TAT 2023 a tegevuskava ja eelarve muudatus

TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ 2022.–2023. aasta eelarve seletuskiri Käesolev seletuskiri kirjeldab TAT tegevuste eelarvestamist aastateks 2022–2023. Numeratsioon seletuskirjas on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarve seletuskirjas välja toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed. TAT käigus võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega. 1. TAT otsesed kulud TAT otseste kulude kogusumma 2022–2023 on 6 279 887,32 eurot. See hõlmab TAT juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 „Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine“ kulusid, tegevuse 2.2 „Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine“ kulusid, tegevuse 2.3 „Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ kulusid, tegevuse 2.5 „Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine“ kulusid ning tegevuse 2.6 “Kutserehabolitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale“ kulusid. 1.1. TAT juhtimiskulud kokku 69 820,00 eurot TAT juhtimiskulud koosnevad TAT juhi otsestest personalikuludest kokku 69 820 eurot. Kulurida TAT juhi töötasu 2022 2023 Selgitus 2022.-2023 aastal täiskoormusega TAT juhi otsene brutotöötasu 2500 eurot kuus (13 kuud), 1.1.1 personalikulu 34 910 34 910 millele lisanduvad tööandja maksud. 1.2. Kaitstud töötamise teenuse osutamise, abivahendite kasutamise võimaldamise ja juhtkoerte väljakoolitamise kulud kokku 754 779,17 eurot. Sisutegevusi viib ellu Sotsiaalkindlusamet (edaspidi SKA). 1.2.1. Otsene personalikulu kokku 14 718,00 eurot Otsene personalikulu sisaldab SKA pakutava kaitstud töötamise teenuse osutamiseks ja abivahendite kasutamise võimaldamiseks vajalikke personalikulusid. Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus personalikulu 1.2.1 Projektijuht 5 619,60 0 2022. aastal brutotöötasu 2100 (kaitstud töö) eurot kuus (2 kuud) millele lisanduvad tööandja maksud.  2 9 098,40 0 2022. aastal brutotöötasu 1700 koordinaatorit eurot kuus (2 kuud), millele (kaitstud töö) lisanduvad tööandja maksud. Kokku 14 718 0 1.2.2. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine kokku 420 000 eurot Kaitstud töötamise teenuse raames on 2022. aastal planeeritud tegevused seotud teavitustööga potentsiaalsete teenuseosutajate leidmiseks, SKA juhtumikorraldajate koolitamisega ja kaitstud töötamise teenuse pakkumisega. Infopäevade korraldamisega seotud kulud on kokku 2000 eurot. Kokku on planeeritud kaitstud töötamise teenust pakkuda 950 inimesele. Teenuse osutamisega seotud kulu koosneb teenuseosutajatele makstavast piirsummast kliendi kohta, mille maksimaalne määr kuus on 450 eurot. Aastal 2022 on kaitstud töötamise teenuse osutamise kulu kokku 418 000 eurot. Kulurida 2022 1.2.2 Kaitstud töötamise teenuse 420 000 väljaarendamine ja osutamine Infopäevade korraldamine 2 000 418 000 Teenuse osutamine 1.2.6 Erihoolekandeteenuse osutajate koolituste kulu kokku 310 061,17 eurot Erihoolekandeteenuse osutajate koolituste kulu sisaldab järgmisi koolitusi: raskesti mõistetava käitumise juhendamise koolitus (60 osalejat), Verge koolitus (250 osalejat) ning teenuseosutajatele alkoholisõltlastega tegelemise koolitus (200 osalejat). Kulurida 2022 1.2.6 Erihoolekandeteenuse osutajate 310 061,17 koolitused 1.2.7 TAT juhtimise kulud kokku 10 000 eurot TAT juhi koolitus- ja muudeks TAT tegevuste arendamisega seotud kuludeks on arvestatud kokku 5000 eurot aastas, mis sisaldab TAT järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid (majutus- ja transpordikulud) kokku 1000 eurot, koolituskulusid kokku 1500 eurot ning TAT tegevuste ja alategevustega seotud infopäevade ja ümarlaudade korraldamisega seotud kulutusi kokku 2500 eurot.  Kulurida 2022 2023 1.2.7 TAT juhtimise kulud 5 000 5 000 1.3. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamise ja pakkumise kulud 919 759,00 eurot Tegevuse elluviijaks on aastast 2019 SKA. 1.3.1. Otsene personalikulu kokku 65 079,00 eurot Otsene personalikulu sisaldab SKA tõlketeenuste projektijuhi personalikulu. Otsene 1.3.1 personalikulu 2022 2023 Selgitus 2022. aastal brutotöötasu 1515 eurot kuus (12 kuud) ja 2023. aastal Tõlketeenuste brutotöötasu 1610 eurot kuus (12 kuud), 1.3.1 projektijuht 31 615 33 464 millele lisanduvad tööandja maksud. 1.3.2. Tõlketeenuste arendamise ja pakkumise kulud kokku 854 680 eurot Loodud 2015.–2016. aasta kontseptsiooni põhjal arendatakse välja kirjutus- ja viipekeele tõlketeenus (nii kontakt- kui kaugtõlkena) ning koostatakse ja ajakohastatakse soovituslikke juhiseid. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Projekti raames on planeeritud ka teavitustöö (infotundide ja ümarlaudade näol) nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele, et hoida mõlemaid toimuva arendustegevusega kursis. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, samuti parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi (koolitatud viipekeele tõlkide arv 36, koolitatud kirjutustõlkide arv 10). Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-idega. Kulurida 2022 2023 1.3.2 Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine 414 196 440 484 1.4. Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise kogukulu on 4 176 236,15 eurot Tegevuse elluviijad on SKA, Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut. 1.4.1. Otsene personalikulu kokku 193 635,20 eurot Otsene personalikulu sisaldab uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamise personalikulu. 1.4.1 Otsene personalikulu 2022 2023 Selgitus 2022. aastal brutotöötasu 2100 1.4.1 Erihoolekandeteenuste eurot kuus (12 kuud), millele (SKA) uue mudeli projektijuht 33 717,60 0 lisanduvad tööandja maksud. 2022. aasta brutotöötasu 2300 eurot kuus (12 kuud), millele Teenuse arenduse juht 36 928,80 0 lisanduvad tööandja maksud. 2022. aasta brutotöötasu 1650 eurot kuus (12 kuud) ja 1750 eurot Koordinaator x2 kuus (12 kuud), millele lisanduvad 54 590,40 0 tööandja maksud. 2022. aasta brutotöötasu 1900 eurot kuus (12 kuud), millele Analüütik 30 506,40 0 lisanduvad tööandja maksud. 2022. aasta brutotöötasu 2000 eurot kuus (12 kuud), millele Arendusnõunik 32 112 0 lisanduvad tööandja maksud. 2022. aasta brutotöötasu 476 eurot 1.4.6.1 kuus (7 kuud), millele lisanduvad (TAI) Projektijuht 5 780 0 tööandja maksud 1.4.2.-1.4.6 Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise kulud kokku 3 982 600,95 eurot Integreeritud, isikukeskse ja paindliku tööealiste psüühilise erivajadusega isikute toimetulekuks ja ühiskonnas, sh tööturul ja tööhõives, osalemiseks vajalike toetusmeetmete katsetamise kulude arvestamisel on lähtutud käesoleval ajal psüühilise erivajadusega inimestele olemasolevates riiklikes toetussüsteemides (erihoolekandeteenustele ja rehabilitatsiooniteenustele) arvestatud kuludega. Nimetatud tegevuse katsetamise käigus tehakse teavitustööd potentsiaalsete teenuseosutajate leidmiseks. Selleks korraldatakse ümarlaudu, infopäevi ja meediakampaaniat. Nimetatud tegevustega kaasneb projektijuhi transpordikulu. Kõik kokku 5 000 eurot. Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist, kui oluline on aktsepteerida ühiskonna liikmetena kõiki inimesi, sh psüühikahäiretega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljapool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele Eesti ühiskonnas järjest suurem vajadus isikukeskseks lähenemiseks, mis võimaldaks igat juhtumit käsitleda vastavalt tema eripärale ning pakkuda inimesele tema vajadusele vastavat teenust. Sellist lähenemist peab toetama ka isikukeskne rahastamismudel. Kui isikukeskse mudeli piloteerimine tõi välja süsteemi korralduse vaatest need aspektid, mida peaks võrreldes tänase olukorraga muutma, siis käesolev rahastamist puudutav analüüs aitaks mõista, milline oleks isikukesksele mudelile ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga. Samuti, milline on isikukeskse rahastamismudeli mõju võrreldes praeguse rahastamismudeliga tulevikuperspektiivi arvestades, lähtudes sellest, et teenuste vajadus tulevikus kasvab. Ühtlasi annaks see võimaluse teha ettepanekuid isikukeskse rahastamismudeli täiendamiseks. Kulurida 2022 2023 1.4.2 3 409 560 0 (SKA) Teavitustöö ning infopäevade ja 5 000 0 meediakampaania korraldamine Uue erihoolekandeteenuste süsteemi 3 404 560 0 väljatöötamise kulud 1.4.3 Psüühiliste erivajadusega inimeste ühiskonda 100 000 313 040,95 (SOM) kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused 1.4.4 Erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise 0 0 (SOM) mõjuanalüüs 1.4.5 Eestkoste analüüs 80 000 0 (SOM) 1.4.6.2 Uuringu läbiviimine 80 000 0 (TAI) 1.6 Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamise kogukulu on 170 975,00 eurot Tegevuse elluviijaks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (AKK). 1.6.1. Otsene personalikulu kokku 136 415,00 eurot Otsene personalikulu sisaldab AKK kutserehabilitatsiooni teenuse arendamiseks vajalikku personalikulu. 1.6.1 Otsene personalikulu 2022 2023 Selgitus Kutserehabilitatsiooni 2022. aastal brutotöötasu 2400 eurot 1.6.1 teenuse projektijuht 38 535 25 690 kuus, millele lisanduvad tööandja maksud. 2022. aastal brutotöötasu keskmiselt 1900 Eriala spetsialist x 3 34 845 37 345 eurot kuus (erinevatel spetsialistidel erinev tööaeg, kuid mitte kauem kui  august 2023), millele lisanduvad tööandja maksud. 1.6.2. Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamise kulu kokku on 34 560 eurot Kutserehabilitatsiooni teenuse raames eesmärkide saavutamiseks osutatakse alati haridusteenusena ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Kutserehabilitatsiooni teenuse raames osutatakse terapeutide teenuseid keskmiselt õppeaastas 10 tunni ulatuses (teatud juhtudel võib see ületada 10 h, teatud juhtudel võib jääda oluliselt väikemaks kui 10 h). Juhul, kui vajadus on kompleksteenuse järele (st juhul, kui inimesel on vaja 3 või enamat teenust, v.a haridusteenus, millest iga teenus ületab oluliselt 2–3 h, siis aitab keskuse sotsiaaltöötaja taotleda inimesele vajaliku teenuse läbi Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti). Teenuseid osutatakse nii individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on ajaliselt piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestvusega, kliendi võimekusest ja eesmärgist lähtudes. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenust toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktidega. Projekti raames on planeeritud ka teavitustöö (infotundide ja ümarlaudade näol) nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele, et hoida mõlemaid toimuva arendustegevusega kursis. Kulurida 2022 2023 1.6.2 Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamine, sh 34 560 0 1.7 Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale kogukulu on 188 318 eurot Tegevuse elluviijaks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (AKK). 1.7.1. Otsene personalikulu kokku 188 318 eurot Otsene personalikulu sisaldab AKK tegevuse elluviimiseks vajalikku personalikulu. 1.7.1 Otsene personalikulu 2022 2023 Selgitus Keelekümbluse 2022. aastal brutotöötasu 2400 eurot kohanemiskursuse kuus (kuni ka august 2023), millele 1.7.1 projektijuht 38 603 25 700 lisanduvad tööandja maksud. 2022. aastal brutotöötasu keskmiselt 1868 eurot kuus (erinevatel spetsialistidel erinev tööaeg, kuid mitte kauem kui august 2023), millele lisanduvad tööandja Eriala spetsialist x4 58 065 65 950 maksud. 2. Kaudsed kulud Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks toetuse saaja juures moodustavad 15% otsestest personalikuludest. Administreerimiskulud kokku 2022.–2023. aastatel on 100 197,78 eurot. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 23.01.2023 käskkirjaga nr 6-10/442 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt. Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) 2015. aastal, kui toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt saadud tagasisidet. 2021.–2022. aasta esimese kvartalini jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2021. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis: 1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja toetamine. 3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi. SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärases kasutamises. Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit. 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet  2 Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–28.02.2022 partnerite (SO, Astangu, TK, sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete teenuseosutajatega läbirääkimine Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–28.02.2022 koolitamine Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–28.02.2022 01.01.2021–28.02.2022 nõustamine ning juhendamine Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–28.02.2022 Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–28.02.2022 korraldamine Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–28.02.2022 ja analüüs Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021.–2022. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2022 juhendamise koolitus Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2022 Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2022 koolitus Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal 2021 Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 450 1580 Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad.  3 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuse osutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Rahvusvahelise hankega loodetakse leida äpp, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tuleb tõlkidele tagada mugavam ja sujuvam töökeskkond, sh automaatne aruandlus, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerite leidmiseks ja tõlketeenuste pakkumiseks 1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerorganisatsioonide ja klientide kaasamine ning koolitamine 1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2020 juhiste väljatöötamine koostöös  4 partneritega (sh teenusedisain) 1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 hinnastamise analüüs seoses uute teenuste turule tulekuga Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 väljatöötamine 1.6. Tõlketeenuste rakenduse 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–01.12.2022 väljatöötamine 1.6.1. Sobiva rakenduse 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 leidmiseks rahvusvahelise hanke ettevalmistamine ja väljakuulutamine 1.6.2. Seoses uue rakendusega 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 sihtrühma ja tõlkide koolitamine 1.6.3. Uue rakenduse kaudu 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 teenuse osutamine 2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine 2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine 3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv on 60. Koolitatud kirjutustõlkide arv on 30 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötatud uut teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil. Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele. Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi, mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem, ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud ettepanekute katsetamist. Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava 2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist  5 kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist. Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja tööhõives osalemisel. Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust. SKA kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste süsteemi täiendada ja parandada. Projekt jaotub kahte etappi: I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange. II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused, mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile. Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018). Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes: 1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust); või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või 3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2023 01.01.2021–31.12.2021 hanke ettevalmistamine ja korraldamine I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2023 01.09.2019–31.12.2020 II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2023 01.05.2019–31.12.2020 Isikule isikukeskse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 abikorraldussüsteemi katsetamine inimese  6 toimetulekuks vajalike teenuste eest tasumisel Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 osutajate koolitamine isiku personaalsete vajaduste hindamiseks ja eesmärgipärase töö tegemiseks Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2023 01.08.2019–31.12.2022 tegemiseks Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal (2021-2022) Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja / SKA juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2021–31.12.2021 viimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2021) Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist sellest, kui oluline on aktsepteerida ühiskonnaliikmetena kõiki inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäirega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele.  7 DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine, vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2022 01.01.2021–01.03.2022 hanke ettevalmistamine Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2022 01.01.2021–31.07.2022 partneri leidmine Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 elluviimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2022) aastatel Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5 ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused 3.4. Täisealiste eeskoste analüüs. Euroopa Komisjon avaldas Puuetega Inimeste Konventsiooni kaitsmisel muret, et Eesti ei ole astunud samme liikumaks toetatud otsustamise süsteemile üleminekuks. Analüüs on sisendiks nende sammude tegemiseks. Analüüsi raames viiakse läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne infokorje selgitamaks välja olemasoleva eestkostesüsteemi hetkeolukord ja kitsaskohad. - Kaardistatakse Eestiga sotsiaalmajanduslikult sarnaste riikide eestkoste korralduse süsteem. - Kogutakse kokku statistika Eesti täisealistele isikutele eestkoste määramiste kohta, mh kas eestkoste on täielik või osaline, mis ülesannete täitmiseks on eestkoste määratud, milline on füüsilisest isikust eestkostjate taust ja ettevalmistus eestkoste ülesannete täitmiseks jne. - Hinnatakse eestkostetavate rahulolu oma huvide kaitsmisel. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–15.08.2022 01.06.2022–30.09.2022 Hanke väljakuulutamine ja 30.09.2022–31.12.2022 30.09.2022–31.12.2022 partneri leidmine Eeskoste analüüsi lepingu 01.01.2023–31.05.2023 01.01.2023–31.05.2023 täitmine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Eestkostesüsteemi analüüs 0 1 Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. 3.5 Uuring: Komorbiidselt esinevate häiretega (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest) isikutele toe pakkumise  8 metoodikad. Uuringu käigus kaardistatakse tõenduspõhiseid sekkumismetoodikaid ja praktikaid komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste toetamisel. Sihtrühmi, kelle osas metoodikaid kaardistada, on kaks: - Normintellektiga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest; - Intellektihäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest. Uuring kaardistab erisusi metoodikate puhul, kui inimene on teenusel vabatahtlikult või tahte vastaselt (nt sundravi, kohtumäärusega erihoolekandeteenus). Kirjaliku materjali põhjal tehtavale kaardistusele lisaks kogutakse täiendavalt praktilist infot ekspertidelt ning uuringu soovitusi metoodikate praktiliseks rakendamiseks Eestis. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–15.08.2022 01.06.2022–15.08.2022 Hanke väljakuulutamine ja 15.08.2022–14.10.2022 15.08.2022–14.10.2022 partneri leidmine Hankelepingu täitmine 14.10.2022–31.03.2023 14.10.2022–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2022) aastal Väljundinäitaja Kaksikdiagnoosi uuring 1 1 Tegevuse elluviija on Tervise Arengu Instituut. 4. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine Kutserehabilitatsiooniteenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab SKA, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsiooniteenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3) loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus. Kutserehabilitatsiooniteenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse haridusteenusena alati ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktandmetega.  9 Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine põhineb teenusedisaini metoodikal, et luua erivajadusega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenusedisaini kompetentsiga meeskond/disainibüroo. Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused, samuti kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel selgitatakse välja analüüsi käigus (tegevuse 1. aastal). Tulenevalt analüüsist ja disainitud teenusest koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks ja osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti (tegevuse 2. aasta alguses). Seejärel toimub teenuse katsetamine, mille raames testitakse disainitud teenust katseprojektiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse 2. ja 3. aastal). Testperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide abi/tuge ning tekkiva kogemuse alusel kontrollitakse ja vajaduse korral täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooniteenuse mudelit. Mudel on aluseks kutserehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno, Eesti Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooniteenust oleks võimalik kutseõppeasutustes pakkuma hakata. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 01.01.2021–01.05.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse arendamiseks Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 01.05.2021–31.12.2022 kitsaskohtade väljaselgitamine) Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 01.05.2021–01.04.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.05.2022–31.12.2022 Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021–30.06.2023 01.06.2021–31.12.2022 osapooltega Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt.  10 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 01.05.2021–30.06.2021 HEV õppijatega koolid) leidmine Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 01.08.2021–01.10.2021 Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 01.09.2021–31.12.2021 Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 01.10.2021–01.04.2022 katsetamine partnerkoolidega 2022/2023. õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 01.03.2022–01.09.2022 keelekümbluse kohanemiskursuse õppijakandidaatide vastuvõtt Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 01.03.2022–01.06.2022 kohendamine 2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 01.03.2022–30.08.2022 ettevalmistumine Keelekümbluse 01.09.2022–15.06.2023 01.09.2022–31.12.2022 kohanemiskursuse katseprojekt 2022/2023. õppeaastal Katseprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–30.08.2023 hindamine, jätkutegevuste planeerimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Saatja: Regina Sergejeva <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 19. jaanuar 2023 09:35 Adressaat: Karmen Orlovski <[email protected]>; Keiu Talve <[email protected]>; Kai Raku <[email protected]> Teema: TAT 2023 a tegevuskava ja eelarve muudatus Tere, Alustame 2023 tegevuskava kinnitamist. Palun vadage kriitiliselt enda planeeritud tegevusi ja eelarve vajadusi, ning edastage mulle muudatuste ettepanekuid. Kindlasti planeerides enda tegevusi ja eelarvet arvestage, et 2023 a on viimane aasta tegevuste elluviimiseks, seoses sellega oleks väga tore kui me ei planeeri üle broneeringuid ja tegevuste elluviimisel ei tekki suuri jääke. Teie ettepanekuid ootan järgmise nädala kolmapäevaks (25.01.22 a) Manusena lisan hetkel kinnitatud eelarve ja tegevuskava. Parimat Regina