Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine

EELNÕU 09.05.2023 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Kliimaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium; 7) Rahandusministeerium; 8) Regionaalministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 11) Välisministeerium.“; 2) paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Kliimaministeeriumi valitsemisala (1) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika, sealhulgas kliimakavade koostamine, elluviimine ja järelevalve, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole, transpordi korraldamine ja arendamine, meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud sõjalaevad) arendamine, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, veekaitse ja -kasutamise poliitika, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport ja transporditaristu (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit ja logistika); liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate laevade, välja arvatud sõjalaevad, hanked) planeerimine, liiklusohutuse suurendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Kliimaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Keskkonnaamet; 2) Transpordiamet.“; 3) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 63. Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisala (1) Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtlus-, digiühiskonna, tööhõive ja tööturu poliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sh välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine; digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, ettevõtetele ja kodanikele piiriüleste avalike teenuste arendamise ja nendest teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid ja inspektsioonid: 1) Riigi Infosüsteemi Amet; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 3) Tööinspektsioon.“; 4) paragrahv 64 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeeriumi valitsemisalas on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ja riigi personalipoliitika koordineerimine, riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigihalduse kavandamine ja koordineerimine, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite kasutamise korraldamine ning riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“; 6) seaduse 4. peatüki 4. jagu täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses: „§ 651. Regionaalministeeriumi valitsemisala (1) Regionaalministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, maakasutuspoliitika ja riigi maareservi haldamine, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning ühistranspordipoliitika kavandamine ja elluviimine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, postiteenuse, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine, ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. (2) Regionaalministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: 1) Maa-amet; 2) Põllumajandus- ja Toiduamet; 3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.“; 7) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“; 8) paragrahvi 67 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. 9) seadust täiendatakse §-ga 10519 järgmises sõnastuses: „§ 10519. Ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamine (1) Keskkonnaministeerium korraldatakse ümber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldatakse ümber Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning Maaeluministeerium korraldatakse ümber Regionaalministeeriumiks alates 2023. aasta 1. juulist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teevad vastavalt kliimaminister, majandus- ja infotehnoloogiaminister ning regionaalminister. (2) Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna ja Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonna ning nende ministeeriumide valitsemisala asutuste ametnikud ja töötajad, kelle ameti- või töökohad antakse üle Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi või Regionaalministeeriumi valitsemisalasse, viiakse alates 2023. aasta 1. juulist üle vastava ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala asutuse koosseisu kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse § 112 lõikega 1. (3) Kõigis õigussuhetes, välja arvatud 2023. aasta 1. juulil pooleliolevates kohtumenetlustes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnaministeerium või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Kliimaministeerium. (4) Kõigis õigussuhetes, välja arvatud 2023. aasta 1. juulil pooleliolevates kohtumenetlustes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium. (5) Kõigis õigussuhetes, välja arvatud 2023. aasta 1. juulil pooleliolevates kohtumenetlustes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium või Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse §-s 651 sätestatud valdkonnas kuni 2023. aasta 30. juunini, loetakse alates 2023. aasta 1. juulist Eesti Vabariigi esindajaks Regionaalministeerium. (6) 2023. aasta 1. juulil pooleliolevates kohtumenetlustes riigi või haldusorgani esindamise pädevust üle ei anta, kui ei ole kokku lepitud teisiti. (7) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes loetakse alates 2023. aasta 1. juulist sõna „Keskkonnaministeerium“ asendatuks sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes, välja arvatud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 2531, keskkonnatasude seaduse § 684 lõikes 1, maapõueseaduse § 130 lõikes 3, riigivaraseaduse § 107 lõikes 3, sadamaseaduse §-s 58 ja tööstusheite seaduse § 167 lõike 1 punktis 1 ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (8) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes loetakse alates 2023. aasta 1. juulist tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ asendatuks tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes, välja arvatud arenguseire seaduse §-s 18, autoveoseaduse § 74 lõikes 4, liiklusseaduse § 264 lõikes 25, keskkonnatasude seaduse § 684 lõikes 1, riigivaraseaduse § 107 lõikes 3, tarbijakaitseseaduse §-s 76, vedelkütusevaru seaduse § 23 lõigetes 4–7, ühistranspordiseaduse § 96 lõikes 18 ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (9) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes loetakse alates 2023. aasta 1. juulist sõna „Maaeluministeerium“ asendatuks sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes, välja arvatud kalapüügiseaduse § 902 lõikes 2, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (10) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.“. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 3. Autoveoseaduse muutmine Autoveoseaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 4. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 16 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Ministeeriumi asekantsleri ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler või Riigikantselei direktor viiakse teisele ametikohale üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktile 1.“. § 5. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. § 6. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 59 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“; 2) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse arv „1“ arvuga „11“. § 7. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 lõigetes 1–3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. § 8. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 211 teksti sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 11“; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 9. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 10. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas seaduses ettevõtluse riiklikuks toetamiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile ning elamumajanduse riiklikuks toetamiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Kliimaministeeriumile“; 2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning sihtasutus või Kliimaministeerium ning sihtasutus sõlmivad omakapitali investeeringute tarbeks riigieelarvest eraldatud vahendite (edaspidi investeerimiskapital) üleandmiseks sihtasutusele rahastamislepingu.“; 3) paragrahvi 51 lõikes 4 ja lõike 6 teises lauses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium ning Kliimaministeerium“. § 11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seaduse muutmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. § 12. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõike 1 punktid 1–4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kliimaministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) elektriga varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse tagamine.“. § 13. Kalapüügiseaduse muutmine Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses, välja arvatud § 902 lõikes 1, asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 5 lõikes 5 nimetatud riiklike kalanduse kontrolliasutuste tegevust koordineeriv asutus on Regionaalministeerium. (2) Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva ELi määruse kohaselt on vaja määrata volitatud asutus ning seda ei ole käesoleva seadusega tehtud, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 3) paragrahvi 10 lõike 8 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“. § 14. Kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmine Kaubandusliku meresõidu koodeksi §-s 6 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 15. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 3 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium, Regionaalministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.“. § 16. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse § 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 17. Kiirgusseaduse muutmine Kiirgusseaduse § 61 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 18. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 704 lõikes 11 asendatakse sõna „Rahandusministeeriumile“ sõnaga „Regionaalministeeriumile“. § 19. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 lõikes 1, § 31 lõigetes 1, 3 ja 4, § 341 lõikes 6, § 35 lõikes 6, § 352 lõigetes 1– 5, § 38 lõikes 3, § 39 lõikes 2, § 40 lõikes 6, § 42 lõigetes 2 ja 3, § 43 lõigetes 1, 3, 5 ja 6, § 44 lõigetes 1–3 ja 5–9, § 45 pealkirjas, lõigetes 1, 3 ja 4, § 46 lõigetes 1, 11, 2 ja 4, § 47 lõigetes 3, 4 ja 9, § 48 lõigetes 1 ja 2, § 49 lõigetes 1, 2 ja 4, § 51 lõigetes 1–4, § 52 lõigetes 1–5, § 53 lõigetes 1, 3, 4 ja 7 ning § 57 punktides 1–3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 50 lõike 1 sissejuhatav tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda Regionaalministeeriumi hinnangul saneerimiskavast kinni pidada, on Vabariigi Valitsusel õigus valdkonna eest vastutava ministri taotluse alusel rakendada üht või mõlemat järgmist abinõu:“. § 20. Kohanimeseaduse muutmine Kohanimeseaduse § 13 lõikes 66 asendatakse sõna „Rahandusministeeriumi“ sõnaga „Regionaalministeeriumi“. § 21. Kollektiivlepingu seaduse muutmine Kollektiivlepingu seaduse § 41 lõikes 6 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 22. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmine Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 82 lõigetes 3 ja 5 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. § 23. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 1, § 73 lõigetes 1 ja 2, § 74 lõikes 2, § 75 lõikes 2 ja § 461 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui õhusõiduki käitaja ei täida atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatükis esitatud nõudeid, siis võib Transpordiamet teha Euroopa Komisjonile taotluse kehtestada asjaomasele õhusõiduki käitajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46), artikli 16 lõike 10 kohane tegevuskeeld.“; 3) paragrahvi 572 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 572 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kliimaministeerium – teave käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud lennundustegevuse kohta, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 4–9 nimetatud teabe osas, meteoroloogiateave vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 3, teave lindude rände ning lennupiirangute kehtestamise kohta loodushoiu või -uurimise eesmärgil;“. § 24. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduse § 11 lõikes 7, § 3 lõikes 2, § 200 1 lõikes 3 ning § 2002 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 25. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõikes 5 asendatakse sõna „keskkonnaminister“ sõnaga „kliimaminister“; 2) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Loodusobjektide kaitse alla võtmise, selle kehtetuks tunnistamise, kaitse alt välja arvamise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et vastava määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee ning et ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Käesoleva lõike jõustumise järel saab seletuskirjaga tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel ning ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga Kliimaministeeriumis.“. § 26. Maagaasiseaduse muutmine Maagasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 171 lõikes 21 ja § 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „lõike 1“ tekstiosaga „lõike 11“; 2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 27. Maaparandusseaduse muutmine Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 68 lõikes 3 asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ ja lõikes 6 sõnaga „Kliimaministeerium“; 2) paragrahvi 97 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva maaparandussüsteemi suhtes teostab käesolevas seaduses sätestatud riigivara valitseja õigusi ja kohustusi Regionaalministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus.“. § 28. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maavarade komisjon moodustatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.“; 2) paragrahvi 14 lõike 21 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.“; 3) paragrahvi 27 lõige 12 ja § 49 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks. § 29. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 punktis 181 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumile“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile“; 2) paragrahvi 29 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „51) Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile vedelkütuse seaduse §-s 21 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231 sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks;“. § 30. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduse § 751 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 31. Meretöö seaduse muutmine Meretöö seaduse § 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 32. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 2, § 20 lõikes 3 ning § 29 lõigetes 1, 2² ja 4 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi“. § 33. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 52 lõigetes 1 ja 3, § 53 lõigetes 1 ja 1 1, § 55 lõigetes 1 ja 2, § 63 lõigetes 1 ja 3, § 63 1 lõigetes 1 ja 11, § 635 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 639 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. § 34. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 33 lõigetes 1 ja 3, § 34 lõigetes 1 ja 9 ning § 36 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ tekstiosaga „Regionaalministeerium, auditeeriv asutus või“; 3) paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse sõna „Rahandusministeeriumi“ tekstiosaga „Regionaalministeeriumi, auditeeriva asutuse“. § 35. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. § 36. Postiseaduse muutmine Postiseaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. § 37. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 9 ja § 10 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi“. § 38. Püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmine Püsiasustusega väikesaarte seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega. Komisjoni koosseisu nimetatakse vähemalt üks väikesaarte nimistusse kantud saare esindaja iga väikesaare kohta.“; 2) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. § 39. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) muu kui finants- ja kaubaga seotud teenuse osutamise keelu korral Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium, Kliimaministeerium või Regionaalministeerium“. § 40. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 67 lõikes 1, § 73 lõikes 1, § 80 lõikes 1, § 137 lõikes 7, § 143 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 2 ja 9, § 147 pealkirjas ja lõikes 3 ning §-s 148 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 81 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“; 3) paragrahvi 145 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kliimaministeeriumi, Regionaalministeeriumi, Transpordiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet tegeval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.“. § 41. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 6. peatüki, 6. peatüki 1. jao ja 2. jao pealkirjas asendatakse sõna „Keskkonnaministeeriumi“ sõnaga „Kliimaministeeriumi“; 2) seaduse 3. osa 6. peatüki 1. jagu täiendatakse jaotistega 4–6 järgmises sõnastuses: „4. jaotis Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud § 1201. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine Rahvusvahelise bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot. § 1202. Sõiduplaani muutmine Liiniloa alusel korraldatava rahvusvahelise bussiveo sõiduplaani muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 52 eurot. § 1203. Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamine Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 eurot. § 1204. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamine Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1205. Rahvusvahelise bussiveo muu dokumendi väljastamine Juhuveo kontrolldokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. 5. jaotis Autoveoseaduse alusel tehtavad toimingud § 1206. Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 210 eurot. (2) Ühenduse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest, kui tegevusluba taotletakse selle kaotamise, varguse, hävimise või vedaja aadressi muutumise tõttu, tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1207. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamine Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1208. Rahvusvahelise autoveo muu dokumendi taotluse läbivaatamine (1) Välislepingu alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (2) Aastase kehtivusajaga Rahvusvahelise Transpordifoorumi Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (edaspidi CEMT) veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 380 eurot. (3) Lühiajalise kehtivusajaga CEMT-i veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. (4) CEMT-i kolimisveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. (5) Ühenduse tegevusloa alusel veosevedu teostavale autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72–87) artiklis 5 sätestatud juhitunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) artikli 5 lõikest 5 tuleneva oma kulul sõitjateveo sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 18 eurot. § 1209. Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (3) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (4) Ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldamise tegevusloa täiendava koolitusliigi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 12010. Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Veokorraldusjuhi koolituse korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. 6. jaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud § 12011. Lennutegevusloa andmine ja muutmine (1) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 640 eurot. (2) Lennutegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot.“; 3) seaduse 3. osa 6. peatükki täiendatakse jaoga 31 järgmises sõnastuses: „31. jagu Konkurentsiameti toimingud 1. jaotis Elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud § 1363. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamiseks – 640 eurot; 2) elektrienergia tootmiseks – 160 eurot iga kehtivusaasta eest; 3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga kuni 5 GWh – 960 eurot iga kehtivusaasta eest; 4) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 5 GWh kuni 20 GWh – 1920 eurot iga kehtivusaasta eest; 5) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 20 GWh kuni 50 GWh – 4480 eurot iga kehtivusaasta eest; 6) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 50 GWh kuni 100 GWh – 6400 eurot iga kehtivusaasta eest; 7) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 100 GWh kuni 500 GWh – 12 790 eurot iga kehtivusaasta eest; 8) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 500 GWh – 19 180 eurot iga kehtivusaasta eest; 9) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks – 2560 eurot iga kehtivusaasta eest; 10) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 2560 eurot iga kehtivusaasta eest; 11) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 1280 eurot iga kehtivusaasta eest; 12) elektrienergia müügiks – 640 eurot iga kehtivusaasta eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teenustemahuks loetakse eelmisel kalendriaastal tarbijatele edastatud elektrienergia koguse ja võrgukadude summa. Tegevust alustav võrguettevõtja tasub riigilõivu järgmiseks kalendriaastaks kavandatava teenustemahu alusel. (3) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. 2. jaotis Maagaasiseaduse alusel tehtavad toimingud § 1364. Tegevusloa andmine ja muutmine (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) gaasi importimiseks – 640 eurot iga kehtivusaasta eest; 2) gaasi müügiks – 260 eurot iga kehtivusaasta eest; 3) gaasi ülekande teenuse osutamiseks – 260 eurot iga kehtivusaasta eest; 4) gaasi jaotamise teenuse osutamiseks – 260 eurot iga kehtivusaasta eest. (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. 3. jaotis Kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud § 1365. Kaugkütteseaduse kohaselt tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) soojuse tootmiseks üle 50 000 MWh aastas – 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta; 2) soojuse jaotamiseks üle 50 000 MWh aastas – 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta; 3) soojuse müügiks üle 50 000 MWh aastas – 260 eurot iga kehtivusaasta eest ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas. (2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. 4. jaotis Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud § 1366. Tegevusloa taotluse läbivaatamine Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist: 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 1920 eurot; 2) reisijateveoga avalikul raudteel tegelemiseks 1920 eurot; 3) kaubaveoga avalikul raudteel tegelemiseks 3840 eurot. 5. jaotis Riigilõivu tasumine § 1367. Tegevusloa kehtivusaasta eest tasumine Käesoleva seaduse § 1363 lõike 1 punktides 2–12, § 1364 lõike 1 punktides 1–4 ja § 1365 lõikes 1 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv enne tegevusloa taotluse esitamist ning iga järgmise kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva enne vastava kehtivusaasta algust.“; 4) seaduse 3. osa 6. peatüki 4. jagu „Maa-ameti toimingud“ tunnistatakse kehtetuks; 5) seaduse 3. osa 6. peatükki täiendatakse jagudega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6. jagu Transpordiameti toimingud 1. jaotis Transpordiameti toimingud lennunduse valdkonnas 1. alljaotis Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud § 1421. Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamine ning registreerimissertifikaadis muudatuste tegemine (1) Õhusõiduki registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 45 eurot; 2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 130 eurot; 3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 255 eurot. (2) Õhusõiduki registreerimissertifikaadis muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot iga sissekande kohta. (3) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega tasutakse täiendavalt riigilõivu 835 eurot. § 1422. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja lennuloa väljaandmise taotluse läbivaatamine (1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 45 eurot; 2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 180 eurot; 3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 410 eurot. (2) Õhusõiduki lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 90 eurot. § 1423. Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW õhusõidukil kuni 750 kg – 45 eurot; 2) MTOW õhusõidukil 751–5700 kg – 180 eurot; 3) MTOW õhusõidukil üle 5700 kg – 23 × kaalukoefitsient „K“ (kus K = MTOW (kilogrammides) : 1000) + 130 eurot. § 1424. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine, käitamistingimuste muutmine ja sertifikaadi hoidmine (1) Ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lennuettevõtja poolt käitatava suurima maksimaalse lubatud stardimassiga (MTOW) õhusõidukist lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 2970 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 4160 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 7670 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 11 510 eurot. (2) Uue õhusõiduki tüübi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 275 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 450 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 680 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 730 eurot. (3) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest, välja arvatud käitamistingimustest õhusõiduki kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse korral, tasutakse riigilõivu 185 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lennuettevõtja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja helikopteril kuni 1000 kg – 1460 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja helikopteril 1001–3175 kg – 2060 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja helikopteril üle 3175 kg – 2680 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 3180 eurot. § 1425. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2800 eurot. (2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (3) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu: 1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot; 5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 800 eurot; 6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 450 eurot; 7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 800 eurot; 8) sideteenuse osutamise puhul 400 eurot; 9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 400 eurot; 10) seireteenuse osutamise puhul 400 eurot; 11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot. § 1426. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamine Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 990 eurot. § 1427. Lennuvälja ning kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamine (1) Lennuvälja või kopteriväljaku esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 5100 eurot; 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 1000 eurot; 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku (visual flight rules – VFR) puhul 275 eurot. (2) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (3) Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse uue sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu: 1) CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 1920 eurot; 2) mittetäppislähenemisega lennuvälja või kopteriväljaku puhul 450 eurot; 3) ainult visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 90 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riigilõivu võib tasuda aasta kaupa. Sellisel juhul tasutakse riigilõiv iga aasta kohta jooksva aasta 31. märtsiks olenevalt sellest, mitmeks aastaks sertifikaat välja on antud. § 1428. Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine, käitamistingimuste muutmine ja sertifikaadi hoidmine (1) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.02.2014, lk 1–34), kohase lennuvälja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 6620 eurot. (2) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu mittetäppislähenemisega lennuvälja puhul 1000 eurot. (3) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi või selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 135 eurot. (4) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu CAT III, CAT II ja CAT I lennuvälja puhul 1920 eurot. (5) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014 kohase lennuvälja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu mittetäppislähenemisega lennuvälja puhul 480 eurot. § 1429. Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste hoidmine (1) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 130 eurot; 2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 195 eurot. (2) Käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot. (3) Käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu: 1) visuaallennu tingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 40 eurot aastas; 2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 60 eurot aastas. § 14210. Lennundusloaga seotud toimingute tegemine (1) Lennundusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) lennujuhiõpilase, erapiloodi, purilennuki, õhupalli, ülikerglennuki ja kergõhusõiduki piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 40 eurot; 2) ameti- ja liinipiloodi, teise piloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 80 eurot. (2) Lennundusloa uuendamise või duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu: 1) erapiloodi, purilennuki, õhupalli, ülikerglennuki ja kergõhusõiduki piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 20 eurot; 2) ameti- ja liinipiloodi, lennujuhi, lennuinformaatori või lendude korraldaja taotluse puhul 50 eurot. (3) Rahvusliku lennundusloa vahetamise eest komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1–194) kehtestatud vormi 26 ja komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1−193), nõuetele vastavaks lennundusloaks tasutakse riigilõivu: 1) erapiloodi, purilennuki ja õhupalli piloodi ning lennundustehnilise töötaja taotluse puhul 35 eurot; 2) ameti- ja liinipiloodi taotluse puhul 85 eurot. (4) Lennundusloale iga uue kande tegemise või iga varasema kande kehtivusaja uue tähtajani pikendamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kui lennundusloa uuendamisel tehakse ühe menetluse käigus lennundusloale mitu kannet, siis tasutakse lõivu ühe kande eest. (5) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 85 eurot. (6) Lennundusloa saamiseks vajaliku teooriaeksami sooritamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot eksamiteema sooritamiseks ette nähtud ühe tunni kohta. § 14211. Raadioside pidamise õiguse kande tegemine lennundusloale või lennunduse raadioside loale ja lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside loale ja lennunduse raadioside loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. § 14212. Ühekordse loa väljaandmise taotluse läbivaatamine Ühekordse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 45 eurot. § 14213. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. § 14214. Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2560 eurot. (2) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 990 eurot. (3) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1625 eurot. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14215. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. (2) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot. (3) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta riigilõivu 485 eurot. § 14216. Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 900 eurot. (2) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (3) Õhusõiduki tootjaorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 185 eurot. § 14217. Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, lähtudes taotletavast pädevusest: 1) õhusõiduki hoolduse A1 või A3 pädevuse taotluse puhul 1790 eurot; 2) õhusõiduki hoolduse A2 või A4 pädevuse taotluse puhul 895 eurot; 3) õhusõiduki mootori või abijõuseadme hoolduse B1 kuni B3 pädevuse taotluse puhul 895 eurot iga pädevuse kohta; 4) õhusõiduki komponendi hoolduse C1 kuni C20 iga pädevuse taotluse puhul 185 eurot iga pädevuse kohta; 5) eritööde D1 pädevuse taotluse puhul 365 eurot. (2) Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 25 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pädevuste eest tasutavast riigilõivumäärast. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14218. Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. (2) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot. (3) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot. § 14219. Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennunduse inglise erialakeele testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (2) Lennunduse inglise erialakeele oskuse testija sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. § 14220. Riigilõivu tasumine sertifikaadi, loa ja tegevusloa hoidmise eest (1) Käesoleva seaduse 6. peatüki 6. jao 1. jaotise 1. alljaotises sätestatud riigilõiv sertifikaadi, loa või tegevusloa hoidmise eest tasutakse iga kalendriaasta 31. märtsiks. (2) Sertifikaadi, loa või tegevusloa esmakordsel väljaandmisel tasutakse riigilõiv sertifikaadi, loa või tegevusloa hoidmise eest väljaandmisele järgneva kalendriaasta 31. märtsiks. Kui selleks kuupäevaks on sertifikaadi, loa või tegevusloa esmakordsest väljaandmisest möödunud vähem kui 12 kuud, tasutakse riigilõiv järgmise aasta 31. märtsiks. § 14221. Õhusõidukite registrist registerpandi kohta dokumentide väljastamine (1) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot. (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 5 eurot. (3) Õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot iga lehekülje eest. § 14222. Julgestusinstruktori sertifitseerimine Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 21 eurot. § 14223. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamine Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot. § 14224. Pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamine Pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 245 eurot. § 14225. Tuntud saatja tunnustamine Tuntud saatja tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 235 eurot. § 14226. Kokkuleppelise esindaja tunnustamine Kokkuleppelise esindaja tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 245 eurot. § 14227. Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamine Langevarjundustegevuse käsiraamatu läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 230 eurot. § 14228. Lennutegevuse eriloa taotluse läbivaatamine (1) Lennutegevuse eriloa taotluse, välja arvatud ohtliku kauba veo eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja kopteril kuni 1000 kg – 730 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja kopteril 1001–3175 kg – 1170 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja kopteril üle 3175 kg – 1870 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 2920 eurot. (2) Ohtliku kauba veo eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu õhusõiduki maksimaalsest lubatud stardimassist (MTOW) lähtuvalt järgmiselt: 1) MTOW lennukil kuni 2800 kg ja kopteril kuni 1000 kg – 270 eurot; 2) MTOW lennukil 2801–5700 kg ja kopteril 1001–3175 kg – 360 eurot; 3) MTOW lennukil 5701–25 000 kg ja kopteril üle 3175 kg – 430 eurot; 4) MTOW lennukil üle 25 000 kg – 580 eurot. § 14229. Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa taotluse ja loa muutmise taotluse läbivaatamine ning loa hoidmine (1) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 745 eurot. (2) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 110 eurot. (3) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 380 eurot. § 14230. Maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamine Maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 745 eurot. § 14231. Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3190 eurot. (2) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. (3) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 880 eurot. § 14232. Salongitöötaja tunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamine Salongitöötaja tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. § 14233. Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamine ja loa hoidmine (1) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot. (2) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14234. Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot. (2) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. (3) Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 100 eurot. § 14235. Lennundusarsti tunnistuse väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja muutmise ning lennundusarsti pädevuse laiendamise taotluse läbivaatamine (1) Lennundusarsti tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot. (2) Lennundusarsti tunnistuse kehtivusaja pikendamise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. (3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennundusarsti tunnistust omava lennundusarsti pädevuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. § 14236. Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning tegevusloa hoidmine (1) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 730 eurot. (2) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 eurot. (3) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot. § 14237. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14238. Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse väljaandmine (1) A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (2) Kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14239. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamine Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. § 14240. Mehitamata õhusõiduki süsteemi erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamine ning käitamisloa hoidmine (1) Mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (2) Kui käitamisluba antakse välja kauemaks kui üheks aastaks, tasutakse käitamisloa hoidmise eest iga aasta kohta riigilõivu 125 eurot. § 14241. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamine ning tunnistuse hoidmine (1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot. (2) Tunnistuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot. § 14242. Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine (1) Mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot. (2) Sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. (3) Sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 50 eurot.  2. jaotis Transpordiameti toimingud merenduse valdkonnas 1. alljaotis Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel tehtavad toimingud § 14243. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri kanded ja laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamine (1) Laeva kandmise eest esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega, samuti registreeringu pikendamise eest koos laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 32 eurot ja lisaks 0,10 eurot iga kogumahutavuse ühiku eest, kuid mitte rohkem kui 3200 eurot laeva kohta. (2) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. (3) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest ning uue laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamise eest seoses laeva allprahtimisega tasutakse riigilõivu 64 eurot. (4) Laeva kustutamise eest esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 20 eurot. (5) Riigilõivu ei võeta esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registritesse kantud laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija või vastutava isiku laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmise eest. § 14244. Laevaregistrite dokumentide taotluse läbivaatamine (1) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. (2) Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et laevakinnistusraamatu kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole, tasutakse riigilõivu 5 eurot. (3) Ajutise liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 lõike 1 kohaselt tasutakse riigilõivu 84 eurot. (4) Laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 13 kohaselt ning korduva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot. (5) Esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva laevapereta prahitud laeva liputunnistuse taotluse läbivaatamise eest, kui liputunnistuse väljastamine ei toimu koos laeva registreerimise või registreeringu pikendamisega, tasutakse riigilõivu 32 eurot. (6) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. 2. alljaotis Meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud § 14245. Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimine (1) Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 67 eurot. (2) Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV“ väljastamise eest tasutakse riigilõivu 205 eurot. § 14246. Liiklusregistri andmete muutmine (1) Liiklusregistrisse kantud andmete muutmise eest seoses väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 61 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi (edaspidi e- teenuste infosüsteem) kaudu, tasutakse riigilõivu 48 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 16 eurot. (3) Registreerimistunnistuse väljastamise eest varastatud või hävinud registreerimistunnistuse asendamiseks pädeva riigiasutuse tõendi alusel tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14247. Veesõiduki tehniline ülevaatus (1) Laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 68 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte alla 17 euro ja mitte üle 2000 euro. (2) Väikelaeva või jeti ülevaatuseks või kontrollimiseks Transpordiameti järelevalveametniku kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 40 eurot iga väikelaeva või jeti ülevaatuse või kontrollimise eest. (3) Kui pärast laeva kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue kontrollimise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. (4) Sadamasse sisenemise keelu kehtetuks tunnistamiseks läbiviidava laiendatud kontrolli eest tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14248. Reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine (1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1920 euro alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 640 euro ajutise tunnistuse väljastamisel. (2) Kui meresõiduohutusalasel auditeerimisel või sellele eelneval dokumentatsiooni läbivaatamisel selgub, et reeder või laev ei täida meresõiduohutuse nõudeid, tasutakse uue auditeerimise ja dokumentatsiooni läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14249. Laeva turvaülevaatus (1) Laeva turvaülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1920 euro alalise tunnistuse väljastamisel või pikendamisel ning mitte üle 640 euro ajutise tunnistuse väljastamisel. (2) Laeva turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 640 euro. (3) Kui laeva turvaülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane, tasutakse uue ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14250. Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatus (1) Laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse ja ülevaatusele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 1920 euro alalise meretöötunnistuse väljastamisel ning mitte üle 640 euro ajutise meretöötunnistuse väljastamisel. (2) Kui laeva ülevaatusel tuvastatakse laevapere liikme töö- ja elamistingimuste oluline mittevastavus, tasutakse korduva ülevaatuse eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14251. Tegevusloa taotluse läbivaatamine Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot. § 14252. Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami vastuvõtmine (1) Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (2) Lihtsustatud korras lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (3) Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot. (4) Lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot. (5) Kui loots või lootsitasõidu loa taotleja ei soorita eksamit, tasutakse uue eksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud määras. § 14253. Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatus Kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro. § 14254. Laevale, reederile, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile tunnistuse, loa ja kinnituslehe väljastamine (1) Laevale või reederile meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse, ajaloolise laeva tunnistuse, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register“ või ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest. (2) Lootsi (mereloots, vanemmereloots, sadamaloots, avamereloots) kutsetunnistuse või lootsitasõidu loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori või vanemoperaatori kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest. § 14255. Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamine ja kooskõlastamine Laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro. § 14256. Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamine Laevale tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 2000 euro. § 14257. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamine Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. § 14258. Töötunnipõhiste riigilõivude arvestamine Käesoleva seaduse § 14247 lõikes 1, § 14248 lõikes 1, § 14249 lõigetes 1 ja 2, § 14250 lõikes 1 ning §-des 14251, 14253, 14255 ja 14256 sätestatud toimingute puhul arvestatakse riigilõivu minutilise täpsusega. § 14259. Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmine (1) Laevapere liikme kutseeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot. (2) Kui laevapere liige ei soorita kutseeksamit, tasutakse uue kutseeksami vastuvõtmise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14260. Laevapere liikmetele diplomite ja tunnistuste väljastamine (1) Laevapere liikme meresõidudiplomi või siseveelaeva laevajuhi diplomi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Laevapere liikme kutsetunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) väiksema kui 750 kW peamasinate koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse puhul – 20 eurot; 2) väiksema kui 50-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri tunnistuse puhul – 10 eurot; 3) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse puhul – 10 eurot; 4) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse puhul – 10 eurot; 5) raadioside operaatori või piirangutega raadioside operaatori tunnistuse puhul – 10 eurot; 6) laevaelektriku, vanemmadruse, vahimadruse, madruse, siseveelaeva madruse, laevamotoristi, vanemmotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti, kiirvalvepaadi vanema, päästevahendite ja valvepaadi vanema, päästeparve vanema või laevakoka tunnistuse puhul – 10 eurot; 7) laeva turvaülema tunnistuse puhul – 10 eurot. (3) Laevapere liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe ja siseveelaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (4) Laevapere liikme täiendusõppekursuse läbimist tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (5) Laevapere liikme soodustusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetamata tunnistuste väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud tunnistuse või dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse sama suurusega riigilõivu kui originaaltunnistuse või -dokumendi väljastamise eest. § 14261. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamine Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14262. Väikelaeva ja jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamine (1) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi väljastamise taotluse läbivaatamise eest varastatud või hävinud dokumendi asendamiseks pädeva riigiasutuse tõendi alusel tasutakse riigilõivu 6 eurot. 3. alljaotis Sadamaseaduse alusel tehtavad toimingud § 14263. Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemine Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. § 14264. Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüs ning turvaplaan (1) Sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise ja selle aruandesse muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 640 euro. (2) Sadama ja sadamarajatise turvaplaanide ja nende muudatuste läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot iga sadama või sadamarajatise kohta, kuid kokku mitte üle 640 euro. (3) Kui sadama või sadamarajatise turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamisel selgub, et sadam või sadamarajatis ei ole nõuetekohane, tasutakse uue turvaplaani või selle muudatuste läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras. § 14265. Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamine Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 75 eurot. § 14266. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot. § 14267. Turvaettevõtja tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Turvaettevõtja tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (2) Kui tegevusloa taotluse läbivaatamisel selgub, et turvaettevõtja ei ole nõuetekohane, tasutakse uue taotluse läbivaatamise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. § 14268. Sadama sadamaregistrisse kandmine ja sadamaregistri kande muutmine (1) Sadama sadamaregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (2) Sadamaregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. § 14269. Laevajäätmete eelteatise esitamisest ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamine Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. 4. alljaotis Kaubandusliku meresõidu seaduse alusel tehtavad toimingud § 14270. Vastutuskindlustuse ja muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse taotluse läbivaatamine Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. 5. alljaotis Liiklusseaduse alusel tehtavad toimingud § 14271. Liiklusregistri andmete väljastamine (1) Ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. (2) Andmete liiklusregistrisse kandmise aluseks oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest.  3. jaotis Transpordiameti toimingud maismaatranspordi valdkonnas § 14272. Sõiduki registreerimine (1) Sõiduki, välja arvatud mopeedi ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga haagise, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot. (2) Maastikusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 67 eurot. (3) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 335 eurot. (4) Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (5) Kuni 3500-kilogrammise täismassiga haagise registreerimise eest tasutakse riigilõivu 63 eurot. § 14273. Registreerimismärgi väljastamine (1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega, vanasõiduki või võistlusauto registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 62 eurot. (2) Mootorratta, traktori, traktori baasil ehitatud masina, liikurmasina ja haagise registreerimismärgi või nende vanasõidukina registreerimisel vanasõiduki registreerimismärgi või maastikusõiduki registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. (3) Eritellimuse järgi valmistatud registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1350 eurot. (4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot. (5) Mootorsõiduki (välja arvatud mootorratta) ja selle haagise teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV“ väljastamise eest tasutakse riigilõivu 205 eurot. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärgid on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 470 eurot. Omaniku avalduse alusel samast seeriast järjestikuste registreerimismärkide tellimisel korraga rohkem kui kümnele autole tasutakse riigilõivu 135 eurot iga registreerimismärgi väljastamise eest. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärgid on valmistatud üksikkorras omaniku avalduse alusel, tasutakse nende esmaväljastamise eest riigilõivu 235 eurot. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärkide korduskasutuseks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (10) Mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot. § 14274. Registriandmete muutmine (1) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 61 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi (edaspidi e-teenuste infosüsteem) kaudu, tasutakse riigilõivu 48 eurot. (2) Mopeedi registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 8 eurot. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata registriandmete muudatuste vormistamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 16 eurot. (4) Registreerimistunnistuse väljastamise eest, kui selle on tinginud kõikide lahtrite täitumine tehnonõuetele vastavuse kontrolli kohta tehtavate märgete tõttu, samuti varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel, koos käesolevas lõikes nimetatud toimingutest tuleneva registrikande muudatusega, tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 14275. Liiklusregistri andmete väljastamine (1) Ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmetest väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. (2) Andmete liiklusregistrisse kandmise aluseks oleva dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest. § 14276. Juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamine (1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa või rahvusvahelise juhiloa väljastamise või vahetamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa väljastamise eest kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks tasutakse riigilõivu 53 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 42 eurot. (3) Mootorsõiduki esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 13 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 10 eurot. (4) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa või ajutise juhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 12 eurot. (5) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 nimetatud dokumendi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 6 eurot. § 14277. Mootorsõidukijuhi eksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine (1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) Transpordiameti valduses oleva mootorratta või B-kategooria auto kasutamisel 40 eurot; 2) Transpordiameti valduses oleva veoauto, autobussi või nende autorongi kasutamisel 67 eurot; 3) muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõiduki kasutamisel 26 eurot. (3) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu kokku 3 eurot. (4) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) Transpordiameti valduses oleva mopeedi kasutamisel 20 eurot; 2) muu mopeedi kasutamisel 6 eurot. § 14278. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine (1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 16 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 12 eurot. § 14279. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja ohutusnõuniku eksami vastuvõtmine ning tunnistuse väljastamine (1) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. (2) Ohutusnõuniku eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. (3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. (4) Ohutusnõuniku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14280. Pädevustunnistuse väljastamine Veoautojuhi ja bussijuhi pädevustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 33 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14281. Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaardi väljastamine (1) Juhikaardi, töökojakaardi, ettevõttekaardi ja kontrollikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 40 eurot. (2) Sõidumeerikukaardi taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul tasutakse riigilõivu 36 eurot. § 14282. Transpordiameti spetsialisti kohalekutsumine Ratastraktori, liikurmasina ja nende haagiste kontrollimiseks Transpordiameti spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti piires tasutakse riigilõivu 40 eurot iga ratastraktori, liikurmasina ja nende haagise kontrollimise eest. § 14283. Tehnoülevaataja eksami vastuvõtmine (1) Tehnoülevaataja teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Tehnoülevaataja praktika kontrolleksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14284. Riigisisese bussiveoga seonduvate toimingute tegemine (1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. (2) Liiniloa alusel korraldatava riigisisese bussiveo sõiduplaani muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. § 14285. Vedurijuhiloa andmise ja uuendamise taotluse läbivaatamine ning duplikaadi väljastamine (1) Vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 26 eurot. (2) Vedurijuhiloa uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (3) Vedurijuhiloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. § 14286. Tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemine (1) Toote tüübikinnitussertifikaati taotleva tootja esmase hindamise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot. (2) Toote tüübikinnitussertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 105 eurot. (3) Toote tüübikinnitussertifikaadi laienduse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 105 eurot. (4) Toote tüübikinnitusele vastavuse kontrollimise eest tasutakse riigilõivu 68 eurot. (5) Tehniliseks teenistuseks määramise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot. (6) Sellise tehnilise teenistuse määramise eest, mille nõuetele vastavust on hinnanud akrediteerimisasutus, tasutakse riigilõivu 68 eurot. (7) Tehnilise teenistuse pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutakse riigilõivu 68 eurot. (8) Tootja rahvusvahelise valmistaja koodi ehk WMI-koodi omistamise eest tasutakse riigilõivu 340 eurot. (9) Üksiksõiduki kinnituse omistamise eest tasutakse riigilõivu 205 eurot. 7. jagu Ehitisregistri toimingud 1. jaotis Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud § 14287. Ehitisregistri kande tegemine Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi kohta registrisse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt käesolevas seaduses sätestatud vastavate kinnistusraamatusse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest tasutavatest riigilõivumääradest.“; 6) seaduse 3. osa 8. peatüki pealkirjas asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi“; 7) seaduse 3. osa 8. peatüki 1. jagu, 2. jao jaotised 2–7, 3. jagu, 5. jagu, 7. jagu ning 9. jagu tunnistatakse kehtetuks; 8) seaduse 3. osa 9. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 9) seaduse 3. osa täiendatakse peatükiga 101 järgmises sõnastuses: „101. peatükk Regionaalministeeriumi valitsemisala toimingud 1. jagu Valdkonna eest vastutava ministri toimingud 1. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud § 2611. Laboratooriumi volituse taotluse läbivaatamine Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 195 eurot. 2. jagu Konkurentsiameti toimingud 1. jaotis Postiseaduse alusel tehtavad toimingud § 2612. Universaalse postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1180 eurot. (2) Universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 670 eurot. (3) Universaalse postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 670 eurot. § 2613. Postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 370 eurot. (2) Postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. (3) Postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. 3. jagu Maa-ameti toimingud 1. jaotis Maakatastriseaduse alusel tehtavad toimingud § 2614. Maakatastri dokumendi väljastamine Tehingute andmebaasi andmetest elektroonilise koopia või väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,30 eurot iga tehingu eest. § 2615. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamine (1) Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot. (2) Maakorraldustööde tegevuslitsentsi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 132 eurot. § 2616. Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamine Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. 4. jagu Põllumajandus- ja Toiduameti toimingud 1. jaotis Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud § 2617. Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamine Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 80 eurot. § 2618. Sordi kaitse all hoidmine (1) Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu: 1) 1.–10. aastal 65 eurot; 2) alates 11. aastast 80 eurot. (2) Sordi kaitse all hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise kaitse all hoidmise aasta algust. § 2619. Sordiregistri kande muutmine Sordiregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. § 26110. Registriteabe ja dokumentide väljastamine (1) Sordikaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot. (2) Sordiregistri kande kohta kinnitatud dokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot. § 26111. Sundlitsentsi andmine Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot. § 26112. Sordi registreerimine ja sordilehte võtmine (1) Sordi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. (2) Sordi ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ette nähtud sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. § 26113. Sordi sordilehes hoidmine (1) Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu: 1) 1.–10. aastal 30 eurot; 2) alates 11. aastast 50 eurot. (2) Muu taimeliigi sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu 25 eurot. (3) Sordi sordilehes hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise sordilehes hoidmise aasta algust. § 26114. Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimine (1) Põldtunnustamise eest tasutakse riigilõivu: 1) teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 14 eurot hektari kohta; 2) söödakultuuri liigi, välja arvatud põldoa ja -herne puhul 7 eurot hektari kohta. (2) Seemneproovi võtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 100 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 75 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal; 2) söödakultuuri liigi, välja arvatud põldoa ja -herne puhul 50 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 35 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal. (3) Põldtunnustamise või proovivõtmise eest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata liigi puhul või muul eesmärgil kui seemnete sertifitseerimiseks tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud köögiviljakultuuri liigi kohta sätestatud määra kohaselt. (4) Seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest tasutakse riigilõivu 55 eurot kuni viie mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal ning lisaks 10 eurot iga järgmise mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal. 2. jaotis Taimekaitseseaduse alusel tehtavad toimingud § 26115. Taimekaitsevahendi turulelaskmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50) artiklis 33 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) taimekaitsevahendi Eestis turulelaskmise puhul 1560 eurot; 2) taimekaitsevahendi Eestis ja teises liikmesriigis turulelaskmise puhul 8240 eurot. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 40 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 915 eurot. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1650 eurot. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 30 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1560 eurot. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 47 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1560 eurot. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 52 nimetatud loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 45, 47 ja 52 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. § 26116. Taimekaitsevahendite registri toimingud Taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu- ja turustamiskohtade registrisse kandmise või registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 7 eurot. § 26117. Taimetervise registri toimingud Taimekaitseseaduse § 31 lõike 1 alusel majandustegevusteate esitamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot. § 26118. Taimepassi väljaandmine ja taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–104), artikli 79 lõike 1 punktis c ja artikli 94 lõikes 1 nimetatud taime, taimse saaduse ja muu objekti, välja arvatud sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kohta taimepassi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot iga 100 taimepassi kohta. (2) Taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. § 26119. Ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemine Ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse fütosanitaarsertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot ning lisaks: 1) kuni 50 elustaime kohta 4 eurot ja iga järgmise 100 taime kohta 2 eurot; 2) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise kohta 20 eurot ning iga järgmise 1000 ühiku kohta 10 eurot; 3) iga 1000 kilogrammi teravilja ja kaunvilja kohta 0,1 eurot; 4) kuni 100 kuupmeetri ümarpuidu, saematerjali, laastude, tükkide, saepuru, puidujäätmete ja puidust pakkematerjali kohta 20 eurot ning iga järgmise 100 kuupmeetri kohta 10 eurot; 5) kuni 25 000 kilogrammi kakao- ja kohviubade kohta 25 eurot ning iga järgmise 1000 kilogrammi kohta 1 euro; 6) kuni 100 kuupmeetri turba kohta 10 eurot ja üle 100 kuupmeetri turba kohta 17 eurot; 7) muude taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kohta 40 eurot iga kaubasaadetise kohta. § 26120. Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamine Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 320 eurot. § 26121. Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamine Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise ja vastavusmärgiga märgistamise ning puidust pakkematerjali parandamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest tasutakse riigilõivu 170 eurot. § 26122. Piiripunkti ja ametliku kontrollimise koha määramise taotluse läbivaatamine Piiripunkti ja ametliku kontrollimise koha määramise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 437 eurot. 3. jaotis Väetiseseaduse alusel tehtavad toimingud 3. jaotis Väetiseseaduse alusel tehtavad toimingud § 26123. Väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingud Majandustegevusteate alusel väetiseregistrisse kantud väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest tasutakse riigilõivu 10 eurot kuni 25-kilogrammisesse või 25- liitrisesse pakendisse pakendatud ning 160 eurot üle 25-kilogrammisesse või 25-liitrisesse pakendisse pakendatud ja pakendamata väetise käitlemisega alustamise aastal majandustegevusteate esitamisel ning igal sellele järgneval kalendriaastal kuni sama väetise käitlemise lõpetamiseni. Kui väetist turustatakse erineva suurusega pakendites, tasutakse riigilõiv suurimast pakendist lähtudes. 4. jaotis Maaparandusseaduse alusel tehtavad toimingud § 26124. Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot. 5. jaotis Söödaseaduse alusel tehtavad toimingud § 26125. Riigi toidu ja sööda käitlejate registri toimingud Riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete kinnitatud väljavõtte eest tasutakse riigilõivu 1 euro iga formaadis A4 lehekülje eest. 6. jaotis Mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavad toimingud § 26126. Mahepõllumajanduse seaduse alusel toimingute tegemine (1) Mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega, sealhulgas mesindusega, ning vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisega ning sööda esmatootmisega tegelev isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 62 eurot ning lisaks iga hektari kontrollitava maa või vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisala kohta 1,5 eurot ning taimede ja seente korjamiseks kasutatava mitteharitava ala hektari kohta 0,24 eurot, kuid kokku mitte üle 5000 euro. (2) Mahepõllumajanduslikku toodet ettevalmistav või üksnes turule viiv isik või sööta tootev ja turule viiv isik tasub ettevõtte või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 120 eurot. (3) Mahepõllumajanduslikku toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete mahepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 300 eurot. (4) Riigilõiv tasutakse ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal Põllumajandus- ja Toiduametile mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks. 7. jaotis Toiduseaduse ja veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud § 26127. Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse ja kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamine (1) Veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 70 eurot. (2) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 35 eurot. § 26128. Laboratooriumile volituse andmise taotluse läbivaatamine Laboratooriumile ametliku kontrolli tegemiseks, sealhulgas järelevalve ja muu menetluse käigus võetud proovide analüüsimiseks, esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 96 eurot. 8. jaotis Loomakaitseseaduse alusel tehtavad toimingud § 26129. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamine Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloa taotluse lahendamise eest tasutakse riigilõivu 64 eurot. 9. jaotis Alkoholiseaduse alusel tehtavad toimingud § 26130. Riikliku alkoholiregistri toimingud (1) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot. (2) Registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4 eurot.“. § 42. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 21 asendatakse sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“; 2) paragrahvi 19 lõikes 11 ja § 801 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 43. Ruumiandmete seaduse muutmine Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 61 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“; 2) paragrahvi 75 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Regionaalministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiga. (2) Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu dokumentatsioon andmekogus töödeldavate ruumiandmete osas Kliimaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutusega.“. § 44. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 45. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine Soolise võrdõiguslikkuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Valdkonna eest vastutav minister annab ja avaldab soovitusi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud kohustuste täitmiseks.“; 2) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi ülesanded Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium: 1) nõustab võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisega seotud küsimustes ning annab juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks; 2) analüüsib seaduste ja õigusaktide mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas; 3) avaldab aruandeid naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta; 4) koordineerib soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise edendamist ja sellealast tegevust.“; 3) paragrahvi 23 lõikes 1 ja § 24 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes. § 46. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 50 lõike 8 punktis 3 ja § 69 lõikes 8 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi“; 2) paragrahvis 1441 asendatakse tekstiosa „analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna“ tekstiosaga „tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda“. § 47. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 48. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 391 asendatakse tekstiosa „analüüsi ja statistikaga tegeleval osakonnal on õigus töödelda tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna“ tekstiosaga „tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda“. § 49. Tolliseaduse muutmine Tolliseaduse § 56 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 50. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 51. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 66 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu“; 2) paragrahvis 1397 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 52. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu“; 2) paragrahvis 21 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 53. Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduses (RT I, 07.03.2023, 5) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 17 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu“; 2) paragrahvi 49 punktis 13 asendatakse tekstiosa „tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonna“ tekstiosaga „tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi töövaldkonna“. § 54. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõikes 2, § 8 lõikes 5 ja §-s 42 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvist 40 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu“. § 55. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“; 2) paragrahvi 36 lõikest 21 ja § 381 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu“; 3) paragrahvi 401 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. § 56. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvist 4 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu“; 2) paragrahvis 24 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“. § 57. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse arv „1“ arvuga „11“; 2) paragrahvi 51 lõike 6 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) Kliimaministeeriumil, Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril käesoleva seaduse §-s 21 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231 sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks vajalikele andmetele.“; 3) paragrahvi 71 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 58. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine Vedelkütuse erimärgistamise seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. § 59. Veeseaduse muutmine Veeseaduse § 112 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „Rahandusministeeriumi,“. § 60. Veterinaarseaduse muutmine Veterinaarseaduse § 68 lõikes 5 asendatakse sõna „maaeluministrile“ tekstiosaga „valdkonna eest vastutavale ministrile“. § 61. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 12 tekstis, § 16 lõike 1 punktis 8, § 17 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 42 lõigetes 1, 2–22 ja lõike 3 punktis 3, § 44 lõikes 8, § 441 lõikes 4, § 53 lõikes 8, § 75 punktis 4 ning § 80 lõigetes 1 ja 5 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 12 teksti ja § 80 lõiget 1 täiendatakse peale sõna „Transpordiamet,“ sõnaga „Regionaalministeerium,“; 3) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 teksti täiendatakse peale sõna „ühistranspordipoliitikat“ tekstiosaga „rahvusvahelisel liiniveol“; 4) paragrahvi 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnatuses: „§ 171. Regionaalministeeriumi ülesanded (1) Regionaalministeerium: 1) töötab välja ja viib ellu riigisisest ühistranspordipoliitikat; 2) korraldab järelevalvet enda sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, halduslepingute ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada: 1) ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika; 2) teenindustaseme normid avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale maakonnaliiniveole.“; 6) paragrahvi 19 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõitjateveol“ tekstiosaga „Regionaalministeerium sõitjateveol riigisiseses“; 7) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Kliimaministeerium sõitjateveol rahvusvahelises raudteeliikluses;“; 8) paragrahvi 22 lõike 4 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registri vastutav töötleja on Transpordiamet.“; 10) paragrahvi 79 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,“ tekstiosaga „Kliimaministeeriumile, Regionaalministeeriumile ning“; 11) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Regionaalministeerium teostab järelevalvet enda sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute nõuete täitmise üle.“. § 62. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „…“ …………… 2023. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2023. a  Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) ja teiste seaduste muutmise seadusega tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse seaduses ja 60 muus seaduses (lisaks neile seadused, kus tuleb asendada ministeeriumi nimi, nende seaduste täpsemat loetelu toodud ei ole) eesmärgiga korraldada ümber ministeeriumide (Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi) tööjaotus, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist ning muuta riigivalitsemine muutustega kohanevaks ja paindlikuks. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023–2027 (koalitsioonileping), kus on lepitud kokku korraldada ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Ministeeriumide ümberkorraldamine pakub praegustele probleemidele ja vajakajäämistele järgmised lahendused ja võimalused: - paraneb rohereformi terviklik käsitlus ning elluviimise järjepidevus; - võimaldab ühtse regionaalpoliitika kujundamist; - suureneb valdkonnasisene sidusus; - muutub tõhusamaks rollijaotus ja teabevahetus strateegiliste eesmärkide saavutamisega seotud valitsusasutuste vahel võimaldades terviklikumate poliitikalahenduste pakkumist; - võimaldab saada paremaid andmeid ja teavet poliitika kujundamiseks; - riigivalitsemine muutub paindlikumaks, vajaduspõhiseks ja muutustega kohanevaks. VVSi muudatusega korraldatakse Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks ning Maaeluministeerium Regionaalministeeriumiks, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad Rahandusministeeriumilt üle Regionaalministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile. Sellest tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldused on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juulil. Lisaks käesolevale eelnõule muudetakse selleks kuupäevaks 2023. a eelarve (menetletakse eraldi eelnõuna, kuna sellele kohalduvad eraldi menetlusreeglid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele). Kõiki üleminekuga seotud tegevusi 1. juuliks 2023. a ellu viia ei jõua. Näiteks ei ole nii kiires ajakavas võimalik kolida inimesi uutele ühistele pindadele, viia ühistele alustele üle kõik tehnoloogilised arendused, selgitada välja uutele ministeeriumidele vajalikud kompetentsid ja määrata kindlaks uus struktuur. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumist Eda Pärtel ([email protected]) ja Annemari Vene ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Ragnar Kass ([email protected]), Maaeluministeeriumist Geir Veski ([email protected]), Ingrid Raidme ([email protected]), Rahandusministeeriumist Virge Aasa ([email protected]) ja Martin Kulp ([email protected]), Sotsiaalministeeriumist Helen Tralla ([email protected]), Ebe Sarapuu ([email protected]) ja Ethel Bubõr ([email protected]), Justiitsministeeriumist Kaidi Meristo ([email protected]) ja Monika Tappo ([email protected]) ning Riigikantseleist Kristi Purtsak ([email protected]), Katrin Kiisler ([email protected]) ja Kaidi Paju ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Piret Grigorjeva ([email protected]). 1.3. Märkused Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse VVSi, on seaduse vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: - Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 09.08.2022, 6); - alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (RT I, 16.12.2022, 23); - autoveoseadus (RT I, 22.03.2022, 12); - avaliku teenistuse seadus (RT I, 07.03.2023, 12); - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (RT I, 03.01.2022, 6); - ehitusseadustik (RT I, 07.03.2023, 72); - ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I, 07.03.2023, 75); - elektrituruseadus (RT I, 07.03.2023, 67); - energiamajanduse korralduse seadus (RT I, 07.03.2023, 76); - ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (RT I, 21.04.2020, 9); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seadus (RT I, 04.07.2017, 16); - hädaolukorra seadus (RT I, 09.08.2022, 25); - kalapüügiseadus (RT I, 11.11.2022, 2); - kaubandusliku meresõidu koodeks (RT I, 20.06.2022, 46); - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 07.03.2023, 77); - keskkonnatasude seadus (RT I, 17.03.2023, 39); - kiirgusseadus (RT I, 10.07.2020, 52); - kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 23.02.2023, 5); - kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (RT I, 17.12.2020, 6); - kohanimeseadus (RT I, 14.03.2023, 38); - kollektiivlepingu seadus (RT I, 12.11.2021, 12); - kollektiivse töötüli lahendamise seadus (RT I, 26.06.2018, 21); - lennundusseadus (RT I, 29.06.2022, 4); - liiklusseadus (RT I, 20.06.2022, 70); - looduskaitseseadus (RT I, 07.03.2023, 78); - maagaasiseadus (RT I, 09.08.2022, 22); - maaparandusseadus (RT I, 17.03.2023, 42); - maapõueseadus (RT I, 17.03.2023, 44); - maksukorralduse seadus (RT I, 11.03.2023, 63); - meresõiduohutuse seadus (RT I, 17.03.2023, 48); - meretöö seadus (RT I, 11.03.2023, 71); - perehüvitiste seadus (RT I, 11.01.2023, 9); - perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (RT I, 02.06.2021, 21); - perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (RT I, 11.03.2022, 1); - planeerimisseadus (RT I, 07.03.2023, 82); - postiseadus (RT I, 30.12.2021, 17); - puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (RT I, 28.04.2022, 6); - püsiasustusega väikesaarte seadus (RT I, 10.12.2020, 25); - rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RT I, 08.03.2022, 3); - raudteeseadus (RT I, 30.03.2021, 8); - riigilõivuseadus (RT I, 14.03.2023, 32); - riigivaraseadus (RT I, 17.03.2023, 66); - ruumiandmete seadus (RT I, 14.03.2023, 39); - sadamaseadus (RT I, 20.06.2022, 51); - soolise võrdõiguslikkuse seadus (RT I, 22.12.2021, 38); - sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 06.01.2023, 9); - sotsiaalmaksuseadus (RT I, 11.03.2023, 87); - sotsiaalseadustiku üldosa seadus (RT I, 06.01.2023, 16); - tolliseadus (RT I, 12.05.2021, 8); - tulumaksuseadus (RT I, 17.03.2023, 77); - töölepingu seadus (RT I, 07.03.2023, 49); - töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I, 11.03.2023, 98); - tööturumeetmete seadus (RT I, 07.03.2023, 5); - tööturuteenuste ja -toetuste seadus (RT I, 02.12.2022, 13); - töötuskindlustuse seadus (RT I, 02.12.2022, 9); - töövõimetoetuse seadus (RT I, 02.12.2022, 14); - vedelkütuse seadus (RT I, 07.03.2023, 87); - vedelkütuse erimärgistamise seadus (RT I, 11.03.2023, 50); - veeseadus (RT I, 17.03.2023, 52); - veterinaarseadus (RT I, 11.03.2023, 51); - ühistranspordiseadus (RT I, 22.03.2022, 10). Muutmisel on aluseks võetud seaduste redaktsioonid, mis on eelnõu koostamise ajal jõus 2023. aasta 3. mai seisuga, v.a tööturumeetmete seadus, mille muutmise aluseks on 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuv redaktsioon. Eelnõu ei ole sisult seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 5 ei ole seaduseelnõu jaoks eelnõu menetluse kiireloomulisuse tõttu koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, et võimaldada ministeeriumide kohene ümberkorraldamine ja et nad saaks võimalikult kiiresti keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Lisaks sellele on ministeeriumide ümberkorraldamist võimalik ellu viia vaid seadust muutes, s.t on võimalik kas valida õiguslik sekkumine või mitte, mistõttu täiendav analüüs hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 1 alusel koostatavas väljatöötamiskavatsuses altervnatiivseid võimalusi ja täiendavat sisendit küsimuse lahendamiseks ei annaks. 2. Seaduse eesmärk VVS-i muutmise laiem eesmärk on luua rohereformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Riigivalitsemine on maailmas muutumas paindlikumaks ja mitmekesisemaks. Pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ on kokku lepitud püüelda uute lahenduste kasutuselevõtu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist toetava ühiskonnakorralduse poole. Vananeva ja kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Selleks peab valitsemiskorraldus muutuma vajaduspõhiseks ja paindlikuks ning üleilmsete muutustega kohanevaks. Samuti tuleb riigivalitsemise tõhustamiseks edendada digiriigi teenuseid ning andmemajandust. Rohereformi elluviimine vajab sihipäraseid muutusi kõikides valdkondades, selleks et vähendada negatiivset keskkonnamõju, kujundada nüüdisaegset ja kvaliteetset elukeskkonda ning aidata kaasa konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele. Seejuures on kliimamuutuste ja elurikkuse kao pidurdamiseks vaja teha süsteemne muutus valdkondades, mis on seotud energiatootmise ning energiakasutuse vähendamisega, transpordi ja taristu ehituse ning kasutusega, toidu ja põllumajanduse, hoonete ja ruumiplaneerimise, metsanduse, maakasutuse ning ressursside ja materjalide kasutamisega. Ministeeriumide ümberkorraldamise tulemusena luuakse alus rohereformi eesmärkide saavutamiseks vajalike muutuste terviklikuks juhtimiseks ning elluviimiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus on 62 paragrahvi, milles nähakse ette 61 seaduse muutmine. Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust. Muudetakse ümberkorraldatavate ministeeriumide nimetused, ministeeriumide valitsemisala ülesanded ja ministeeriumide valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused ning lisatakse rakendussätted. Uusi valitsusasutusi ei looda, vastavalt ülesannete ümberpaiknemisele ministeeriumide vahel paiknevad vajaduse korral ümber ühe ministeeriumi valitsemisalast teise ministeeriumi valitsemisalasse ka ametid ja inspektsioonid. Punktiga 1 muudetakse VVS §-s 45 sätestatud ministeeriumide loetelu. Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maaeluministeeriumi asemel on edaspidi ministeeriumide loetelus Kliimaministeerium, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium ning Regionaalministeerium. Et efektiivsemalt viia ellu rohereformi eesmärke laiendatakse senise Keskkonnaministeeriumi vastutusala. Kuna tegu ei ole enam pelgalt keskkonnakaitsega, vaid fookuses on kogu rohereformi terviklik elluviimine, tuleb muuta ka ministeeriumi nimi laiapõhjalisemaks, et kliimapoliitikat ja rohereformi terviklikumalt ellu viia. Senine Maaeluministeerium kujundatakse ümber Regionaalministeeriumiks, mille ülesanne on regionaalpoliitika terviklik elluviimine. Senise Maaeluministeeriumi olemus ja vastutusvaldkond ei aita kaasa sotsiaalsete ja majanduslike muutustega toimetulemisele. Näiteks järjest suurenev linnastumise kasv, teenuste kättesaadavus, kodulähedase hariduse-, posti- või raamatukoguteenuse kättesaadavuse vähenemine maapiirkondades. Samuti on murekohaks töökohtade olemasolu, kehvad ühistranspordi- või digiühendused jne. Neid küsimusi tuleb lahendada terviklikult. Seetõttu on valitsuskoalitsioon seadnud üheks eesmärgiks pöörata tähelepanu muutustele, mille tulemusena peatuks rahvastiku vähenemine ja vananemine maapiirkonnas eesmärgiga suunata täiendavat tähelepanu maapiirkondades infrastruktuuri ja teenuste kvaliteedile, noorematele sobivate töökohtade vähesusele, liikuvusprobleemidele, haridusele jne. Loodav Regionaalministeerium hakkab lisaks senise Maaeluministeeriumi valdkondadele tegelema ka eelnimetatud teemadega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ümberkujundamine Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks on tingitud valitsuskoalitsiooni eesmärgist pöörata suuremat tähelepanu majanduspoliitika ja personaalse riigi arendamise vajadusele ning digitaalse riigireformi elluviimisele. Punktiga 2 sätestatakse Kliimaministeeriumi valitsemisala (VVS § 61). Ministeeriumi valitsemisalas on seni Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning sellega seotud ülesanded. Osaliselt on lisandunud ülesanded, mis seni on olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ministeerium vastutab rohereformi tervikliku elluviimise ja kliimapoliitika korraldamise eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast lisandunud ettevõtluse ja transpordi korraldamisega seotud ülesanded, samuti muud valitsemisala ülesanded on seotud puhta elukeskkonna vajadustega. Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas riigile kuuluva veesõidukipargi arendamine ja riigile kuuluvate laevade hangete korraldamine, välja arvatud sõjalaevad ja nende hankimine. Lisaks tegeleb ministeerium ühistranspordi taristu investeeringute ja transpordivaldkonna taristu hangete planeerimisega. Kliimaministeeriumi valitsemisalasse ei kuulu kohaliku omavalitsuse ühistranspordipoliitika korraldamine. Kliimaministeeriumi valitsemisalas on Keskkonnaamet ja lisaks sellele Transpordiamet transpordi valdkonna ülemineku tõttu senise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Punktiga 3 sätestatakse Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisala (VVS § 63). Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtlus- ning digiühiskonna poliitika kavandamise ja elluviimisega seotud ülesanded. Sotsiaalministeeriumist lähevad Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumisse üle tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine. Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalas on Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast läheb töövaldkonna ülemineku tõttu Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalasse Tööinspektsioon. Punktid 4–6. Kehtetuks tunnistatakse senise Maaeluministeeriumi valitsemisala (VVS § 64) ja sätestatakse Regionaalministeeriumi valitsemisala (VVS § 651). Regionaalministeeriumi valitsemisalas on lisaks senise Maaeluministeeriumi valitsemisala ülesannetele lisandunud seni Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulunud ülesandeid. Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, maakasutuspoliitika ja riigi maareservi haldamine, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning ühistranspordipoliitika kavandamine ja elluviimine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, postiteenuse, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine, ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Kuna Rahandusministeeriumi valitsemisalast tuleb Regionaalministeeriumisse üle regionaal- ja kohaliku omavalitsuse poliitika kavandamine ja elluviimine, muudetakse sellest tulenevalt ka Rahandusministeeriumi valitsemisala ( VVS § 65 lg 1). Regionaalministeeriumi valitsemisalas on Maa-amet, mis seni kuulus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Punktidega 7 ja 8 muudetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Sotsiaalministeeriumist ümberkorraldatavatesse ministeeriumidesse üleminevate ülesannete tõttu (VVS § 67 lg 1) ja tunnistatakse kehtetuks VVS § 67 lg 2 p 4 Tööinspektsiooni üleviimise tõttu Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalasse. Punktis 9 on toodud ministeeriumide ümberkorraldamise rakendamisega seotud sätted. Ministeeriumid korraldatakse ümber alates 1. juulist 2023. aastast. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teevad vastavalt kliimaminister, majandus- ja infotehnoloogiaminister ning regionaalminister (lõige 1). Lõige 2. Ümberkorraldatavate ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste ametnikud ja töötajad viiakse üle alates 2023. aasta 1. juulist kas Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi või Regionaalministeeriumi koosseisus või ministeeriumi valitsemisala asutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökohale kooskõlas avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 lõikega 1. ATS § 16 lõige 5 sätestab, et konkurssi ei korraldata, kui tegemist on ametniku üleviimisega § 98 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt. Punkti 1 kohaselt viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele. Sama paragrahvi järgmistes lõigetes on täpsustatud sellel alusel üleviimise tingimusi ja korda. TLS § 112 lõike 1 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale võlaõigusseaduse alusel, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Lõike 3 kohaselt on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud töölepingut üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. 2023. aasta 1. juulist ministeeriumide ümberkorraldamise tulemusena teise asutuse koosseisu viidavate ametnike ja töötajate teenistusülesanded ei muutu, ametnikud ja töötajad viiakse üle teise asutusse samade teenistusülesannetega, mida nad täitsid kuni 1. juulini 2023. aastal. Ametnike ja töötajate, sh ministeeriumide kantslerite puhul, kelle teenistuskoht enne 2023. aasta 1. juulit on Keskkonnaministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis või Maaeluministeeriumis ja kes pärast 1. juulit jätkavad teenistust Kliimaministeeriumis, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumis või Regionaalministeeriumis, ei ole tegemist ametikoha üleviimisega. Nemad jätkavad teenistust samas, vaid muutunud nimetusega ministeeriumis. VVS-i lisatavas §-s 10519 ei ole vajalik eraldi käsitleda olukordi, mida reguleerivad ammendavalt teenistus- ja töölepingualased õigusaktid, sh ametikohtade ühendamine, ülesannete muutumine (nt ATS § 90 lõiked 3 ja 4), teise asukohta viimine (ATS § 98 lõige 3), töölepingu muutmine ja lõpetamine (TLS §-d 12 ja 89). Iga olukorda hinnatakse eraldi sõltuvalt asjaoludest. Erandina tuleb alus sätestada asekantsleri, kelle ametikoht viiakse ministeeriumide ümberkorraldamise tulemusena teise ministeeriumi koosseisu, üleviimiseks. Asekantsleri nimetab ametisse ministeeriumi juhtiv minister ja nimetab ta konkreetse ministeeriumi konkreetsele asekantsleri ametikohale. Kuni teise ministeeriumi minister ei ole teda § 98 alusel enda ministeeriumi asekantsleriks nimetanud, on asekantsleri ametikoht selles ministeeriumis täitmata. Vastavalt ATS § 16 lõikele 6 tuleb sel juhul asekantsleri vaba ametikoha täitmiseks korraldada avalik konkurss. Seetõttu muudetakse käesoleva seaduse §- ga 4 ATS-i ja täiendatakse seda § 16 lõikega 5 1, mille kohaselt ministeeriumi asekantsleri ametikoha täitmiseks ei korraldata konkurssi, kui asekantsler viiakse teisele ametikohale üle vastavalt ATS § 98 lõike 1 punktile 1 (vt ka § 4 selgitust). Lõigetes 3–6 sätestatakse ümberkorraldatavate ministeeriumide esindusõigus õigussuhetes pärast 1. juulit 2023. Kõigis õigussuhetes, k.a pooleliolevas haldusmenetluses, läheb Eesti Vabariigi esindamine üle ümberkorralduse tulemusena moodustatavale ministeeriumile kõigi ületulevate valdkondade ja ülesannete raames. 2023. aasta 1. juulil pooleliolevates kohtumenetlustes riigi või haldusorgani pädevust üle ei anta, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtuasjades antud esindamise volitused kehtivad kohtumenetluse lõppemiseni. Lõigetega 7–10 sätestatakse kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes alates 1. juulist 2023 Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maaeluministeeriumi nime asendamine vastavalt Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi ja Regionaalministeeriumi nimega. Säte on analoogne VVS §- ga 1074. Lõigetes 7–9 loetletud erandid on rakendussätted, mille toime on möödunud ja mille muutmiseks enam ei ole vajadust. Käesolevas seaduse järgnevates paragrahvides sätestatud seaduste muudatustes ei ole enam eraldi ministeeriumi nimetuse muutmist sätestatud, kui see puudutab asjaomases seaduses Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maaeluministeeriumi nime asendamist vastavalt Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi ja Regionaalministeeriumi nimetusega. Näiteks muudetakse §- ga 13 hädaolukorra seadust (HOS), kuid nimetatud paragrahvis ei sätestata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asendamist Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiga. HOS § 184 lõikes 3 ja § 36 lõike 1 sissejuhatavas lauses tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asendada Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiga tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 8. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tuleb asendada näiteks Kliimaministeeriumiga, sätestatakse muudatus vastavas paragrahvis. Vajaduse korral asendatakse ministeeriumi nimetus ka tulevikus jõustuvas seaduses, näiteks asendatakse 2023. aasta 1. septembril jõustuva välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (RT I, 10.02.2023, 3) § 14 lõikes 1 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi“. Vastavad muudatused seadustes teeb Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates (lõige 10). Paragrahviga 2 muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Nii näiteks tuleb teha muudatused vastava seaduse § 66 lõikes 122 ja § 696 lõike 11 punktides 4 ja 5 ning lõike 1 2 punktides 4 ja 5 Kuna viidatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse sätted reguleerivad riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile või valdkonna eest vastutavale ministeeriumile andmete esitamist energiavaldkondades, mis on edaspidi Kliimaministeeriumi vastutusvaldkonnas, on vajalik ministeeriumi nimetuse asendamine. Paragrahviga 3 muudetakse autoveoseadust. Autoveoseaduse asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ tekstiosaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tuleb teha § 7 lõikes 6, § 8 lõigetes 5 ja 11, § 14 tekstis, § 19 lõikes 10, § 21 lõikes 4, § 25 lõikes 1, § 26 lõikes 8, § 46 lõikes 2, § 47 lõigetes 1–3, § 481 tekstis, § 49 lõigetes 1 ja 2 ning § 50 lõikes 1. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 4 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Avaliku teenistuse seadust muudetakse ja lisatakse §-i 16 uus lõige. ATSi täiendamine on vajalik selleks, et oleks võimalik asekantslerit ATS § 98 lõike 1 punkti 1 kohaselt tähtajatult üle viia juhul, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele ametiasutusele ja tema teenistusülesanded olulisel määral ei muutu. Praegu on ATS § 16 lõikes 6 toodud välistus, mille kohaselt tippjuhtidele (riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, ameti ja inspektsiooni peadirektor jt ATS § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste juhid) ei ole võimalik kohaldada sisekonkurssi ega jätta avalik konkurss korraldamata (välja arvatud kantsleri ja riigisekretäri puhul ATS § 16 lg 8). Eesmärgiks on olnud säilitada põhimõte, et tippjuhte (nii nagu ka ametnikke) tuleks värvata eelkõige avaliku konkursi kaudu. Olukorras, kus üks valdkond ministeeriumist viiakse üle teise ministeeriumi, ei ole põhjendatud korraldada avalikku konkurssi, et leida valdkonda juhtivat asekantslerit olukorras, kus asekantsleri teenistusülesanded oluliselt ei muutu. Sellises olukorras on asekantsler võrreldav teiste ametnikega, kelle ametikoha ülesanded tähtajatult üle viiakse. Seega, kui toimub tähtajatu üleviimine ATS § 98 lõike 1 p 1 alusel, tuleb silmas pidada järgmist: 1) ametniku teenistussuhte tingimused ei tohi oluliselt erineda senise teenistussuhte tingimustest, sealhulgas ei tohi ametniku põhipalk olla väiksem kui senine põhipalk; 2) kui muutub ametikoha asukoht, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu; 3) ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik teatab ametnikule üleviimise kuupäeva kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele ametiasutusele, teavitab ametnikku vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kooskõlastatult saatva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omava isikuga. Samuti kohalduvad (sarnaselt teiste ametnike tähtajatule üleviimisele) asekantsleritele, kes viiakse ATS § 98 lg 1 p 1 alusel üle, ATS § 98 lõiked 7–9. Asekantsleri nimetab ametisse ministeeriumi juhtiv minister ja nimetab ta konkreetse ministeeriumi konkreetsele asekantsleri ametikohale. Kuni teise ministeeriumi minister ei ole teda ATS § 98 alusel enda ministeeriumi asekantsleriks nimetanud, on asekantsleri ametikoht selles ministeeriumis täitmata. Üleviimisega täidetakse vaba ametikoht. Sarnaselt asekantsleriga viiakse teise asutusse üle Riigikantselei direktor, juhul kui direktori juhitav struktuuriüksus või valdkond läheb Riigikantseleist üle teise asutusse. Seetõttu on sättes lisaks asekantslerile nimetatud ka Riigikantselei direktor, kuigi asjakohane VVS muudatus Riigikantselei ülesannete muudatusega ja Riigikantselei direktorite üleviimisega seotud ei ole. Põhjus, miks ATSi mõttes tippjuhtidest on käesolev erand tehtud vaid asekantslerile ja Riigikantselei direktorile, on see, et teisi tippjuhte (valitsusasutuste juhid) ei ole võimalik koos valdkonnaga võrreldaval kujul teise ministeeriumisse üle viia. Käesoleva VVSi muutmisega seoses on muudatusel mõju neile asekantsleritele, kelle valdkond/valdkonnad viiakse üle teise ministeeriumisse, ja neile ministeeriumidele, kes peavad üleviimisega seonduvad ümberkorraldused tegema. Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peaks sellisel juhul korraldama avaliku konkursi asekantsleri leidmiseks (vaatamata sellele, et asekantsleri teenistusülesanded oluliselt ei muutu), siis lisatava sätte kohaselt toimub asekantslerite üleviimine nii nagu üldiselt ametnike puhul. Muudatuse mõju on väike, sest asekantslereid, keda ATS § 98 lg 1 p 1 alusel üle viiakse, on eeldatavasti vähe. Vaatamata sellele, on põhjendatud muudatus teha selleks, et kohelda asekantslereid võrdselt teiste ametnikega, kes viiakse ATS § 98 lg 1 p 1 alusel üle, ning vältida Vabariigi Valitsuse seaduses ATS-ist erandite tegemist olukorras, kus ministeeriumide valitsemisalasid muudetakse. Paragrahviga 5 muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tuleb teha näiteks § 8 lõike 3 punktides 1 ja 11, lõigetes 4 ja 5, § 81 lõigetes 3, 31, 4, 8, 10 ja 13, § 9 lõigetes 3, 3 1, 4, 9, 12 ja 14 ning § 12 lõikes 2. Sisulisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Regionaalministeerium asub kuuluvuse järgi tegelema KOV haldusterritoriaalsete ja asustusjaotuste muudatuste menetlemisega taotluse esitaja jaoks senisel viisil. Ühtlasi võtab Regionaalministeerium Rahandusministeeriumilt üle haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmise valdade ja linnade puhul Vabariigi Valitsuse algatusel. Samuti jätkab asjaomaste volikogude nõustamist ühinemise või territooriumiosa üleandmise kokkulepete sõlmimisel ja KOV siseste piiride muutmisega seonduvate vaidlusaluste küsimuste lahendamisel ja menetlemisel. Paragrahviga 6 muudetakse ehitusseadustikku. Punktiga 1 asendatakse § 59 lõikes 1 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus tuleneb valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile ning edaspidi on ehitisregistri vastutav töötleja Kliimaministeerium. Punktiga 2 asendatakse § 97 lõikes 7 arv „1“ arv „1 1“. Tegemist on hädaolukorra seaduse viite muutmisega. Kuna hädaolukorra seadust muudetakse käesoleva eelnõu §-ga 12, on vajalik ehitusseadustikus viidet muuta. Paragrahviga 7 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses muudetakse §-i 111, mille lõigetes 1–3 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. Säte reguleerib maakonnaplaneeringute menetlemist alates 2018. aasta 1. jaanuarist ja on suunatud enne 2015. aasta 1. juulit algatatud maakonnaplaneeringute lõpuni menetlemisele. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist on pärast 2015. aasta 1. juulit algatatud maakonnaplaneeringud menetlenud lõpuni Rahandusministeerium. Valdav enamik praegusi planeeringuid menetletakse siiski alates 2015. aasta 1. juulil jõusutnud planeerimisseaduse alustel, millele seda regulatsiooni ei kohaldata. Paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse viide Keskkonnaministeeriumile viitega Regionaalministeeriumile, kuna viidatav lõige käsitleb maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maad ehk jätkuvalt riigi omandis olevat maad, mille alusel praegu on volitus antud Maa-ametile, mis liigub Regionaalministeeriumi valitsemisalasse. Paragrahviga 8 muudetakse elektrituruseadust. Punktiga 1 asendatakse § 211 teksti sissejuhatavas lauseosas tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 11“. Tegemist on hädaolukorra seaduse viite muutmisega. Kuna hädaolukorra seadust muudetakse käesoleva eelnõu §-ga 12, on vajalik elektrituruseaduses viidet muuta. Punktiga 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tuleb teha näiteks § 39 lõikes 7, § 59 lõikes 3, § 594 lõikes 4, § 595 lõikes 6 ning § 925 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 9 muudetakse energiamajanduse korralduse seadust. Energiamajanduse korralduse seaduse tekstis asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 10 muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust. Muudatused ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses on tingitud asjaolust, et valdkond „Ettevõtlus“ on edaspidi Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi vastutusalas, kuid valdkond „Elamumajandus“ on Kliimaministeeriumi vastutusalas. Seega on vaja seaduses eristada erinevad ministeeriumid. Paragrahviga 11 muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seadust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 „Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta“ rakendamise seaduses asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tuleb teha näiteks§ 2 lõigetes 1 ja 2, § 3 lõigetes 1–4 ning § 7 lõigetes 1 ja 2. Rahandusministeerium on osalenud Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (edaspidi ETKR) programmis, mis viiakse üle Regionaalministeeriumisse. ETKRis jätkab Eesti riigi esindamist Regionaalministeerium, kes koordineerib ja juhib Eesti nimel Euroopa territoriaalse koostööd korraldamist. Samuti väljastab seda meedet tutvustavat infot, programmide taotlusvoorude teateid ja kaasrahastatud projektide tutvustusi ning korraldab taotlejate nõustamist. Koostööga on eelnõu valmimise ajal seotud järgmised meetmed: Kesk-Läänemere programm 2021–2027, INTERREG Euroopa programm 2021–2027 ja Kesk-Läänemere programm 2021–2027. Eelnõu valmimise hetkel on programmide eest vastutav regionaalset arengut korraldav osakond. Paragrahviga 12 muudetakse hädaolukorra seadust. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks § 36 lõike 1 punktid 1–4. Viidatud punktid tunnistatakse kehtetuks, kuna vastavad valdkonnad on edaspidi Kliimaministeeriumi vastutusalas ning seega täiendatakse seaduse § 36 uue lõikega 11. Punktiga 2 täiendatakse § 36 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kliimaministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) elektriga varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse tagamine.“. Muudatus tuleneb asjaolust, et viidatud valdkonnad on edaspidi Kliimaministeeriumi vastutusalas, kes täidab edaspidi elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesandeid. Paragrahviga 13 muudetakse kalapüügiseadust. Punktiga 1 asendatakse seaduse tekstis sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tulenevad ministeeriumi nimetuse muutmisest. Ministeeriumi nimetust ei muudeta § 902 lõikes 1, kuna tegu on rakendussättega, mida ei ole vajalik muuta. Punktiga 2 sõnastatakse uuesti § 8. Muudatuse kohaselt on nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 5 lõikes 5 nimetatud riiklike kalanduse kontrolliasutuste tegevust koordineeriv asutus Regionaalministeerium. Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva ELi määruse kohaselt on vaja määrata volitatud asutus ning seda ei ole selle seadusega tehtud, antakse volitatud asutuse määramise õigus Vabariigi Valitsusele, kes teeb seda oma korraldusega. Punktiga 3 jäetakse § 10 lõike 8 punktist 1 välja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 pealkiri, kuna see on eelnevas punktis tehtud muudatuse kohaselt juba esitatud seaduse § 8 lõikes 1. Paragrahviga 14 muudetakse kaubandusliku meresõidu koodeksit. Kaubandusliku meresõidu koodeksi §-s 6 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus tuleneb valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 15 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 23 lõikes 1 asendatakse sõna „Maaeluministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. Keskkonnamõju seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Asjaomased asutused on kehtiva seaduse järgi asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Need asutused on kehtiva seaduse järgi olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused. Rahandusministeerium jääb ka ilma regionaalvaldkonnata selliseks ministeeriumiks, kelle strateegilistel dokumentidel võib olla mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale, mistõttu eelnõus Rahandusministeeriumi nime ei asendata. Eelnõu järgi saab kaasatud loodav Regionaalministeerium. Peamiselt puudutab muudatus ruumilise planeerimise valdkonda. Paragrahviga 16 muudetakse keskkonnatasude seadust. Keskkonnatasude seaduse § 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus tuleneb valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 17 muudetakse kiirgusseadust. Kiirgusseaduse § 61 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus tuleneb valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 18 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 704 lõiget 11, milles asendatakse sõna „Rahandusministeeriumile“ sõnaga „Regionaalministeeriumile“. Säte on seotud maakondliku koostööorganisatsiooni (lühend MARO) nimetamisega. Kuna omavalitsusüksuste ülesanne on ühiselt kavandada maakonna arengut ja suunata selle elluviimist, peavad nad ülesande täitmiseks omavahel kokku leppima ühise koostööorgani. Selleks peavad nad otsustama ülesande andmise kas kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste käesoleva seaduse § 62 1. ja 2. lõikes nimetatud koostööorganile või omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingule või sihtasutusele. Eelnõuga muudetava sätte kohaselt, kui algselt määratud koostööorgan ei täida enam talle sätestatud nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma teada Regionaalministeeriumile ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega jooksva aasta 1. augustiks. Sisulisi muudatusi sättes ei tehta. Paragrahviga 19 muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust. Eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust. Muudatused on tehnilist laadi ning seonduvad üksnes seni Rahandusministeeriumi korraldada olnud kohalike omavalitsuste finantspoliitika üleminekuga Regionaalministeeriumisse. Eelnõu teeb seaduses valdavalt läbivaid tehnilist laadi muudatusi, mille käigus asendatakse Rahandusministeerium Regionaalministeeriumiga, kuid muutmata jäävad § 351 lõiked 2 ja 6. Paragrahv 351 käsitleb võlakohustuste võtmise erakorralist piirangu rakendamist, kui riigi eelarvestrateegia aluseks olev riigi rahandusprognoos näitab eelarveaasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni puudujäägi suurenemist üle kahe ja poole protsendi sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP) või valitsussektori võlakoormuse suurenemist üle 55 protsendi SKP-st. Lõike 2 kohaselt jääb võlakohustuste võtmise erakorraline piirang ka eelnõu jõustumise järel rakenduma kahe nädala möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamisest Rahandusministeeriumi veebilehel. Lõike 6 järgi ei rakendata võlakohustuste võtmise erakorralist piirangut nende võlakohustuste suhtes, mille võtmiseks on riigihange või võlakirjade puhul avalik pakkumine välja kuulutatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu sisaldava riigi rahandusprognoosi avaldamist Rahandusministeeriumi veebilehel. Samuti muudetakse § 50 lõike 1 sõnastust, kuid sätte sisu ei muutu. Kehtiva sõnastuse kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda Rahandusministeeriumi hinnangul saneerimiskavast kinni pidada, on Vabariigi Valitsusel õigus Rahandusministeeriumi taotlusel ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rakendada üht või mõlemat järgmist abinõu: 1) otsustada toetuse või laenu andmine riigieelarvest vastavalt riigieelarve seadusele; 2) algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele. Eelnõu kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei suuda Regionaalministeeriumi hinnangul saneerimiskavast kinni pidada, on Vabariigi Valitsusel õigus valdkonna eest vastutava ministri taotluse alusel rakendada üht või mõlemat järgmist abinõu. Abinõud ei muutu ja on punkti 1 kohaselt jätkuvalt otsustada toetuse või laenu andmine riigieelarvest vastavalt riigieelarve seadusele või punkti 2 kohaselt algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele. Eelnõu eristab siiski kehtivast sõnastusest seda, millise ministri vastutusvaldkonnas abinõu asub. Kui KOV võimetuse saneerimiskavast kinnipidamisel tuvastab Regionaalministeerium, siis olenevalt abinõust esitab Vabariigi Valitsusele taotluse abinõu rakendmaiseks kas rahandusminister (punkt 1) või regionaalminister (punkt 2). Mõlema abinõu korraga rakendamisel peaksid taotluse esitama nii regionaalminister kui ka rahandusminister ühiselt. Paragrahviga 20 muudetakse kohanimeseadust. Muudetakse kohanimeseaduse § 13 lõiget 66. Kuivõrd kohanimede vastutusvaldkond läheb Rahandusministeeriumist üle Regionaalministeeriumisse, siis tekib Regionaalministeeriumil ja regionaalministril erandlikus korras seadusega kindlaks määratud juhtudel õigus muuta kohanime ka kohaliku omavalitsuse üksuse enda eest. Nimetatud muudatus valmistatakse ette eelnõu vormis ja see avaldatakse ka Regionaalministeeriumi veebilehel vähemalt 15 päevaks enne kohanime määramise otsuse tegemist. Kohanimede kaitse ja korraldus on seotud kohalike omavalitsuste poliitikat korraldava osakonnaga. Paragrahviga 21 muudetakse kollektiivlepingu seadust ning §-ga 22 kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Kollektiivlepingu seaduse § 41 lõikes 6 ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 82 lõigetes 3 ja 5 asendatakse viide Sotsiaalministeeriumile viitega Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile. Kollektiivlepingu seaduse puhul on tähtis, et andmekogu antakse üleandmisaktiga tervikuna üle 1. juulil 2023. a, mistõttu puudub vajadus eelnõus üleandmist eraldiseisvalt reguleerida. Mitmetes töövaldkonna seadustes on riigieelarve rahastuse puhul viidatud, et see toimub Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Eelarve liigendus ja jaotus sisaldub iga- aastases riigieelarve seaduses, mistõttu puudub vajadus selle üle kordamiseks või eriseadustes piiramiseks. Seetõttu jäetakse vastav viide töölepingu seaduse § 66 lõigetest 1 ja 2, töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 10 lõikest 6, tööturumeetmete seaduse (jõustub 01.01.2024) §-st 17, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-st 40, töötuskindlustuse seaduse § 36 lõikest 21 ja § 381 lõikest 1, töövõimetoetuse seaduse §-st 4 välja. Muudatus tehakse õigusaktides teksti ühtlustamise eesmärgil ning ei too endaga kaasa muudatusi riigieelarvega seonduvalt. Näiteks ei muutu valitsemisalade muutumisega töölepingu seaduse ja töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse alusel hüvitamine, vaid see toimub ka edaspidi Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, kuid vastav liigendus sisaldub riigieelarve seaduses. Muutmist vajab ka andmekogudest poliitika kujundamise eesmärkidel andmete saamine, võimaldades töö-, tervise- ja sotsiaalpoliitika kujundamise eesmärkidel andmeid kasutada nii Sotsiaalministeeriumil kui ka Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumis töövaldkonna poliitikamuudatuste eest vastutavatel ametnikel. Vastav muudatus tehakse tööturumeetmete seaduse (jõustub 01.01.2024) § 49 punktis 13, sotsiaalhoolekande seaduse §-s 144 1 ning sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 391. Paragrahviga 23 muudetakse lennundusseadust. Punktiga 1 asendatakse § 7 lõikes 1, § 73 lõigetes 1 ja 2, § 74 lõikes 2, § 75 lõikes 2 ning § 461 lõikes 2 punktis 1 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Punktiga 2 jäetakse § 151 lõikest 1 välja viide Keskkonnaministeeriumile (seda ei asendata viitega Kliimaministeeriumile), kuna muudatuste tegemisel on Transpordiamet Kliimaministeeriumi valitsemisalas ning seaduses ministeeriumi ettepaneku ära nimetamise järele puudub vajadus. Punktidega 3 ja 4 tehakse muudatused § 572 lõike 4 punktides 1 ja 3, mille sisu tõstetakse kokku punkti 3, mis sätestab edaspidi Kliimaministeeriumi pädevuse aeronavigatsiooniteabe koostajana. Paragrahviga 24 muudetakse liiklusseadust. Liiklusseaduse § 11 lõikes 7, § 3 lõikes 2, § 200 1 lõikes 3 ning § 2002 punktis 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 25 muudetakse looduskaitseseadust. Punktiga 1 asendatakse looduskaitseseaduse § 20 lõikes 5 viide keskkonnaministrile viitega kliimaministrile. Punktiga 2 täiendatakse seaduse § 91 rakendussättega, mis on analoogne sama paragrahvi lõikega 22. Lisatakse lõige 23 järgmises sõnastuses: „Loodusobjektide kaitse alla võtmise, selle kehtetuks tunnistamise, kaitse alt välja arvamise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et vastava määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee ning et ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Käesoleva lõike jõustumise järel saab seletuskirjaga tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel ning ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga Kliimaministeeriumis“. Säte on vajalik seetõttu, et alade kaitse alla võtmise ja kaitse alt väljaarvamise otsuseid ja kaitse-eeskirju on väga arvukalt ning kõikidel juhtudel on see viide normitehniline märkus, mitte õigusakti regulatiivne säte. Oluline on tagada üheselt mõistetavus kaitstavate loodusobjektide paiknemise info kättesaadavuse kohta ning ei ole praktiline eeldada sadade (237 Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrust, kus on viide seletuskirja avaldamiskohale, ja 340 Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrust, kus on viide kaardi avaldamiskohale) kaitse-eeskirjade muutmist ainuüksi normitehnilise märkuse muutmiseks. Paragrahviga 26 muudetakse maagaasiseadust. Punktiga 1 asendatakse § 171 lõikes 21 ja § 22 lõikes 15 tekstiosa „lõike 1“ tekstiosaga „lõike 11“. Tegemist on hädaolukorra seaduse viite muutmisega. Kuna hädaolukorra seadust muudetakse käesoleva eelnõu §-ga 12, on vajalik maagaasiseaduses viidet muuta. Punktiga 2 asendatakse § 262 lõigetes 1–21 ja 41, § 263 lõikes 1 ja § 361 lõigetes 1–3 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 27 muudetakse maaparandusseadust Punktiga 1 asendatakse § 68 lõikes 3 sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Regionaalministeerium“ ja lõikes 6 sõnaga „Kliimaministeerium“. Punktiga 2 muudetakse § 97 teksti. Kehtiv tekst on järgmine: “„Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal asuva maaparandussüsteemi suhtes teostab käesolevas seaduses sätestatud riigivara valitseja õigusi ja kohustusi Keskkonnaministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus või riigitulundusasutus.“ Uues tekstis asendatakse viide Keskkonnaministeeriumile viitega Regionaalministeeriumile ja jäetakse välja viide riigitulundusasutusele, kuna RMK jääb Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Paragrahviga 28 muudetakse maapõueseadust. Muudatused on seotud ministeeriumide valitsemisalade muutumisega, jäetakse välja viide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Praegu täidab §-des 14 ja 15 sätestatud ülesandeid Maa-amet. Paragrahvi 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: „Maavarade komisjon moodustatakse Kliimaministeeriumi valitsemisalas. Maavarade komisjoni põhiülesanne on Kliimaministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes.“. Maa-ameti geoloogia osakonna täpsema paiknemise kohta koostatakse Kliimaministeeriumi eestvedamisel analüüs. Kõik ülejäänud geoloogia valdkonna tegevused koonduvad Kliimaministeeriumisse v.a Maa-ameti geoloogia osakond, keda on valdkonna eest vastutav minister volitanud täitma maapõueseaduse kohaseid ülesandeid (MaaPS § 21 lõike 11 kohane maavarade registri vastutav töötleja, § 14 kohase maapõue ja maavara kaitse tagamine, § 15 maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse lubamine ning planeeringute koostamine ja kooskõlastamine, § 49 lõike 2 kohase arvamuse andja). Analüüs peab välja pakkuma, kas Maa-ameti geoloogia valdkond peaks jääma Regionaalministeeriumi haldusalasse ning osutama teenuslepinguga Kliimaministeeriumile teenust või lähevad need funktsioonid kliimaministri vastutusalasse. Muudatused jõustuksid (kui neid on vaja teha) 1.01.2024. Maapõueseaduse muudatused võivad sellega seoses vajada täpsustamist. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse maapõueseaduse § 27 lõige 12 ja § 49 lõige 11 kehtetuks. Paragrahviga 29 muudetakse maksukorralduse seadust. Punktiga 1 asendatakse § 29 punktis 181 sõna „Sotsiaalministeeriumile“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile“, kuna edaspidi on töövaldkond Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumis ning seetõttu tuleb edaspidi saata Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile tööandjat puudutavate töötamise registri andmed tööaja kokkulepete analüüsimiseks ja kujundamiseks. Punktiga 2 muudetakse § 29 punkti 51 järgmiselt: „Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile ja Keskkonnaagentuurile vedelkütuse seaduse §-s 21 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231 sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks.“. Paragrahviga 30 muudetakse meresõiduohutuse seadust. Meresõiduohutuse seaduses asendatakse § 751 lõikes 2 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus tuleneb valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 31 muudetakse meretöö seadust. Meretöö seaduse § 59 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Kehtiva sõnastuse järgi kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Kuna määruseid ei kehtesta ministeerium, vaid valdkonna eest vastutav minister ning vastav valdkond on edaspidi ka Kliimaministeeriumi vastutusalas, siis parandatakse muudatusega ebaõige volitusnormi sõnastus. Paragrahviga 32 muudetakse perehüvitiste seadust. Perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 2, § 20 lõikes 3 ning § 29 lõigetes 1, 2² ja 4 asendatakse läbivalt sõnad „Sotsiaalministeeriumi“ tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi“, kuna edaspidi on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas. Paragrahviga 33 muudetakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust. Eelnõuga muudetakse kõnealuseid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse sätteid, mis puudutavad ETK ja ENI programmide elluviimist, andes nende programmide rakendamise Rahandusministeeriumilt üle Regionaalministeeriumile. Ehkki 2014–2020 toetuste periood on lõppemas ja uusi meetmeid selle seaduse alusel enam ei käivitata ega toetusi ei anta, on käimas veel mitmed projektide lõpetamisega seotud tegevused, mistõttu on ka selle seaduse muutmine vajalik. ETK ja ENI meetmeteks on näiteks Eesti-Läti programm, Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, INTERREG EUROOPA, URBACT III, ESPON 2020 programm, INTERACT III, mille rakendusasutuse rolli on täitnud regionaalarengu eest vastutav osakond. Rahandusministeerium jätkab perioodi 2014-2020 toetusmeetmete auditeerimist ka ENI ja ETK meetmete puhul ja nendes sätetes eelnõu muudatusi ei tee. Paragrahv 52 lõigetes 1 ja 3, § 53 lõigetes 1 ja , § 55 lõigetes 1 ja 2, § 63 lõigetes 1 ja 3, § 63 1 lõigetes 1 ja 11, § 635 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 63 9 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Paragrahviga 34 muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadust. Punktiga 1 asendatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 33 lõigetes 1 ja 3, § 34 lõigetes 1 ja 9, § 36 lõigetes 1 ja 2 sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Muudatused puudutavad Interregi programmide elluviimist, mis läheb Rahandusministeeriumist üle Regionaalministeeriumisse. Punktidega 2 ja 3 asendatakse § 38 lõigetes 3 ja lõikes 4 sõna „Rahandusministeeriumi“ tekstiosaga „Regionaalministeeriumi, auditeeriva asutuse“. Muudatused puudutavad teabe töötlemist ja projektide hindamisi. Rahandusministeerium ja korraldusasutus võivad teha Interregi programmi hindamisi, uuringuid ja analüüse, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid. Toetuse saaja ja partner annavad hindamise käigus Rahandusministeeriumi (kui auditeeriva asutuse), Regionaalministeeriumi või korraldusasutuse nõudmisel Interregi programmi hindamise, uuringu või analüüsi tegijatele teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. Interregi programmidest lähevad Rahandusministeeriumist Regionaalministeeriumisse üle järgnevad kavandatavad programmid: 1) Läänemere piirkonna programm; 2) Interregi Euroopa programm; 3) Eesti-Läti programm; 4) Kesk-Läänemere programm; 5) ELi Eesti Välispiiriprogramm (varem Eesti-Vene programm); 6) URBACT IV. Kaudselt toimivad nimetatud seaduse alusel veel meetmed, mida konkreetse seaduseelnõu muudatused ei puuduta, kuid mis lähevad Rahandusministeeriumist Regionaalministeeriumi samuti valdkonna üleviimise tõttu: 1) atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond; 2) kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused; 3) kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmine; 4) suuremate linnapiirkondade arendamine; 5) KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse (ÜF meede); 6) Kagu-Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõttetele toetusmeede; 7) KOV investeeringute toetus; 8) piirkondlike algatuste toetus. Programmide toetuse andmise tingimused (TAT) on kehtestatud ministri määrusega, mis muudetakse eraldi. Paragrahviga 35 muudetakse planeerimisseadust. Planeerimisseaduses asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Nii näiteks tuleb teha muudatused § 4 lõigetes 1 ja 7, § 41 lõikes 4, § 7 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 6, § 25 lõikes 1, § 27 lõikes 7, § 55 lõikes 4, § 72 lõikes 1, § 90 lõikes 1, § 121 lõikes 1 ning § 138 lõikes 1. Planeerimisalase tegevuse korraldaja on vastavalt kehtivale seadusele kas Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. Rahandusministeerium on üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja, riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja ja maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja. Lisaks on Rahandusministeerium KOV üldplaneeringute, eriplaneeringute ja detailplaneeringute heakskiitja. Rahandusministeerium võib ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks anda juhiseid. Eelnõu kohaselt hakkab nimetatud ülesannetega tegelema Regionaalministeeriumi ruumilise planeerimise eest vastutav osakond. Muid sisulisi ega korralduslikke muudatusi seaduses ei tehta. Paragrahviga 36 muudetakse postiseadust. Postiseaduses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Regionaalministeeriumile ning muudatused tuleb teha näiteks § 42 lõigetes 1–6 ning § 47 lõikes 1. Paragrahviga 37 muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 9 ja § 10 lõikes 1 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi“, kuna edaspidi on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas. Paragrahviga 38 muudetakse püsiasustusega väikesaarte seadust. Püsiasustusega väikesaarte seaduses muudetakse § 4 lõikeid 3 ja 4 väikesaarte komisjoni liikmesuse ja teenindamise funktsiooni ülemineku tõttu Rahandusministeeriumist Regionaalministeeriumisse. Lõige 3 reguleerib väikesaarte komisjoni moodustamist ja on volitusnormiks komisjoni moodustavale Vabariigi Valitsuse korraldusele. Lõige 4 on tehnilist teenindamist puudutavat säte. Punktiga 1 muudetakse § 4 lõike 3 sõnastust, kuid tegemist ei ole sisulise muudatusega. Seaduses loobutakse ametikohtade kaupa liikmesuse nimetamisest ja see jäetakse rakendusakti ehk Vabariigi Valitsuse korralduse tasemele. Küll aga rõhutatakse sättes üle, et komisjoni koosseisu nimetatakse vähemalt üks väikesaarte nimistusse kantud saare esindaja iga väikesaare kohta. Eelnõuga seonduvalt muudetakse ka selle sätte alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldust, asendades ka seal Rahandusministeeriumi, kuid seal komisjoni kohtade jaotuses või liikmetes muudatusi ei tehta. Punktiga 2 asendatakse § 4 lõikes 4 sõna „Rahandusministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. Muudatused tulenevad ministeeriumi nime muutmisest. Paragrahviga 39 muudetakse rahvusvahelise sanktsiooni seadust. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) muu kui finants- ja kaubaga seotud teenuse osutamise keelu korral Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium, Kliimaministeerium või Regionaalministeerium“. Paragrahviga 40 muudetakse raudteeseadust. Punktiga 1 asendatakse § 67 lõikes 1, § 73 lõikes 1, § 80 lõikes 1, § 137 lõikes 7, § 143 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 2 ja 9, § 147 pealkirjas ja lõikes 3 ning §-s 148 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tulenevad valdkonna üleminekust Kliimaministeeriumile. Punktiga 2 asendatakse § 81 lõikes 4 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. Muudatus tuleneb valdkonna üleminekust Regionaalministeeriumile. Punktiga 3 muudetakse § 145 lõiget 2 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(2) Kliimaministeeriumi, Regionaalministeeriumi Transpordiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riiklikku järelevalvet tegeval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduri ja reisirongiga tasuta.“. Muudatus on seotud valdkondade üleminekuga Kliimaministeeriumile ja Regionaalministeeriumile ning ministeeriumide nimede muutmisega. Paragrahviga 41 muudetakse riigilõivuseadust. Seadust tuleb muuta ministeeriumide nimede muutuse ja valdkondade muutuste tõttu, muudatused on tehnilised, sisulisi muudatusi riigilõivudes ei tehta. Paragrahviga 42 muudetakse riigivaraseadust. Punktiga 1 asendatakse § 7 lõikes 21 sõna „Keskkonnaministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“, kuna sättes käsitletud asjaõigusseaduse § 1321 alusel riigi omandis oleva kinnisasja (avalikus veekogus tekkinud iseseisev kinnisasi) valitsemist korraldab Maa- amet, mis läheb üle Regionaalministeeriumi valitsemisalasse. Punktiga 2 asendatakse § 19 lõikes 11 ja § 801 lõike 6 punktis 3 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatus on seotud valdkondade üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 43 muudetakse ruumiandmete seadust. Punktiga 1 asendatakse § 61 lõike 1 punktis 2 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Regionaalministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 2 muudetakse § 75 lõikeid 1 ja 2 ja sõnastatakse need järgmiselt: „(1) Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Regionaalministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös Kliimaministeeriumiga. (2) Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu dokumentatsioon andmekogus töödeldavate ruumiandmete osas Kliimaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutusega.“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Regionaalministeeriumile ning ministeeriumide nime muutmisega. Paragrahviga 44 muudetakse sadamaseadust. Sadamaseaduses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tuleb teha § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 1 ning § 37 lõikes 3. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 45 muudetakse soolise võrdõiguslikkuse seadust. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses eemaldatakse § 9 lõikes 3 viide soovituste avaldamisele Sotsiaalministeeriumi veebilehel ning muudetakse lõike 3 sõnastust, viidates üldisemalt soovituste avaldamisele. Lisaks täpsustatakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-i 22, asendades viite Sotsiaalministeeriumile viitega Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile, ning õigusselguse huvides täpsustatakse ülesannete punktiloetelu, rõhutades, et ministeeriumi ülesandeks on soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine. Muudatuste selgitused sisalduvad ka seletuskirjas §-i 21 juures. Paragrahviga 46 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust. Sotsiaalhoolekande seaduse § 50 lõike 8 punktis 3 ja § 69 lõikes 8 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ tekstiosaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi“, kuna Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus läheb üle Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonda. Punkti 2 muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile. Paragrahviga 47 muudetakse sotsiaalmaksuseadust. Sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 48 muudetakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 391 muudetakse tulenevalt valdkonna üleminekust Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumile. Paragrahviga 49 muudetakse tolliseadust. Tolliseaduse § 56 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 50 muudetakse tulumaksuseadust. Tulumaksuseaduses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatused tuleb teha § 13 lõikes 8 ja § 52 1 lõikes 21. Muudatused on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 51 muudetakse töölepingu seadust, §-ga 52 töötervishoiu ja tööohutuse seadust, §-ga 53 tööturumeetmete seadust, §-ga 54 tööturuteenuste ja -toetuste seadust, §-ga 55 töötuskindlustuse seadust, §-ga 56 töövõimetoetuse seadust. Muudatustega jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu“ ning asendatakse paragrahvis Sotsiaalministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiga, kellele vastav ülesanne üle läheb. Muudatuste selgitused sisalduvad seletuskirjas §-i 21 juures. Töötuskindlustuse seaduse § 401 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 57 muudetakse vedelkütuse seadust. Punktiga 1 asendatakse § 3 lõikes 7 arv „1“ arv „1 1“. Tegemist on hädaolukorra seaduse viite muutmisega. Kuna hädaolukorra seadust muudetakse käesoleva eelnõu §-ga 12, on vajalik vedelkütuse seaduses viidet muuta. Punktiga 2 muudetakse § 51 lõike 6 punkti 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „4) Kliimaministeeriumil, Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril käesoleva seaduse §-s 21 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1231 sätestatud kohustuse täitmise hindamiseks vajalikele andmetele.“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 3 asendatakse § 71 lõigetes 1 ja 2 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 58 muudetakse vedelkütuse erimärgistamise seadust. Seaduses asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused tuleb teha § 82 lõigetes 6 ning 11–13 Muudatused on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Paragrahviga 59 muudetakse veeseadust. Veeseaduse § 112 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „Rahandusministeeriumi,“. Veeseaduse § 112 lõike 6 järgi korraldab üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamist Keskkonnaministeerium koostöös Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega. Kuna säte puudutab ka planeeringuid ja kohalikke omavalitsusi, läheb ülesanne Rahandusministeeriumist üle Regionaalministeeriumisse. Paragrahviga 60 muudetakse veterinaarseadust. Veterinaarseaduse § 68 lõikes 5 asendatakse sõna „maaeluministrile“ sõnadega „valdkonna eest vastutavale ministrile“. Muudatus tuleneb ministeeriumi nime ja seeläbi ka ministri ametinimetuse muutmisest. Paragrahviga 61 muudetakse ühistranspordiseadust. Punktiga 1 asendatakse § 12 tekstis, § 16 lõike 1 punktis 8, § 17 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 42 lõigetes 1, 2–22 ja lõike 3 punktis 3, § 44 lõikes 8, § 441 lõikes 4, § 53 lõikes 8, § 75 punktis 4 ning § 80 lõikes 1 ja lõikes 5 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“ vastavas käändes. Muudatused on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 2 täiendatakse § 12 teksti ja § 80 lõiget 1 peale tekstiosa „Transpordiamet,“ tekstiosaga „Regionaalministeerium,“. Muudatused on seotud valdkonna üleminekuga Regionaalministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 3 täiendatakse § 17 lõike 1 punkti 1 teksti peale sõna „ühistranspordipoliitikat“ sõnadega „rahvusvahelisel liiniveol“. Täiendus on vajalik, kuna vastav valdkond on edaspidi Kliimaministeeriumi vastutusvaldkond. Punktiga 4 tunnistatakse § 17 lõige 2 kehtetuks. Lõike kehtetuks tunnistamine tuleneb vastava valdkonna üleminekust Regionaalministeeriumile (vt ka käesoleva paragrahvi punkti 5). Punktiga 5 täiendatakse seaduse 2. peatükki §-ga 171 järgmises sõnatuses: „§ 171. Regionaalministeeriumi ülesanded (1) Regionaalministeerium: 1) töötab välja ja viib ellu riigisisest ühistranspordipoliitikat; 2) korraldab järelevalvet enda sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, halduslepingute ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada: 1) ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika; 2) teenindustaseme normid avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale maakonnaliiniveole.“. Kuna vastav valdkond ja ülesanded on edaspidi Regionaalministeeriumi vastutusvaldkond ja ülesanded, on vaja vastava paragrahvi lisamine (vt ka käesoleva paragrahvi eelnevaid muudatusi). Punktiga 6 asendatakse § 19 lõike 1 punktis 1 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõitjateveol“ sõnadega „Regionaalministeerium sõitjateveol riigisiseses“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Regionaalministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 7 täiendatakse § 19 lõiget 1 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) Kliimaministeerium sõitjateveol rahvusvahelises raudteeliikluses;“. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Kliimaministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 8 asendatakse § 22 lõike 4 punktides 1 ja 2 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Regionaalministeerium“ vastavas käändes. Muudatus on seotud valdkonna üleminekuga Regionaalministeeriumile ning ministeeriumi nime muutmisega. Punktiga 9 muudetakse § 73 lõiget 2 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(2) Registri vastutav töötleja on Transpordiamet.“. Kuna registrisse kantakse nii Regionaalministeeriumi kui ka Kliimaministeeriumi valdkonnaga seotud andmeid, siis ei saa vastutava töötlejana nimetada ühte konkreetset ministeeriumi, vaid vastutavaks töötlejaks määratakse Transpordiamet. Seejuures on sisuliselt ka praegu Transpordiamet täitnud vastutava töötleja rolli. Punktiga 10 asendatakse § 79 lõikes 1 tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,“ tekstiosaga „Kliimaministeeriumile, Regionaalministeeriumile ning“. Muudatus on seotud valdkondade üleminekuga Kliimaministeeriumile ja Regionaalministeeriumile ning ministeeriumide nimede muutmisega. Punktiga 11 täiendatakse § 80 lõikega 51 järgmises sõnatuses: „(51) Regionaalministeerium teostab järelevalvet enda sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute nõuete täitmise üle.“. Täiendus on vajalik valdkonna ülemineku tõttu Regionaalministeeriumile. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse terminit „rohereform“, mille sisuks on ühiskonna ja majanduse tasakaalukas ümberkujundamine, vähendades inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale, tugevdades ettevõtete konkurentsivõimet ning luues hea elukvaliteedi võimalikult paljudele inimestele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Eelnõus esitatud muudatustega võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: 6.1 Sotsiaalne mõju Tööhõive, tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamise viimine Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumisse toetab majanduse ja tööelu omavaheliste seoste tugevnemist ja seeläbi kaudselt ka tööturgu, -suhteid ja -keskkonda. Tööturg ja töösuhted on tulenevalt sotsiaal-majanduslikest suundumustest üleilmses muutumises ning üha enam sõltuvuses tehnoloogia arengust, uutest majandusmudelitest, töörändest, rahvusvahelisest tööjaotusest, riikide talendipoliitikast, automatiseerimisest jne. Erinevate tegurite koostoimel muutuvad töövormid üha mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Kavandatava ümberkorraldusega juhitakse tööturgu, töösuhteid, majandusarengut ja innovatsiooni valdkonna poliitikakujundust tervikliku süsteemina, mis loob eeldused Eesti majanduse ja töökeskkonna konkurentsivõime kasvuks. 6.2 Mõju majandusele Seaduse rakendamisega ei kaasne otsest mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, ent sellel on kaudne mõju rohereformiga seotud sektoritele (ringmajandus, rohetehnoloogiad, energeetika, transport, põllumajandus jm). Rohereformiga seotud valitsemisvaldkondade poliitikakujunduse koondamine ühtse juhtimise alla loob tingimused rohereformi tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks elluviimiseks, mis toob nendes sektorites tegutsevate ettevõtete jaoks kaasa regulatiivseid muudatusi. Näiteks võib see mõjutada keskkonnanõudeid, taastuvenergiale ülemineku kohustust, süsinikuheite vähendamise eesmärke jm. Rohepoliitika senisest eesmärgipärasem rakendamine loob tingimused ringmajanduse ja roheettevõtluse kasvuks ning uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtuks traditsioonilistes sektorites mõjutades nii majanduse struktuuri, investeeringuid kui ka töökohti. 6.3 Mõju loodus- ja elukeskkonnale Muudatusel on vähene otsene keskkonnamõju, ent see on ellu kutsutud eesmärgiga juhtida tulemuslikult ja terviklikult rohereformi eesmärkide saavutamist, millest tulenevalt selle kaudne mõju Eesti loodus- ja elukeskkonnale ja kliimamõjudega kohanemisele on oluline. Otsene keskkonnamõju tuleneb sellest, et muudatuste raames asub senisest rohkem ametnikke tööle A-energiaklassiga ministeeriumide ühishoones ning valitsussektori ruumi- ja ressursikasutus muutub efektiivsemaks (ühiskasutuses töökohad, jagatud tugiteenused ja ressursid, sh sõidukid). Kaudne mõju tuleneb loodus- ja elukeskkonna ning kliimamõjudega otseselt seotud valitsemisvaldkondade (keskkond, energeetika, ringmajandus, transport ja ehitus) Kliimaministeeriumisse tervikliku juhtimise alla koondamisest. Umbes 80 protsenti keskkonna- ja kliimamuutusi põhjustavatest kasvuhoonegaasidest tekib energeetika ja transpordi sektoris, mistõttu nende valdkondade ühtne korraldamine tagab senisest eesmärgipärasema ja mõjusama rohereformi elluviimise. 6.4 Mõju regionaalarengule Muudatusel on ootuslikult positiivne mõju ühtlasemale piirkondlikule arengule, kuna maaelu, tasakaalustatud arengu ning ruumi ja planeerimisega seotud poliitikavaldkondade koondamine ühtse juhtimise alla loob tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks. Terviklik lähenemine regionaalarengule vähendab poliitikaeesmärkide ja meetmete killustatust, võimaldab koondada ja koordineerida teadmiste ja ressursside kasutust ning tugevdab koostööd seni erinevates ministeeriumides olnud tegevuste vahel, mille tulemusel on võimalik riigil piirkondlikku arengut strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada. Regionaalministeeriumi loomine annab ka selge signaali regionaalarengu prioriteetsusest riigi jaoks, mis omakorda toetab suhete tugevnemist sidusrühmadega, sh kohalike omavalitsuste, kodanikuühenduste ja kogukondadega. 6.5 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eelnõu vastuvõtmisel tagatakse säästva arengu seisukohast kriitiliste valitsusvaldkondade terviklikum ja eesmärgipärasem juhtimine, selgem vastutuse jaotus, vähendatakse dubleerimist ja ning tugevdatakse koostööd valitsusasutuste vahel. Teenistuskohtade ja ülesannete ümberjaotamine ministeeriumide vahel tähendab muutunud tööks vajalike kompetentside uuesti hindamist, uute struktuuride loomist, eelarvemuudatusi, IT-teenuste muudatusi, töötajate tööülesannete ülevaatamist ja nende ümberpaigutamist. Need ümberkorraldused nõuavad väga tõhusat koordineerimist ja ministeeriumide vahelist suhtlust, et tagada ülesannete ja teenuste sujuv jätkumine. Muudatuse mõju on oluline, kuna see puudutab ministeeriumide ametnikkonda ja töötajaid ning võib nende jaoks tähendada olulist tööpraktika muutmist. Kui ministeeriumide roll praktikas läbimõeldult rakendub, on sellel oluline positiivne mõju riigi arengu suunamisel. Ministeeriumide tööjaotuse muutumine toob tõenäoliselt kaasa ülesannete muutumise laiemalt, tuues kaasa muutusi ka nende teenistujate tööülesannetes ja vastutusalades, kelle teenistuskoht jääb samasse asutusse. Viies ministeeriumis, mida ümberkorraldused puudutavad, töötab ühtekokku umbes 1350 teenistujat, kelle jaoks muudatused on otsesed või kaudsed. Kaudsed muudatused võivad seisneda töökultuuri ja teenistusülesannete muutuses, töökaaslaste muutumises, uute kompetentside vajaduses vm. Otseselt mõjutavad ümberkorraldused esialgse analüüsi kohaselt 273 töökohta, mis liiguvad ühest ministeeriumist teise: Siia → Kliima- Regionaal- Majandus- ja Rahandus- Kokku Siit ↓ ministeerium ministeerium IT ministeeriu ministeerium m Majandus- ja 131 131 Kommunikatsioonimin. Rahandusministeerium 75 75 Keskkonnaministeerium 16 10 26 Sotsiaalministeerium 1 40 41 Kokku 131 92 40 10 273 Muudatuse jõustudes viiakse töökohad üle terviklike meeskondadena ja kehtivatel tingimustel, kuid vajalike kompetentside ülevaatamisel ja struktuuride korrastamisel hinnatakse teenistuskohtade vajadust ja tingimusi uuesti. Senise Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi töökohad viiakse üle ministeeriumide ühishoonesse ja teenistujate jaoks muutub ka füüsiline töökeskkond. Suuremahuliste ümberkorraldustega võib kaasneda ka soovimatuid mõjusid. Suure hulga teenistuskohtade ümberkorraldamine võib teenistujates põhjustada segadust ja ebakindlust. Uute teenistusülesannete, vastutusalade ja kolleegidega kohanemine võib võtta aega ning mõjutada teenistujate motivatsiooni ja efektiivsust. Motivatsiooni vähenedes võivad kogenud teenistujad otsustada lahkuda ning riik võib kaotada olulisi teadmisi ja kogemusi. Uute teenistujate palkamine võtab aega ning uute ametikohtade täitmiseks vajalik koolitus võib olla keeruline ja kulukas ning lühiajaliselt mõjutada ministeeriumide töö tõhusust. Muudatus eeldab ministritelt ning ministeeriumide ametnikelt ja töötajatelt senise praktika muutmist ja koostöö tõhustamist. Viimane võib esialgu kaasa tuua töökoormuse kasvu, enne kui koordinatsioonimehhanismid piisavalt hästi sisse on töötatud. Muudatusega kohanemise vajadus võib olla suur, kuna teatud valdkondades on silotornistumine tugevalt juurdunud. Kui teenistujad on harjunud tegutsema kindlas struktuuris ja meeskonnas ning see struktuur muutub, võib tekkida tõrkeid teabevahetuses ja koostöös. Ümberpaigutatavad teenistujad vajavad aega uue keskkonnaga kohanemiseks, uute süsteemide õppimiseks ja uute meeskondade loomiseks. Sel perioodil võib tekkida tööprotsesside katkestusi ja muude ülesannete edasilükkamist. Kiire suuremahulise ümberkorraldusega kaasnevad lisakulud, et lühikeses ajaraamis ümber vormistada töösuhted, tagada töökohateenuse tõrgeteta jätkumine, tõsta ümber tööks vajalikud andmed ja tehnoloogiaarendused, teha vajalikud eelarvemuudatused, lõpetada olemasolevad rendilepingud, kolida töökohad uutesse ruumidesse jne. Regionaalarengu ja kliimamuutustega toimetulekuks kesksete valdkondade koondamine tervikliku juhtimise alla loob pikas perspektiivis võimaluse nende valdkondade poliitika ja meetmete tihedamaks kooskõlaks ja sünergiaks. Ühtse eesmärgiga seotud valdkondade tegevusi planeeritakse tervikliku süsteemina, võttes arvesse erinevate tegevuste vastastikust sõltuvust ja mõju, mis võimaldab tõhusamat ja mõjusamat poliitikakujundust. Näiteks võimaldab terviklik kliima- ja transpordipoliitika kiirendada säästlike transpordilahenduste kasutuselevõttu jne. Tervikliku juhtimise kaudu on võimalik paremini kasutada ka olemasolevaid ressursse, sh rahalisi vahendeid, teadmisi ja infrastruktuuri. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega seotud kulud ja tulud koondab Rahandusministeerium kooskõlastusprotsessi käigus. 8. Rakendusaktd Lisatud on Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi ning Regionaalministeeriumi põhimääruste kavandid (kavandid lisatud seletuskirja lisana 1–3). Lisaks on eelnõuga seonduvalt vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrusi, Vabariigi Valitsuse korraldusi ja ministri määrusi. Rakendusaktide rohkuse tõttu on need lisatud nimekirjana, ilma kavanditeta (seletuskirja lisa 4). Sarnaselt eelnõuga ei kavandata rakendusaktides sisulisi muudatusi, vaid muudatused on seotud kas ministeeriumi või ministri nime või vastutusvaldkonna nimetuse asendamisega. Ei muudeta määrusi, mille puhul vastutusvaldkond läheb üle ühe ministri vastutusvaldkonnast teise ministri vastutusvaldkonda, kuna volitusnorm seaduses, valdkonna eest vastutav minister, ei muutu. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, riiklikule lepitajale, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, Tööinspektsioonile ning Eesti Töötukassale.  Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kliimaministeeriumi põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kliimaministeerium (1) Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 2. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. § 3. Ministeeriumi pitsat ja eelarve (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülaosas on sõna „KLIIMAMINISTEERIUM”. (2) Ministeeriumil on oma eelarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. § 4. Ministeeriumi dokumentide vormistamine (1) Ministeeriumi dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi. (2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse ja registreeritakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. (3) Ministeeriumi dokumendiplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler, asekantsler ja osakonnajuhataja. (4) Minister võib allkirjaandmise õiguse volitada kantslerile või asekantslerile või osakonnajuhatajale ning kantsler võib allkirjaandmise õiguse volitada asekantslerile või osakonnajuhatajale seadusega ettenähtud ulatuses ja ministeeriumi asjaajamiskorras sätestatud alustel ja korras. § 5. Ministeeriumi asukoht (1) Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on …… (2) Nende ministeeriumi struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. 2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA, TEGEVUSE EESMÄRK JA PÕHIÜLESANNE § 6. Ministeeriumi valitsemisala Kliimaministeeriumi valitsemisalas on rohereformi terviklik elluviimine, kliimapoliitika, sealhulgas erinevate sektorite kliimakavade koostamine, elluviimine ja järelevalve, ettevõtluse suunamine puhtamate tehnoloogiate poole, transpordi korraldamine puhta elukeskkonna vajadustest lähtuvalt, taastuvenergia arendamise kiirendamine ja taastuvenergiaprojektide elluviimise koordineerimine; ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine; keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, veekaitse ja -kasutamise poliitika, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika, välisõhu kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alase poliitika ja keskkonnaseire korraldamine; energeetika, maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine, elamumajandus ja ehitus, transport ja transporditaristu (sealhulgas veondus, transiit ja logistika); liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja transpordivaldkonna suurhanked) planeerimine, liiklusohutuse suurendamine, liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. § 7. Ministeeriumi tegevuse eesmärk Ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on kliimaeesmärkide saavutamine luues samas tingimused Eesti majanduse tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks. Ministeeriumi tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele. § 8. Ministeeriumi põhiülesanne (1) Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes §-s 7 toodud eesmärgist ning selle alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest. (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 3. peatükk MINISTEERIUMI JUHTIMINE  1. jagu Kliimaminister § 9. Ministeeriumi juhtimine Ministeeriumi juhib kliimaminister (edaspidi minister). § 10. Ministri pädevus ja ülesanded Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires; 2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 6) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks; 8) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 9) teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametnike ja töötajate, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile; 10) tagab riikliku järelevalve süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas; 11) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 12) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi asekantslerid, osakondade juhatajad, välja arvatud need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingud kantsler, ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste juhid ning sõlmib ja lõpetab ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega; 13) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt siseauditi eest vastutavad isikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud ministri nõunikega; 14) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse; 15) kinnitab kantslerile vahetult alluvate osakondade loetelu; 16) kinnitab enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid; 17) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja enda poolt tööle võetavatele töötajatele hoiatusi; 18) kinnitab ministeeriumi ja valitsemisala valitsusasutuste põhimäärused, asjaajamise ja töökorralduse või annab volituse kantslerile ministeeriumi asjaajamise ja töökorralduse kehtestamiseks; 19) kehtestab ministeeriumi ja valitsemisala valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks või annab volituse kantslerile ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks kehtestamiseks ja ametiasutuse juhile valitsusasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse teenistusgruppideks kehtestamiseks ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires; 20) moodustab, korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused, eelarved ja teenistuskohtade koosseisu ning määrab struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti; 21) pärib aru ministeeriumi ametnikelt ja töötajatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt; 22) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 23) moodustab nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 24) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust; 25) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates riigiasutustes ning juhib osakonnajuhataja kaudu siseauditi osakonna tööd; 26) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise, valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise järele ning Euroopa Liidust eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise järele; 27) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 28) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 29) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaminevate varade hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 30) juhib Euroopa Liidu struktuuritoetuste ning teiste Euroopa Liidu finantsvahendite, rahvusvahelise koostöö, arengukoostöö ja muude välisvahendite taotlemise, jagamise, kasutamise ja kasutamise järelevalvega seotud tegevust ministeeriumi valitsemisala valdkonnas; 31) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 32) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 33) kinnitab ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 34) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse või peaministri korraldusega. § 11. Ministri õigusaktid ja teenistusalased korraldused (1) Minister annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. (2) Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 2. jagu Kantsler § 12. Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. § 13. Kantsleri pädevus ja ülesanded Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite ja kantslerile vahetult alluvate ametnike ja töötajate tööd, osakonnajuhatajate kaudu kantslerile vahetult alluvate osakondade ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd; 2) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava väljatöötamist ja elluviimist ning tagab valitsemisala valdkondade arengukavade omavahelise seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse, korraldab ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste institutsioonide koostööd arengukavade väljatöötamisel ning tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste arengukavadega; 4) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6) valmistab ette ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 7) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud lepingud, mida sõlmib minister; 8) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi ametnikud, välja arvatud need, kelle ametikohale nimetamine ja ametikohalt vabastamine on ministri pädevuses; 9) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi töötajatega, välja arvatud nendega, kellega töölepingu sõlmimine ja lõpetamine on ministri pädevuses; 10) kinnitab enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ja tööle võetavate töötajate ametijuhendid; 11) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja enda poolt tööle võetavatele töötajatele hoiatusi; 12) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele distsiplinaarkaristuste ja hoiatuste määramiseks; 13) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 14) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamise kohta; 15) annab kaasallkirja ministri määrusele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel; 16) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 17) kinnitab ministeeriumi ametnike ja töötajate puhkuse ajakava; 18) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires või oma pädevuse piires volitab ministeeriumi esindama ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 19) täidab muid seadusega, Vabariigi Presidendi seadlusega või Vabariigi Valitsuse määrusega või korraldusega talle pandud või ministrilt saadud ülesandeid; 20) annab ministrile aru ministeeriumi struktuuriüksuste tegevusest. § 14. Kantsleri käskkirjad ja teenistusalased korraldused (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ja asjaajamise korraldamisel, ministeeriumi ametnike ja töötajate teenistus- ja töösuhete korraldamisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks. (2) Kantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi. (3) Kantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. § 15. Kantsleri asendamine Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest, viimaste äraolekul ühele osakonnajuhatajatest. 3. jagu Asekantsler § 16. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesanne on tagada ministeeriumi eesmärgi saavutamine ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate eri valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu. (2) Ministeeriumi koosseisus on üheksa asekantsleri ametikohta. § 17. Asekantsleri pädevus ja ülesanded (1) Asekantsler: 1) koordineerib oma pädevusse kuuluvates valdkondades riigisiseste ja Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude ning muude dokumentide koostamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade analoogiliste dokumentidega ning ministeeriumiväliste institutsioonide, huvirühmade ja avalikkuse informeerimise ja töösse kaasamise; 2) juhib temale alluvate nõunike ja osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd; 3) juhib vahetult talle alluvate ametnike ja töötajate tööd; 4) kontrollib ja analüüsib talle alluvate osakondade tööplaani täitmist ja töökvaliteeti ning annab sellest aru ministrile ja kantslerile; 5) koordineerib ministri volitusel oma pädevusse kuuluvates valdkondades ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tööd; 6) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 7) käsutab oma haldusalas ja ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise eest; 8) teeb kantslerile oma pädevusse kuuluvates valdkondades ettepanekuid riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 9) esindab ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires või oma volituste piires volitab ministeeriumi esindama ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 10) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas ministeeriumi põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega; 11) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta; 12) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks, ametnike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamiseks ja töötajatele hoiatuste kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 13) teeb kantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid oma pädevusse kuuluvates valdkondades; 14) taotleb talle alluvatele ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust; 15) annab ministrile ja kantslerile aru tööülesannete täitmise kohta; 16) täidab ministrilt või kantslerilt saadud muid ülesandeid. (2) Asekantsleri pädevusvaldkonnad, täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning asekantslerile alluvad osakonnad sätestatakse ametijuhendis. § 18. Asekantsleri teenistusalased korraldused (1) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi. (2) Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. § 19. Asekantsleri asendamine Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. 4. jagu Nõunikud ja muud väljaspool struktuuriüksust asuvad ametikohad § 20. Nõunikud (1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ministri ja ministeeriumi nõunikud. (2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile. (3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler. (4) Nõuniku teenistuskohustused, õigused ja vastutus ning alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab vastavalt nõuniku alluvusele kas minister või kantsler. § 21. Muud struktuurivälised ametikohad (1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad, kes alluvad vahetult kantslerile või asekantslerile ning kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu kantsler. (2) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded, õigused ja vastutus ning alluvus sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab kantsler. 5. jagu Osakonnajuhataja § 22. Osakonnajuhataja pädevus ja ülesanded (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel; 3) annab talle alluvatele ametnikele ja töötajatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab talle alluvate ametnike ja töötajate teenistuskohustuste täitmise järele; 5) tagab oma pädevuse ja saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendite täpse ja otstarbeka kasutamise; 6) esindab osakonda osakonnale pandud ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi; 7) allkirjastab või viseerib dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja muude õigusaktidega; 8) teeb ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta; 9) teeb ettepanekuid talle alluvatele ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks, ametnike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamiseks ja töötajatele hoiatuste kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse; 10) teeb komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 11) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 12) taotleb osakonna ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust; 13) annab ministrile, kantslerile ja asekantslerile aru osakonna tegevusest; 14) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse osakonnajuhataja ametijuhendis.  4. peatükk MINISTEERIUMI STRUKTUUR § 23. Ministeeriumi osakond ja selle põhiülesanded (1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) avalike suhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi väliskommunikatsiooni ning keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alast tegevust; 2) eelarve- ja strateegiaosakonna põhiülesanne on koordineerida ja korraldada ministeeriumi ja valitsemisala ülest strateegilist planeerimist, teadus- ja arendustegevust, eelarvestamist ja finantsjuhtimist ning muud ministeeriumi arendamiseks vajalikku tegevust, sealhulgas korraldada strateegiliste eesmärkide saavutamise seiret, analüüsi ja aruandlust, jälgida ja analüüsida tegevuskavade ja eelarve täitmist ning korraldada finantsaruandlust, koordineerida ja korraldada välisvahenditest rahastatavate toetusprogrammide ja -meetmete väljatöötamist ja kasutamist ning teha järelevalvet nende kasutamise üle; 3) ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanne on ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine, ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine, ehitus- ja elamuvaldkonna poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 4) energeetikaosakond, kelle põhiülesanne on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsuse, konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasäästlikkusega seotud riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 5) keskkonnakorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada keskkonnaauditi, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnahoidlike riigihangete, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude, keskkonnavastutuse ning ühtse ringmajandus- ja jäätmepoliitika väljatöötamist ja elluviimist; 6) keskkonnatehnoloogia osakonna põhiülesanne on korraldada maapõue kaitse ja kasutamise, tööstusheite- ja kemikaalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist; 7) kliimaosakonna põhiülesanne on korraldada kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste mõjuga kohanemise poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 8) lennundusosakond, kelle põhiülesanne on tsiviillennunduse, lennundusjulgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja -jaamadega seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 9) looduskaitse osakonna põhiülesanne on korraldada looduskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 10) maavarade osakond, kelle põhiülesanne on maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 11) merekeskkonna osakonna põhiülesanne on korraldada merekeskkonna kaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 12) meremajandusosakond, kelle põhiülesanne on mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, veesõidukite tehnilise seisundi, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga ning riigi veesõidukitega, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukitega seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, samuti laevade Eesti lipu alla toomise soodustamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine; 13) metsaosakonna põhiülesanne on korraldada metsanduse ja jahinduse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 14) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi personalitööd, koolitustegevust, sisekommunikatsiooni, töökeskkonna-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning ministeeriumi personaliarvestust; 15) riigivaraosakonna põhiülesanne on kujundada ministeeriumi seisukohti riigivarapoliitikas ning korraldada ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust; 16) siseauditi osakonna põhiülesanne on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuete täitmise ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta; 17) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesanne on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo, raudteetaristu, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 18) transpordi arengu ja investeeringute osakond, kelle põhiülesanne on tervikliku transpordipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonna Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarveliste vahendite planeerimisel ja transpordi valdkonna arengukavade ja programmide, sealhulgas välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel osalemine, samuti valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine; 19) veeosakonna põhiülesanne on korraldada veekaitse ja -kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 20) välissuhete osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös; 21) välisõhu ja kiirgusosakonna põhiülesanne on korraldada välisõhu kaitse ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 22) õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida valitsemisala õigusloomealast tegevust, tagada ministeeriumis ettevalmistatavate õigustloovate aktide eelnõude kooskõla põhiseaduse ja teiste õigustloovate aktidega, korraldada ministeeriumi õigushuvide esindamist ja riigi esindamist kohtutes, pidada ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste arvestust ning koguda ja analüüsida andmeid ministeeriumi valitsemisala piires riigi esindamise kohta kohtus; 23) üldosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi asjaajamist ja arhiivitööd, riigihankeid, töövahendite ja inventariga varustamist, turvapoliitika kujundamist ja elluviimist ning korraldada ja koordineerida ministeeriumi ja tema haldusala andmehaldusega seotud tegevust. (3) Vajaduse korral nõustavad osakonnad oma ülesannete täitmisel ministeeriumi ametnikke ja töötajaid ja valitsemisala asutusi. § 24. Osakonna struktuur ja pädevus (1) Osakonna struktuur, pädevus ja juhtimise korraldus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses. (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood või talitused, kelle pädevus ja ülesanded määratakse osakonna põhimääruses. (3) Osakonna koosseisu kuuluva büroo või talituse juhataja teenistuskohustused, õigused ja vastutus sätestatakse büroojuhataja ametijuhendis. (4) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud ja töötajad, kes ei ole ühegi büroo või talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga. 5. peatükk MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD § 25. Ministeeriumi komisjonid, nõukogud ja töörühmad (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). (2) Kantsler võib moodustada komisjone ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste töö koordineerimiseks. (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni pädevus, ülesanded ja töökord, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja täitmise aruandluse kord ning teenindav struktuuriüksus ja selle ülesanded. (4) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste ametnikke ja töötajaid asjaomase asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. (5) Ministri või kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste tegemise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. § 26. Teised komisjonid ja nõukogud (1) Käesoleva määruse §-s 25 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 27. Teenistuslik järelevalve (1) Minister teostab seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike ja töötajate ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ametnike ja töötajate, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle. (2) Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. (3) Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste tegemise ministeeriumi ametnike ja töötajate toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku ja töötaja toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil.  Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2023 nr Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas ja §-s 1 asendatakse tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ tekstiosaga „Majandus- ja Infotehnoloogiaministeerium“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 10 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine.“; 3) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Valitsemisala Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtlus-, digiühiskonna, tööhõive ja tööturu poliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sh välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine; digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, sh avalikus sektoris ning ettevõtetele ja kodanikele piiriüleste avalike teenuste arendamise ja teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine.“; 4) paragrahvi 17 punktid 3, 4, 7, 10, 11, 13, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 17 punktis 15 asendatakse sõnad „ja postside“ sõnaga „side“; 6) paragrahvi 17 täiendatakse punktidega 181–183 järgmises sõnastuses: 181) tööhõive osakond, kelle põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel; 182) töösuhete ja töökeskkonna osakond, kelle põhiülesanne on kavandada ja koordineerida tööpoliitikat ning korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll töösuhete, sealhulgas individuaalsete ja kollektiivsete töötingimuste ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna arendamisel, samuti nende poliitikavaldkondadega seotud kulutuste ja hüvitiste kujundamisel; 183) võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond, kelle põhiülesanne on kavandada ja koordineerida võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaal-majandusliku toimetuleku poliitikat. Osakonnal on juhtiv roll soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti ebavõrdsuse, vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel.“; 7) paragrahvi 25 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „infotehnoloogia osakond,“; 8) paragrahvi 28 lõike 2 punktid 1, 2, 5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) tööala asekantsler.“; 10) paragrahvid 29, 30, 321 ja 34 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse 4. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Tööala asekantsler Tööala asekantslerile alluvad tööhõive osakond, töösuhete ja töökeskkonna osakond ning võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond.“. § 2. Määrus jõustub 1. juulil 2023. aastal.  Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS xx.06.2023 nr Regionaalministeeriumi põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Regionaalministeerium (1) Regionaalministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 2. Pitsat ja eelarve (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemises ääres on sõna „REGIONAALMINISTEERIUM”. (2) Ministeeriumil on eelarve ja arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. § 3. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 4. Asukoht Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn. Ministeeriumi struktuuriüksuste koosseisu kuuluvate nende teenistuskohtade postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. 1  2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA, TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 5. Ministeeriumi valitsemisala Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, maapoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika, regionaalpoliitika, -halduse ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning ühistranspordipoliitika kavandamine ja elluviimine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, postiteenuse, ruumilise planeerimise ja ruumiandmete alase tegevuse, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine, ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. § 6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused tasakaalustatud regionaalseks arenguks, põllu- ja maamajanduse ning kalanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks ning ligipääsetavuse valdkonna arenguks, samuti tagada toidu varustuskindlus, ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord, ruumilise planeerimise kaudu säästlik maakasutus ja kvaliteetne elu- ning ehitatud keskkond, postside toimimine ning kohalike omavalitsuste võime korraldada ja juhtida kohalikku elu. § 7. Ministeeriumi põhiülesanded (1) Ministeeriumi põhiülesanded on: 1) välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; 2) osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; 3) välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; 4) korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. (2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes. 3. peatükk MINISTEERIUMI JUHTIMINE § 8. Minister (1) Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. (2) Minister: 1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu 2 otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist; 6) nimetab Eesti esindajad valitsemisala valdkonnaga tegelevatesse Euroopa Liidu asutustesse, nagu Ühenduse Sordiamet ja Euroopa Toiduohutusamet; 7) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) nimetab kantsleri ettepanekul ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning ministeeriumi osakonnajuhataja, või sõlmib ja lõpetab kantsleri ettepanekul nendega töölepingud või volitab selleks kantslerit; Vabariigi Valitsuse nõusolekul nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja; nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu; ning määrab enda poolt ametikohale nimetatud ametnikule distsiplinaarkaristuse; 9) kinnitab asekantslerite ja osakonnajuhatajate ametijuhendid; 10) kehtestab ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks ja struktuuriüksuste põhimäärused või volitab selleks kantslerit; 11) pärib aru ministeeriumi ametnikelt ja töötajatelt ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle ministeeriumi kantslerile; 13) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite teostatava teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 14) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise otsused ning kinnitab nende põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 15) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused ja teenistuskohtade koosseisud või annab teenistuskohtade koosseisu kinnitamiseks volituse ametiasutuse juhile; 16) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle oma valitsemisalas; 17) kinnitab riigieelarve seaduse alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 18) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi; 19) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega; 3 20) kehtestab hankekorra ja volitab kantslerit või ministeeriumi ametnikku või töötajat tegema riigihangetega seotud toiminguid ning sõlmima hankelepinguid; 21) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 22) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks; 23) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 24) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid valitsusasutuste kohalike ametiasutuste ning muude maakonnas asuvate riigiasutuste töö korraldamiseks; 25) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes ning juhib osakonnajuhataja kaudu ministeeriumi siseauditi osakonda; 26) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja töökorralduse ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra; 27) sõlmib lepinguid või vajaduse korral volitab selleks kantslerit või teisi isikuid; 28) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. (3) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Määrusi võib anda elektrooniliselt. (4) Ministrit asendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. § 10. Kantsler (1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste, välja arvatud siseauditi osakonna tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. (2) Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite tööd ning osakonnajuhatajate kaudu temale vahetult alluvate osakondade ning temale vahetult alluva ametniku ja töötaja tööd, jälgib ja analüüsib nende töö kvaliteeti ning annab ministrile aru nende tegevusest; 2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekud nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavale ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras; 7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister; 8) kehtestab vastavalt osakonna põhimäärusele ja osakonnajuhatajate ettepanekutele enda poolt ametikohale nimetatavate ametnike ametijuhendid; 9) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametnike toimingute 4 üle; 11) määrab enda poolt ametikohale nimetatud ametnikule distsiplinaarkaristuse; 10) pärib ministeeriumi asekantsleritelt, osakonnajuhatajatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta aru ning teeb ministrile ettepanekuid neile distsiplinaarkaristuste määramiseks; 11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 12) korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta; 13) korraldab hankekorra täitmise; 14) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi töökorralduse ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 15) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi ametnikke ja töötajaid esindama ministeeriumi; 16) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud ja ministri antud ülesandeid. (3) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi ametnike ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga. (4) Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste peadirektoritele ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. (5) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest. § 11. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on kuni viis asekantsleri ametikohta. (2) Asekantsler: 1) juhib talle alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu; 2) koordineerib juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist ja elluviimist kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega; 3) koordineerib valitsusasutuste peadirektorite kaudu juhitava valdkonna valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu juhitava valdkonna teiste riigiasutuste tööd; 4) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste ja ministri määruste eelnõude väljatöötamist, samuti ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist; 5) korraldab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks Vabariigi Valitsusele esitatavate seisukohtade projektide väljatöötamist, kooskõlastamist ja otsustamiseks esitamist; 6) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral 5 lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 7) esindab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi või volitab oma volituste piires ministeeriumi ametnikke ja töötajaid esindama ministeeriumi; 8) allkirjastab oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi tegevust käsitlevad kirjad, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti; 9) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele distsiplinaarkaristuse määramiseks; 10) jälgib ja analüüsib temale alluvate osakondade töö kvaliteeti ning annab kantslerile ja ministrile aru nende tegevusest; 11) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid. (3) Asekantsleri vastutusvaldkond ja asekantslerile alluvad osakonnad määratakse tema ametijuhendis. (4) Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded vajaduse korral teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. (5) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektoritele ja hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. § 12. Osakonnajuhataja (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab osakonna ametnikele ja töötajatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate teenistuskoha ülesannete täitmise järele; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja kooskõlastusi; 7) teeb asekantslerile või kantslerile ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning ametnike palkade ja distsiplinaarkaristuste ning töötajate töötasude määramiseks; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 9) taotleb osakonna ametnikele ja töötajatele täienduskoolitust osakonna ülesannete paremaks täitmiseks; 10) võib teha ministrile ja kantslerile ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta osakonna ülesannetega seotud küsimuste lahendamiseks; 11) allkirjastab osakonna tegevust käsitlevad informatiivse sisuga kirjad, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti; 12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 6 § 13. Väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistuskohad (1) Ministeeriumi struktuuri kuulub Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoht, kes allub vahetult ministrile. Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja vastutusvaldkond ja piirkondlik pädevus määratakse tema ametijuhendis. (2) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda ka muud väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnike ja töötajate teenistuskohad. (3) Väljaspool struktuuriüksusi asuvatel teenistuskohtadel olevad ametnikud ja töötajad alluvad vastavalt oma ametijuhendile või töölepingule vahetult kas ministrile, kantslerile, asekantslerile või Vabariigi Valitsuse piirkondlikule esindajale ja täidavad oma ametijuhendis või töölepingus ettenähtud ülesandeid. (4) Väljaspool struktuuriüksusi asuva ametniku ja töötaja nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu vastavalt kas minister või kantsler, kes kehtestab ka tema ametijuhendi või näeb ette tema tööülesanded töölepingus. 4. peatükk MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 14. Osakond ja selle põhiülesanne (1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) avalike suhete osakonna põhiülesanne on teavitada avalikkust ministeeriumi tegevusest, korraldada ministeeriumi ja avalikkuse vahelisi suhteid ja teavitustegevust ning koordineerida sellealast tegevust ministeeriumi valitsemisalas; 2) infotehnoloogia osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumis ja tema valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes, kelle infosüsteemid on liidetud ministeeriumi infosüsteemidega, infosüsteemide arendamist, haldamist, majutamist ja hooldust ning arvutiabi osutamist; infotehnoloogilise tugiteenuse osutamist ja teenustaseme kindlaksmääramist; nõuete väljatöötamist info- ja kommunikatsioonisüsteemide ning -vahendite töökindluse, arengusuutlikkuse ja kasutatavuse tagamiseks ning nõuetest kinnipidamise jälgimist; infotehnoloogilise turvapoliitika väljatöötamist ja rakendamist; 3) kalanduspoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga tagada kalanduse kestlik areng, kalavarude taastamine ja kaitse ning kalandussektori konkurentsivõime. 4) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna põhiülesanne on töötada välja kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtted ning poliitika, valmistada ette vastavate õigusaktide eelnõud, koordineerida nende rakendamist ning analüüsida kohalike omavalitsuste eelarvepoliitikat; 5) kohalike omavalitsuste poliitika osakonna põhiülesanne on töötada välja kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse ja kohanimede korraldamise poliitika ning regionaalvaldkonna õigusaktide eelnõud, nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes, korraldada haldus- ja asustusüksuse piiride muutmist, panustada maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse, anda arvamusi maakonda puudutavate 7 valdkondlike poliitikate kohta, osaleda regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel ning korraldada piirkondlike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega koostööd; 6) maaelupoliitika ja analüüsi osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maaelu arengu poliitikat eesmärgiga suurendada maapiirkonna majandustegevuse konkurentsivõimet, arendada elukeskkonda ja aidata kaasa piirkondade tasakaalustatud arengule ning analüüsida põllumajandus- ja maaelupoliitikat, samuti maaelu, maaettevõtluse, põllumajanduskeskkonna, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise olukorda, samuti suunata ettevõtluse regionaalset arengut; 7) maakasutuspoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajanduse maakasutuspoliitikat eesmärgiga suurendada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus ja põllumajanduskeskkonna säästlik kasutamine; 8) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ning koordineerida tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste personalitööd ja koolitustegevust; 9) põllumajanduspoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajanduspoliitikat eesmärgiga suurendada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suurendada toiduainesektori turule orienteeritust, aidata kaasa toidutarneahela terviklikumale toimimisele ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordile ja turunduseesmärkide saavutamisele; 10) regionaalarengu osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida regionaalpoliitikat, sealhulgas kavandada ja koordineerida Euroopa territoriaalset koostööd ja Euroopa naabruspoliitika piiriülest koostööd, töötada välja regionaalarengule suunatud toetusmeetmed ja koordineerida nende rakendamist ning töötada välja oma valdkonna õigusaktide eelnõud; 11) riigivaraosakonna põhiülesanne on kujundada ministeeriumi seisukohti riigivara-, sealhulgas maapoliitikas, ning korraldada ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust; samuti korraldada kasutuses mitteoleva riigimaa kasutuselevõtmist, sealhulgas ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil kohaliku omavalitsuse üksustele võõrandamist. 12) ruumilise planeerimise osakonna põhiülesanne on suunata ja koordineerida üleriigilist planeerimisalast tegevust, korraldada üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamist, mereala ruumilist planeerimist ja planeerimisalast koostööd, korraldada ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamist, anda planeerimisseaduse alusel heakskiit kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringutele ja nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi planeeringute küsimustes ning töötada välja oma valdkonna õigusaktide eelnõud, strateegilised dokumendid ja juhendid ruumilise arengu põhimõtete ning suundumuste kujundamiseks; 13) siseauditi osakonna põhiülesanne on täita, korraldada ja koordineerida siseaudiitori kutsetegevusega seotud ülesandeid ministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest; avaldada arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta ning teha vajaduse korral parandusettepanekuid eesmärgiga aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevuse täiustamisele ja eesmärkide saavutamisele; täita ja koordineerida Euroopa Liidu vahendite auditeerimisega seotud ülesandeid; 14) strateegia- ja finantsosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste strateegilist planeerimist ning finantsjuhtimist, jälgida ning analüüsida tegevuskavade ja eelarve täitmist ning koordineerida organisatsiooni arendustegevusi; 15) teadus- ja arendusosakonna põhiülesanne on osaleda riigi põllumajanduse, toidu ja kalamajanduse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamises ja põllumajandushariduse poliitika väljakujundamises; kavandada abinõusid teadmussiirde ja nõuandetegevuse arendamiseks ning põllumajanduse ja maaeluga seonduva kultuuripärandi 8 kogumiseks ja säilitamiseks ning viia nimetatud abinõud ellu; töötada ministeeriumi tegevusvaldkonnas välja asjakohased arengusuunad ning korraldada teadus- ja arendusprogrammide täitmine; 16) toiduohutuse osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad toidu- ja söödaohutuse, loomatervise ja -kaitse ning põllumajandusloomade aretuse valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada terve ja kaitstud loom ning ohutu ja nõuetekohane toit, sööt ja elukeskkond; 17) taimetervise osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse ning väetiste valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane taimekasvatustoodang ning elukeskkond; 18) välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna põhiülesanne on korraldada ning koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste osalemist rahvusvahelises koostöös ja Euroopa Liidu otsustusprotsessis, koordineerida välisabiprojektide ettevalmistamist ning kontrollida nende täitmist; 19) õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi õigusloomet, osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tagada väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus ning vastavus põhiseadusele ja seadustele, korraldada õigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi Valitsusele esitamist, ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud Vabariigi Valitsusele esitatavate eelnõude kooskõlastamist ja ministeeriumi esindamist kohtuorganites ning nõustada ministeeriumi õigusküsimustes; 20) ühistranspordiosakonna põhiülesanne on kavandada ja viia ellu ühistranspordipoliitikat ja postside arengut ning edendada ligipääsetavuse valdkonda; 21) üldosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ning koordineerida tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste riigihankeid, riigivara haldamist, kriisireguleerimistegevust, dokumendihaldust, teabe avalikustamist ja kaitset, kujundada toidu varustuskindluse poliitikat, korraldada ministeeriumi varustamist töövahenditega ja töökeskkonna kujundamist. § 15. Osakondade struktuur ja pädevus (1) Osakondade struktuur, pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus ja juhtimise korraldus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses. (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood, kelle ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi büroo koosseisu, mis alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja mille ülesanded määratakse osakonna põhimääruses või ametijuhendiga. (3) Osakonna koosseisu kuuluva büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. 5. peatükk MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD § 16. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad (1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon). 9 (2) Kantsler võib moodustada ajutise komisjoni ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks. (3) Komisjon moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord. (4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. (5) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. § 17. Teised komisjonid ja nõukogud (1) Paragrahvis 16 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 6. peatükk MINISTEERIUMI SÜMBOLID § 18. Ministeeriumi sümbolid (1) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikest riigivappi. Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. (2) Dokumendiplanke kasutatakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. (3) Ministeeriumi juures tegutseva komisjoni töös kasutatakse ministeeriumi dokumendiplanki ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. (4) Ministeerium kasutab riigivappi riigivapi seaduse kohaselt. (5) Ministeerium kasutab riigilippu Eesti lipu seaduse kohaselt. § 19. Ministeeriumi teenetemärgid (1) Ministeeriumil on oma teenetemärgid. Need on: 1) Regionaalministeeriumi hõbedane teenetemärk (lisa 1); 2) Regionaalministeeriumi kuldne teenetemärk (lisa 2). (2) Regionaalministeeriumi hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, tema valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. (3) Regionaalministeeriumi kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest 10 ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. (4) Teenetemärgi andmise otsustab minister. (5) Teenetemärgid antakse üldjuhul kätte üks kord aastas 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks. Teenetemärke võib anda ka muul ajal. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrus nr 264 „Maaeluministeeriumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. 11  Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4 MÄÄRUSED, MIDA ON VAJA MUUTA SEOSES MINISTEERIUMIDE NIME JA VALITSEMISALA MUUTUSTEGA Vabariigi Valitsuse määrused 1) Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2019. aasta määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“; 2) Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. aasta määrus nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“; 3) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. aasta määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“; 5) Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. aasta määrus nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“; 6) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“; 7) Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määrus nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“; 8) Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. aasta määrus nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“; 9) Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“; 10) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003. aasta määrus nr 316 „Väikesaarte komisjoni põhimäärus“; 11) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. aasta määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“; 12) Vabariigi Valitsuse 8. novembri 2022. aasta määrus nr 108 „Ennetusnõukogu koosseis, juhtimine ja töökord“; 13)Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määrus nr 125 „Maaparandussüsteemide registri põhimäärus“; 14) Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrus nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“; 15) Vabariigi Valitsuse 6. augusti 2002. a määrus nr 250 „Volitatud laborina tegutsemise õiguse andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“; 16) Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrus nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“; 17) Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrus nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“; 18) Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määrus nr 53 „Kohalikele omavalitsusüksustele eluruumide ehitamiseks või ostmiseks rahaliste vahendite taotlemise ja eraldamise korra kinnitamine“; 19) Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määrus nr 182 „Ametiasutuste pädevus „Geograafilise tähise kaitse seaduse“ rakendamisel“; 20) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 194 „Tsiviilõhusõidukite riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; 21) Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määrus nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“; 22) Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2004. a määrus nr 117 „Nimemärgiste riikliku registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“; 23) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“; 24) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“; 25) Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrus nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“; 26) Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määrus nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“; 27) Vabariigi Valitsuse 22. septembri 2005. a määrus nr 247 „Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus“; 28) Vabariigi Valitsuse seaduse 22. septembri 2005. a määrus nr 247 „Teadus- ja Arendusnõukogu põhimäärus“; 29) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2005. a määrus nr 108 „Teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni moodustamise kord ja töökord“; 30) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005 .a määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“; 31) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005 .a määrus nr 301 „Raadioside piiramise kord“; 32) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määrus nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e- toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“; 33) Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määrus nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e- toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“; 34) Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määrus nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“; 35) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrus nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“; 36) Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määrus nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“; 37) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“; 38) Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“; 39) Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 162 „Strateegilise kauba komisjoni moodustamine ja töökord“; 40) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määrus nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“; 41) Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määrus nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“; 42) Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määrus nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“; 43) Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2015. a määrus nr 106 „Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus“; 44) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“; 45) Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2016. a määrus nr 39 „Sadama, sadamarajatise ning laeva turvateabe edastamise ja vastuvõtmise kord“; 46) Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määrus nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“; 47) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 .a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“; 48) Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“; 49) Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määrus nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“; 50) Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määrus nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“; 51) Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määrus nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“; 52) Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“; 53) Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määrus nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“; 54) Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus nr 49 „Inimtekkeliste saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused Eesti territooriumil ja majandusvööndis, nende täitmise tähtajad ja erandid ning aruandlus“; 55) Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. a määrus nr 143 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu“; 56) Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määrus nr 126 „Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord“; 57) Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a määrus nr 25 „Moderniseerimisfondi raha kasutamise ja aruandluse üldtingimused“; 58) Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“; 59) Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2008. a määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“; 60) Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“; 61) Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2011. a määrus nr 47 „Volituse andmine probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtaegade ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormide kehtestamiseks“; 62) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrus nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“; 63) Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 72 „Pakendiregistri põhimäärus“; 64) Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrus nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“; 65) Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2004. a määrus nr 229 „Geenitehnoloogiakomisjoni põhimäärus“; 66) Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2013. a määrus nr 171 „Eesti topograafia andmekogu pidamise põhimäärus“; 67) Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; 68) Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määrus nr 59 „Volituse andmine aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“; 69) Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määrus nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“; 70) Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määrus nr 17 „Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“; 71) Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrus nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“; 72) Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“; 73) Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrus nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“; 74) Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrus nr 73 „Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine“; 75) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1999. a määrus nr 105 „Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kinnitamine“; 76) Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“; 77) Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määrus nr 9 „Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“; 78) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“; 79) Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“; 80) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“; 81) Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“; 82) Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrus nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“; 83) Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrus nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“; 84) Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrus nr 263 „Konfiskeeritud vara üleandmise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“; 85) Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määrus nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“; 86) Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 1996. a määrus nr 83 „Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist tulenevate õigusaktide kinnitamine“ ; 87) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“; 88) Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001.a määrus nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri“; 89) Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“; 90) Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määrus nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“; 91) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrus nr 81 „Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine“; 92) Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrus nr 276 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seire ja hindamise ning seirekomisjoni moodustamise kord“; 93) Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrus nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“; 94) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrus nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“; 95) 186 looduskaitseseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrust (kaitse-eeskirjad, kaitse alla võtmise otsused) – sisaldavad analoogse sisuga sätet: „Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.“ Ministri määrused 1) keskkonnaministri 18. oktoobri 2017. a määrus nr 42 „Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; 2) keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määrus nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“; 3) keskkonnaministri 14. aprilli 2023. a määrus nr 23 „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“; 4) keskkonnaministri 8. oktoobri 2019. a määrus nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“; 5) keskkonnaministri 1. septembri 2019. a määrus nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“; 6) keskkonnaministri 17. mai 2018. a määrus nr 12 „Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse andmise tingimused ja kord“; 7) keskkonnaministri 15. oktoobri 2019. a määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“; 8) keskkonnaministri 25. septembri 2020. a nr 46 „Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded“; 9) keskkonnaministri 29. märtsi 2005. a määrus nr 20 „Geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamisega seotud keskkonnaseire aruande sisule esitatavad nõuded ja aruande esitamise kord“; 10) keskkonnaministri 27. augusti 2004. a määrus nr 111 „Teabevahetus ja konsulteerimine Euroopa Komisjoniga geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva toote turustamisega seotud küsimustes“; 11) keskkonnaministri 8. juuni 2004. a määrus nr 68 „Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimisel või geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva toote turustamisel teatavaks saanud ohu kohta esitatav ja avalikustatav teave“; 12) keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“; 13) keskkonnaministri 22. detsembri 1995. a määrus nr 43 „Loobu metskonna maa riigi omandisse jätmine“; 14) keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määrus nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; 15) keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“; 16) keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrus nr 30 „Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord“; 17) keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 23 „Geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“; 18) keskkonnaministri 1. juuli 2015. a määrus nr 40 „Eripüügiloa vorm, eripüügi lisatingimused, taotluse läbivaatamine, loa andmine ja loa kehtetuks tunnistamine, eripüügiõiguse tasu ning elektripüügivahendi kasutamise taotlemine, tõendi andmine ja tõendi kehtetuks tunnistamine”; 19) keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ ; 20) keskkonnaministri 2. oktoobri 2017. a määrus nr 39 „Vaatleja pardale võtmise vajadus, vaatleja määramine, vaatlejale esitatavad nõuded, vaatleja ülesanded ning kogutud andmete esitamise kord ja vorm”; 21) keskkonnaministri 22. novembri 2017. a määrus nr 48 „Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“; 22) keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määrus nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“; 23) keskkonnaministri 25. mai 2005. a määrus nr 42 „Riigi keskkonnakaitseinspektori tõendi vorm ja tunnusmärgi kujundus ning tõendi ja tunnusmärgi valmistamise, väljaandmise ja tagastamise kord“; 24) keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“; 25) keskkonnaministri 20. oktoobri 2016. a määrus nr 41 „Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus“; 26) keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete loetelud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete loetelud“; 27) keskkonnaministri 06.09.2016 nr 28 „Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vorm“; 28) Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 77 „Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus“; 29) keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a nr 22 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“ 30) keskkonnaministri 3. novembri 2005. a nr 66 “Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord“; 31) keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“; 32) keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“; 33) keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“; 34) keskkonnaministri 22. veebruari, 2023. a määrus nr 8 „Riigimetsa majandajatele aastateks 2023–2027 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“; 35) keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“; 36) keskkonnaministri 28. mai 2013. a määrus nr 32 „Jahieeskiri“; 37) keskkonnaministri 21. mai 2013. a määrus nr 20 „Jahikoerapassi taotlemise ja andmise kord ning passi vorm“; 38) keskkonnaministri 22. mai, 2013. a määrus nr 25 „Jahitunnistuse vorm, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise kord, jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise kord“; 39) keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 26 „Nõuded välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel jahitunnistuse saanud isikule veelinnujahiks väikeuluki jahiloa andmisel läbitavale koolitusele, koolitajale ning koolituse maht ja läbiviimise kord“; 40) keskkonnaministri 30. novembri 2012. a määrus nr 39 „Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse põhimäärus“; 41) keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“; 42) keskkonnaministri 2. jaanuari 2013. a määrus nr 1 „Eesti Loodusmuuseumi põhimäärus“; 43) keskkonnaministri 30. septembri 2020. a määrus nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“; 44) keskkonnaministri 2. mai 2016. a määrus nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“; 45) keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrus nr 31 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord; 46) keskkonnaministri 28. aprilli 2010. a määrus nr 14 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“; 47) keskkonnaministri 11. novembri 2016. a määrus nr 48 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise kord“; 48) keskkonnaministri 23. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programmide ja üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse suurendamise projektide toetamise tingimused ja kord“; 49) keskkonnaministri 11. septembri 2019. a määrus nr 41 “Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“; 50) keskkonnaministri 25. mai 2018. a määrus nr 13 „Meetme „Üleujutusohu riskide maandamine” uurimuslike tegevuste jaoks toetuse andmise tingimused ja kord“; 51) keskkonnaministri 30. augusti 2010. a määrus nr 42 „Taastuvenergiaallikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmiseks ning kaugküttevõrkude parendamiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine“; 52) keskkonnaministri 22. septembri 2020. a määrus nr 45 „Toetuse andmise tingimused meetme „Üleujutusriski maandamine“ ehituslike tegevuste elluviimiseks“; 53) keskkonnaministri 11. detsembri 2019. a määrus nr 69 „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“; 54) keskkonnaministri 1. veebruari 2023. a määrus nr 3 „Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord“; 55) keskkonnaministri 19. juuli 2022. a määrus nr 33 „Toetuse andmise tingimused meetme „Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine” tegevuste elluviimiseks“; 56) keskkonnaministri 12. septembri 2022. a määrus nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis“; 57) keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“; 58) keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määrus nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“; 59) keskkonnaministri 2. oktoobri 2017. a määrus nr 41 „Täpsustatud nõuded kasvuhoonegaaside mahu aruande andmete koosseisule, tarnitud kütuste ja energia olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukuse arvutusmeetodi, kütuse alusstandardi, kasvuhoonegaaside heite mahukuse vähendamise arvutamise ning aruande esitamise kord“; 60) keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“; 61) keskkonnaministri 22. juuni 2020. a määrus nr 36 „Jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes antava toetuse andmise tingimused ja kord“; 62) keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“; 63) keskkonnaministri 1. märtsi 2023. a määrus nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“; 64) keskkonnaministri 28. mai 2004. a määrus nr 60 „Kaitstava loodusobjekti piires oleval kinnisasjal liikumiseks teadustöötajale õiendi väljastamise tingimused ja õiendi vorm“; 65) keskkonnaministri 22. detsembri 2014. a määrus nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine” avatud taotlemise korral“; 66) keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 27 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” jaoks väikeprojektidele avatud taotlemise korral“; 67) keskkonnaministri 4. juuli 2016. a määrus nr 22 “Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“; 68) keskkonnaministri 22. detsembri 2014. a määrus nr 58 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” avatud taotlemise korral“; 69) keskkonnaministri 13. oktoobri 2016. a määrus nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine” ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” raames;; 70) keskkonnaministri 22. veebruari 2018. a määrus nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“; 71) keskkonnaministri 28. juuni 2016. a määrus nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral“; 72) keskkonnaministri 10. juuli 2015. a määrus nr 44 „Toetuse andmise tingimused meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Vooluveekogude tervendamine” jaoks avatud taotlemise korral“; 73) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2005. a määrus nr 66 „Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifitseerimise kord ning nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele“; 74) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. oktoobri 2005. a määrus nr 122 „Sihtasutuse laenude tagamise omavahendite normatiivi ületava osa kasutamise kord“; 75) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. novembri 2005. a määrus nr 140 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kasutatav teenuste osutamise kulude arvestamise metoodika“; 76) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määrus nr 25 „Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamise ja hüvitamise kord“; 77) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määrus nr 26 „Universaalteenuse osutamise piirkonna määramise alused“; 78) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. detsembri 2006. a määrus nr 106 „Vedelkütusevaru haldaja tegutsemispõhimõtted ning vedelkütusevaru haldaja poolt müügiks pakutava vedelkütusevaru müümise kord varustamisraskuste korral“; 79) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. oktoobri 2008. a määrus nr 97 „Liiklusõiguste jaotamise menetlus“; 80) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. septembri 2009. a määrus nr 87 „Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise kord ning nõuded aeronavigatsioonimõõdistustele“; 81) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2010. a määrus nr 16 „Nõuded vedelkütusele“; 82) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. augusti 2010. a määrus nr 52 „Rohelise investeerimisskeemi „Korterelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord“; 83) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. oktoobri 2010. a määrus nr 85 „Rohelise investeerimisskeemi „Tuult energiaallikana kasutava elektritootja investeeringute toetus” tingimused ja kord“; 84) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“; 85) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määrus nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“; 86) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“; 87) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuli 2011. a määrus nr 69 „Rohelise investeerimisskeemi „Elektriautode toetus” kasutamise tingimused ja kord“; 88) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määrus nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“; 89) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. aprilli 2012. a määrus nr 27 „Rohelise investeerimisskeemi „Väikeelamute rekonstrueerimise toetus” kasutamise tingimused ja kord“; 90) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2013. a määrus nr 24 „Liiklusjärelevalve infosüsteemi põhimäärus“; 91) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määrus nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“; 92) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“; 93) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. veebruari 2014. a määrus nr 13 „Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumistega ning teemaksu tasumata jätmisega seotud andmete vahetamise kord ja andmete vahetamiseks vajalike andmete loetelu ning aruandluse kord“; 94) Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2014. a määrus nr 99 „Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 95) Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 96) Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“; 97) Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ; 98) Majandus- ja taristuministri 13. novembri 2015. a määrus nr 132 „Liiklusohutusega seotud minimaalse liiklusteabe edastamise tingimused ja kord“; 99) Majandus- ja taristuministri 26. veebruari 2016. a määrus nr 17 „Riigieelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise kord“; 100) Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määrus nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“; 101) Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2017. a määrus nr 50 „Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 102) Majandus- ja taristuministri 19. oktoobri 2017. a määrus nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“; 103) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Ettevõtjate võrkudega liitumise programm“; 104) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. aprilli 2018. a määrus nr 18 „Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“; 105) Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 35 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“; 106) Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“; 107) Majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrus nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“; 108) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 27. juuli 2018. a määrus nr 46 „Toetus ettevõtjate toote-, teenuse- ja protsessiarenduse alaseks rahvusvaheliseks koostööks“; 109) Majandus- ja taristuministri 12. novembri 2018. a määrus nr 58 „Veoloa taotlemise ja andmise kord, veoloale kantavad andmed, CEMT-i veolubade jaotuskava koostamise kord ja kahepoolse veoloa vorm ning kahepoolsete veolubade jaotuspõhimõtted“; 110) Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“; 111) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; 112) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määrus nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“; 113) Majandus- ja taristuministri 18. aprilli 2019. a määrus nr 28 „Riigi- ja tugietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise kord, nende säilitamiseks, arendamiseks, kalibreerimiseks ja rahvusvaheliseks võrdlemiseks tehtavate põhjendatud kulutuste loetelu ning riigi- ja tugietalonide nimistu“; 114) Majandus- ja taristuministri 14. veebruari 2020. a määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“; 115) Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määrus nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“; 116) Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. aprilli 2020. a määrus nr 10 „Ettevõtluslaenude andmise tingimused“; 117) Majandus- ja taristuministri 12. mai 2020. a määrus nr 18 „Elamumajanduslaenu andmise tingimused“; 118) Majandus- ja taristuministri 23. oktoobri 2020. a määrus nr 63 „Raudteeliiklusregistri pidamise põhimäärus“; 119) Majandus- ja taristuministri 27. novembri 2020. a määrus nr 80 „Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise kord, kasutusele võtmise tingimused, nende nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ning oluliste nõuete loetelu“; 120) Majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määrus nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“; 121) Majandus- ja taristuministri 10. detsembri 2020. a määrus nr 87 „Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord“; 122) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määrus nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“; 123) Majandus- ja taristuministri 29. juuni 2021. a määrus nr 42 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“; 124) Majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 32 „Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord“; 125) Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“; 126) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. veebruari 2022. a määrus nr 13 „Numbri broneerimise andmekogu põhimäärus“; 127) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 9. märtsi 2022. a määrus nr 20 „Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“; 128) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5. mai 2022. a määrus nr 36 „E-veoselehe teenusearenduse toetamise tingimused ja kord“; 129) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. juuli 2022. a määrus nr 55 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“; 130) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määrus nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“; 131) Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määrus nr 70 „Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord“; 132) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määrus nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“; 133) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 24. novembri 2022. a määrus nr 94 „Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete täitmise kord“; 134) Majandus- ja taristuministri 28. novembri 2022. a määrus nr 98 „Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks“; 135) Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2022. a määrus nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“; 136) Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määrus nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“; 137) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 15. veebruari 2023. a määrus nr 10 „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“; 138) Maaeluministri 28. juuli 2016. a määrus nr 48 „Algatusrühma koostöötegevused“; 139) Maaeluministri 19. augusti 2022. a määrus nr 48 „Bioressursside väärindamise investeeringutoetus“; 140) Põllumajandusministri 1. aprilli 2015. a määrus nr 29 „Eesti maaelu arengukava 2014– 2020” raames antava tehnilise abi toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“; 141) Maaeluministri 2. märtsi 2017. a määrus nr 24 „Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seire ja hindamise kord“; 142) Maaeluministri 8. septembri 2015. a määrus nr 2 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ tehnilise abi toetus“; 143) Maaeluministri 26. augusti 2015. a määrus nr 84 „Innovatsiooniklastri toetus“; 144) Maaeluministri 1. juuni 2017. a määrus nr 44 „Integreeritud mereseire arendamise toetus“; 145) Maaeluministri 12. juuni 2018. a määrus nr 37 „Kalalaeva energiatõhususe parendamise ja kliimamuutuste leevendamise toetus“; 146) Maaeluministri 13. novembri 2015. a määrus nr 16 „Kalandusandmete kogumise toetus“; 147) Maaeluministri 12. veebruari 2016. a määrus nr 7 „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“; 148) Maaeluministri 25. novembri 2015. a määrus nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“; 149) Maaeluministri 20. detsembri 2016. a määrus nr 70 „Kalapüügi innovatsioonitoetus“; 150) Maaeluministri 14. veebruari 2017. a määrus nr 15 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus“; 151) Maaeluministri 14. veebruari 2017. a määrus nr 15 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus“; 152) Maaeluministri 5. veebruari 2016. a määrus nr 5 „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustuskampaaniate toetus“; 153) Maaeluministri 25. novembri 2016. a määrus nr 20 „Kalapüügitoodete ladustamisabi“; 154) Maaeluministri 26. mai 2015. a määrus nr 62 „Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus“; 155) Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrus nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“; 156) Maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“; 157) Maaeluministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti hindamiskomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse, loomkatse protokolli ning loomkatse järelhindamise protokolli vormid“; 158) Põllumajandusministri 30. detsembri 2003. a määrus nr 112 „Maaeluministeeriumi valitsemisalasse kuuluva teadus- ja arendusasutuse direktori ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“; 159) Maaeluministri 19. jaanuari 2021. a määrus nr 10 „Maaeluministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt toetuste andmise tingimused ja kord“; 160) Maaeluministri 23. septembri 2022. a määrus nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“; 161) Maaeluministri 23. novembri 2018. a määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus“; 162) Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 23 „Mahepõllumajanduse registri põhimäärus“; 163) Maaeluministri 27. juuni 2017. a määrus nr 49 „Merekeskkonnaalaste teadmiste parendamise toetus“; 164) Maaeluministri 27. veebruari 2017. a määrus nr 22 „Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus“; 165) Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“; 166) Maaeluministri 15. mai 2015. a määrus nr 61 „Nõustajate koolitustoetus“; 167) Maaeluministri 7. mai 2018. a määrus nr 26 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus Maaeluministeeriumi valitsemisala riigiasutustele“; 168) Põllumajandusministri 21. juuli 2000. a määrus nr 52 „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus“; 169) Maaeluministri 10. mai 2022. a määrus nr 25 „Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Maaeluministeeriumi hallatavale riigiasutusele“; 170) Maaeluministri 18. augusti 2020. a määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“; 171) Maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“; 172) Maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 66„Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“; 173) Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr24 „Riigi toidu ja sööda käitlejate registri põhimäärus“; 174) Maaeluministri 11. märtsi 2019. a määrus nr 30 „Riikliku alkoholiregistri põhimäärus“; 175) Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus“; 176) Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 22 „Sordiregistri põhimäärus“; 177) Põllumajandusministri 7. veebruari 2006. a määrus nr 17 „Sordi registreerimiseks esitatava taotluse vorm, taotlusel esitatavad andmed, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja sordi registreerimise taotlemise kord“; 178) Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 26 „Taimekaitsevahendite registri põhimäärus“; 179) Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“; 180) Maaeluministri 12. oktoobri 2015. a määrus nr 9 „Teadlaste ja kalurite koostöötoetus“; 181) Maaeluministri 12. oktoobri 2015. a määrus nr 10 „Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus“; 182) Maaeluministri 10. juuni 2015. a määrus nr 68 „Teadmussiirde ja teavituse toetus“; 183) Maaeluministri 28. aprilli 2015. a määrus nr 46 „Teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetus“; 184) Maaeluministri 10. septembri 2018. a määrus nr 54 „Toidu ekspordivõimaluste edendamine“; 185) Maaeluministri 21. märtsi 2016. a määrus nr 18 „Tootmis- ja turustamiskavade toetus“; 186) Maaeluministri 23. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Turuarendustoetus“; 187) Maaeluministri 23. aprilli 2015. a määrus nr 44 „Turuinfo esitamise, kogumise, töötlemise ja Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja kord ning turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise kord“; 188) Maaeluministri 7. märtsi 2013. a määrus nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta“; 189) Maaeluministri 20. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Vesiviljeluse innovatsioonitoetus“; 190) Maaeluministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 25 „Väetiseregistri põhimäärus“; 191) riigihalduse ministri 18.10.2022 määrus nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“; 192) riigihalduse ministri 20. detsembri 2017. aasta määrus nr 101 „Kohaliku omavalitsuse üksuste poolt ühiselt maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise ülesande täitmiseks toetuse eraldamise kord“; 193) riigihalduse ministri 23. aprilli 2021. aasta määrus nr 12 „COVID-19 olukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks ning lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord“; 194) riigihalduse ministri 14. aprilli 2022. aasta määrus nr 17 „Ukraina sõjapõgenikele vältimatu abi andmise kulude kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitamise tingimused ja kord“; 195) riigihalduse ministri 30. novembri 2022. aasta määrus nr 55 „Kohaliku omavalitsuse üksustele Ukraina sõjapõgenikele eluruumide korrastamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“; 196) riigihalduse ministri 2. märtsi 2017. aasta määrus nr 17 „Vabariigi Valitsuse algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate kulude katmise tingimused ja kord“; 197) riigihalduse ministri 22. novembri 2020. aasta määrus nr 43 „Kohanimenõukogu põhimäärus“; 198) riigihalduse ministri 30. detsembri 2019. aasta määrus nr 66 „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede“; 199) riigihalduse ministri 23. novembri 2021. aasta määrus nr 31 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“; 200) riigihalduse ministri 18. oktoobri 2022. aasta määrus nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“; 201) riigihalduse ministri 21. detsembri 2022. aasta määrus nr 66 „Ida-Viru maakonna tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamise toetusmeede“; 202) riigihalduse ministri 1. juuli 2022. aasta määrus nr 33 „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“; 203) riigihalduse ministri 15. mai 2020. aasta määrus nr 20 „Noored Setomaale programm“; 204) riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. aasta määrus nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“; 205) riigihalduse ministri 18. juuli 2019. aasta määrus nr 36 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“; 206) riigihalduse ministri 28. veebruari 2022. aasta määrus nr 11 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 207) riigihalduse ministri 5. mai 2015. aasta määrus nr 12 „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“; 208) riigihalduse ministri 5. oktoobri 2018. aasta määrus nr 37 „Toetuse andmise tingimused Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks“; 209) riigihalduse ministri 15. mai 2020. aasta määrus nr 21 „Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamiseks toetuse eraldamise tingimused ja kord“; 210) riigihalduse ministri 20. märtsi 2021. aasta määrus nr 10 „Kohaliku omaalgatuse programm“; 211) riigihalduse ministri 7. mai 2020. aasta määrus nr 17 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine”; 212) riigihalduse ministri 26. veebruari 2020. a määrus nr 7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 213) riigihalduse ministri 7. veebruari 2022. aasta määrus nr 5 „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“; 214) riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. aasta määrus nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 215) riigihalduse ministri 29. mai 2018. aasta määrus nr 26 „Väikesaarte programm“; 216) riigihalduse ministri 14. juuli 2016. aasta määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” perioodil 2017–2023“; 217) riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. aasta määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“; 218) riigihalduse ministri 15.veebruari 2023. aasta määrus nr 11 „Toetuse andmise tingimused ja kord toetusskeemis „Suuremate linnapiirkondade arendamine”; 219) riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. aasta määrus nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“; 220) riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. aasta määrus nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”“; 221) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. aasta määrus nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“; 222) riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. aasta määrus nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“; 223) siseministri 26. septembri 2014. a määrus nr 40 „Maakondade sümbolite kehtestamine“; 224) siseministri 3. märtsi 2015. aasta määrus nr 7 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng”; 225) siseministri 3. märts 2015. aasta määrus nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”; 226) siseministri 13. veebruari 2015. aasta määrus nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“; 227) sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 26 “Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006” meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul” osa “Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute kava” raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri“; 228) sotsiaalministri 16. septembri 2005. a määrus nr 100 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006 meetme 1.3 «Võrdsed võimalused tööturul» osa «Tööturuasutuste projektid» raames antava toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri“; 229) tervise- ja tööministri 20. märtsi 2019. a määrus nr 34 „Euroopa tööturuasutuste võrgustiku liikmeks ja partneriks vastuvõtmise ning koostöö tingimused ja kord“; 230) sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus“; 231) sotsiaalministri 05. novembri 2008. a määrus nr 69 „Meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 232) sotsiaalministri 15. aprilli 2010. a määrus nr 34 „Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 233) sotsiaalministri 22. jaanuari 2010. a määrus nr 10 „Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 234) sotsiaalministri 15. detsembri 2011. a määrus nr 59 „Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” perioodil 2012–2013 avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 235) sotsiaalkaitseministri 07. aprilli 2021. a määrus nr 11 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 236) sotsiaalkaitseministri 07. juuni 2016. a määrus nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 237) sotsiaalkaitseministri 23. mai 2018. a määrus nr 26 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse andmise tingimused uudsete lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks sotsiaalvaldkonnas“; 238) sotsiaalministri 04. aprilli 2006. a määrus nr 35 „„Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul”, välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 239) sotsiaalministri 15. aprilli 2010. a määrus nr 34 „Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri“; 240) sotsiaalministri 6. aprilli 1999. a määrus nr 25 „Sotsiaalmajandusnõukogu töökorra kinnitamine“; 241) tervise- ja tööministri 08. mai 2018. a määrus nr 20 „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“; 242) sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“; 243) sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määrus nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“; 244) tervise- ja tööministri 11. septembri 2015. a määrus nr 41 „Töölesaamist toetavad teenused“; 245) tervise- ja tööministri 05. märtsi 2019. a määrus nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“; 246) sotsiaalministri 13. märtsi 2006. a määrus nr 28 „Tööturu statistiliste ja teaduslike uuringute jaoks esitatavad andmed“; 247) sotsiaalkaitseministri 21. aprilli 2022. a määrus nr 35 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused hoolduskoormusega inimeste toimetuleku toetamiseks“; 248) tervise- ja tööministri 23. detsembri 2017. a määrus nr 71 „Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord“; 249) sotsiaalkaitseministri 02. veebruari 2022. a määrus nr 16 „Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise rahaline toetamine“; 250) rahandusministri 30. aprilli 2007. a määrus nr 30 „Perioodi 2007–2013 tehnilise abi meetmete ja horisontaalse tehnilise abi meetme toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord“; 251) haridus- ja teadusministri 24.oktoobri 2005. a määrus nr 43 „Riikliku arengukava meetme 1.1 „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem“ toetuse andmise tingimused“.  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Meie: 09.05.2023 Eestimaa Talupidajate Keskliit nr 7-2/23-00757-2 Eesti Toiduainetetööstuse Liit Riiklik Lepitaja Tööinspektsioon Eesti Töötukassa Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee. Kuna eelnõu puudutab valitsusasutuste sisemist töökorraldust, ministeeriumite nimede muudatused said avalikuks koalitsioonilepingu allkirjastamisel ning ministeeriumite vastutusvaldkonnad on sätestatud 19. aprillil 2023.a vastuvõetud peaministri korralduses nr 25, siis palume teie kooskõlastust kiirkorras hiljemalt 11. maiks 2023 kell 17.00. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Kaidi Paju 693 5542 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 9. mai 2023 14:39 Adressaat: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus <[email protected]>; Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda <[email protected]>; Eestimaa Talupidajate Keskliit <[email protected]>; [email protected]; Meelis Virkebau <[email protected]>; Tööinspektsioon ([email protected]) <[email protected]>; [email protected]; SVV üldmeil <[email protected]> Teema: Riigikantseleist saabunud kiri Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kiri nr 23-00757 Reg kp 09.05.2023 14:23:08. Pealkiri : Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine Probleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil 693 5555 või e-posti teel: [email protected] Riigikantselei