Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri ning terviseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega vähendatakse toetuse andmise tingimuste (TAT) eelarvet 2 852 311,34 euro võrra ning asendatakse mõlemad TAT lisad. Kasutamata jäävad vahendid suunatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas kriisileevendusmeetmeteks võetud ülebroneeringu osaliseks katteks. Eelarve vähendamine ei mõjuta TAT tegevuste elluviimise suutlikkust ega tulemuste saavutamist. Käskkiri on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse TAT punktis 1.2.4 TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 44 395 894,54 eurot), mida vähendatakse kokku 2 852 311,34 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 2 424 464,64 euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 427 846,70 euro võrra. Eelarvet vähendatakse 2022. aastal tekkinud jäägi ning 2023. aastal ellu viidavaid tegevusi arvestades prognoositava jäägi võrra. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 41 543 583,20 eurot (sh ESFi toetus 35 312 045,72 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 231 537,48 eurot). Vabanenud vahendid suunatakse ESF ülebroneeringu katteks. Punktidega 2 ja 3 asendatakse TAT tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja lisadega, kuna muudatuse tulemusena muutuvad ka TAT eelarve ja tegevuskava. Tegevuskavas kirjeldatakse detailsemalt 2023. aastal ellu viidavad tegevused ja ajakava ning eelarvesse planeeritakse nende läbiviimiseks vastavad summad. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Eelarvet vähendatakse vastavalt 2022. aastal tegelikult ellu viidud tegevustele ning 2023. aasta prognoosile. Kõik TAT tegevuskavas kirjeldatud tegevused viiakse ellu kooskõlas korrigeeritud eelarvega. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e- posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile. Osapooled kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 2  Sotsiaalkaitseministri ning terviseministri ……04.2023 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2023 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 Tegevuse alt rahastatakse 2023. aastal veel järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid, koolituskulusid ning infopäevade ja ümarlaudade korraldamist. 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuse osutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Rahvusvahelise hankega loodetakse leida äpp, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tuleb tõlkidele tagada mugavam ja sujuvam töökeskkond, sh automaatne aruandlus, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet  2 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tõlketeenuste rakenduse 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 väljatöötamine Sobiva rakenduse leidmiseks 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 rahvusvahelise hanke ettevalmistamine ja väljakuulutamine Seoses uue rakendusega 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 sihtrühma ja tõlkide koolitamine Uue rakenduse kaudu teenuse 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 osutamine Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 4000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 12 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 0 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv on 60. Koolitatud kirjutustõlkide arv on 20 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 3.4. Täisealiste eeskoste analüüs. Euroopa Komisjon avaldas Puuetega Inimeste Konventsiooni kaitsmisel muret, et Eesti ei ole astunud samme liikumaks toetatud otsustamise süsteemile üleminekuks. Analüüs on sisendiks nende sammude tegemiseks. Analüüsi raames viiakse läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne infokorje selgitamaks välja olemasoleva eestkostesüsteemi hetkeolukord ja kitsaskohad. - Kaardistatakse Eestiga sotsiaalmajanduslikult sarnaste riikide eestkoste korralduse süsteem. - Kogutakse kokku statistika Eesti täisealistele isikutele eestkoste määramiste kohta, mh kas eestkoste on täielik või osaline, mis ülesannete täitmiseks on eestkoste määratud, milline on füüsilisest isikust eestkostjate taust ja ettevalmistus eestkoste ülesannete täitmiseks jne. - Hinnatakse eestkostetavate rahulolu oma huvide kaitsmisel. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–31.12.2022  3 Hanke väljakuulutamine ja 01.01.2023–31.03.2023 01.01.2023–31.03.2022 partneri leidmine Eeskoste analüüsi lepingu 01.04.2023–31.12.2023 01.04.2023–31.12.2023 täitmine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Eestkostesüsteemi analüüs 0 1 Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. 3.5 Uuring: Komorbiidselt esinevate häiretega (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest) isikutele toe pakkumise metoodikad. Uuringu käigus kaardistatakse tõenduspõhiseid sekkumismetoodikaid ja praktikaid komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste toetamisel. Sihtrühmi, kelle osas metoodikaid kaardistada, on kaks: - Normintellektiga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest; - Intellektihäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest. Uuring kaardistab erisusi metoodikate puhul, kui inimene on teenusel vabatahtlikult või tahte vastaselt (nt sundravi, kohtumäärusega erihoolekandeteenus). Kirjaliku materjali põhjal tehtavale kaardistusele lisaks kogutakse täiendavalt praktilist infot ekspertidelt ning uuringu soovitusi metoodikate praktiliseks rakendamiseks Eestis. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–31.12.2022 Hanke väljakuulutamine ja 01.01.2023–31.03.2023 01.01.2023–31.03.2023 partneri leidmine Hankelepingu täitmine 01.04.2023–31.12.2023 01.04.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal Väljundinäitaja Kaksikdiagnoosi uuring 1 1 Tegevuse elluviija on Tervise Arengu Instituut. 4. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine Kutserehabilitatsiooniteenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab SKA, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsiooniteenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3)  4 loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus. Kutserehabilitatsiooniteenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse haridusteenusena alati ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktandmetega. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine põhineb teenusedisaini metoodikal, et luua erivajadusega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenusedisaini kompetentsiga meeskond/disainibüroo. Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused, samuti kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel selgitatakse välja analüüsi käigus (tegevuse 1. aastal). Tulenevalt analüüsist ja disainitud teenusest koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks ja osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti (tegevuse 2. aasta alguses). Seejärel toimub teenuse katsetamine, mille raames testitakse disainitud teenust katseprojektiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse 2. ja 3. aastal). Testperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide abi/tuge ning tekkiva kogemuse alusel kontrollitakse ja vajaduse korral täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooniteenuse mudelit. Mudel on aluseks kutserehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno, Eesti Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooniteenust oleks võimalik kutseõppeasutustes pakkuma hakata. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse arendamiseks Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 kitsaskohtade väljaselgitamine) Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.01.2023–31.08.2023 Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021–31.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 osapooltega Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega  5 õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 HEV õppijatega koolid) leidmine Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 katsetamine partnerkoolidega 2022/2023. õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 keelekümbluse kohanemiskursuse õppijakandidaatide vastuvõtt Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 kohendamine 2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 ettevalmistumine Keelekümbluse 01.09.2022–15.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 kohanemiskursuse katseprojekt 2022/2023. õppeaastal Katseprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–31.08.2023 01.06.2023–31.08.2023 hindamine, jätkutegevuste planeerimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid  MINISTRI KÄSKKIRI 26.04.2023 nr 78 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ punktiga 7.4.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan punkti 1.2.4 tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ESFi toetus 35 312 045,72 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 6 231 537,48 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 TAT eelarve kokku 41 543 583,20 100% 2. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ (lisatud). 3. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister