dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Ministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses ministeeriumite ümberkorraldamisega

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 12. juuni 2023
Viit
3.1-3/247-1
Registreeritud
12. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
3.1 Asjaajamise korraldamine
Sari
3.1-3 Kirjavahetus juhtimis-, kutseõppe-, personali- ja rehabilitatsiooniküsimustes
Toimik
3.1-3/2023
Vastutaja
Helen Sinilaid (AKK, Haldus- ja arendusosakond, Asjaajamistalitus)
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2023

Failid

  • 📎1.2-276-1 09.06.2023 Õigusakti eelnõu.asice724 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 09.06.2023 nr 1.2-2/76-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumide haldusalade muudatustega seotud ministri määruste muudatused. Palume esitada oma arvamus ja ettepanekud 14. juuniks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Tööinspektsioon Eesti Töötukassa Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Lisad: 1) ministri määruse eelnõu 2) seletuskiri Ethel Bubõr 6269 738 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 25.05.2023 MINISTRI MÄÄRUS 09.06.2023 nr 1.2-2/76-1 Ministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses ministeeriumide ümberkorraldamisega Määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1, kollektiivlepingu seaduse § 41 lõike 2, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14, riigieelarve seaduse § 531 lõike 1, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 21 lõike 4, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 lõigete 2 ja 6, töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 2¹, töövaidluse lahendamise seaduse § 7 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 20. märtsi 2019. a määruse nr 34 „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. märtsi 2019. a määruse nr 34 „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja kord“ § 7 lõikes 2 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi“. § 2. Sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ muutmine Sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ § 1 lõikes 3 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 3. Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ muutmine Tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ § 4 tekstis asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 4. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007 a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 1 lõikes 1 ja § 9 punktides 3 ja 4 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. 2 § 5. Sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määruse nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ muutmine Sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määruses nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi“; 2) paragrahvi 1 lõikes 2, § 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõike 1 punktis 1, § 3 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning lõike 3 punktis 4 asendatakse sõna „sotsiaalminister“ sõnadega „majandus- ja infotehnoloogiaminister“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Nõukoja istungeid korraldab Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium.“. § 6. Tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruse nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ muutmine Tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruse nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ § 3 tekstis asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 7. Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“ § 1 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Sotsiaalministeeriumile“ sõnadega „ja Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile“. § 8. Sotsiaalministri 13. märtsi 2006. a määruse nr 28 „Tööturu statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavad andmed“ muutmine Sotsiaalministri 13. märtsi 2006. a määruses nr 28 „Tööturu statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavad andmed“ asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. § 9. Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määruse nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määruse nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ § 2 lõike 2 punktis 1 ja lõigetes 3 ja 5 ning § 9 lõikes 5 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. § 10. Sotsiaalkaitseministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 2. veebruari 2022. a määruses nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. § 11. Määruste kehtetuks tunnistamine 3 Järgmised määrused tunnistatakse kehtetuks: 1) sotsiaalministri 2. juuli 2009. a määrus nr 61 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“; 2) sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 26 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006” meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava” raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri“; 3) sotsiaalministri 16. septembri 2005. a määrus nr 100 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006 meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul“ osa „Tööturuasutuste projektid“ raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri“; 4) sotsiaalministri 4. aprilli 2006. a määrus nr 35 „Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”, välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 5) sotsiaalministri 5. novembri 2008. a määrus nr 69 „Meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 6) sotsiaalministri 15. aprilli 2010. a määrus nr 34 „Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 7) sotsiaalministri 22. jaanuari 2010. a määrus nr 10 „Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 8) sotsiaalministri 15. detsembri 2011. a määrus nr 59 „Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” perioodil 2012–2013 avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 9) sotsiaalministri 6. aprilli 1999. a määrus nr 25 „Sotsiaalmajandusnõukogu töökorra kinnitamine“. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogiaminister Maarjo Mändmaa Kantsler Sotsiaalministri, sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise määruse eelnõu seletuskiri seoses ministeeriumide ümberkorraldamisega 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ministri määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise määrusega viiakse kehtivad ministri määrused kooskõlla eelnõuga 216 SE1 tehtavate Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-de 63 ja 67 muudatustega. Muudatused tehakse kümnes ministri määruses ning üheksa määrust tunnistatakse kehtetuks. Muudetavate ja kehtetuks tunnistatavate õigusaktide loetelu on esitatud seletuskirja punktis 1.3. Muudatused on seotud VVS-i ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega, millega korraldatakse ümber ministeeriumide (Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi) tööjaotus, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist ning muuta riigivalitsemine muutustega kohanevaks ja paindlikuks. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023–2027 (koalitsioonileping), samuti riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Eelnõu eesmärk on viia kehtivad ministri määrused eespool nimetatud seadusemuudatustega kooskõlla. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna andmekaitseõiguse juht Ethel Bubõr ([email protected], 5913 6352) ja õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014), projektijuht Kristi Mikiver ([email protected], 5913 9144), töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa ([email protected], 5914 4161) ja töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected], 5913 6476), võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna juhataja Agnes Einman ([email protected], 5910 8457) ja nõunik Eva Liina Kliiman ([email protected], 5913 6391), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected], 5913 9212) ja osakonnajuhataja Kadi Kanarbik ([email protected], 5913 7963). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 6269 320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu mentluses oleva eelnõuga 216 SE, millega nähakse ette ministeeriumide tööjaotuse ümberkorraldamine ja mille kohaselt antakse osa Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkondi üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisaks on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktiga 10.1.14. Määrusega muudetakse ministri määruste järgmisi redaktsioone: 1 Riigikogu menetluses: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/71725a83-5d9b-4c52-a649- f3bd4f9f8bc7/vabariigi-valitsuse-seaduse-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus 2 1) tervise- ja tööministri 20. märtsi 2019. a määrus nr 34 „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja kord“ (RT I, 26.03.2019, 18); 2) sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määrus nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ (RT I, 19.05.2018, 2); 3) tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ (RT I, 18.06.2021, 25); 4) sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ (RT I, 08.03.2023, 12); 5) sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määrus nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ (RTL 2000, 101, 1589); 6) tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ (RT I, 30.04.2020, 24); 7) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“ (RT I, 08.05.2020, 14); 8) sotsiaalministri 13. märtsi 2006. a määrus nr 28 „Tööturu statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavad andmed“ (RT I, 10.01.2023, 2); 9) tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ (RT I, 29.12.2017, 28); 10) sotsiaalkaitseministri 2. veebruari 2022. a määrus nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“ (RT I, 03.02.2022, 33). Määrusega tunnistatakse kehtetuks järgmised ministri määrused: 1) sotsiaalministri 2. juuli 2009. a määrus nr 61 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“ (RT I, 27.01.2017, 6); 2) sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 26 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006” meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul” osa „Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava” raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri“ (RTL 2009, 46, 641); 3) sotsiaalministri 16. septembri 2005. a määrus nr 100 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006 meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul“ osa „Tööturuasutuste projektid“ raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri“ (RTL 2009, 39, 511); 4) sotsiaalministri 4. aprilli 2006. a määrus nr 35 „Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”, välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“ (RT I, 27.01.2017, 4); 5) sotsiaalministri 5. novembri 2008. a määrus nr 69 „Meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“ (RT I, 26.11.2014, 7); 6) sotsiaalministri 15. aprilli 2010. a määrus nr 34 „Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“ (RT I, 08.12.2010, 22); 7) sotsiaalministri 22. jaanuari 2010. a määrus nr 10 „Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“ (RT I, 26.03.2014, 2); 8) sotsiaalministri 15. detsembri 2011. a määrus nr 59 „Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” perioodil 2012–2013 avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“ (RT I, 09.07.2014, 34); 9) sotsiaalministri 6. aprilli 1999. a määrus nr 25 „Sotsiaalmajandusnõukogu töökorra kinnitamine“ (RTL 2000, 98, 1546). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3 Eelnõus on 12 paragrahvi, milles nähakse ette kümne määruse muutmine ja üheksa määruse kehtetuks tunnistamine. Eelnõu §-des 1–4, § 5 punktis 1 ning §-des 6 ja 8–10 asendatakse vastavalt 216 SE-ga tehtavatele VVS §-de 63 ja 67 muudatustele sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb ministeeriumide tööjaotuse muutumisest. Nimetatud muudatus tehakse järgmistes õigusaktides: 1) tervise- ja tööministri 20. märtsi 2019. a määruse nr 34 „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja kord“ § 7 lõikes 2; 2) sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“ § 1 lõikes 3; 3) tervise- ja tööministri 8. mai 2018. a määruse nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ §-s 4; 4) sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 1 lõikes 1 ning § 9 punktides 3 ja 4; 5) sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määruse nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ § 1 lõikes 1; 6) tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määruse nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“ §-s 3; 7) sotsiaalministri 13. märtsi 2006. a määruses nr 28 „Tööturu statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavad andmed“; 8) tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määruse nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“ § 2 lõike 2 punktis 1 ja lõigetes 3 ja 5 ning § 9 lõikes 5; 9) sotsiaalkaitseministri 2. veebruari 2022. a määruses nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“. Paragrahvi 5 punktiga 2 muudetakse sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määruse nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ § 1 lõiget 2, § 2 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja lõike 1 punkti 1, § 3 lõike 2 punkte 4 ja 5 ning lõike 3 punkti 4, asendades neis sõna „sotsiaalminister“ sõnadega „majandus- ja infotehnoloogiaminister“ vastavas käändes. Sama paragrahvi punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõiget 5, viidates Sotsiaalministeeriumi asemel Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile. Muudatus tuleneb ministeeriumide tööjaotuse muutumisest. Paragrahviga 7 täiendatakse tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“ § 1 lõiget 4 pärast sõna „Sotsiaalministeeriumile“ sõnadega „ja Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile“. Muudatus tuleneb ministeeriumide tööjaotuse muutumisest, võimaldades ka edaspidi teha sotsiaal- ja töövaldkonna analüüse mõlemas ministeeriumis ning saada selleks Töötukassalt vajaminevaid statistilised andmeid. Paragrahviga 11 tunnistatakse kehtetuks seletuskirja punktis 1.3 loetletud määrused. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus, kuna seoses ministeeriumide juhtimise ümberkorraldamisega liigub 1. juulil 2023. a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalministeeriumi haldusalast Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Sellega suurendatakse haridusliku erivajadusega (HEV) noorte kaasamist ja toetamist kutsehariduses. Kutsehariduse valdkonnas on kasvav vajadus nii haridusliku erivajadusega õpilaste õpetamise kui ka muude toetusmudelite järele. Nimetatud muudatus loob võimalused haridusliku erivajadusega noorte kutsehariduse kvaliteeti veelgi parandada. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on välja kujunenud väga hea metoodiline pädevus erivajadusega õppurite kutseoskuste õpetamisel ja teadmised rehabilitatsiooniteenuste sidumisest õppe läbiviimisega. 4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus viiakse tervikuna Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. See tähendab, et asutus jätkab oma teenuste osutamist senise koosseisuga samas juriidilises vormis nagu seni. Õppijate, lapsevanemate ja lähedaste jaoks jätkub õppetöö varasemal viisil ning säilivad kõik senised toetused. Haridus- ja Teadusministeerium vaatab üle ka põhimääruse ja kehtestab selle uue tervikteksti. Punktides 2–8 nimetatud määruste puhul on määruse sisuline mõju lõppenud, kuna vastav Euroopa Liidu rahastusperiood on sulgunud, lõppmaksed on tehtud ning möödunud on ka dokumentide säilitustähtaeg. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalmajandusnõukogu töökord, kuna valitsuskomisjon on loetud lõppenuks.2 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste rakendamisega viiakse Vabariigi Valitsuse määrused kooskõlla kavandatava seadusemuudatusega (216 SE). Määruste muutmise mõju tuleb esile koostoimes kavandatavate seadusemuudatustega ning põhjalikum mõjuanalüüs on esitatud seaduseelnõu seletuskirjas. Eeltoodust tulenevalt käesolevas seletuskirjas mõjuanalüüsi tervikuna üle ei korrata ja esitatud on muudatustega kaasnevate mõjude lühike kokkuvõte. Tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamise viimine Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumisse toetab majanduse ja tööelu omavaheliste seoste tugevnemist ja seeläbi kaudselt ka tööturgu, -suhteid ja -keskkonda. Kavandatava ümberkorraldusega juhitakse tööturu, töösuhete, majandusarengu ja innovatsiooni valdkonna poliitikakujundust tervikliku süsteemina, mis loob eeldused Eesti majanduse ja töökeskkonna konkurentsivõime kasvuks. Eelnõu vastuvõtmisel tagatakse säästva arengu seisukohast kriitiliste valitsusvaldkondade terviklikum ja eesmärgipärasem juhtimine, selgem vastutuse jaotus, vähendatakse dubleerimist ja ning tugevdatakse koostööd valitsusasutuste vahel. Kui ministeeriumide roll praktikas läbimõeldult rakendub, on sellel oluline positiivne mõju riigi arengu suunamisel. Muudatus eeldab ministritelt ning ministeeriumide ametnikelt ja töötajatelt senise praktika muutmist ja koostöö tõhustamist. See võib esialgu kaasa tuua töökoormuse kasvu, enne kui koordinatsioonimehhanismid on piisavalt hästi sisse töötatud. Muudatusega kohanemise vajadus võib olla suur, kuna teatud valdkondades on n-ö silotornistumine tugevalt juurdunud. Kui teenistujad on harjunud tegutsema kindlas struktuuris ja meeskonnas ning see struktuur muutub, võib tekkida tõrkeid teabevahetuses ja koostöös. Ümberpaigutatavad teenistujad vajavad aega uue keskkonnaga kohanemiseks, uute süsteemide õppimiseks ja uute meeskondade loomiseks. Sel perioodil võib tekkida tööprotsesside katkestusi ja muude ülesannete edasilükkamist. Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/309072011001 5 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a, samal ajal 216SE muudatuste jõustumisega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel