrupp pole veel tegelenud. Vaatel on eristatud uued menetlused ja uued taotlused. Kuvatavad andmeblokid sõltuvad menetlusliigist ja kohtuastmest. 16 KASUTUSLUGU a) Kasutaja on avanud Uued menetlused ja taotlused vaate b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: i. Uued menetlused ii. Uued taotlused c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: i. Algatada menetlusega seotud töövoogu ii. Liikuda digitoimikusse iii. Liikuda menetluse detailvaatele iv. Määrata menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" d) Süsteem lisab ja eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised menetlustoimingud on menetlusse määratud e) Põhivoo lõpp 17 NÕUDED ID Kirjeldus Kuvatakse need menetlused, mis on staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või UUS-001 "Menetluses" JA milles pole tehtud ühtegi kohtutoimingut. UUS-002 Kuvatakse tingimustele vastavate menetluste arv. Korraga kuvatakse kuni viis menetlust. Kui menetlusi on rohkem, saab kasutaja UUS-003 järgmised kirjed juurde laadida. Menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:  Menetluse registreerimise aeg UUS-004  Menetluse number  Menetluse pealkiri UUS-005 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate. Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja UUS-006 antud menetluse digitoimikusse. UUS-007 Menetluse kirje juurest saab algatada menetlusega seotud töövoogu. Menetlusele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub UUS-008 "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" Kui tegu on kriminaalasjaga, kuvatakse eraldi uued taotlused kohtueelses menetluses UUS-009 (eeluurimisasjad), uued taotlused seoses kohtulahendi täitmisega (täitemenetlus) ja uued üld- ja lihtmenetlused. Kui tegu on kiireloomulise asjaga, on menetlus selgelt eristatud. (Kiireloomulised asjad UUS-010 on määratletud kohtuüksuse põhiselt, iga kohtuüksus saab oma kiireloomuliste asjade loetelu muuta.) Kui tegu on II või III astmega, kuvatakse eraldi eelmenetlused (menetlustaotlused) ja UUS-011 põhimenetlused (menetlusse võetud taotlused). 7.1.3. Järgmise toimingu või tähtajata menetlused Kuvatakse kõik tema menetlustes registreeritud dokumendid, millele määratud vastusnõude tähtajad on minevikus ja nendega seotud menetlustes pole tehtud järgmist toimingut. Eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest dokumentidest, mille vastusnõude tähtajad on möödunud ja sellele pole keegi menetlusgrupist reageerinud. Kuvatakse kõik tema menetlused, kus pole järgmist toimingut ega tähtaega. Eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest menetlustest, mis tegevuseta seisavad. KASUTUSLUGU a) Kasutaja avab Järgmise toimingu või tähtajata menetluste vaate b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: 18 i. Menetluses asjades viimane vastusnõude tähtaeg möödunud ii. Menetluses asjades järgmise toiminguta või tähtajata menetlused c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: i. Algatada menetlusega seotud töövoogu ii. Liikuda digitoimikusse iii. Liikuda menetluse dokumentide vaatele iv. Määrata menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" d) Süsteem lisab ja eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised menetlustoimingud on menetlusse määratud e) Põhivoo lõpp NÕUDED ID Kirjeldus VNT-DOK-001 "Viimane vastusnõude tähtaeg möödunud" blokis kuvatakse need dokumendid, millele on määratud vastusnõude tähtajad JA mis on registreeritud menetlustes, mis on staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või "Menetluses" JA kus vastusnõude tähtaeg on minevikus JA mille menetluses ei ole tehtud järgmist toimingut. VNT-DOK-002 Kuvatakse tingimustele vastavate dokumentide arv VNT-DOK-003 Korraga kuvatakse kuni viis dokumenti. Kui dokumente on rohkem, saab kasutaja järgmised kirjed juurde laadida. VNT-DOK-004 Dokumendi kohta kuvatakse järgmised andmed:  Viimane vastusnõude tähtaeg  Menetluse number, kus dokument on registreeritud  Dokumendi pealkiri  Menetluse alamstaadium, kus dokument on registreeritud  Vastusnõudega seotud isikud VNT-DOK-005 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate VNT-DOK-006 Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja antud menetluse digitoimikusse. VNT-DOK-007 Dokumendi kirje juurest saab algatada dokumendiga seotud töövoogu. VNT-DOK-008 Dokumendi kirjega seotud menetlusele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" ID Kirjeldus OOT-MEN-001 "Järgmise toimingu või tähtajata" blokis kuvatakse need menetlused, mis on staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või "Menetluses" JA milles pole tuleviku kuupäevaga toimingut planeeritud JA milles pole tuleviku kuupäevaga vastusnõude tähtaega. OOT-MEN-002 Kuvatakse tingimustele vastavate menetluste arv 19 OOT-MEN-003 Korraga kuvatakse kuni viis menetlust. Kui menetlusi on rohkem, saab kasutaja järgmised kirjed juurde laadida. OOT-MEN-004 Menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:  Viimane menetlustoiming ja selle kuupäev  Menetluse number  Menetluse pealkiri OOT-MEN-005 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate OOT-MEN-006 Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja antud menetluse digitoimikusse. OOT-MEN-007 Menetluse kirje juurest saab algatada menetlusega seotud töövoogu. OOT-MEN-008 Menetluse kirjele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" 7.1.4. Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine Kasutaja saab määrata menetlusele sobiva kohtutoimingu tegemise vajaduse. Eesmärk on kasutajal võimaldada vajalike menetlustoimingute planeerimist ja et nii kasutaja kui teised menetlusega seotud kasutajad (kohtunik, menetlusgrupi liige) teaksid, mida tuleb menetluses järgmisena teha. KASUTUSLUGU a) Kasutaja soovib määrata menetlustoimingu tegemise vajadust b) Süsteem avab menetlustoimingu info sisestamise võimaluse c) Kasutaja lisab menetlustoimingu ja soovi korral tegemise tähtaja, täitja ja kommentaari d) Süsteem salvestab sisestatud info ja: i. lisab või eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised menetlustoimingud on menetlusse määratud või eemaldatud ii. kui menetluse kirjet kuvati "Uued menetlused" blokis, eemaldatakse sealt vastav kirje iii. kui menetluse kirjet kuvati "Uued taotlused" blokis, eemaldatakse sealt vastav kirje iv. kui menetluse kirjet kuvati "Viimane vastusnõude tähtaeg möödunud" blokis, eemaldatakse sealt vastav kirje v. kui menetluse kirjet kuvati "Järgmise toimingu või tähtajata" blokis, eemaldatakse sealt vastav kirje e) Põhivoo lõpp. NÕUDED ID Kirjeldus MT-001 Kasutaja saab tegemiseks määrata järgmisi menetlustoiminguid:  Tähtaja määramine  Eelistungi määramine  Kohtuistungi määramine  Taotluste lahendamine 20  Muu menetlustoiming MT-002 Määratavate menetlustoimingute nimekirja saab vajaduse tekkimisel uusi menetlustoiminguid lisada ja olemasolevaid eemaldada. MT-003 Menetlusele saab menetlustoimingu tegemiseks määrata menetlustoiminguid vastavalt menetlusliigile. MT-004 Kasutaja saab samale menetlusele tegemiseks määrata ühe või mitu menetlustoimingut:  Kui kasutaja lisab "Tähtaja määramise", saab kasutaja märkida dokumendid, millele on vaja tähtaega määrata  Kui kasutaja lisab "Eelistungi määramine" või "Kohtuistungi määramine", saab kasutaja lisada registreeritava istungi andmed (kuupäev ja kellaaeg)  Kui kasutaja lisab "Taotluste lahendamine", saab kasutaja märkida menetlusdokumentides sisalduvaid taotlusi, mis on tarvis lahendada  Kui kasutaja lisab "Muu menetlustoimingu ootel", saab kasutaja märkida dokumendid, mis on seotud muu määratava menetlustoiminguga MT-005 Kasutaja saab menetlustoimingu tegemise määramisel lisaks sisestada juurde:  Menetlustoimingu tegemise tähtaja  Menetlustoimingu täitja  Kommentaari menetlustoimingu tegemise kohta MT-006 Määratud menetlustoimingu tegemise vajadust saab muuta:  Lisada juurde, muuta või eemaldada menetlustoimingu tegemise tähtaega  Lisada juurde, muuta või eemaldada menetlustoimingu täitjat  Lisada juurde, muuta või eemaldada kommentaari menetlustoimingu tegemise kohta MT-007 Kasutaja saab määratud menetlustoimingu tegemise vajadust tühistada MT-008 Kasutaja saab menetlustoimingu tegemise vajaduse tehtuks märkida 7.1.5. Kohtu menetlustoimingu ootel menetlused Kuvatakse kõik tema menetlused, millele on määratud täpsustav kohtutoimingu ootel alastaadium. Eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest menetlustest, kus on tarvis konkreetne menetlustoiming teha. KASUTUSLUGU a) Kasutaja avab Kohtu menetlustoimingu ootel vaate b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: i. Kohtu menetlustoimingu ootel c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi: i. Lisada juurde menetlustoimingu tegemise tähtaega, täitjat ja kommentaari. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" ii. Muuta menetlustoimingu tegemise tähtaega, täitjat ja kommentaari. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" 21 iii. Eemaldada menetlustoimingu tegemise tähtaega, täitjat ja kommentaari. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" iv. Eemaldada menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" v. Märkida menetlustoiming tehtuks. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine" d) Süsteem salvestab muudatused ja: i. lisab või eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised menetlustoimingud on menetlusse määratud või eemaldatud NÕUDED ID Kirjeldus KMT-OOT-001 Kuvatakse need menetlused, mis on staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või "Menetluses" JA millele on määratud Kohtu menetlustoimingu ootel alamstaadium KMT-OOT-002 Iga menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:  Menetluse number  Menetluse pealkiri  Menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaeg  Menetlustoimingu tegemiseks määratud täitja  Menetlustoimingu tegemiseks lisatud täpsustav kommentaar KMT-OOT-003 Kui menetlus on alamstaadiumis "Tähtaja määramise ootel", kuvatakse lisaks dokument, millele on vaja tähtaeg määrata. KMT-OOT-004 Kui menetlus on alamstaadiumis "Eelistungi määramise ootel" või "Kohtuistungi määramise ootel", kuvatakse lisaks istungi registreerimiseks vajalik kuupäeva ja kellaaja info KMT-OOT-005 Kui menetlus on alamstaadiumis "Taotluste lahendamise ootel", kuvatakse lisaks dokument, millega seoses on lahendamist vajav taotlus esitatud KMT-OOT-006 Kasutaja saab andmevaadet sorteerida KMT-OOT-007 Kasutaja saab andmevaadet filtreerida KMT-OOT-008 Kasutajale kuvatakse kohtu menetlustoimingu ootel olevate menetluste koguarv KMT-OOT-009 Kasutajale kuvatakse iga kohtu menetlustoimingu ootel alamstaadiumiga olevate menetluste arv. KMT-OOT-010 Kasutaja saab menetluse kirjele lisada:  Menetlustoimingu tegemise tähtaja  Menetlustoimingu tegemise täitja  Menetlustoimingu tegemise kommentaari  Menetlustoimingu alamstaadiumist tulenevat lisainfot KMT-OOT-011 Kasutaja saab menetluse kirje juures muuta:  Menetlustoimingu tegemise tähtaega 22  Menetlustoimingu tegemise täitjat  Menetlustoimingu tegemise kommentaari  Menetlustoimingu alamstaadiumist tulenevat lisainfot KMT-OOT-012 Kasutaja saab menetluse kirje juurest eemaldada:  Menetlustoimingu tegemise tähtaega  Menetlustoimingu tegemise täitjat  Menetlustoimingu tegemise kommentaari  Menetlustoimingu alamstaadiumist tulenevat lisainfot KMT-OOT-012 Kasutaja saab menetluse kirje juurest menetlustoimingu tegemise vajaduse tühistada. KMT-OOT-013 Kasutaja saab menetluse kirje juurest menetlustoimingu tegemise vajaduse tehtuks märkida. KMT-OOT-014 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate KMT-OOT-015 Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja antud menetluse digitoimikusse. KMT-OOT-016 Menetluse kirje juurest saab algatada menetlusega seotud töövoogu 7.1.6. Kättetoimetamisel olevad dokumendid Kasutajale kuvatakse kõik tema menetlustes registreeritud dokumendid, millega seotud saadetised on staatuses "Kättetoimetamisel". Eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest dokumentidest, mille kättetoimetamisele on kaua aega kulunud. KASUTUSLUGU a) Kasutaja avab Kättetoimetamisel vaate b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid: i. Kättetoimetamisel c) Põhivoo lõpp NÕUDED ID Kirjeldus KÄTT-001 Kuvatakse need dokumendid, millega seotud saadetis on staatusega "Kättetoimetamisel" KÄTT-002 Kuvatakse tingimustele vastavate dokumentide arv KÄTT-003 Dokumendid kuvatakse adressaadi põhiselt KÄTT-004 Korraga kuvatakse kuni 10 dokumenti. Kui dokumente on rohkem, saab kasutaja järgmised kirjed juurde laadida KÄTT-005 Dokumendi kohta kuvatakse järgmised andmed:  Dokumendiga seotud viimane saatmise kuupäev  Menetluse number ja pealkiri, kus dokument on registreeritud  Dokumendiga seotud saadetise adressaat ja tema roll menetluses 23  Dokumendiga seotud saadetise dokumentide komplekt. Iga dokumendi kohta kuvatakse dokumendi koostamise kuupäev ja dokumendi liik  Dokumendiga seotud saadetise edastamise viis  Dokumendiga seotud saadetise adressaadi kontakt  Kättetoimetamisel olnud päeva arv KÄTT-006 Kui dokumenti on varem juba edastatud, kuvatakse dokumendi kõrvale vastav ikoon KÄTT-007 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate KÄTT-008 Kasutaja saab andmevaadet sorteerida KÄTT-009 Kasutaja saab andmevaadet filtreerida KÄTT-010 Lahend-tüüpi dokumendi liigiga seotud "Kättetoimetamisel" saadetised on eristatud 8. Mittefunktsionaalsed nõuded Üldised mittefunktsionaalsed nõuded on kirjeldatud Lisas 4-1 – Nõuded arendustele. Kuivõrd KIS töölaud peab olema liidestatud kohtute infosüsteemiga, siis KIS töölauale kohaldatakse sama SLA, mis on kohalduv ka kohtute infosüsteemile. Kohtute infosüsteemi ISKE turvaklass on K2T3S3 ja turbeaste kõrge (H)9. Üheaegselt on lubatud maksimaalselt 700 kasutajat ja maksimaalselt 25 toimingut sekundis. Funktsionaalsuste normaalviide on 1 sekundit, maksimaalne viide 3 sekundit. Andmemahukate vaadete maksimaalne viide on 10 sekundit. 8.1. Töökindlus Andmete terviklus peab kohtute infosüsteemis ja sh ka kavandatava lahenduse osas vastama skaalale T3 - info allikas, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas.10. Andmete konfidentsiaalsuse osas peab kohtute infosüsteem ja sh ka kavandatav lahendus vastama skaalale S3 - ülisalajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajatele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral11. Turvalisuse ja terviklusega tagamisega seotud nõuded, millest tuleb lähtuda KIS töölaua loomisel, on Registrite ja Infosüsteemi keskuse poolt kirjeldatud dokumendis Lisa 4-1 – Nõuded arendustele. KIS töölaua osas on tegemist tööriistaga, mis tarbib ca 90%-95%12 ulatuses eelnevalt kohtute infosüsteemi ja e-toimiku süsteemi andmebaasi loodud andmeid neid kasutajale mugaval viisil visualiseerides. KIS töölaua kaudu menetlustoiminguid planeerides muutuvad üksnes menetluste alamstaadiumite andmed ning muid olemasolevaid andmeid e-toimiku ja kohtute infosüsteemi andmebaasis kasutaja muuta ega hävitada ei saa. Kavandatav menetluste juhtimise ja haldamise tööriist eelkõige pakub kasutajale informatsiooni ja kasutaja saab liikuda informatsiooni alusel vajalikku menetlustoimingut teostama. Kõikide menetlustoimingute osas, mida kavandatav lahendus kasutajat tegema suunab, on täna kohtute infosüsteemis olemasolev ja kirjeldatud funktsionaalsus. 9 Justiitsministri määrus Kohtute infosüsteemi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 23.02.2018, 4., § 18 lg 5. 10 Vabariigi Valitsuse määrus Infosüsteemide turvameetmete süsteem, Riigi Teataja, RT I 2009, 6, 39. 11 Ibid. 12 Analüüsi käigus peab selguma menetluste seisundite ja menetluste alamstaadiumite lisandumine. 24 Käideldavus töökindluse osas on kohtute infosüsteemis ja peab vastama seega kavandatava lahenduse osas skaalale K2 - 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi) 13. Kohtute infosüsteemi SLA punkti 4 kohaselt tuleb planeeritud katkestusest teavitada ette vähemalt 48h, planeeritud katkestuste maksimaalne kogukestvuseks on lubatud 96h aastas, ühe planeeritud katkestuse maksimaalne kestus võib olla kuni 4h ning maksimaalselt võib kuus olla kuni 4 planeeritud katkestust 14. Vastavalt kohtute infosüsteemi SLA punktile 5 on lubatud planeerimata katkestuste kogukestus 48h ja maksimaalne ühekordse planeerimata katkestuse kestuseks on lubatud 2h 15. Eeltoodu kohaldub ka KIS töölauale, kuivõrd kavandatav peab olema ligipääsetav kasutajale läbi kohtute infosüsteemi. 13 Ibid. 14 Registrite ja Infosüsteemide keskus, Kohtute infosüsteemi (KIS) teenuse teenustaseme lepe (SLA), 2016. 15 Registrite ja Infosüsteemide keskus, Kohtute infosüsteemi (KIS) teenuse teenustaseme lepe (SLA), 2016. 25 Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Lisa 1 - Nõuded arendustele Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus Loodavate lahenduste X-tee teenused peavad vastama RIA xtee juhendis Vastavus üldistele NA-1 toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta standarditele hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon. Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina: Vastavus üldistele NA-2 standardtarkvara peab vastama RIK 1) Nginx standarditele nõuetele 2) Microsoft IIS 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi Rakendus peab olema kirjutatud nii, et see arvestab selle rakenduse poolt Vastavus üldistele töödeldavatele andmetele määratud NA-3 standarditele ISKE klassi nõudeid. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiv ISKE versioon. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul. RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest. Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised: EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“); 2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus. GNU GPL puhul on nõutav mh: RIK põhimõte on arendada tarkvara 1) autoriõiguse märge päises avatult ja avaldada tarkvara vaba (Copyright © <aasta> <autori litsentsiga. Avaliku sektori nimi>); Vastavus üldistele 2) litsentsitingimustes ette nähtud NA-4 kohustuseks on arendada tarkvara standarditele teavitus töö osas garantii eelkõige avatult ja avaldada tarkvara vaba litsentsiga vastavalt litsentsi välistamise kohta. nõuetele. MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega; 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta. Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest. Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga; 2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises; 3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide platvorm(id)/versioon(id) peavad Kui on tuleb tellijaga paika panna ja NA-5 Arhitektuur olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) kokku leppida vahetuse strateegia. pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast. Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid Süsteemi jõudlus peab vastama (rakendusserver, andmebaas, kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja NA-6 Arhitektuur kolmanda osapoole komponendid) ja lähteülesande käigus välja toodud topoloogia peab olema enne reaalse jõudlusnäitajatele. arenduse algust RIK Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud. Rakendusserver peab võimaldama NA-7 Arhitektuur töötamist andmebaasiserverist eraldi serveril. Rakendust peab saama ilma ümber Lahendus ei tohi olla sisse NA-8 Arhitektuur programmeerimata liigutada erinevate kompileeritud absoluutseid URL-e. domeenide ja domeeni saitide vahel Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult Tõrkekindluse tagamiseks tuleb lühikese) aja jooksul ajakohase väliseid liidestusi kasutada nii vähe veateate. Võimalusel tuleb töökindluse NA-9 Arhitektuur kui võimalik. Kui need on vajalikud, tõstmiseks kasutada asünkroonseid siis peavad nad olema võimalikult liideseid (näiteks Rahvastikuregistri, tõrkekindlad. Maa-ameti infosüsteemi või Google Analytics´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus, kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma). Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi Kui X-tee päringut teostab inimene, siis infosüsteemi kuuluvate andmekogude NA-10 Arhitektuur peab olema päringu päises autentinud vahel toimub läbi riigi infosüsteemi kasutaja andmed. andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5. Rakenduse testkeskkonnad peavad NA-11 Arhitektuur olema ühendatud test X-teega ja arenduskeskkonnad arendus X-teega. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Rakenduse Rakendus peab neid sealt ka kasutama konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte (mitte kopeerima parameetreid kohta kokku tuua nii, et nende käivitamisel kolmandatesse NA-12 Arhitektuur muutmisel ei peaks rakendust uuesti kohtadesse). kokku kompileerima (nt ühte Logimise seaded võivad olla rakenduse tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, konfiguratsioonifailist eraldi ühes andmebaasi tabelisse). lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net). Mõistlikuks ajaks loetakse Rakenduse kompileerimine (saidi maksimaalselt 30 sekundit. Kui taaskäivitas, konfiguratsiooni rakendus vajab indekseeritud sisu ja NA-13 Arhitektuur muutmine vms) peaks toimuma see pole kättesaadav, siis peab mõistliku aja jooksul. rakendus väljastama selle kohta selge teate. NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine. Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre NA-15 Arhitektuur kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul. Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust Failid peab katalogiseerima või fail). Failistruktuur peab olema NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui kuu, kuupäev). faile) ning ei tohi tekitada märgatavat jõudluskadu. Kasutatav programmeerimise NA-17 Arhitektuur paradigma on objekt-orienteeritud. Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka Kõik välised võtmed (Foreign Key) NA-18 Arhitektuur tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast – peavad olema indekseeritud. vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel. SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida Tuleb kasutada päringumuutujaid SQL vahemälu fragmentseerumist NA-19 Arhitektuur (Parameter Binding). (When calling SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation). Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline NA-20 Arhitektuur primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide hoidmine Failid ja failide indeks peavad olema NA-21 Arhitektuur klassikalises andmebaasis on kulukas replikeeritavad teise serveriruumi. ja seab kõrgendatud nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele. Rakendusel peab olema haldusliides, Vajadus halduril teha otse baasis mille kaudu rakenduse haldur saab NA-22 Arhitektuur haldustoiminguid peab olema viidud teha tavapäraseid haldustoiminguid. miinimumini. Halduri haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus. Andmebaas peab toetama nii külm- Ei tohi kasutada teenuseid, mis NA-23 Arhitektuur kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise välistavad andmebaasi peegeldamist serveriruumi. (nt "failstream"). Tõusutundlikkus peab olema välja Sorteerimisreeglistik peab vastama lülitatud ning accent peab olema sisse NA-24 Arhitektuur eesti keele tähestikule. lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS. Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui elektronposti Kui süsteem saadab elektronkirju, server millegi pärast kirju vastu ei võta, NA-25 Arhitektuur peab kasutama süsteemivälist RIKi tuleb kirjad ära saata pärast seda kui elektronposti serverit. elektronposti server jälle vastab. Kirjade saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata. Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte NA-26 Arhitektuur ei ole võimalik, peab kõrval olema XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne. selgitus. Tagasüsteemide ülesanneteks on Infosüsteemides on eessüsteemid andmete haldamine ja võrguteenuste (front end) ja tagasüsteemid (back pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele NA-27 Arhitektuur end) arhitektuuriliselt selgelt lõppkasutaja autentimise ja lahutatud. autoriseerimisega. Lõppkasutaja autoriseerimise tagavad eessüsteemid. Näiteks IIS: *.config , *.resources Konfiguratsioonifailid peavad olema Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on NA-28 Arhitektuur vastavalt rakendusserveri tüübile mitu, siis arendaja peab need eraldi vaikimisi kaitstud failid välja tooma konfiguratsioonifailide listis. Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data, Rakenduse failid, mida kasutaja näha App_Browsers, App_GlobalResources, NA-29 Arhitektuur ei tohi, peavad olema vaikimisi App_LocalResources, App_Themes, kaitstud kaustades. App_WebReferences Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Kõiki parameetreid tuleks Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid konfiguratsioonis kirjeldada vaid ühe NA-30 Arhitektuur parameetreid, mis on sama sisuga. korra (mitte nii, et mitmes lõigus kirjeldatakse samu asju uuesti). Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav lahendus peab olema Kõik rakendused peavad töötama NA-31 Arhitektuur selline, mida saab samaaegselt käitada kõrgkäideldavalt. erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid. Klientrakendus ei tohi pöörduda otse NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid. andmebaasi poole. Keskkonnapõhiseid muutujad peavad Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid NA-33 Arhitektuur olema konfiguratsioonist arendusserveritele. seadistatavad. Kui kasutatakse Windows teenuseid peavad teenuste nimed olema serveri NA-34 Arhitektuur administraatori poolt konfigureeritavad. Andmebaas ei tohi sisaldada Rakenduse äriloogika tuleb äriloogikat, mis muudab NA-35 Arhitektuur realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna sõltumatus rakenduskihis. kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi. Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille Andmebaasis võib kasutada vaid üleviimine mõnele muule ISO/IEC 9075 standardiga kaetud andmebaasiplatvormile ei ole võimalik. NA-36 Arhitektuur funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis. RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile. Rakendus peab kasutama NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK autentimisportaali Kasutatavaid autentimisviise peab AUP. olema rakenduse konfiguratsioonist võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt NA-38 Arhitektuur Max uri < 2000. toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust. Näiteks: Alajaotis Rakenduse teenusekirjeldus (n: definitions/types/schem: complexType NA-39 Arhitektuur WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et defineerimisel tuleb sellele lisada "any" see toetaks teenuse versioneerimist. element. Juhul kui äriprotsess seda võimaldab, Rakenduse operatiivbaas peab olema tuleb suurte andmemahtude korral NA-40 Arhitektuur võimalikult väike. kasutada andmete arhiveerimist põhibaasist väljapoole. Rakendusega tarnitavad litsentsid EU projektide korral tuleb kehtivusaja NA-41 Arhitektuur peavad olema vähemalt 5 aastase suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest. kehtivusega. Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Rakendus peab olema tehniliselt Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada osadeks jaotatud (tükeldatud) muudest mitteavalikest, sisemistest, NA-42 Arhitektuur vastavalt loogilisele jaotusele. konfigureerimis jms liidestest. Kui Saadud osised peavad olema eraldi rakendusel on eraldi turvatasemega versioneeritavad ja paigaldatavad. liidesed ametnikule ja kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks. Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist teise tuleb teha NA-43 Arhitektuur kasutades RIK keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid. Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms. Rakendus peab olema võimeline SSL offload, vajalike NA-45 Arhitektuur töötama koormusjaoturitega kliendiparameetrite edasiandmine varustatud taristul. kasutades http headereid. Rakenduse failidele ei tohi olla NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read- execute. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik rakenduse NA-47 Arhitektuur osad (ka baas) olema võimelised töötama windows core serveritel. Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, Andmebaasis tuleb veerutüübiks siis date. Kasutada ei tohi varchar(max) NA-48 Arhitektuur määrata selleks sisuliselt sobivaim andmetüüpi, kui see pole põhjendatud andmetüüp. ja vajalik. Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi teenustele n:swaggeri v. openapi spetsifikatsioone. formaadis kirjeldusi. Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus kasutama Teiste standardite kasutus tuleb RIKiga NA-50 Arhitektuur SAML2.0 (Security Assertion Markup eelnevalt kooskõlastada. Language) ja ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid. Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel. Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt. Autentimissertifikaadil on veebiserveri ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) või proxy poolt kohustuslikult nõutav: autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui Apache: SSLVerifyClient require; NA-51 Arhitektuur sessiooni pole algatatud) suhtlema NGINX: ssl_verify_client on; kliendi veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert(); selleks, et saada veebirakendusest HAProxy: verify required; sisselogimiseks vajaliku koodi. Tomcat: clientAuth="true"; jne… Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate. NB! Rakenduse javascripti tuleb IDkaardiga autentimise puhuks erand kirjutada! Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette NA-52 Arhitektuur antud captcha lahendust. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Rakendustevaheline suhtlus tuleb Sobivad liideste formaadid lepitakse NA-53 Arhitektuur realiseerida läbi rest- või soap-vms kokku projekti käigus. veebiteenuste või message queue. Serveris peab olema kirjeldatud, Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele vastata. vastatakse. Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju Süsteem, kuhu on võimalik e-posti NA-55 Arhitektuur saata. aadresse sisestada, peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida. Rakendusel peab olema CSP header. Erandid tuleb kirjeldada NA-56 Arhitektuur Vaikeväärtus on "self". paigaldusjuhendis. Turvalisuse ja Kliendi ja serveri vaheline side peab Tuleb arvestada tingimusega, et osad terviklikkuse NA-57 olema krüpteeritud SSL-protokolli ühendused nõuavad kahepoolset SSL tagamisega seotud kasutades. autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga). nõuded Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid kliendi Erandiks on mitmekeelse süsteemi NA-58 tagamisega seotud arvutisse (sh küpsiseid). puhul keelevalik. nõuded Turvalisuse ja Sessiooni lõpetamine infosüsteemis terviklikkuse (nt logi välja nupu vajutamine) peab NA-59 tagamisega seotud serveri poolt sessiooni tunnused nõuded kehtetuks tunnistama (nt küpsised). Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: Kui andmebaasis olevate andmete 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks Turvalisuse ja ISKE tervikluse klass on 2 või kõrgem, muutis (kui on); terviklikkuse NA-60 tuleb kõik klass 2 infot sisaldavad 2) kasutaja, kes kirje lõi; tagamisega seotud andmebaasi kirjed ja tabelid 3) kirje loomise aeg; nõuded versioneerida. 4) sessiooni-ID (kui on olemas). Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Kui rakenduse poolt töödeldavate Testandmed peavad säilitama kõik andmete konfidentsiaalsusklass on 2 Turvalisuse ja toodangu andmete omadused (pikkuse, või kõrgem, peab rakendusega terviklikkuse tüübi) ja omavahelised suhted. NA-61 kaasas olema lahendus, mis suudab tagamisega seotud Toodanguandmetest testandmete toota toodangu andmetest nõuded tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb testandmed, mis ei sisalda eelnevalt kooskõlastada tellijaga. konfidentsiaalset informatsiooni. Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja. Turvalisuse ja Andmebaasis olevate rakenduse terviklikkuse kontod peavad omama ainult NA-62 Nõude täitmiseks vajalikud vahendid tagamisega seotud minimaalselt rakenduse tööks nõuded vajalikke õiguseid. (skriptid) peavad kuuluma rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis. Turvalisuse ja Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei terviklikkuse NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja tagamisega seotud andmebaasis defineeritud rollide. gruppide. nõuded Ligipääs rakendusse ja andmetele Turvalisuse ja tohib olla vaid dokumenteeritud ning terviklikkuse NA-64 tellimuses kirjeldatud teid mööda ja tagamisega seotud dokumenteeritud nõuded autentimisprotseduure kasutades. Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid suure bitiarvuga ja "random". NA-65 tagamisega seotud krüpteeritud või räsitud ja soolatud Krüpteerimata kujul ei tohi paroole nõuded kujul. salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi. Kindlasti peab olema kasutusel IDkaardi Rakendused, kuhu saavad ligi välised põhine autentimine. kasutajad, peavad võimaldama Turvalisuse ja autentimist vähemalt kahe erineva Kui on vajalik ka parooliga logimine, terviklikkuse NA-66 Eesti riigi poolt aktsepteeritava peavad välised kasutajad autentima tagamisega seotud kaheastmelise ennast spetsiaalse väliskasutajate nõuded isikutuvastuslahendusega. jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei Parooliga autentimist tuleb vältida. tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse. Turvalisuse ja Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee NA-67 tegemine on arvutivõrgu tasemel tagamisega seotud päringut otse kasutajaarvutist. keelatud. nõuded Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul modsecurity või Veebipõhised välise veebilehega Turvalisuse ja vastavat tööriista. Võimalikud piirangud rakendused, mis on keskmise või terviklikkuse tuleb kokku leppida tellijaga NA-68 kõrgema ISKE klassiga peavad tagamisega seotud detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija kasutama vahendeid kaitsmaks nõuded vajadustest ja nõudmistest. Kasutama rakendust keelatud päringute eest. peab whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut. Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise Kui rakenduse mõni ISKE klass on 2 katsete korral kuvama millal need Turvalisuse ja või kõrgem, peab rakendus toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab terviklikkuse NA-69 sisenemisel näitama pärast saama soovi korral veenduda, kas tagamisega seotud õnnestunud sisselogimist eelmise keegi pole tema nime all üritanud sisse nõuded õnnestunud sisselogimise aega. logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea. Mõeldud on spetsiaalrakendusi Turvalisuse ja Rakenduse kasutajaliidesest peab (custom built). Nõue ei kehti terviklikkuse olema kasutajal avalehel ilma sisse NA-70 veebitarkvara (apache, IIS jne), tagamisega seotud logimiseta võimalik näha rakenduse andmebaaside jms kohta. Viimaste nõuded versiooni numbrit. versiooni numbrit tuleb pigem varjata. Sessioonide lõpetamine tuleb Aeg peab olema muudetav koos teiste Turvalisuse ja teostada serveri poolel ja kõigil konfiguratsiooniparameetritega. Kui terviklikkuse NA-71 rakendustel peab olema kliendilt pole etteantud aja jooksul tagamisega seotud konfigureeritav kasutajasessiooni ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon nõuded aegumise aeg. serveri enda algatusel lõpetada. Veebipõhiste rakenduste Turvalisuse ja mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne terviklikkuse NA-72 saadetud vormid tuleb puhastada andmebaasi salvestamist, vajadusel tagamisega seotud XSS-filtriga või eemaldada andmete väljakuvamisel. nõuded HTMLtag´id. Turvalisuse ja Veebipõhiste rakenduste poolt terviklikkuse saadetavad vormidel peab paiknema NA-73 Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid. tagamisega seotud peidetud unikaalne räsi, mida nõuded kontrollitakse vormi vastuvõtmisel. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta. Turvalisuse ja Krüpteerimise ja räside arvutamise Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb terviklikkuse NA-74 korral tuleb kasutada tugevaid sertifikaate hoida RIK HSM tagamisega seotud algoritme. lahenduses. Ligipääs võtmetele ja nõuded sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-80057 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management. Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad. Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei tohi Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta terviklikkuse ainult lihtsa küpsisega lahendada NA-75 URLi kopeerimisega ühest arvutist tagamisega seotud (kasutada OWASP parimaid teise. nõuded praktikaid). Halduritel ei tohi olla võimalik muuta Turvalisuse ja rakenduseväliste liidestuste ning Tagada tuleb rollide lahusus: terviklikkuse NA-76 nendega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on erinevad tagamisega seotud funktsionaalsuste tehnilisi tööülesanded. nõuded konfiguratsioone. Turvalisuse ja ID-kaardiga autentimisel, peab terviklikkuse NA-77 rakendus suutma vastu võtta ID- Proxy tugi tagamisega seotud kaardi sertifikaati ka HTTP päises. nõuded Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad terviklikkuse NA-78 rakendused peavad kasutama RIKi- tagamisega seotud keskset digitembeldamise teenust. nõuded Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse tagamiseks tellija finantseeringul. Kui selle terviklikkuse NA-79 (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb tulemusel leitakse arendaja poolsest tagamisega seotud järgida OWASP-i parimaid praktikaid. tegevusest või tegevusetusest nõuded põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Toodangukeskkonna rakendus ei tohi Turvalisuse ja sisaldada osiseid, mis on toodangu terviklikkuse Arendus peab olema orienteeritud keskkonnas ebavajalikud või segavad NA-80 tagamisega seotud toodangukeskkonnas toimimiseks. (näiteks mõeldud testimiseks nõuded testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne). Turvalisuse ja terviklikkuse Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Ajatempli serveri URL peab olema NA-81 tagamisega seotud Guardtime lahendust. konfigureeritav. nõuded Turvalisuse ja Rakendus ei tohi lubada ühe terviklikkuse Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi NA-82 kasutajaga mitut samaaegset tagamisega seotud ärinõuetes nõutud. sessiooni. nõuded Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerida automaatne raport, Turvalisuse ja Kui rakenduse tervikluse klass on T3 mis on vaadeldav süsteemi halduri terviklikkuse peavad tõestusväärtust omavad NA-83 liidese kaudu ning mida on võimalik tagamisega seotud andmed olema digitaalallkirjastatud automaatselt edastada ettenähtud e- nõuded või digitembeldatud. posti aadressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli Kui rakenduse tervikluse klass on korrektsust. Turvalisuse ja T3 peavad tõestusväärtust omavad terviklikkuse andmed ja logid olema Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid NA-84 tagamisega seotud krüptoaheldatud, et tagada et ei saaks märkamatult kustutada ahela nõuded tõestusväärtusega andmeid ei saaks lõpust. Krüptoahela terviklust peab märkamatult kustutada. saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e- kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamise ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks Turvalisuse ja Kui rakenduses on S3 salastatuse kättesaadav rakendusele, kuid mitte terviklikkuse astmega andmeid, peavad need nii NA-85 rakendusserveri administraatorile. tagamisega seotud transpordil kui ka salvestatult alati Sertifikaat peab olema vahetatav, st nõuded olema krüpteeritud kujul. krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat. Kui paks klient kasutab ajutisi faile, Paksu kliendi korral ei tohi rakendus tuleb tagada nende perioodiline Turvalisuse ja kasutaja tööjaama jätta maha kustutamine tagamaks, et ei koormata terviklikkuse krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis liigselt kasutaja arvutit. NA-86 tagamisega seotud sisaldavad või võivad sisaldada Eesmärk on tagada, et rakenduse nõuded konfidentsiaalset või kõrget terviklust sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse nõudvat informatsiooni. maha informatsiooni, mida sinna jääda ei tohiks. Turvalisuse ja Rakendus peab serverist kustutama Kui kasutatakse ajutiste failide kausta terviklikkuse NA-87 kõik ajutised failid koheselt, kui neid peab selle asukoht olema tagamisega seotud enam ei kasutata. konfiguratsioonist konfigureeritav. nõuded Rakendus tohib aktsepteerida vaid Turvalisuse ja sessioonivõtmeid, mida ta ise on terviklikkuse väljastanud. Sisselogimisel peab NA-88 tagamisega seotud kasutaja saama uue sessiooni võtme nõuded ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja Kui rakendusse laaditakse faile väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid Turvalisuse ja kasutaja poolt, peab need failid ühte punkti järjest. Viirusetõrje terviklikkuse NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, lahenduse pakub välja RIK tagamisega seotud suurust). Failid peavad läbima infrastruktuuride osakond. nõuded viirusetõrje. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll. Turvalisuse ja Kui rakendusse laetakse faile peab terviklikkuse faili nimi salvestamisel sisaldama NA-90 tagamisega seotud random komponenti nii, et faili tee ei nõuded ole lihtsalt ära arvatav. Turvalisuse ja Iframe-i kasutamine pole lubatud ja terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast NA-91 HTTP päringutele tuleb lisada "XFrame- tagamisega seotud kasutada iframe sees. Options: DENY" päis. nõuded Turvalisuse ja Sessiooni küpsise korral tuleb lisada terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad olema lipud Secure, HttpOnly ja SameSite. NA-92 tagamisega seotud turvatud. Küpsise nime prefiks peab olema nõuded "__Host-". Testplaan ja testitulemused tuleb Logimine, Rakenduse kõik üleantavad edastada tellijale koos rakenduse NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale üle üleandmisega. Nõuded testimisele on testimine andmist olema testitud. leitavad eraldi lisas. Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis Turvalisuse seisukohalt kriitilised Logimine, turvalogide tabelis. Väliste rakenduse sündmused, nagu sessiooni algamine NA-94 debuggimine, puhul tuleb logida võimalusel kasutaja ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb testimine IP. Sessiooni võtmete väärtuses, logida. privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul. Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja Rakendus peab suutma logida kõiki vastus on eraldi failides. Logimine peab Logimine, väliste süsteemidega vahetatavaid olema võimalik nii andmebaasi kui ka NA-95 debuggimine, (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili, testimine pöördumisi andmevahetuslogisse. failid vähemalt päeva kaupa eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida Kui rakenduse ISKE peab olema võimalik ka konkreetseid Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 või 3 andmed, mida kasutaja serveri arvates NA-96 debuggimine, peab tagama konfidentsiaalsuse nägi. Viimane peab aga olema välja testimine klassiga 2 ja 3 andmete vaatamise lülitatav või asendatav põhiobjektide logimise. ID-dega päringu liikide kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega Kui rakenduse ISKE tervikluse klass tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui Logimine, on 2 või 3 peab tagama tervikluse võimalik siis päringu SQL lause. Logida NA-97 debuggimine, klassiga 2 ja 3 andmete loomise, tuleb ka kasutajate tegevuste testimine muutmise ja kustutamise logimise. ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, Logimine, Rakendus peab logima kõiki veakoodi, veakirjeldust (stack trace, NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu traceback vms), võimalusel kasutaja testimine süsteemi logisse. andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST-parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav. Peab olema võimalus logimist välise Failisüsteemi logimise korral peavad süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei logid olema ka katalogiseeritud tohi esinda olukorda, kus ühte kausta Logimine, (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud tekib rohkem kui 10000 faili. Peab NA-99 debuggimine, faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). tagama, et iga rakendusserver saaks testimine Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks vajadusel kirjutada logid oma logifaili. liiga suuri faile või faile kus on vaid Logifaili asukoht peab olema üksikuid logikirjeid. administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul. Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis Kogu rakenduse logi peab olema tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda Logimine, ühesuguse formaadiga, kergesti nii ühe faili piires, kui ka juhul kui NA-100 debuggimine, masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, päringu tulemusel kirjutati mitmesse testimine jms). Logis ei tohi kasutada logi asukohta. klassifikaatoreid. Sama infot sisaldavad väljad peavad (ka erinevates) logiasukohtades olema sama nimega ja andmed samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis. Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde "AAAA-KKPP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24- tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T. Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks Logimine, Logi tabelid peavad olema kuude või aastate kaupa, iseseisvates NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist välja. tabelites või teises baasis. Mehhanism testimine peab töötama ka krüptoaheldatud logi korral. Kui rakendus kasutab või pakub Näiteks kui palju on kasutatud kuus, Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK aastas jne digitembeldamist, NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma arvestust IDautentimist, autentimisportaali, testimine pidada vastavate teenuste pangalingi kasutamist jne. kasutamise mahu üle. Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised Logimine, Rakendusega peab olema kaasas vahendid kokkulepitud jõudlustestide NA-103 debuggimine, skript jõudlustestide tegemiseks. läbiviimiseks. Jõudlustestide testimine läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist. Rakendusel peab olema masinloetav Logimine, XML-staatusleht, mille struktuur Staatuslehe nõuded sisalduvad NA-104 debuggimine, vastab tellija poolt ette antud XML käesoleva dokumendi lisas 1. testimine struktuurile. Nõuded lähtekoodile Lähtekoodi kommentaarid peavad Nõuet ei arvestata arendustarkvara NA-105 ja paigaldamisele kõigis lahenduse kihtides (rakenduse poolt automaatselt genereeritavate Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde enda kood, andmebaas, jne) olema koodilõikude puhul. Samuti ei kirjutatud eesti keeles. rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne. Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid Rakenduse kood peab olema on mõeldud keeruliste ja/või piisavalt hästi kommenteeritud, et Nõuded lähtekoodile kohendamist ja/või edasist tööd NA-106 erialast haridust omav ja paigaldamisele (viimaste juurde tuleks märkida tarkvaraarendaja on võimeline TODO) vajavate kohtade jaoks. süsteemile jätkuarendusi teostama. 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses. 3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed. Muutujate, tüüpide ja funktsioonide Nõuded lähtekoodile nimed peavad olema sisulised ja NA-107 ja paigaldamisele andma selget informatsiooni nende otstarbest. Koodis kasutatavaid konstante ei tohi Nõuded lähtekoodile väärtusena hardcodeda – need tuleb NA-108 ja paigaldamisele defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende. Koodis defineeritud andmetüübid peavad olema nimetava käände Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Nõuded lähtekoodile NA-109 ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb Andmebaasides ei tohi kasutada ja paigaldamisele nimetada nimetava mitmuses (näiteks täpitähti. collectionid, arrayd, jms). Andmetabelites sisalduvad Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja Nõuded lähtekoodile võõrvõtmed peavad nime järgi NA-110 ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks: ja paigaldamisele seostuma tabeli ja väljaga millele need Isikud.ID=Autod.Isik_ID viitavad. Nõuded lähtekoodile Andmebaasi väljade pikkused tuleb Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) NA-111 ja paigaldamisele kirjeldada tähemärkides. tähendab 2000 baiti mitte tähemärki. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded lähtekoodile JAVA rakenduse kood peab olema Valideerimiseks kasutatakse NA-112 ja paigaldamisele kirjutatud vastavalt "SUN Java Code checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni. convention" dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded lähtekoodile Python rakenduse kood peab olema https://www.python.org/dev/peps/pep- NA-113 ja paigaldamisele kirjutatud vastavalt "Style Guide for 0008/ Python Code " dokumendile. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET http://msdn.microsoft.com/en- rakenduse kood peab olema us/library/ms229042.aspx Nõuded lähtekoodile kirjutatud vastavalt "NET Framework NA-114 ja paigaldamisele Developer's Guide - Design Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop' Guidelines for Developing Class vaikimisi konfiguratsiooni. Libraries". Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net/), JAVA koodi valideerimiseks DocCheck NA-115 Nõuded lähtekoodile kasutatakse validaatorit. (http://java.sun.com/j2se/javadoc/docch eck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks FxCop .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en- NA-116 Nõuded lähtekoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks Pychecker Pythoni koodi valideerimiseks (http://pychecker.sourceforge.net/) või NA-117 Nõuded lähtekoodile kasutatakse validaatorit. muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Kasutuses mitteolev kood tuleb NA-118 Nõuded lähtekoodile rakenduse lähtekoodist kõrvaldada. Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user NA-119 Nõuded lähtekoodile defined data types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel. Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik. Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed NB! Nõuet ei arvestata NA-120 Nõuded lähtekoodile peavad lahenduse kõigis kihtides arendustarkvara poolt automaatselt (rakenduse enda kood, andmebaas genereeritavate koodilõikude puhul, jne) olema eesti keelsed. mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile. Aadressiandmete sisestamisel, Liidestatakse maa-ameti X-tee Andmekvaliteet ja kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda teenusega või RIK sisemise vastava NA-121 standardid määrusest "Aadressiandmete Maa-ameti andmeid vahendava süsteem". süsteemiga. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi väljale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne. Andmete sisestamisel (ka läbi masin- Kontrollima peab sisendi suurust. masin liideste või veebiteenuste) Olukorras, kus veebirakendus peab Andmekvaliteet ja NA-122 peab rakendus alati andmed töötlema potentsiaalselt ohtlikke standardid valideerima. Sobimatuid andmeid ei andmeid (nt tähemärke, millel on tohi olla võimalik sisestada. rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut. Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada. Iga transaktsiooni juures tuleb Andmekvaliteet ja veenduda, et kasutajal on õigus neid NA-123 standardid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll) Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Andmekvaliteet ja Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi NA-124 standardid a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite teenusega. süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit. Andmekvaliteet ja Kasutaja poolt sisestatud andmed Kasutada tuleks võimalusel NA-125 standardid tuleb enne välja kuvamist filtreerida. Blacklistingu asemel whitelistingut. Kui rakendusel tekib päringu Andmekvaliteet ja töötlemisel tehniline viga, siis peab Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu NA-126 standardid vastama süsteemi-infot ID: XXXXX". mittesisaldava veateatega. Erandiks võivad olla tellijaga Kogu rakenduse dokumentatsioon kokkuleppel kolmanda osapoole NA-127 Dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon. Rakenduse dokumentatsioon peab NA-128 Dokumentatsioon vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele. Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki NA-129 Dokumentatsioon tooma versiooni muudatuse muudatusi eelmise ja uue versiooni kirjeldused (release notes). vahel. Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad Arendajale antakse selleks õigused NA-130 Versioonihaldus olema versioneeritud vastavalt RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma dokumendile RIK Arendamise tavad oma PMA versioone. ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat. Paralleelse arendamise puhul Arendaja peab veenduma, et teeb NA-131 Versioonihaldus võetakse igal hommikul RIK muudatusi aktuaalsesse koodi. koodihoidlast viimane seis koodist. Kõik rakenduste tellijale Ka tagant järgi peab olema 100% lepingujärgsete üleantavate kindel, et üle anti õige arendaja NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad signeeritud, mitte kolmanda osapoole olema varustatud arendaja esindaja poolt kompromiteeritud versioon. digiallkirjaga. Nii arendamisel kui ka NA-133 Versioonihaldus hoolduslepingute korral kasutatakse Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti. RIK vigadehalduse keskkonda. Puhas link on inimloetav, tähendust Kui veebirakenduses või veebilehel omav, paraja pikkusega, tekstiline on linke, mida kasutajad näevad või NA-134 Versioonihaldus (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, millele nad saavad viidata, peavad „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi need olema puhtad lingid. igal kuval peab olema unikaalne link. Kooste kirjelduste alusel valmiv Näiteks: kompileeritavate keelte puhul Paigalduspaketi paigalduspakett tohib sisaldada ainult NA-135 ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see kooste minimaalse rakenduse käitamiseks pole vajalik rakenduse käitamiseks. vajamineva failikomplekti. Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus Kooste kirjelduste alusel valmivat Paigalduspaketi rakenduse jooksutamiseks uues NA-136 paigalduspaketti peab olema võimalik kooste serveris, tuleb see tingimata just liigutada erinevate serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida. Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks Paigalduspaketi NA-137 olema teostatav ka Interneti on RIK-is kasutusel sisemised kooste ühenduse puudumise korral. tarkvarakomponentide repod. Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi Administraator peab saama veenduda NA-138 kooste olla kompileeritud. skriptide sisus. Lisad: Lisa 1.1 – Staatuslehe nõuded Lisa 4-2. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Lisa 2 - Arenduse tavad ja töökorraldus Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti. Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest. 1. Nõuded arenduste üleandmisele Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende muudatuste üleandmiseks. 2. Commit Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti teeb (isiku nimi). Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena. Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas. Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema: 1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust); 2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki); 3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada. Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades selleks: a) Unittest’e, b) Systemtest’e c) Manuaalseid teste 3. Tagimine Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni commitid. Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon, Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis. http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1 Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla. Lisa 4-2. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde 4. Dokumentatsioon Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku. 5. Baasiscriptid Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas. Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul: YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi lühend. 6. Pakkuja poolne testimine Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit. Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra. Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud: 1. Unittestidega 2. Süsteemitestidega 3. Manuaalsete testidega Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt: 1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima. 2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima 3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima 4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne. 6.1 Unit-testid e. Moodultestid Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas). Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult. Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock-objektid(väline komponent Rhino Mocks). 6.2 Süsteemitestid Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja nõudmistele. Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks: 1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid. 2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks. Lisa 4-2. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde 6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi). 6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav: 1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;); 2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test) või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest); 3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks private Menetlus _menetlus; 4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi; 5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks: [SetUp] public void SetUp() { _liides = new Liides(); } 6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul [Test, Category("Kategooria")] ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist: a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda . b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp() 7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter. 8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud. 6.5 Autonoomsus Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused). 6.6 Automatiseeritus Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti kategoriseeritud. Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Lisa 5 - Front-End nõuded Sisukord  Sissejuhatus  Mõisted  HTML o Nõuded  CSS o Nõuded  Responsiivsus  Javascript o Nõuded  Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded o Nõuded  Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)  Koodibaasi kvaliteedi tagamine  Muud nõuded o Nõuded Sissejuhatus Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe. Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele. Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte. Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik). Mõisted Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system see, mis kirjeldab ka veebilehe responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb. Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine. HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri. CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust. WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada. HTML Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on. Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEH1 Lehe kirjeldamisel on Semantiliste elementide kohta saab täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor.com Nimetatud lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi kasutatud semantilisi dokumentide refereeringut. Leht annab esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info saamiseks viidatakse elemente. algmaterjalile. Halb näide Hea näide Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde FEH2 Lehe sisupuu Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sections and Outlines of an HTML5 Document) kirjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või peegeldab lehe ebakorrektse HTML5 elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud. Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5 tegelikku hierarhiat. dokumendi sisupuu. Näiteks WAVE Toolbar või HTML5 Outliner. Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist. FEH3 Koodis puuduvad Kuna HTML on mõeldud sisu struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid mõne kujunduselemendi ekraanile elemendid, mida on joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal vaid selleks, et näiteks kuvada kasutatud selleks, et ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust juhtida kujundust ühest kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks näidata ekraanil sekkuma rakenduse äriloogikasse. mõnda kujunduselementi. Halb näide Näiteks ikoonid või muu graafika. Hea näide Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama informatsiooni juhuks kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kujunduses komponentide nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks kasutada vastavaid ARIA parameetreid. FEH4 HTML-is kirjeldatud Veebileht koosneb komponentidest ja komponendile kuuluvatest elementidest. Komponendipõhine lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et lehe komponendid lehe loomisel on selgelt defineeritud lehe erinevad väiksemad osad (ehk komponendid/elemendid). Neid väiksemaid osasid kasutatakse erinevates on eristatavad. sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist. HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milline on see osa, mille abil hoitakse koos lehe paigutust (grid-system). Eemaldades või lisades komponente ei muuda see tegevus lehe elementide paigutust. Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: layout ja card. Esimese abil kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole lehe külastajale näha), see hoiab veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näha ja mille laius sõltub sellest, palju on talle ruumi antud layout komponendi vahendusel. Mõlemad on eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida layout-ile, milline card tema sees välja näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse vaid selle komponendi juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea näide. Halb näide Hea näide FEH5 Lehel on teade, kui Javascript on tänapäeval de facto veebi osa. Lisades lehele interaktsioone ja kulissidetagust andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat kasutajal puudub kasutajakogemust kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on suur, siis on Javascripti tugi. hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei ole toetatud. FEH6 Lehel on teade, kui Kui külastada lehte iganenud veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma kasutaja külastab veebilehitsejat. veebilehte iganenud veebilehitsejaga. Märkus. Iganenud veebilehitseja all peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste tsükkel on kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogemuse ja turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka nõuet FEU3. FEH7 Kood on W3C Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Valideerimise raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on valideeruv. kasutuskõlbmatu. Igat raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb arvestada valitud tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub mitmetel kolmanda osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada seda, et kõikide osapoolte genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelistada neid teeke, mille väljund vastaks WCAG suunistele ja võimalikest mööndustest tuleb projekti alustamisel informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolmanda osapoole tarkvara kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine. See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “errors”) tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud valideerimisel saadud tulemustele tuleb anda hinnang eraldi. FEH8 Graafika, mida on Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt. võimalik realiseerida CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See pakub väga head paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste CSS-iga, tuleb ka tegemiseks jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS-i abil loodud realiseerida CSS-iga. graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohandada. FEH9 Vormi HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi väärtust sisestusväli eeldab (lisaks eeldamisele on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas sisestusväljadel on sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlikele ekraanidele, milledes andmete sisestamisel kasutatud asjakohast kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi sisu on vaja sisestada ja seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks. tüüpi. Halb näide Hea näide CSS Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja. Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise. Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele. Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab SCSS-i. CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt. Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEC1 Kasutatud on mõnda Arendusprotsessi kiirendamiseks ja jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks võtta valmis Front-End komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi levinumat CSS-i ja dokumentatsiooni veebilehe valmistamiseks. RIK kasutab Twitter Bootstrap'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelistada, kui ei ole kokku raamistikku (eelistatult lepitud teisiti. Twitter Bootstrap). Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebilehe valmistamisel saab kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab luua pidevalt juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks sekkuma kujundaja. Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olema oluliseks kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja võimaldaks muuta sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS-i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek peab võimaldama sisse- välja lülitada oma funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt vajab. Projektis raames peab sisse lülitatud olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata). FEC2 CSS-i lähtekood Veebilehitsejate tootjad on loonud võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte standardseid atribuute kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja sisaldab vaid tootja eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funktsionaalsus pole veel standardseid atribuute. tootja poolt täies mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute. Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus (post-production). Selle jaoks on olemas erinevad nn autoprefixer tööriistad, mis pakuvad võimaluse juhtida, milliste veebilehitsejate ja milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostCSS). Halb näide Hea näide Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil püütakse sihtida mõne konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebilehitseja ja selle versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis vastavad tööriistad. CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i abil veebilehitseja võimekust. Näiteks: FEC3 CSS-i selektorina on Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i klassi selektorit. See tähendab seda, et visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente. eelistatud peamiselt Eelistada tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida ID selektorit. CSS klasse. Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks tekstiredaktoriteks on peamiselt nn WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teksti osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1-h6, table jne). Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurema kaaluga selektorite reeglid rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on igaüks kirjutanud enda selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav CSS omandanud märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb vastuollu levinumate CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega. Halb näide Hea näide FEC4 CSS selektorite pikkus Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täitmine, samuti väheneb koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav, on mõistlik. et CSS-i selektor ei oleks pikem kui kolm-neli sammu. Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-neli sammu peaks eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem selektor omab märkimisväärset suuremat kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise punkti märkust). Kui erand on põhjendatud, siis on erandid lubatud. Aga läbivalt tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pikkusi selektoreid. Halb näide Hea näide Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll millisekundites, kuid mahukamate projektide korral võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult palju ressurssi. Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde FEC5 On kasutatud mõnda CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige levinum CSS klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element- levinumat CSS klassi modifier). Nõue tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sama. See muudab koodi ühtsemaks nimetamise põhimõtet. ja lihtsamini jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale veebilehtede arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood oleks semantiline ja modulaarne. Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk kirjutatakse teineteise vormingud üle). BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://en.bem.info Halb näide Hea näide FEC6 SCSS-i lähtekood on Senised praktikad on näidanud, et veebilehe arendamisel ja ülesehitamisel on kõige paremaid tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i struktureeritud lähtekood on struktureeritud nii, et iga komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parameetrid on koondatud ühte faili. See komponendipõhiselt. tähendab seda, et leht koosneb erinevastest plokkidest ja plokid elementidest. Iga komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste komponentide samaaegset muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks on näiteks navigatsioon, vormi komponendid, modaalaknad jmt. Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde FEC7 CSS klasse Ei ole hea praktika siduda Javascripti funktsionaalsust HTML elemendiga CSS klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja kasutatakse vaid HTML-i sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust. visuaali kirjeldamiseks. Responsiivsus Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi rakendamine, kuid grid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“. Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest. HTML-i juurelement on element „html“. Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet: Pikslites kirjutades oleks: Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone. Loe täpsemalt Fluid Typegraphy. Lisaks CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea muutma komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu https://getbootstrap.com/docs/4.1/utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest). Javascript Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn pol yfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad vaid uuemates veebilehitsejates. Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model) DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Javascriptil lugeda ja muuta veebilehte. Selle liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta rakenduse aegalseks. Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection Observer API, mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas /kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus - kasutada MutationObserver API. DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud. Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub võimalust teha muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult ressursisäästlikult. Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on Virtual DOM-i rakendaine. Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEJ1 JS-i lähtekood on komponendipõhine JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks loogilisteks komponentideks. Eelistada tuleb ES6 mooduleid (import/export). See parandab:  funktsionaalsuse selget eraldatust  koodi uuesti kasutamist  koodi testimist isolatsioonis  koodi hoomatavust arendaja pool FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes. Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard tagatakse läbi konfigureeritud style guide (mõne laialt levinud) ja linteri. Linter aitab:  välja tuua potentsiaalseid vigu koodis  parandada koodi loetavust  hoida koodi kvaliteeti  keskenduda probleemi lahendamisele - https://eslint.org/ - https://standardjs.com/ - https://github.com/airbnb/javascript/ - https://gulpjs.com/ - https://webpack.js.org/ - https://docs.npmjs.com/misc/scripts FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks/dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati - http://usejsdoc.org/index.html. kasuta // järgneva koodi rea kommenteerimiseks kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi probleemidele See annab:  võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstruktorite kohta  ühtne kommenteerimise stiil  koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse osas Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga siin: http://www.w3.org /Translations/WCAG20-et/. Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele. Kuid peamised põhimõtted on:  Veebileht on struktureeritud korrektselt. Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel (https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics ) Rolle saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab WAI-ARIA States and Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni.  Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt. Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is title või alt atribuuti. Vormi elementidel tuleks kasutada label elementi.  Ära keskendu ainult visuaalile. Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20- TECHS/G18.html).  Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga. Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis, kui see checkbox on loodud kasutades Javascripti abi. Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEW1 Meediumitel, mis Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on kirjeldatud hover olek. Hover olek on see, kui kasutaja võimaldavad külastajale liigub hiirega selle elemendi peale. Erandiks on puutetundlikud ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga. See tähendab, et funktsionaalsused, interaktsiooni, on mis sõltuvad hover-ist, tuleb puutetundlikel ekraanidel ümber teha klikipõhiseks. Siit ka soovitus otsutada, milline on primaarne kirjeldatud nn hover olek. funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles suunas, et funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi nähtavale hover-i abil, ehitatakse siiski kliki peale, kuna tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem puutetundlike ekraanidega. FEW2 Vormi elementidel on Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset vormi elementi teistest. kirjeldatud focus olek. Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti taustavärvi vaheline kontrasti määrast. Tööriist testimiseks: https://webaim.org/resources/contrastchecker/ FEW3 Elementidel on kirjeldatud Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne interaktsiooni võimaldav active olek. element teda eristava vormingu. FEW4 Elementidel on kirjeldatud Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe korduval visited olek. külastamisel on tema persionaalne ajalugu näha. FEW5 Veasituatsioonid on Veasituatsioonide tekkimisel antakse kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga. Kehtib reegel, sõnastatud asjakohaselt ja et süsteemi tõrked, mis ei tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest, omavad vastavalt pigem oranziga (ehk hoiatava, informatiivse tooniga). situatsioonile korrektset visuaali. FEW6 Situatsioonid, kus Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi ja informatsioon on mõnes vajadusel lisada juurde, mida ta peaks tegema, et see infoga saaks täidetud. komponendis puudu või Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis selle laadimise kohta tuleb on alles saabumas, on anda kasutajale tagasidet. selgelt tähistatud. FEW7 Veebilehel kasutatud Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, peavad animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust, suurust jmt. Animatsioonid peavad animatsioonid parendavad olema kasutajat toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara koormama kasutajakogemust. ega kasutajat ärritama, tuleb animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni optimeerimise põhimõtetest. Nendeks on: - animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi; - animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on veebilehitsejate poolt optimeeritud; - animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame). Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers Märkus: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole täidetud . Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on kasutamiseks valmis. Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod. Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada: - http://www.jpegmini.com - https://pngquant.org - https://imageoptim.com - https://github.com/google/guetzli Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele. Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus: - kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud; - kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud. Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja https://developers.google.com/web/fundamentals/performance/criticalrendering-path/ Pildigraafika optimeerimine Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad skriptid. Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on: - Gulp - Grunt - Webpack Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika optimeerimiseks. Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks silmnähtavalt kvaliteedist. Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin. Responsiivsed pildid Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et vältida olukordi, kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud. HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta: https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn /HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images Koodibaasi kvaliteedi tagamine CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda. Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas. CSS-i preprotsessorid Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates projektides pigem eelistada SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul lihtsalt rohkem. CSS-i postprotsessorid (PostCSS) Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt). Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid Can I Use andmebaasist. Tagasiühilduvat tuge vajavad: - eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks -webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma. - varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks. Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja. PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: https://www.postcss.parts. Linter (lint, linter, linting) Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid. Muud nõuded Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEU1 Rakendus peab olema Nii avalikuks kui ka sisemiseks kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv (responsive web design) ja mugavalt kasutatav kõigi graafiliselt eskaleeruv. enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px. Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset kerimisriba. Implementatsioon peab jälgima “Mobile first” kontseptsiooni. FEU2 Vaikimisi veebilehitseja Kõik aknad, mis avanevad peavad olema sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi tekkida olukorda, kus poolt blokeeritavaid veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja peab selle avamise eraldi veebilehitsejas lubama. Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida hüpikaknaid ei tohi avatav aken olukorras, kus rakendus üritab seda avada automaatselt, st mitte kasutaja vahetu tegevuse peale. kasutada. Näited: Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatselt. Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Veebilehitseja ei blokeeri avanevat akent, sest see avaneb Javascripti automaatselt. kasutaja vahetu tegevuse peale. FEU3 Veebipõhine kasutajaliides peab Operating system Browser olema kasutatav Windows Internet Explorer 11 enamlevinud veebibrauseritega. Windows Edge (2 viimast versiooni) Minimaalselt Mozilla Firefox, Safari, Chrome Windows Google Chrome (2 viimast versiooni) ja Edge arenduse Windows Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) testimise hetkel 2 viimast (major) macOS Safari (2 viimast versiooni) versiooni ning Internet Explorer 11. macOS Google Chrome (2 viimast versiooni) macOS Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) iOS Safari (2 viimast versiooni) iOS Google Chrome (2 viimast versiooni) Android Google Chrome (2 viimast versiooni) Lisa 4-6. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Nõuded projektiplaanile Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis kirjeldab hangitavate tööde teostamise tegevuskava. Projektiplaan sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise (sh ka äri- ja UX-analüüsi tegevuste) ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimusele: PP 1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus. PP 2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. PP 2.1 Täiendavalt tuleb välja tuua kogumina mahuhinnangud analüüsile ja prototüübi loomisele. PP 3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. PP 4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd ja tegevused peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena. Iga etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. PP 4.1 Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etappi eel kooskõlastatakse tegevused ja metoodika Hankijaga. PP 4.2 Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite presenteerimine ja kooskõlastamine Hankijaga PP 5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega PP 5.1 Projektiplaan peab arvestama edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite andmise aega. PP 6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel PP 7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). PP 7.1 Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. PP 8 Projektiplaanis tuleb kasutada käesolevas dokumendis kirjeldatud mõisteid. Kui Pakkuja soovib lähtuda teistest mõistetest, tuleb projektiplaani lisada nende selgitused. 1 Lisa 4-6. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde PP 9 Kui projektiplaan on esitatud projektijuhtimise tarkvara formaadis (nt .mpp), siis tuleb projektiplaan esitada ka PDFis 2 Lisa 4-9. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde Nõuded arendusmeeskonnale Pakkuja peab olema võimeline komplekteerima hankelepingu täitmiseks järgmistes punktides märgitud nõuetele vastava meeskonna. NB! Sama isik ei või katta ära rohkem kui kaks rolli. CV-d esitatakse pakkumuse koosseisus. Hankelepingu täitmisel osalev projektijuht peab: 1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides projektijuhina vähemalt 3 (kolm) aastat; 2) Omama kogemust projektijuhina vähemalt 1 (ühe) üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta) maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisel; 3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada). Hankelepingu täitmisel osalev analüütik peab: 1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides analüütikuna vähemalt 3 (kolm) aastat; 2) Omama kogemust analüütikuna vähemalt 1 (ühe) üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta) maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisel; 3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada). Hankelepingu täitmisel osalev teenusedisainer/kasutatavuse ekspert peab: 1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides teenusedisainer/kasutatavuse eksperdina vähemalt 3 (kolm) aastat; 2) Omama kogemust teenusedisainer/kasutatavuse eksperdina vähemalt 2 (kahe) infosüsteemi või veebiarenduse projekti lepingu täitmisel; 3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada). Hankelepingu täitmisel osalev süsteemiarhitekt peab: 1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides arhitektina vähemalt 3 (kolm) aastat; 2) Omama kogemust süsteemiarhitektina vähemalt 3 (kolme) üle 50 000 EUR (ilma käibemaksuta) maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisel; 3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada). Hankelepingu täitmisel osalev programmeerija peab: 1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides programmeerijana vähemalt 2 (kaks) aastat ning valdama arendusplatvormi .NET C# ja Angular. 2) Valdama eesti või inglise keelt või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada). Hankelepingu täitmisel osalev testija peab: 1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides testijana vähemalt 2 (kaks) aastat; 2) Valdama eesti või inglise keelt või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →