Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine

EELNÕU 06.03.2023 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan punkti 1.2.4 tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ESFi toetus 35 311 888,40 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 6 231 509,72 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 TAT eelarve kokku 41 543 398,12 100% 2. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „TAT tegevuste detailne kirjeldus“ (lisatud). 3. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega vähendatakse toetuse andmise tingimuste (TAT) eelarvet 2 852 496,42 euro võrra ning asendatakse mõlemad TAT lisad. Kasutamata jäävad vahendid suunatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas kriisileevendusmeetmeteks võetud ülebroneeringu osaliseks katteks. Eelarve vähendamine ei mõjuta TAT tegevuste elluviimise suutlikkust ega tulemuste saavutamist. Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse TAT punktis 1.2.4 TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 44 395 894,54 eurot), mida vähendatakse kokku 2 852 496,42 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 2 424 621,96 euro võrra ja riiklikku kaasfinantseeringut 427 874,46 euro võrra. Eelarvet vähendatakse 2022. aastal tekkinud jäägi ning 2023. aastal ellu viidavaid tegevusi arvestades prognoositava jäägi võrra. TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 41 543 398,12 eurot (sh ESFi toetus 35 311 888,40 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 231 509,72 eurot). Vabanenud vahendid suunatakse ESF ülebroneeringu katteks. Punktidega 2 ja 3 asendatakse TAT tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve (lisa 1 vorm B) eelnõu lisadega, kuna muudatuse tulemusena muutuvad ka TAT eelarve ja tegevuskava. Tegevuskavas kirjeldatakse detailsemalt 2023. aastal ellu viidavad tegevused ja ajakava ning eelarvesse planeeritakse nende läbiviimiseks vastavad summad. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Eelarvet vähendatakse vastavalt 2022. aastal tegelikult ellu viidud tegevustele ning 2023. aasta prognoosile. Kõik TAT tegevuskavas kirjeldatud tegevused viiakse ellu kooskõlas korrigeeritud eelarvega. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile. 2  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……04.2023 käskkirjaga nr ….. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2023 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 Tegevuse alt rahastatakse 2023. aastal veel järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid, koolituskulusid ning infopäevade ja ümarlaudade korraldamist. 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuse osutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Rahvusvahelise hankega loodetakse leida äpp, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tuleb tõlkidele tagada mugavam ja sujuvam töökeskkond, sh automaatne aruandlus, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet  2 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tõlketeenuste rakenduse 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 väljatöötamine Sobiva rakenduse leidmiseks 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 rahvusvahelise hanke ettevalmistamine ja väljakuulutamine Seoses uue rakendusega 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 sihtrühma ja tõlkide koolitamine Uue rakenduse kaudu teenuse 01.07.2021–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 osutamine Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 4000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 12 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 0 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv on 60. Koolitatud kirjutustõlkide arv on 20 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 3.4. Täisealiste eeskoste analüüs. Euroopa Komisjon avaldas Puuetega Inimeste Konventsiooni kaitsmisel muret, et Eesti ei ole astunud samme liikumaks toetatud otsustamise süsteemile üleminekuks. Analüüs on sisendiks nende sammude tegemiseks. Analüüsi raames viiakse läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne infokorje selgitamaks välja olemasoleva eestkostesüsteemi hetkeolukord ja kitsaskohad. - Kaardistatakse Eestiga sotsiaalmajanduslikult sarnaste riikide eestkoste korralduse süsteem. - Kogutakse kokku statistika Eesti täisealistele isikutele eestkoste määramiste kohta, mh kas eestkoste on täielik või osaline, mis ülesannete täitmiseks on eestkoste määratud, milline on füüsilisest isikust eestkostjate taust ja ettevalmistus eestkoste ülesannete täitmiseks jne. - Hinnatakse eestkostetavate rahulolu oma huvide kaitsmisel. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–31.12.2022  3 Hanke väljakuulutamine ja 01.01.2023–31.03.2023 01.01.2023–31.03.2022 partneri leidmine Eeskoste analüüsi lepingu 01.04.2023–31.12.2023 01.04.2023–31.12.2023 täitmine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Eestkostesüsteemi analüüs 0 1 Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. 3.5 Uuring: Komorbiidselt esinevate häiretega (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest) isikutele toe pakkumise metoodikad. Uuringu käigus kaardistatakse tõenduspõhiseid sekkumismetoodikaid ja praktikaid komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste toetamisel. Sihtrühmi, kelle osas metoodikaid kaardistada, on kaks: - Normintellektiga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest; - Intellektihäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest. Uuring kaardistab erisusi metoodikate puhul, kui inimene on teenusel vabatahtlikult või tahte vastaselt (nt sundravi, kohtumäärusega erihoolekandeteenus). Kirjaliku materjali põhjal tehtavale kaardistusele lisaks kogutakse täiendavalt praktilist infot ekspertidelt ning uuringu soovitusi metoodikate praktiliseks rakendamiseks Eestis. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–31.12.2022 Hanke väljakuulutamine ja 01.01.2023–31.03.2023 01.01.2023–31.03.2023 partneri leidmine Hankelepingu täitmine 01.04.2023–31.12.2023 01.04.2023–31.12.2023 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal Väljundinäitaja Kaksikdiagnoosi uuring 1 1 Tegevuse elluviija on Tervise Arengu Instituut. 4. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine Kutserehabilitatsiooniteenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab SKA, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsiooniteenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3)  4 loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus. Kutserehabilitatsiooniteenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse haridusteenusena alati ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktandmetega. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine põhineb teenusedisaini metoodikal, et luua erivajadusega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenusedisaini kompetentsiga meeskond/disainibüroo. Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused, samuti kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel selgitatakse välja analüüsi käigus (tegevuse 1. aastal). Tulenevalt analüüsist ja disainitud teenusest koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks ja osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti (tegevuse 2. aasta alguses). Seejärel toimub teenuse katsetamine, mille raames testitakse disainitud teenust katseprojektiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse 2. ja 3. aastal). Testperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide abi/tuge ning tekkiva kogemuse alusel kontrollitakse ja vajaduse korral täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooniteenuse mudelit. Mudel on aluseks kutserehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno, Eesti Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooniteenust oleks võimalik kutseõppeasutustes pakkuma hakata. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse arendamiseks Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 kitsaskohtade väljaselgitamine) Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.01.2023–31.08.2023 Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021–31.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 osapooltega Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega  5 õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 HEV õppijatega koolid) leidmine Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 katsetamine partnerkoolidega 2022/2023. õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 keelekümbluse kohanemiskursuse õppijakandidaatide vastuvõtt Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 kohendamine 2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 ettevalmistumine Keelekümbluse 01.09.2022–15.08.2023 01.01.2023–31.08.2023 kohanemiskursuse katseprojekt 2022/2023. õppeaastal Katseprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–31.08.2023 01.06.2023–31.08.2023 hindamine, jätkutegevuste planeerimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 19.01.2017 käskkirjaga nr 5 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 13.06.2017 käskkirjaga nr 70 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 20.04.2018 käskkirjaga nr 36 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 02.04.2019 käskkirjaga nr 30 MUUDETUD sotsiaalministri 04.03.2020 käskkirjaga nr 16 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 26.05.2021 käskkirjaga nr 57 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.10.2022 käskkirjaga nr 128 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ….04.2023 käskkirjaga nr ….. Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tervise Arengu Instituut SISUKORD MÕISTED .............................................................................................................................. 3 1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................. 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .............................................................................................. 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND................................................................................................ 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ........................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ...................................................................................................... 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK..................................................................................................... 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .................................................................................... 4 1.2.1. TAT EESMÄRK ........................................................................................................... 4 1.2.2. TAT TULEMUS ........................................................................................................... 4 1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................... 5 1.2.4. TAT EELARVE............................................................................................................ 6 2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................... 6 2.1. KAITSTUD TÖÖTAMISE TEENUSE VÄLJAARENDAMINE JA OSUTAMINE, ABIVAHENDITE KASUTAMISE VÕIMALDAMINE NING SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE PAKKUMINE ........ 6 2.2. KUULMISPUUDEGA INIMESTELE SUUNATUD TÕLKETEENUSTE ARENDAMINE JA PAKKUMINE 10 2.3. INTEGREERITUD, ISIKUKESKSE JA PAINDLIKU ERIHOOLEKANDETEENUSTE SÜSTEEMI PILOTEERIMINE ...................................................................................................................10 2.4. TOETATUD TÖÖLERAKENDUMISE KOOLITUSTE PAKKUMINE ..............................................11 2.5. KUTSEREHABILITATSIOONI TEENUSE ARENDAMINE .........................................................12 2.6. KUTSEREHABILITATSIOONI KEELEKÜMBLUSE KOHANEMISKURSUS VENE KEELE EMAKEELEGA ÕPPIJALE ...........................................................................................................................12 3. NÄITAJAD .......................................................................................................................13 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .........................................................................15 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .....................................................................................................16 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..............................................................17 7. TAT RAKENDAMINE .......................................................................................................17 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED......................................................................................17 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ...............................................................................................18 7.3. TOETUSE MAKSMINE ....................................................................................................19 7.4. TAT MUUTMINE ...........................................................................................................20 7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE...............................21 7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ...........................................................................................21 7.7. PARTNERI KOHUSTUSED ..............................................................................................22 7.8. VAIETE MENETLEJA ......................................................................................................22 7.9. RIIGABI .......................................................................................................................22 8. RISKIDE HINDAMINE ......................................................................................................22 LISAD: .................................................................................................................................22 2 Mõisted Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisva toimetuleku võime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimene. Kaitstud töötamise teenus – tasustatud töö pakkumine isikule, kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimeline töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole võimeline seda tegema järjepidevalt. Abivahend – tooted, instrumendid, varustus, tehnilised süsteemid ning juht- ja abikoerad, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult suurt füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Tehniliste abivahendite alla kuuluvad näiteks proteesid ja ortoosid (kere või jäseme välise fikseerimise seade), kuuldeaparaadid, ratastoolid, inkontinentsitooted (imavad püksid, sidemed, mähkmed), samuti vaegnägijatele mõeldud valged kepid, spetsiaalsed luubid ja valgustid. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada võimalusi ühiskonnas osalemiseks. Vähenenud töövõimega isik on isik, - kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel; või - kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele; või - kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. 3 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. Rakenduskava  Töötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on säilitanud tulemusindikaatorid oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist  Mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist 1.1.3. Meetme nimetus Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine. TAT panustab meetme tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. 1.1.4. Meetme eesmärk Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. TAT eesmärk Tööealiste erivajadustega vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. 1.2.2. TAT tulemus Eestis on loodud kaitstud töötamise teenuse võimalus puuduva töövõimega erivajadustega tööealistele inimestele, kes on teenusest huvitatud ja on võimelised seda kasutama. Tagatud on vajalike abivahendite ja viipekeeletõlgi teenuse kättesaadavus vähenenud töövõimega mittetöötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele. Sotsiaalne rehabilitatsioon on tööealistele vähenenud töövõimega inimestele kättesaadav, paranenud on nende igapäevane toimetulek, mis võimaldab tööturule siirduda või tööturul osaleda. 4 Välja on arendatud üle-eestiline kutserehabilitatsiooni teenus toetamaks paremini erivajadusega õppijat kutseõppes ning piloteeritud on keelekümbluse kohanemiskursust vene keelt emakeelena kõnelevatele noortele. 1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus Viimase kümne aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv peaaegu kahekordistunud. Kui 2004. aastal oli töövõimetuspensioni saajaid 55 480, siis 2014. aastaks suurenes nende arv 98 000-ni (ligi 10% tööealisest rahvastikust), neist mehi oli 48,7% ja naisi 51,3%.1 Praeguse skeemi jätkudes oleks 2020. aastal töövõimetuspensionäride arv ca 116 000, kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid ca 1,65 korda ning töövõimetuspensionäride osakaal moodustaks tööealisest rahvastikust (vanuses 15–74 eluaastat) 14,5%. Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimesed on ühiskonnas üks haavatavamaid sihtrühmi, kelle igapäevane toimetulek sõltub suurel määral töövõimetuspensionist ja puudetoetusest. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist lahkujate arv on väike. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid kasutavad aktiivseid meetmeid vähe. Tööealisest elanikkonnast vajab aastas keskmiselt 5000 inimest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (sh keskmise puudega 1687 ja raske puudega 2251 inimest). Selleks, et valmistada ette töövõimekaoga ja/või keskmise ja raske puudega inimeste liikumist tööturule, tuleb neile pakkuda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse abil toetatakse inimese võimalikult iseseisvat elamist, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike oskuste omandamist ning võimetekohasele tööle asumise eelduste loomist. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskustele on oluline toetada erivajadustega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu. Seoses töövõimereformiga luuakse terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem teenuseid. Uus lähenemine esitab praegustele töövõimetuspensionäridele rangemad aktiivsusnõuded. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse kasutama aktiivseid tööturumeetmeid, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning suurendab tegutsemise osakaalu. See omakorda seab nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad tööturule naasta, ning abivahenditele, mis peaksid looma tingimused teenuste (nt tööalase rehabilitatsiooni teenus) kasutamise alustamiseks ja maksimaalse tulemuse tagamiseks. Inimesed, kellel on olnud iga päev kasutatavatele abivahenditele väiksemad nõuded või kes on saanud hakkama ilma abivahenditeta (kompenseerides abivahendeid vajavaid olukordi näiteks kõrvalabi kasutamisega), vajavad pärast reformi teostumist oma igapäevase iseseisva toimetuleku parandamiseks funktsionaalsuselt nõudlikumaid või eri tegevuste toetamiseks vajalikke abivahendeid. Arvestades, et Eestis on puudega isikute pikaajalise töötuse määr väga kõrge (2013. aasta andmetel oli 15–64-aastaste puudega isikute tööhõivemäär 23,5%)2, võib inimene enne tööturule siirdumist vajada mitmeid, sh ka pikemaajalisi sekkumisi. Ühtlasi võib uus olukord mõjutada seniste abivahendite aktiivsustasemeid ja funktsionaalsusnõudeid, mille järele vähem aktiivsema elukorralduse puhul polnud vajadust, 1 Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/ 03.09.2014 2 Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/ 5 näiteks erilisadega või erinevaks juhtumisviisiks (näpp, lõug) kohandatud elektrilised ratastoolid, kõrgema aktiivsusklassi proteesid ja muud abivahendid. Erivajadustega inimeste tööturule jõudmise ja seal püsimise juures on oluline ka nende võime olla ülejäänud ühiskonnaga võrdselt informeeritud ja suhelda ilma takistusteta. Kuulmispuudega inimeste jaoks on esmaseks ja kõige olulisemaks puudest tulenevaks negatiivseks tagajärjeks suhtlemistakistus ümbritseva, valdavalt kuuljatest koosneva keskkonnaga. Kuulmispuudega inimeste toetamiseks ja nende tööturul osalemise võimaluste parandamiseks on esmatähtis pakkuda neile vajalikke teenuseid, mis nende puudest tulenevaid kitsaskohti leevendavad. Sihtrühma vajadusi katvate kvaliteetsete teenuste loomiseks ja arendamiseks luuakse esmalt kõiki kuulmispuudega inimestele suunatud tõlkeliike (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) kaardistav kontseptsioon, mille tulemuste alusel arendatakse ja katsetatakse tõlketeenuseid, et parandada kuulmispuudega inimeste võimalust olla ühiskonda sotsiaalselt kaasatud. Lisaks on vajalik toetada erivajadusega inimeste võimetekohast rakendumist ning võimaldada neil parimal võimalikul viisil igapäevaeluga ise toime tulla, suurendades seeläbi nende osalemist täisväärtuslikult ühiskonnaelus. Selleks töötatakse välja sihtrühma liikmete individuaalsete vajadustega arvestav kutserehabilitatsiooni teenus, mille laiem eesmärk on õpetada inimesele uusi oskusi tööalaseks rakendumiseks ning arendada igapäevaeluga iseseisvalt hakkamasaamise oskusi. Samuti on vaja tagada, et teenust oleks võimalik pakkuda teise emakeelega erivajadusega inimesele. Selleks arendatakse teenuse disainil põhinedes välja kutserehabilitatsiooni teenus kutseõppeasutustes osutamiseks üle Eesti ning arendatakse ja piloteeritakse keelekümbluse kohanemiskursust vene emakeelega erivajadusega inimestele. 1.2.4. TAT eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 35 311 888,40 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 6 231 509,72 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 TAT eelarve kokku 41 543 398,12 100% 2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks 2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine, abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse pakkumine 2.1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenuse eesmärk on pakkuda isikule töötegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge suundumisel tööturuteenuseid saama või avatud tööturule. Tegevus toetab põhimõtet tagada võimalus aktiivsuseks tööturul ka vähenenud töövõimega erivajadustega inimestele (selles peatükis edaspidi klient). 6 Enne teenuse osutamise algust 2016. aastal arendatakse 2015. aastal välja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse mudel koos sihtrühma huvisid silmas pidava detailse teenusekirjeldusega, mille koostamisse kaasatakse ka potentsiaalsed teenuseosutajad. Lisaks koolitatakse otseselt teenuse osutamisega seotud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) personali, et nad oleksid kursis sihtrühma vajaduste ja teenuse olemusega ning valmis pakkuma klientidele kvaliteetset teenust. Potentsiaalsed kaitstud töötamise teenuse kliendid jõuavad SKA-sse järgmiselt: 1. Klient, kes töötukassa (edaspidi TK) töövõime hindamise läbinuna on hinnatud töövõimetuks (ja seega ei ole TK pakutava kaitstud töötamise teenuse sihtrühm), saab info SKA pakutava kaitstud töötamise teenuse kohta TK juhtumikorraldajalt/klienditeenindajalt. 2. Kliendid, kes kasutavad SKA pakutavat töötamise toetamise teenust, võivad hakata saama SKA pakutavat kaitstud töötamise teenust. 3. SKA kliendile annavad kaitstud töötamise teenust puudutavat infot SKA juhtumikorraldajad/klienditeenindajad ja SKA koostööpartnerid. 4. Erihoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid/tegevusjuhendajaid teavitatakse SKA pakutava kaitstud töötamise teenuse olemasolust ning nad saavad omakorda informeerida potentsiaalseid kliente teenuse saamise võimalusest. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtadel sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Kliendid teevad allhanketöid ja valmistavad omatoodangut või pakuvad teenust. Klientidele sobivad tööülesanded valitakse vastavalt nende võimetele ja oskustele ning neile on tagatud tööalane juhendamine. Kliendi soovi ja eelduste korral hakatakse teda ette valmistama avatud tööturule siirdumiseks, pakkudes tuge töökoha leidmisel. Klient valib ise SKA juhtumikorraldajaga talle sobiva kaitstud töötamise teenuse osutaja nõuetele vastavate teenuseosutajate seast. Teenust saava kliendi töösuutlikkust ja vajadust jätkata teenuse saamist hindab teenuseosutaja, kes esitab hinnangu SKA-le koos omapoolse soovitusega teenuse saamist jätkata või teenusevajadus ümber hinnata. Teenus on suunatud inimestele, kellel on tuvastatud puuduv või osaline töövõime ja kes vajavad pikka ettevalmistust, et olla valmis liikuma avatud tööturule, mistõttu nad võivad kasutada kaitstud töötamise teenust pikka aega. Kaitstud töötamise teenuse osutamine toimub kolmes etapis: 1. Sisseelamine – kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi makstakse juhul, kui teenust saav isik ei ole sisseelamisetapi ajal tööle asunud. Kliendile makstakse ka sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. Kaitstud töö tingimustes töötamine – kliendi toetamine ja juhendamine kaitstud töötamise teenuse saamise ajal. 3. Avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi. Kolmanda etapi detailse sisu koostab SKA 2017. aastaks, võttes aluseks teenuseosutajate poolt 2016. aasta kohta esitatud teenuse osutamist kajastavad andmed. Nimetatud andmete analüüs võimaldab SKA-l kujundada klientide vajadusi arvestav teenusemudel. 2.1.1.1. Sihtrühm 7 Vähenenud töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas I etapi lõpuks; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat tähtajalist kaitstud töötamise teenust. 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.03.2015–31.12.2022 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.1.2. Abivahendite kasutamise võimaldamine Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahendite teenus on SKA pakutav teenus, mille puhul antakse õigustatud isikutele tehniliste abivahendite (edaspidi abivahend) hankimisel riigipoolset toetust. Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseerib riik teenusepakkujale kliendi abivahendi lähtuvalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 205. a määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Teenusepakkuja tagab abivahendi sobitamise ja kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise. Tegevuse käigus on võimalik kujundada lähenemine, mille puhul tööturul aktiivne inimene ei ole kohustatud abivahendi saamiseks taotlema puuet või osalist töövõimet, vaid saab võimaluse kasutada abivahendit tööturule siirdumise ja/või seal püsimise eesmärgil. Abivahendit on õigus saada isikul, kellele on väljastatud vastav tõend abivahendi vajaduse kohta või kellele on koostatud rehabilitatsioonplaan. Teenuse kujundamise raames nähakse ette uute, kehtivas abivahendite eraldamise süsteemis puuduvate abivahendite eraldamine, millel võib olla otsene mõju tööealise isiku toimetuleku paranemisele3. See sisaldab muu hulgas võimalust otsida lähtuvalt inimese vajadustest ka innovaatilisi abivahendi lahendusi väljastpoolt Eestit, mis piiratud eelarve tõttu polnud varem võimalik (nt kõrgtehnoloogilised proteesid, iseronivad ratastoolid treppidel liikumiseks, ajas väga kiiresti arenevad arvuti- ja suhtlusabivahendid jm). Võttes arvesse eeldatavat eraldatavate abivahendite mahu ja funktsionaalsuse suurenemist ning seeläbi ka suuremaid kulutusi, on riigil võimalik kujundada lisaks abivahendi eraldamise teenusele ka eelarve mudel, mis annab ülevaate tegelikust tööealise sihtrühma abivahendite vajadusest ja selleks vajalike rahaliste vahendite ulatusest. Uued lähenemisviisid abivahendite kasutamise võimaldamisel ja uute abivahendite eraldamise eelarve mudelite kujundamise viisid on võimalikud lisaväljundid käesoleva tegevuse puhul, kus tegevuse käigus osutatava teenuse osutamisel kogutavate andmete põhjal saab teenust parema teenuse kvaliteedi ja vahendite eesmärgipärasema kasutamise eesmärgil ümber 3 Sotsiaalministri määrust muudetakse vastavalt vajadusele. 8 kujundada. Samas ei ole tegemist eraldi teenuse osutamise eesmärkidega, mistõttu ei ole seatud ka eraldi eesmärke ega määratud kindlaid tähtaegu. 2.1.2.1. Sihtrühm Tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja toimetuleku toetamiseks, sh töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate funktsioonide tagamiseks 2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.12.2020 2.1.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.1.3. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid puudega seotud raskusi. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks tööturule siirduda või tööhõives jätkata. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku teenusevajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul hindab esmast teenusevajadust SKA juhtumikorraldaja. Selle järel hakkavad kliendid teenust saama juhtumikorraldaja poolt koostatud tegevuskava või varem koostatud programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostab isikliku rehabilitatsiooniplaani rehabilitatsioonimeeskond. Teenuse osutamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust. Rehabilitatsioon sisaldab muu hulgas järgmisi teenuseid: füsioteraapia, tegevusteraapia, loovteraapia, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kogemusnõustamine, psühholoogiline nõustamine, õendusalane nõustamine, sotsiaalnõustamine, arsti (sh psühhiaatri) nõustamine. 2.1.3.1. Sihtrühm Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab osaliselt sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 tähenduses õigustatud isiku kriteeriumitele: 1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani); 2) kellel ei ole tuvastatud sügavat puuet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele vanaduspensionile; 4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust; 5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust. 2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2017–31.12.2019 2.1.3.3. Tegevuse elluviija 9 Sotsiaalkindlustusamet 2.2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Tegevuse eesmärk on suurendada vähenenud töövõimega kuulmispuudega (kurtide, vaegkuuljate ja hiliskurdistunute) inimestele suunatud tõlketeenuste valikut ja osutamist, mis soodustaksid ja toetaksid nende praegust töötamist avatud tööturul, võimalikku tööturule liikumist ning seal püsimist. Eestis on 2000–5000 isikut, kellel on kuulmispuue domineeriva puudena või kuulmispuue liitpuude koosseisus4 ja nad vajavad regulaarselt tõlkide abi, kes vahendavad nende suhtlust kuuljatega, kasutades selleks kliendile sobivat suhtlemissüsteemi. Tegevuse käigus koostatakse esmalt kuulmispuudega inimestele tõlketeenuste pakkumise üldine kontseptsioon, mis on võimalike tõlkeliikide (viipekeeletõlge, kirjutustõlge jne) ja tõlke vahendamise võimaluste (nt videotõlge) ülene, et hinnata tõlketeenuste rakendamise vajadusi ja võimalusi Eestis. Analüüsitakse kuulmispuudega isikutele suunatud tõlketeenuste osutamise kogemust välismaal ning tuvastatakse võimalikud takistused ja probleemid teenuste osutamisel Eestis. Saadud tulemuste põhjal kujundatakse sihtrühmale sobivad teenusemudelid, koostatakse kulumudelid, disainitakse, katsetatakse ja pakutakse teenuseid. 2.2.1. Sihtrühm Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine). 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2015–31.12.2023 2.2.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus: 01.05.2015–31.12.2018 Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2019–31.12.2023 2.3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine Tegevuse eesmärk on katsetada erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uut erihoolekandeteenuste süsteemi. Katseprojekti käigus katsetatakse vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudelit (edaspidi meetmete ja teenuste süsteemi mudel), sh individuaalse eelarve kasutamise võimalikkust. Meetmete ja teenuste süsteemi mudeli eesmärk on toetada vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonnas osalemist, sh tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Katseprojekti põhjal kogutakse tagasisidet ning analüüsitakse meetmete ja teenuste süsteemi mudeli kasutajate kogemust. Katsetamise käigus kogutava tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal tehakse meetmete ja teenuste süsteemi mudeli lahendustes vajalikke parandusi ja täiendusi enne selle rakendamist teenust vajavatele klientidele. Vajadusel viiakse läbi asjakohaseid uuringuid ja analüüse. 2.3.1. Sihtrühm 4 Sotsiaalkindlustusameti registri andmed ning Sotsiaalministeeriumi arvutused. 10 Tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), välja arvatud dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes: 1) saavad teenuse kasutamise alustamise ajal erihoolekandeteenust, kuid kelle abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust), või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenuseid, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või 3) vajavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2017–31.12.2023 2.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet: 01.01.2017–31.12.2023 Sotsiaalministeerium: 01.09.2019–31.12.2023 Tervise Arengu Instituut: 01.06.2022-31.12.2023 2.4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine Tegevuse eesmärk on arendada vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistide oskusi toetatud töölerakendumise teenuse osutamisel. Toetatud töölerakendumise koolitused lähtuvad toetatud töölerakendumise metoodikast, mis võimaldab inimese töölerakendamisel tugineda tema isikuomadustele ja oskustele, tegeleda töötamist takistavate tegurite kõrvaldamisega ning nõustada nii klienti kui tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel. Toetatud töölerakendumise metoodika sobib hästi ka erineva intellektitasemega klientide toetamiseks, kuna see annab ette väga kindlad tegevused ja juhised, kuidas inimese toetatud teekond tööturule peaks kulgema. Toetatud töölerakendumise metoodika järgi toimub töö õpetamine töökohal ja töökoha säilimine on tagatud tugiteenustega. Tugiteenuste abil aidatakse kliendil leida töökoht, õpetatakse klient töökohal välja, toetatakse tema tegevusi, heaolu, edasijõudmist ja saavutusi ning probleemide lahendamist ja eesmärkide saavutamist. Eesmärk ei ole ainult kliendi töötamisega seotud raskusi ennetada, vaid parandada ka kliendi elukvaliteeti. Kõike seda saavad pakkuda koolitatud spetsialistid sotsiaalsüsteemi teenuste raames. Kui tagada spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste toetamine ja motiveerimine töökoha otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda. 2.4.1. Sihtrühm Erihoolekande tegevusjuhendajad, kaitstud töötamise teenuse pakkujad, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajad, juhtumikorraldajad, kes tegelevad inimeste tööleaitamisega. 2.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2019–31.12.2020 2.4.3. Tegevuse elluviija 11 Sotsiaalkindlustusamet 2.5. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine Tegevuse eesmärk on teenuse disainil põhinedes arendada välja vähenenud töövõimega inimestele kutserehabilitatsiooni teenus kutseõppeasutustes osutamiseks üle Eesti. Kutserehabilitatsioon on protsess, mille käigus inimesed, kellel on füüsilised, psühholoogilised, kognitiivsed, emotsionaalsed või terviseprobleemid, õpivad uusi ametioskusi ja igapäevaeluoskusi, ning seda toetavad õpetajad, rehabilitatsiooni- ja tööhõivespetsialistid. Teenus aitab inimesel ületada tõkked, mis takistavad töö saamist, töö säilitamist, tööle naasmist või võimetekohast töölerakendumist. Kutserehabilitatsiooni teenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest, mis on eelkirjeldatud erivajadusega inimese jaoks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. 2.5.1. Sihtrühm Erivajadusega inimene alates 16. eluaastast. Teenuse saamise aluseks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hindamismeeskonna otsus. 2.5.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.5.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2.6. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poole pöördub iga aastaga aina rohkem vanemaid, kes uurivad keskuse võimaluste kohta pakkuda nende lastele vene keeles kutserehabilitatsiooni teenust. Kutserehabilitatsiooni teenuse vajadus nende erivajadustega inimeste seas, kelle emakeel on vene keel ning kes ei räägi eesti keelt ega saa sellest aru, kasvab iga aastaga. Tegevuse raames töötatakse välja keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimub lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Teenuse saamise alused kirjutatakse lahti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt arendamisel olevas sihtrühmapõhises õppekavas. Sihtrühmale suunatud keeleõpe peab toimuma viisil, mis sobib erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt. 2.6.1. Sihtrühm 12 Vene keelt emakeelena kõnelev erivajadusega inimene alates 16. eluaastast. 2.6.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2023 2.6.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 3. Näitajad Näitajad Näitaja nimetus Algt Sihttase Sihttase Selgitus (viide TAT punktile, ase (2018) (2023) missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Osalise töövõimega 0 22 390 27 383 Tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.6 väljundinäitaja inimesed, kes on (meetmes (meetmes tulemusnäitajad. (TAT saanud töövõime kokku 31 420) kokku tulemusnäitaja) reformi vahendusel 57 300) Näitaja täitmisse panustab teenuseid lisaks käesolevale TAT-le Eesti Töötukassa poolt elluviidav meetme tegevuse 3.1.1 TAT. TAT- Tegevus 2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine, spetsiifilised abivahendite kasutamise võimaldamine ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse väljundinäitajad pakkumine Väljundinäitaja Osalise töövõimega 0 22 390 26 635 Panustab otseselt inimesed5, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundinäitajasse reformi vahendusel teenuseid TAT-spetsiifiline Tegevus 2.2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja väljundinäitaja pakkumine Väljundinäitaja Välja töötatud 0 1 1 Panustab kaudselt tõlketeenuse rakenduskava kontseptsioonide arv väljundinäitajasse Väljundinäitaja Osutatud 0 5000 x6 Panustab kaudselt tõlketeenuste tundide rakenduskava arv väljundinäitajasse TAT-spetsiifiline Tegevus 2.3. Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste väljundinäitaja süsteemi piloteerimine Väljundinäitaja Osalise töövõimega 0 740 740 Panustab otseselt inimesed7, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundinäitajasse 5 Osalise töövõimega inimesed – nii väljundi- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 6 Sihttase selgitatakse välja peale analüüside valmimist 7 Osalise töövõimega inimesed – nii väljundi- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 13  reformi vahendusel teenuseid Väljundinäitaja Integreeritud, 0 0 1 Panustab kaudselt isikukeskse ja rakenduskava paindliku väljundinäitajasse erihoolekandeteenus te süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Väljundinäitaja Psüühilise 0 0 5 Panustab kaudselt erivajadusega rakenduskava inimeste ühiskonda väljundinäitajasse kaasamist toetavad kommunikatsiooniteg evused Väljundinäitaja Eestkostesüsteemi 0 0 1 Panustab kaudselt analüüs rakenduskava väljundinäitajasse Väljundinäitaja Kaksikdiagnoosi 0 0 1 Panustab kaudselt uuring rakenduskava väljundinäitajasse TAT-spetsiifiline Tegevus 2.4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine väljundinäitaja Väljundinäitaja Koolitusel osalejate 180 Panustab kaudselt arv rakenduskava väljundinäitajasse TAT-spetsiifiline Tegevus 2.5. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine väljundinäitaja Väljundinäitaja Osalise töövõimega 8 Panustab otseselt inimesed, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundinäitajasse reformi vahendusel teenuseid TAT-spetsiifiline Tegevus 2.6. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele väljundinäitaja emakeelega õppijale Väljundinäitaja Osalise töövõimega 8 Panustab otseselt inimesed8, kes on rakenduskava saanud töövõime väljundinäitajasse reformi vahendusel teenuseid TAT- Tegevused 2.1, 2.2 , 2.3 ja 2.6 spetsiifilised tulemusnäitajad Tulemusnäitaja Töötavad vähenenud 90% x 90% Panustab otseselt töövõimega rakenduskava inimesed, kes on tulemusnäitajasse säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist 8 Osalise töövõimega inimesed – nii väljundi- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 14  Tulemusnäitaja Mittetöötavad 8% x 26% Panustab otseselt vähenenud rakenduskava töövõimega tulemusnäitajasse inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. See on eri regioonide arengueelduste ärakasutamise ja ühtlasema arengu eelduseks, mille puhul on inimestel igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad tööle rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus tööturul. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui lähtuda perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest9. Infoühiskond jah ei TAT toetab eesmärki – IKT potentsiaali nutikas kasutamine – Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist teenuste osutamisel. TAT alusel osutatakse viipekeele videotõlke teenust, mis võimaldab kuulmispuudega isikutel teenust saada IKT-lahenduste vahendusel. Riigivalitsemine jah ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadustega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Praegu rakendatakse töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid hüvitiste ja soodustuste näol. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu. Võrdsed võimalused10 9 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 15  Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise12 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Abivahendite ja kaitstud töötamise vajaduses on selged soospetsiifilised, osaliselt bioloogiliselt determineeritud jooned, mida TAT tegevuste kavandamisel on arvesse võetud. Võrdne kohtlemine jah ei Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset kohtlemist toetav. TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamiseks, sõltumata nende soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötada neile sobivas keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. Tehniliste abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel ja töötamisel. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT tegevuste osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja TAT-dega Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT-d täiendavad teineteist, kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustega hõlmatakse järk-järgult ka uue süsteemi järgi hinnatud inimesed enne nende suunamist teenust saama või neile teenuse osutamist. Töövõime süsteemi toetavad tegevused peavad looma toimiva süsteemi, mille abil on võimalik inimeste töövõimet hinnata ning lähtuvalt sellest neile vajalikke teenuseid osutada. Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ – käesolev TAT täiendab töövõimereformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, mille kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtrühmale täiendavaid teenuseid, et aidata töökohta säilitada või uut tööd leida. Kaitstud töötamise teenuse pakkumine käesoleva TAT raames elluviidavate tegevustega võimaldab töölaadsete tegevustega hõivatud olla ka täielikult puuduva töövõimega inimestel. Abivahendite eraldamine suurendab vähenenud töövõimega inimeste hakkama saamist nii väljaspool töökohta kui ka töökohal. Tõlketeenuse arendamine suurendab kuulmispuudega inimeste võimalusi osaleda tööturul. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 12 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 16 Tööinspektsiooni elluviidav TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ – nimetatud TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teavitamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste abil. Tööandjatele suunatud tegevused on vajalikud, sest neil on oluline roll, et saavutada reformi tulemused. Seos sama suuna teiste meetmetega Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ – abivahendite vajadust hinnatakse vastavalt nimetatud meetme raames loodavale abivahendite vajaduse hindamise instrumendile, mis töötatakse välja koos selle kasutamist hõlbustava IT-lahendusega. Meetme raames kujundatakse ümber erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühilise erivajadusega täisealiste inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning eesmärgist korraldada teenuseosutamist efektiivsemalt ja paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks osutamiseks, et toetada psüühilise erivajadusega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele. Käesoleva meetme raames elluviidavad avatud taotlusvooru tegevused on suunatud tööandjatele, et suurendada nende teadmisi ja valmisolekut võtta tööle vähenenud töövõimega inimesi. 6. Seos valdkondlike arengukavadega „Euroopa 2020“ on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üks viiest seatud eesmärgist see, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud. „Konkurentsikava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Käesolev TAT on suunatud erivajadustega sihtrühmade tööturul osalemise määra tõstmisele. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017 näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamisega ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse §- des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 17 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud muud kulud, sh koolitus- ja lähetuskulud; 7.2.3.4 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav stipendium tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 31 sätestatud tingimusi; 7.2.3.5 TAT punktis 2.1.1 nimetatud sihtrühmale kaitstud töötamise teenuse I etapis makstav sõidu- ja majutustoetus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, arvestades lõikes 2 sätestud tingimusi; 7.2.3.6 TAT punktis 2.1.2 nimetatud sihtrühmale abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt. Soetamise puhul ei mõjuta kulu abikõlblikkust abivahendi kasutusaeg, abivahendi soetamine on abikõlblik ja abikõlblikkust (sh abivahendi soetaja sihtrühma kuuluvust) hinnatakse soetamise hetke seisuga. 7.2.3.7 TAT punktis 2.1.3.1 nimetatud sihtrühmale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-de 57 ja 58 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusele. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 18 7.2.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT- d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 19 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ- l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 20 7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49. 21 7.7. Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale seirearuande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 7.8. Vaiete menetleja 7.8.1. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RA. 7.8.2. RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RÜ. 7.9. Riigabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid teenuseosutajaid partnereid. Ettevalmistavat koostööd tehakse kohalikul tasandil teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu võimalikult laialdaselt ette valmistada. Tööturult eemal olevate Puuduva töövõimega isikutega tegelevad juhtumikorraldajad, kes puuduva töövõimega on hästi ette valmistatud, koolitatud ja teadlikud sihtrühmast ning isikute ebapiisav oskavad sellest lähtuvalt inimesi motiveerida teenust kasutama. valmisolek ja Motiveerivaks teguriks on teenuse kasutamise I etapil makstav motivatsioon teenust stipendium ning II etapil makstav töötasu. kasutada TAT käivitumisest teavitatakse potentsiaalselt sihtrühma partnerite vahendusel. Tööandjate ebapiisav Tööandjate teadlikkuse suurendamine ja informeerimine SKA ja valmisolek vähenenud TK pakutavatest teenustest. Aktiine koostöö tööandjatega uute töövõimega isikuid koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine, tööle võtta töömessidel info jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide rolli suurendamine nende töös vähenenud töövõimega isikutele töökohtade leidmiseks. Pole piisavalt Potentsiaalseid partnereid teavitatakse varakult TAT abivahendite tootjaid käivitumisest. ja/või turustajaid Lisad: 1. TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A 2. TAT eelarve – lisa 1 vorm B 22  Rahandusministeerium Meie 21.03.2023 nr 1.2-2/39-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmise eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevust 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu. 2. Toetuse andmise tingimused. 3. Eelnõu seletuskiri. 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa). 5. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa). Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Tervise Arengu Instituut Jüri Lõssenko 6269 186 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952