eie Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Teie 04.11.2021 nr 1-5/9589
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 18.11.2021 nr 1-5/9589
Arvamus rahandusministri määruse
"Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus" eelnõule
Lugupeetud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust rahandusministri määruse "Tegelike kasusaajate
andmekogu asutamine ja põhimäärus" (edaspidi määrus) eelnõu kohta.
1. Esmalt toome välja, et kuigi eelnõuga on reguleeritud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud
küsimused, tuleb Rahandusministeeriumi ja RIKi vahel sõlmida ka koostöökokkulepe, milles
sätestatakse haldus- ja majutusteenuse tingimused ning selle lisana teenustaseme leping (SLA), milles
sätestatakse täpsemalt mh teenuse käideldavusega ja logide säilitamisega seotud tingimused. See
asjaolu, et täpsemad teenustaseme tingimused lepitakse kokku Rahandusministeeriumi ja RIKi vahel
koostöökokkuleppes, tuleb ära märkida ka määruses. Lisame, et kuigi eelnõus sisalduvad mõningad
tingimused SLA sõlmimiseks, kuid ei kata tervikuna teenuse osutamiseks vajalikke tingimusi (näiteks
süsteemi tööaeg, teenuse kriitilisus, varundamine, hooldustööde teostamise tingimused, katkestuste
kestused).
2. Samuti juhime tähelepanu, et 04.11.2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ettepaneku moodustada Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus
(edaspidi RIT), mille ülesandeks saab põhimääruse 1 § 9 p 8 kohaselt olema mh riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogude majutamine. Tegelike kasusaajate andmekogu (edaspidi TEKSA) kontekstis
tähendab see, et tulevikus hakkab ka TEKSA-t majutama RIT. Seega on mõistlik täiendada eelnõu
volitusnormiga, milles antakse RIKile õigus TEKSA majutamise korraldamise ülesanne delegeerida RITile.
3. Eelnõu § 6 lg 1 p 2 ja p 6 kohaselt nõustab RIK andmekogu kasutajaid tehnilistes küsimustes (p 2) ning
tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe (p 6). Kuna tegemist on sarnaste ülesannetega, siis
palume need eelnõus koondada ühe punkti alla. Selliselt saame RIKis oma töökorraldust paremini
korraldada ning ei pea iga kord kasutajale abi osutades hindama, kas tegemist on tehnilises küsimuses
nõustamisega või infotehnoloogilise kasutajatoe pakkumisega. Praktikas võib ühele küsimusele
vastamine tähendada ka mõlema ülesande täitmist. Seetõttu on mõistlik ja selgem, kui need kaks
ülesannet on eelnõus ühe punkti all.
4. Eelnõu § 6 lg 2 p 5 kohaselt nõustab Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja)
andmekogu kasutajaid andmete sisestamisel. Palume seletuskirjas tuua selgelt välja, et kui RIK
nõustab vaid tehnilistes küsimustes tegelike kasusaajate info ja lahknevusteadete esitamise kohta, siis
kes ja mille kohta täpsemalt nõustab sisuliselt (sh tegelike kasusaajate määramise sisulised küsimused,
lahknevusteadete ning tegeliku kasusaaja avalikustamise piiramise kohta sisulised küsimused jne).
Seni nõustas tegelike kasusaajate määramist Rahandusministeerium, kas nüüd on planeeritud see
ülesanne anda registripidajale?
1
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus, mis on kinnitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.11.2021 käskkirjaga nr
225, kättesaadav MKMi avalikus dokumendiregistris https://adr.rik.ee/mkm/dokument/11197932
5. Märgime, et eelnõuga ei ole reguleeritud andmekogus ekslike andmete ja märgete info parandamise kord
ning see, kas ja kellel on õigusliku tähenduseta kirjavea ja muu ilmse eksimuse parandamise õigus.
Analoogiana võib kasutusele võtta abieluvararegistri seaduse § 37 lõikes 14 toodud protseduuri.
6. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt logitakse iga andmekogusse tehtud päringu või kande kohta andmete
vaatamise, lisamise, muutmise või kustutamise kohta vähemalt punktides 1-3 nimetatud andmed.
6.1. Esmalt märgime, et TEKSA ei ole kandepõhine register, vaid sinna kantakse andmed ja
märgete info. Palume eelnõus läbivalt sõna „kanne“ asendada kohasema sõnaga.
6.2. Teiseks toome välja, et andmeid vaadata saab ka juriidiline isik, mistõttu tuleks punkti 1
sõnastust muuta selliselt, et kui andmeid on vaadanud juriidiline isik, logitakse tema ärinimi.
6.3. Samuti märgime, et eelnõus ei ole reguleeritud süsteemilogide säilitamise tähtajad. Kuna
tegemist on e-Äriregistri osana toimiva tehnilise lahendusena, siis soovitame ühtlustada
süsteemilogide säilitamise tähtajad (1 aasta).
7. Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt säilitatakse isikuandmete töötlemise logiandmeid kuni viis aastat päringu
või kande tegemisest arvates. Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, miks on vajalik säilitada
logiandmeid viis aastat. Logiandmeid tuleb säilitada võimalikult lühikest aega – minimaalsuse põhimõte
isikuandmete töötlemise logide säilitamisel tuleneb GDPR artiklite 5 ja 32 koosmõjust.
8. Palume eelnõu täiendada ka sättega, milles Rahandusministeerium vastutava töötlejana volitab RIKi
töötlema andmekogus sisalduvaid isikuandmeid. Selliselt sisaldub ka andmekogu põhimääruses
õiguslik alus RIKile andmekogus olevate isikuandmete töötlemiseks.
9. Eelnõu § 15 kohaselt teostavad andmekogu pidamise üle järelevalvet Rahandusministeerium vastutava
töötlejana, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Andmekaitseinspektsioon vastavalt
õigusaktidest tulenevale pädevusele. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas asutused teevad haldus-
või riiklikku järelevalvet, millistest õigusaktidest järelevalve tegemise pädevus tuleneb ja milline on
järelevalve kord. Samuti ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, kas ja milline asutus teostab järelevalvet
RIK-i tegevuse üle.
10. Eelnõu § 16 kohaselt finantseeritakse andmekogu hooldus- ja arendustööd RIKi eelarvelistest
vahenditest. Seletuskirjas on täpsustatud, et need kulud on hinnanguliselt 100 000 eurot aastas.
10.1. Justiitsministeerium ja RIK ei ole andnud nõusolekut vastutavale töötlejale suunatud
finantskohustuse kandmiseks. Kokkulepitult on Rahandusministeerium kohustatud tagama
riigieelarves 100 000 eurot, mis kantakse RIKi baaseelarvesse iga-aastaselt. Seega teeme
ettepaneku sõnastada eelnõu § 16 järgmises sõnastuses: „Andmekogu ülalpidamis-, hooldus-
ja arenduskulud ning auditeerimisega2 seotud kulud kannab vastutav töötleja.“
10.2. Märgime täiendavalt, et juhul, kui õigusaktides tehakse muudatusi, mis toovad endaga
kaasa arendusvajaduse, kui Rahandusministeerium vastutava töötlejana tellib suures ulatuses
TEKSA arendusi, kui kvalifitseeritud tööjõu kulud suurenevad tööturu muudatuste tõttu või kui
esinevad muud ettenägematud asjaolud, võib RIKi baaseelarves ettenähtud 100 000 eurot
osutuda liiga väikeseks summaks. Seetõttu tuleb eelnõus sätestada ka, et juhul kui
andmekogus tehakse arendusi, mis on tingitud õigusaktide muudatustest, mille eelnõu on ette
valmistanud Rahandusministeerium, kannab täiendavad arenduskulud samuti
Rahandusministeerium vastutava töötlejana.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
Lisaadressaat: Justiitsministeerium
Koostanud: kohturegistrite osakonna juhataja Ingmar Vali, klienditoe talituse juhataja Kersti Rätsep, finantsjuht Kristel Reimo,
kvaliteedijuhtimise- ja tööprotsesside talituse juhataja Liis Getter Mandel, andmekaitsespetsialist Sirli King-Peets, õigusteenuse juht
Kristine Kase ning jurist Helen Vahkal.
2
Lisame, et kuna TEKSA asub tehniliselt äriregistri juures, on RIKil plaanis auditeerida TEKSAt samaaegselt koos äriregistriga ning katta
auditeerimisega seotud kulud ühiselt.
2