Staatuslehe nõuded, tehniline kirjeldus ning näidis
1. Nõuded
Staatusleht peab kindlasti sisaldama:
andmebaase ja andmebaasi serverite kirjeid, mida teenus kasutab (kujul
[email protected])
Failiressursse, mida ta kasutab ( uri real kirjeldatud path kujul \\failiressurss\asukoht$)
Kui kasutab xteed, siis turvaserverid, mida kasutab ja andmekogu nt
(kr@https://turvaserver.gslb.just.sise)
Erinevad sõltuvused teistest sisestest ja välistest teenustest (AUP, SK, AD, RR, jne) ning real
siis vastava teenuse ligipääsu URL (nt. AUP puhul https://id.rik.ee).
Oluline on, et väli oleks korrektselt ja konkreetselt täidetud vastava URL-i, failipathi või baasi
asukohaga, nii nagu näidises näidatud – sellelt realt loetakse andmed konfiguratsioonihaldusesse ning
luuakse üldine seoste pilt teenuse kohta.
Staatusleht peab olema kättesaadav kujul: „http(s)://rakenduse url/status.xml“.
OK ja NOK staatuseid loeb staatuslehelt monitooring ning saadab probleemide korral vastava NOK
staatuses oleva unit-i kohta teavituse teenuse sisuosakonnale ning administraatoritele.
Kokkuvõttes peab staatusleht koosnema teenuse eluks ja toimimiseks vajalikest komponentidest ning
nende staatuste kontrollist.
2. Tehniline kirjeldus
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<xs:schema xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema" elementFormDefault="qualified">
<!-- rakenduse enda element .. -->
<xs:element name="app">
<xs:complexType>
<xs:complexContent>
<xs:extension base="unit_type">
<xs:sequence>
<!-- n: JAVA / .NET / PYTHON / PHP / vms. -->
<xs:element name="runtime_environment" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<!-- platvormi versioon n: .NET puhul 4.5 v. JAVA puhul 1.6 jne.-->
<xs:attribute name="version" use="required" type="xs:string"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<!-- välised teenused, millest rakendus sõltub -->
<xs:element name="external_dependencies">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="unit" minOccurs="0" maxOccurs="unbounded">
<xs:complexType>
<xs:complexContent>
<xs:extension base="unit_type">
<xs:sequence>
<!-- üksuse täpne aadress -->
<xs:element name="uri" type="xs:string"/>
</xs:sequence>
</xs:extension>
</xs:complexContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
<!-- Muud rakenduse spetsiifilised näitajad
Näiteks: digitempli rakenduse puhul näiteks allkirjastamissertifikaatide aegumistähtajad
-->
<xs:any processContents="skip" minOccurs="0"/>
</xs:sequence>
<!-- rakenduse versioon -->
<xs:attribute name="version" use="optional" type="xs:string"/>
</xs:extension>
</xs:complexContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<!-- staatust omav unit type .. -->
<xs:complexType name="unit_type">
<xs:sequence>
<!-- Näitab, kas asi toimib või ei toimi -->
<xs:element name="status">
<xs:simpleType>
<xs:restriction base="xs:string">
<!-- asi toimib -->
<xs:enumeration value="OK"/>
<!-- ei toimi. Miskit on korrast ära -->
<xs:enumeration value="NOK"/>
</xs:restriction>
</xs:simpleType>
</xs:element>
<!-- Kui on teada, siis mingi täpsustav errormsg näiteks kui ei toimi -->
<xs:element name="status_msg" type="xs:string" minOccurs="0"/>
<!-- IIS / TOMCAT / NGINX / JBOSS / MSSQL / ORACLE / MYSQL / POSTGRESQL / vms. -->
<xs:element name="server_platform" minOccurs="0">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:string">
<!-- platvormi versioon n: IIS puhul 8 v. TOMCAT puhul 1.6 jne.-->
<xs:attribute name="version" use="required" type="xs:string"/>
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<!-- vabas väljenduses üksuse nimi mida rakenduse kontekstis kasutatakse sellele viitamiseks -->
<xs:attribute name="name" use="required" type="xs:string"/>
</xs:complexType>
</xs:schema>
3. Staatuslehe näidis
<app xmlns:xsd="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"
xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" name="Kohtute infosüsteem"
version="2.18.1">
<status>OK</status>
<server_platform version="10.0">Microsoft-IIS</server_platform>
<runtime_environment version="4.0.30319.42000">.NET</runtime_environment>
<external_dependencies>
<unit name="AET (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>aet@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="Andmebaas">
<status>OK</status>
<server_platform version="13.00.5201">SQL Server</server_platform>
<uri>
[email protected]</uri>
</unit>
<unit name="AT (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>at@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="Cache Andmebaas">
<status>OK</status>
<server_platform version="13.00.5201">SQL Server</server_platform>
<uri>
[email protected]</uri>
</unit>
<unit name="Digidoc service">
<status>OK</status>
<uri>
https://digidocservice.just.sise/DigiDocService/DigiDocService
</uri>
</unit>
<unit name="Digitoimik">
<status>OK</status>
<uri>https://digitoimik.just.ee/landing</uri>
</unit>
<unit name="E-Toimik (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>etoimik@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="Kinnistusraamat (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>kr@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="KIS (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>kis@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="KIS veebiteenused">
<status>OK</status>
<uri>http://kis2services/Taustatoo.svc</uri>
</unit>
<unit name="MKMKIS (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>mkmkis@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="NAP (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>nap@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="PAET (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>
etoimikliht@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise
</uri>
</unit>
<unit name="Pdf konverter">
<status>OK</status>
<uri>http://dockonverter.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="RabbitMQ">
<status>OK</status>
<server_platform version="3.7.17">RabbitMQ</server_platform>
<uri>
[email protected]</uri>
</unit>
<unit name="Rakenduse failikataloog">
<status>OK</status>
<uri>\\just.sise\is\kis2$\files\</uri>
</unit>
<unit name="RiigikohusExchange">
<status>OK</status>
<uri>https://post.riigikohus.ee/EWS/Exchange.asmx</uri>
</unit>
<unit name="RIKExchange">
<status>OK</status>
<uri>https://owa.just.ee/EWS/Exchange.asmx</uri>
</unit>
<unit name="RIS (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>ris@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="RR (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>rr@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
<unit name="WebDav">
<status>OK</status>
<uri>https://kisdocservice.rik.ee/</uri>
</unit>
<unit name="Õiguskaitse statistika">
<status>OK</status>
<uri>https://stats2.just.ee/</uri>
</unit>
<unit name="Äriregister (xtee)">
<status>OK</status>
<uri>arireg@https://live-v6-turvaserver.gslb.just.sise</uri>
</unit>
</external_dependencies>
</app>
Nõuded süsteemianalüüsile
versioon 1.0
Sisukord:
Sissejuhatus
I. Vormistus
SA-v 1. Loomise ja muutmise info:
SA-v 2. Oleku info:
SA-v 3. Identifitseerimise info:
II. Sisu
SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus.
SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus
SA-s 3. Vormide kirjeldused
SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused
SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused
SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:
III. Töövahendid
Sissejuhatus
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas
rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.
Antud nõueteloetelu kehtib nii RIKi majasisestele projektidele kui välistele projektidele (majavälised arendajad).
I. Vormistus
Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja
seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust.
SA-v 1. Loomise ja muutmise info:
SA-v 1.1 Loomise eesmärk/taust
SA-v 1.2 Tekkimise aeg
SA-v 1.3 Autor
SA-v 1.4 Viimase muutmise põhjus
SA-v 1.5 Viimase muutmise aeg
SA-v 1.6 Muutja
SA-v 1.7 Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisu
SA-v 2. Oleku info:
SA-v 2.1 Kinnitaja ja kooskõlastajad
SA-v 2.2 Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele.
Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla:
tegemisel
kooskõlastamisel
kinnitatud
implementeeritud
kehtetu
SA-v 3. Identifitseerimise info:
SA-v 3.1 Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaator
II. Sisu
Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule.
SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus.
Süsteemianalüüs peab olema:
SA-s 1.1 Loetav ja selge
SA-s 1.2 Kindlas kõneviisis
SA-s 1.3 Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteid
SA-s 1.4 Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusi
SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus
Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema:
SA-s 2.1 Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonid
SA-s 2.2 Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõtted
SA-s 2.3 Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteisele
SA-s 2.4 Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas.
SA-s 2.5 Andmete käitlemine antud süsteemis:
SA-s 2.5.1 versioneerimine
SA-s 2.5.2 sünkroniseerimine
SA-s 2.5.3 arhiveerimine
SA-s 2.5.4 kustutamine
SA-s 2.6 Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetused
SA-s 2.7 Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupid
SA-s 2.8 Süsteemi üldised valideerimised
SA-s 3. Vormide kirjeldused
SA-s 3.1 Kõik kasutajaliidesevormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetud
SA-s 3.2 Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat.
Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.
SA-s 3.3 Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja.
SA-s 3.4 Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated.
Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames.
SA-s 3.5 Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt
kehtivate reeglitega
SA-s 3.6 Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad
veateated ja hoiatused
SA-s 3.7 Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...),
mis tingimustel, kuidas?
SA-s 3.8 Millised andmeväljad on
SA-s 3.8.1 kohustuslikud
SA-s 3.8.2 valikulised
SA-s 3.8.3 ainult kuvatavad
SA-s 3.8.4 tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavad
SA-s 3.8.5 vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused on
SA-s 3.9 Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne)
SA-s 3.10 Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustest
SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused
SA-s 4.1 Kuidas on erinevad vormid omavahel seotud
SA-s 4.2 Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldused
SA-s 4.3 Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutuslood
SA-s 4.4 Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumid
SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused
Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega),
siis peavad olema kirjeldatud:
SA-s 5.1 Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on)
SA-s 5.1.1 Kõik edastatavad sisendid
SA-s 5.1.2 Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakse
SA-s 5.2 Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on)
SA-s 5.2.1 Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldus
SA-s 5.2.2 Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldus
SA-s 5.2.3 Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateated
SA-s 5.2.4 Iga teenuse enda loogika ja funktisonaalsuse kirjeldus
SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:
Peavad:
SA-s 6.1 toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbum
SA-s 6.2 omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab?
SA-s 6.3 olema intuitiivselt loetavad
Lisaks:
SA-s 6.4 Teenuste puhul on hea lisada ka XML schema.
III. Töövahendid
SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud
SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul.
Näiteks:
skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele)
*.eap fail
Confluence eksportfail
...
Nõuded testimisele
versioon 1.0
Sisukord
Sissejuhatus
1. Üldine
2. Dokumentatsioon
3. Testplaan ja -lood
4. Logimine, raporteerimine
5. Nõuded testidele
6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad
7. Alusandmed
8. Koormus- ja stressitestid
Sissejuhatus
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas
rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.
1. Üldine
TE-ü 1.1 Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning
kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest..
TE-ü 1.2 Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud testid ja skoop ehk testplaan lepitakse projekti alguses kokku ning seda täiendatakse poolte
kokkuleppel.
TE-ü 1.3 Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis TE-ü 1.2 nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -
programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja kirjeldus.
TE-ü 1.4 Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb
tarnida ka vastavad testid.
TE-ü 1.5 Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega.
TE-ü 1.6 Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada.
Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.).
TE-ü 1.7 Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. (Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud
Seleniumis, JMeteris või avatud lähtekoodiga programmis).
2. Dokumentatsioon
TE-d 2.1 Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks
ja valideerimiseks vajalik dokumentatsioon jne).
TE-d 2.2 Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (nt. Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse
aeg, autor, muutja.
3. Testplaan ja -lood
TE-t 3.1 Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk TE-d 2.
TE-t 3.2 Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
TE-t 3.3 Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida
dokumentatsiooni dubleerimist.
TE-t 3.4 Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus.
TE-t 3.5 Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (nt. Testi nimetus viitab kindlale testloole või
süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela).
4. Logimine, raporteerimine
TE-r 4.1 Raportitele rakendub peatükk TE-d 2.
TE-r 4.2 Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud.
TE-r 4.3 Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (nt. JMeteris
Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail).
TE-r 4.4 Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning
millised vead esinesid.
TE-r 4.5 Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms),
max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve(ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime
(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.
5. Nõuded testidele
TE-n 5.1 Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk TE-d 2, lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara vers
iooni, millele test koostati.
TE-n 5.2 Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt. kõik arendatud teenused,
kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.).
TE-n 5.3 Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (nt. ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või
süsteemi viga).
TE-n 5.4 Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda.
TE-n 5.5 Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid
automaatselt käivitada (nt. Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).
TE-n 5.6 Testsessioonid ning mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.
6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad
TE-l 6.1 Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .
TE-l 6.2 Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke nt. NUnit, JUnit.
TE-l 6.3 Kui testprojekt kasutab DTOd, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis
selleks peab kasutama tööriistu (nt. DTO ei kirjutata käsitsi).
TE-l 6.4 Punktis TE-l 6.3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega.
7. Alusandmed
TE-a 7.1 Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.
TE-a 7.2 Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis need lepitakse eelnevalt kokku.
TE-a 7.3 Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.
TE-a 7.4 Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt TE-a 7.2.
TE-a 7.5 Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud
andmeid (nt. Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).
TE-a 7.6 Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (nt. reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas
tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (nt. automaatne e-mailide saatmine).
8. Koormus- ja stressitestid
TE-s 8.1 Testide üleandmisel peab kaasa andma kasutatud konfiguratsiooni ning riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.
TE-s 8.2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna
riistvaraga.
TE-s 8.3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine
jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis.
TE-s 8.4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (nt. SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).
DOKUMENTATSIOONIPLAAN
I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid
Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul järgnevad
dokumendid:
1. Arenduste kirjeldus;
2. Arhitektuuri kirjeldus;
3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid;
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend;
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid;
6. Varundus/taasteplaan;
7. Versiooni kirjeldus;
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel;
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis.
II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele
1. Arenduste kirjeldus
Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja
realiseeritud arendustest.
Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:
• Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud
osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele
toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms;
• Vormide (ekraanivormide) kirjeldused;
• Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused;
• Infosüsteemi teenuste kirjeldused.
Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“.
Sihtgrupp: • Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud;
• Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid,
projektijuhid.
Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust.
Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos vastava vaheetapi
üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga.
2. Arhitektuuri kirjeldus
Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse
rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist
arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.
Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
• topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver,
rakendusserver, meiliserver jms):
• süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused,
andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa,
kettasüsteemi jõudlus jms;
• liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest;
• süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide
omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal
pöördub RR teenuse poole);
• kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud
süsteemi toimimiseks;
• süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitembeldamise lahendused ja algoritmid.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga.
3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid
Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate sammude
kirjeldus.
Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel.
Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside kirjeldusega ning
ekraanipiltide vormis näidetega.
Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja
kasutusjuhendist.
Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, haldurid
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend
Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele
Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
• süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid
(näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja
näidisväärtused);
• logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või
katalogiseerimist jms);
• rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus;
• paigalduspaketi koostamise protseduurid;
• paigaldusprotseduurid;
• süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.
Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste
seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator
suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita.
Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid
Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.
Sisu: • Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused,
tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud
kasutuslood.
• Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-
, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused,
puuduste kõrvaldamise info, tulemid).
• Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu).
• Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.
Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks
osadeks.
Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“.
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad
Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga.
6. Varundus/taasteplaan
Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine.
Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut.
Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid:
1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt
rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja
andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi
(vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui
see on oluline);
2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid;
3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide
spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on
sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama.
Sihtgrupp: Administraator
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
7. Versiooni kirjeldus
Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.
Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:
• avaldamise kuupäev
• versiooni number
• versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline)
• versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide
numbrid ja/või lingid taskile)
• leitud, kuid parandamata vead
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel
Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud
mittefunktsionaalsete nõuetega.
Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed
nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis
Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab:
vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas
tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas
tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide
andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis
andmeobjektiga on tegemist). (Kõik märked formaadis jah/ei.)
Sihtgrupp: Tellija, Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.
Lisa 8 - Nõuded arendustellimusele
1. Sissejuhatus
Ärianalüüs on metoodikate ja tööprotsesside kogum, mis hõlmab infosüsteemi või teenust puudutavate
vajaduste, sh probleemi kirjeldust, ning mille käigus selgitatakse koostöös tellija, süsteemianalüütiku
ja/või arendajaga ning testijaga välja süsteemi või teenuse soovitav käitumine. Ärianalüüsi tulemiks on
arendustellimus ehk soovitava arendustöö kirjeldus.
Ärianalüüsi käigus selgitab ärianalüütik välja teenuse või infosüsteemi omaniku ootused teostatavale
arendusele selliselt, et on võimalik hinnata arenduste maksumust ja otsustada projektist saadava kasu põhjal
arendusprojekti käivitamine.
Ärianalüüsi tegemisel lähtutakse projektis kokku lepitud põhimõtetest ja töökorraldusest.
2. Arendustellimuse osad
1) Lahendatava probleemi ja saavutatava eesmärgi lühikirjeldus, vastates küsimusele, miks on
muudatust vaja ja kuhu soovitakse jõuda ehk mis arenduse tulemusena muutub?
2) Ärimõisted ja nende selgitused. Kirjeldus peab olema selline, et süsteemianalüütik või arendaja saab
aru, kas ja millised andmeolemid süsteemianalüüsi või arenduse käigus tekivad. See tähendab, et
mõisteid tuleb kirjeldada loodava infosüsteemi spetsiifiliselt, st nii, et süsteemianalüüsi ja arendamise
käigus loodavad andmeolemid ja andmebaasitabelid saaksid neil põhineda. Ärimõisted peavad olema
süstematiseeritult grupeeritud. Nt võib grupeerimine olla selline:
a) Seotud infosüsteemide lühendid (nt NAIS, PRIS);
b) Ärisisulised mõisted (nt menetlus, tellimus);
c) Valdkonnaspetsiifilised mõisted (paralleelsekveneerimine, bakterplankton).
3) Äriprotsesside kirjeldused, mis sisaldavad:
a) kõiki protsessides tehtavate tegevuste kirjeldusi tegevuste kaupa;
b) alamprotsesse ja kõiki nendes tehtavaid tegevusi lahti kirjutatult tegevuste kaupa;
c) protsesside ja tegevuste kirjeldusi peavad toetama selgelt mõistetavad visuaalid, millest tulevad
välja protsesside, tegevuste ja vaadete omavahelised seosed. Seoste selgust ja arusaadavust hindab
Hankija.
4) Kui tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse kasutuslugude kirjeldamise metoodikat, siis peab see
sisaldama:
a) Milliseid tegevusi kasutajad hetkel teevad (AS-IS)?
b) Milline on uus kasutajate tegevuste järjekord (TO-BE), sh:
1
i) Eeltingimused - millised eeldused peavad olema täidetud?
ii) Tegevuste põhivoog:
(1) Samm-sammuline tegevuste kirjeldus, sh seotud tegevused
(2) Uued/lisandunud ärireeglid ja juba olemasolevad seotud ärireeglid, kusjuures ärireegleid
ei tohi dubleerida, vaid tuleb leida sobivaim viitamise viis
(3) Uued seotud teenused ja juba olemasolevad teenused.
(a) Teenuse võib tähendada nii x-tee teenust kolmandate osapooltega kui ka süsteemisisest
teenust vms.
(b) Miinimumnõue - milliseid andmeid soovitakse või jagatakse, kas liidestus on juba
olemas või tuleb see luua, millised teenused on olemas või tuleb luua (nt teenus, mis
väljastab kõik teadaolevad või analüüsi käigus selgunud põhiandmed, kes juba teenust
kasutab ja kellega saab konsulteerida.
(c) Edastatavate või päritavate andmete loetelu ei pea olema andmevälja täpsusega kui
süsteemianalüütik on olemas.
(4) Seotud vormid prototüübil, mis visualiseerivad ja aitavad kirjeldada antud
kasutuslugu/äriprotsessi/tegevust/jms.
(a) Süsteemianalüütik tuleb kaasata enne prototüübi kinnitamist Hankijaga, sest kui
soovitu on tehniliselt võimatu või põhjustab suuri lisatöid, siis tuleb ärianalüüsi ja
prototüüpi muuta.
(b) Prototüüp, ärianalüüs, ärinõuded ja süsteemianalüüs peavad olema vastavuses.
(c) Ärinõuded tuleb ajakohastada vastavalt süsteemianalüüsile ja Hankijaga uuesti
kinnitada.
iii) alternatiivvoog:
(1) samm-sammuline tegevuste kirjeldus, sh seotud tegevused;
(2) uued/lisandunud ärireeglid ja juba olemasolevad seotud ärireeglid, kusjuures ärireegleid ei
tohi dubleerida, vaid tuleb leida sobivaim viitamise viis;
(3) uued seotud teenused ja juba olemasolevad teenused;
(4) seotud vormid prototüübil, mis visualiseerivad ja aitavad kirjeldada antud
kasutuslugu/äriprotsessi/toimingut/jms.
iv) järeltingimused - mis peab olema saavutatud?
c) Kirjeldatut toetav prototüüp. Prototüüp peab andma soovitust selge ja arusaadava ülevaate.
d) Kirjeldatut toetavad äriprotsessi joonised (äriprotsessi prototüüp), mis lähtuvad BPMN standardist.
Protsessijoonise detailsuse tase lepitakse projektis kokku.
5) Mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldused. Välja tuleb tuua ärianalüüsi käigus selgunud ja
asjassepuutuvad mittefunktsionaalsed nõuded.
2
3. Nõuded vormistamisele:
1. Tellimuse sisuks ei tohi olla viide õigusaktile, õigusakti sisu tuleb lahti kirjutada kasutusloona,
nõuetena vms. Viide võib olla lisaks, kuid see peab olema lahti kirjutatud selgelt ja lühidalt.
2. Äritegevused peavad olema kirjeldatud loogilises järjekorras ja hoomatavalt (kasutuslugu ja selle
nõuded, vormid ja nende nõuded, teenused ja nende nõuded)
3. Katab ära kõik arendusega seotud kasutuslood ja nende muudatused ning vormid ja nõuded
vastavalt sellele, mis on projektis kokku lepitud (kui kesksel kohal on kasutuslood, siis need; kui
vormid, siis need)
4. Sisaldab infosüsteemi seisukohast kõigi oluliste klassifikaatorite, ärimõistete, parameetrite,
kasutajate, liidestuste ja vormide/mallide loetelusid:
1. Ärimõiste on selline mõiste või nimisõna, mis infosüsteemi jaoks muutub tabeliks,
klassiks, andmeolemiks vms.
2. Kasutada tuleb õigeid ärimõisteid, termineid ei tohi segi ajada
3. Parameetrid tasub välja tuua ainult siis, kui need on ette teada, st standardne lahendus on
olemas ja teada. Muul juhul on see eksitav.
4. Kui ärianalüüsis kirjeldatakse mingit uut, analüüsitavat/loodavat X-tee teenust, siis selle
kirjeldus peab hõlmama kõiki äriliselt/valdkondlikult olulisi andmeid (nt, „peame saama
isikukoodi, nime, eesnime ja kodakondsuse“; mitte „peame saama ISIKUD.Nimi,
ISIKUD.ID, ISIKUD.Kood, ISIKUD.SeotudKodakondsused).
5. Kasutada tuleb ainult asjakohaseid viiteid.
6. Ebavajalikku taustainfot ei lisata. Töörühmades, kirjavahetuses või muul viisil saavutatud
kokkulepped peavad olema kajastatud ärinõuetena.
7. Struktuur on selge ja arusaadav, st üles ehitatud teemade kaupa, kergesti jälgitav ja ilma kordusteta
8. Vormistus on keeleliselt korrektne ja konkreetne (loe: ränkade kirjavigadeta ja üheselt arusaadav
ning selge lauseehitusega)
9. Sisukord on korrektne ja korrastatud.
10. Koostaja(te), muutjate ja kinnitajate nimed on välja toodud koos infoga, millal vastav tegevus tehti.
Vajadusel võib lisada ka kokkuvõtte, mida muudeti või kinnitati.
11. Ärinõuded, kasutuslood, skeemid, tegevused, vormid jne on unikaalselt ja loogiliselt nummerdatud
ja võimalusel lähtutakse nii süsteemi- kui ärinõuete nummerdamisel sarnasest loogikast.
12. Joonised, skeemid jne. on lisatud ainult siis, kui need annavad midagi juurde. Soovitava arendustöö
sisu peab olema arusaadav ja kui üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis tuleb sellest lähtuda.
13. Ärianalüüsi kommenteerimine - analüüs ei tohi olla kommentaarides, aga kommentaarid peavad
saama vastatud ja nendes olevad olulised ärinõuded jõuavad analüüsi sisse;
3
1. kommentaarid märgib lahendatuks/täidetuks nende tegija.
2. kommentaari lisades tuleb valida rohkem kui üks sõna, muidu seda sõna muutes
kommentaar kaob.
14. Ärianalüüs peab olema up-to-date.
15. Ärinõuded tuleb kirjeldada nii, et neid saab testimisel kasutada. Kasutusloo, tegevuste, jms
kirjeldus peab olema selline, et testija saab oma tööd teha ja nõuete realiseerimist kontrollida.
16. Sisuliste veateadete tekstid tuleb ärianalüüsis fikseerida, tehnilised ütleb arendus.
4
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 243500
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse kogumaksumus Maksumus - 65 jah
vähim on parim
2 Projektiplaan Kvaliteet - hankija 35
hinnatav
Kokku: 100
Koostatud 22.11.2021 15:40:10 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3877968/general-info
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse kogumaksumus
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
2. Projektiplaan
Projektiplaani hindamine:
Hinnatakse projektiplaani detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale:
Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 35 punkti:
35 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele.
Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestatuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva
kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja
põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid
tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki.
25 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult.
Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või
riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama.
15 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks
pakkujalt üle täpsustama.
5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas
kavatsetakse soovitud tulemini jõuda.
Koostatud 22.11.2021 15:40:10 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3877968/general-info
1/2
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 243500
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused
kohtute infosüsteemis
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, siis lisage pakkumuse "Lisadokumentide" lehele
ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
SAMAVÄÄRSUS
Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on
samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.
Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud
alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse
tehnilise kirjelduse vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega
Koostatud 22.11.2021 15:38:41
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
2/2
„või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale,
protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et
see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg 6).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on
samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS
Küsimused ettevõtjale:
1. vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx)
PAKKUMUSE DETAILSE MAKSUMUSE VORM
Küsimused ettevõtjale:
1. vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse maksumuse vorm.docx)
PROJEKTIPLAAN
Pakkumus peab vastama hanke eseme tehnilisele kirjeldusele. Pakkumuse tehniline kirjeldus
käesoleva hanke kontekstis on projektiplaan. Täpsemad nõuded on esitatud Lisas 6 "Nõuded
projektiplaanile".
Küsimused ettevõtjale:
1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)
MEESKONNALIIKMETE CV-D
Küsimused ettevõtjale:
1. Hankelepingu täitmise eest vastutav meeskond (Dokumendi vorm / Hankelepingu täitmise eest
vastutav meeskond.docx)
Koostatud 22.11.2021 15:38:41
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
1 / 23
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend
ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri
poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt
oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette
nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või
ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta
Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
243500
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt
identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed
Ametlik nimi:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Lubja tn 4
Hankija veebiaadress:
http://www.rik.ee/
E-posti aadress:
[email protected]
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
2 / 23
Teave hankemenetluse kohta
Hanke menetlusliik:
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
Pealkiri:
Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis
Lühikirjeldus:
Hanke eesmärgiks on luua menetlusgruppidele kõikides kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus,
halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus) kasutatavad andmevaated, millelt
kohtunik ja tema menetlusgrupi liikmed saavad ülevaate endaga seotud kohtuasjade menetluste
staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning saavad planeerida menetlustoiminguid
tulevikku ning vajadusel menetlustoiminguid ka koheselt kohtute infosüsteemis registreerida.
Hankeleping sõlmitakse ühe edukaks tunnistatud pakkujaga 12 kuuks. Projekti „KIS töölaud“ (Projekt
nr 2014-2020.12.03.21-0940) rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust
„Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine -
21.03.2018-31.07.2023“. Hankemenetluse liik on valitud vastavalt RHS § 49 lg 1 p 1, sest
riigihankesse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute
infosüsteemis“ (240963) ei esitatud ühtegi pakkumust.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on
asjakohane):
243500
Hanke liik:
Asjad
Hanke CPV-d:
48610000-7 Andmebaasisüsteemid
48810000-9 Infosüsteemid
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
3 / 23
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
4 / 23
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse
ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal?
3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad?
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU
NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja
või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber:
3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus
nimekirjas omistatud klassifikatsioon:
4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume?
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
1. Ettevõtja nimi
2. Ettevõtja ID
3. Ettevõtja roll
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad
(kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
5 / 23
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA
EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale:
1. Hanke osa number
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada
teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe
otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
6 / 23
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem
viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise
kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus
ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib
esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb
tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või
kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See
kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija)
või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe
kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb
ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
7 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib
süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud
õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas
kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
8 / 23
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti
toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase
viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus
endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase
süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
9 / 23
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest
kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud
kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu
ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
10 / 23
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis
kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb
asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
11 / 23
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste
käitumisreeglite rikkumisega
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
12 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse
valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
13 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud
juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid
esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja
arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
14 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu
samalaadses olukorras?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
15 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud
pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide
kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4
sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
16 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud
õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema
aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid
esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada
konkurentsi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või
kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
17 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist
siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku
sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse
ettevalmistamisega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud
sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu
teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi
moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise
alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
18 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud
varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud
kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või
hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda
alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete
tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest:
a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks
nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid;
b) ta on jätnud sellist teavet esitamata;
c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud
täiendavad dokumendid, ja
d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku
sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle
põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib
oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele:
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
19 / 23
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §-
des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva
seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kohta esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud
täiendavad dokumendid esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis
võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada
konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma
seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis
töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast
väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
20 / 23
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse
seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid
Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud
kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise
alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
21 / 23
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
A: Sobivus
KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE
Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/
EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas
sätestatud nõuete täitmist.
Viide seadusele:
RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda
äriregistrisse“
RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle
väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud
tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab
olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9:
Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas
paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik
kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse.
Tingimuse kirjeldus:
Registri nimi: Äriregister
Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE
Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud
täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
22 / 23
kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid
kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks)
hanke objektiga samaväärset lepingut, kus on kasutatud arendusplatvormina .net
arendusplatvormi (või samaväärne) ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta
on kokku vähemalt 60 000 (kuuskümmend tuhat) EUR. Lepingud peavad olema täidetud
(täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama
referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh
tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis
märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud
andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/
tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või
tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab
pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja
vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele
ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja
pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 2
Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema
vähemalt 2 (kaks) hanke objektiga samaväärset lepingut, kus on kasutatud
arendusplatvormina .net arendusplatvormi (või samaväärne) ning esitatavate lepingute
kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 60 000 (kuuskümmend tuhat) EUR.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
23 / 23
ALLHANKE OSAKAAL
Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui
ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase
lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass
(Euroopa ühtne hankedokument).
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb
sõlmida allhankelepinguid“
Tingimuse selgitus:
Juhul kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb pakkujal hankepassi märkida
hankelepingu vastava osa suurus (protsent). Kui pakkuja on otsustanud sõlmida lepinguosa
suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, siis
tuleb allhankija(te) kohta täita hankepass.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 23.11.2021 20:16:52
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3877968/general-info
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
„Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500)
hankedokumentide juurde
Arendusleping nr ...
Arenduslepingu eritingimused
Tallinnas
Võttes arvesse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende
hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023“ projekti „KIS töölaud“,
mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel direktor Mehis Sihvart, edaspidi Tellija,
ja
………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……. ……., mida esindab
…………alusel ………, edaspidi Täitja,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses „Kohtuasjade
menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500)
edukaima pakkumuse esitanud Täitja poolt Lepingu lisas 3 mainitud tööde teostamine ja kõikide
muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö).
1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas
lepingus, seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh.
struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja
mahus.
2. Hind ja maksetingimused
2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on....
2.2. Leping on 100% rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 lõikes
1 toodud alustel on täiendavad arendustööd rahastatud Tellija eelarvelistest vahenditest.
2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu.
2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.
3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg
3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase
täitmiseni.
3.2. Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest.
4. Lepingu dokumendid
4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.
Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:
4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;
4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;
4.1.3. Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3;
4.1.4. Pakkumus Lisa nr 4;
4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub
mitmes osas/.
4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon saab
erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on
nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine:
4.2.1. Eritingimused;
4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused;
4.2.3. Tehniline kirjeldus;
4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid;
4.2.5. Pakkumus.
Käesoleva Lepingu allakirjastamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle
lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
Tellija: Täitja:
/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt /
Mehis Sihvart
Direktor
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Arendusleping nr. …………
Lisa nr 1
ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED
Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.
1. Definitsioonid
Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
1.1. Tarkvara
Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja
muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos
sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud
tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana.
1.2. Seadmed
Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on
vajalik seadmete funktsioneerimiseks.
1.3. Telekommunikatsioonid
Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja
teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.
1.4. Asukoht
Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone
või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja
toodangukeskkond).
1.5. Puudus ja viga
Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus
sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul
viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on
takistatud või oluliselt häiritud.
1.6. Hooldus
Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud
nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse
jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja
versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus
sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele,
eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.
1.7. Toodangukeskkond
Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.
2. Hind
2.1. Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära
eraldi.
2.2. Lepingu hind väljendatakse eurodes.
2.3. Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta
päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole
Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu
täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on
õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus.
3. Maksmine
3.1. Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast
Töö vastuvõtmist Tellija poolt.
3.2. Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.2.1. info arve esitaja kohta;
3.2.2. info maksja kohta;
3.2.3. arenduslepingu number;
3.2.4. käibemaksukohustuslase number;
3.2.5. vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;
3.2.6. käibemaks;
3.2.7. kogusumma;
3.3. Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi
olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus
ette näinud.
3.4. Ettemakseid Tellija ei teosta.
3.5. Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt
vastuvõtmist.
3.6. Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata
Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.
3.7. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja
Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.8. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud
kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja
nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida
visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.
4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga,
mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva
jooksul vastava nõude saamisest.
4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida
Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.
4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava
nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara,
projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
5. Teated ja kirjavahetus
5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja
aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist
teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte
hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;
5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on
möödunud 5 (viis) kalendripäeva;
5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või
esindajale.
6. Asukoht
6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal
asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema
antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks
suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend
peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel
alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise
hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette
valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha
ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada,
et neid ei nõuta.
6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.
6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja
viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik
ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks
vajalikku ajapikendust.
6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.
6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja
turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.
6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja
turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või
protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.
7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi
mittejärgimisel on muudatused tühised.
7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja
esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Poolte õiguskaitsevahendid
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamise
ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu
rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada
täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või
muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes
loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise
eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.
8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:
8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust
tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;
8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on
häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane
funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste
täitmise vastu huvi;
8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;
8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks
vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);
8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja
varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul
oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase
täitmise;
8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega
seonduvaid kohustusi;
8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui
kolmkümmend (30) kalendripäeva;
8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30%
Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi
puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast
üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.
8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei
kehti tahtliku rikkumise korral.
8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil
ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi
neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude
saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud
neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist
ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija
käsitleb kahjuna ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „Kohtuasjade
menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500)
rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud
Täitja tegevusest/ tegevusetusest.
8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse
osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara
ja teenused;
8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et
Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara
või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;
8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;
8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta
Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
9. Standardid, liidesed ja ühilduvus
9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste
liidestatud süsteemide talitluses.
9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on
vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel
rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide,
tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas.
9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,
sideprotokolle jms.
10. Dokumentatsioon
10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.
10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud
informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja
funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone,
tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid
lisada.
10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt
üheselt mõistetav.
10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist
infokandjat.
11. Üleandmine ja vastuvõtmine
11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.
11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja
põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja
viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud
lisakulude hüvitamist.
11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse
muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral
neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta
koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises
kirjelduses esitatud nõudmistele.
11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud
kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub
Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö
vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks.
11.6. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Käesolevas
punktis toodud tähtaeg ei kohaldu Töösiseste sprintide suhtes ja vastuvõtutestimise tähtaeg
hakkab kulgema hetkest, mil Töö on täielikult Tellijale üle antud.
11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama
Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu
võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva
jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise
kulud kannab Täitja.
11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide
koopiad.
11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud
vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.
11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.
11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.
11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise
lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või
rakendada muid õiguskaitsevahendeid.
11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi
vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul,
kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles
näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste,
hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.
11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või
toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava
Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult
nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises
olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning
puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele
võtmist või vahetult pärast selle toimumist.
11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija
anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust
täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.
11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija
poolt.
11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt
Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja
kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide
tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“.
11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused
kohtute infosüsteemis“ (243500) rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö
vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.
12. Koolitus
12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,
telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt
Lepingus kokkulepitule.
12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.
13. Garantii
13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde
kogumina vastuvõtmisest.
13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud
juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale
põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel
tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist.
13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine
Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.
13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,
telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud
tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.
13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja
on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt
määratud ajal.
13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:
13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;
13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi
raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi
tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel.
13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse
lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.
14. Load ja litsentsid
14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest.
Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside
väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku
luba või litsentsi.
14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste
autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.
14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute
õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see
rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud
seonduvad kulud.
15. Riski üleminek
15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel,
mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa
aitama.
16. Intellektuaalne vara
16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks
vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on
tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes
ei ole kolmandatel isikutel nõudeid.
16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste
teostamist Tellija poolt.
16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL).
Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose)
vastuvõtmisel Tellija poolt.
16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:
16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;
16.4.2. teost reprodutseerida;
16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;
16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha
või eksponeerida, samuti avalikult esitada;
16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;
16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;
16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.
16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul,
mis võimaldab Tellijal sellest aru saada.
16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi
mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele.
16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad
Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.
16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud
keskkonnas, toel või formaadis.
16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest
teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.
16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide
(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja
kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente,
mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara
kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja
plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente,
mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara
kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud
komponente kasutada.
16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse
territooriumiks on kogu maailm.
17. Personal
17.1. Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus
sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul.
17.2. Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast
võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:
17.2.1. Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse,
õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
17.2.2. lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt
lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui
tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja
õigeaegset täitmist.
17.2.3. Töid teostav isik ei läbi Eesti Kaitsepolitseiameti poolt teostatud taustakontrolli;
17.2.4. Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
17.3. Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad
kulud.
17.4. Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.
17.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest
määratud kehtiv karistus. Samuti on Tellijal õigus tellida Eesti Kaitsepolitseiametilt Täitja
poolt hankelepingu täitmiseks esitatava personali liikmetele taustakontrolli.
17.6. Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.
Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või
kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub
Tellija töötajale.
18. Kolmandad isikud
18.1. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled
on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.
18.2. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt
esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest
tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise
ettepanekus kajastatud.
18.3. Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisel.
19. Auditeerimine
19.1. Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks
ei ole vajalik teise poole luba.
19.2. Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.
Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada
probleemide lahendamise protsessi.
19.3. Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude
kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs
nimetatud andmetele.
19.4. Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.
19.5. Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.
19.6. Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.
20. Õigustest loobumine
20.1. Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste
täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes
lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.
21. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
21.1. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.
21.2. Täitja on kohustatud:
21.2.1. tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed,
know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele
juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku
nõusolekuta;
21.2.2. tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise
käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a.
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete)
konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi
kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.3. ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu
liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma
tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.4. kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu
täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on
kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud
juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist,
kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva
õigusega keelatud;
21.2.5. võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele
isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need
isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja
õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud
endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev
konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast
käesoleva Lepingu lõppemist;
21.2.6. kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.
21.2.7. kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi
turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku
volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud
isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h.
avalikustamise eest:
a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning
tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele
isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist,
muutmist või kustutamist;
g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
21.2.8. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu
punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest;
punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis
põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul
viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult
viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada
saamist. Teates tuleb vähemalt:
a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust
saab lisateavet;
c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete
mõjude leevendamiseks;
d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid
tagajärgi ja potentsiaalseid ohte;
e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud
meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita
Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud
teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav
andmesubjekti tuvastamiseks.
21.2.9. Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.
nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise
lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju
kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
21.2.10. kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud
isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest
tuleneb teisiti;
21.2.11. teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
21.2.12. võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning
panustab nendesse;
21.2.13. kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil
punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata
taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste
teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine,
kustutamine).
21.3. Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.
21.4. Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue
on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.
21.5. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded
ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks.
21.6. Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4. kohustused kehtestab täitja kõikidele
kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas
isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija
ega ka täitja.
22. Avalikud suhted
22.1. Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole
eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt
kooskõlastatud.
22.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta
kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
23. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine
23.1. Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
23.1.1. Täitja ei täida Lepingut;
23.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja
poolseid kohustuste rikkumisi;
23.1.3. Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või
ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.
23.2. Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:
23.2.1. Tellija ei täida Lepingut;
23.2.2. Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või
ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.
23.3. Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on
Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.
23.4. Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu
rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei
tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse,
selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud,
makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras.
23.5. Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava
hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale
hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud
kohustuste eest.
23.6. Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.
24. Vääramatu jõud
24.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
24.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades
teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
24.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
24.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
24.2.3. asjaolu ettenägematus;
24.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus.
24.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude
esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma
asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine
takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
25. Kehtiv seadusandlus
Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
26. Vaidluste lahendamine
26.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga
ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende
tagajärgi.
26.2. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled
leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
26.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Arendusleping nr. …………
Lisa nr 2
PERSONAL JA KONTAKTANDMED
1. Tellija esindaja ja kontaktisikud
1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide
allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel
………….; e-post …………….).
1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja
tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna
…………… (tel …; e-post …………………).
2. Täitja esindaja ja kontaktisikud
2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).
2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).
3. Personali nimekiri
3.1. Tellija personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
3.2. Täitja personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
4. Kontaktandmed
4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Reg. nr. 70000310 Registrikood
Lubja 4 ……………
19081 TALLINN ……………
Telefon: 663 6300 Telefon: …………….
Faks: 646 0165 Faks: …………….
DIREKTOR
KÄSKKIRI 25.11.2021. a nr 198
Tallinn
Alusdokumentide kinnitamine väljakuulutamiseta
läbirääkimistega riigihankes
„Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua
andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis"
(243500)
1. Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ §
11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 19.11.2021 käskkirjaga nr 194 kinnitan lisad.
2. Edastada hankedokumendid läbi Riigihangete registri pakkujale AgileWorks AS (12018637).
Menetluse liigi (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) ning läbirääkimiste partneri
valiku põhjuseks on asjaolu, et eelnevalt riigihangete registris avaldatud avatud hankemenetluse
käigus ei laekunud ühtegi pakkumust. RHS § 49 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus korraldada
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus kui avatud hankemenetluse käigus ei esitatud
ühtegi pakkumust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Lisad: 1. hankedokumendid Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused
kohtute infosüsteemis " (243500) koos lisadega (vormistatud digitaalselt).
KINNITATUD
Direktori 05.10.2021
Käskkiri nr 162
Lisa 1
„Kohtuasjade menetluste juhtimisetöölaua andmevaadete arendused
kohtute infosüsteemis“
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse viitenumber 243500
Hankedokumendid
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
Käesolevaga teeb hankija ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hankedokumentides sisalduvatele
tingimustele
2021
1. Üldosa
1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,
et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force
majeure) toime võimalused.
1.3. Hankija on otstarbekuse kaalutlusel otsustanud hanget osadeks mitte jagada, kuivõrd hanke esemeks olevaid asju ei ole võimalik
eraldi osta.
1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud
kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.
1.5. Infotund toimub 29.11.2021 kell 14:00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev
registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne, aadressil
[email protected]. Juhul kui infotunni aeg väljavalitud
ettevõtjale ei sobi, lepitakse kokku mõlemale osapoolele uus sobiv aeg.
2. Hankemenetlus
2.1. Hanke eesmärgiks on luua menetlusgruppidele kõikides kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus,
kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus) kasutatavad andmevaated, millelt kohtunik ja tema menetlusgrupi liikmed saavad
ülevaate endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning saavad planeerida
menetlustoiminguid tulevikku ning vajadusel menetlustoiminguid ka koheselt kohtute infosüsteemis registreerida. Hankeleping
sõlmitakse ühe edukaks tunnistatud pakkujaga 12 kuuks.
2.2. Hankemenetluse liik on riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, sest
riigihankesse „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (240963) ei esitatud
ühtegi pakkumust.
2.3. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus korraldatakse hankelepingu sõlmimiseks.
3. Hankedokumendid
3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:
3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass),
3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,
3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,
3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus,
3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele;
3.1.6 Lisa 4-1.1 staatuslehe nõuded;
3.1.7 Lisa 4-2 arenduse tavad ja töökorraldus;
3.1.8 Lisa 4-3 nõuded süsteemianalüüsile;
3.1.9 Lisa 4-4 nõuded testimisele;
3.1.10 Lisa 4-5 Front-end nõuded;
3.1.11 Lisa 4-6 Nõuded projektiplaanile;
3.1.12 Lisa 4-7 Dokumentatsiooniplaan;
3.1.13 Lisa 4-8 Nõuded arendustellimusele;
3.1.14 Lisa 4-9 Nõuded arendusmeeskonnale;
3.1.15 Lisa 5 arenduslepingu projekt.
3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.
3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud
hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised ), mille
pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija
poolt koostatud vormid PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures pakkujale vajalike andmete edastamiseks.
3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi
esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda
kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.
3.5. Juhul kui taotlejal või pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on
heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.
4. Täiendav teave ja selgitused
4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või
pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva
jooksul.
4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise
tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)
Lk 2/4
päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.
4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles, hankija vastab sellele eesti keeles.
4.4. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus
hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.
4.5. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või
pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna.
5. Pakkumuse koostamine
5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.
5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkuja peab märkima
pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuses määramist.
Selleks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muu
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu
ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva
tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.
6. Dokumentide vormistamise üldnõuded
6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.
6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.
6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema
püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema
omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).
7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded
7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks
kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele
ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku
kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.
7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde
etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.
7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.
7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele
vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada
enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni
tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.
7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,
millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.
7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist
tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid
dokumente.
7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484 . Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa
ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised
8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded
8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:
8.1.1 hankepass,
8.1.2 vastavustingimused,
8.1.3 hindamiskriteeriumid,
8.1.4 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1,
8.1.5 pakkumuse detailse maksumuse vorm PAM1,
8.1.6 vorm „Hankelepingu täitmise eest vastutav meeskond“
8.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.
9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine
9.1. Punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas.
9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.
9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks
elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument
skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.
9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete
keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud
Lk 3/4
andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
10. Paberkandjal dokumentide esitamine
10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.
10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.
10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:
10.3.1 riigihanke nimetus,
10.3.2 riigihanke viitenumber,
10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,
10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.
10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.
10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste
avamist hankija asukohas II korrusel.
11. Pakkumuste avamine
11.1. Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas ning pakkumuste avamise protokollis tehakse nähtavaks RHS § 113
lõikes 2 välja toodud andmed.
12. Läbirääkimised
12.1. Vajadusel on hankija valmis pidama pakkujaga läbirääkimisi hanke alusdokumentides selliste tingimuste osas, mis ei too
kaasa olulisi muudatusi hankeeseme olemuses. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse muuta oma
pakkumust.
12.2. Läbirääkimiste aja ja koha ning vormi lepib hankija kontaktisik pakkujaga kokku läbi Riigihangete registri või e-posti teel.
12.3. Läbirääkimiste pidamisega seotud kulusid pakkujale ei hüvitata.
12.4. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumust puudutavat teavet.
12.5. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal läbirääkimiste vajadust ei teki, võib ta teha otsused
pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on
konfidentsiaalsed.
13. Hankelepingu sõlmimine
13.1. Hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.
13.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates.
13.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates
raamlepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.
13.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu
allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset
lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.
14. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
14.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:
14.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
14.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;
14.1.3 pakkumuse maksumus ületab hanke eeldatavat maksumust;
14.1.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei
saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
Lk 4/4
Lisa 4. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete
arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide
juurde
KOHTUASJADE MENETLUSTE JUHTIMISE TÖÖLAUA ANDMEVAADETE
ARENDUSED KOHTUTE INFOSÜSTEEMIS
TEHNILINE KIRJELDUS
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hanke üldinfo, tingimused, taust ja skoop ....................................................................................... 3
1.1. Hanketingimused ..................................................................................................................... 3
1.2. Hanke taust.............................................................................................................................. 4
1.3. Hanke funktsionaalne skoop ................................................................................................... 4
2. Mõisted ja lühendid .......................................................................................................................... 5
3. Hanke eesmärgid ja tulemid ............................................................................................................ 6
4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus .......................................................................................... 9
5. Praegune olukord .......................................................................................................................... 10
5.1. Kohtute infosüsteem .............................................................................................................. 10
5.2. Peamine probleem ................................................................................................................ 11
5.3. Olemasoleva töölaua kirjeldus ............................................................................................... 11
5.4. Kasutajagrupid ....................................................................................................................... 11
6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus .................................................................................................... 12
6.1. Nõuded kasutajavajaduste uuringule ja analüüsile ............................................................... 12
6.2. Nõuded äri- ja süsteemianalüüsile ja projekti skoop ............................................................. 12
6.3. Nõuded prototüübi koostamisele ja üldnõuded ..................................................................... 13
6.4. Nõuded arendusele ............................................................................................................... 14
7. Funktsionaalsed nõuded ............................................................................................................... 15
7.1. Nõuded töölaua funktsionaalsustele ..................................................................................... 15
7.1.1. Menetluste koondvaade ................................................................................................ 15
7.1.2. Uued menetlused ja taotlused ....................................................................................... 16
7.1.3. Järgmise toimingu või tähtajata menetlused ................................................................. 18
7.1.4. Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine ........................................................ 20
7.1.5. Kohtu menetlustoimingu ootel menetlused ................................................................... 21
7.1.6. Kättetoimetamisel olevad dokumendid .......................................................................... 23
8. Mittefunktsionaalsed nõuded ......................................................................................................... 24
8.1. Töökindlus ............................................................................................................................. 24
2
1. Hanke üldinfo, tingimused, taust ja skoop
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eesmärk on luua menetlusgruppidele kõikides
kohtumenetluse liikides (tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade
kohtumenetlus) kasutatavad andmevaated, millelt kohtunik ja tema menetlusgrupi liikmed saavad
ülevaate endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest, menetlustoimingutest ja tähtaegadest
ning saavad planeerida menetlustoiminguid tulevikku ning vajadusel menetlustoiminguid ka koheselt
kohtute infosüsteemis registreerida.
Projekti „KIS töölaud“ (Projekt nr 2014-2020.12.03.21-0940) rahastatakse Euroopa Liidu
Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste
IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023“.
Infotund toimub 29. november kell 14.00-15.00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
virtuaalruumis. Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev
enne aadressil
[email protected]. Juhul kui infotunni aeg väljavalitud ettevõtjale ei sobi,
lepitakse kokku mõlemale osapoolele uus sobiv aeg.
1.1. Hanketingimused
1.1.1. Hankelepingu sõlmimise kuupäev on sõltuvuses projekti „KIS töölaud“ täistaotluse
rahuldamisest rakendusüksuse poolt, mille menetlemine võib aega võtta kuni 60
kalendripäeva. Täistaotluse esitamise tingimuseks on parima pakkuja välja valimine
hankija poolt. Hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui
rakendusüksus ei rahulda täistaotlust.
1.1.2. Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg on 12 kuud, arvestades hankelepingu
sõlmimise algusest. Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang
ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt etteantud meeskonnaliikmete arvuga on
võimalik soovitud tööd tähtaegselt teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija
poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes
või sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate
sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul
riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras.
1.1.3. Hankeleping (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu projekt) loetakse sõlmituks
hetkest, mil hankija edastab edukaimale pakkujale omapoolselt allkirjastatud lepingu.
Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast alates ja nimetatud tingimusega tuleb
pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani esitades arvestada.
1.1.4. Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks komplekteerima nõuetele vastava meeskonna
(projektijuht, analüütik, teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, süsteemiarhitekt,
programmeerija, testija). Nõuded arendusmeeskonnale on kirjeldatud Lisas 4-9. – Nõuded
arendusmeeskonnale.
3
1.1.5. Dokumentatsiooniplaan – lepingu lõppemisel annab pakkuja hankijale üle arendusega
seotud dokumentatsiooni. Vajalikud dokumendid ja nende nõuded on kirjeldatud Lisas 4-
7. – Dokumentatsiooniplaanis.
1.1.6. Autoriõiguste realiseerimise viisiks on EUPL.
1.1.7. Maksmine toimub ühes osas hankelepingus (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu
projekt) täpsustatud tingimustel.
1.1.8. Hanke kehtetuks tunnistamine – Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus
kehtetuks eelkõige, kui selle toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,
mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke
alusdokumentides sätestatud tingimustel.
1.1.9. Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste
loomise (sh ka äri- ja UX-analüüsi tegevuste) ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike
tööde läbiviimiseks. Nõuded projektiplaanile on leitavad Lisas 4-6.
1.1.10. Pakkumuse osana tuleb esitada riskide hindamise kava, kuidas käesolevast projektist
lähtuvalt projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse.
1.2. Hanke taust
Eesti kohtud on rakendamas alates 2017. aastast järkjärgult paberivaba kohtumenetlust, mille
eesmärgiks on aastaks 2023 hoida kogu kohtumenetlust puudutavat teavet digitaalselt. Paberivaba
kohtumenetluse üheks väljundiks on muuhulgas ka kohtutoimiku paberil koostamata jätmine.
Menetlusgrupp hoiab täna oma menetluses olevate kohtuasjade pabertoimikuid süstematiseeritult
riiulites ja kappides, et omada ülevaadet kohtuasja menetluse käigu ja tähtaegade üle. Pabertoimiku
kadumisel kaob ka tänane kohtuasjade haldamise süsteem, mis tähendab, et menetlusgrupil puudub
digitaalses kohtumenetluses oma menetlustest, nende staadiumitest ning määratud tähtaegadest
ülevaade pabertoimikutena. Tervikliku ja kergesti kättesaadava ülevaate puudumine raskendab
menetlusgrupil, eelkõige kohtunikul menetluse juhtimist ning kohtumenetluse läbiviimiseks vajalike
menetlustoimingute planeerimist.
1.3. Hanke funktsionaalne skoop
Luua tuleb menetluste juhtimise ja haldamise töölaud, mis koosneb kõikides kohtumenetluse liikides
(tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, kriminaal- ja väärteo asjade kohtumenetlus)
kasutatavastest andmevaadetest. Andmevaated peavad andma edasi informatsiooni kohtunikule ja
tema menetlusgrupi liikmetele endaga seotud kohtuasjade menetluste staadiumitest,
menetlustoimingutest ja tähtaegadest ning võimaldama kasutajal planeerida menetlustoiminguid
tulevikku ning liikuda olemasolevatele kohtute infosüsteemi vaadetele menetlustoimingute koheseks
registreerimiseks andmevaatel oleva kirje juurest.
Menetluste juhtimise ja haldamise komponendile peab olema menetlusgrupil võimaldatud ligi pääseda
kohtute infosüsteemist ning loodavatelt vaadetelt peab olema võimalik liikuda kohtute infosüsteemi
teistele vaadetele (kirjeldatakse nõuetes eraldi). Vaadete kokkupanemiseks vajaminevad andmed
võivad pärineda nii kohtute infosüsteemi andmebaasist kui ka e-toimiku süsteemi andmebaasist.
4
Vaadete loomiseks võib osutuda vajalikuks ka täiendavate menetluste staadiumite ja alamstaadiumite
lisandumine vastavasse andmebaasi ning e-toimiku süsteemi teenuste kasutusele võtmine.
KIS töölauda peab olema võimalik liidestada kasutusel oleva kohtute infosüsteemiga ning seda peab
tulevikus olema võimalik liidestada ka uue kohtute infosüsteemiga.
KISi keskkond jaguneb kaheks - frontend ning backend. Frontend’i puhul on kasutusel Angular ning
backend’i puhul kasutatakse puhas arhitektuuri (Clean Architecture) ja DDD printsiipi. Kasutatakse .NET
Core raamistikku. Andmebaasisüsteemina on kasutusel Microsoft SQL Server. Rakendus on
integreeritud teiste infosüsteemidega üle x-tee või muude veebiteenuste.
2. Mõisted ja lühendid
ET E-toimiku süsteem
KIS Kohtute infosüsteem
Kohtuasi Koondnimetus ühe ja sama menetluse numbriga ja sama tüüpi
kuid erineva järjekorranumbriga kohtumenetlusetest. Näitlikult
kui tegu on tsiviilasja vaidlusega siis algul luuakse esimene
menetlus, mis loob ka kohtuasja siis on kohtuasja number 2-20-
1 ja menetluse number 2-20-1(1). Kui isik ei ole rahul selle
lahendiga ja kaebab edasi siis luuakse kohtuasja teine menetlus
ja see saab numbriks 2-20-1(2). Nüüd on kohtuasjas 2
menetlust millel erinev järjekorra number kuid kohtuasja number
on sama.
Menetlus Kohtuasja läbivaatamiseks läbiviidav protsess, mis toimub ühe
kohtuastme raames.
Menetlusdokument Menetluses kohtu poolt koostatud (kohtudokument) või
menetlusosalise esitatud dokument (sissetulev dokument).
Menetlusgrupp Kohtunikust ning tema kohtujuristist ja kohtuistungi sekretärist
koosnev isikute grupp. Menetlusgruppi võib kuuluda ka
kohtutõlk või mõni muu kohtuametnik.
Menetlusliik Menetluse liik defineerib ära, mis liiki asjaga on tegu.
Menetluste portfell Ühele kohtunikule menetlemiseks jagatud kohtuasjade
menetluste kogum.
Menetlustoiming Menetluse raames teostatud toiming (tavaliselt infosüsteemis
registreeritud, nt istungi määramine, tähtaja määramine jne)
Paberivaba kohtumenetlus Kohtumenetlus, mille läbiviimiseks pabertoimikut ei moodustada
ning kasutatakse digitaalset kohtutoimikut
SLA Asutuse teenustaseme leping (Service-level agreement)
W3C WCAG AA (Web Content Veebilehe juurdepääsetavust kehtestavad nõuded.
Accessibility Guidelines)
RIK Registrite ja Infosüsteemide Keskus
X-tee Andmevahetuse platvorm infosüsteemide vaheliseks
suhtluseks
Disainiprotsess Koosneb linnulennult viiest osast: avastamine (kasutaja
vajaduste uurimine), kirjeldamine (info sorteerimine ja analüüs
ning probleemide sõnastamine ning prioritiseerimine),
ideatsioon (eelduste valideerimine ja ideede genereerimine),
prototüüpimine (mudeli väljatöötamine), testimine (mudeli
testimine)
5
Front-end arendus Infosüsteemi arenduse selline osa, mille tulem on veebilehtedel
ja veebirakendustel külastajale silmaga nähtav
Ideatsioon Protsess, mille käigus genereeritakse ideid ja lahendusi
tavaliselt töötoa vormis. Levinumaid töövõtted on visandamine,
prototüüpimine, ajurünnak, "halvim võimalik lahendus" jne.
Eesmärgiks on genereerida suur hulk ideid, mida on hiljem
võimalik valideerida ning neist parim leida.
Back-end arendus Tarkvaraarenduse selline osa, mis tegeleb funktsionaalsustega,
mida otseselt kasutaja ei näe. Back-end arenduse käigus
ühendatakse kasutajatele nähtav veebilehe poolne osa
andmebaasiga, haldab kasutajate ühendusi ja "paneb tööle"
veebirakenduse enda.
Kasutajakogemuse disain On protsess, mille käigus täiustatakse toodet või teenust nii, et
seda oleks mugavam, lihtsam ja parem kasutada. Disainimisel
püütakse vaadelda kõiki toote või teenusega seotud aspekte
läbi kasutaja erinevate tajumismeelte.
Kasutajaliides Vahend, mis võimaldab inimesel suhelda masinaga ehk kõik,
mida näeme, kuuleme, tunneme
Kasutatavuse head tavad Kasutaja kogemusega seotud kirjandus, kus on kirjeldatud head
tavad, standardid
Metoodika Korrastatud lähenemine suuremale tegevusele.
Prototüüp Kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne
proovtoode, mudel või versioon.
Ärianalüüs Ärianalüüs on metoodikate ja tööprotsesside kogum, mis
hõlmab infosüsteemi või teenust puudutavate vajaduste, sh
probleemi kirjeldust, ning mille käigus selgitatakse koostöös
tellija, süsteemianalüütiku ja/või arendajaga välja süsteemi või
teenuse soovitav käitumine. Ärianalüüsi tulemiks on
arendustellimus ehk soovitava arendustöö kirjeldus. Eduka
ärianalüüsi eelduseks on see, et ärianalüütik juhib tellijat ja teeb
koostööd kõigi osapooltega, st räägib kõigiga ja kaasab kõiki.
Ärinõuded Ärinõudmine kui kasutaja vajadus. Ärinõue kui lõppkasutaja
vajadus.
3. Hanke eesmärgid ja tulemid
Käesoleva hanke üldeesmärgiks on digitaalse töölaua abil luua eeldused efektiivseks digitaalseks
kohtumenetluseks. Eesmärgi saavutamiseks on kasutajale loodud terviklik ja ülevaatlik töölaud, mis
võimaldab menetluse juhtimist ja toetab menetlustoimingute planeerimist. Loodud lahendus on
kasutajakesksusest lähtuv, kiirendab tööülesannete täitmist ning toetab kaudselt infosüsteemi
kasutajate rahulolu tõstmist.
Üldeesmärgist lähtuvalt on käesoleva hanke objektiks kasutajakeskse ja (töö)aega säästva töölaua
loomine, mis arvestab erinevate kasutajagruppide vajadustega ning sisaldab järgmisi tegevusi:
ideatsioon ja ärianalüüs, kasutajaliidese prototüübi loomine ja tagasisidestamine ning töölaudade
lahenduse arendus koos süsteemianalüüsi ja vajaliku testimisega. Silmas tuleb pidada, et erinevate
kasutajagruppide vajadustega arvestamine toob kaasa mitmete spetsiifiliste töölaudade loomise.
Kasutajagrupid ja faktorid, millest nende vajadused võivad sõltuda, on välja toodud alampeatükis 5.4 –
Kasutajagrupid.
6
Hanke eesmärkide saavutamiseks võib pakkuja kasutajakogemuse disaini ning prototüübi loomise
käigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete
täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma
sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele.
Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale.
Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid.
Hanke eesmärgid ja oodatavad tulemid on ära toodud allolevas tabelis. Tulemitele esitatavad nõuded
on täpsemalt ära kirjeldatud hanke tulemite nõuete ja funktsionaalsete nõuete peatükkides.
Nr Eesmärgid Nr Tulem
3.1. Kasutajakogemuse ja nõuete analüüsi eesmärgid
3.1.1. Kasutajate vajaduste väljaselgitamine
Eesmärk 1 Teostada kasutajavajaduste Eesmärgi 1 Läbi on viidud kõiki vajalikke
uuring töölauale kasutajate poolt tulem nr 1 kasutajagruppe hõlmav
esitatavate ootuste ja tegelike kasutajavajadusi ja ootusi
vajaduste väljaselgitamiseks, väljaselgitav uuring.
lähtudes töölauale seatud
Eesmärgi 1 Kasutajagruppide esindajatega on
eesmärkidest.
tulem nr 2 läbi viidud detailsem tarkvarale
esitatavate ootuste ja vajaduste
analüüs.
Eesmärgi 1 On koostatud süstematiseeritud
tulem nr 3 ülevaade kasutajate vajadustest,
ootustest ja ettepanekutest loodava
infosüsteemi suhtes. Hankijale on üle
antud vastav dokumentatsioon.
3.1.2. Äri- ja süsteemianalüüsi eesmärgid
Eesmärk 2 Välja pakkuda töölauale seatud Eesmärgi 2 Välja on töötatud töölaua
eesmärkidest lähtuvad tulem nr 1 optimaalsed protsessid ja
töölaudade lahendused lahendused olemasolevate
vastavalt kasutajate vajadustele, tööprotsesside tõhustamiseks.
mis on disainitud selliselt, et Eesmärgi 2 Uued protsessid ja kasutuslood on
need rakendaksid võimalikult tulem nr 2 ära kirjeldatud selliselt, et on
maksimaalselt ära arvestatud arendustellimuse
tööprotsesside optimeerimist, nõuetega (Lisa 4-8)
automatiseerimist, andmete
taaskasutamist. Sealjuures
peab kasutaja vajaduse
kõrvalise abi järgi olema viidud
miinimumi.
3.2. Kasutajaliidese prototüübi eesmärgid
7
Eesmärk 4 Visualiseerida prototüübi kaudu Eesmärgi 4 Loodud on võimalikult lihtne, mugav,
koostatud töölaudade tulem nr 1 juurdepääsetav ja klikitav prototüüp,
lahenduste funktsionaalsus mis demonstreerib väljapakutud
lahendust, mille aluseks on läbiviidud
ideatsiooni töötoad. Prototüüp peab
olema realiseeritud andmeväljade
täpsusega ja kasutaja peab
lahenduse tutvustamisel aru saama,
milliste andmetega kus ja millal ta
töötab.
Eesmärk 5 Loodud prototüüp on Eesmärgi 5 Loodud prototüüp on tutvustamise
tagasisidestatud ja täiendatud tulem nr 1 käigus saanud tagasisidet iga
kasutajagrupi vähemalt kolmelt
inimeselt, kes sisendi andmisel ei
osalenud. Prototüüp on vastavalt
tagasisidele täiendatud. Hankijale on
üle antud kasutajate tagasisidet ja
täiendusi sisaldav dokumentatsioon.
3.3. Töölaua funktsionaalsuse eesmärgid
Eesmärk 6 Töölaua kaudu on kasutajal Eesmärgi 6 Kasutajale kuvatakse ülevaade
võimalik menetlust juhtida ja tulem nr 1 kõikidest tema menetlustest.
oma tööaega planeerida. Ülevaatel on vajalik info ja
funktsionaalsus, mis lihtsustab tööaja
planeerimist ja aitab kiirendada
menetlemise protsessi.
Eesmärgi 6 Kasutaja saab menetlusele määrata
tulem nr 2 konkreetse menetlustoimingu
tegemise vajadust ja sellega seotud
lisainfo.
Eesmärgi 6 Kasutajale kuvatakse ülevaade
tulem nr 3 kõikidest tema menetlustes
registreeritud kättetoimetamisel
olevatest dokumentidest, mis aitab
hallata kättetoimetamisega seotud
tegevusi.
Eesmärk 7 Töölaua kaudu on kasutajal Eesmärgi 7 Kasutajale kuvatakse ülevaade
võimalik planeerida ja teha tulem nr 1 kõikidest uutest menetlustest,
vajalikke menetlustoiminguid.1 taotlustest ja kiireloomulistest
asjadest, millega pole veel tegeletud.
Eesmärgi 7 Kasutajale kuvatakse ülevaade
tulem nr 2 kõikidest menetlustest, mis seisavad
tegevuseta. Ülevaatel on vajalik info
ja funktsionaalsus, mis aitab
kasutajal menetlustoimingut
planeerida.
1 Vajalike menetlustoimingute tegemise all peetakse silmas olemasolevaid funktsionaalsusi. Töölaual peab olema
ligipääs nendele funktsionaalsustele.
8
Eesmärgi 7 Kasutajale kuvatakse ülevaade
tulem nr 3 kõikidest menetlustest, mis on
konkreetse menetlustoimingu ootel.
Ülevaatel on vajalik info ja
funktsionaalsus, mis aitab
menetlustoimingu ootel menetluste
seas orienteeruda ja
menetlustoimingut sooritada.
Lisaks eeltoodule loetakse tulemiks ka projekti arendusfaasi jooksul tekkinud dokumentatsiooni.
Hankijale antakse üle järgnevad dokumendid:
1. Arenduste kirjeldus
2. Arhitektuuri kirjeldus
3. Tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid
6. Varundus/taasteplaan
7. Versiooni kirjeldus
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis.
Detailsed nõuded üleantavatele dokumentidele on leitavad Lisas 4-7 – Dokumentatsiooniplaan.
Arenduste kirjelduse dokumendi sisule esitatud täiendavad nõuded leiab Lisast 4-3 – Nõuded
süsteemianalüüsile. Testimise tulemusena valminud dokumentide sisule esitatud täiendavad nõuded
leiab Lisast 4 – Nõuded testimisele.
4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus
4.1. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse võtta
nõudeid:
4.1.1. Arendustele (Lisa 4-1 – Nõuded arendustele)
4.1.2. Kasutajaliidestele (https://uig.rik.ee/)
4.1.3. Süsteemianalüüsile (Lisa 4-3 – Nõuded süsteemianalüüsile)
4.1.4. Testimisele (Lisa 4-4 – Nõuded testimisele)
4.1.5. Front-Endile (Lisa 4-5 – Front end nõuded)
4.2. Projekti raames tuleb järgida RIKi sätestatud arendamise tavasid ja töökorraldust. (Lisa 4-2 –
Arendamise tavad ja töökorraldus)
4.3. Projekti raames tuleb järgida dokumentatsiooniplaani nõuded (Lisa 4-7 – Dokumentatsiooniplaan).
4.4. Kogu dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence keskkonnas, sh äri- ja süsteeminõuded
tuleb vormistada kasutuslugude põhiselt koos.
4.5. Projekti raames koostatud dokumentatsioon vastab järgmistele vormistusnõuetele:
a) Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või
seda asendava funktsionaalsusega)
9
b) Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge
lauseehitusega
c) Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle
koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas
d) Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele
dokumentidele on selge ja ühtses stiilis
e) Dokumendid on koostatud eesti keeles
4.6. Projekti viiakse läbi RIKi poolsel juhendamisel koostöös RIKi arendusosakonna (projektijuht),
üldosakonna (tellija rollis hankejuht) ja kohtute infosüsteemide talitusega (ärianalüütik)
4.7. Hangitavate tööde teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära projektiplaanis (Lisa 4-6 – Nõuded
projektiplaanile)
4.8. Arendust testitakse RIKi hallatavas keskkonnas.
4.9. Pakkuja peab arvestama, et RIK arendab KISi paralleelselt väiksemas mahus, mistõttu tuleb
vajadusel sünkroniseerida RIKi poolt KISi arenduskeskkonnas tehtud muudatused (SVN-st)
Pakkuja poolt kasutatavasse arenduskeskkonda ja vajadusel täiendada, muuta või parandada neid
selliselt, et arendatud muudatused töötavad vigadeta uutel komponentidel.
5. Praegune olukord
5.1. Kohtute infosüsteem
Kohtud kasutavad oma igapäevases töös kohtute infosüsteemi (KIS), mis on riigi infosüsteemi kuuluv
andmekogu2. Kohtute infosüsteem on õigusemõistmise elektrooniline töökeskkond 3, kus
registreeritakse kõikide kohtuasjade menetlused ning menetlustes teostatud toimingud, sh
kohtupoolsed menetlustoimingud, istungid, kohtulahendid ning menetlusosaliste esitatud dokumendid.
Ehk kogu kohtumenetlust puudutav informatsioon on kohtule läbi KIS-i elektrooniliselt kättesaadav.
Kohtute infosüsteemi peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis on liidestatud e-
toimiku süsteemiga.4 Kuigi kohtute infosüsteemil on olemas ka lokaalne andmebaas, siis suurem osa
kohtute infosüsteemis käideldavatest andmetest hoitakse ja päritakse e-toimiku süsteemist (ET), et
tagada õigusemõistmisega seotud andmete ligipääsetavus menetlusosalistele läbi avaliku e-toimiku
(AET) ning kohtuvälistele menetlejatele läbi nende kasutuses olevate süsteemide, mis on samuti
liidestatud ET-ga. Seega seab kohtute infosüsteemi arendamisele piiranguid ka E-toimiku süsteem,
kuivõrd kohtute infosüsteem kasutab e-toimiku süsteemi poole pöördumiseks e-toimiku teenuseid. E-
toimiku süsteem on riigi infosüsteemi hulka kuuluv andmekogu, mida peetakse menetlusandmete ja
isikuandmete töötlemiseks5 ja sellel puudub oma kasutajaliides. Vastavalt e-toimiku süsteemi
põhimäärusele esitavad e-toimiku süsteemi andmeid väärtegude kohtuvälised menetlejad,
2
Justiitsministri määrus Kohtute infosüsteemi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 23.02.2018, 4.
3 Ibid.
4 Ibid.
5 Vabariigi Valitsuse määrus E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus, Riigi
Teataja, RT I, 09.03.2018, 5.
10
uurimisasutus, prokuratuur, kohus, menetlusosalised ja teised menetluses osalevad isikud 6. E-toimiku
süsteemi esitatakse andmed kas e-toimiku süsteemi liidese või e-toimiku süsteemiga liidestatud teise
andmekogu kaudu (edaspidi koos põhisüsteem)7. E-toimiku süsteemiga liidestatud andmekoguks on ka
muuhulgas kohtute infosüsteem.8
5.2. Peamine probleem
Kasutajatel puudub digitaalne ülevaade oma menetlustest, nende olekutest ja tähtaegadest. Selleks, et
näha kõiki oma menetluses olevaid asju, peab kasutaja suunduma menetluse otsingusse ja sisestama
vastavad parameetrid. Protsessi lihtsustamiseks on loodud eeltäidetud parameetritega kiirlingid.
Otsingutulemused ei kuva kasutajale piisavalt operatiivset infot oma menetluste seisude kohta.
Hetkel toimub vajaliku info kogumine käsitsi. Toimingu või sündmuse registreerimisel saadetakse
kasutajale teavitus (juhul, kui see on tellitud). Kasutaja loeb teavitust ja otsustab, kas tegu on vajaliku
informatsiooniga. Kui infot peetakse oluliseks, märgitakse andmed süsteemivälisesse tabelisse.
Tulemuseks on ülevaade menetluses toimingutest ja sündmustest süsteemivälises tabelis. Antud
protsessid infokogumiseks on optimeerimata ja aeganõudvad.
5.3. Olemasoleva töölaua kirjeldus
Praegune töölaud koosneb neljast vaatest:
1. Kalender – Kasutajale kuvatakse tema menetlustega seotud sündmused ja tähtajad.
2. Kasutajale antud töövood – Kasutajale kuvatakse talle antud töövood (tööülesanded).
3. Teavitused – Kasutajale kuvatakse temale viimase 7 päeva jooksul saabunud teavitused.
4. Kiirlingid ja statistika – Kasutajale kuvatakse olulisemad (parameetritega) kiirlingid otsingusse
ja lingid välisele statistikaplatvormile.
Töölaud on arendatud kahe seadistusega – kantseleiametnik ja kohtunik. Valitud seadistusest sõltub,
milliseid linke "Kiirlingid ja statistika" vaatel kasutajale kuvatakse. Muus osas kahe seadistuse vahel
erinevusi pole.
5.4. Kasutajagrupid
KISi kasutajad jagunevad kolme peamisesse kasutajagruppi: menetleja, menetlusgrupi liige, kantselei.
Käesoleva hanke raames arendatav töölaud on suunatud neist kahele: kohtunik (menetleja) ja
menetlusgrupi liige. Kasutajagruppide vajadused töölaua osas sõltuvad järgnevast:
a) Kohtuaste – I astme, II astme ja III astme menetlevate kasutajate vajadused on erinevad
b) Kohtuasja liik – Tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteoasju menetlevate kasutajate vajadused on
erinevad
c) Töökorraldus – Erisused töökorralduses sõltuvad nii kohtumajast kui ka kohtunikust
6 Vabariigi Valitsuse määrus E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus, Riigi
Teataja, RT I, 09.03.2018, 5.
7 Ibid.
8 Ibid.
11
d) Kasutaja roll menetluses – Kohtunike kasutajagrupis on neli eristatavat rolli ja menetlusgrupi
liikme kasutajagrupis on kolm eristatavat rolli.
6. Hanke tulemite nõuete kirjeldus
Alljärgnev kirjeldab täpsemalt hanke tulemitele esitatavaid nõudeid. Tööde kirjeldused ja rakenduvad
nõuded on ära toodud käesoleva peatüki alamosades. Töölaua funktsionaalsusi hõlmavate tulemite
nõuded on eraldi kirjeldatud peatükis 7 – Funktsionaalsed nõuded.
Hanke eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks hankes teostavate tööde käigus näeb hankija
ette tihedat koostööd hankija meeskonnaga, kellega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele
kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides.
6.1. Nõuded kasutajavajaduste uuringule ja analüüsile
Kasutajavajaduste analüüsi väljatöötamisel lähtub Pakkuja töölaua vajalike funktsionaalsuste loetelust
ning Hankija poolt esitatud eelanalüüsi dokumentatsioonist ja välja uuritud kasutajate vajadustest.
Samuti saab kasutajavajaduste analüüsi planeerimisel tugineda loodava töölaua nõuete loetelule, mis
osaliselt sisaldavad võimalikke lahendusi tuvastatud vajadustele. Pakkuja viib läbi kasutajate vajaduste
analüüsi võimalike täiendavate vajaduste ja kasutajapoolsete töölaua ettepanekute ja ootuste
väljaselgitamiseks. Ühtlasi selgitatakse välja ja kirjeldatakse töölaua lisafunktsionaalsuste või
täiendavate liidestuste vajadusi, mida ei ole praegusel töölauale realiseeritud, kuid oleks vajalik uuel
Töölaual realiseerida.
Enne kasutajavajaduste uuringu läbiviimist teeb Pakkuja koostööd Hankija meeskonnaga, et
fokusseerida uuringu teravik kõige olulisematele kasutajavajaduste aspektidele. Analüüsi käigus
peetakse silmas kõikide kasutajagruppide liikmeid, kellele hanke raames arendatav töölaud on
suunatud (vt 5.4 Kasutajagrupid).
Erinevaid kasutajagruppe esindavate kasutajatega viiakse läbi detailsem vajaduste analüüs, mis on
täiendavaks sisendiks analüüsile järgnevale tööprotsesside optimeerimisele ja töökeskkonna disainile.
Pakkuja süstematiseerib kasutajatelt kogutud probleemide ja ettepanekute kirjeldused tööprotsesside
etappide või teemavaldkonna põhiselt ning esitab analüüsi käigus kogutud teabe ja analüüsi tulemused
Hankijale tagasiside andmiseks.
Peale Hankijalt tagasiside saamist ja vajadusel paranduste või täienduste sisseviimist annab Pakkuja
Hankijale üle analüüsi tulemuste dokumentatsiooni ja kogutud algandmed ning kasutajate poolt
tunnetavate probleemide, ootuste ja ettepanekute süstematiseeritud ülevaate.
6.2. Nõuded äri- ja süsteemianalüüsile ja projekti skoop
Kasutajavajaduste (kasutajakogemuse) analüüsi tulemuse põhjal disainib Pakkuja Töölaual läbitavad
protsessid selliselt, et need rakendaksid võimalikult maksimaalselt ära optimeerimisvõimalusi,
automatiseerimist ja andmete taaskasutamist.
Välja selgitatakse ja kirjeldatakse vajalikud uued, täna veel puuduvad liidestused ja funktsionaalsused
Töölaua protsesside võimalikult sujuva ja efektiivse läbimise tagamiseks ning kolmandatelt osapooltelt
12
andmete dubleeriva kogumise vältimiseks. Töölaual tehtavate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse
Swimlane Flowchart vooskeemi tüüpi ja BPMN (detailsusastmega 25 elementi) või analoogse keele
vahendeid. BPMN keele kasutamisel tuleb lähtuda BPMN Quick Guide käsiraamatust ja lisades toodud
nõuetest.
Äri- ja süsteemianalüüsi käigus kirjeldatakse ära ka kasutuslood. Iga Töölaua protsessi ja
funktsionaalsuse kohta on olemas terviklikud kasutuslood, sh on välja toodud alternatiivvood.
Kasutusloo kirjeldus algab lahendatava probleemi ja/või eesmärgi lühikirjeldust ning peab muuhulgas
sisaldama infot kirjelduse koostamise aja ja koostaja kohta.
Kasutajakogemuse analüüsi, ideatsiooni ja Töölaual tehtavate protsesside optimeerimise tulemusena
koostab Pakkuja kasutajakesksest vaatest ning tänapäevastest e-teenuste kasutajasõbralikkuse ja
kasutatavuse headest tavadest lähtuva Töölaua prototüübi mõne prototüüpimiseks sobiva tarkvaraga
(nt Axure, Figma, vms), mis on klikitav, kommenteeritav ja kasutajatelt tagasiside saamiseks sobiv.
Ärianalüüsi lisatakse Töölaua funktsionaalsuste ja protsesside realiseerimiseks vajalikud ärinõuded, mis
seotakse prototüübi kasutajaliidese iga konkreetse vaatega. Lisaks tuleb ärianalüüsi lisada nende
Töölaua protsesside läbimise etappide ärinõuded, mida ei prototüübita (on skoobi välised), aga mille
kohta uuringu ning analüüsi faasis nõudeid tekib. Viimase eesmärk on prototüübis realiseerimata osade
edaspidine kergem realiseerimine juba teatavaks saanud nõuete alusel.
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, koostatakse äri- ja süsteemianalüüsi dokumentatsioon Hankija
Confluence'i keskkonnas, tähistades ärimõisted ja nõuded unikaalselt kasutades Requirement Yogi
funktsionaalsust, sh linkimist ja viitamist. Kasutajate tegevused tuleb struktureerida selliselt, et iga
kasutuslugu on eraldi alamlehel. Ärianalüüsi dokumentatsiooni osaks on ka ideatsiooni töörühmade
kohtumise memod ja/või protokollid. Pärast hankelepingu sõlmimist tutvustab Hankija Pakkujale
erinevates projektides kasutusel olevaid parimaid praktikaid, sh pakkudes välja malli äriprotsesside ja
kasutuslugude kirjeldamiseks. Pakkuja võib esitada muudatusettepanekuid.
Ülejäänud nõuded ärianalüüsile ja selle tulemusena valmivale dokumentatsioonile on toodud Lisas 4-8
- Nõuded arendustellimusele, nõuded süsteemianalüüsile on toodud Lisas 4-3.
6.3. Nõuded prototüübi koostamisele ja üldnõuded
Töölaua vajaliku funktsionaalsuste kirjeldusest, varasemalt kokku kogutud kasutajate poolt väljatoodud
probleemide ja ettepanekute loetelust ning kasutajate vajaduste uuringu tulemusest lähtuvalt luuakse
Töölaua funktsionaalsust visualiseeriv, klikitav prototüüp. Prototüübi loomise eelduseks on läbi viidud
ideatsiooni töötoad, mille arv peab olema proportsioonis prototüübitava funktsionaalsuse mahuga.
Prototüüp demonstreerib hanke skoobis olevaid kasutajate tööprotsessi toimingud, tugitegevusi ja
Pakkuja poolt tööprotsessides rakendatud optimeerimisvõtteid ning kasutajakeskset lähenemist.
Prototüüp peab olema realiseeritud andmeväljade täpsusega ja kasutaja peab tagasiside andmisel aru
saama, milliste andmetega kus ja millal ta töötab. Koostatud Töölaua prototüüp:
6.3.1. on kasutajate hinnangul võimalikult lihtne, mugav, arusaadav, juurdepääsetav;
13
6.3.2. demonstreerib kasutajate poolt laekunud tagasisides ning analüüsi käigus kirjeldatud
probleemide lahendamist;
6.3.3. demonstreerib kasutajaseadete määramise võimalust
Prototüübi koostamisel lähtutakse olemasolevast KIS stiiliraamatust. Kui prototüübi väljatöötamise
käigus tekib vajadus stiiliraamatut täiendada (nt ikonograafia osas), kooskõlastatakse see enne
Hankijaga.
Pakkuja vormistab prototüübi klikitaval ja kommenteeritaval kujul, tuues välja ja põhjendades piisava
detailsuse astme. Prototüübi loomisel lähtutakse põhimõttest üldisemalt tasemelt detailsemale.
Pakkuja tutvustab optimeeritud Töölaua protsesse ja funktsionaalsusi prototüübi kaudu kasutajate
esindajatele. Muuhulgas uuritakse prototüübi ülesehitust, lihtsust ja kasutajasõbralikkust. Tagasiside
põhjal viib Pakkuja sisse põhjendatud muudatusvajadused ja ärinõuete täiendamised, mis on Hankijaga
kooskõlastatud. Vajadusel teostatakse korduvaid tutvustamise töörühmi kuni lõpliku prototüübi
valmimiseni. Kõik ilmnenud puudused prototüübis tuleb täiendada.
Prototüüp antakse Hankijale üle eestikeelsena. Prototüüp antakse Hankijale üle selliselt, et selles säiliks
dünaamilisus ja funktsionaalsus. Üleantud prototüüpi peab saama paigaldada Hankija serverisse või
Hankijale kättesaadavasse keskkonda, mis võimaldab prototüüpi vaadelda ja kasutada selliselt, et see
ei too Hankija jaoks kaasa täiendavaid tasusid ega sunni hankima lisatarkvara või selle kasutusõigust.
Prototüübi kujundamisel arvestatakse kehtivate W3C WCAG AA taseme nõuetega. Samuti peab
prototüüp arvestama RIKi veebilehel https://uig.rik.ee/ väljatoodud kujunduselementide kasutamise
nõuetega, mis on arendatava Töölaua kontekstis asjakohased. Prototüüp arvestab RIK Front-end
nõudeid (Lisa 4-5) ulatuses, mis on vajalik prototüübi eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui Pakkuja ei
pea vajalikuks mingis osas välja toodud nõuete järgimist, siis kooskõlastatakse sellised ettepanekud
kirjalikult Hankijaga.
6.4. Nõuded arendusele
Arendustööde alustamise eelduseks on Hankija poolt kinnitatud prototüübi lõplik versioon ja vastava
osa süsteemianalüüs. See tähendab, et iga arendustöö planeerimisel tuleb arvestada sellele eelnevate
vajalike analüüsi ja tagasiside kogumise tegevustega. Vältida tuleb olukorda, kus funktsionaalsuse
arendamist alustatakse enne, kui prototüübi lõplik versioon ja vastava osa süsteemianalüüs on valmis
ja Hankija poolt kinnitatud.
Arendustööks vajaliku prototüübi ja süsteemianalüüsi kinnitamine ei võta Hankijalt õigust arendustööde
osas puudustele tähelepanu juhtida ja nende kõrvaldamist nõuda või arendustööde teostamisel juba
kinnitatud detailanalüüsis muudatusi teha. Samuti ei tähenda eelkirjeldatud protsess, et Hankija ütleks
Pakkujale ette iga programmeerimistoimingu. Hankija eesmärgiks on ärivisiooni elluviimine ja eeldab
tehnilise kompetentsi olemasolu pakkujal.
Arendustöödes arvestatakse kehtivate W3C WCAG AA taseme nõuetega. Ülejäänud nõuded
arendusele on toodud Lisas 4-1 – Nõuded arendustele. Arendamisel tuleb lähtuda Hankija sätestatud
14
arenduse tavadest ja töökorraldusest, täpsemad nõuded on toodud Lisas 4-2 – Arenduse tavad ja
töökorraldus.
7. Funktsionaalsed nõuded
Alljärgnev kirjeldab täpsemalt Töölaua funktsionaalsuste tulemitele esitatavaid nõudeid. Analüüsi käigus
võivad selguda täiendavad nõuded liidestustele, mis on vaja tulemite saavutamiseks kasutusele võtta.
Esialgse analüüsi kohaselt tuleb kasutada nii olemasolevaid ET-teenuseid kui ka lokaalseid andmeid
KISi andmebaasist.
7.1. Nõuded töölaua funktsionaalsustele
Järgnevalt on kirjeldatud esialgsed nõuded Töölaua funktsionaalsustele ja kuvatavatele andmetele.
Nõuded on koostatud eelanalüüsile tuginedes ning saanud esialgse kasutajatepoolse tagasiside.
Nõuetes viidatud "Digitoimikusse liikumise" ja "Töövoo algatamise" funktsionaalsused on olemas.
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja on avanud töölaual Menetlused saki
b) Süsteem kuvab avatuna Menetluste koondvaate ja suletuna:
a. Uued menetlused ja taotlused alaosa
b. Järgmise toimingu või tähtajata menetlused alaosa
c. Kohtu menetlustoimingu ootel menetlused alaosa
d. Kättetoimetamisel olevad dokumendid alaosa
c) Kasutaja liigub teisele alaosa vaatele
d) Süsteem pärib vaate koostamiseks vajaliku info ja kuvab vastava vaate
e) Põhivoo lõpp
7.1.1. Menetluste koondvaade
Kasutajale kuvatakse ülevaade kõikidest tema menetlustest. Eesmärk on lihtsustada kasutaja tööaja
planeerimist ja kiirendada menetlemise protsessi. Menetluste kohta kuvatav info on menetlusliikide ja
kohtuastmete ülene. Sõltuvalt menetlusliigist ja kohtuastmest on kasutajal teatud menetluste
eristamiseks lisafunktsionaalsused.
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja on avanud Menetluste koondvaate
b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:
a. Minu menetlused
c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:
a. Algatada menetlusega seotud töövoogu
b. Liikuda digitoimikusse
c. Liikuda menetluse detailvaatele
15
d. Määrata menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise
vajaduse määramine"
d) Süsteem lisab ja eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised
menetlustoimingud on menetlusse määratud
e) Põhivoo lõpp
NÕUDED
ID Kirjeldus
KOOND-001 Kasutajale kuvatakse kõik tema menetluses olevad asjad.
Iga menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:
Menetluse tüüp
Menetluse number
KOOND-002 Menetluse pealkiri
Kasutaja roll menetluses (kohtunik, eesistuja, ettekandja, koosseisu liige)
Menetluse staadium
Menetluse menetluspäevade arv
KOOND-003 Kasutaja saab andmevaadet sorteerida.
KOOND-004 Kasutaja saab andmevaadet filtreerida.
KOOND-005 Kasutaja saab andmevaadet vabatekstivälja kaudu filtreerida.
KOOND-006 Kui tegu on järelevalvemenetlusega, kuvatakse need teistest menetlustest eraldi.
KOOND-007 Kui tegu on kriminaalasjadega, eristatakse üld- ja lihtmenetlused.
KOOND-008 Kui tegu on kriminaalasjadega, eristatakse eeluurimise ja täitemenetluse asjad.
KOOND-009 Kui tegu on haldusasjadega, eristatakse üld- ja põhimenetlused.
KOOND-010 Kui tegu on Riigikohtuga, eristatakse eel- ja põhimenetlused.
KOOND-011 Menetluse number on klikitav ja suunab kasutaja menetluse detailvaatele.
Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja
KOOND-012
antud menetluse digitoimikusse.
KOOND-013 Menetluse kirje juurest saab kasutaja algatada menetlusega seotud töövoogu.
Menetlusele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub
KOOND-014
"Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
7.1.2. Uued menetlused ja taotlused
Kasutajale kuvatakse kõik tema uued menetlused, kus pole ühtegi kohtutoimingut tehtud. Bloki eesmärk
on anda kasutajale ülevaade nendest menetlustest, millega menetlusgrupp pole veel tegelenud. Vaatel
on eristatud uued menetlused ja uued taotlused. Kuvatavad andmeblokid sõltuvad menetlusliigist ja
kohtuastmest.
16
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja on avanud Uued menetlused ja taotlused vaate
b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:
i. Uued menetlused
ii. Uued taotlused
c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:
i. Algatada menetlusega seotud töövoogu
ii. Liikuda digitoimikusse
iii. Liikuda menetluse detailvaatele
iv. Määrata menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise
vajaduse määramine"
d) Süsteem lisab ja eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised
menetlustoimingud on menetlusse määratud
e) Põhivoo lõpp
17
NÕUDED
ID Kirjeldus
Kuvatakse need menetlused, mis on staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või
UUS-001
"Menetluses" JA milles pole tehtud ühtegi kohtutoimingut.
UUS-002 Kuvatakse tingimustele vastavate menetluste arv.
Korraga kuvatakse kuni viis menetlust. Kui menetlusi on rohkem, saab kasutaja
UUS-003
järgmised kirjed juurde laadida.
Menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:
Menetluse registreerimise aeg
UUS-004
Menetluse number
Menetluse pealkiri
UUS-005 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate.
Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab kasutaja
UUS-006
antud menetluse digitoimikusse.
UUS-007 Menetluse kirje juurest saab algatada menetlusega seotud töövoogu.
Menetlusele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub
UUS-008
"Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
Kui tegu on kriminaalasjaga, kuvatakse eraldi uued taotlused kohtueelses menetluses
UUS-009 (eeluurimisasjad), uued taotlused seoses kohtulahendi täitmisega (täitemenetlus) ja
uued üld- ja lihtmenetlused.
Kui tegu on kiireloomulise asjaga, on menetlus selgelt eristatud. (Kiireloomulised asjad
UUS-010 on määratletud kohtuüksuse põhiselt, iga kohtuüksus saab oma kiireloomuliste asjade
loetelu muuta.)
Kui tegu on II või III astmega, kuvatakse eraldi eelmenetlused (menetlustaotlused) ja
UUS-011
põhimenetlused (menetlusse võetud taotlused).
7.1.3. Järgmise toimingu või tähtajata menetlused
Kuvatakse kõik tema menetlustes registreeritud dokumendid, millele määratud vastusnõude tähtajad on
minevikus ja nendega seotud menetlustes pole tehtud järgmist toimingut. Eesmärk on anda kasutajale
ülevaade nendest dokumentidest, mille vastusnõude tähtajad on möödunud ja sellele pole keegi
menetlusgrupist reageerinud.
Kuvatakse kõik tema menetlused, kus pole järgmist toimingut ega tähtaega. Eesmärk on anda
kasutajale ülevaade nendest menetlustest, mis tegevuseta seisavad.
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja avab Järgmise toimingu või tähtajata menetluste vaate
b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:
18
i. Menetluses asjades viimane vastusnõude tähtaeg möödunud
ii. Menetluses asjades järgmise toiminguta või tähtajata menetlused
c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:
i. Algatada menetlusega seotud töövoogu
ii. Liikuda digitoimikusse
iii. Liikuda menetluse dokumentide vaatele
iv. Määrata menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise
vajaduse määramine"
d) Süsteem lisab ja eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised
menetlustoimingud on menetlusse määratud
e) Põhivoo lõpp
NÕUDED
ID Kirjeldus
VNT-DOK-001 "Viimane vastusnõude tähtaeg möödunud" blokis kuvatakse need dokumendid,
millele on määratud vastusnõude tähtajad JA mis on registreeritud menetlustes,
mis on staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või "Menetluses" JA kus
vastusnõude tähtaeg on minevikus JA mille menetluses ei ole tehtud järgmist
toimingut.
VNT-DOK-002 Kuvatakse tingimustele vastavate dokumentide arv
VNT-DOK-003 Korraga kuvatakse kuni viis dokumenti. Kui dokumente on rohkem, saab kasutaja
järgmised kirjed juurde laadida.
VNT-DOK-004 Dokumendi kohta kuvatakse järgmised andmed:
Viimane vastusnõude tähtaeg
Menetluse number, kus dokument on registreeritud
Dokumendi pealkiri
Menetluse alamstaadium, kus dokument on registreeritud
Vastusnõudega seotud isikud
VNT-DOK-005 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate
VNT-DOK-006 Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab
kasutaja antud menetluse digitoimikusse.
VNT-DOK-007 Dokumendi kirje juurest saab algatada dokumendiga seotud töövoogu.
VNT-DOK-008 Dokumendi kirjega seotud menetlusele saab määrata kohtu menetlustoimingu
tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
ID Kirjeldus
OOT-MEN-001 "Järgmise toimingu või tähtajata" blokis kuvatakse need menetlused, mis on
staadiumis "Menetlusse võtmine otsustamisel" või "Menetluses" JA milles pole
tuleviku kuupäevaga toimingut planeeritud JA milles pole tuleviku kuupäevaga
vastusnõude tähtaega.
OOT-MEN-002 Kuvatakse tingimustele vastavate menetluste arv
19
OOT-MEN-003 Korraga kuvatakse kuni viis menetlust. Kui menetlusi on rohkem, saab kasutaja
järgmised kirjed juurde laadida.
OOT-MEN-004 Menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:
Viimane menetlustoiming ja selle kuupäev
Menetluse number
Menetluse pealkiri
OOT-MEN-005 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate
OOT-MEN-006 Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab
kasutaja antud menetluse digitoimikusse.
OOT-MEN-007 Menetluse kirje juurest saab algatada menetlusega seotud töövoogu.
OOT-MEN-008 Menetluse kirjele saab määrata kohtu menetlustoimingu tegemise vajadust.
Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
7.1.4. Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine
Kasutaja saab määrata menetlusele sobiva kohtutoimingu tegemise vajaduse. Eesmärk on kasutajal
võimaldada vajalike menetlustoimingute planeerimist ja et nii kasutaja kui teised menetlusega seotud
kasutajad (kohtunik, menetlusgrupi liige) teaksid, mida tuleb menetluses järgmisena teha.
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja soovib määrata menetlustoimingu tegemise vajadust
b) Süsteem avab menetlustoimingu info sisestamise võimaluse
c) Kasutaja lisab menetlustoimingu ja soovi korral tegemise tähtaja, täitja ja kommentaari
d) Süsteem salvestab sisestatud info ja:
i. lisab või eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised
menetlustoimingud on menetlusse määratud või eemaldatud
ii. kui menetluse kirjet kuvati "Uued menetlused" blokis, eemaldatakse sealt vastav kirje
iii. kui menetluse kirjet kuvati "Uued taotlused" blokis, eemaldatakse sealt vastav kirje
iv. kui menetluse kirjet kuvati "Viimane vastusnõude tähtaeg möödunud" blokis,
eemaldatakse sealt vastav kirje
v. kui menetluse kirjet kuvati "Järgmise toimingu või tähtajata" blokis, eemaldatakse sealt
vastav kirje
e) Põhivoo lõpp.
NÕUDED
ID Kirjeldus
MT-001 Kasutaja saab tegemiseks määrata järgmisi menetlustoiminguid:
Tähtaja määramine
Eelistungi määramine
Kohtuistungi määramine
Taotluste lahendamine
20
Muu menetlustoiming
MT-002 Määratavate menetlustoimingute nimekirja saab vajaduse tekkimisel uusi
menetlustoiminguid lisada ja olemasolevaid eemaldada.
MT-003 Menetlusele saab menetlustoimingu tegemiseks määrata menetlustoiminguid vastavalt
menetlusliigile.
MT-004 Kasutaja saab samale menetlusele tegemiseks määrata ühe või mitu
menetlustoimingut:
Kui kasutaja lisab "Tähtaja määramise", saab kasutaja märkida dokumendid,
millele on vaja tähtaega määrata
Kui kasutaja lisab "Eelistungi määramine" või "Kohtuistungi määramine", saab
kasutaja lisada registreeritava istungi andmed (kuupäev ja kellaaeg)
Kui kasutaja lisab "Taotluste lahendamine", saab kasutaja märkida
menetlusdokumentides sisalduvaid taotlusi, mis on tarvis lahendada
Kui kasutaja lisab "Muu menetlustoimingu ootel", saab kasutaja märkida
dokumendid, mis on seotud muu määratava menetlustoiminguga
MT-005 Kasutaja saab menetlustoimingu tegemise määramisel lisaks sisestada juurde:
Menetlustoimingu tegemise tähtaja
Menetlustoimingu täitja
Kommentaari menetlustoimingu tegemise kohta
MT-006 Määratud menetlustoimingu tegemise vajadust saab muuta:
Lisada juurde, muuta või eemaldada menetlustoimingu tegemise tähtaega
Lisada juurde, muuta või eemaldada menetlustoimingu täitjat
Lisada juurde, muuta või eemaldada kommentaari menetlustoimingu tegemise
kohta
MT-007 Kasutaja saab määratud menetlustoimingu tegemise vajadust tühistada
MT-008 Kasutaja saab menetlustoimingu tegemise vajaduse tehtuks märkida
7.1.5. Kohtu menetlustoimingu ootel menetlused
Kuvatakse kõik tema menetlused, millele on määratud täpsustav kohtutoimingu ootel alastaadium.
Eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest menetlustest, kus on tarvis konkreetne menetlustoiming
teha.
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja avab Kohtu menetlustoimingu ootel vaate
b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:
i. Kohtu menetlustoimingu ootel
c) Kasutaja saab vaatel teha järgmisi tegevusi:
i. Lisada juurde menetlustoimingu tegemise tähtaega, täitjat ja kommentaari. Käivitub
"Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
ii. Muuta menetlustoimingu tegemise tähtaega, täitjat ja kommentaari. Käivitub
"Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
21
iii. Eemaldada menetlustoimingu tegemise tähtaega, täitjat ja kommentaari. Käivitub
"Menetlustoimingu tegemise vajaduse määramine"
iv. Eemaldada menetlustoimingu tegemise vajadust. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise
vajaduse määramine"
v. Märkida menetlustoiming tehtuks. Käivitub "Menetlustoimingu tegemise vajaduse
määramine"
d) Süsteem salvestab muudatused ja:
i. lisab või eemaldab menetluse alamstaadiumit vastavalt sellele, millised
menetlustoimingud on menetlusse määratud või eemaldatud
NÕUDED
ID Kirjeldus
KMT-OOT-001 Kuvatakse need menetlused, mis on staadiumis "Menetlusse võtmine
otsustamisel" või "Menetluses" JA millele on määratud Kohtu menetlustoimingu
ootel alamstaadium
KMT-OOT-002 Iga menetluse kohta kuvatakse järgmised andmed:
Menetluse number
Menetluse pealkiri
Menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaeg
Menetlustoimingu tegemiseks määratud täitja
Menetlustoimingu tegemiseks lisatud täpsustav kommentaar
KMT-OOT-003 Kui menetlus on alamstaadiumis "Tähtaja määramise ootel", kuvatakse lisaks
dokument, millele on vaja tähtaeg määrata.
KMT-OOT-004 Kui menetlus on alamstaadiumis "Eelistungi määramise ootel" või "Kohtuistungi
määramise ootel", kuvatakse lisaks istungi registreerimiseks vajalik kuupäeva ja
kellaaja info
KMT-OOT-005 Kui menetlus on alamstaadiumis "Taotluste lahendamise ootel", kuvatakse lisaks
dokument, millega seoses on lahendamist vajav taotlus esitatud
KMT-OOT-006 Kasutaja saab andmevaadet sorteerida
KMT-OOT-007 Kasutaja saab andmevaadet filtreerida
KMT-OOT-008 Kasutajale kuvatakse kohtu menetlustoimingu ootel olevate menetluste koguarv
KMT-OOT-009 Kasutajale kuvatakse iga kohtu menetlustoimingu ootel alamstaadiumiga olevate
menetluste arv.
KMT-OOT-010 Kasutaja saab menetluse kirjele lisada:
Menetlustoimingu tegemise tähtaja
Menetlustoimingu tegemise täitja
Menetlustoimingu tegemise kommentaari
Menetlustoimingu alamstaadiumist tulenevat lisainfot
KMT-OOT-011 Kasutaja saab menetluse kirje juures muuta:
Menetlustoimingu tegemise tähtaega
22
Menetlustoimingu tegemise täitjat
Menetlustoimingu tegemise kommentaari
Menetlustoimingu alamstaadiumist tulenevat lisainfot
KMT-OOT-012 Kasutaja saab menetluse kirje juurest eemaldada:
Menetlustoimingu tegemise tähtaega
Menetlustoimingu tegemise täitjat
Menetlustoimingu tegemise kommentaari
Menetlustoimingu alamstaadiumist tulenevat lisainfot
KMT-OOT-012 Kasutaja saab menetluse kirje juurest menetlustoimingu tegemise vajaduse
tühistada.
KMT-OOT-013 Kasutaja saab menetluse kirje juurest menetlustoimingu tegemise vajaduse
tehtuks märkida.
KMT-OOT-014 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate
KMT-OOT-015 Menetluse kirje kõrval kuvatakse digitoimiku ikoon. Sellel klikkimine suunab
kasutaja antud menetluse digitoimikusse.
KMT-OOT-016 Menetluse kirje juurest saab algatada menetlusega seotud töövoogu
7.1.6. Kättetoimetamisel olevad dokumendid
Kasutajale kuvatakse kõik tema menetlustes registreeritud dokumendid, millega seotud saadetised on
staatuses "Kättetoimetamisel". Eesmärk on anda kasutajale ülevaade nendest dokumentidest, mille
kättetoimetamisele on kaua aega kulunud.
KASUTUSLUGU
a) Kasutaja avab Kättetoimetamisel vaate
b) Süsteem kuvab kasutajale järgmised komponendid:
i. Kättetoimetamisel
c) Põhivoo lõpp
NÕUDED
ID Kirjeldus
KÄTT-001 Kuvatakse need dokumendid, millega seotud saadetis on staatusega
"Kättetoimetamisel"
KÄTT-002 Kuvatakse tingimustele vastavate dokumentide arv
KÄTT-003 Dokumendid kuvatakse adressaadi põhiselt
KÄTT-004 Korraga kuvatakse kuni 10 dokumenti. Kui dokumente on rohkem, saab kasutaja
järgmised kirjed juurde laadida
KÄTT-005 Dokumendi kohta kuvatakse järgmised andmed:
Dokumendiga seotud viimane saatmise kuupäev
Menetluse number ja pealkiri, kus dokument on registreeritud
Dokumendiga seotud saadetise adressaat ja tema roll menetluses
23
Dokumendiga seotud saadetise dokumentide komplekt. Iga dokumendi kohta
kuvatakse dokumendi koostamise kuupäev ja dokumendi liik
Dokumendiga seotud saadetise edastamise viis
Dokumendiga seotud saadetise adressaadi kontakt
Kättetoimetamisel olnud päeva arv
KÄTT-006 Kui dokumenti on varem juba edastatud, kuvatakse dokumendi kõrvale vastav ikoon
KÄTT-007 Menetluse number on klikitav ja avab menetluse detailvaate
KÄTT-008 Kasutaja saab andmevaadet sorteerida
KÄTT-009 Kasutaja saab andmevaadet filtreerida
KÄTT-010 Lahend-tüüpi dokumendi liigiga seotud "Kättetoimetamisel" saadetised on eristatud
8. Mittefunktsionaalsed nõuded
Üldised mittefunktsionaalsed nõuded on kirjeldatud Lisas 4-1 – Nõuded arendustele. Kuivõrd KIS
töölaud peab olema liidestatud kohtute infosüsteemiga, siis KIS töölauale kohaldatakse sama SLA, mis
on kohalduv ka kohtute infosüsteemile. Kohtute infosüsteemi ISKE turvaklass on K2T3S3 ja turbeaste
kõrge (H)9. Üheaegselt on lubatud maksimaalselt 700 kasutajat ja maksimaalselt 25 toimingut sekundis.
Funktsionaalsuste normaalviide on 1 sekundit, maksimaalne viide 3 sekundit. Andmemahukate vaadete
maksimaalne viide on 10 sekundit.
8.1. Töökindlus
Andmete terviklus peab kohtute infosüsteemis ja sh ka kavandatava lahenduse osas vastama skaalale
T3 - info allikas, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse,
täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas.10. Andmete konfidentsiaalsuse osas peab kohtute
infosüsteem ja sh ka kavandatav lahendus vastama skaalale S3 - ülisalajane info: info kasutamine on
lubatud ainult teatud kindlatele kasutajatele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku
õigustatud huvi korral11.
Turvalisuse ja terviklusega tagamisega seotud nõuded, millest tuleb lähtuda KIS töölaua loomisel, on
Registrite ja Infosüsteemi keskuse poolt kirjeldatud dokumendis Lisa 4-1 – Nõuded arendustele.
KIS töölaua osas on tegemist tööriistaga, mis tarbib ca 90%-95%12 ulatuses eelnevalt kohtute
infosüsteemi ja e-toimiku süsteemi andmebaasi loodud andmeid neid kasutajale mugaval viisil
visualiseerides. KIS töölaua kaudu menetlustoiminguid planeerides muutuvad üksnes menetluste
alamstaadiumite andmed ning muid olemasolevaid andmeid e-toimiku ja kohtute infosüsteemi
andmebaasis kasutaja muuta ega hävitada ei saa. Kavandatav menetluste juhtimise ja haldamise
tööriist eelkõige pakub kasutajale informatsiooni ja kasutaja saab liikuda informatsiooni alusel vajalikku
menetlustoimingut teostama. Kõikide menetlustoimingute osas, mida kavandatav lahendus kasutajat
tegema suunab, on täna kohtute infosüsteemis olemasolev ja kirjeldatud funktsionaalsus.
9 Justiitsministri määrus Kohtute infosüsteemi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 23.02.2018, 4., § 18 lg 5.
10 Vabariigi Valitsuse määrus Infosüsteemide turvameetmete süsteem, Riigi Teataja, RT I 2009, 6, 39.
11 Ibid.
12 Analüüsi käigus peab selguma menetluste seisundite ja menetluste alamstaadiumite lisandumine.
24
Käideldavus töökindluse osas on kohtute infosüsteemis ja peab vastama seega kavandatava lahenduse
osas skaalale K2 - 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi) 13. Kohtute infosüsteemi SLA
punkti 4 kohaselt tuleb planeeritud katkestusest teavitada ette vähemalt 48h, planeeritud katkestuste
maksimaalne kogukestvuseks on lubatud 96h aastas, ühe planeeritud katkestuse maksimaalne kestus
võib olla kuni 4h ning maksimaalselt võib kuus olla kuni 4 planeeritud katkestust 14. Vastavalt kohtute
infosüsteemi SLA punktile 5 on lubatud planeerimata katkestuste kogukestus 48h ja maksimaalne
ühekordse planeerimata katkestuse kestuseks on lubatud 2h 15. Eeltoodu kohaldub ka KIS töölauale,
kuivõrd kavandatav peab olema ligipääsetav kasutajale läbi kohtute infosüsteemi.
13 Ibid.
14 Registrite ja Infosüsteemide keskus, Kohtute infosüsteemi (KIS) teenuse teenustaseme lepe (SLA), 2016.
15 Registrite ja Infosüsteemide keskus, Kohtute infosüsteemi (KIS) teenuse teenustaseme lepe (SLA), 2016.
25
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Lisa 1 - Nõuded arendustele
Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus
Loodavate lahenduste X-tee teenused
peavad vastama RIA xtee juhendis
Vastavus üldistele
NA-1 toodud nõuetele. Aluseks tuleb võtta
standarditele
hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv
versioon.
Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist
lahendust tuleb kasutada vastaval
konkreetsele vajadusel allpool toodud
tarkvarade viimaseid stabiilseid
versioone.
Serverite operatsioonisüsteemina:
1) Linux RedHat Enterprise/Centos
2) Windows
Andmebaasidena:
1) Microsoft SQL
2) Postgre SQL
Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina:
Vastavus üldistele
NA-2 standardtarkvara peab vastama RIK 1) Nginx
standarditele
nõuetele 2) Microsoft IIS
3) Apache
Rakendusserverina:
1) Tomcat
Programmeerimiskeelena :
1) C#
2) Java
3) Python
Kui koos tarnega tarnitakse
kommertstarkvara peab selle litsents
sisaldama vähemalt 5 aasta
turvaparandusi
Rakendus peab olema kirjutatud nii, et
see arvestab selle rakenduse poolt
Vastavus üldistele töödeldavatele andmetele määratud
NA-3
standarditele ISKE klassi nõudeid. Aluseks tuleb
võtta hanke väljakuulutamise hetkel
kehtiv ISKE versioon.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Antud nõudes võib erandeid teha ainult
juhul, kui on teisiti ette nähtud
seadusega või muul tellijaga kokku
lepitud põhjendatud juhul.
RIKis kasutatavad levinuimad vaba
tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL,
MIT. Valik sõltub vajadustest ja
kohustustest.
Litsentside litsentsitingimustes
sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi
kasutamisel täita, on järgmised:
EUPLi puhul on nõutav mh:
1) autoriõiguse märge päises (EUPL
© Euroopa Liit 2007, 2016, mille
järel on märge „Litsentsitud EUPL
alusel“);
2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa
Liidu joinup virtuaalses varamus.
GNU GPL puhul on nõutav mh:
RIK põhimõte on arendada tarkvara 1) autoriõiguse märge päises
avatult ja avaldada tarkvara vaba (Copyright © <aasta> <autori
litsentsiga. Avaliku sektori nimi>);
Vastavus üldistele 2) litsentsitingimustes ette nähtud
NA-4 kohustuseks on arendada tarkvara
standarditele teavitus töö osas garantii
eelkõige avatult ja avaldada tarkvara
vaba litsentsiga vastavalt litsentsi välistamise kohta.
nõuetele.
MIT puhul on nõutav mh:
1) autoriõiguse märge päises
(Copyright © <aasta> <autori
nimi>) koos litsentsis ette nähtud
teavitusega;
2) litsentsitingimustes ette nähtud
teavitus töö osas garantii välistuse
kohta.
Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda
lähtudes valitud litsentsitüübi
litsentsitingimustest.
Valitud litsentsi litsentsitingimused
esitatakse ühel või mõlemal
alljärgnevatest viisidest:
1) LICENCE-fail peab olema
repositooriumis avalikustatud koos
tarkvara koodiga;
2) litsentsitingimuste tekst iga faili
päises;
3) lisades päisesse link asukohale,
kus on võimalik
litsentsitingimustega tutvuda.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda
osapoole komponentide
platvorm(id)/versioon(id) peavad Kui on tuleb tellijaga paika panna ja
NA-5 Arhitektuur
olema sellised, mille eluea lõpp (EOL) kokku leppida vahetuse strateegia.
pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta
pärast.
Tulevase ja olemasolevate
infosüsteemide platvormid
Süsteemi jõudlus peab vastama
(rakendusserver, andmebaas,
kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi ja
NA-6 Arhitektuur kolmanda osapoole komponendid) ja
lähteülesande käigus välja toodud
topoloogia peab olema enne reaalse
jõudlusnäitajatele.
arenduse algust RIK Infrastruktuuride
osakonnaga kooskõlastatud.
Rakendusserver peab võimaldama
NA-7 Arhitektuur töötamist andmebaasiserverist eraldi
serveril.
Rakendust peab saama ilma ümber
Lahendus ei tohi olla sisse
NA-8 Arhitektuur programmeerimata liigutada erinevate
kompileeritud absoluutseid URL-e.
domeenide ja domeeni saitide vahel
Liideseid peab saama
konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste
liidestatud süsteemide tõrke korral ei
tohi süsteem hanguda, vaid peab
väljastama mõistliku (võimalikult
Tõrkekindluse tagamiseks tuleb lühikese) aja jooksul ajakohase
väliseid liidestusi kasutada nii vähe
veateate. Võimalusel tuleb töökindluse
NA-9 Arhitektuur kui võimalik. Kui need on vajalikud,
tõstmiseks kasutada asünkroonseid
siis peavad nad olema võimalikult
liideseid (näiteks Rahvastikuregistri,
tõrkekindlad.
Maa-ameti infosüsteemi või Google
Analytics´i töötamast lakkamisel peab
süsteemi põhifunktsionaalsus, kui
süsteemi äriloogika seda võimaldab,
tööle jääma).
Andmevahetus riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogudega ja riigi
Kui X-tee päringut teostab inimene, siis
infosüsteemi kuuluvate andmekogude
NA-10 Arhitektuur peab olema päringu päises autentinud
vahel toimub läbi riigi infosüsteemi
kasutaja andmed.
andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku
teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.
Rakenduse testkeskkonnad peavad
NA-11 Arhitektuur olema ühendatud test X-teega ja
arenduskeskkonnad arendus X-teega.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Rakenduse Rakendus peab neid sealt ka kasutama
konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte (mitte kopeerima parameetreid
kohta kokku tuua nii, et nende käivitamisel kolmandatesse
NA-12 Arhitektuur muutmisel ei peaks rakendust uuesti kohtadesse).
kokku kompileerima (nt ühte Logimise seaded võivad olla rakenduse
tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, konfiguratsioonifailist eraldi ühes
andmebaasi tabelisse). lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).
Mõistlikuks ajaks loetakse
Rakenduse kompileerimine (saidi maksimaalselt 30 sekundit. Kui
taaskäivitas, konfiguratsiooni rakendus vajab indekseeritud sisu ja
NA-13 Arhitektuur
muutmine vms) peaks toimuma see pole kättesaadav, siis peab
mõistliku aja jooksul. rakendus väljastama selle kohta selge
teate.
NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine.
Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre
NA-15 Arhitektuur
kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul.
Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte
kausta tekkida üle 10000 objekti (kaust
Failid peab katalogiseerima
või fail). Failistruktuur peab olema
NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel (aasta,
mõistlik (kaustu ei tohi olla rohkem kui
kuu, kuupäev).
faile) ning ei tohi tekitada märgatavat
jõudluskadu.
Kasutatav programmeerimise
NA-17 Arhitektuur
paradigma on objekt-orienteeritud.
Andmebaasis peab kasutama
indekseid või muid meetmeid, et
nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka
Kõik välised võtmed (Foreign Key)
NA-18 Arhitektuur tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta pärast –
peavad olema indekseeritud.
vastavalt planeeritud kasutusajale).
Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka
ühest andmebaasist teisele viitamisel.
SQL päringute väljakutsumisel
väljastpoolt andmebaasi, peab
kasutama päringumuutujaid, et vältida
Tuleb kasutada päringumuutujaid SQL vahemälu fragmentseerumist
NA-19 Arhitektuur
(Parameter Binding). (When calling SQL code from outside
the database, Parameter Binding
should be used to prevent SQL cache
fragmentation).
Kõigis andmebaasi tabelites peab
olema defineeritud üks tehniline
NA-20 Arhitektuur
primaarvõti ja selle nimetus peab
olema „ID“.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Failide hoidmise asukoht lepitakse iga
kord eraldi kokku. Failide hoidmine
Failid ja failide indeks peavad olema
NA-21 Arhitektuur klassikalises andmebaasis on kulukas
replikeeritavad teise serveriruumi.
ja seab kõrgendatud nõudmised ning
piirangud andmebaasiserveritele.
Rakendusel peab olema haldusliides,
Vajadus halduril teha otse baasis mille kaudu rakenduse haldur saab
NA-22 Arhitektuur haldustoiminguid peab olema viidud teha tavapäraseid haldustoiminguid.
miinimumini. Halduri haldustoimingud lepitakse
tellijaga kokku detailanalüüsi käigus.
Andmebaas peab toetama nii külm- Ei tohi kasutada teenuseid, mis
NA-23 Arhitektuur kui ka kuumvaru (peegeldamist) teise välistavad andmebaasi peegeldamist
serveriruumi. (nt "failstream").
Tõusutundlikkus peab olema välja
Sorteerimisreeglistik peab vastama lülitatud ning accent peab olema sisse
NA-24 Arhitektuur
eesti keele tähestikule. lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul
Estonian_CI_AS.
Kirjade tekst peab olema haldurite poolt
hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem
veenduma, et elektronposti server
võttis meili vastu. Kui elektronposti
Kui süsteem saadab elektronkirju, server millegi pärast kirju vastu ei võta,
NA-25 Arhitektuur peab kasutama süsteemivälist RIKi tuleb kirjad ära saata pärast seda kui
elektronposti serverit. elektronposti server jälle vastab.
Kirjade saatmist peab olema võimalik
lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks)
rakenduse konfiguratsioonist kinni
keerata.
Konfiguratsiooniparameetrite nimed
peavad olema sisulised. Juhul kui see Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte
NA-26 Arhitektuur
ei ole võimalik, peab kõrval olema XTTS või viitenumber, mitte vk_seb jne.
selgitus.
Tagasüsteemide ülesanneteks on
Infosüsteemides on eessüsteemid andmete haldamine ja võrguteenuste
(front end) ja tagasüsteemid (back pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele
NA-27 Arhitektuur
end) arhitektuuriliselt selgelt lõppkasutaja autentimise ja
lahutatud. autoriseerimisega. Lõppkasutaja
autoriseerimise tagavad eessüsteemid.
Näiteks IIS: *.config , *.resources
Konfiguratsioonifailid peavad olema Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid on
NA-28 Arhitektuur vastavalt rakendusserveri tüübile mitu, siis arendaja peab need eraldi
vaikimisi kaitstud failid välja tooma konfiguratsioonifailide
listis.
Näiteks: IIS: Bin,App_Code, App_Data,
Rakenduse failid, mida kasutaja näha
App_Browsers, App_GlobalResources,
NA-29 Arhitektuur ei tohi, peavad olema vaikimisi
App_LocalResources, App_Themes,
kaitstud kaustades.
App_WebReferences
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Kõiki parameetreid tuleks
Konfiguratsioonis ei tohi olla erinevaid konfiguratsioonis kirjeldada vaid ühe
NA-30 Arhitektuur
parameetreid, mis on sama sisuga. korra (mitte nii, et mitmes lõigus
kirjeldatakse samu asju uuesti).
Rakendustes tohib kasutada vaid
masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad
kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi.
Kõrgkäideldav lahendus peab olema
Kõik rakendused peavad töötama
NA-31 Arhitektuur selline, mida saab samaaegselt käitada
kõrgkäideldavalt.
erinevates masinates.
Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri
üle põhine. Ei tohi kasutada sticky
sessioneid.
Klientrakendus ei tohi pöörduda otse
NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid.
andmebaasi poole.
Keskkonnapõhiseid muutujad peavad
Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid
NA-33 Arhitektuur olema konfiguratsioonist
arendusserveritele.
seadistatavad.
Kui kasutatakse Windows teenuseid
peavad teenuste nimed olema serveri
NA-34 Arhitektuur
administraatori poolt
konfigureeritavad.
Andmebaas ei tohi sisaldada
Rakenduse äriloogika tuleb äriloogikat, mis muudab
NA-35 Arhitektuur realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna
sõltumatus rakenduskihis. kirjutatavaid andmeid. Erandiks on
trigerid, mis tekitavad logi.
Ei ole tohi kasutada selliseid
platvormispetsiifilist lahendusi, mille
Andmebaasis võib kasutada vaid
üleviimine mõnele muule
ISO/IEC 9075 standardiga kaetud
andmebaasiplatvormile ei ole võimalik.
NA-36 Arhitektuur funktsionaalsusi. Kuid erandina ei tohi
kasutada sama standardi osas 13
kirjeldatud funktsionaalsusi. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib
Javas kirjutatud programmimoodulite
kasutamist andmebaasis.
RIK kasutab keskset
autentimislahendust (AUP). Kui mõni
ärinõue välistab AUP kasutamise,
esitab RIK arendajale lisanõuded
autentimissüsteemile.
Rakendus peab kasutama
NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK autentimisportaali Kasutatavaid autentimisviise peab
AUP. olema rakenduse konfiguratsioonist
võimalik sisse ja välja lülitada. Samuti
peab rakenduse konfiguratsioonist
olema määratav kas ID-kaardiga
autenimise korral kasutatakse OCSP
või tühistusnimekirjade põhist
autentimist.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Uniform resource identifier (URI)
pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt
NA-38 Arhitektuur Max uri < 2000.
toetatava brauseri maksimaalset
lubatud väärtust.
Näiteks: Alajaotis
Rakenduse teenusekirjeldus (n:
definitions/types/schem: complexType
NA-39 Arhitektuur WSDL) peab olema üles ehitatud nii, et
defineerimisel tuleb sellele lisada "any"
see toetaks teenuse versioneerimist.
element.
Juhul kui äriprotsess seda võimaldab,
Rakenduse operatiivbaas peab olema tuleb suurte andmemahtude korral
NA-40 Arhitektuur
võimalikult väike. kasutada andmete arhiveerimist
põhibaasist väljapoole.
Rakendusega tarnitavad litsentsid
EU projektide korral tuleb kehtivusaja
NA-41 Arhitektuur peavad olema vähemalt 5 aastase
suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.
kehtivusega.
Eraldatud peavad olema teenused,
kuhu pöörduvad kasutajad ja need
teenused, kuhu pöörduvad teised
teenused ja serverid (näiteks saidid).
Rakendus peab olema tehniliselt Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada
osadeks jaotatud (tükeldatud) muudest mitteavalikest, sisemistest,
NA-42 Arhitektuur vastavalt loogilisele jaotusele. konfigureerimis jms liidestest. Kui
Saadud osised peavad olema eraldi rakendusel on eraldi turvatasemega
versioneeritavad ja paigaldatavad. liidesed ametnikule ja kodanikule, peab
rakendus olema jaotatud kaheks eraldi
liidesekomponendiks ning nende
mõlema poolt kasutatavaks
andmebaasiks.
Kõik dokumentide konverteerimised
ühest formaadist teise tuleb teha
NA-43 Arhitektuur
kasutades RIK keskseid dokumentide
konverteerimise teenuseid.
Süsteem ei tohi võimaldada
kasutajale ligipääsu süsteemi
NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu
failide täisnimed (path), kutsepinud
(stack trace) jms.
Rakendus peab olema võimeline SSL offload, vajalike
NA-45 Arhitektuur töötama koormusjaoturitega kliendiparameetrite edasiandmine
varustatud taristul. kasutades http headereid.
Rakenduse failidele ei tohi olla
NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read-
execute.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Kui on planeeritud kasutada Windows
servereid peavad kõik rakenduse
NA-47 Arhitektuur
osad (ka baas) olema võimelised
töötama windows core serveritel.
Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga,
Andmebaasis tuleb veerutüübiks
siis date. Kasutada ei tohi varchar(max)
NA-48 Arhitektuur määrata selleks sisuliselt sobivaim
andmetüüpi, kui see pole põhjendatud
andmetüüp.
ja vajalik.
Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST
NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi teenustele n:swaggeri v. openapi
spetsifikatsioone. formaadis kirjeldusi.
Active Directory (AD) autentimise
kasutamisel peab rakendus kasutama
Teiste standardite kasutus tuleb RIKiga
NA-50 Arhitektuur SAML2.0 (Security Assertion Markup
eelnevalt kooskõlastada.
Language) ja ADFS (Active Directory
Federation Services) standardeid.
Edasine koodi täitmine ja võimalike
veaolukordade töötlus peab toimuma
rangelt ainult kliendi poolel.
Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus-
ja autentsusekontroll teostatakse
maksimaalses võimalikus mahus
veebiserveri või proxy poolt.
Autentimissertifikaadil on veebiserveri
ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) või proxy poolt kohustuslikult nõutav:
autentimist teostavad
veebirakendused peavad (juhul, kui Apache: SSLVerifyClient require;
NA-51 Arhitektuur sessiooni pole algatatud) suhtlema NGINX: ssl_verify_client on;
kliendi veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert();
selleks, et saada veebirakendusest HAProxy: verify required;
sisselogimiseks vajaliku koodi. Tomcat: clientAuth="true";
jne…
Juhul kui toimub pöördub URL poole,
kus on nõutud kliendi
autentimissertifikaat ning server vastab
veaga, peab klientrakendus kuvama
korrektse eesti keelse veateate.
NB! Rakenduse javascripti tuleb
IDkaardiga autentimise puhuks erand
kirjutada!
Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette
NA-52 Arhitektuur
antud captcha lahendust.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Rakendustevaheline suhtlus tuleb
Sobivad liideste formaadid lepitakse
NA-53 Arhitektuur realiseerida läbi rest- või soap-vms
kokku projekti käigus.
veebiteenuste või message queue.
Serveris peab olema kirjeldatud,
Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi
NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele
vastata.
vastatakse.
Meiliaadress peab vastama
RFC5322 ja/või RFC6854 standardile.
Vigastele meiliaadressidele ei tohi kirju Süsteem, kuhu on võimalik e-posti
NA-55 Arhitektuur
saata. aadresse sisestada, peab kontrollima
nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo
tuleb alati valideerida.
Rakendusel peab olema CSP header. Erandid tuleb kirjeldada
NA-56 Arhitektuur
Vaikeväärtus on "self". paigaldusjuhendis.
Turvalisuse ja
Kliendi ja serveri vaheline side peab Tuleb arvestada tingimusega, et osad
terviklikkuse
NA-57 olema krüpteeritud SSL-protokolli ühendused nõuavad kahepoolset SSL
tagamisega seotud
kasutades. autentimist (nt: suhtlus turvaserveriga).
nõuded
Turvalisuse ja
terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid kliendi Erandiks on mitmekeelse süsteemi
NA-58
tagamisega seotud arvutisse (sh küpsiseid). puhul keelevalik.
nõuded
Turvalisuse ja Sessiooni lõpetamine infosüsteemis
terviklikkuse (nt logi välja nupu vajutamine) peab
NA-59
tagamisega seotud serveri poolt sessiooni tunnused
nõuded kehtetuks tunnistama (nt küpsised).
Kõik andmemuudatused peavad
baasis säilima. Andmete muutmisel
andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus
kirje uute andmetega. Vana kirjed
muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje
peab sisaldama vähemalt järgmist
informatsiooni:
Kui andmebaasis olevate andmete 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks
Turvalisuse ja
ISKE tervikluse klass on 2 või kõrgem, muutis (kui on);
terviklikkuse
NA-60 tuleb kõik klass 2 infot sisaldavad 2) kasutaja, kes kirje lõi;
tagamisega seotud
andmebaasi kirjed ja tabelid 3) kirje loomise aeg;
nõuded
versioneerida. 4) sessiooni-ID (kui on olemas).
Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab
sisaldama lisaks vähemalt järgmist
informatsiooni:
1) kasutaja, kes kirje kehtetuks
tunnistas;
2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Kui rakenduse poolt töödeldavate
Testandmed peavad säilitama kõik
andmete konfidentsiaalsusklass on 2
Turvalisuse ja toodangu andmete omadused (pikkuse,
või kõrgem, peab rakendusega
terviklikkuse tüübi) ja omavahelised suhted.
NA-61 kaasas olema lahendus, mis suudab
tagamisega seotud Toodanguandmetest testandmete
toota toodangu andmetest
nõuded tegemise algoritmid ja põhimõtted tuleb
testandmed, mis ei sisalda
eelnevalt kooskõlastada tellijaga.
konfidentsiaalset informatsiooni.
Schema muutmine ei ole rakenduse
töö. Schema omanik ei tohi olla
rakenduse tööks kasutatav baasi
kasutaja.
Turvalisuse ja Andmebaasis olevate rakenduse
terviklikkuse kontod peavad omama ainult
NA-62 Nõude täitmiseks vajalikud vahendid
tagamisega seotud minimaalselt rakenduse tööks
nõuded vajalikke õiguseid. (skriptid) peavad kuuluma rakenduse
juurde ja nende sisu peab olema
kontrollitav. Kontodele vajalikud
õigused peavad olema kirjeldatud
rakenduse installatsioonijuhendis.
Turvalisuse ja
Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei
terviklikkuse
NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi tohi defineerida ainult läbi AD OU'de ja
tagamisega seotud
andmebaasis defineeritud rollide. gruppide.
nõuded
Ligipääs rakendusse ja andmetele
Turvalisuse ja
tohib olla vaid dokumenteeritud ning
terviklikkuse
NA-64 tellimuses kirjeldatud teid mööda ja
tagamisega seotud
dokumenteeritud
nõuded
autentimisprotseduure kasutades.
Räsimine peab kasutama turvalist
räsifunktsiooni (NA-74) ja soola
(salt). Sool peab olema
Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab andmebaasiüleselt unikaalne, piisavalt
terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid suure bitiarvuga ja "random".
NA-65
tagamisega seotud krüpteeritud või räsitud ja soolatud Krüpteerimata kujul ei tohi paroole
nõuded kujul. salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale.
Krüpteering peab olema CBC, CRT
vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB
režiimi.
Kindlasti peab olema kasutusel IDkaardi
Rakendused, kuhu saavad ligi välised põhine autentimine.
kasutajad, peavad võimaldama
Turvalisuse ja
autentimist vähemalt kahe erineva Kui on vajalik ka parooliga logimine,
terviklikkuse
NA-66 Eesti riigi poolt aktsepteeritava peavad välised kasutajad autentima
tagamisega seotud
kaheastmelise ennast spetsiaalse väliskasutajate
nõuded
isikutuvastuslahendusega. jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul ei
Parooliga autentimist tuleb vältida. tohi väliskasutajaid teha RIK-i
sisemisse AD-sse.
Turvalisuse ja
Kasutajaarvutitest otse x-tee päringute
terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee
NA-67 tegemine on arvutivõrgu tasemel
tagamisega seotud päringut otse kasutajaarvutist.
keelatud.
nõuded
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
IIS puhul peab kasutama näiteks URL
scan, apache puhul modsecurity või
Veebipõhised välise veebilehega
Turvalisuse ja vastavat tööriista. Võimalikud piirangud
rakendused, mis on keskmise või
terviklikkuse tuleb kokku leppida tellijaga
NA-68 kõrgema ISKE klassiga peavad
tagamisega seotud detailanalüüsi käigus lähtuvalt tellija
kasutama vahendeid kaitsmaks
nõuded vajadustest ja nõudmistest. Kasutama
rakendust keelatud päringute eest.
peab whitelisting põhimõtet, mitte
blacklistingut.
Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega,
tuleb ebaõnnestunud sisselogimise
Kui rakenduse mõni ISKE klass on 2 katsete korral kuvama millal need
Turvalisuse ja
või kõrgem, peab rakendus toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja peab
terviklikkuse
NA-69 sisenemisel näitama pärast saama soovi korral veenduda, kas
tagamisega seotud
õnnestunud sisselogimist eelmise keegi pole tema nime all üritanud sisse
nõuded
õnnestunud sisselogimise aega. logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga
sisenemise ürituse ebaõnnestunud
katseid näitama ei pea.
Mõeldud on spetsiaalrakendusi
Turvalisuse ja Rakenduse kasutajaliidesest peab
(custom built). Nõue ei kehti
terviklikkuse olema kasutajal avalehel ilma sisse
NA-70 veebitarkvara (apache, IIS jne),
tagamisega seotud logimiseta võimalik näha rakenduse
andmebaaside jms kohta. Viimaste
nõuded versiooni numbrit.
versiooni numbrit tuleb pigem varjata.
Sessioonide lõpetamine tuleb Aeg peab olema muudetav koos teiste
Turvalisuse ja
teostada serveri poolel ja kõigil konfiguratsiooniparameetritega. Kui
terviklikkuse
NA-71 rakendustel peab olema kliendilt pole etteantud aja jooksul
tagamisega seotud
konfigureeritav kasutajasessiooni ühtegi päringut tulnud, tuleb sessioon
nõuded
aegumise aeg. serveri enda algatusel lõpetada.
Veebipõhiste rakenduste
Turvalisuse ja mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne
terviklikkuse
NA-72 saadetud vormid tuleb puhastada andmebaasi salvestamist, vajadusel
tagamisega seotud
XSS-filtriga või eemaldada andmete väljakuvamisel.
nõuded
HTMLtag´id.
Turvalisuse ja Veebipõhiste rakenduste poolt
terviklikkuse saadetavad vormidel peab paiknema
NA-73 Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid.
tagamisega seotud peidetud unikaalne räsi, mida
nõuded kontrollitakse vormi vastuvõtmisel.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Valida tohib vaid neid, mille soovituslik
kasutusaeg RIA krüptoprotokollide
elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle
12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama
pikaajalist salastaatust ja
tõestusväärtust võib tellijaga
kokkuleppel kasutada algoritme, mille
soovituslik kasutusaeg on
krüptoprotokollide elutsükliuuringu
uuringu kohaselt üle 5 aasta.
Turvalisuse ja
Krüpteerimise ja räside arvutamise Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb
terviklikkuse
NA-74 korral tuleb kasutada tugevaid sertifikaate hoida RIK HSM
tagamisega seotud
algoritme. lahenduses. Ligipääs võtmetele ja
nõuded
sertifikaatidele peab olema vaid
teadmisvajaduse põhimõttel.
Kirjandus: NIST SP-80057 Key
Management Guidelinesja European
Payments Council (2017) Guidelines
on cryptographic algorithms usage and
key management.
Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua
kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja
kasutuskohad.
Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei tohi
Sessiooni ei tohi olla võimalik üle võtta
terviklikkuse ainult lihtsa küpsisega lahendada
NA-75 URLi kopeerimisega ühest arvutist
tagamisega seotud (kasutada OWASP parimaid
teise.
nõuded praktikaid).
Halduritel ei tohi olla võimalik muuta
Turvalisuse ja
rakenduseväliste liidestuste ning Tagada tuleb rollide lahusus:
terviklikkuse
NA-76 nendega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on erinevad
tagamisega seotud
funktsionaalsuste tehnilisi tööülesanded.
nõuded
konfiguratsioone.
Turvalisuse ja
ID-kaardiga autentimisel, peab
terviklikkuse
NA-77 rakendus suutma vastu võtta ID- Proxy tugi
tagamisega seotud
kaardi sertifikaati ka HTTP päises.
nõuded
Turvalisuse ja
Kõik digitembeldamist vajavad
terviklikkuse
NA-78 rakendused peavad kasutama RIKi-
tagamisega seotud
keskset digitembeldamise teenust.
nõuded
Veebirakendus peab probleemideta
läbima OWASP ASVS põhineva testi.
Esmane väline turvatestimine tellitakse
Turvalisuse ja
Rakenduse turvalisuse tagamiseks tellija finantseeringul. Kui selle
terviklikkuse
NA-79 (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb tulemusel leitakse arendaja poolsest
tagamisega seotud
järgida OWASP-i parimaid praktikaid. tegevusest või tegevusetusest
nõuded
põhjustatud vigu, võib tellija nõuda
OWASP järeltestide kompenseerimist
arendajalt.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Toodangukeskkonna rakendus ei tohi
Turvalisuse ja sisaldada osiseid, mis on toodangu
terviklikkuse Arendus peab olema orienteeritud keskkonnas ebavajalikud või segavad
NA-80
tagamisega seotud toodangukeskkonnas toimimiseks. (näiteks mõeldud testimiseks
nõuded testkeskkonnas, arendusabiks
arenduskeskkonnas jne).
Turvalisuse ja
terviklikkuse Ajatemplite kasutamisel eelistatakse Ajatempli serveri URL peab olema
NA-81
tagamisega seotud Guardtime lahendust. konfigureeritav.
nõuded
Turvalisuse ja
Rakendus ei tohi lubada ühe
terviklikkuse Nõue ei kehti, kui see tellija poolt eraldi
NA-82 kasutajaga mitut samaaegset
tagamisega seotud ärinõuetes nõutud.
sessiooni.
nõuded
Konkreetne lahendus valitakse ja
lepitakse tellijaga eraldi kokku.
Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE
nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja
digitaalallkirjade terviklust tuleb
reaalajas ja hiljem perioodiliselt
(muudetava perioodiga) valideerida.
Valideerimise protsessi tulemusena
tuleb genereerida automaatne raport,
Turvalisuse ja Kui rakenduse tervikluse klass on T3
mis on vaadeldav süsteemi halduri
terviklikkuse peavad tõestusväärtust omavad
NA-83 liidese kaudu ning mida on võimalik
tagamisega seotud andmed olema digitaalallkirjastatud
automaatselt edastada ettenähtud e-
nõuded või digitembeldatud.
posti aadressidele. Raport peab
sisaldama infot valideerimise protsessi
alguse ja lõpu aja kohta, infot selle
kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja
kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed.
Kui tembeldamises või allkirjastamises
ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem
katkenud kohast tembeldamist või
allkirjastamist jätkata.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Ahela moodustamiseks ei tohi
kasutada andmetesse kirja pandud
viiteid (n: id=2ja andmed="mingid
andmed", eelmine_andmed=1 ).
Krüptoahela koostamisel tuleb
kasutada lahendust, kus järgmise
ajatembeldatava kirje koosseisu
fikseeritakse eelmise kirje mitte
ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli
lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli
Kui rakenduse tervikluse klass on korrektsust.
Turvalisuse ja T3 peavad tõestusväärtust omavad
terviklikkuse andmed ja logid olema Tagatud peab olema ka nõue, et kirjeid
NA-84
tagamisega seotud krüptoaheldatud, et tagada et ei saaks märkamatult kustutada ahela
nõuded tõestusväärtusega andmeid ei saaks
lõpust. Krüptoahela terviklust peab
märkamatult kustutada.
saama perioodiliselt (muudetava
perioodiga) kontrollida ja lahendus
peab suutma vajadusel and häire (e-
kiri) kui terviklus on kompromiteeritud.
Krüptoaheldamise ja selle kontrolli
sisse ja väljalülitamine ning
kontrolliperioodi muutumine peab
olema teostatav vaid rakenduse
konfiguratsioonist rakenduse
administraatori poolt
Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb
kasutada asümmeetrilisi algoritme.
Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks
Turvalisuse ja Kui rakenduses on S3 salastatuse
kättesaadav rakendusele, kuid mitte
terviklikkuse astmega andmeid, peavad need nii
NA-85 rakendusserveri administraatorile.
tagamisega seotud transpordil kui ka salvestatult alati
Sertifikaat peab olema vahetatav, st
nõuded olema krüpteeritud kujul.
krüptograafia edasi arenedes peab
olema võimalik kasutusele võtta
tugevam sertifikaat.
Kui paks klient kasutab ajutisi faile,
Paksu kliendi korral ei tohi rakendus tuleb tagada nende perioodiline
Turvalisuse ja kasutaja tööjaama jätta maha kustutamine tagamaks, et ei koormata
terviklikkuse krüpteerimata kujul ajutisi faile, mis liigselt kasutaja arvutit.
NA-86
tagamisega seotud sisaldavad või võivad sisaldada Eesmärk on tagada, et rakenduse
nõuded konfidentsiaalset või kõrget terviklust sulgemisel ei jääks kasutaja arvutisse
nõudvat informatsiooni. maha informatsiooni, mida sinna jääda
ei tohiks.
Turvalisuse ja
Rakendus peab serverist kustutama Kui kasutatakse ajutiste failide kausta
terviklikkuse
NA-87 kõik ajutised failid koheselt, kui neid peab selle asukoht olema
tagamisega seotud
enam ei kasutata. konfiguratsioonist konfigureeritav.
nõuded
Rakendus tohib aktsepteerida vaid
Turvalisuse ja sessioonivõtmeid, mida ta ise on
terviklikkuse väljastanud. Sisselogimisel peab
NA-88
tagamisega seotud kasutaja saama uue sessiooni võtme
nõuded ning endine võti tuleb kehtetuks
tunnistada.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja
Kui rakendusse laaditakse faile väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning vaid
Turvalisuse ja
kasutaja poolt, peab need failid ühte punkti järjest. Viirusetõrje
terviklikkuse
NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, lahenduse pakub välja RIK
tagamisega seotud
suurust). Failid peavad läbima infrastruktuuride osakond.
nõuded
viirusetõrje. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili
laiendi vastavuse kontroll.
Turvalisuse ja Kui rakendusse laetakse faile peab
terviklikkuse faili nimi salvestamisel sisaldama
NA-90
tagamisega seotud random komponenti nii, et faili tee ei
nõuded ole lihtsalt ära arvatav.
Turvalisuse ja
Iframe-i kasutamine pole lubatud ja
terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast
NA-91 HTTP päringutele tuleb lisada "XFrame-
tagamisega seotud kasutada iframe sees.
Options: DENY" päis.
nõuded
Turvalisuse ja Sessiooni küpsise korral tuleb lisada
terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad olema lipud Secure, HttpOnly ja SameSite.
NA-92
tagamisega seotud turvatud. Küpsise nime prefiks peab olema
nõuded "__Host-".
Testplaan ja testitulemused tuleb
Logimine, Rakenduse kõik üleantavad
edastada tellijale koos rakenduse
NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale üle
üleandmisega. Nõuded testimisele on
testimine andmist olema testitud.
leitavad eraldi lisas.
Vastav logi peab asuma teistest
logidest eraldi failis ja andmebaasis
Turvalisuse seisukohalt kriitilised
Logimine, turvalogide tabelis. Väliste rakenduse
sündmused, nagu sessiooni algamine
NA-94 debuggimine, puhul tuleb logida võimalusel kasutaja
ja lõppemise, rolli muutumine jne tuleb
testimine IP. Sessiooni võtmete väärtuses,
logida.
privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad
võivad logisse jääda vaid räsitud kujul.
Peab olema võimalus antud logimist
välise süsteemi kaupa sisse-välja
lülitada. Logi peab olema
struktureeritud selliselt, et päring ja
Rakendus peab suutma logida kõiki vastus on eraldi failides. Logimine peab
Logimine,
väliste süsteemidega vahetatavaid olema võimalik nii andmebaasi kui ka
NA-95 debuggimine,
(ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) failisüsteemi (iga sõnum eraldi faili,
testimine
pöördumisi andmevahetuslogisse. failid vähemalt päeva kaupa eraldi
kaustas) või mõlemasse korraga.
Logifaili asukoht peab olema
administraatori poolt ilma rakendust
uuesti kompileerimata seadistatav.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse
logisse. Logi peab sisaldama (toodud
järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja
isikukood (firma registrikood), kui
võimalik kust tehti (seadme nimi, IP,
sertifikaat), mis tegevused andmetega
tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui
võimalik siis päringu SQL lause. Logida
Kui rakenduse ISKE peab olema võimalik ka konkreetseid
Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 või 3 andmed, mida kasutaja serveri arvates
NA-96 debuggimine, peab tagama konfidentsiaalsuse nägi. Viimane peab aga olema välja
testimine klassiga 2 ja 3 andmete vaatamise lülitatav või asendatav põhiobjektide
logimise. ID-dega päringu liikide kaupa. Logida
tuleb ka kasutajate tegevuste
ebaõnnestumised (näiteks õiguste
puudumise tõttu). Vastav logi peab
asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis.
Logimise konfiguratsioon peab olema
muudetav vaid uue rakenduse paketiga
(deploy). Näiteks IOC konteinerist
konfigureeritav (late binding).
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse
logisse. Logi peab sisaldama (toodud
järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja
isikukood (firma registrikood), kui
võimalik kust tehti (seadme nimi, IP,
sertifikaat), mis tegevused andmetega
Kui rakenduse ISKE tervikluse klass tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui
Logimine,
on 2 või 3 peab tagama tervikluse võimalik siis päringu SQL lause. Logida
NA-97 debuggimine,
klassiga 2 ja 3 andmete loomise, tuleb ka kasutajate tegevuste
testimine
muutmise ja kustutamise logimise. ebaõnnestumised (näiteks õiguste
puudumise tõttu). Vastav logi peab
asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis.
Logimise konfiguratsioon peab olema
muudetav vaid uue rakenduse paketiga
(deploy). Näiteks IOC konteinerist
konfigureeritav (late binding).
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Süsteemi logid peavad asuma teistest
logidest eraldi failis ja andmebaasi
süsteemi logide tabelis. Logi peab
sisaldama minimaalselt (toodud
järjekorras) vea tekkimise aega,
Logimine, Rakendus peab logima kõiki veakoodi, veakirjeldust (stack trace,
NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu traceback vms), võimalusel kasutaja
testimine süsteemi logisse. andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-,
GET- ja POST-parameetrid ja nende
väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või
mõlemasse peab olema rakendust
uuesti kompileerimata administraatori
poolt muudetav.
Peab olema võimalus logimist välise
Failisüsteemi logimise korral peavad süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Ei
logid olema ka katalogiseeritud tohi esinda olukorda, kus ühte kausta
Logimine, (näiteks liigi järgi) ja tunnustatud tekib rohkem kui 10000 faili. Peab
NA-99 debuggimine, faililaiendiga (näiteks .log, .txt, .xml). tagama, et iga rakendusserver saaks
testimine Logi peab olema roteeruv, et ei tekiks vajadusel kirjutada logid oma logifaili.
liiga suuri faile või faile kus on vaid Logifaili asukoht peab olema
üksikuid logikirjeid. administraatori poolt ilma rakendust
uuesti kompileerimata seadistatav.
Logiväljad, mida lõppkasutaja saab
manipuleerida (IP, useragent, URL)
peavad salvestuma logisse kodeeritud
kujul.
Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus
ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse
logisse.
Igas logikirjes peab olema päringu
unikaalne identifikaator, mis võimaldab
logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis
Kogu rakenduse logi peab olema tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda
Logimine, ühesuguse formaadiga, kergesti nii ühe faili piires, kui ka juhul kui
NA-100 debuggimine, masinloetav ja täielik (kes, mis, mida, päringu tulemusel kirjutati mitmesse
testimine jms). Logis ei tohi kasutada logi asukohta.
klassifikaatoreid.
Sama infot sisaldavad väljad peavad
(ka erinevates) logiasukohtades olema
sama nimega ja andmed samas
formaadis. Failisüsteemis asuv logi
peab olema XML, JSON või CSV
formaadis.
Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb
see logis märkida asendusväärtusega
(nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi
kuupäeva ja ajaformaat olema kujul
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
"AAAA-KKPP ja hh:mm:ss,nnnn“
lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-
tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja
kellaaeg samas andmeväljas
esitatakse kujul, kus
kuupäevavormingu ja kellaajavorming
vahele lisatakse täht T.
Tabeli suurenedes peab olema
võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks
Logimine,
Logi tabelid peavad olema kuude või aastate kaupa, iseseisvates
NA-101 debuggimine,
arhiveeritavad operatiivbaasist välja. tabelites või teises baasis. Mehhanism
testimine
peab töötama ka krüptoaheldatud logi
korral.
Kui rakendus kasutab või pakub
Näiteks kui palju on kasutatud kuus,
Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK
aastas jne digitembeldamist,
NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma arvestust
IDautentimist, autentimisportaali,
testimine pidada vastavate teenuste
pangalingi kasutamist jne.
kasutamise mahu üle.
Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb
kokku leppida detailanalüüsi käigus.
Arendaja peab koos rakendusega
tarnima skripti ja vajalikud tarkvaralised
Logimine,
Rakendusega peab olema kaasas vahendid kokkulepitud jõudlustestide
NA-103 debuggimine,
skript jõudlustestide tegemiseks. läbiviimiseks. Jõudlustestide
testimine
läbiviimine ei tohi nõuda tellijalt
omapoolset tarkvara arendamist,
skriptide kirjutamist või litsentside
ostmist.
Rakendusel peab olema masinloetav
Logimine,
XML-staatusleht, mille struktuur Staatuslehe nõuded sisalduvad
NA-104 debuggimine,
vastab tellija poolt ette antud XML käesoleva dokumendi lisas 1.
testimine
struktuurile.
Nõuded lähtekoodile Lähtekoodi kommentaarid peavad Nõuet ei arvestata arendustarkvara
NA-105
ja paigaldamisele kõigis lahenduse kihtides (rakenduse poolt automaatselt genereeritavate
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
enda kood, andmebaas, jne) olema koodilõikude puhul. Samuti ei
kirjutatud eesti keeles. rakendata nõuet kolmandate osapoolte
poolt toodetud lähtekoodile – nt:
erinevad lahtise koodiga kooditükid jne.
Lähtekoodi kommentaarid peavad
olema:
1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult
kommenteerimise pärast pole vaja.
Kood peab olema kirjutatud selliselt,
et see on loetav ka ilma
kommentaarideta. Kommentaarid
Rakenduse kood peab olema
on mõeldud keeruliste ja/või
piisavalt hästi kommenteeritud, et
Nõuded lähtekoodile kohendamist ja/või edasist tööd
NA-106 erialast haridust omav
ja paigaldamisele (viimaste juurde tuleks märkida
tarkvaraarendaja on võimeline
TODO) vajavate kohtade jaoks.
süsteemile jätkuarendusi teostama.
2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood
peavad olema üksteisega
vastavuses.
3. Selged ja üheselt mõistetavad.
4. Korrektselt kirjutatud - grammatika
ja lauseehitus peavad olema
korrektsed.
Muutujate, tüüpide ja funktsioonide
Nõuded lähtekoodile nimed peavad olema sisulised ja
NA-107
ja paigaldamisele andma selget informatsiooni nende
otstarbest.
Koodis kasutatavaid konstante ei tohi
Nõuded lähtekoodile väärtusena hardcodeda – need tuleb
NA-108
ja paigaldamisele defineerida muutujatena ja kasutada
läbi nende.
Koodis defineeritud andmetüübid
peavad olema nimetava käände Näiteks "Isik", "Menetlus" jne.
Nõuded lähtekoodile
NA-109 ainsuses. Kõik andmemassiivid tuleb Andmebaasides ei tohi kasutada
ja paigaldamisele
nimetada nimetava mitmuses (näiteks täpitähti.
collectionid, arrayd, jms).
Andmetabelites sisalduvad
Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ ja
Nõuded lähtekoodile võõrvõtmed peavad nime järgi
NA-110 ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ oleks:
ja paigaldamisele seostuma tabeli ja väljaga millele need
Isikud.ID=Autod.Isik_ID
viitavad.
Nõuded lähtekoodile Andmebaasi väljade pikkused tuleb Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000)
NA-111
ja paigaldamisele kirjeldada tähemärkides. tähendab 2000 baiti mitte tähemärki.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
Nõuded lähtekoodile JAVA rakenduse kood peab olema Valideerimiseks kasutatakse
NA-112
ja paigaldamisele kirjutatud vastavalt "SUN Java Code checkstyle' vaikimisi konfiguratsiooni.
convention" dokumendile.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
Nõuded lähtekoodile Python rakenduse kood peab olema https://www.python.org/dev/peps/pep-
NA-113
ja paigaldamisele kirjutatud vastavalt "Style Guide for 0008/
Python Code " dokumendile.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET
http://msdn.microsoft.com/en-
rakenduse kood peab olema
us/library/ms229042.aspx
Nõuded lähtekoodile kirjutatud vastavalt "NET Framework
NA-114
ja paigaldamisele Developer's Guide - Design
Valideerimiseks kasutatakse 'StyleCop'
Guidelines for Developing Class
vaikimisi konfiguratsiooni.
Libraries".
Näiteks PMD
(http://pmd.sourceforge.net/),
JAVA koodi valideerimiseks DocCheck
NA-115 Nõuded lähtekoodile
kasutatakse validaatorit. (http://java.sun.com/j2se/javadoc/docch
eck/) või muud võrreldavat kokkulepitud
validaatorit.
Näiteks FxCop
.NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en-
NA-116 Nõuded lähtekoodile
kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud
võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
Näiteks Pychecker
Pythoni koodi valideerimiseks (http://pychecker.sourceforge.net/) või
NA-117 Nõuded lähtekoodile
kasutatakse validaatorit. muud võrreldavat kokkulepitud
validaatorit.
Kasutuses mitteolev kood tuleb
NA-118 Nõuded lähtekoodile
rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.
Andmebaasi tabelid ja väljad ning
muu kood (stored procid,
funktsioonid, triggerid, viewd, user
NA-119 Nõuded lähtekoodile
defined data types ja sequencid) peab
olema kommenteeritud rakenduse
koodiga samadel alustel.
Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person
vaid Isik.
Lähtekoodis defineeritud muutujate,
klasside/tabelite, meetodite jm. nimed NB! Nõuet ei arvestata
NA-120 Nõuded lähtekoodile peavad lahenduse kõigis kihtides arendustarkvara poolt automaatselt
(rakenduse enda kood, andmebaas genereeritavate koodilõikude puhul,
jne) olema eesti keelsed. mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei
rakendata nõuet kolmandate osapoolte
poolt toodetud lähtekoodile.
Aadressiandmete sisestamisel, Liidestatakse maa-ameti X-tee
Andmekvaliteet ja kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda teenusega või RIK sisemise vastava
NA-121
standardid määrusest "Aadressiandmete Maa-ameti andmeid vahendava
süsteem". süsteemiga.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Muu hulgas peab kontrollima, kas
sisestatav väärtus vastab välja tüübile
ja/või etteantud valikväärtustele.
Numbriväljale tohib sisestada vaid
numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva,
elektronposti aadressi väljale
elektronposti aadressi, valikväärtuste
korral vaid lubatud valikväärtused jne.
Andmete sisestamisel (ka läbi masin- Kontrollima peab sisendi suurust.
masin liideste või veebiteenuste) Olukorras, kus veebirakendus peab
Andmekvaliteet ja
NA-122 peab rakendus alati andmed töötlema potentsiaalselt ohtlikke
standardid
valideerima. Sobimatuid andmeid ei andmeid (nt tähemärke, millel on
tohi olla võimalik sisestada. rakendatava interpretaatorprogrammi
jaoks tähendus) ja
filtreerimisfunktsiooni ei saa seega
kasutada, tuleb need andmed ära
maskeerida, st muuta nende
kuvamisvormingut.
Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral
tuleb peatada sisendi kasutamine ja
kasutajat sellest teavitada.
Iga transaktsiooni juures tuleb
Andmekvaliteet ja veenduda, et kasutajal on õigus neid
NA-123
standardid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte
rolli õiguste kontroll)
Tegevusalade andmete sisestamisel,
kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda
Andmekvaliteet ja Vabariigi Valitsuse 10. Jaanuari 2008. Liidestatakse RIK EMTAK infosüsteemi
NA-124
standardid a määrusest nr 11 "Klassifikaatorite teenusega.
süsteem" ja kasutada EMTAK
infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit.
Andmekvaliteet ja Kasutaja poolt sisestatud andmed Kasutada tuleks võimalusel
NA-125
standardid tuleb enne välja kuvamist filtreerida. Blacklistingu asemel whitelistingut.
Kui rakendusel tekib päringu
Andmekvaliteet ja töötlemisel tehniline viga, siis peab Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu
NA-126
standardid vastama süsteemi-infot ID: XXXXX".
mittesisaldava veateatega.
Erandiks võivad olla tellijaga
Kogu rakenduse dokumentatsioon
kokkuleppel kolmanda osapoole
NA-127 Dokumentatsioon peab olema kirjutatud eesti keeles.
komponentide (mis pole kirjutatud
tellija jaoks) dokumentatsioon.
Rakenduse dokumentatsioon peab
NA-128 Dokumentatsioon vastama RIK dokumentatsiooniplaani
nõuetele.
Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki
NA-129 Dokumentatsioon tooma versiooni muudatuse muudatusi eelmise ja uue versiooni
kirjeldused (release notes). vahel.
Lisa 4-1. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Kõik rakenduse testimiseks,
koolituseks või implementeerimiseks
üle antavad tarkvarapaketid peavad Arendajale antakse selleks õigused
NA-130 Versioonihaldus olema versioneeritud vastavalt RIK-i koodihoidlas, kus ta peab hoidma
dokumendile RIK Arendamise tavad oma PMA versioone.
ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i
koodihoidlat.
Paralleelse arendamise puhul
Arendaja peab veenduma, et teeb
NA-131 Versioonihaldus võetakse igal hommikul RIK
muudatusi aktuaalsesse koodi.
koodihoidlast viimane seis koodist.
Kõik rakenduste tellijale
Ka tagant järgi peab olema 100%
lepingujärgsete üleantavate
kindel, et üle anti õige arendaja
NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad
signeeritud, mitte kolmanda osapoole
olema varustatud arendaja esindaja
poolt kompromiteeritud versioon.
digiallkirjaga.
Nii arendamisel kui ka
NA-133 Versioonihaldus hoolduslepingute korral kasutatakse Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.
RIK vigadehalduse keskkonda.
Puhas link on inimloetav, tähendust
Kui veebirakenduses või veebilehel
omav, paraja pikkusega, tekstiline
on linke, mida kasutajad näevad või
NA-134 Versioonihaldus (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“,
millele nad saavad viidata, peavad
„.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. Veebisaidi
need olema puhtad lingid.
igal kuval peab olema unikaalne link.
Kooste kirjelduste alusel valmiv
Näiteks: kompileeritavate keelte puhul
Paigalduspaketi paigalduspakett tohib sisaldada ainult
NA-135 ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui see
kooste minimaalse rakenduse käitamiseks
pole vajalik rakenduse käitamiseks.
vajamineva failikomplekti.
Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus
Kooste kirjelduste alusel valmivat
Paigalduspaketi rakenduse jooksutamiseks uues
NA-136 paigalduspaketti peab olema võimalik
kooste serveris, tuleb see tingimata just
liigutada erinevate serverite vahel.
sealsamas kokku kompileerida.
Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks
Paigalduspaketi
NA-137 olema teostatav ka Interneti on RIK-is kasutusel sisemised
kooste
ühenduse puudumise korral. tarkvarakomponentide repod.
Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi Administraator peab saama veenduda
NA-138
kooste olla kompileeritud. skriptide sisus.
Lisad:
Lisa 1.1 – Staatuslehe nõuded
Lisa 4-2. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
Lisa 2 - Arenduse tavad ja töökorraldus
Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses
kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui
tellija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.
Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest.
1. Nõuded arenduste üleandmisele
Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele
luuakse RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude
tulemite või nende muudatuste üleandmiseks.
2. Commit
Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille
alusel muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit
sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info
selle kohta, et kes antud commiti teeb (isiku nimi).
Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena.
Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas.
Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:
1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus
funktsionaalsust);
2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki);
3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid,
mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne
funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada.
Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud,
kasutades selleks:
a) Unittest’e,
b) Systemtest’e
c) Manuaalseid teste
3. Tagimine
Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida
üle antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide
arhitektuuriliste komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või
loodud dokumentatsiooni commitid.
Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y -
üleantav versioon, Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis.
http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1
Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis
baasiscriptid, mis juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.
Lisa 4-2. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
4. Dokumentatsioon
Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku.
5. Baasiscriptid
Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena
ning neid tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas.
Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul:
YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on
süsteemi lühend.
6. Pakkuja poolne testimine
Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi
commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda,
mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit.
Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja
seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel,
indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra.
Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud:
1. Unittestidega
2. Süsteemitestidega
3. Manuaalsete testidega
Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt:
1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima.
2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima
3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima
4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne.
6.1 Unit-testid e. Moodultestid
Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas).
Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult.
Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see
hästi kokku ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on
kasutusel mock-objektid(väline komponent Rhino Mocks).
6.2 Süsteemitestid
Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust
kasutaja nõudmistele.
Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks:
1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises
mahus, et kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad
stsenaariumid.
2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.
Lisa 4-2. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“
(243500) hanke alusdokumentide juurde
6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel
Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub
olenevalt selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning
kontrollitakse selle põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja
spetsiifilised). Küll aga on kujunenud kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida
– koodieetikat, testide liigendamist, testide automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega
projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning testide autonoomsust (testid peavad võimalikult
hästi taluma ET muudatusi).
6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel
Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav:
1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;);
2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust
nimetada kujul Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test
(uuendust #1234 kontrolliv test) või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse
spetsiifiline süvatest);
3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks
private Menetlus _menetlus;
4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi;
5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks:
[SetUp]
public void SetUp()
{
_liides = new Liides();
}
6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul
[Test, Category("Kategooria")]
ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist:
a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult
hästi ja konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda .
b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii
minimaalsete kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp()
7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada
uut objekti klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter.
8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest
kas kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all,
siis ei kajasta see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test
ei jõua. Selle vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud.
6.5 Autonoomsus
Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli
muutused).
6.6 Automatiseeritus
Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti
kategoriseeritud.
Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
Lisa 5 - Front-End nõuded
Sisukord
Sissejuhatus
Mõisted
HTML
o Nõuded
CSS
o Nõuded
Responsiivsus
Javascript
o Nõuded
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust
puudutavad nõuded
o Nõuded
Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)
Koodibaasi kvaliteedi tagamine
Muud nõuded
o Nõuded
Sissejuhatus
Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End
tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel
kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet.
Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile
või mõnda faili. Siis HTML/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud
veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe.
Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript
ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet,
mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele.
Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte.
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik).
Mõisted
Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system see, mis kirjeldab ka
veebilehe responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb.
Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada
veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine.
HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri.
CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust.
WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada.
HTML
Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on
eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele.
Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on.
Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi
loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEH1 Lehe kirjeldamisel on Semantiliste elementide kohta saab täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor.com Nimetatud lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi
kasutatud semantilisi dokumentide refereeringut. Leht annab esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info saamiseks viidatakse
elemente. algmaterjalile.
Halb näide Hea näide
Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
FEH2 Lehe sisupuu Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sections and Outlines of an HTML5 Document) kirjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või
peegeldab lehe ebakorrektse HTML5 elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud. Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5
tegelikku hierarhiat. dokumendi sisupuu. Näiteks WAVE Toolbar või HTML5 Outliner.
Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist.
FEH3 Koodis puuduvad Kuna HTML on mõeldud sisu struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid mõne kujunduselemendi ekraanile
elemendid, mida on joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal vaid selleks, et näiteks kuvada
kasutatud selleks, et ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust juhtida kujundust ühest kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks
näidata ekraanil sekkuma rakenduse äriloogikasse.
mõnda
kujunduselementi. Halb näide
Näiteks ikoonid või
muu graafika.
Hea näide
Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama
informatsiooni juhuks kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see
kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kujunduses komponentide nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks
kasutada vastavaid ARIA parameetreid.
FEH4 HTML-is kirjeldatud Veebileht koosneb komponentidest ja komponendile kuuluvatest elementidest. Komponendipõhine lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et
lehe komponendid lehe loomisel on selgelt defineeritud lehe erinevad väiksemad osad (ehk komponendid/elemendid). Neid väiksemaid osasid kasutatakse erinevates
on eristatavad. sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist.
HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milline on see osa, mille abil hoitakse koos lehe paigutust (grid-system). Eemaldades
või lisades komponente ei muuda see tegevus lehe elementide paigutust.
Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: layout ja card. Esimese abil kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole
lehe külastajale näha), see hoiab veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näha ja mille laius sõltub sellest, palju on talle
ruumi antud layout komponendi vahendusel. Mõlemad on eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida layout-ile,
milline card tema sees välja näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse vaid selle komponendi juures. Sellest siis alljärgnev
halb ja hea näide.
Halb näide Hea näide
FEH5 Lehel on teade, kui Javascript on tänapäeval de facto veebi osa. Lisades lehele interaktsioone ja kulissidetagust andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat
kasutajal puudub kasutajakogemust kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on suur, siis on
Javascripti tugi. hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei ole toetatud.
FEH6 Lehel on teade, kui Kui külastada lehte iganenud veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma
kasutaja külastab veebilehitsejat.
veebilehte iganenud
veebilehitsejaga. Märkus. Iganenud veebilehitseja all peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste tsükkel
on kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogemuse ja turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata
kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka nõuet FEU3.
FEH7 Kood on W3C Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Valideerimise raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on
valideeruv. kasutuskõlbmatu. Igat raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb arvestada valitud
tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub mitmetel kolmanda osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada
seda, et kõikide osapoolte genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelistada neid teeke, mille väljund vastaks WCAG suunistele
ja võimalikest mööndustest tuleb projekti alustamisel informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolmanda osapoole tarkvara
kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine.
See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “errors”) tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud
valideerimisel saadud tulemustele tuleb anda hinnang eraldi.
FEH8 Graafika, mida on Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt.
võimalik realiseerida CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See pakub väga head paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste
CSS-iga, tuleb ka tegemiseks jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS-i abil loodud
realiseerida CSS-iga. graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohandada.
FEH9 Vormi HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi väärtust sisestusväli eeldab (lisaks eeldamisele on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas
sisestusväljadel on sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlikele ekraanidele, milledes andmete sisestamisel
kasutatud asjakohast kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi sisu on vaja sisestada ja seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks.
tüüpi.
Halb näide Hea näide
CSS
Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades
CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja.
Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad
olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise. Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale
võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele.
Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab SCSS-i.
CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt
kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt.
Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEC1 Kasutatud on mõnda Arendusprotsessi kiirendamiseks ja jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks võtta valmis Front-End komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi
levinumat CSS-i ja dokumentatsiooni veebilehe valmistamiseks. RIK kasutab Twitter Bootstrap'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelistada, kui ei ole kokku
raamistikku (eelistatult lepitud teisiti.
Twitter Bootstrap). Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebilehe valmistamisel saab kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab
luua pidevalt juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks sekkuma kujundaja.
Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olema oluliseks kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja
võimaldaks muuta sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS-i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek peab võimaldama sisse-
välja lülitada oma funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt
vajab. Projektis raames peab sisse lülitatud olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata).
FEC2 CSS-i lähtekood Veebilehitsejate tootjad on loonud võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte standardseid atribuute kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja
sisaldab vaid tootja eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funktsionaalsus pole veel
standardseid atribuute. tootja poolt täies mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute.
Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus (post-production). Selle jaoks on olemas erinevad nn autoprefixer tööriistad, mis pakuvad
võimaluse juhtida, milliste veebilehitsejate ja milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostCSS).
Halb näide Hea näide
Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil püütakse sihtida mõne konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis
võimaldab just selle veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebilehitseja ja selle versioon,
vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis vastavad tööriistad.
CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i abil veebilehitseja võimekust. Näiteks:
FEC3 CSS-i selektorina on Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i klassi selektorit. See tähendab seda, et visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente.
eelistatud peamiselt Eelistada tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida ID selektorit.
CSS klasse.
Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks
tekstiredaktoriteks on peamiselt nn WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need
tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teksti osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1-h6, table jne).
Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille
põhjal otsustab veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurema kaaluga selektorite reeglid
rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on
igaüks kirjutanud enda selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav CSS omandanud
märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb
vastuollu levinumate CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega.
Halb näide Hea näide
FEC4 CSS selektorite pikkus Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täitmine, samuti väheneb koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav,
on mõistlik. et CSS-i selektor ei oleks pikem kui kolm-neli sammu.
Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-neli sammu peaks eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada,
et pikem selektor omab märkimisväärset suuremat kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise punkti märkust). Kui erand on põhjendatud, siis on erandid
lubatud. Aga läbivalt tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pikkusi selektoreid.
Halb näide Hea näide
Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll
millisekundites, kuid mahukamate projektide korral võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult palju ressurssi.
Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
FEC5 On kasutatud mõnda CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige levinum CSS klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element-
levinumat CSS klassi modifier). Nõue tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sama. See muudab koodi ühtsemaks
nimetamise põhimõtet. ja lihtsamini jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale veebilehtede arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood
oleks semantiline ja modulaarne. Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk kirjutatakse teineteise
vormingud üle). BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://en.bem.info
Halb näide Hea näide
FEC6 SCSS-i lähtekood on Senised praktikad on näidanud, et veebilehe arendamisel ja ülesehitamisel on kõige paremaid tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i
struktureeritud lähtekood on struktureeritud nii, et iga komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parameetrid on koondatud ühte faili. See
komponendipõhiselt. tähendab seda, et leht koosneb erinevastest plokkidest ja plokid elementidest. Iga komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks
teiste komponentide samaaegset muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas väiksemateks loogilisteks
osadeks, milleks on näiteks navigatsioon, vormi komponendid, modaalaknad jmt.
Lisa 4-5. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
FEC7 CSS klasse Ei ole hea praktika siduda Javascripti funktsionaalsust HTML elemendiga CSS klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja
kasutatakse vaid HTML-i sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust.
visuaali kirjeldamiseks.
Responsiivsus
Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga
me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks
veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi rakendamine, kuid grid määrab ära vaid
komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis
seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“.
Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest. HTML-i juurelement on element
„html“. Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava
disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet:
Pikslites kirjutades oleks:
Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus
veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel
ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse
propotsioone.
Loe täpsemalt Fluid Typegraphy.
Lisaks
CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea
muutma komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu https://getbootstrap.com/docs/4.1/utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas
osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani
suurusest).
Javascript
Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele.
Ühtlasi aitab luua ka nn pol yfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab
kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad vaid uuemates veebilehitsejates.
Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model)
DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Javascriptil lugeda ja muuta
veebilehte. Selle liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab
kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need
tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal
ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse
küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta
rakenduse aegalseks.
Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga
tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad
veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection Observer API, mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada.
Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks
kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas /kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus
- kasutada MutationObserver API.
DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd
on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud.
Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on
veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i
abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda
ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub võimalust teha muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja
DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult
ressursisäästlikult.
Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on Virtual DOM-i
rakendaine. Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEJ1 JS-i lähtekood on komponendipõhine JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks loogilisteks komponentideks. Eelistada tuleb
ES6 mooduleid (import/export).
See parandab:
funktsionaalsuse selget eraldatust
koodi uuesti kasutamist
koodi testimist isolatsioonis
koodi hoomatavust arendaja pool
FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes.
Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard tagatakse läbi konfigureeritud style guide (mõne
laialt levinud) ja linteri.
Linter aitab:
välja tuua potentsiaalseid vigu koodis
parandada koodi loetavust
hoida koodi kvaliteeti
keskenduda probleemi lahendamisele
- https://eslint.org/
- https://standardjs.com/
- https://github.com/airbnb/javascript/
- https://gulpjs.com/
- https://webpack.js.org/
- https://docs.npmjs.com/misc/scripts
FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks/dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati -
http://usejsdoc.org/index.html.
kasuta // järgneva koodi rea kommenteerimiseks
kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme
kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi probleemidele
See annab:
võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstruktorite kohta
ühtne kommenteerimise stiil
koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse osas
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad
nõuded
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga
siin: http://www.w3.org /Translations/WCAG20-et/.
Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele.
Kuid peamised põhimõtted on:
Veebileht on struktureeritud korrektselt.
Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat
HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel (https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics )
Rolle saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele
meediumitele saab WAI-ARIA States and Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni.
Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt.
Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is title või alt atribuuti. Vormi
elementidel tuleks kasutada label elementi.
Ära keskendu ainult visuaalile.
Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga
tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20-
TECHS/G18.html).
Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga.
Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis,
kui see checkbox on loodud kasutades Javascripti abi.
Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEW1 Meediumitel, mis Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on kirjeldatud hover olek. Hover olek on see, kui kasutaja
võimaldavad külastajale liigub hiirega selle elemendi peale. Erandiks on puutetundlikud ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga. See tähendab, et funktsionaalsused,
interaktsiooni, on mis sõltuvad hover-ist, tuleb puutetundlikel ekraanidel ümber teha klikipõhiseks. Siit ka soovitus otsutada, milline on primaarne
kirjeldatud nn hover olek. funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles suunas, et funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi nähtavale hover-i abil, ehitatakse
siiski kliki peale, kuna tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem puutetundlike ekraanidega.
FEW2 Vormi elementidel on Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset vormi elementi teistest.
kirjeldatud focus olek.
Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti taustavärvi
vaheline kontrasti määrast. Tööriist testimiseks: https://webaim.org/resources/contrastchecker/
FEW3 Elementidel on kirjeldatud Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne interaktsiooni võimaldav
active olek. element teda eristava vormingu.
FEW4 Elementidel on kirjeldatud Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe korduval
visited olek. külastamisel on tema persionaalne ajalugu näha.
FEW5 Veasituatsioonid on Veasituatsioonide tekkimisel antakse kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga. Kehtib reegel,
sõnastatud asjakohaselt ja et süsteemi tõrked, mis ei tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest,
omavad vastavalt pigem oranziga (ehk hoiatava, informatiivse tooniga).
situatsioonile korrektset
visuaali.
FEW6 Situatsioonid, kus Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi ja
informatsioon on mõnes vajadusel lisada juurde, mida ta peaks tegema, et see infoga saaks täidetud.
komponendis puudu või Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis selle laadimise kohta tuleb
on alles saabumas, on anda kasutajale tagasidet.
selgelt tähistatud.
FEW7 Veebilehel kasutatud Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, peavad animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust, suurust jmt. Animatsioonid peavad
animatsioonid parendavad olema kasutajat toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara koormama
kasutajakogemust. ega kasutajat ärritama, tuleb animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni optimeerimise põhimõtetest.
Nendeks on:
- animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi;
- animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on veebilehitsejate poolt optimeeritud;
- animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame).
Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers
Märkus: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele isegi ohtlik, siis see
kriteerium ei ole täidetud .
Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)
Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada.
Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on kasutamiseks valmis.
Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod.
Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide
mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada:
- http://www.jpegmini.com
- https://pngquant.org
- https://imageoptim.com
- https://github.com/google/guetzli
Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija
jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus
aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele.
Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus:
- kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud;
- kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud.
Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja
https://developers.google.com/web/fundamentals/performance/criticalrendering-path/
Pildigraafika optimeerimine
Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib
kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad skriptid. Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on:
- Gulp
- Grunt
- Webpack
Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane
skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme
erinevate pildigraafika optimeerimiseks. Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab
see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks silmnähtavalt kvaliteedist.
Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin.
Responsiivsed pildid
Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi
kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et vältida olukordi, kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või
muul viisil rikutud.
HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta:
https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn /HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images
Koodibaasi kvaliteedi tagamine
CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid
muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda. Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi
hoida ühes kohas.
CSS-i preprotsessorid
Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates
projektides pigem eelistada SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul lihtsalt rohkem.
CSS-i postprotsessorid (PostCSS)
Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt
sisendparameetritele või teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse
jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt).
Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid Can I Use andmebaasist.
Tagasiühilduvat tuge vajavad:
- eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus
See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks
kasutavad veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks
-webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma.
- varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine
Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa
veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit
funktsionaalsuse rakendamiseks.
Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad
atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja.
PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: https://www.postcss.parts.
Linter (lint, linter, linting)
Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette
antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et
kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid.
Muud nõuded
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEU1 Rakendus peab olema Nii avalikuks kui ka sisemiseks kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv (responsive web design) ja mugavalt kasutatav kõigi
graafiliselt eskaleeruv. enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px. Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset
kerimisriba. Implementatsioon peab jälgima “Mobile first” kontseptsiooni.
FEU2 Vaikimisi veebilehitseja Kõik aknad, mis avanevad peavad olema sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi tekkida olukorda, kus
poolt blokeeritavaid veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja peab selle avamise eraldi veebilehitsejas lubama. Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida
hüpikaknaid ei tohi avatav aken olukorras, kus rakendus üritab seda avada automaatselt, st mitte kasutaja vahetu tegevuse peale.
kasutada. Näited: Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatselt.
Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Veebilehitseja ei blokeeri avanevat akent, sest see avaneb
Javascripti automaatselt. kasutaja vahetu tegevuse peale.
FEU3 Veebipõhine
kasutajaliides peab Operating system Browser
olema kasutatav
Windows Internet Explorer 11
enamlevinud
veebibrauseritega. Windows Edge (2 viimast versiooni)
Minimaalselt Mozilla
Firefox, Safari, Chrome Windows Google Chrome (2 viimast versiooni)
ja Edge arenduse
Windows Mozilla Firefox (2 viimast versiooni)
testimise hetkel 2
viimast (major) macOS Safari (2 viimast versiooni)
versiooni ning Internet
Explorer 11. macOS Google Chrome (2 viimast versiooni)
macOS Mozilla Firefox (2 viimast versiooni)
iOS Safari (2 viimast versiooni)
iOS Google Chrome (2 viimast versiooni)
Android Google Chrome (2 viimast versiooni)
Lisa 4-6. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute
infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
Nõuded projektiplaanile
Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis kirjeldab hangitavate tööde teostamise tegevuskava.
Projektiplaan sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise (sh ka äri- ja UX-analüüsi tegevuste)
ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks.
Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimusele:
PP 1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk
ja soovitud funktsionaalsus.
PP 2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi,
ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.
PP 2.1 Täiendavalt tuleb välja tuua kogumina mahuhinnangud analüüsile ja prototüübi loomisele.
PP 3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö
mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh tähtaegu, mis on rakendatavad
hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.
PP 4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd ja tegevused peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja
jaotatud iteratsioonidena. Iga etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite
mahtu.
PP 4.1 Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etappi eel kooskõlastatakse
tegevused ja metoodika Hankijaga.
PP 4.2 Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite presenteerimine ja
kooskõlastamine Hankijaga
PP 5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade,
puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega
PP 5.1 Projektiplaan peab arvestama edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite andmise aega.
PP 6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel
PP 7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse
(pakkumuse eraldi dokument).
PP 7.1 Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on
esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult.
PP 8 Projektiplaanis tuleb kasutada käesolevas dokumendis kirjeldatud mõisteid. Kui Pakkuja soovib
lähtuda teistest mõistetest, tuleb projektiplaani lisada nende selgitused.
1
Lisa 4-6. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute
infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
PP 9 Kui projektiplaan on esitatud projektijuhtimise tarkvara formaadis (nt .mpp), siis tuleb projektiplaan
esitada ka PDFis
2
Lisa 4-9. „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete arendused kohtute
infosüsteemis“ (243500) hanke alusdokumentide juurde
Nõuded arendusmeeskonnale
Pakkuja peab olema võimeline komplekteerima hankelepingu täitmiseks järgmistes punktides märgitud
nõuetele vastava meeskonna. NB! Sama isik ei või katta ära rohkem kui kaks rolli. CV-d esitatakse
pakkumuse koosseisus.
Hankelepingu täitmisel osalev projektijuht peab:
1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides projektijuhina vähemalt 3 (kolm) aastat;
2) Omama kogemust projektijuhina vähemalt 1 (ühe) üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta)
maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisel;
3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).
Hankelepingu täitmisel osalev analüütik peab:
1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides analüütikuna vähemalt 3 (kolm) aastat;
2) Omama kogemust analüütikuna vähemalt 1 (ühe) üle 100 000 EUR (ilma käibemaksuta)
maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu täitmisel;
3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).
Hankelepingu täitmisel osalev teenusedisainer/kasutatavuse ekspert peab:
1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides teenusedisainer/kasutatavuse eksperdina
vähemalt 3 (kolm) aastat;
2) Omama kogemust teenusedisainer/kasutatavuse eksperdina vähemalt 2 (kahe) infosüsteemi
või veebiarenduse projekti lepingu täitmisel;
3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).
Hankelepingu täitmisel osalev süsteemiarhitekt peab:
1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides arhitektina vähemalt 3 (kolm) aastat;
2) Omama kogemust süsteemiarhitektina vähemalt 3 (kolme) üle 50 000 EUR (ilma käibemaksuta)
maksumusega infosüsteemi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks sõlmitud lepingu
täitmisel;
3) Valdama eesti keelt väga heal tasemel või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).
Hankelepingu täitmisel osalev programmeerija peab:
1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides programmeerijana vähemalt 2 (kaks) aastat
ning valdama arendusplatvormi .NET C# ja Angular.
2) Valdama eesti või inglise keelt või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).
Hankelepingu täitmisel osalev testija peab:
1) Omama töökogemust tarkvara arendusprojektides testijana vähemalt 2 (kaks) aastat;
2) Valdama eesti või inglise keelt või kasutama sünkroontõlget (pakkuja rahastada).