Leping

„Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023“ (viitenumber 252658) Vorm 1 – Andmed teenuste kohta 1. ÜLDANDMED: Pakkuja (kõik ühispakkujad) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrikood 70003566 Aadress Astangu 27, Tallinn 13519, Harju maakond. Allkirjaõiguslik esindaja (nimi, kontaktandmed) Kert Valdaru [email protected] +372 687 7214 +372 5196 3066 Lepingu täitmisel (igapäevase teenuse osutamisega seotud küsimused) kontaktisik (nimi, kontaktandmed ) Margus Koolme [email protected] +372 530 74353 +372 687 7282 2. ANDMED TEENUSE KOHTA: Hanke osa ( piir konna) nimetus Osa 1 Maakond Harjumaa Pakkuja on valmis osutama teenust järgmistele sihtgruppidele (jah/ei) 1. Psüühikahäire - jah 2. Nägemishäire - ei K l iendikohtade arv piir konnas: Märkus: lepingu sõlmimisel märgitakse siia pakkumusele tegelikult eraldatud kliendikohtade arv ! 28 Klienditööd vahetult osutavad spetsialistid , loetleda nimeliselt : Märkus: lepingu sõlmimisel märgitakse siia pakkumuses vastavaks tunnistatud spetsialistide nimed! Margus Koolme Koidu Moor Urmas Elmik Maria Kadakas 3. TEENUSE I ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Kui pakkujal on vastavas piir konnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge Teenuse osutamise asukoha aadress Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn PKT klientidele pakutavate tööde loetelu koos nende lühikirjeldusega (täpsustada kui töö on hooajaline) Puidutöö – puidust esemete tootmine väikeseeriana nii masin kui käsitööna, sh transporditööd ja koristamine . Käsitöö – viltimine, õmblemine, tikkimine, keraamika. Keraamika. Keraamiliste toodete valmistamine – tassid, kausid, kabe nupud. Savi voolimine, viimistlemine, glasuurimine . Lihttöö – pakkimine, siltide, tihendite, hinnasiltide paigaldamine, voltimine, kleepimine, pakenditel eri tüüpi materjalide eraldamine taaskasutuseks, transporttööd. Ruumide sisustus, töövahendid, seadmed jm ressursid Enamkasutatavad puutööseadmed – ketasaag, lintsaag , riht - ja paksushöövel, puurpingid, lihvpingid, tisleripingid, värvi ja kuivamiskamber. Vajalikud käsitöövahendid, abivahendid ja rakised. Enamkasutatavad materjalid on mänd, kask, tamm puit, vineer jne. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Töötajad saavad tööriided. Õmblusmasinad, sh overlock ja naha õmblusmasin. Töölauad juurdelõikuseks ja käsitöö tegemiseks. Käärid, nõelad, presslõikur, triikmasin. Keraamika töötuba varustatud töölaudade, glasuurimiskapi, kuivamisriiulite ja kõrgkuumus ahjuga. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Keraamika töötuba varustatud töölaudade, glasuurimiskapi, kuivamisriiulite ja kõrgkuumus ahjuga. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Lauad töökohtadega. Kuumaliimipüstolid, märgimasin, käärid ja muud abivahendid. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele 4. TEENUSE II ja III ETAPP (andmed täita teenuse osutamise erinevate asukohtade lõikes): Teenuse osutamise asukoha aadress Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn Astangu 27, Tallinn PKT klientidele pakutavate tööde loetelu koos nende lühikirjeldusega (täpsustada kui töö on hooajaline) Puidutöö – puidust esemete tootmine väikeseeriana nii masin, kui ka käsitööna, sh transporditööd ja koristamine Käsitöö – viltimine, õmblemine, tikkimine, keraamika. Keraamika. Keraamiliste toodete valmistamine – tassid, kausid, kabe nupud. Savi voolimine, viimistlemine, glasuurimine Lihttöö – pakkimine, siltide, tihendite, hinnasiltide paigaldamine, voltimine, kleepimine, pakenditel eri tüüpi materjalide eraldamine taaskasutuseks, transporttööd. Ruumide sisustus, töövahendid, seadmed jm ressursid Enamkasutatavad puutööseadmed – ketasaag, lintsaag , riht - ja paksushöövel, puurpingid, lihvpingid, tisleripingid, värvi ja kuivamiskamber. Vajalikud käsitöövahendid, abivahendid ja rakised. Enamkasutatavad materjalid on mänd, kask, tamm puit, vineer jne. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Töötajad saavad tööriided. Õmblusmasinad, sh overlock ja naha õmblusmasin. Töölauad juurdelõikuseks ja käsitöö tegemiseks. Käärid, nõelad, presslõikur, triikmasin. Keraamika töötuba varustatud töölaudade, glasuurimiskapi, kuivamisriiulite ja kõrgkuumus ahjuga. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Keraamika töötuba varustatud töölaudade, glasuurimiskapi, kuivamisriiulite ja kõrgkuumus ahjuga. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele. Lauad töökohtadega. Kuumaliimipüstolid, märgimasin, käärid ja muud abivahendid. Ruumid on ventileeritud ja valgustatud vastavalt nõuetele Kui pakkujal on vastavas piir konnas rohkem teenuse osutamise kohti, võib tabelit jätkata, lisades täiendavaid ridu või veerge Osavõtulehe vorm 202 3 Lisa 3 PKT OSAVÕTULEHT I ja II ETAPP Teenuseosutaja (asutus): _______________________________________ __ ___________________________ Kliendi ees- ja perekonnanimi: _______________________________________________________ __ ______ Kliendi elukoha aadress: ______________________________________________________________ __ ____ Klienti juhendava spetsialisti (de) nimi: ________________________________________________________ _ Teenuse osutamise koha aadress: __________________________________________________________ _ __ Etapp , kus klient viibib : _ _________ ___________ ________________ Klient saab erihoolekandeteenust ( Täpsustada kliendiga iga kuu , märkida JAH / EI) ________________________ KUUPÄEV TÖÖ KIRJELDUS TUNNID JUHENDAJA ALLKIRI KLIENDI ALLKIRI E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU E T K N R KOKKU KUUS TUNNID KOKKU Kinnitan, et ma PKT teenuse I ja II etapis viibides ei käi mujal tööl . Kinnitan, et minu töövõime ei ole ümber hinnatud osaliseks töövõimeks. Märkused: __________________________________________________________________________________ _______ __________________________________________________________________________________________________ * Kliendi elukohana tuleb märkida kliendi tegeliku elukoha aadress kor teri, maja või talu täpsusega . * PKT t eenuse osutamise k oha aadressi andmed tuleb märkida maja täpsusega. * Töötatud aeg märkida 30 minuti täpsusega. * Kliendi tööpäevana arvestatakse päeva, mil klient on töötanud vähemalt kaks tund i ( 1 h = 60 minutit) . Osavõtulehe vorm 202 3 PKT OSAVÕTULEHT III ETAPP Teenuseosutaja (asutus): ____________________________________________________________________ Kliendi ees- ja perekonnanimi: _______________________________________________________________ Kliendi elukoha aadress: ____________________________________________________________________ Teenuse osutamise koha aadress: _____________________________________________________________ III etapis kliendi tööandja nimi: _______________________________________________________________ Klient saab erihoolekandeteenust ( Täpsustada kliendiga iga kuu , märkida JA H / EI) ______________________ Kliendi töövõime ei ole aruandeperioodil ümber hinnatud osaliseks ____________________________________ Lühikirjeldus kliendile osutatud teenuse kohta (milliste teemade osas klienti juhendati/nõustati; milline on olnud kliendi tööelus osalemise maht aruandluskuul; kellega on veel olnud kontakti kliendi toetamiseks jm) Aruandekuu Kliendile teenust osutatud tundide arv Klienti juhendava spetsialisti nimi Klienti juhendava spetsialisti allkiri PKT hinnangu vorm 202 3 Lisa 5 PKT HINNANGU VORM Juhised hinnanguvormi täitmiseks: 30 päeva möödumisel kliendi sisenemisest PKT teenusele täitke osa A : tegevusplaan I etapiks. I etapi lõp pemisel täitke osa A: PKT teenusele sisenemise hinnang . Muudel juhtudel (kui koostate korduvhinnangut ) täit ke osa B: PKT teenuse korduvhinnang . Juhul kui klient jätkab PKT teenusel, täit ke lisaks ka osa C: tegevusplaan järgmise perioodi jaoks . Juhul kui klient ei jätka PKT teenusel, täit ke lisaks ka osa D: and med kliendi lahkumisel teenuselt. 1.ÜLDANDMED Kliendi ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Elukoht Kliendi haridus Kliendi töökogemus, varasemad tegevused Teenuseosutaja (asutus) Etapp , kus klient viibib Suunamisperiood Hinnangu koostamise kuupäev Järgmise hinnangu koostamise aeg: Sisenemishinnang (Jah/ei) Korduvhinnang (Jah/ei) 2. OSA A: PKT I etapi tegevuskava ja teenusele sisenemise hinnang Esimeses etapis ( Teenuseosutaja poolt pakutavatest tegevustest osavõtmise käigus selgub kliendi suutlikkus töötamaks teenuse II etapis ja edasine potentsiaal avatud tööturul töötamiseks) Eesmärgid : Tegevused eesmärgi saavutamiseks: Üldfüüsiline võimekus : ( Liikumine - l iikumise iseärasused; piirangud liikumisel ; F üüsiline vastupidavus ; Füüsilisest terviseseisundist tulenevad piirangud töötamisel jmt) Käeline tegevus: ( peenmotoorika ; jämemotoorika; käte jõudlus ja osavus jmt ) Suhtlemine , s.h. nägemine, kuulmine, kõnelemine: ( häired ja alternatiivse kommunikatsiooni vajadus , abivahendid; teise inimese kõne mõistmine ; eneseväljendus ; emotsionaalne stabiilsus ; reageerimine tagasisidele, motiveerimisele, kriitikale j mt ) Enesehooldus/toimetulek: ( kõrvalabi vajadus igapäeva- ja tööelus . Liiklemine, lugemine, kirjutamine, arvutamine, kella tundmine , kokkulepetest kinnipidamine jmt tööelus vajalikud oskused ) Õppimine ja tegevuste elluviimine: ( õppim isvõime ; õpiprotsess i kulg ; juhendamise, kontrolli ja kõrvalabi vajadus; tähelepanu ja keskendumine ; sobivad ja mittesobivad tegevused ) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine: ( toimetulek uu te olukordadega ja uu e keskkon naga ; ohu ja oma võimete hindamine ; riskikäitumise esinemine; abi küsimine ja vastuvõtmine; vaimsest tervisest tulenevad piirangud töötamisel ) Kas klient teenib välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)? ☐ Ei ☐ Iseseisvalt ☐ Juhendamise abil OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel .................etapis ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus , sest ................................................ ................................ ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures , sest ................................. ☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm) ☐ Muu ....................................................................................... 3. OSA B: PKT teenuse korduvhinnang (vahehinnang, lõpphinna n g) ( Kirjeldada muutusi sisenemishinnangus märgitud kategooriates ja viimasel hindamisperioodil , kirjutada juurde vahehinnangu lisamise kuupäev ) Inimestevaheline lävimine ja suhted : (lähtudes töökeskkonnas ja kollektiivis suhtlemisel) Õppimine ja tegevuste elluviimine: ( Kuidas allub juhendamisele, mõistab ja parandab eksimusi . Kontrolli ja kõrvalabi vajadus; keskendumine; sobivad ja meeldivad tegevused. Juhendamise vaja dus: sõnaline , kirjalik , manuaalne. ) Töökäitumine: (Kokkulepetest, töö- ja puhkeaegadest kinnipidamine, motivatsioon, ülesannete täitmine, hoolsus ) Konkreetseid tööülesandeid puudutav : ( lahti kirjutada erinevate töötegevustega toimetulek nt puidutöö, pakendamine, koristustöö jne . ning juhendamisvajadus tööde juures ) Kas klient teenib välja VV kehtestatud töötasu alammäära (st vähemalt tunnitasu miinimumi)? ☐ Iseseisvalt ☐ Juhendamise abil ☐ Ei Kui vastasite „Ei“, siis täpsustage, kui suures osas (%) doteeritakse makstavat töötasu PKT pearahast? .............................................................................................. OTSUS ☐ Klient jätkab PKT teenusel .....................etapis ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus , sest .......................................................................... ☐ Kliendile ei sobi PKT teenus antud teenuseosutaja juures , sest ............................ ☐ Klient suundub muule teenusele (Töötukassasse vm) ☐ Klient suundub tööle avatud tööturule ☐ Muu ....................................................................................................... 3. OSA C : Tegevusplaan II ja III etapis teises etapis ( Kolme aasta jooksul ku juneb töötegevuste käigus kliendi tööharjumus, arenevad sobilike tööde tegemiseks tarvilik ud oskus ed ja le itakse sobilik töö avatud tööturul tööandja juures) Eesmärgid : ( arendada tööoskusi sobilike tööülesannetega toime tulekuks, tööturul väljundi leidmine jmt) Tegevused eesmärgi saavutamiseks: kolmandas etapis ( õpitud tööoskuste säilitamine ja tööl püsimise toetamine, k aitstud töökohast avatud tööturule siirdunud kliendi ja tema tööandja toetamine) Eesmärgid : (säilitada tööharjumus sobilike tööülesannete täitmisel, tööl püsimise toetamiseks nõustamine, juhendamine jmt) Tegevused eesmärgi saavutamiseks: 4. OSA D: Kliendi teenuselt lahkumise ankeet Isik otsib tööd __ jah __ ei Osaleja on asunud õppima, õpib tasemeõppes, osaleb huvihariduses, kursustel, osaleb tööpraktikal, seminaridel, konverentsidel, võtab eratunde väljaspool tavapärast haridussüsteemi kuni 4 nädala jooksul __ jah __ ei Isik sai kvalifikatsiooni __ jah __ ei Ettepanek PKT teenuse lõpetamiseks (teenusel viibimise viimane kuupäev) Hinnangu koostaja nimi: Ametinimetus: (digitaalselt allkirjastatud) Kuupäev : Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. Hankeleping PKT teenuse tellimine 2023 nr 2-9/54819-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi täitja) registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, 13519 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023“ viitenumbriga 252658 (edaspidi riigihange) osas: 1.1.1 I Harjumaa, maksimaalselt 147 kliendikohta, eeldatava maksumusega hankeosas kuni 393 100 eurot. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja täitja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:1 1.3.1. lisa 1 – pakkumuse vorm 1 Andmed teenuste kohta; 1.3.2. lisa 2 – pakkumuse vorm 2 Andmed teenuse korralduse kohta; 1.3.3. lisa 3 – PKT osavõtuleht; 1.3.4. lisa 4 – PKT aruande vorm; 1.3.5. lisa 5 – PKT teenuse hinnang; 1.3.6. lisa 6 – andmetöötlusleping; 1.3.7. lisa 7 – riigihanke tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on pikaajalise kaitstud töötamise teenuse osutamine (edaspidi teenus või PKT) hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras. Teenuse eesmärk on arendada kliendi tööoskusi, pakkuda talle töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud töökeskkonnas ning tuge ja abi tööle saamiseks avatud tööturul või suundumisel tööturuteenustele. 2.2. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded, sh sihtgruppide kirjeldus, teenuse etappide kirjeldus ja teenuse etappide kestus on toodud hanke alusdokumentides ja täitja pakkumuses. 2.3. Täitja osutab lepingus kokku lepitud teenust järgmistes hankeosades vastavalt taotletud/jaotatud kliendikohtade arvule: 2.3.1. hankeosa 1, Harju maakond – maksimaalselt 28 kliendikohta. 2.4. Pooled on teadlikud, et sõltuvalt riigihanke tulemustest sõlmitakse hanke igas osas üks või enam lepingut. Ühe lepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine ei mõjuta teiste isikutega sõlmitud lepingute tingimusi ega kehtivust. 2.5. Pooled on teadlikud, et tellija varasemate hangete tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel on teenusele suunatud kliente nii teenuse I, II kui ka III etappi ning need kliendid võivad saada teenust ka käesoleva lepingu alusel, lepingus sätestatud tingimustel ja korras. 2.6. Teenus rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetuse andmised tingimused (TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub täitjale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hindadele: 3.1.1. I etapi ühe kalendrikuu pearaha hind/täismäär (ühe kliendi hind) 295 eurot; 1 Lepingu lisad 3 – 5 on näidisvormid. Tellijal on õigus ühepoolselt täiendada vorme lepingu täitmise käigus. Näidisvormide muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.  3.1.2. II etapi ühe kalendrikuu pearaha hind 300 eurot; 3.1.3. III etapi ühe kalendrikuu pearaha hind 175 eurot. 3.2. Lepingu maksimaalne maksumus 70 000 eurot (edaspidi lepingu hind). Maksumusele ei lisandu käibemaks. 3.3. Pearaha teenuse hind erinevates etappides sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud käibemaks, mis lisandub vastavalt õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, teenuseid osutavate spetsialistide tasu koos maksudega ja mistahes personali kulu, jm kulud. 3.4. Pikaajalise kaitstud töö klientide eest, kes samaaegselt on ka erihoolekandeteenusel, tasutakse täitjale ainult teenuse töökomponendi eest, st 80% lepingus fikseeritud pearahast. 3.5. Teenuse eest tasu arvestamise täpsemad tingimused on toodud tehnilise kirjelduse II peatüki punktis 2 ja III peatüki punktis 5. 3.6. Tasu maksmise eelduseks teenuse erinevates etappides on: 3.7. I etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne vabatahtliku töötamise kohta;2 3.8. II etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud, kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid; 3.9. III etapis – nõuetekohaselt esitatud hinnangud ja kuupõhised osavõtulehed ja töötamise registrisse tehtud kanne töötamise kohta ja/või esitatud töötamist tõendavad dokumendid. 3.10. Täitja esitab igale kalendrikuule järgneva kalendrikuu 7. (seitsmendaks) kuupäevaks digitaalselt allkirjastatuna ja krüpteerituna aruande lepingu Lisa 4 vormil koos nõuetekohaste osavõtulehtedega lepingu punktis 6.4 näidatud e-posti aadressile. Tellija kontrollib aruande vastavust riigihanke alusdokumentidele, täitja pakkumusele ja osutatud teenusele 20 tööpäeva jooksul aruande esitamisest. Juhul, kui tellija tuvastab andmete kontrollimisel ja võrdlemisel erinevusi või puudusi, taotleb tellija täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 3.11. Tasu maksmise aluseks on tellija poolt kinnitatud aruande alusel esitatud arve(d). 3.12. Tellijal tekib täitjale tasu maksmise kohustus alles pärast seda, kui tellija on kätte saanud kõik nõuetekohased dokumendid ja andmed, mida tellija on täitjalt nõudnud ja/või mis vastavalt lepingule peavad olema tellijale esitatud. 3.13. Tasu osutatud teenuste eest maksab tellija täitjale lepinguga kooskõlas olevate ja korrektselt esitatud arvete alusel. 3.14. Täitja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 252658. 3.15. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.16. E-arve saatmise võimalused on: 3.16.1 kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.16.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.16.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud arve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.16.4. täitja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.17. Tellija tasub esitatud arved 20 (kahekümne) kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tellija on saanud arve (koos arve lisaga) ja tellijale on nõuetekohaselt esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid, sh parandatud on kõik dokumentides ja andmetes esinenud erinevused ja puudused. Lepingujärgse viimase arve tasumiseks peavad tellijale olema esitatud kõik lepingus nõutud dokumendid koos parandustega järgneva kalendrikuu jooksul peale lepingu lõppemist. 2 Juhul, kui töötamise registrisse tehtava kande kohustus tuleneb riigihanke alusdokumentidest või õigusaktidest. 3.18. Tellija tasub täitjale ainult nendele klientidele osutatud teenuste eest, kelle on teenusele suunanud Sotsiaalkindlustusamet. 3.19. Tellijal ei ole kohustust tellida teenuseid maksimaalses rahalises mahus (kokku ega hanke osade lõikes). Tegelikult tellitavate teenuste rahaline maht igas hanke osas sõltub reaalselt teenust saanud klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. Sellest tulenevalt võib hanke osade suhtes sõlmitavate lepingute teenuste maht kui ka osutatud teenuste tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktides 1.1 ja 3.2 märgitud teenuste maksimaalne rahaline maht. 3.20. Juhul kui täitub lepingu punktis 1.1 sätestatud hanke osa maksimaalne rahaline maht, lõpeb leping üksnes juhul, kui täitjaga sõlmitud leping sisaldas teenuse osutamist üksnes selles hanke osas. Kui leping sisaldas teenuste osutamist samaaegselt mitmes hanke osas, lõpeb leping teenuse osutamisel selles hanke osas või nendes osades, mille osas maksimaalne rahaline maht täitus. 4. Teenuse osutamine 4.1. Teenust osutatakse lepingu sõlmimisest, aga mitte varem kui alates 01.01.2023 kuni 31.12.2023. 4.2. Teenusele suunamine, teenuse etapid, tingimused ja kestus on sätestatud tehnilises kirjelduses. 4.3. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Täitja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.4. Täitja peab tagama, et teenust osutavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.4.1. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab täitja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud. 4.5. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.7. Täitja on kohustatud teenuse osutamisel järgima teavitusreegleid vastavalt struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetele ja korrale.3 5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 5.2. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui täitja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 5.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest 3 Riigihanke avaldamise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“.  arvates. 5.3.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 5.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning täitja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4. Tellijal on õigus mitte suunata täitja juurde teenusele uusi kliente kuni rikkumise kõrvaldamiseni. 5.5. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui täitja ei ole teenust osutanud või täitja poolt üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele. 5.6. Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 5.7. Kui täitja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust või/ja täitja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning teenuse hinna vahe hüvitamist täitja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 5.8. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 5.9. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel täitja või lepingu punktis 7.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 5.10. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitja kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 5.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 5.12. Kui täitja ei täida lepingu punkti 4.7. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 5.13.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 5.13.2. Punktis 5.13. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 6. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise  avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 6.4. Kui lepingus on ette nähtud täitja kohustus esitada tellijale teated, andmed või mistahes dokumendid, tuleb kõik sellised teated, andmed ja dokumendid edastada e-posti teel, aadressil [email protected]. Tellija võib vajadusel küsida lepingu täitmisega seotud originaaldokumentide esitamist. 6.5. Poolte volitatud esindajad on: 6.5.1. Tellija volitatud esindaja: lepinguga seotud küsimustes: projektijuht Helle Villem, e-post [email protected], tel 5300 1509; korralduslikes küsimustes: koordinaator Kerli Kaljur, e-post [email protected], tel 5356 8170 või tema asendaja; koordinaator Katrin Tiideberg, e-post [email protected], tel 5382 8841 või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6.5.2. Täitja volitatud esindaja on: lepinguga seotud küsimustes: Kert Valdaru, telefon 5196 3066, e-post [email protected], korralduslikes (igapäevase teenuse osutamisega seotud küsimused) küsimustes Margus Koolme, telefon 5307 4353, e-post [email protected]. 6.6. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele täitja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 7.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 7.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 7.5. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 7.6. Täitjal kohustub tagama, et tal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on  vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 8. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 8.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2023 või lepingu punktis 1.1 sätestatud teenuste maksimaalse rahalise mahu täitumiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 8.2. Tellijal on täitja nõusolekul õigus lepingut pikendada kuni 3 kuud ning suurendada seoses pikendamisega lepingu mahtu proportsionaalselt pikendatava perioodiga arvestades eeldatavat perioodi mahtu. 8.3. Juhul kui lepingu täitmise ajal ilmneb, et riigihankega hõlmatud piirkonnas ilmneb teenuse kõrgem nõudlus või tulenevalt sihtgrupi eripärast on teenuse hind eeldatust kõrgem, võib tellija täitja nõusolekul suurendada lepingu mahtu ning teenuse eest tasumisel rakendada eelarvelisi vahendeid, mis mõnes teises riigihankega hõlmatud piirkonnas, kus teenuse nõudlus või teenuse maksumus on madalam, jääksid kasutamata. 8.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 8.5. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 8.6. Lepingu muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult ning jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 8.7. Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellijal on õigus leping mõjuval põhjusel (eelkõige, kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele) ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva. 8.8. Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 8.8.1. täitja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 8.8.2. täitjal on maksuvõlg riigihangete seaduse tähenduses ning täitja ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet; 8.8.3. täitja ei ole määranud andmekaitsespetsialisti ja registreerinud teda Andmekaitse Inspektsioonis. 8.9. Tellijal on õigus leping üles öelda, kui täitja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud leppetrahvi. 9. Lõppsätted 9.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 9.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 9.3. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 9.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Täitja Sotsiaalkindlustusamet Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Kert Valdaru peadirektor direktor  Vorm 2 – Andmed teenuse korralduse kohta „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023 Sotsiaalkindlustusametile“ Pakkuja (kõik ühispakkujad) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Registrikood 70003566 Aadress Astangu 27, Tallinn, 13519 Harju maakond Allkirjaõiguslik esindaja (nimi, Kert Valdaru kontaktandmed) [email protected] +372 687 7214 +372 5196 3066 Lepingu täitmisel kontaktisik (nimi, Margus Koolme kontaktandmed) [email protected] +372 530 74353 +372 687 7282 Pikaajalise kaitstud töö (PKT) teenuse osutamise sisuline kirjeldus: Pakkumuse hindamise Pakkuja poolt täidetav teenuse kirjeldus kriteeriumid 1. Teenuse sihtgrupp - Millistele teenuse sihtgruppi - Astangu KRK on pakkunud 2016–2022 teenust kõikidele PKT sihtgruppidele, v.a pimedad. Saame (erihoolekandeteenuste kliendid pakkuda teenust vaegnägijatele, kes suudavad ise ruumides orienteeruda. Astangu KRK ise ei paku või mitte, nägemispuudega erihoolekandeteenuseid ja eelistaksime rahastuse eripärade tõttu teenuse mittesaajaid, kuid inimesed) kuuluvatele inimestele tegelikkuses me selle alusel kliente ei diskrimineeri. Kui teenuse käigus selgub, et klient vajab planeeritakse teenust osutada? erihoolekandeteenuseid, oleme aidanud tal sobilikku teenust ka taotleda. PKT teenuse vajaduse Mille põhjal pakkuja otsustab, et hindamisel lähtutakse kahest aspektist: motivatsioon ja suutlikkus. Esmatähtis on see, et klient soovib inimene võiks vajada PKT tööd teha. Kui seda ei ole, ei aita ka väga head oskused. Teine aspekt on suutlikkus, siin hindame nii teenust? ajalist suutlikust tööl käia ja töökohal püsida, kui ka suutlikust tööd teha ning tulemit anda (väärtusi  - Mille põhjal on tehtud luua). Suutlikkus peab olema piisav, et välja teenida oma töötasu. Kavatseme jätkata teenuse kliendikohtade arvu prognoos? pakkumist samale sihtgrupile samadel alustel. Kuidas plaanib pakkuja hoida teenuse osutamisel kliendikohad - Kliendikohtade prognoosil lähtutakse 2022. aastal pakutud teenuse mahtudest. Selleks on olemas nii täidetud? kliendid, kogenud juhendajad, kui ka teenuse soovijate järjekord. 2022. aastal on Astangu KRK-s olnud kõik kliendikohad täidetud ning oleme kindlad, et ka 2023. aastal suudame kohad täidetuna hoida. Arvestades langevat majandust, prognoosime pigem klientide huvi suurenemist PKT teenuse vastu nende seas, kes on töökoha kaotanud. Kliente otsime koos Astangu KRK tööhõive ja sotsiaaltöö talitusega. Hoiame silma peal meie vilistlastel. Astangu KRK-l on pikaajalised suhted koostöö osas nii KOV sotsiaaltöötajatega, Töötukassa juhtumikorraldaja II ja teiste rehabilitatsiooniasutustega. Vajadusel kasutame neid suhteid uute klientide leidmiseks. Viimastel aastatel ei ole Astangu KRK-l olnud probleeme kliendikohtadele uute klientide leidmisega, pigem on probleem selles, et järjekorras olevad kliendid peavad kohta kaua ootama. 2. Asutusesisene töökorraldus pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamisel - Kirjeldage, kuidas on Kaitstud tööga on hõivatud 4 juhendajat, kelle võib tinglikult nimetada – talituse juht, lihttööjuhendaja, planeeritud pikaajalise kaitstud käsitöö juhendaja ja puutööjuhendaja. Kliendid on juhendajate vahel jaotatud vastavalt hankes nõutule. töö osutamisel erinevate Iga juhendaja ülesanne on klientide juhendamine, tööde planeerimine, allkirjalehtede ja muude ülesannete tegemine: milline on dokumentide täitmine oma klientide kohta. Lisaks on ära jaotatud muud ülesanded juhendajate vahel. vahetut klienditööd tegevate spetsialistide tööülesannete Talituse juht – juhi ülesanne on juhendada töid, mida saab teha mittespetsiifilises töötoas. Lisaks jaotus, töötajate töökoormused tagada õigeaegne aruandlus, vajalike dokumentide täitmine ja edastamine, sh ka hankedokumentide teenuse osutamisel jms. koostamine. Samuti lepingute vormistamine ja sõlmimine klientidega. Kontrollida, kinnitada, krüpteerida ja saata välja isikuandmeid sisaldavad dokumente ja jälgib nende andmete kaitstust. Lisaks puutöötoas - Kes vastutab igakuiste kasutatavate materjalide hankimine ning CNC programmide valmistamine. Kutsub kokku korra kuus aruande dokumentide klientide arutelu, kuhu kaasab vastavalt vajadusele tööhõive- või rehabilitatsioonispetsialiste. On koostamise ja esitamise eest? peamine asendaja kõikides töötubades juhendajate puhkuse või haigestumise korral. Kes valmistab ette kliendiga sõlmitava vabatahtliku töö ja töö Käsitöö töötoa juhendaja – tegeleb lisaks juhendamisele puu- ja käsitöötoa tellimuste otsimise, või teenuse võlaõigusliku pakkumuste tegemise ja haldamisega. Haldab e-poodi – paneb üles uusi tooteid ja kustutab läbimüüdud teenuse osutamise lepingu? Kes tooted. Viib läbi koos keraamikaõpetajaga korra nädalas keraamika töötuba. Osaleb korra kuus klientide vastutab delikaatsete arutelul. isikuandmete kaitse eest?  - Kes on organisatsioonis lisaks Lihttöötoa juhendaja – tegeleb lisaks lihttöötoas juhendamisega ka lihttöö allhangete koordineerimise klienditöö spetsialistidele veel ning transpordiga. Samuti lihttöötoa tööde arvete tegemisega. E-poe tellimuste töötlemise ja kaasatud teenuse osutamise pakkimisega ning saatmise organiseerimisega. Sotsiaaltöö haridusega spetsialistina viib läbi klientide korraldusse (koostöö esmahindamise teenusele tulles ning hindab nende rehabilitatsioonivajadust. Allkirjastab klientidega võrgustikuga, turundus jm)? kliendi õigused ja kohustused ning tutvustab sisekorraeeskirju. On nõuandvas rollis korra kuus toimuvatel klientide aruteludel teiste juhendajatega. Puutöötoa juhendaja – lisaks puutöötoa juhendamisele tegeleb suuremahuliste kaupade ja e-poe kaupade transpordiga ning lasergraveerimise programmide valmistamisega. Valmistab näidised, rakiseid ja muid abivahendeid töötubadele. Osaleb korra kuus klientide arutelul. Vajadusel kaasame erinevaid spetsialiste. Näiteks korra nädalas keraamikaõpetaja, kes koos käsitöö (vajadusel ka teiste juhendajatega) viib läbi keraamika töötuba. Samuti tööhõive ja rehabilitatsioonispetsialiste. Astangu KRK-s on saanud teenust kliendid psühholoogi, füsioterapeudi, tegevusterapeudi jne juures. Teenuse vajadust hindab sotsiaalvaldkonna kõrgharidust omav lihttöötoa juhendaja ning vastav spetsialist. Hangete, eelarve jne planeerimisel kaasame maja finantsspetsialisti kui ka juristi haridust omava spetsialisti. Lepingute põhjad ja volitused valmistab ette jurist. Klienditöö raames vajadusel teeme koostööd majaväliste spetsialistidega. Näiteks erihoolekandeteenuse saajatel tugiisikutega aga ka eeskostjate, tegevusjuhendajate ja KOV sotsiaaltöötajatega. Näiteks oleme pidanud lahendama suhtepuntraid meie ja teise töökeskuse klientide vahel ning tegema koostööd sõltlase leidmisel tsükli ajal. 3. Kliendi töösuutlikkuse hindamine - Millele pööratakse tähelepanu Kliendi sisenemisel teenusele toimub esmalt töötubade tutvustamine, millele järgneb prooviaeg igas klienditöös teenuse I etapis? töötoas. Prooviaja pikkus varieerub olenevalt kliendist ja võib olla vahemikus 1...4 päeva. Proovipäeva Milliseid tõenduspõhiseid eesmärk on, et klient saaks proovida erinevaid töid ning tutvuda töötubade klientide ja eripäradega. metoodikaid või lähenemisi Siiski võib klient mõnes töötoas proovimise välistada (näiteks ei soovi osad müra ja tolmu tõttu proovida kasutab pakkuja teenuse I puutöötuba) Peale kõikide töötubade proovimist viib sotsiaaltöö haridusega spetsialist (lihttöö töötoa etapis oleva kliendi juhendaja) läbi kliendiga vestluse, kus selgitab välja kliendi eelistuse töö osas aga samuti kliendi toe- ja töösuutlikkuse hindamiseks? rehabilitatsiooniteenuste vajaduse. Lihttöö töötoa juhendaja tutvustab ka keskuse sisekorraeeskirju ning allkirjastab õigused ja kohustused. Peale vestlust toimub juhendajate vahel meeskonnatöö, kus - Kirjeldage kliendi arutatakse kliendi sobivust teenusele ning töötoa valikut, arvestades ka kliendi eelistusi. Vajadusel töösuutlikkuse sisulise viiakse eelnevalt läbi ka Hamet 2 metoodika test. Õigus testi teha on kõikidel juhendajatel. Vestlusel hindamise ja tööharjumuse annavad kõik juhendajad oma arvamuse kliendi sobilikkuse osas teenusele ning antud töötuppa. kujundamise protsessi ja dokumenteerimist teenuse Hinnatakse suutlikust saada hakkama 1. ja 2. etapi miinimumnõuetega, enese igapäevatoimingutega, erinevate etappides lõikes. kui ka motivatsiooni kaitstud tööl tööd teha. - Kirjeldage PKT teenuse Üldjuhul klient hakkab tööle peale seda ühes töötoas, kuid on ka kliente, kes teevad erinevate raames töötava kliendi profiili. töötubade tööd- näiteks liht ja käsitöö või puit ja keraamika. Samuti on neid kliente, kes on alustanud Millise töösuutlikkusega klienti näiteks lihttöötoas, kuid mingil hetkel liikunud edasi käsitöösse. Klientidega seonduvat arutatakse näeb pakkuja enda teenuse koosolekutel ja 1...2 kuise välbaga toimub spetsiaalne koosolek, kuhu kaasatakse rehateenuseid kliendina? Kas ja millised on osutavad spetsialistid ning vajadusel ka muud, sh tööhõivespetsilist. Koosolekul arutatakse läbi kõik pakkuja poolt seatud kliendid, nende edusammud, tagasilangused või muud muutused. Samuti edasised tegevused – miinimumnõuded kliendi rehabilitatsiooniteenuste vajadus ja osutamine, võimalik avatud tööturule suunamine vms. töösuutlikkusele, et ta PKT teenuselt ei langeks välja. Umbes 1 kuu peale kliendi töötamist ühe juhendaja juures toimub Equal metoodikal põhineva - Kuidas toimub II ja III etapis elukvaliteedipõhise tegevuskava koostamine. Selleks toimub juhendaja ja kliendi omavaheline vestlus kliendi oskustele ja ning koostatakse isikukeskne tegevuskava. Pannakse kirja kliendi soovid ja unistused ning tegevused töösuutlikkusele vastava töö ja mis aitavad neid unistusi täita. Soovid/unistused hinnatakse 5 palli süsteemis, kui olulised nad kliendile koormuse leidmine? on ning samuti 5 palli süsteemis, kui kaugel klient on unistuse täitmisel. Tegevused jaotatakse sellisteks, mida klient peab tegema iseseisvalt ning sellisteks, mida toetavad tegevused töötoas. Tähelepanekuid tegevuskava juurde teevad juhendajad jooksvalt. Kava vaadatakse üle koos kliendiga iga 6 kuu tagant. Antud tegevuskava tähelepanekud on ka aluseks nii SKA tegevuskava täitmisel kui ka kliendi sobivuse hindamisel teenusele. Antud tegevuskava on põhialuseks samuti kliendi motivatsiooni ülesehitamisel, kuna töötoas tehtav töö seotakse kliendi enda unistustega. Kuna motivatsioon ei ole püsiv ning võib olla seotud nii vaimse tervise, eraelu probleemide aga ka samas kohas töötamise aja pikkusega, siis motivatsiooni märgatava languse puhul oleme kliendiga alati arutanud ka samme, et seda taastada. Nii on osad kliendid vahetanud kas töid töötoas, töötuba ennast või läinud ka majast välja muudele teenustele. Samuti oleme võimaldanud klientidel osa võtta Astangu KRK-s toimuvatest huviringidest ja muudest maja tegevustest ning teinud koos klientidega tööväliseid üritusi – loomaaia või mõne muuseumi külastamine. Traditsiooniks on saanud sügis- ja kevadhooaja lõpetamise üritused. Kliendi oskuste väljaselgitamine ja arendamine toimub erinevaid töid läbi proovides. Samuti tuginedes Hamet testi tulemustele, kui seda on peetud oluliseks. Töid proovides selgitatakse välja, millised tööd talle sobivad ning ka see, milliseid oskuseid oleks vaja arendada. Tegevuskavas lepitakse kliendiga kokku need oskused, mida üritatakse arendada. Näiteks kui klient saab hakkama lihvimisega, aga pahteldamisega on raskuseid, siis põhitööd teeb klient lihvijana, aga see juures harjutatakse ja perioodiliselt pahteldamist nende tööde juures, kus ei ole tähtaega.  1. etapi lõpule eelneval meeskonnatööl arutatakse, kuidas klient on 4 kuu jooksul arenenud, kui suur on tema juhendamisvajadus juba tuttavate tööde osas ning kui pikalt vajab õpetamist uude tööde puhul. Samuti hinnatakse ta suutlikkust teenida välja töötasu. Meeskonnatöö põhjal otsustatakse kliendi jätkamine 2. etapis. Samamoodi toimub otsustamine näiteks kliendile töökoha otsimise puhul. 4. Koostöösuhted teenuse osutamisel - Milliste asutustega (nt Astangu KRK-l on olemas oma rehabilitatsiooni- ning tööhõivemeeskond, kellega käib pidev koostöö. tervishoiuasutused, teised Regulaarselt toimuvad koosolekud, kus arutame läbi kõik kliendid ja otsustame ka majast väljaspoolsete teenusepakkujad jm) teeb asutuste kaasamise vajaduse. Koostöö väljastpoolt keskust asutustega on kliendikeskne ja pakkuja PKT teenuse vajaduspõhine. Erihoolekandeteenuste pakkujatega toimub koostöö, nende teenusel olevate osutamisel koostööd? Milles klientidega, kui selleks on vajadus sotsiaalsete probleemide puhul. KOVi kaasame, kui klient on kas koostöö seisneb? eeskostel või elab üksi, kuid vajab tuge. Ka siis, kui probleemide allikas on kliendi lähikondsed. Näiteks 2022. aastal SKA, KOV ja EIT Tugiliisu koostöös suunasime viimasesse teenusele kliendi, kes - Kirjeldage koostööd KOViga haigusest tingitud käitumine ei võimaldanud teenusel jätkamist Astangu KRK-s. Samuti kaasame eri teenust vajavate klientide osapooled, kui klient soovib meilt ise lahkuda, et selgitada välja, milline lahendus on kliendile parim. leidmiseks ja nende teenusel Tulemuseks on olnud nii kliendi liikumine muudele teenustele väljaspool Astangu KRK-d kui ka kliendi püsimiseks. Kui sage ja milliste jätkamine töötoas ning tema toetamine erinevate osapooltega teenusel püsimiseks. küsimuste lahendamiseks senine koostöö toimub? Samuti oleme arutanud Sotsiaalministeeriumis valdkonna vastutajatega erihoolekandeteenust mittesaavate klientide tulevikku, kuid kahjuks ei ole need kuhugi viinud, kuna personal vaheldub suhteliselt tihti ja raske on aru saada, kes mille eest vastutab. Peamiseks koostööpartneriteks on aga erinevad ettevõtted, kes pakuvad töötubadele tööd ja kes on meie kliente tööle võtnud. - Kirjeldage, kes on teie Töö pakkumisel saab jagada koostööpartnerid kolmeks. Allhanke pakkujad, toodete tellijad ja valmis koostööpartnerid sobiva töö toodete ostjad/edasimüüjad. Nimetatud on lepingulised partnerid, sulgudes koostöö pikkus aastates: pakkumiseks PKT teenuse klientidele? Milliste asutustega - Partnerid, kes tellivad meilt allhanget oma materjalide eest: Näiteks Greiner Packaig AS (6 a) , teete koostööd? Kuidas leiate AS Glamox (7a), K-Print OÜ (10a), Uneruno Oü (5a), SHT-Baltic OÜ (3a), Mondo Crafts OÜ sobivaid allhanketöid? Kellega (6a), Lumman OÜ (4a), Vecta Design OÜ (4a), Osaühing Despal SJ (5a) on koostöölepped teenuste - Partnerid, kes tellivad tooteid töötoa materjalidest: SA Põhja regionaalhaigla Verekeskus (7a), osutamiseks või omatoodangu OÜ Novapinus (13a), Sotsiaalministeerium (6a), Riigi Kinnisvara AS (3a), Villermann OÜ (9a), müümiseks? Kui kaua olete Haloteraapia Keskus OÜ (2a), Invaru OÜ (6a) nendega koostööd teinud? - Partnerid, kes müüvad edasi Astangu tooteid: Ehedalt Puidune OÜ (6a), Ehe ja Ehtne Käsitöö OÜ (9a), Folk Lore OÜ (3a), Maarja Küla SA (5a), Special Needs Solutions MTÜ (4a)  - Millist koostööd teete KOV-iga - 2022 uued koostööpartnerid on Saue Vallavalitsus – meenete tellimine puutöötoalt klientidele sobivate päevakeskuse klientidele, Tooteesitlused OÜ – reklaamtoodete koostamine allhankena, Brända töövaldkondade/töökohtade Bullar AB (Rootsi) – köögiriiulite valmistamine tellimusena, Eesti Kunstiakadeemia – firmakinkide leidmiseks kogukonnas? valmistamine tellimusena, Terviseamet – firmakinkide valmistamine tellimusena. - Kui suur on selliste tööde Lisaks turustame omatooteid läbi Facebooki kodulehe Head Asjad Astangult ning Astangu müügisaali. osakaal, mida kliendid teostavad Augustis 2022 avasime e-poe – www.headasjadastangult.ee. väljaspool töökeskust, nt koostööpartneri juures? Tallinna linnale ei ole me teenust pakkunud, kuna neil on oma allasutused, kus tegeletakse erivajaduste inimestele tegevuste pakkumisega kogukonnas ning meie püüdlused selles vallas ei ole vilja kandnud. Oleme osa võtnud avalikest kogukonnale suunatud tegevustest, nagu näiteks maailmakoristuspäev. Teiseks piiravaks teguriks on see, et oleme hõivatud allhangete ja tellimustööde täitmisega ning täiendavateks töödeks ei jätku ressurssi. Seetõttu käib töö peamiselt keskuses. Oleme käinud teenust osutamas ka teistes asutustes nagu näiteks Janere OÜ, Altia Eesti AS, kuid tänaseks päevaks on need ettevõtted automatiseerimise tõttu meie abist loobunud. Hetkel ettevõtted eelistavad tuua töö keskusesse, kus on olemas selleks sobivad ja kohandatud ruumid. Kaitstud tööst on mindud tööle või 3 etappi näiteks K-Print OÜ, Allestpac OÜ, Vertex Estonia AS. 5. PKT teenuse osutaja profiil, teenuse osutamise suutlikkus ja äriplaan - Millised on pakkuja Astangu KRK peamine ülesanne on pakkuda kutserehabilitatsiooni teenust keskuses õppivatele tegevusvaldkonnad ja klientidele. See sisaldab kohanemise-, tööõppe- või kutseõppekursusi, mis on põimitud toetavate osutatavad teenused rehabilitatsiooniteenustega. 2007. aastal katsetati esimest korda kaitstud tööubadega ning 2009. (hoolekandeteenused, aastast alates on töötoad tegutsenud erinevate projektide alt kuni tänase päevani. Töötoad tegutsevad tööturuteenused, eraldi üksusena – rehabilitatsiooniosakonna alla kuuluva talitusena. Kaitstud töö talituse 4 töötajat rehabilitatsioon, ettevõtlus jm)? tegelevad ainult töökeskuses kaitstud töö teenuse osutamisega. Töökeskus on eraldi struktuuriüksus, Mis on põhitegevuseks? Kas kes peab majandama ennast omatuludest. Tulude baasi moodustavad teenuse pearahad ning pakkuja on töökeskus või pigem müügitulu toodete realiseerimiselt. Käsitöö ja lihttöö jaoks on eraldatud oma ruumid, kus muid tegevusi asutus, kes pakub töiseid ei toimu. Keraamika jaoks kasutame õppeklassi selleks eraldatud päeval, mil ruumis ei toimu õppetööd. tegevusi? Puutöötuba kasutab ruume koos puidu kutseõpilastega. Seadmete kasutuse lepivad juhendajad ja õpetajad kokku jooksvalt iga päeva alguses. Töökohad lihvimiseks, koostamiseks viimistlemiseks jne on - Kaitstud töö raames teevad õppel ja kaitstud tööl eraldi. kliendid erinevaid töid: näiteks omatoodang, teenuse osutamine väljaspool Töökeskuses on peamiselt 4 valdkonda – käsitöö, lihttöö, puutöö ja keraamika. Lihttöö teeb 100% töökeskust, allhanketööd, allhanketöid, st väärindab tellijate tooteid tellijate materjalist. Käsitöö töötoas on allhangete osakaal asutusesisesed tööd erinevatel sellel aastal 80%, tellimused 15% ja omatooted 5%. Puutöö ja keraamika toodavad tooteid reeglina ise ametikohtadel. Palun tooge varutud materjalidest, kas müügiks või tellimuste alusel. 2022. aastal on puu ka keraamikas 95% protsentuaalselt välja erinevate toodangust olnud tellimuste täitmine ning 5% omatoodang. Omatoodangut turustatakse kohapealses töövormide osakaal/ töömahud kaupluses, edasimüüjate juures ja e-poes. Astangu KRK korraldab oma ruumes korra aastas jõululaata, teie asutuses. kus töötoad müüvad oma tooteid. Laadal saavad müüa kõik soovijad, sh ka teised PKT teenuse pakkujad. - Milliseks prognoosite teenuse raames töötava inimese töötasu Astangu KRK saab sõlmida struktuurse asutusena klientidega ainult võlaõiguslikke lepinguid, II ja III etapis? Millise lepingu planeerime selleks 2023. aastal töövõtulepingut. 2023. aastal, kui hange ei nõua miinimumtunnitasu alusel ja koormusega maksmist, võimaldame nii II kui ka III etapis klientidel teenusel osaleda 4 päeva nädalas 5 tundi päevas, töötamisvõimalust pakute III v.a puhkuse ja pühade ajal. Minimaalselt on mõlemal etapil 40 tundi kuus, v.a erandjuhud haigestumise etapi kliendile? korral. Klientide töötasuks prognoosimisel saame lähtuda 2022. aasta müügitulust, kuna 2023. aastal ei ole lubatud töötasude doteerimine pearahadest. Selle aasta 10 kuu seisu ja prognoositava klientide osalemise põhjal oleks 2023. aastal klientide tunnitasu 1,2...1,3 eur (bruto). Koos tööandjakuluga tähendab see (Astangu KRK peab maksma sotsiaalmaksu) 1,6....1,74 eur tunni kohta. 16 tööpäeva puhul on kliendi töötasu 96....104 eur ning tööandja kulu 128,5....139,2 eur. Kui suur on pakkuja juures Selle aasta esimese 8 kuu käive on 19350 eur. Arvestama peab, et juulis on töötubadel kollektiivpuhkus erivajadustega inimeste poolt ning jaanuar, veebruar ja august on reeglina kõige madalama käibega kuud. Tulu jaguneb käsitöö, sh tehtud toodete/teenuste müügist keraamika – 5350, puutöö – 7150, lihttöö 6850 eur. Kliendid jagunevad kolme valdkonna vahel saadud müügikäive perioodil suhteliselt võrdselt. Puit 30%, käsitöö 35% ja lihttöö 35%. 01.01.2022-31.08.2022. Palun esitage andmed pakkumuses esitatud töövaldkondade kaupa, nt puhastusteenindus – käive x eurot; käsitööesemete tootmine – käive x eurot; allhanketööd (pakendamine, komplekteerimine jm) – käive x eurot jne. Mitu % kõikidest PKT teenuse või muu sarnase teenuse/tegevuse klientidest  pakkumuses esitatud valdkondades töötasid? 6. Riskid ja nende maandamise võimalused - Milliseid on teenuse osutamisel PKT teenuse osutamisega peamised riskid. võimalikud riskid, takistused ja probleemid? - Esimene ja kõige suurem risk – PKT hankesse mittekvalifitseerumine või hankes kliendikohtade vähenemine. Mittekvalifitseerumise puhul on ainuke maandamisviis veenduda, et esitatavas - Kuidas pakkuja eelpool pakkumuses ei oleks puudusi. Selleks kontrollib dokumentide vastavust enne pakkumise mainitud riske vähendada esitamist mitu inimest. Kliendikohtade vähenemise osas tuleb veenduda, et dokumentidesse ei kavatseb? jääks kirja panemata punkte vähendavat infot teenuse detailide kohta, mida me tegelikkuses teeme. - Teenuse tulud ei suuda katta teenuse kulusid. 2023. aasta hanke tingimused leevendavad osaliselt palgasurvet klientidele, samas väheneb II etapi pearaha. Samuti on palgasurve juhendajate poolelt, arvestades 2022. aasta viimaste kuude üle 20% inflatsiooni. Astangu KRK on oma eesmärgiks võtnud pakkuda 2023. aastal teenust klientidele võimalikult suures mahus, st jälgime, et täidetud oleksid miinimumnõuded, aga me ei piira klientidele teenusel osalemist peale miinimumi täitumist. Seetõttu riskide maandamiseks kolm võimalust – suurendada müügitulu tasuvamate toodete /teenuste müügiga, suunata vähemvõimekaid kliente muudele teenustele, leida juhendajatele lisatööd keskuse sees. Esimest kahte võimalust oleme 2022. aastal kasutanud. Selle aasta esimese 10 kuu tulu on tõusnud võrreldes 2021. aastaga. Samuti tegeleme nõrgematele klientidele muude teenuste leidmisega, kuid siin on vaja silmas pidada, et klientide elukvaliteet seetõttu ei langeks. Kolmandat varianti oleme siiani üritanud vältida, kuna see halvendaks teenuse kvaliteeti või mahtu. Arvestades teenuse lõppemisega 2023. aasta lõpus tuleb sellega aga paratamatult järgmine aasta arvestada. Juhul, kui need tegevused tulemust ei anna, katab Astangu KRK tekkinud puudujäägi 2022. aastal oma eelarvest. - Juhendajate lahkumine töölt. Arvestades 1-aastaseid hankeid, palgakasvusurvet ja ebakindlust tuleviku osas, on peale 2023. aastat reaalne, et parema tööpakkumise puhul võib mõni juhendaja otsustada töökohta vahetada. Riski maandamiseks pakume töötajatele erinevaid hüvesid – keskuses sportimisvõimalused, ühisüritused, kollektiivpuhkus juulis, erinevad koolitusvõimalused, võimalus teha tööd kodukontoris ajal, kui ei toimu klientide vahetut  juhendamist. Juhul, kui siiski peaks keegi töölt lahkuma, saame paluda abi Astangu KRK töötajatelt kuni uue tingimustele vastava juhendaja leidmiseni. - Kliendikohad ei ole täidetud. Tühjad kliendikohad vähendavad töötubade tööjõudlust ja seeläbi müügitulu, samuti tähendab tühi kliendikoht vähenenud pearaha. Riski saab vähendada uute võimalike klientide otsimisega. Samuti oleme kogenud, et Equal metoodika alusel tegevuskava koostamine ja vestlusringid on hea viis välja selgitamaks kliente, kes kaaluvad teenuselt loobumist. Psüühikahäiretega klientide puhul aitab ka psühholoogi teenus rasketest aegadest ülesaamisel. Samas oleme kogenud, et klientide lahkumine on siiski ettearvamatu ning järjekorras olev klient ei pruugi tegelikult teenusele tulla soovida (eriti kui ta on seal järjekorras olnud juba kaua). - Allhanke ja tellimustööde vähenemine. Alati on võimalus, et mõni partner lõpetab koostöö, eriti majanduslanguse olukorras. Selle mõju vähendamiseks tuleb tegeleda pidevalt uute partnerite otsimisega. Olemasolevate partnerite puhul tuleb tagada, et tehtav töö on kvaliteetne ning valmib tähtajaks. Pakkuja/ Teenuseosutaja nimi: Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus Hanke piirkond ja maakond/maakonnad: Osa 1; Harjumaa  Hankelepingu Lisa 6 ANDMETÖÖTLUSLEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023 Sotsiaalkindlustusametile“ viitenumbriga 252658 tulemusena sõlmitud hankelepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud. 3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava 1 nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. 3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus sätestatuga vähemalt samaväärsed. 3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms). 3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. 4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 2 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid, rikkudes. 6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 3 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 4 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid 5 ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ 6 ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________ 7  Tehniline kirjeldus Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine 2023 Sotsiaalkindlustusametile Taustainfo Eestis arendatakse mitmesuguseid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Pikaajaline kaitstud töötamise teenus (edaspidi PKT teenus) pakub võimalust tööelus osalemiseks neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. PKT teenust pakutakse erivajadusega inimesele selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas toetavas keskkonnas teenuseosutaja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul, kus on tagatud kliendile vajalikul määral psühhosotsiaalne tugi ja tööjuhendamine. Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse esmaseks eesmärgiks on erivajadusega inimese arendamine stabiilses töökeskkonnas ja kaitstud tingimustes ning jõukohase võimaluse pakkumine tööelus osalemiseks. Kaitstud töö teenus võimaldab inimesel olla aktiivne hoolimata tema erivajadusest, aitab kaasa paremale ühiskonda integreerumisele ning suurendab sotsiaalset kaasatust. PKT teenust on arendatud Eestis alates 2015. aastast Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames, mis oli toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ üheks alategevuseks. Teenuse arendamise eesmärgiks on olnud käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti. Teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). PKT teenuse osutamisega alustati 2016. aastal, selleks viis SKA 2015. aasta lõpus läbi riigihanke „Kaitstud töö teenuse ostmine“ (viitenumber 166113) PKT teenuseosutajate leidmiseks. 2017-2021 on PKT teenuse pakkujate leidmiseks viidud aastate lõikes läbi riigihanked 178990, 192679, 193805, 201532, 226199. 2022.a (viitenumber 239710) ja 2023.a riigihangete rahastus on samuti Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, toetuse andmise tingimused (TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“. 2023.a on viimane aasta, millal PKT teenust piloteeritakse.1 I TEENUSE SISU JA KORRALDUS 1. Teenuse eesmärk PKT teenuse eesmärgiks on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja toetavates tingimustes, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. 2. Teenuse sihtgrupp 2.1. PKT teenuse sihtgrupiks on vähenenud töövõimega tööealised isikud, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 2.1.1. isik on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani). 2.1.2. isikul on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud püsivalt (80-100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 2.1.3. isikul on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või on ta läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 2.1.4. isik on võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt 10 tundi nädalas I etapi lõpuks. 1 SHS muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses on kirjeldatud võimalikke tulevikustsenaariume, kuidas vähenenud töövõimega inimeste töötamist edaspidi toetada, võttes arvesse senise piloteerimise tulemusi. 1 2.2. PKT teenusel olev inimene ei tohi saada muid teenuseid või osaleda projektitegevustes, mille raames teda samuti toetatakse töötamisel või pakutakse töiste tegevuste tegemise võimalust. Sellisteks teenusteks ja tegevusteks on muuhulgas: - töötamise toetamise teenus (Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel); - teenuskomponendid „töö- või rakendustegevuse toetamine spetsiaalselt kohandatud keskkonnas“ või „töötamise toetamine“ ESF projektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikes omavalitsustes“. - Töötukassa poolt korraldatav kaitstud töö. 2.3. PKT teenust ei saa inimene, kes samaaegselt saab ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. 2.4. Kui inimene on PKT teenusel I või II etapis (st tema töösuutlikkust alles hinnatakse või ta harjutab või töötab kaitstud oludes, vt ka I ptk p.3.1 ja 3.2), ei ole lubatud samaaegselt töötada töölepingu alusel või osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel mistahes isikute juures (v.a. teenuseosutajaga sõlmitud vabatahtliku töö leping I etapis ning II etapis teenuseosutajaga sõlmitud leping, mis vastab tehtava töö iseloomule). 3. Teenuse sisu lühikirjeldus PKT teenusel osaledes saab erivajadusega inimene teha töiseid tegevusi kaitstud oludes ja jõukohases töötempos ning seejuures pakub PKT teenuseosutaja (edaspidi ka täitja) inimesele vajalikul määral psühhosotsiaalset tuge ja tööjuhendamist. Teenuse osutamine toimub kolmes etapis:  Teenuse I etapp - inimese töösuutlikkuse hindamine ning tööoskuste kujundamine. Selles etapis hindab teenuseosutaja teenusele asunud inimese töösuutlikkust ning selgitab välja talle sobivad tööd, mida isik kaitstud tingimustes teha saab, toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindab kliendi arengut erinevate tööde lõikes;  Teenuse II etapp - isik töötab kaitstud tingimustes, seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapis arendatakse kliendile sobilike tööde tegemiseks tarvilikke oskusi, süvendatakse tööharjumust ja püütakse leida sobilik töö tööandja juures;  Teenuse III etapp - isik töötab avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures, teenuseosutaja toetab isikut nii tööle asumisel kui töötamisel, et säilitada inimese töösuutlikkus ja -tahe ning toetada tema tööl püsimist. 3.1. PKT teenuse I etapp 3.1.1 PKT I etapi eesmärk on teenusele asunud inimese töösuutlikkuse väljaselgitamine. Teenuseosutaja hindab kliendi töötahet ja -suutlikkust ning selgitab välja kliendile sobivad tööd, toimub tööharjumuse kujundamine ning tööoskuste õpetamine ja harjutamine. Teenuseosutaja hindab kliendi arengut erinevate tööde lõikes. PKT I etapi jooksul selgitatakse välja, kas klient on suuteline tegema eesmärgipäraselt tööd kaitstud tingimustes teenuse II etapis ja hinnatakse tema potentsiaali liikuda tööle avatud tööturule. 3.1.2 Teenuseosutaja tegevused teenuse I etapis jagunevad kahe teenuskomponendi, töö- ja sotsiaalse komponendi vahel. a) I etapi tegevused hõlmavad töökomponendina: - kliendi töösuutlikkuse hindamist; - kliendile sobivate tööde väljaselgitamist (sh pakkumuses esitatud eri tööde proovimine); - kliendile sobiva töökorralduse läbimõtlemist ja sobitamist; 2  - kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist ning kohandamist; - kliendi tööharjumuse kujundamist; - tööoskuste ja -võtete õpetamist ning tööde harjutamist; b) I etapi tegevused hõlmavad sotsiaalse komponendina: - kliendi juhendamist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel; - kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist; - vajadusel muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel (nt vajadusel kliendi edasise töötamise vm tegevusega seotud küsimuste lahendamist, sh tööturuteenustele suundumise korraldamist jmt). Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab ta selle raames juba sotsiaalset toetust2 ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. Seetõttu ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi osa, kuna see on juba kaetud erihoolekandeteenusega (vt II ptk p.2.3., III ptk p.5.1). 3.1.3 Teenuse I etapi kestus on 4 kuud3. Erandjuhul võidakse I etapi kestust pikendada veel kuni 2 kuud (näiteks elukoha või teenuseosutaja vahetuse tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel). Kokku võib klient viibida teenuse I etapis kuni 6 kuud. Klient võib I etapist liikuda järgmisse etappi ka varem, kuid mitte enne 30 päeva möödumist I etapi algusest. Otsuse kliendi II etappi suunamise, I etapi erandkorras pikendamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb SKA, lähtudes seejuures teenuseosutaja esitatud hinnangust (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023) kliendi töösuutlikkuse, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta. 3.1.4 Teenuse I etapis sõlmitakse PKT teenuseosutaja ja kliendi vahel vabatahtliku töö leping. Täpsemalt on tingimused kirjeldatud III ptk punktis 4.1. 3.1.5 Hiljemalt PKT teenuse I etapi lõpuks annab teenuseosutaja hinnangu kliendi töösuutlikkusele proovitud tööde põhjal (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023). SKA teeb otsuse kliendi II etappi suunamise kohta teenuseosutaja põhjendatud hinnangust lähtuvalt. I etapi lõpuks peab järgmisesse etappi suunduv klient olema suuteline tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus (keskmiselt 10 tundi nädalas). Isik ei pea kohe teenuse I etappi asudes suutma selles mahus tööd teha, vaid tema suutlikkus tööd teha areneb I etapi jooksul järk-järgult. Samas peab klient I etapis siiski täitma minimaalse teenuse ajamahu 20 tundi kuus, seejuures osaledes teenusel vähemalt 10 päeval. Tööpäevana arvestatakse vähemalt 2 tundi töötamist. Täpsemad nõuded I etapi korralduse kohta (sh minimaalne ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt välja arvamine) on kirjeldatud III ptk punktides 2 ja 3). 3.2. PKT teenuse II etapp 3.2.1. PKT II etapi eesmärk on kujundada kliendil töö tegemise käigus tööharjumus, arendada sobilike tööde tegemiseks tarvilikke oskusi ja leida sobilik töö kaitstud tingimustes või avatud tööturul. Klient töötab kaitstud tingimustes vähemalt 40 tundi kuus, seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. II etapi tegevuste hulka loetakse ka tegevused, 2 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud SHS § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. 3 Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2023.a.). 3  mis eelnevad ja on vajalikud töökoha saamiseks avatud tööturul (nt tööandjatega vestlused ja uue tööga tutvumispäevad) ning milles klient vajab teenuseosutaja abi ja toetust. 3.2.2. Teenuseosutaja tegevused teenuse II etapis jagunevad kahe teenuskomponendi, töö- ja sotsiaalse komponendi vahel. a) II etapi tegevused hõlmavad töökomponendina: - kliendile kaitstud tingimustes töö tagamist; - kliendi jaoks sobiva töökorralduse läbimõtlemist, kliendi erivajadusest tulenevat töökoha ja töötingimuste hindamist ning vajadusel töökeskkonna kohandamist; - kliendi pidevat juhendamist töötamisel PKT tingimustes eesmärgiga parandada tööoskusi, arendada töövõimet, luua tööharjumus; - kliendile sobiva töö otsimist, juhul kui klient on valmis liikuma avatud tööturule. Kliendi toetamist kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel. Toetamist sobivale töökohale kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (sh CV, kaaskiri vm), abistamist töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel. 2) II etapi tegevused hõlmavad sotsiaalse komponendina: - kliendi juhendamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel; - kliendi sotsiaalse võrgustiku tugevdamist; - muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel. Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab ta selle raames juba sotsiaalset toetust ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. 4 Seetõttu ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi osa, kuna see on juba kaetud erihoolekande teenusega (vt ka II ptk p.2.3., III ptk p.5.1). 3.2.3. Teenuse II etapi kestus on kuni 3 aastat või kuni PKT teenuse vajadus mingil põhjusel ära langeb5. II etapi vältel esitab teenuseosutaja regulaarselt hinnangud (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023) kliendi töösuutlikkuse, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta, sh toob välja erinevad tööd ja töötingimused, mis on kliendile töötamiseks sobilikud. Sotsiaalkindlustusamet jälgib kliendi arengut teenusel. Nendel klientidel, kes ei ole II etapi lõppedes avatud tööturul tööle asunud, on võimalik jätkata PKT teenuseosutaja juures töötamist kaitstud tingimustes III etapis. Juhul, kui klient vajab töö tegemisel juhendamist oluliselt väiksemas mahus kui 40 tundi kuus, suunab Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutaja hinnangu alusel ta PKT teenuse II etapist III etappi juba enne 3 aasta möödumist. 3.2.4. PKT teenuse II etapis on teenuseosutajal kliendiga sõlmitud töötegemiseks tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust. Täpsemalt on tingimused kirjeldatud III ptk punktis 4.2. 3.2.5. PKT teenuse II etapis peab klient tegema eesmärgipärast tööd vähemalt 40 tundi kuus. Töötundide väikseimaks arvestusühikuks on 30 minutit. Tööpäevana loetakse teenusel osalemist vähemalt 2 tundi päevas. Täpsemad nõuded II etapi korralduse kohta (sh nõutud ajamaht, eemalolekud teenuselt, teenuselt väljaarvamine) on toodud III ptk punktides 2 ja 3. 3.2.6. Tegevusi, mida erihoolekandeteenuste kliendid teevad oma eluruumides erihoolekandeteenuse raames, ei loeta töö tegemiseks kaitstud töö teenuse II etapi raames. Töötegevusteks ei loeta 4 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud SHS § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. 5 Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2022.a.). 4  igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt hoone ja territooriumi koristamine, puude toomine, kütmine, abitööd köögis, pesu pesemine jmt. Sotsiaalhoolekande seaduses loetletud erihoole- kandeteenustel pakutavad töised tegevused ei liigitu töötegevusteks PKT II etapis, küll aga loetakse PKT I etapis isiku tööoskuste kujundamiseks ja hindamiseks sobilike tegevuste hulka. 3.3. PKT teenuse III etapp 3.3.1 PKT III etapi eesmärgiks on kliendi töövõime säilitamine ja tööl püsimise toetamine. Klient töötab avatud tööturul või teenuseosutaja juures, teenuseosutaja toetab isikut nii tööle asumisel kui töötamisel, pakkudes vajalikul määral juhendamist ja nõustamist. Kui klient jätkab töötamist teenuseosutaja juures, siis tema töösuutlikkus on vähemalt 40 tundi kuus ning talle tagatakse võimetekohane töökoormus. 3.3.2 Teenuseosutaja tegevused teenuse III etapis jagunevad kahe teenuskomponendi, töö- ja sotsiaalse komponendi vahel. 1) III etapi tegevused hõlmavad töökomponendina: - kliendi nõustamist töötamise ajal, avatud tööturul töötava kliendi toetamist ja juhendamist tööandja tööjuhistest lähtuvalt; - tööandjate nõustamist tema juures töötava kliendi erivajadustest lähtuvalt tööülesannete ja/või töökeskkonna kohandamisel; - kliendi ja tööandjaga regulaarselt ühenduse hoidmist, et ennetada töökohal raskuste tekkimist. Tekkinud probleemidele lahenduste leidmisele kaasa aitamist; - kliendi tööotsingute alast nõustamist ja juhendamist, kliendi toetamist kandideerimisel ja tööandjatega suhtlemisel, abistamist töövestlustel ja tööandja juures töökohaga tutvumisel; 2) III etapi tegevused hõlmavad sotsiaalse komponendina: - kliendi toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel; - kliendi juhendamist, nõustamist, motiveerimist ja toetamist sotsiaalsete jm probleemide lahendamisel, kliendi sotsiaalse võrgustiku jõustamist ja tugevdamist; - muid tegevusi, mis soodustavad kliendi osalemist tööelus ja PKT teenusel. Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab ta selle raames juba sotsiaalset toetust ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames. Seetõttu ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi osa, kuna see on juba kaetud erihoolekande teenusega (vt ka III ptk p.5.1.). 3.3.3 PKT III etapp ei ole ajaliselt piiratud6. See tähendab, et klient võib PKT teenuse III etapis olla seni, kuni ta vajab töö tegemisel regulaarset juhendamist ja toetamist või langeb PKT teenuse saamise vajadus mingil muul põhjusel ära. III etapi vältel esitab teenuseosutaja regulaarselt hinnangud (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023) kliendi töösuutlikkuse ja tööga toimetuleku kohta, sh toob välja erinevad tööd ja töötingimused, mis on kliendile töötamiseks sobilikud. 3.3.4 Klient töötab teenuseosutaja juures või avatud tööturul ja tal on teenuseosutajaga või tööandjaga sõlmitud töötegemiseks leping, mille liik sõltub töö iseloomust (tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping). Täpsemad tingimused on kirjeldatud III ptk p. 4.3. 3.3.5 III etapis peab teenuseosutaja I ptk punktis 3.3.2 nimetatud tegevusi ellu viima vastavalt kliendi vajadusele, kuid vähemalt 4 tundi kuus. Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide 6 Kuna PKT teenuse tellimiseks on korraldatud riigihange, on sellest tulenevalt etappide kestused tehniliselt piiratud sõlmitavate lepingute lõpptähtajaga (31.12.2023.a.). 5  üle, millal isikule, isiku tööandjale või isikuga koos töötavatele isikutele on teenust vahetult osutatud. 3.3.6 Töö tegemiseks PKT III etapi raames ei loeta tegevusi, mida erihoolekandeteenuste kliendid teevad oma eluruumides erihoolekandeteenuse raames. Töötegevusteks ei loeta igapäevaseid kodukeskkonna tegevusi, nt hoone ja territooriumi koristamine, puude toomine, kütmine, abitööd köögis, pesu pesemine jmt.7 3.3.7 Klient, kes kaotab oma senise töökoha avatud tööturul, võib PKT teenuse III etapis edasi olla kuni 2 kuud, ilma et tal oleks kehtiv tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, kuid seda juhul kui teenuseosutaja vähemalt miinimummahus osutab talle toetavaid tegevusi, mis on tarvilikud uue töökoha leidmiseks. Kui kahe kuu jooksul klient ei ole tööle asunud avatud tööturule või teenuseosutaja juurde, siis kliendile teenus lõpetatakse. 4. PKT teenuse osutamise üldpõhimõtted 4.1. PKT teenuse osutamisel on oluline klientide eripäraga arvestamine, teenuse kasutajamugavus ning töö (sh tööaja) paindlikkus klientide jaoks. 4.2. PKT teenuse osutamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest8 ja Eesti erihoole- kandeteenuste kvaliteedijuhisest9. Juhise järgi on kõige olulisemad kvaliteedipõhimõtted: - isikukesksus - teenuse võimestav iseloom - tulemustele orienteeritus - vajaduspõhine lähenemine - terviklik lähenemine - isiku õiguste kaitse - kaasamine - töötaja pädevus ja eetika - organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. 4.3. Kaitstud töö teenusel on kliendile teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. PKT teenuse I ja II etapis klienti juhendatakse ja toetatakse tema töötamise ajal pidevalt, III etapis vastav kliendi vajadustele, kuid mitte vähem kui 4 tundi kuus. II ja III etapi tegevuste hulka loetakse muuhulgas tegevused, mis eelnevad ning on vajalikud töökoha saamiseks nagu tööandjatega vestlused ja uue tööga tutvumispäevad, milles klient vajab teenuseosutaja abi ning toetust. 4.4. Klientidele pakutavate tööde nimekiri peab olema mitmekesine. Teenuseosutaja tagab aastaringselt I etapis tööproovimise ja tööharjutamise ning II etapis kaitstud tingimustes tööd vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas ehk sisult erinevates töölõikudes. Tööde mitmekesisus võimaldab töötamist sise- ja välistingimustes, füüsiliselt aktiivseid ja passiivseid töötegevusi, tegevusi grupis ja individuaalselt10. Teenuseosutaja kirjeldab pakkumuses (vorm 1), millistes valdkondades ta sihtgrupi klientidele I etapis tööproovimist ja tööharjutamist pakub ja millistes valdkondades ta klientidele II ja III etapis töö tegemist võimaldab ning täpsustab, kas tööde teostamine on pidev või hooajaline. Teenuseosutaja on kohustatud PKT klientidele kõiki neid töövaldkondi reaalselt 7 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud SHS § 87 lg 2; § 94; § 97 lg 3; § 100 lg 2 p 1. 8 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised#Eesti%20sotsiaalteenuste%20kvaliteedijuhis 9 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/erihoolekandeteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 10 Nägemispuudega isikutele pakutavate tööde loetelu võib tulenevalt isikute tegutsemispiirangute iseloomust olla vähem mitmekesine, kuid peab hõlmama töid vähemalt kolmes erinevas töövaldkonnas. 6  pakkuma, mida ta on pakkumuses loetlenud. Poolte kokkuleppel võib töövaldkondade nimekirja vastavalt klientide vajadustele teenuse osutamise perioodil muuta või täiendada. 4.5. Kliendi töötamisel teenuseosutaja juures tagab teenuseosutaja kliendile kaitstud tingimustes töö igaks kliendi tööpäevaks. 4.6. Kliente juhendavad spetsialistid omavad sihtrühmaga töötamise kogemust ja nõuetekohast väljaõpet (vt kvalifikatsiooninõudeid II ptk p.4) ning neid on töötegemise asukohas piisaval hulgal, minimaalselt üks juhendaja 7 (seitsme) teenuse saaja kohta. Teenusepakkujal on õigus otsustada, millisel hulgal tegevusjuhendajaid erinevate töötegevuste juurde kaasata, et igale kliendile oleks tagatud piisav tugi ja juhendamine ning töökorralduses oleks arvestatud klientide erinevate vajadustega. 4.7. Teenuseosutaja esitab pakkumuses (vorm 1) I, II ja III etapi teenuse osutamise ruumide sisustuse, seadmete ja vahendite kirjelduse. Teenuseosutaja kirjeldab oma pakkumuses (vorm 2) enda poolt pakutava teenuse üldist korraldust, koostööd erinevate partnerite ja võrgustikuliikmetega, võimekust erinevate töövaldkondade pakkumiseks ning toob välja, millist lisandväärtust, sh rahalist tulu loovad klientide poolt tehtavad töötegevused. 4.8. Nõuded ruumidele, PKT teenuse osutamise kohale. 4.8.1. Üldised nõuded. Tööruumides peab olema tagatud piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik valgustus, kanalisatsioon ja võimalus tualeti kasutamiseks. Teenuse osutamise ruumid tuleb hoida puhtad. PKT teenust ei tohi osutada kodustes tingimustes. 4.8.2. Töökeskkonnale esitatavad nõuded. Teenuseosutaja täidab teenuse osutamisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid ja tagab klientide ohutuse. Teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht peavad vastama töökeskkonnale esitatavatele nõuetele. Kui PKT teenuseosutaja, kellel on kliendiga sõlmitud töö tegemiseks leping, suunab kliendi tööle koostööpartneri ruumidesse, tagab PKT teenuseosutaja, et koostööpartneri ruumid vastavad töökeskkonnale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. 4.8.3. Ligipääsetavus. PKT teenuse osutamise asukoht peab olema PKT teenuse sihtrühmale ligipääsetav. Kui teenuse osutamise koht ei asu ühistranspordiga ligipääsetavas kohas, siis korraldab klientidele transpordi teenuse osutamise kohta ja tagasi teenuseosutaja ning vastavad kulud sisalduvad teenuse maksumuses. Kui kliendi kaitstud töökoht II ja III etapis ei asu teenuse osutamise kohana nimetatud aadressil ning töökohale puudub ühistranspordiga ligipääs, siis korraldab transpordi töökohta ja tagasi teenuseosutaja ning vastavad kulud sisalduvad teenuse maksumuses. Teenuseosutaja peab vajadusel olema valmis tagama liikumispuudega isikutele juurdepääsu teenuse osutamise ruumidesse (sh tualett jm ruumid). Teenuseosutaja arvestab nimetatud kulu pakkumuse maksumuse sisse. 4.9. ESF teavitusnõuded. PKT teenuse osutamiseks kasutatavad ruumid peavad olema ESF vahenditest rahastatavatele tegevustele esitatavate teavitusnõuete kohaselt tähistatud.11 4.10. Teenuseosutaja hindab regulaarselt iga PKT teenusel viibiva kliendi käekäiku ja arengut ning koostab kirjaliku hinnangu kliendi arengu kohta erinevate proovitud tööde lõikes koos edasise tegevuskavaga (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023). Teenuseosutaja poolt koostatud hinnang 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012, VV 12.05.2022.a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ 7  kliendi kohta sisaldab ülevaadet kliendi toimetulekust, tema tugevustest ja nõrkustest ning suutlikkusest jätkata teenusel. Tegevuskava kirjeldab kliendile teenuse osutamise eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tegevusi ning nende tegevuste ajalist mahtu. Tegevuskava võetakse kliendile igapäevase teenuse osutamise aluseks. 4.11. Teenuseosutaja poolt tehtav klienditöö on korrektselt dokumenteeritud, dokumendid Sotsiaalkindlustusametile õigeaegselt esitatud. Dokumentide säilitamine peab olema tagatud nõutud viisil. Täpne aruandlus ja vormid, dokumentide esitamise tähtajad ning dokumentide säilitamise nõuded on kirjeldatud III ptk punktides 7, 8 ning hankelepingus ja selle lisades. II PKT TEENUSKOHTADE ARV JA TÄITMINE 2023. AASTAL 1. Hanke osad. Teenuse maksimaalne rahaline maht hanke osade lõikes Sotsiaalkindlustusamet soovib leida PKT teenust osutavaid asutusi kõikidesse Eesti maakondadesse. 2023. aastaks PKT teenuseosutajate leidmiseks viiakse läbi riigihange (viitenumber 252658). Teenuse maksimaalne rahaline maht summas kuni 1 305 000 eurot (ilma käibemaksuta) jaguneb hanke osade lõikes järgmiselt (summad käibemaksuta): Hanke osa Maakond/maakonnad Teenuse maksimaalne rahaline maksumus 1. Harjumaa 393 100 eurot 2. Tartumaa 155 100 eurot 3. Ida-Virumaa 98 900 eurot 4. Lääne-Virumaa 149 800 eurot 5. Pärnumaa 187 200 eurot Viljandimaa 6. Jõgevamaa 93 600 eurot Järvamaa Raplamaa 7. Põlvamaa 133 700 eurot Valgamaa Võrumaa 8. Hiiumaa 93 600 eurot Läänemaa Saaremaa Sotsiaalkindlustusametil ei ole kohustust tellida teenuseid hankelepingu maksimaalses rahalises mahus. Lepingute täitmise tegelik maht võib kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud maksimaalne rahaline maht, kuna tegelik teenuste rahaline maht igas hanke osas sõltub klientide arvust, teenusel osaletud ajast ja teenuste maksumusest. 2. Teenuse eest tasumine 2.1. Teenuseosutajatele tasutakse PKT teenuse eest I, II ja III etapis nn pearaha põhimõttel (pearaha = ühe täiskalendrikuu teenustasu teenusel osaleva ühe kliendi eest vastavalt teenuskomponentidele). Pearaha täismäär ja ühtlasi maksimaalne määr (sisaldab mõlemat teenuskomponenti ilma käibemaksuta) on kõikides maakondades järgmine:  teenuse I etapis - eeldatavalt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus; 8   II etapis - eeldatavalt 305 (kolmsada viis) eurot kalendrikuus;  III etapis - eeldatavalt 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot kalendrikuus. 2.2. Teenuse etappide tegelikud maksumused esitatakse teenuseosutaja poolt pakkumuses. Teenuste eest tasub Sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajale vastavalt tema poolt pakkumuses esitatud maksumustele. 2.3. PKT klientide eest, kes samaaegselt on ka erihoolekandeteenusel, tasutakse teenuseosutajale ainult teenuse töökomponendi eest, st 80% lepingus fikseeritud pearahast (vt ka I ptk p.3.1., III ptk p.5.1). 3. Kliendikohtade arv piirkondade lõikes 3.1. Planeeritav PKT kliendikohtade arv 2023. aastaks on 488 inimest, mis hõlmab nii uusi kliente kui neid, kes olid teenusel eelmistel aastatel ning jätkavad teenusel ka 2023. aastal. PKT teenuse kliendikohtade arv teenuse kõikide etappide (I, II ja III) peale kokku on 2023. aastal maakondade lõikes järgmine: Hanke osa Maakond Maksimaalne kliendikohtade arv 1. Harjumaa 147 2. Tartumaa 58 3. Ida-Virumaa 37 4. Lääne-Virumaa 56 5. Pärnumaa 70 Viljandimaa 6. Jõgevamaa 35 Järvamaa Raplamaa 7. Põlvamaa 50 Valgamaa Võrumaa 8. Hiiumaa 35 Läänemaa Saaremaa Kokku 488 3.2. Hanke osade lõikes on maksimaalne PKT kliendikohtade arv ette antud, kuid iga teenuseosutaja näitab oma pakkumuses ära hanke osa(d), kus ta teenust osutada soovib ja enda poolt soovitud kliendikohtade arvu igas hanke osas. Vastavaks tunnistatud pakkumustele igas hanke osas jaotatakse (esialgu) kuni 21 kliendikohta pakkumuste punktidest moodustunud pingerea alusel. Kui peale esialgset jaotust on veel alles jäänud kliendikohti vastavas hankeosas, siis edasised kliendikohad jaotatakse hankepakkumuse pingerea alusel, võttes arvesse pakkumuses taotletud kliendikohtade arvu ning nõuetele vastavate spetsialistide arvu. 3.3. Sotsiaalkindlustusamet ei taga teenuse osutamise perioodil kõigi teenusekohtade täitumist, kuid teeb omapoolselt teavitustööd kohalikes omavalitsustes jt partnerite hulgas potentsiaalsete PKT teenuse klientide leidmiseks. 3.4. Sotsiaalkindlustusamet sõlmib hanke iga osas ühe või mitu hankelepingut. Hankelepingu lisaks on andmed, mille teenuseosutaja esitas pakkumuse koosseisus Vormil 1 ja 2. 9 4. Nõuded PKT teenust osutavatele asutustele ja vahetut klienditööd tegevatele töötajatele 4.1. PKT teenust oodatakse osutama organisatsioone, kellel on varasem kokkupuude ja kogemus töös sihtrühmaga (vt I ptk p.2) ja kes soovivad neile jõukohast töötamise võimalust pakkuda. Pikaajaline kaitstud töö teenus ei ole erihoolekandeteenus Sotsiaalhoolekande seaduse mõistes ja selle osutamiseks ei pea pakkujal olema sellesisulist tegevusluba. (vt riigihanke vastavustingimusi) 4.2. Klienditööd vahetult tegevatel spetsialistidel on sihtrühmaga töötamise kogemus ja kvalifikatsioon, mis vastab riigihanke alusdokumentide nõuetele (vt riigihanke vastavustingimusi): 4.2.1. Klienditööd vahetult tegev spetsialist omab hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud praktilist töökogemust12 nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või on läbi elanud peaajutrauma ja samaaegselt vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: a) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud sotsiaalhoolekande seaduse § 86 lg 7 alusel kehtestatud kava kohase 260-tunnise tegevusjuhendaja koolituse. b) tal on riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse; c) tal on riiklikult tunnustatud alushariduse pedagoogika-, eripedagoogika-, sotsiaalpedagoogika- või psühholoogiaalane kõrgharidus; d) tal on tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse; e) tal on keskharidus ja tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse; f) tal on vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus; 4.2.2. Vähemalt ühel kliente juhendaval spetsialistil peab olema kõrgharidus sotsiaaltöös või alushariduse pedagoogikas, psühholoogias, eripedagoogikas, sotsiaalpedagoogikas või tegevusteraapias. Soovitatav on, et PKT teenusel kliente vahetult juhendavad spetsialistid on läbinud tööjuhendamise alase täiendkoolituse (vt riigihanke hindamiskriteeriume). 5. Vabade kliendikohtade jaotamine 5.1. Juhul, kui hanke osas taotleti kliendikohti kokku vähem, kui maksimaalne kliendikohtade arv või ei olnud kliendikohti võimalik jaotada piirkonnas ette nähtud maksimaalses kliendikohtade arvus (nt nõuetele vastavate spetsialistide puudumise tõttu), siis on võimalik piirkonnas jaotamata jäänud kliendikohad hankelepingu täitmise ajal ära jaotada sama piirkonna piires. 5.2. Vabade kliendikohtade jaotamiseks pöördub Sotsiaalkindlustusamet esmalt selle teenuseosutaja poole, kelle pakkumus vastava maakonna pingereas oli esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate kliendikohtade saamiseks. 5.3. Teenuseosutaja peab vastama Sotsiaalkindlustusameti pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui 12 Töökogemuseks ei loeta perekonnaliikmete/ sugulaste /leibkonnaliikmete hooldamist . Samuti ei loeta töökogemuseks vabatahtlikku töötamist. 10  täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem, kui nõutud (I ptk p. 4.6). 5.4. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib teenuseosutaja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ja dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekirja. 5.5. Sotsiaalkindlustusamet esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse esitanud teenuseosutajale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud teenuseosutaja: 5.5.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada; 5.5.2. ei vasta Sotsiaalkindlustusameti taotlusele II ptk punktis 5.3 sätestatud tähtaja jooksul või ei esita sama tähtaja jooksul nõutud dokumente; 5.5.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta I ptk p. 4.6. nõutule või nende kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel II ptk punktides 5.3 kuni 5.5 sätestatut. 5.6. Selguse mõttes, II ptk punktis 5 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et konkreetsele teenuseosutajale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud teenuseosutaja pakkumuses, st hankelepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud teenuseosutaja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud punktides kirjeldatud põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas piirkonnas, arvestades kõiki vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti.** 6. Täitmata kliendikohtade jaotamine hankelepingu täitmise ajal 6.1. Juhul, kui lepingu kestel ei ole teenuseosutajale jagatud kohad vähemalt 2 kuud ettenähtud mahus täidetud või tekivad muul põhjusel vabad kliendikohad, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vabad kliendikohad ümber jaotada. 6.2. Kui kohad ei ole ettenähtud mahus täidetud, pöördub SKA teenuseosutaja poole ettepanekuga täitmata kliendikohtadest loobumiseks. 6.3. Vabade kliendikohtade jaotamiseks on SKAl õigus pöörduda ettepanekuga nende jaotamiseks piirkonnas teenuseosutaja poole, kellel on jaotatud ja maksimaalses mahus täidetud kohtadele lisaks kliendikoha ootel olevaid kliente. 6.4. Vabade kliendikohtade jagamiseks pöördub SKA esmalt selle teenuseosutaja poole, kelle pakkumus piirkonnas, kus kohta on taotletud, oli pingereas esimesel kohal ja teeb pakkumuse täiendavate kliendikohtade saamiseks. Klientide taotlused rahuldatakse taotluste esitamise ajalises järjekorras. 6.5. Teenuseosutaja peab vastama Sotsiaalkindlustusameti pöördumisele 5 (viie) tööpäeva jooksul ja vajadusel esitama sama tähtaja jooksul klienditööd tegeva spetsialisti dokumendid juhul, kui täiendava kliendikoha lisandumisega oleks klienditööd vahetult tegevate spetsialistide arv väiksem, kui nõutud (I ptk p. 4.6). 6.6. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib teenuseosutaja esitatud dokumentide vastavust 5 (viie) tööpäeva jooksul ja dokumentide nõuetele vastavuse korral valmistab ette hankelepingu muudatuse, millega muudetakse kliendikohtade arvu ja vajadusel ka klienditööd vahetult tegevate spetsialistide nimekirja. 11 6.7. Sotsiaalkindlustusamet esitab pakkumuse vaba kliendikoha eraldamiseks pingereas järgmise pakkumuse esitanud teenuseosutajale juhul, kui pingereas eelmisel kohal olnud pakkumuse esitanud teenuseosutaja: 6.7.1. teatab, et ei soovi vaba kliendikohta saada; 6.7.2. ei vasta Sotsiaalkindlustusameti taotlusele II ptk punktis 6.5 sätestatud tähtaja jooksul või ei esita sama tähtaja jooksul nõutud dokumente; 6.7.3. vahetult klienditööd tegevate spetsialistide arv ei vasta I ptk p. 4.6. nõutule või nende kvalifikatsioon ei vasta nõutule või ei ole spetsialistide vastavuse kohta esitatud nõutud dokumente. 6.7.4. Muus osas kohaldatakse vaba kliendikoha eraldamisel II ptk punktides 6.2 kuni 6.7 sätestatut. 6.8. II ptk punktis 6 kirjeldatud põhimõtteid rakendades on võimalik ja lubatud, et konkreetsele teenuseosutajale jaotatakse rohkem kliendikohti, kui oli algselt näidatud teenuseosutaja pakkumuses, st hankelepingu täitmise ajal ei ole pooled piiratud teenuseosutaja pakkumuses näidatud kliendikohtade arvuga, kui see on kooskõlas viidatud punktides kirjeldatud põhimõtetega. Eeltoodud viisil kliendikohtade jaotamisel ei jaotata ühelgi juhul siiski rohkem kohti, kui oli maksimaalne kliendikohtade arv vastavas piirkonnas, arvestades kõiki vastava maakonna osas sõlmitud lepinguid ja jaotatud kliendikohti. III JUHISED PKT TEENUSE OSUTAMISEKS JA KORRALDAMISEKS 1. Teenusele suunamine Kaitstud töö teenusele suunab kliente ja teenuse katkestab/lõpetab ennetähtaegselt Sotsiaalkindlustusamet. Üldjoontes on korraldus järgmine: 1.1. PKT teenusele asumiseks esitab isik või tema eestkostja Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse, kuhu mh märgib ka oma eelistuse teenuseosutaja ja teenuse osutamise asukoha osas. Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultant hindab isiku kõrvalabi ja toetuse vajadust, valmisolekut töötamiseks ning otsustab, kas sobivaks abimeetmeks on pikaajalise kaitstud töö teenus. Teenuse vajaduse puhul abistab teenuste konsultant sobiva teenuseosutaja valikul ja vaba teenuskoha olemasolul suunab inimese teenusele (seejuures lähtub Sotsiaalkindlustusameti esindaja võimalusel teenust taotleva isiku soovidest teenuse osas, juhul kui eelistatud teenusepakkuja juures ja/või teenuse osutamise asukohas on vabu teenuskohti). Kui isiku poolt soovitud piirkonnas või sobiva teenuseosutaja juures pole hetkel vabu teenusekohti, pannakse isik PKT teenuse järjekorda. 1.2. Klientide teenusele suunamine toimub kalendrikuu põhiselt, st alates 1.kuupäevast. Erandiks on kliendid, kes olid teenusel riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga, kuid keda ei ole pärast nimetatud kuupäeva uuesti teenusele suunatud. Nende klientide teenusele võtmine on kirjeldatud III ptk punktides 1.6.1., 1.7.2., 1.7.3. ja 1.8.3. Kui klient asub II etapis tööle avatud tööturule ning vajab töötamiseks ja tööl püsimiseks teenuseosutaja tuge, siis on võimalik III etappi suunamine tööandjaga sõlmitud töö tegemise lepingu kehtivuse algusest. 1.3. Teenusele asuva isiku võib Sotsiaalkindlustusamet suunata ka kohe II etappi, kui teenuseosutajale, kes kliendile PKT teenust osutama hakkab, on kliendi töösuutlikkus eelnevalt teada. 1.4. Põhjendatud vajaduse korral võib PKT klient liikuda II etapist tagasi I etappi, samuti III etapist tagasi II etappi, ühel korral mõlema etapi kohta. III etapist ei saa tagasi liikuda I etappi. 1.5. Klient on kohustatud ilmuma teenusele 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates teenusele suunamise perioodi algusest (vt ka III ptk p.3.3 ja 3.4). 1.6. Klientide teenusele suunamine I etappi toimub järgmiselt: 12 1.6.1. kliendid, kes olid teenusel riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse I etapis (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 4 (neli) kalendrikuud, arvestades I etapi summaarset kestust nii riigihanke 239710 kui ka käesoleva hanke alusel. Erandina võidakse suunata teenuse I etappi täiendavalt kuni kaheks kuuks neid kliente, kes siirduvad käesoleva hanke raames teenusele teise teenuseosutaja juurde; 1.6.2. hankelepingu sõlmimise kuust alates suunatakse uued kliendid teenusele esimesel võimalusel. Selliste klientide I etapi kestus määratakse suunamise otsuses selliselt, et teenuse I etapp lõpeb kalendrikuu viimase kuupäevaga ning ühtlasi ei ületa kokku 4 (neli) kalendrikuud. Uueks kliendiks ei loeta klienti, kes oli teenusel riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis; 1.6.3. alates hankelepingu sõlmimisele järgnevast kuust suunatakse uued kliendid teenusele alates järgneva kalendrikuu 1. kuupäevast ning teenuse kestus on 4 (neli) kuud; 1.7. Klientide teenusele suunamine II etappi toimub järgmiselt: 1.7.1. kui klient on valmis suunduma teenuse II etappi (sh juhul, kui klient on selleks valmis enne I etapi lõpptähtaega), esitab täitja Sotsiaalkindlustusametile sellekohase ettepaneku koos hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. Otsuse I etapi pikendamise, kliendi II etappi suunamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes seejuures teenuseosutaja põhjendatud hinnangust kliendi töösuutlikkusele, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta. 1.7.2. klient, kes oli riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse II etapis (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama; 1.7.3. klient, kes oli riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga I etapis ja kes ühtlasi oli selleks ajaks I etapis olnud teenusel 4 kuud või rohkem, loetakse I etapi läbinuks ja suunatakse edasi teenuse II etappi ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama. Otsuse kliendi II etappi suunamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet lähtudes teenuseosutaja hinnangust, milles ilmneb kliendi sobivus ja suutlikkus teenuse II etapis töötamiseks. 1.8. Klientide teenusele suunamine III etappi toimub järgmiselt: 1.8.1. kui klient on valmis suunduma teenuse III etappi (sh juhul, kui klient on selleks valmis enne II etapi lõpptähtaega), esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile sellekohase ettepaneku koos hinnanguga kliendi töösuutlikkuse ja tööoskuste kohta hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. Otsuse kliendi III etappi suunamise või teenuse osutamise lõpetamise kohta teeb Sotsiaalkindlustusamet, lähtudes seejuures teenuseosutaja põhjendatud hinnangust kliendi töösuutlikkusele, arengupotentsiaali ja töötamiseks valmisoleku kohta. 1.8.2. Kliendi, kes on suundunud avatud tööturule (sõlminud tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu avatud tööturul töötamiseks), suunab Sotsiaalkindlustusamet teenuse II etapist teenuse III etappi teenuseosutaja kirjaliku teate alusel. Kliendi teenusel olek II etapis lõpeb teenuseosutaja teate esitamise kuupäeva seisuga (teatel kuupäeva puudumisel teate esitamise seisuga) või selle kuupäeva seisuga, mil teenuseosutaja sai teada kliendi suundumisest avatud tööturule; 1.8.3. klient, kes oli riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga III etapis (sõltumata sellest, millise teenuseosutaja juures klient teenusel viibis), suunatakse 13  Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele III etappi esimesel võimalusel ning klient ei pea selleks täiendavat taotlust esitama. 2. Teenusel viibimine. Teenuse minimaalne ajamaht. Lubatud eemalolekud. 2.1. Teenuse minimaalne ajamaht on järgmine: 2.1.1. teenuse I etapis – 20 (kakskümmend) tundi kalendrikuus, seejuures peab klient osalema teenusel vähemalt 10 (kümme) päeval (alla kahe tunni ehk 120 minuti töö harjutamist või töötamist ühes päevas ei lähe tööpäevana arvesse). Minimaalne ajamaht I etapis loetakse täidetuks üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud nii minimaalne tundide kui kalendripäevade arv; 2.1.2. teenuse II etapis – 40 (nelikümmend) tundi töötamist kalendrikuus; 2.1.3. teenuse III etapis – klient on teenuse raames nõustamist ja juhendamist vajanud vähemalt 4 (neli) tundi kalendrikuus. Kliendile osutatud tegelik teenuse ajamaht sõltub kliendi vajadusest juhendamise ja nõustamise järele. 2.2. Juhul, kui klient viibib ühe kalendrikuu jooksul teenuselt eemal ning eemalolekud summaarselt ei ületa III ptk punktis 2.3. nimetatud kalendripäevade või kalendrikuude arvu vastava etapi osas, on teenuse minimaalseks ajaliseks mahuks vastaval kalendrikuul proportsionaalne ajamaht, mis ümardatakse ülespoole täisarvuni (I etapi korral peab proportsionaalne ajamaht olema täidetud nii tundide kui kalendripäevade osas samaaegselt). Näiteks, kui klient viibib teenuselt eemal 1-10.kuupäeval (st 10 päeva), siis proportsionaalne ajamaht 31-päevase kalendrikuu korral leitakse järgmiselt: I etapis - „20 tundi x (21/31 kp)“ = 14 tundi ja samaaegselt „10 kp x (21/31 kp)“ = 7 kalendripäeva. II etapis - „40 tundi x (21/31 kp)“ = 27 tundi. 2.3. Kliendil on õigus põhjendatud vajadusel teenuselt eemal viibida teenuse etappide lõikes järgmiselt (järgnevalt nimetatud kalendripäevade hulka ei arvestata riiklikke ega rahvuspühasid): 2.3.1. 60 (kuuskümmend) kalendripäeva teenuse I etapis kokku. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele I etapis viibivatele nimetatud klientidele, sealhulgas riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse I etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2022. aasta jooksul; 2.3.2. 125 (ükssada kakskümmend viis) kalendripäeva (milles sisaldub mh ka 35 kalendripäeva puhkust), iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele II etapis viibivatele klientidele, sealhulgas riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse II etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2022. aasta jooksul. 2.3.3. III etapis kaks kuud järjest või neli kuud iga 365-päevase ajavahemiku kohta. Nimetatud sätet kohaldatakse ühetaoliselt kõikidele III etapis viibivatele klientidele, sealhulgas riigihanke 239710 alusel lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenuse III etapis olnud klientidele sõltumata sellest, kas, millises ulatuses ja millisel põhjusel olid need kliendid teenuselt eemal 2022. aasta jooksul. 3. Teenuse lõpetamine, teenuselt lahkumine ja teenuse osutamise piirangud 3.1. Kliendile PKT teenuse lõpetamise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet kas kliendi avalduse alusel, teenuseosutaja põhjendatud hinnangust lähtuvalt või Sotsiaalkindlustusameti algatusel. 3.2. Kliendil on õigus omal soovil teenuselt lahkuda mistahes ajal mistahes teenuse etapis, esitades teenuseosutajale sellekohase kirjaliku avalduse. Klient loetakse sel juhul teenuselt lahkunuks kliendi 14  avaldusel märgitud kuupäeva seisuga, avaldusel kuupäeva puudumisel avalduse esitamise kuupäeva seisuga. 3.3. Teenuseosutaja teavitab Sotsiaalkindlustusametit koheselt, kui esinevad järgmised asjaolud: 3.3.1. klient ei ole ilmunud teenusele III ptk punktis 1.5. sätestatud tähtaja (7 kalendripäeva) jooksul; 3.3.2. klient lahkub teenuselt omal soovil; 3.3.3. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse I etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest; 3.3.4. klient viibib küll teenusel, kuid ei täida teenuse II etapis minimaalset ajamahtu vähemalt 3 (kolm) kalendrikuud järjest või proportsionaalset ajamahtu vähemalt 2 (kaks) kalendrikuud järjest. 3.3.5. teenuse I etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine III ptk punktis 2.3.1. nimetatud kalendripäevade arvu; 3.3.6. teenuse II etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine III ptk punktis 2.3.2. nimetatud kalendripäevade arvu; 3.3.7. teenuse III etapis ületab kliendi teenuselt eemal viibimine III ptk punktis 2.3.3. nimetatud kalendrikuude arvu; 3.3.8. teenuse III etapis kliendiga ei ole 2 kuu jooksul sõlmitud töölepingut või võlaõiguslikku teenuse osutamise lepingut avatud tööturul ega teenuseosutaja juures. 3.3.9. Teenuseosutaja poolt antud hinnangu kohaselt (III ptk p. 6.3. või 6.4.) ei võimalda kliendi töösuutlikkus osaleda kaitstud töö teenusel või liikuda teenuse järgmisse etappi. 3.4. III ptk punktis 3.3. sätestatud asjaolude esinemisel arvab Sotsiaalkindlustusamet kliendi teenuselt välja ja kohaldab kliendile üheaastast teenusele naasmise piirangut. Pärast ühe aasta möödumist võib klient soovi korral uuesti PKT teenusele tulla. Selliselt saab klient PKT teenusele tagasi tulla ainult ühel korral. Sotsiaalkindlustusamet võib nimetatud üheaastast piirangut kliendi suhtes mitte kohaldada, kui kliendi teenuselt eemal viibimiseks või lahkumiseks oli mõjuv põhjus. Sotsiaalkindlustusamet võib punktis 3.3.4. kirjeldatud olukordade mittetäitmise põhjusi hinnates otsustada kliendil teenusel jätkata kui on kindlus, et klient täidab neljandal kuul nõutud 40 h mahtu. 3.5. Pärast teenuse piirangu lõppemist on kliendil õigus asuda uuesti teenusele I etappi ning teenusel oleku arvestamine ja muud ajalised määrangud algavad algusest peale, sõltumata sellest, kas teenuse piirangut kohaldati riigihangete 192679, 193805 ja 201532, 226199, 239710 või käesoleva hankelepingu alusel ja sõltumata sellest, kas piirangu kehtestamise ajal oli klient teenuse I, II või III etapis. 4. Kliendiga sõlmitavad lepingud ja teenusel viibimise tõendamine Teenusel oleku ajaks sõlmitakse kliendiga leping esimesel võimalusel vastavalt teenuse etapile: 4.1. teenuse I etapis – teenuseosutaja ja klient sõlmivad vabatahtliku töö lepingu, mis sisaldab muuhulgas järgmist informatsiooni: vabatahtliku töö tegemise asukoht, töö sisu ja kirjeldus, minimaalne töömaht kalendrikuus, teenuselt eemal viibimise tingimused ning III ptk punktis 4.8. kirjeldatud piirangud, samuti muu informatsioon, mida teenuseosutaja peab vajalikuks reguleerida. 4.2. teenuse II etapis – teenuseosutaja ja klient sõlmivad töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust, arvestades III ptk punktis 4.8. kirjeldatud piiranguid. 4.3. teenuse III etapis – klient suundub avatud tööturule või jätkab töötamist teenuseosutaja juures ja sõlmib tööandjaga töölepingu või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu, sõltuvalt töö iseloomust ja mahust ning arvestades õigusaktides sätestatud tingimusi ja korda. 4.4. Kliendiga sõlmitavate lepingute tingimused ja sisu selgitatakse kliendile suuliselt üle nii, et klient on oma kohustustest ja õigustest teadlik. 15 4.5. Vajadusel peab teenuseosutaja tegema kande töötamise registrisse, õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. 4.6. Juhul, kui kliendile on määratud kohtu poolt eestkostja (st kliendi teovõimet on piiratud), peab seaduses sätestatud juhtudel olema lepingu sõlmimiseks eestkostja nõusolek või heakskiit. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud. Piiratud teovõimega isikutega lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb vajadusel arvestada TsÜS § 11 sätestatuga. 4.7. Teenuse I ja II etapis täidetakse kliendi teenusel viibimise kohta osavõtuleht, mis allkirjastatakse kliendi ja klienti vahetult juhendava spetsialisti poolt iga tööpäeva lõpus. Teenuselt eemaloleku põhjuste (nt haigus, puhkus vm) kohta täiendavate dokumentide esitamine Sotsiaalkindlustusametile ei ole nõutav, kuid vajadusel küsib need teenuseosutaja. Teenuse III etapis täidab ja allkirjastab osavõtulehe klienti juhendav spetsialist. Osavõtulehed esitatakse Lisal 3 (PKT osavõtuleht_2023) ja peavad vastama III ptk punktis 6.6. sätestatule. 4.8. Kliendiga sõlmitava lepingu tingimuste määratlemisel peab teenuseosutaja arvestama asjaoluga, et: 4.8.1. klient ei või teenuse I etapis ega II etapis töötada töölepingu alusel ega osutada teenust võlaõigusliku lepingu alusel (välja arvatud I ja II etapis ajutist töösuhet kajastav leping, mis on sõlmitud kuni kolmeks tööpäevaks tööga tutvumise eesmärgil (nn proovipäev)); 4.8.2. sõlmitava lepingu tähtaeg ei tohi ületada hankelepingu tähtaega (31.12.2023.a.), v.a juhul, kui teenuseosutaja jätkab klientidega sõlmitud lepinguid pärast hankelepingu lõppemist ja täidab lepingutest tulenevad tingimused Sotsiaalkindlustusameti poolse rahastuseta. 5. Teenuseosutajale tasu arvestamise tingimused 5.1. Teenuseosutajale tasutakse teenuse I , II ja III etapis teenuste eest pearaha põhimõttel. Teenuse pearaha koosneb kahest komponendist: tööoskuste kujundamise komponendist ja sotsiaalsete oskuste kujundamise komponendist ning tasu arvestamine toimub teenuskomponendi põhiselt. Pearaha täismääraks loetakse teenuse osutamise tasu ühes täiskalendrikuus teenusel oleva ühe kliendi kohta teenuskomponentide alusel. Töökomponent on PKT teenuse põhikomponent, mis moodustab 80% teenuse osutamise mahust. 20% teenuse osutamise mahust hõlmab isiku sotsiaalsete oskuste kujundamine ehk sotsiaalkomponent. Kui klient on samaaegselt PKT teenusega ka erihoolekandeteenusel, saab ta selle raames juba sotsiaalset toetust ja ei vaja seda enam kaitstud töö teenuse raames13. Seetõttu ei rahastata teenusepakkujale erihoolekande teenust saava kliendi eest sotsiaalse komponendi osa, vaid makstakse nende klientide tööjuhendamise eest 80% teenuseosutaja pakkumuses esitatud vastava etapi pearaha maksumusest. 5.2. Juhul kui klient ei täida I ja II etapis minimaalset töömahtu ja III etapis ei saa juhendamist vähemalt minimaalses mahus (4 tundi kuus) (v.a. juhul kui klient oli haige, puhkusel või puudus muul põhjusel, mis on märgitud osavõtulehele), siis teenuseosutajale pearaha ei maksta. Juhul kui klient ei täitnud kalendrikuus minimaalset töömahtu või ei vajanud III etapis minimaalset teenuse mahtu, kuid ta puudus põhjendatult ja siiski täitis proportsionaalselt minimaalse ajamahu, makstakse teenuseosutajale pearahast 95%. 5.3. Pearaha täismäär I, II ning III etapis lepitakse kokku poolte vahel sõlmitavas hankelepingus, vastavalt teenuseosutaja pakkumuses esitatud maksumusele. Teenuse maksumusele lisandub käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras. 5.4. Pearaha sisaldab kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid, maksusid ja makseid (välja arvatud käibemaks, mis lisandub vastavalt õigusaktidele), sealhulgas ruumide rent, sisustus, ruumide 13 Täpsemalt on erihoolekandeteenuste tegevused loetletud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvides 87 lg 2; 94; 97 lg 3 ja 100 lg 2 p 1 16  kohandamine, teenuseid osutavate spetsialistide tasu koos maksudega, teenuse osutamisega seotud muud maksud, hankelepingu täitmisega seotud mistahes personali kulu, tööriistad ja -seadmed, töö tegemiseks kasutatavad materjalid ja tooraine, teenuse osutamisega seotud transport, pangaülekannete tasud jm. Selguse mõttes, käesolevas punktis on tegemist näitliku (st mitteammendava) kulude loeteluga. PKT klientidele makstava töötasu doteerimine pearahast ei ole lubatud. Teenuse eesmärki silmas pidades peab PKT teenuseosutaja suutma leida piisavalt tulutoovaid töid ja PKT teenust kasutav inimene peab olema suuteline välja teenima oma töötasu valmistatud toodete või osutatud teenuste müügitulust. 5.5. Pearaha arvestus teenuse I , II ja III etapis on järgmine: 5.5.1. Pearaha makstakse täismääras juhul, kui: a) teenuse I etapis klient täidab III ptk punktis 2.1.1. kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu ja saab kaitstud töö teenust III ptk punktis 5.1. kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt b) teenuse II etapis klient täidab III ptk punktis 2.1.2. kirjeldatud teenuse minimaalse ajamahu ja saab kaitstud töö teenust III ptk punktis 5.1. kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt; c) teenuse III etapis osutatakse kliendile teenust kalendrikuus vähemalt nõutud minimaalses ajamahus (4 tundi) või rohkem ning klient saab kaitstud töö III ptk punktis 5.1. kirjeldatud mõlema teenuskomponendi põhiselt. 5.5.2. Pearaha makstakse 95% täismäärast juhul, kui: a) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.1. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab III ptk punktis 2.2. kirjeldatud proportsionaalse ajamahu; b) klient on viibinud I etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et I etapi summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.1. nimetatud kalendripäevade arvu; c) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.2. nimetatud kalendripäevade arvu ja samaaegselt klient täidab III ptk punktis 2.2. kirjeldatud proportsionaalse ajamahu; d) klient on viibinud II etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et II etapi summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.2. nimetatud kalendripäevade arvu. e) klient on viibinud III etapis teenuselt eemal arvestataval põhjusel, mis on takistanud teenuse osutamist nõutud miinimummääras; f) klient on viibinud III etapis teenuselt eemal kogu kalendrikuu jooksul nii, et III etapi summaarne eemalolek ei ületa III ptk punktis 2.3.3. nimetatud kuude arvu. 5.5.3. muudel juhtudel (sh juhul, kui klient ei ole ilmunud teenusele III ptk punktis 1.5. sätestatud tähtaja jooksul) I ja II etapis täitjale pearaha ei maksta. 5.6. Pearaha arvestus klientidele, kes olid riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenusel I või II etapis ning jätkavad teenuse samas etapis käesoleva hankelepingu alusel, on järgmine: 5.6.1. kui klient täidab hankelepingu sõlmimise kuul vähemalt III ptk punktis 2.2. kirjeldatud vastava etapi proportsionaalse ajamahu, makstakse hankelepingu sõlmimise kalendrikuu eest pearaha täismääras; 5.6.2. alates hankelepingu sõlmimisele järgnevast kuust kohaldatakse III ptk punktis 5.5. sätestatut. 5.7. Pearaha arvestus klientidele, kes olid riigihanke 239710 alusel sõlmitud lepingute lõppemise kuupäeva seisuga teenusel III etapis ning jätkavad teenuse III etapis käesoleva hankelepingu alusel, kohaldatakse III ptk punktis 5.5. sätestatut. 17 5.8. Teenuse tehnilise kirjelduse III ptk punktis 5.5. sätestatud pearaha arvestust kohaldatakse ka juhul, kui klient lahkub teenuselt omal soovil (sh kui klient lahkub teenuselt muul kuupäeval, kui kalendri- kuu viimasel kuupäeval). 6. Teenuse osutamise dokumenteerimine 6.1. Klientide kohta tuleb esitada hinnangud (detailsemalt vt III ptk punktid 6.2.-6.5.): - I etapi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi, hinnang koos edasise tegevuskavaga; - I etapi pikendamise taotlemisel (vt I ptk p. 3.1.3.), hinnang koos I etapi tegevuskavaga; - II etapi jooksul iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas), arvates II etapi algusest koos edasise tegevuskavaga; - II etapi lõpetamisel ning siirdumisel järgmisse etappi koos edasise tegevuskavaga; - III etapis iga kuue kuu järel (st regulaarselt kaks korda aastas) koos edasise tegevuskavaga; - kliendi lahkumisel teenuselt (sh juhul, kui klient on käinud Töötukassas töövõime hindamisel ning tema töövõime on hinnatud osaliseks, mistõttu ei kuulu ta enam PKT teenuse sihtgruppi). 6.2. Teenuseosutaja koostab kliendi I etappi sisenemisel hiljemalt 30 päeva jooksul koos kliendiga tegevuskava (Lisa 5, PKT hinnang_2023), milles on seatud teenuse osutamise eesmärk ja selle saavutamiseks vajalikud tegevused. Tegevuskava alusel toimub igapäevane kliendile teenuse osutamine. Sotsiaalkindlustusametil on õigus nõuda tegevuskava esitamist. 6.3. Teenuseosutaja koostab ja esitab Sotsiaalkindlustusametile iga kliendi kohta tema teenuse I etapi lõppemise kuu 20. kuupäevaks PKT teenusele sisenemise hinnangu (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023), milles kirjeldab kliendi töösuutlikkust ja seda, kuidas klient on täitnud tegevuskavas ette nähtud teenuse osutamise eesmärgi ning annab hinnangu selle kohta, kas kliendi töösuutlikkus ja töövõime on piisavad kliendi liikumiseks teenuse II etappi. Kliendi liikumisel II etappi koostab täitja kliendile tegevuskava esimeseks poolaastaks. 6.4. II ja III etapi klientide kohta koostab ja esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile hinnangu (Lisa 5, PKT teenuse hinnang_2023) kliendi töösuutlikkuse, töövõime, arengu ja teenusevajaduse kohta vähemalt üks kord poolaastas. Samuti esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile teenuse II ja III etapist lahkunud klientide kohta lõpphinnangu ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile teenuselt lahkumisele järgneva kuu jooksul. 6.5. Kui klient lahkub teenuselt, esitatakse ainult hinnang koos teenuse lõpetamise kuupäevaga, muudel juhtudel esitatakse hinnang koos edasise tegevuskavaga (teenuse osutamise tegevuste kohta järgmisel kuuel kuul). 6.6. Teenuseosutaja koostab ja esitab Sotsiaalkindlustusametile igakuiselt osavõtulehed (kasutades Lisa 3, PKT osavõtuleht_2023). Osavõtulehe täitmine ja allkirjastamine toimub III ptk p. 4.7. järgselt. Osavõtulehel peavad olema esitatud kõik küsitud andmed, s.h.: 6.6.1. I ja II etapis teenusel osaletud tundide arv ja töövaldkond iga teenusel osaletud päeva kohta; 6.6.2. III etapis aruandekuu kohta kliendi juhendamise-nõustamise tundide arv, kliendile osutatud teenuse sisu lühikirjeldus, kliendi töötamise lühikirjeldus ning töökoormus; 6.6.3. I ja II etapis III ptk punkti 2.3. alusel teenusel eemal viibitud perioodid, 6.6.4. I ja II etapis kliendi ja klienti juhendanud spetsialisti allkiri iga teenusel viibitud päeva kohta ja teenuselt eemal viibitud perioodide kohta; 6.6.5. I ja II etapis kliendi kinnitus selle kohta, kas ta on / ei ole arvestusperioodi jooksul töötanud mistahes õiguslikus vormis või on / ei ole suundunud avatud tööturule; 6.6.6. kliendi kinnitus selle kohta, kas arvestusperioodil on/ ei ole kliendi töövõimet ümber hinnatud või on / ei ole ümberhindamise tulemusena hinnatud töövõime ümber osaliseks töövõimeks. III etapis on vajalik kliendiga vastavat infot täpsustada; 18  6.6.7. kliendiga täpsustatud kinnitus selle kohta, kas ta saab / ei saa arvestusperioodi jooksul mõnda erihoolekandeteenust. 7. Teenuseosutaja kohustused ja õigused 7.1. Teenuseosutaja on kohustatud: 7.1.1. osutama teenust vastavalt hankelepingus ja selle lisades kokku lepitud tingimustele ning lähtuma sealjuures Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest14 ja Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhisest15; 7.1.2. kasutama teenuste osutamisel üksnes neid spetsialiste, kes on nimeliselt kokku lepitud hankelepingus. Teenuseosutaja on kohustatud teavitama Sotsiaalkindlustusametit esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui lõpeb õigussuhe (tööleping, võlaõiguslik leping vm) teenuseosutaja ja nimetatud spetsialisti vahel. Juhul, kui pärast spetsialistiga õigussuhte lõppemist ei vasta spetsialistide arv tehnilise kirjelduse II ptk punktis 4.6 nõutule, on teenuseosutaja kohustatud tagama nõuetekohase arvu spetsialistide olemasolu 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul. Nimetatud nõude mittetäitmisel on Sotsiaalkindlustusametil õigus ühepoolselt vähendada täitja kliendikohtade arvu hanke osas ning suunata klient/ kliendid teenusele teise teenuseosutaja juurde, teatades sellest teenuseosutajale 10 (kümme) kalendripäeva ette; 7.1.3. mitte asendama teenuseosutaja pakkumuses esitatud ja hankelepingus nimeliselt kokku lepitud spetsialiste, välja arvatud üksnes Sotsiaalkindlustusameti eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et nimetatud isik(ud) asendatakse vähemalt samaväärse kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikuga, keda oli kirjeldatud riigihanke alusdokumentides ning keda teenuseosutaja pakkus vahetult teenust osutama. Teenuseosutaja tõendab asendatud isiku vastavust Sotsiaalkindlustusametile riigihanke alusdokumentides sätestatud viisil; 7.1.4. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad orienteeruma eesti keelses inforuumis ning suhtlema klientidega teenuse osutamise keeles vaba suhtluspädevuse tasemel, ladusalt ja arusaadaval viisil, sh grammatiliselt õigesti ning osalejate jaoks arusaadavalt; 7.1.5. klienditööd vahetult tegevad spetsialistid peavad oskama kõiki tema poolt läbi viidavaid tegevusi ellu viia ja käsitleda vaba suhtluspädevuse tasemel, st korrektses (sh grammatiliselt õiges) teenuse läbiviimise kõne- ja kirjakeeles nii, et see on osalejatele arusaadav; 7.1.6. järgima teenuse osutamisel teavitusreegleid vastavalt struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetele ja korrale.16 Teavituse ja tähistamise tingimuste mittetäitmisel on teenuse osutamise kulud abikõlbmatud ja Sotsiaalkindlustusametil on õigus teenuse eest tasutud vahendid täitjalt tagasi nõuda ulatuses, mis vastab finantskorrektsiooni otsuses esitatud tagasinõude summale; 7.1.7. tagama, et teenuse osutamise koht, ruumid ja kliendi kaitstud töökoht vastavad töökeskkonnale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele ning on kaitstud töö teenuse sihtgrupile ligipääsetavad. Täpsemad nõuded kirjeldatud I ptk punkt 4.8.; 7.1.8. esitama Sotsiaalkindlustusametile nõuetekohaselt ja tähtaegselt hankelepingus kokku lepitud aruanded, arved ja muud dokumendid (sh dokumente ja andmeid, mis tõendavad osutatud teenuse vastavust hanke tingimustele ja teenuse eesmärgile); 14 Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Kvaliteet/eesti_sotsiaalteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 15 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Sotsiaalteenused/Kvaliteet/erihoolekandeteenuste_kvaliteedijuhis.pdf 16 Riigihanke avaldamise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. 19 7.1.9. käsitlema konfidentsiaalsena lepingute täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti ja tema tegevuse kohta, samuti lepingute täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada Sotsiaalkindlustusameti huve. Konfidentsiaalse teabe müümist, pakkumist või levitamist täitja, tema töötajate või mõne muu isiku täitjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist, mis annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse lepingu erakorraliselt ja ette teatamata üles öelda. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 7.1.10. säilitama hankelepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2031.a 7.2. Teenuseosutajal on õigus: 7.2.1. osaleda Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud teenusega seotud seminaridel ja infopäevadel; 7.2.2. saada tasu üksnes hankelepingu tingimustel osutatud teenuste eest; 7.2.3. pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks; 7.2.4. teha Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid teenuse tingimuste muutmiseks, muuhulgas selleks, et: a) muuta teenuse osutamise asukohta või lisada täiendavaid asukohti. Sellisel juhul peab teenuse osutamise uus asukoht vastama kõikidele riigihanke hankedokumentides, hankelepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele; b) asendada või lisada teenust osutavaid spetsialiste. Sellisel juhul rakendatakse punktides II ptk p. 4.2., III ptk p. 7.1.3. - 7.1.5. sätestatut; c) pakkuda klientidele töid ja tegevusi, mida ei olnud teenuseosutaja pakkumuses algselt nimetatud; d) võtta teenusele kliente ka nendest sihtgruppidest, keda ei olnud teenuseosutaja pakkumuses algselt nimetatud, kui teenuseosutaja omab nõuetekohast klienditöö spetsialisti. Käesolevas alapunktis nimetatud muudatuste teostamiseks esitab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametile vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse koos kõikide vajalike dokumentidega. Sotsiaalkindlustusameti esindaja (volitatud isik) vaatab esitatud dokumendid läbi 7 (seitsme) tööpäeva jooksul ja annab nõusoleku lepingu muutmiseks või keeldub sellest. Sotsiaalkindlustusametil on õigus keelduda hankelepingu muutmisest, kui teenuse osutamise asukoht või klienditööd vahetult tegev spetsialist ei vasta esitatud nõuetele. Sotsiaalkindlustusameti nõustumise korral sõlmivad pooled kokkuleppe hankelepingu muutmiseks. 8. Sotsiaalkindlustusameti kohustused ja õigused 8.1. Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud: 8.1.1. maksma teenuse eest kokkulepitud tasu; 8.1.2. kontrollima teenuse eest esitatud arvete ja dokumentatsiooni vastavust hankelepingus sätestatud tähtaja jooksul. 8.2. Sotsiaalkindlustusametil on õigus: 8.2.1. Suunata lepingu sõlmimisest kuni 01.12.2023 vabadele kliendikohtadele uusi kliente, jälgides hankelepingus kokkulepitud kliendikohtade arvu sihtgruppide lõikes. Sotsiaalkindlustusamet ei eralda teenuseosutajale rohkem kliendikohti, kui hankelepingus kokku lepitud kliendikohtade koguarv, välja arvatud vabade kliendikohtade jaotamisel hankelepingu täitmise käigus, kooskõlas II ptk punktidega 5 ja 6. 20 8.2.2. kontrollida klienditööd vahetult tegevate spetsialistide kvalifikatsiooni kogu hankelepingu perioodil ning nõuda teenuseid osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamis nõuetele mittevastavuse korral spetsialisti eemaldamist teenuse osutamiselt ning asendamist nõuetele vastava spetsialistiga; 8.2.3. kaasata teenuse osutamise hindamiseks eksperte; 8.2.4. avaldada Sotsiaalkindlustusameti kodulehel infot teenuse raames kõikides hanke osades teenuseosutajate poolt pakutavatest töötamise võimalustest; 8.2.5. teostada kohapealset kontrolli teenuseosutaja juures süsteemselt, regulaarselt ja sellest ette teatamata, et hinnata kas teenus vastab oma sisus ja kvaliteedis klientide vajadustele, tehnilisele kirjeldusele (sh. teenuse osutamise ruumide sisustus, seadmed ja vahendid), Sotsiaalkindlustusameti antud juhistele, struktuuritoetuste andmise reeglitele, pakkumusele ja lepingule; 8.2.6. teha teenuseosutaja üle järelevalvet (sh järelevalve käigus taotleda lepingu täitmisega seotud originaaldokumentide esitamist) ja vajadusel ettepanekuid hankelepingu täitmise kohta; 8.2.7. nõuda teenuse osutamisel puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 8.2.8. algatada hankelepingu muutmine, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik teenuse eduka elluviimise tagamiseks. 21