Kiri

Kert Valdaru Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ASTANGU 27 13519 TALLINN kuupäev digiallkirjas Reg-nr: 16.1-2/22/1001 Erasmuse õpirände akrediteering Taotlus nr 2022-1-EE01-KA120-VET-000106207 Lugupeetud Kert Valdaru Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuril on hea meel teatada, et tuginedes ekspertide hinnangutele ja Erasmus+ programmi valikukomisjoni ettepanekule otsustati Teie asutusele (OID: E10105601) omistada Erasmuse õpirände akrediteering kutsehariduse valdkonnas. Erasmuse plaanist eemaldatakse Eesmärk 7. Täpsem info ning taotlust hinnanud ekspertide kommentaarid ja soovitused taotluse kohta on kirja lisas 1. Akrediteeringu andmise aluseks on taotluskutse EAC/A09/2021 (2021/C 473/09), akrediteeringu kogu perioodiks kehtivad reeglid ning Erasmuse õpirände kvaliteedistandardid on avaldatud programmijuhendis (https://eeagentuur.ee/programmist/programmijuhend-ja-taotluskutse/). 2022-1-EE01-KA120-VET-000106207 akrediteeringu kehtivusajaks on 01.02.2023 – 31.12.2027. Käesolevaks hetkeks ei ole Euroopa Komisjon Erasmuse õpirände akrediteeringute aruandluse ajakava veel lõplikult paika pannud. Aruandlust puudutav üldine info on avaldatud taotluskutses ja programmijuhendis. Vähemalt kord viie aasta jooksul tuleb esitada aruanne Erasmuse õpirände kvaliteedistandardite järgimise kohta ning arenguaruanne Erasmuse plaani eesmärkide saavutamisest. Riiklik agentuur teatab aegsasti nende aruannete esitamise tähtajad. Erasmuse plaani uuendus tuleb esitada hiljemalt praeguse plaani aegumisel. Akrediteeritud organisatsioon võib põhjendatud juhtudel taotleda oma Erasmuse plaani ajakohastamist ka varem (nt kui organisatsioonis on toimunud märkimisväärsed muudatused või muudel põhjustel, mis mõjutab algset Erasmuse plaani). Riiklik agentuur otsustab, kas uuendus on põhjendatud. Erasmuse plaani ajakohastamise raames võidakse taotleda individuaalse akrediteeringu vahetamist õpirände konsortsiumi akrediteeringu vastu või vastupidi. Akrediteeringu jõustumiseks peab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus nõustuma akrediteeringu andmise tingimustega, teavitades sellest riiklikku agentuuri kirjalikult 2 nädala jooksul alates käesoleva kirja väljasaatmisest. Nõusolek tuleb kinnitada allkirjaõigusliku isiku allkirjaga. Kontaktisikuks on Teie asutuses vastavalt taotlusele Marianne Rekkaro ([email protected]) ning Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuris Merike Sanglepp ([email protected]). Tuletame meelde, et Teie taotluse number on 2022-1-EE01-KA120-VET-000106207 ning palume Teil seda kasutada kõigis taotlusega seotud kirjades ja dokumentides. Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur | Tõnismägi 11 | 10119 Tallinn | 735 0500 [email protected] | www.eeagentuur.ee | Registrikood 77001292 Erasmus+ programmi menetlusotsuse vaidlustamine ning vaidemenetlus toimub haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Otsuse vaidlustamiseks tuleb saata kirjalik allkirjastatud avaldus 30 kalendripäeva jooksul peale menetlusotsuse kättesaamist kirjas märgitud Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri kontaktisikule. Heade soovidega Annela Hendrikson Haridusprogrammide keskuse juhataja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1: Hindajate tagasiside taotlejale Lisa 1: Tagasiside taotlejale Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Taotlus number 2022-1-EE01-KA120-VET-000106207 TAOTLUSE LÕPLIK PUNKTISUMMA (max 100 punkti): 74 Üldised kommentaarid: Taotleja profiil ja õppijate sihtrühm on taotluse valdkonnast ja taotluskutse eesmärkidest lähtuvalt asjakohane. Taotluses esitatud Erasmuse plaan on kooskõlas taotluskutse eesmärkidega ning tuleneb taotleja väljakutsetest ning vajadustest. Taotluses on selgitatud, et eesmärgid on sõnastatud, lähtudes õpilaste, töötajate ja organisatsiooni pikaajalise arengu vajadustest. Soovitakse luua uut kvaliteeti õppijate erialaoskuste ja igapäevase toimetuleku edendamiseks. Silmapaistvalt hea on projektide läbiviimisvõimekus nii kogemuse kui ka korraldusliku oskusteabe osas. Projekti osad on omavahelises korrelatsioonis, sidusus hea. Eesmärgid 1-3 on tegevused õppijate toimetuleku ja konkurentsivõime parandamiseks tööturul (leitav eesmärkide selgitustest). Eesmärgid 4 ja 5 tegevused viivad tervikliku kutserehabilitatsiooni teenuseni Astangu Keskuses aastaks 2027 (selgitusest). Neid võiks pidada taotluse tegelikeks eesmärkideks, esitatud eesmärgid on tegevused nende saavutamiseks. Taotluses on märgitud, et soovitakse muuta kvaliteedijuhtimise süsteemi, aga miks seda on vaja muuta ja milline on praegune kvaliteedijuhtimise süsteem - taotlusest ei selgu. Seetõttu ei saa väita, et kvaliteedijuhtimise süsteemi muutmiseks on vaja õpirändeid. Täpsemat avamist oleks vaja, kuidas on seotud kvaliteedijuhtimine ja kvaliteedimärgise süsteem ning kuidas mõõdetakse kvaliteedijuhtimise protsessi täiendamist. Hästi on kirjeldatud edenemise jälgimiseks mõeldud tegevused individuaalsel tasandil (iga õppija puhul); piloteeritakse tööriista õppijate erialaste oskuste arengu hindamiseks ning on olemas metoodika õppijate igapäevaelusoskuste edenemise mõõtmiseks. Kirjeldatud on õpirändelt saadud ideede töösse rakendatuse osatähtsust – kuid kui rakendamisväärseid ideid ei ole, kui piloteeritav metoodika ei taga tulemust, so eesmärgi saavutatuse hindamist - kuidas maandatakse selliseid riske? Pole teavet, kas ja kuidas kogutakse ja integreeritakse just taotluse eesmärkidega seotud oskusteavet. Lugedes eesmärkide sõnastust ning oodatavat lõpptulemust võiks õpirändesse kavandada suurema arvu õpilasi ja õpetajaid (viimasel kahel aastal). Samas osalejate profiil on kirjeldatud põhjalikult. Kvaliteedistandardite sisulise järgmise osas on selgitatud, et koordinaatori ülesanne on kvaliteedistandardite sisu elluviimine. Ülesannete jaotus on selge, aga kuidas tagatakse inimeste vahetumisel dokumentatsiooni järjepidevus ja säilitamine, jääb avamata. Samas välispartneritega koostöö hoidmine ja arendamine tegevusena sisaldub kaasnevalt kõigis kirjeldatud eesmärkides. Eraldiseisva eesmärgina sõnastamine plaanis uut kvaliteeti ei loo ja tuleks Erasmuse plaanist eemaldada Asjakohasus (kuni 10 punkti) 10 Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev keskus pakub kutse- ja täiendõpet erivajadustega inimestele ning taotleb akrediteeringut organisatsioonina. Taotleja profiil, kogemused ja senised tegevused on taotluse valdkonnast ja taotluskutse eesmärkidest lähtuvalt asjakohased. Taotleja kogemus Erasmus+ programmis on nimetamisväärselt hea (4 edukalt läbiviidud õpirändeprojekti, lisaks osalemine partnerina viies KA202 projektis ning ühes KA204, KA347 ja KA226 projektis)). Taotleja on organisatsioon, mis pakub erivajadustega inimestele väljaõpet – kutse- ja täiendõpet – olles ka puuetega inimeste tugiteenuste arendamisega tegelev pikaajalise koolituskogemusega asutus. Taotlusest selgub organisatsiooni struktuur (skeem lisatud). Dokumendi lisamine on põhjendatud ja annab kooli struktuurist selgema vaate. Seniste õpirändetegevuste positiivne mõju koolile on presenteeritud. Erasmuse plaan: eesmärgid (kuni 40 punkti) 27 Esitatud Erasmuse plaan on oma üdistes parameetrites vastavuses taotluskutse eesmärkidega, on seotud õpilaste, töötajate ja organisatsiooni pikaajalise arengu vajadustega. Taotlus on selgelt organisatsiooni ühistöö tulemus, olles kolleegide ja juhtkonnaga põhjalikult läbi arutatud. Sihtrühmad on selgelt piiritletud. Vajaduste analüüs on asjakohane, kitsaskohad esitatud selgelt, välja on toodud arendamist vajavad valdkonnad; vajadused esitatud piisava konkreetsusega sihtrühmade kaupa, kattuvad kooli arengukavas esitatuga. Sõnastatud on seitse eesmärki, mis on seostatud taotluskutse eesmärkide, sihtrühmade ja kooli vajadustega. Koolil olemas konkreetsed strateegilised sihid ja tegevuskava nende saavutamiseks, millest ühe osa moodustavad õpiränded. Eesmärgid on pigem tegevustele kui tulemustele suunatud: sõnastus vajaks täpsustamist. Ühegi püstitatud eesmärgi saavutatus ei ole mõõdetav ei ajalises ega kvantitatiivses mõttes. Edenemise jälgimiseks on kirjeldatud tegevused individuaalsel tasandil (iga õppija puhul), samuti on olemas metoodika õppijate igapäevaelu oskuste edenemise mõõtmiseks. Positiivne on, et piloteeritakse tööriista õppijate erialaste oskuste arengu hindamiseks. Samas - kuidas maandatakse riske, kui piloteeritav metoodika ei taga tulemust, so eesmärgi saavutatuse hindamist? Püstitatud eesmärgid ei eristu tavalise õpirändeprojekti eesmärkidest, kumulatiivne efekt ei ole fikseeritav. Pole välja toodud koolis potentsiaalselt asetleidvat positiivset muutust perioodi lõpuks. Ka on eesmärke liiga palju. Eesmärk 1 " Erialast lähtuvate metoodikate ja praktikatega tutvumine ning seeläbi erivajadusega õppijate erialaste oskuste parandamine" on kahtlemata seotud esitatud vajadustega. Eesmärk on sõnastatud protsessina, millel ei ole konkreetset ajalist raami. Siinkohal võiks eesmärgiks olla tööturul rakendust leidvate lõpetajate protsent, vahetulemuste mõõdikuteks iga-aastased arvud, lõppeesmärk x-protsendine (või arvuline) lõpetajate rakendatus tööturul projektiperioodi lõpuks. Eesmärk 2 "Erivajadusega õppijate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste, igapäevaelu oskuste ning iseseisvuse arendamine" on samuti ajaliselt määratlemata protsess.Taas tavalise õpirände eesmärk, mille kumulatiivsus on küsitav. Akrediteerimine eeldab perioodi lõpuks mõõdetavate tulemuste saavutamist, uut taset organisatsiooni mingis aspektis. Õppijate isikuomaduste areng on kooli spetsiifikat arvestades hädavajalik, kuid siin on raske vastata küsimusele - mis meil on, kui akrediteering on 2027. aastal läbi? 1. ja 2. eesmärk tuleks ühendada (vt. ülal), sõnastatud eesmärgid peaksid olema vahendid, saavutamaks lõpetajate rakendatust tööturul. Eesmärk 3 "Erivajadusega õppijate digipädevuste suurendamine" on korrelatsioonis kahe eelmise eesmärgiga, olles taas pigem tegevus. On mõistetav, et taotluses on individuaalset toimetulekut edendavatele tegevustele palju tähelepanu pööratud, kuid need on tegevused, mitte eesmärgid. Iga eesmärgi selgituses on viide avatud tööturul hõivatusele. Maksimaalne tööturul hõivatus saabki olla selle taotluse põhieesmärk. Sellele peaksid alluma vahe- eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Eesmärk 4 "Erivajadusega õppijate õpetamisega seotud metoodikate ja praktikate arendamine" vastab taustinformatsioonis esitatud vajadustele. Õpetajate oskusteabe paranenud tase on kooli positiivsete muudatuste oluliseks eelduseks. Ajastus võiks konkreetsem olla, samuti eesmärgi sõnastus. Kindlasti peaks läbi viima tulemuste vahehindamise nt. 2025. aastal. Mõõdikuna on toodud vähemalt ühe uue metoodika kasutuselevõtt per õpetajate iga õpiränne ja 60% õpirändelt saadud ideede keskuse töösse integreerimine: milleni konkreetselt jõutakse aastaks 2027? See oleks mõõdik. Eesmärk 5 "Erivajadusega õppijatele suunatud tugiteenuste arendamine" põhjendus on vajadustes esile toodud, samas eelmise eesmärgiga tugevalt seotud. Töötajate oskusteabe paranenud tase on kooli positiivsete muudatuste oluliseks eelduseks. Ka muud kommentaarid vt. Eesmärk 4 juures. Ka need kaks eesmärki võiksid olla ühendatud üheks, nt. "Terviklik kutserehabilitatsiooni teenus Astangu Keskuses aastaks 2027" (Eesmärk 5 selgitavast tekstist). Eesmärk 6 "Kvaliteedijuhtimise täiendamine läbi õpirännetelt saadud teadmiste" on vajadustele vastav eesmärk, mis on ka konkreetselt ajastatud. Samas pole mõistetav, kuidas ja miks on rakendatavat kvaliteedijuhtimise süsteemi vaja muuta õpirännete abil; kuidas on seotud kvaliteedijuhtimine ja kvaliteedimärgise süsteem; kuidas konkreetselt mõõdetakse kvaliteedijuhtimise protsessi täiendamist. Eesmärk 7 "Välispartneritega koostöö hoidmine ja arendamine" on rahvusvahelisse koostöösse integreeritud normaalne tegevus. Välispartneritega koostöö hoidmine ja arendamine tegevusena sisaldub kaasnevalt kõigis kirjeldatud eesmärkides. Eraldiseisva eesmärgina sõnastamine plaanis uut kvaliteeti ei loo. Lisaks on välispartneritega koostöö vahend millegi saavutamiseks, ei ole eesmärk omaette. Erasmuse plaan: õpiränded (kuni 20 punkti) 15 Eesmärkide püstitus on kohati küll vildakas, kuid selgitustest loeb välja tegelikud suundumused ja seepärast võib need siiski tegevuste hindamisel arvesse võtta. Kavandatav õpirändes osalevate õpilaste arv on Erasmuse plaani eesmärkide seisukohast realistlik ja asjakohane. Kolme aasta jooksul kavatsetakse õpirändesse saata kokku 40 õpilast (58 kutseõppe tasemel õppijast 68%) ja 48 töötajat (51%). Kooli plaan õpirännete arvu osas on kooli suuruse ja õpilaste arvu kõrvutades üsna ambitsioonikas. Taotluses on selgitatud õpilaste ja töötajate arvu kujundamise põhimõtteid. Eesmärke arvestades võib õpilaste õpirännete arvu suhteliselt adekvaatseks hinnata, kuid lugedes eesmärkide sõnastust ning oodatavat lõpptulemust, võiks õpirändesse kavandada isegi suurema arvu õpilasi. Ka töötajate õpirannete arvu, arvestades püstitud eesmärke, võiks viimasel kahel aastal (arvud siin esitamata) isegi suureneda Lähetatavate arvude selgitused on mõistetavad ja realistlikud. Samas on ebaselge, millised eesmärkidest tulenevad tegevused on plaanis neil, kes õpilasi ei saada. Õpirändes osalemise tingimused väga lühidalt esitatud, on adekvaatsed. Osalejate profiilid on avatud ammendavalt. Õpilaste valiku kriteeriumid ja protsessi on lühidalt kirjeldatud: läbipaistev, õiglane ja osaleja võimeid arvestav valikuprotseduur tagatud.Tagatud ka vähemate võimalustega õppijate kaasamine. Kõigil õpetajatel on osalemisvõimalus, valiku kriteeriumitena konkreetse õpirände fookussuunad ja eesmärgid. Võrdses proportsioonis osalevad nii õppijaga vahetult töötajad kui protsesside juhid. Erasmuse plaan: juhtimine (kuni 30 punkti) 22 Taotluses on välja toodud teave, kuidas Erasmuse kvaliteedistandardites kirjeldatud programmi aluspõhimõtteid järgitakse. Kaasamise peatükk annab ammendava informatsiooni selle kohta, millised võimalused on erinevatel sihtrühmadel õpirännetes osaleda ja kuidas toimub valikuprotsess. Piisavalt on käsitletud keskkonnasäästlikkuse ja keskkonnaalase vastutuse teemat. Virtuaalkoostööd toetab koolis toimuv digikiirendi projekt. Kaasaegne konverentsitehnika võimaldab õpirändeid ette valmistada, õpilastel suhelda tulevase praktikakohaga jne. Kool osaleb Eesti Erasmus+ erinevatel üritustel, tehes teiste õppeasutustega koostööd. Programmi Euroopa võrgustikes osalemist ei ole mainitud. Juhtimise teema on käsitletud ammendavalt, ülesannete jaotus on kirjeldatud. Koolis on olemas välissuhete koordinaatori ametikoht, kelle oluliseks töövaldkonnaks on Erasmuse õpiränded ja koostööprojektid. Välissuhete koordinaator jälgib koos oma vahetu juhi ja direktori asetäitjaga, et täidetakse Erasmuse kvaliteedistandardite tingimusi. Praktiline korraldus, osalejate ettevalmistus ja seire, suhtlemine partnerorganisatsioonidega on peamiselt välissuhete koordinaatori õlul. Lisaks kaasatud finantsjuht, kommunikatsioonispetsialist, juhtkond, arendustalituse juht, osakondade ja talituste juhid: piisav ressurss kaasatud, ülesannete jaotus adekvaatne. Muudatuste korral personalis on tagatud programmi tegevuste jätkumine ja järjepidevus. Samas ei selgu, kuidas tagatakse dokumentatsiooni järjepidevus ja säilitamine. Kirjeldatud on õpirändelt saadud ideede töösse rakendatuse osatähtsust. Õpirännete jooksul omandatud teadmiste integreerimise kirjeldus on suhteliselt üldine. Pole teavet, kas ja kuidas kogutakse ja integreeritakse just eesmärkidega seotud oskusteavet. Õpirändelt naasnud õpilase edenemise monitoorimiseks kasutatakse hindamismudeleid ning saadud tulemustest lähtudes otsustatakse metoodikate kasutuselevõtt igapäevatöös. Kvaliteedistandardi suunises on see välja jäetud ning keskendutakse hoopis kogemuskohtumistele ja tagasisidele: vastuolu. Levitustegevused on kirjeldatud, korralikku levitusstrateegiat luua ei plaanita. Levitus oma organisatsioonis on tulemuslik, informatsioon kooli siseveebis, kodulehel, läbi igakuise personali infotunni ja kord aastas personali strateegiapäeval. Teiste organisatsioonide ja avalikkuse informeerimise kohta on teave piisav: levitus toimub Astangu Keskuse kodulehe www.astangu.ee ja FB facebook.com/astangu, kumbki suure jälgijaskonnaga; lisaks blogid https://www.astanguprojektid.eu/.