Töö nr 6717
Orgita ettevõtluskompleksi
kiirusmuuteradade projekteerimine
põhiprojekt
Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Teede-ehituslik osa
KOOSTAJA
ViaVelo Inseneribüroo OÜ
Magasini 29a-18, 10138 Tallinn
Telefon +372 661 5661
MTR: EEP003424; ELK000063; EPE001115
E-post
[email protected]
Vastutav täitja: Roland Mäe
Kutsetunnistus nr 116859
[email protected]
Telefon: 5172182
TELLIJA
Hammerhead & Charming investments OÜ
Ehitajate tee 114-17 Tallinn Harjumaa 13517
E-post:
[email protected]
Telefon:+372 5515 130
Tallinn 2018
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Sisukord
PROJEKTI KOOSSEIS ................................................................................................................................. 3
SELETUSKIRJA LISAD ................................................................................................................................ 3
JOONISED................................................................................................................................................. 3
1. Üldosa .............................................................................................................................................. 4
1.1. Tellija ja koostaja andmed ....................................................................................................... 4
1.2. Lähtematerjalid ....................................................................................................................... 5
1.2.1. Normdokumendid ........................................................................................................... 6
1.2.2. Uuringud .......................................................................................................................... 6
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................................................... 7
2.1. Ehitusgeoloogilised tingimused ............................................................................................... 9
3. Projektlahendus............................................................................................................................. 10
3.1. Lähteandmed projekteerimiseks ........................................................................................... 10
3.2. Plaanilahendus ja liikluskorraldus ......................................................................................... 10
3.3. Vertikaalplaneering ............................................................................................................... 11
3.4. Katend ................................................................................................................................... 11
3.4.1. EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 13
3.4.2. Nõuded katendi materjalidele, kihtide paksusele ning vajalikud elastsusmoodulid .... 14
3.5. Veeviimarid............................................................................................................................ 14
3.5.1. Truubid .......................................................................................................................... 15
3.5.2. Kraavide kaevamine ja puhastamine............................................................................. 16
3.6. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid...................................................................................... 16
3.6.1. Liikluskorralduse lahendus ............................................................................................ 16
3.6.2. Nõuded liiklusmärkide suurusgrupile ja valgust peegeldavatele omadustele .............. 16
3.6.3. Nõuded liiklusmärkide postidele ning nende vundamentidele .................................... 17
3.7. Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .......................................................................... 17
4. Tööde teostamine ......................................................................................................................... 18
4.1. Üldosa .................................................................................................................................... 18
4.2. Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 19
4.3. Ettevalmistustööd ................................................................................................................. 19
4.4. Tee-ehitus .............................................................................................................................. 19
4.5. Teostusmõõdistamine ........................................................................................................... 19
4.6. Ehitustööde mahud ............................................................................................................... 20
4.7. Hooldusjuhend ...................................................................................................................... 20
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 2 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
PROJEKTI KOOSSEIS
Köite nr Projekti osa Nimetus Koostaja
I Teedeehituslik osa Seletuskiri, Joonised ViaVelo Inseneribüroo OÜ
SELETUSKIRJA LISAD
Lisa nr Nimetus
1 Tee-ehituslike tööde mahud
2 Tee ohutuse kontrollimise akt (IB Stratum OÜ 2014)
3 Liiklusele avalduva mõju hindamise aruanne (IB Stratum OÜ 2014)
JOONISED
Joonise nr Nimetus
AP 1-2 Asendiplaan ja liikluskorraldus
VP 1 Vertikaalplaneering
RL 1-2 Konstruktiivsed ristlõiked
Truubi tüüpjoonis (madal mulle)
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 3 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
1. Üldosa
Objekti nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt
Objekti asukoht: Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
1.1. Tellija ja koostaja andmed
KOOSTAJA TELLIJA
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Hammerhead & Charming
Magasini 29a-18, 10138 Tallinn investments OÜ
Telefon +372 661 5661 Ehitajate tee 114-17 Tallinn
MTR: EEP003424; ELK000063; Harjumaa 13517
EPE001115 E-post:
[email protected]
E-post
[email protected] Telefon:+372 5515 130
Vastutav täitja: Roland Mäe
Kutsetunnistus nr 116859
[email protected]
Telefon: 5172182
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 4 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
1.2. Lähtematerjalid
Töö tegemisel on lähtutud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest
teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite (sh standardiseeria „Tee- ehitus“ EVS 901,
jmt) normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest mis
on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskusest, Tallinn
Aru 10. www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist “Juhendid ja juhised” ning
„Õigusaktid“.
Kõrvalekalded normdokumentidest tulebTellijaga läbi arutada ning protokollida.
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
1.4 Planeerimisseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
1.5 Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
1.6 Elektriohutuseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
1.7 Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
1.8 Tee ehitamise kvaliteedinõuded (MTM 03.08.2015.a määrus nr 101);
1.9 Majandus - ja Kommunikatsiooniministri 02.07.2015.a. määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“
1.10 Tee projekteerimise normid 05.08.2015;
1.11 „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks sõidukipiirdesüsteemide abil“ (MA peadirektori
07.07.2014.a käskkiri nr. 0200);
1.12 EVS 843:2016 Linnatänavad;
1.13 EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
1.14 EVS - 614 Teemärgised ja nende kasutamine;
1.15 Elastsete teekatendite projekteerimise juhend(MA peadirektori 29.03.2017.a käskkiri nr.
0088);
1.16 Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (MA peadirektori 30.04.2012.a käskkiri nr.
0167);
1.17 Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr. 0314);
1.18 EVS 901-1 „Tee- ehitus. Osa1 : Asfaltsegude täitematerjalid;
1.19 EVS 901-2 „Tee- ehitus. Osa 2: bituumensideained;
1.20 EVS 901-3 „Tee- ehitus. Osa 3: Asfaltsegud;
1.21 EVS 901-20 „Tee- ehitus. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine;
1.22 EVS-EN 13108 Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid;
1.23 Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 määrus nr 90);
1.24 Maanteeameti poolt koostatud Teetööde tehnilised kirjeldused;
1.25 "Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatendiga teede ja tänavate
tüüpkonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna
linnas".
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 5 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Lühendid:
TEK nõuded – lühend tähendab viidet MKM määrusele „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
Asfaldi juhis – lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumendile „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhis“.
Killustiku juhis – lühend tähendab viidet Maanteeametile dokumendile „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhend".
Muldkeha juhised – lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumentidele „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ ning „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse
kontrolli juhised“.
Vastuvõtueeskiri – viide Maanteeameti dokumendile „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“.
Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“.
1.2.1. Normdokumendid
Töö tegemisel on lähtutud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest
teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite (sh standardiseeria „Tee- ehitus“ EVS 901,
jmt) normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest mis
on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskusest, Tallinn
Aru 10. www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist “Juhendid ja juhised” ning
„Õigusaktid“.
1.2.2. Uuringud
Nimetus Valmimise aeg Töö number Ettevõtte nimetus/koostaja
Geodeesia 08.2016 1608-72-G TVG Grupp OÜ
Geoloogia 01.2014 3389/404-145 Mekroluks OÜ
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 6 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Projektiga hõlmatav Orgita ettevõtluskompleks asub Orgita külas, Märjamaa vallas, Rapla maakonnas
(Foto 1).
Foto 1- Objekti asukoht. Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond.
Orgita ettevõtluskompleks asub riigimaanteede nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla), nr 28 (Rapla-Märjamaa) ja
nr 29 (Märjamaa-Koluvere) ristumisala lähistel. Esimene neist on teeseaduse mõistes põhimaantee ja
teised tugimaanteed. Arendusalale on juurdepääsud riigimaanteedelt nr 4 ja 28.
T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla on klassifikatsioonilt põhimaantee. 2016 aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus oli km 63-64,16 oli 7740a/ööp. Sõidu- ja pakiautod moodustasid kogu liiklusest 78%,
veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 19%. Km 64,16-68 7494a/ööp- sõidu- ja pakiautod 79%,
veoautod ja autobussid 3% ning autorongid 18%. Viimase 10 a jooksul on liiklus kasvanud 20%.
Liiklussageduse muut on esitatud Tabel 1. Kiiruspiirang vaadeldaval lõigul on 70km/h. Tee on
valgustatud. Sadevesi juhitakse haljasalale.
Maantee läbiv sõidutee laus on 7,5m. Koos pöörderadadega ulatub maksimaalne katte laius 20
meetrini. Sõiduteed ääristavad 1-1,75m laiused kindlustatud peenrad. Mulde laius varieerub 12.6-
22.5m vahel. Teed inspekteeriti 2017 aasta mais- tee seisukord oli hea. Esines väga vähe defekte.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 7 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Enim oli kitsaid vuugipragusid. Ka neist valdav osa esines ühel 100m lõigul. Kandevõimet mõõdeti
2015 aastal. Lõigu keskmine on 495 MPa. Tasasust mõõdeti 2017 aasta juulis. Lõigu keskmine oli
0,7mm/m.
T-28 Rapla-Märjamaa on klassifikatsioonilt tugimaantee. 2016 aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus oli km 20-21,6 1492 a/ööp. Sõidu- ja pakiautod moodustasid kogu liiklusest 93%,
veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 5%. Viimase 10 aastaga on liiklussagedus kahanenud
21%. Siin mängib olulist osa lähteaasta 2007, mis tegelikku pilti moonutab. Alates 2011 aastast on
liiklus pidevalt kasvanud. Viimase 5a kasv on olnud 26%. Liiklussageduse muut on esitatud Tabel 1.
Kiiruspiirang vaadeldaval lõigul on 90km/h. Sõidutee laius on 7,5m. Peenarde laius on 0,5-2,5m.
Valdavas osas o,5m. Sõidutee on visuaalsel hinnnagul heas seisukorras. Tee on ristmiku piirkonnas
valgustatud. Vasakul pool sõiduteed kulgeb sõiduteest haljasalaga eraldatud kergliiklustee.
T-28 ja Orgita ettevõtluskompleksi ristmik ja juurdepäsutee on lahendatud eraldiseisva projektiga.
Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuterajad, juurdepääs Rapla-Märjamaa maanteelt ja
kinnistusisesed ted ehitatakse välja samaaegselt.
Tabel 1- Liiklussageduse muutumine 2007-2016
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 8 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
2.1. Ehitusgeoloogilised tingimused
Ehitusgeoloogilise uuringu kohaselt, mille koostas OÜ MERKOLUX (autor: Tiit Leinsalu), on
ehitustingimused järgmised:
Üldiseloomustus ja pinnamood
Uuritav ala paikneb Ordoviitsiumi-Siluri abrassioonitasandikul, Alamsiluri Raikküla lademe
avamusalal. Reljeef on künklik põhjasuunalise kallakusega, abs. kõrgused jäävad vahemikku 37…43
m. Territooriumil on kuivenduskraavid ja lubjakivi kaevandamise tulemusena tekkinud 1…1.5 m
sügavused kaeved. Kohati esineb kuni 3 m kõrguseid pinnasekuhjeid.
Geolõige ja pinnaseomadused
Aluspõhja õhukesekihilised kavernoossed lubjakivid lasuvad maapinnast 0.4…2.3 m sügavusel, abs.
kõrgusel 36.4…40.8 m. Aluspõhja reljeef järgib maapinna reljeefi. Lubjakivi ülemine osa on kohati
kuni 0,5 m ulatuses murenenud (kiht 5). Murenemata lubjakivi (kiht 6) on kesktugev õhukese- ja
keskmisekihiline, sisaldab mergli vahekihte. Õhuke pinnakate koosneb valdavalt mullast (kiht 1), mille
all esineb territooriumi keskosas savi (kiht 2) ja saviliiva (kiht 3). Territooriumi lõunaosas on mullakihi
all kuni 1,5 m paksune kiht plastse konsistentsiga saviliivmoreeni (kiht 4). Uuritud ala põhjaosas lasub
muld vahetult aluspõhjal. Territooriumi keskosas on pinnakate kohati eemaldatud. Pinnaste
keskmised geotehnilised näitajad EVS mõistes on teksti lõpu tabelis “Lähteandmed
projekteerimiseks”. Pinnaste tugevuskarakteristikud on Elastsete teekatendite projekteerimise
juhend, 2001-52, L1.T2 ja L1.T5 järgi.
Pinnaseveetasemed
22.01.2014 oli territooriumi lõunaosas puuritud puuraukudes pinnasevesi 1.8…2.3 m sügavusel
maapinnast, ülejäänud osal territooriumist aga 0.6…0.9 m sügavusel. Maksimaalne veetase ulatub
kohati maapinnani. Veetaseme alandamiseks on rajatud kuivenduskraave.
Ehitusgeoloogilised tingimused
Ehitusgeoloogilised tingimused hoonete rajamiseks on head. Vundeerimissügavusse jääv lubjakivi ja
tema murenenud osa on piisava kandevõimega ehitiste rajamiseks madalvundamentidele. Maa-
aluste rajatiste puhul tuleb arvestada, et lubjakivi on raskesti kaevandatav pinnas ja pinnaseveetase
suhteliselt kõrge.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 9 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
3. Projektlahendus
3.1. Lähteandmed projekteerimiseks
Projekti koostamisel on arvestatud:
1- Maanteeameti väljastatud tingimustega 06.09.16 nr 15-2/16-00037/685
2- „Orgita ettevõtluskompleksi detailplaneering „ Guru Projekt OÜ töö nr DP-2-05-2012
3.2. Plaanilahendus ja liikluskorraldus
T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt km 64,25 on projekteeritud Orgita ettevõtlusalale juurdepääsu tee. T-4 ja
juurdepääsutee ristumiskoht on projekteeritud T-kujulisena. Ristumikoha parameetrid on valitud
vastavalt detailplaneeringule ning suurima ettevõtlusala teenindava sõiduki, 16,5m sadulrongi,
pöördekoridori järgi. Ristumiskoht on projekteeritud muutuva raadiusega. Siseneva suuna raadiused
on 30.15:54 ja väljuva suuna raadiused 30:15:45. Ristumiskoha minimaalne sõidutee osa täislaius on
8m. Ristumikoht on kanaliseeritud. Suundi eraldab sõiduteest äärekiviga 10cm kõrgemale tõstetud
asfaltkattega liiklussaar. Liiklussaarele on orienteerumise lihtsustamiseks paigaldatud vastavad
liiklusmärgid.
Orgita ettevõtlusalale saamiseks on Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele projekteeritud kiirusmuuterajad.
Kiirusmuuteradade parameetrid on valitud projektkiiruse 80km/h järgi. Aeglustusraja kaldosa pikkus
on 70m ja täisosa pikkus on 103m. Kiirendusraja pikkus on 240m. Kuna kiirendusrada viiakse kokku
oleva parempöörderajaga Rapla-Märjamaa maanteele, tekib 330m pikkune põimumisala.
Kiirusmuuteradade laius on 3,25m. Kindlustatud peenra laius on 1m ning tugipeenra laius 0,5m. PK
640+60 asuv muutuva teabega liiklusteabe tabloo tõstetakse ümber. Tabloo ümbertõstmise projekt
koostatakse täiendavalt ja kooskõlastatakse tee omanikuga.
Kiirusmuuteradade ja oleva maantee vahele on PK 641+60- PK 642+81 (121m) projekteeritud
sõiduteest äärekiviga 10cm kõrgemale tõstetud asfaltkattega 2m laiune eraldussaar. Eraldusaarele on
PK 642+70 projekteeritud teeületuskoht. 3m ulatuses on eraldusaare äärekivi alla lastud. Äärekivi
kõrgus 1cm. Projekteeritud teeületuskoht on kokku viidud oleva teeületuskohaga.
PK 642+81- PK 643+25 on läbiva suuna ja aeglustusraja vahele projekteeritud põrkepiire. Põrkepiirde
otsa, PK 643+25, paigaldatakse löögiterminal. Põrkepiirde teise otsa, PK 642+81, on ette nähtud
mahaviik. Põrkepiire on projekteeritud ka PK 640+17 -PK 641+30. Põrkepiirde algusesse, PK 641+30,
on ette nähtud löögiteminal, lõppu, PK 640+17, mahaviik. Mahaviikude täpsed pikkused sõltuvad
tootjast. Põrkepiirde minimaalsed nõuded on : ohjeldamise tase N2 või kõrgem, normaliseeritud
töölaiuse klass W3 või väiksem, kokkupõrke tugevuse tase ASI A, süsteemi maksimaalne laius 0,3m.
Esimene piire takistab liiklussaare otsast teha Orgita ettevõtlusalale pääsuks tagasipööret. Samuti ei
lase põrkepiireMärjamaa-Koluvere maanteelt otse Orgita ettevõtlusalale pääseda. Juurdepääs
ettevõtlusalale T-29 Märjamaa-Koluvere maanteelt ja T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu
suunalisele liiklusele on antud T-28 Rapla-Märjamaa km 21,4 rajatud juurdepääsutee kaudu.
Kiirendusrajale ,PK 641+83- PK 642+03, on projekteeritud „avatud tasku“ tüüpi bussipeatus.
Bussiooteplatvorm on sõiduteest äärekiviga 10cm kõrgemale tõstetud. Bussiooteplatvormil on
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 10 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
ootepaviljon koos prügikasti ja istepingiga. Bussipeatuse sisenava kiilu osa pikkus on 20m, täisosa
pikkus 20m ja väljuva kiilu osa pikkus 25m. Bussitasku sõidutee täislaius on 3,25m.
Bussipeatuse ja projekteeritud teeületuskoha ühendamiseks on projekteeritud 3m laiune
asfaltkattega kergliiklustee.
Kraavid
Maantee serva on ette nähtud kraavid. Kraav PK 640+18- PK 641+73 on rajatud selliselt, et vesi saaks
maantee dreenkihti mööda maantee muldest välja. Kraav on madal, ca 0,2-0,3m. Vesi kraavist imbub
maapinda.
Kraavid PK 642+07- PK 644+40 juhitakse Orguta ettevõttlusala detailplaneeringu ala keskel asuvasse
tiiki.
3.3. Vertikaalplaneering
Kiirusmuuterajad on kõrguslikult kooku viidud oleva sõidutee kõrgustega. Sadevesi juhitakse
maantee kõrval asuvasse kraavi. Kraav PK 640+18- PK 641+73 sadevesi immutatakse maapinda,
kraavid 642+07- PK 644+40 juhitakse Orguta ettevõttlusala detailplaneeringu ala keskel asuvasse tiiki.
3.4. Katend
T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt läbiva raja katendi projekteerimisel on lähtutud T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
liiklussagedusest. Ettevõtluskompleksi tarbeks rajatavate kiirusmuuteradade puhul eeldame
liiklussagedust 500-2500a/ööp. Konstruktsioonide ühtemoodi töötamise parendamiseks on oleva tee
ja projekteeritavate lisaradade vahele projekteeritud geovõrk.
Tüüp 1: T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt läbivad rajad
asfaltbetoon SMA 16 h=5cm
asfaltbetoon AC 20 bin 70/100 h=5cm
asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7cm
killustikalus fr 32/63, kiilutud fr.16/32 ja fr.8/12 h=30 cm
geovõrk
olev aluspinnas
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 11 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Tüüp 2: T-4 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt kiirusmuuterajad
asfaltbetoon AC 16 surf (tardkivi) 70/100 h=5cm
asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=7cm
killustikalus fr 32/63, kiilutud fr.16/32 ja fr.8/12 h=30 cm
geovõrk
dreenkiht (1m/ööp) hmin=30 cm
täitepinnas(0.5m/ööp) vajadusel hmin=40cm
olev aluspinnas
Tüüp 3-Kergliiklustee katend
asfaltbetoon AC 8 (tardkivi 45%) surf h=5cm
killustikalus fr. 4/63 h=20 cm
dreenkiht (1m/ööp) hmin=20 cm
täitepinnas(0.5m/ööp) vajadusel h=vastavalt profiilile
olev aluspinnas
Murukate -Tüüp 4
- Murukülv
- Kasvupinnas hmin =15 cm
- Olev pinnas
*nõlvade haljastusel on kasvupinnase kiht 5-7cm.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 12 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
3.4.1. EHITUSTÖÖD
Ehitaja ei tohi kahjustada ettevalmistustööde käigus olemasolevaid õhu- ja maakaabelliine ning
torujuhtmeid. Kõik kaevetööd tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega. Ehitustööde teostamisel tuleb
arvestada varem koostatud projektide kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
Rajatise alla jääva mullakihi ja mullase täitepinnase kihi peab eemaldama. Katendi aluspinnases tuleb
täita lohud, alus planeerida ja tihendada selleks ette nähtud mehhanismidega. Täitepinnasena võib
kasutada väljakaevatavat huumusevaba looduslikku pinnast – tolmliiva või paremat materjali.
Aluspinnase vähim tihendustegur (pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse
niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe) peab olema vähemalt 0,95. Katendile
lähemal kui 0,5 m ei tohi kasutada täitepinnast, mis sisaldab üle 20 cm suuruseid osiseid.
Süvendi põhi ja mulde alune planeeritakse 4% põikkaldega. Mulde ülemine kiht rajada pealt 4%
põikkaldega.
Peale mulde ehitamist ehitatakse dreenkiht minimaalse paksusega 20cm ja 30cm. Minimaalse
paksusega koht on otsesuuna sõiduradade keskel. Dreenkihi ülemisel pinnal on põikkalle 2,5% ja
alumisel pinnal 4%.
Dreenkiht tuleb rajada materjalist, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööpäevas ja
tihendustegur on vähemalt 0,98 Tihendamisel võib kasutada ka veega tihendamist. Dreenkihi paksus
võib varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem projektiga ette nähtust. Dreenkihi rajamisel tuleb võtta
proove kasutatavast materjalist üks kord iga 500 m³ paigaldatud materjali kohta.
Eelnevalt tehtud töö tulemusena peab olema saavutatud tihendatud ja projektlahendis toodud
kõrgusmärke, põikkaldeid, muldkeha laiust arvestav pind, kuhu on võimalik rajada fraktsioneeritud
lubjakivikillustikust alus fr. 32/63 + 16/32. Väljaveetud killustikalus tihendada ja profileerida, rajada
projektsed kalded. Killustiku kihi Emin 170MPa.
Kui kiilumisel kasutatakse optimaalset killustikust segu, peab ehitaja tagama kõik killustikalusele
esitatavad nõuded. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, et ehituse käigus ei tekiks peenosisest vett
mitteläbilaskvat kihti.
Killustikalusele ehitatakse välja asfaltbetoonkatte alumine kiht poorsest asfaltbetoonist AC base
paksusega, mis näidatud lõigu konstruktsioonis.
AC base külmad piki- ja põikvuugid krunditakse enne järgneva paani paigaldust.
Pärast aluskihi kvaliteedi hindamist nõutavate mõõtmiste ja laboratoorsete analüüsidega ning nende
tulemuste kinnitamist Tellija poolt, ehitatakse välja pealiskiht tihedast asfaltbetoonist AC 16 surf.
Pealiskihi piki- ja põikvuugid rajatakse kuumalt.
Asfaldisegud tuleb valmistada vastavalt standardile EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaldisegud.
Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja kalded. Katte tasasust
hinnatakse 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all on ülakihis 4 mm pikisuunas ja 3 mm
põiksuunas. Alakihis on mõlemas suunas lubatud pilu kuni 5 mm. Asfaltkatte tihedust hinnatakse
tellija ja töö tegija vahelise kokkuleppe alusel kas tihendusteguri või jäävpoorsuse järgi ja see peab
vastama segu liigile kehtestatud nõuetele. Laoturiga laotatud asfaltkatte vuugid peavad pärast
tihendamist olema monoliitsed, tasased ja tihedad. Vuugi kohale ei tohi moodustuda kühmu ega
muud ebatasasust. Vuugi tihedus ja jäävpoorsus peavad vastama asfaltkattele kehtestatud nõuetele.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 13 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Katendikihtide ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant ja hälbed peavad vastama TEK nõuetes
toodud parameetritele.
Planeeritakse ja vajadusel haljastatakse muruseemne (III klass) külviga kasvumullal hmin=15 cm või
hüdrokülviga teemaa-ala. Töödega haaratud teemaa-ala kogu laiuses heakorrastatakse selliselt, et
maa-ala oleks võimalik hooldada.
Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste).
Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei
võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud
isik.
3.4.2. Nõuded katendi materjalidele, kihtide paksusele ning vajalikud
elastsusmoodulid
Teekatendi ehitamisel kasutatavad materjalid, tehnoloogiad ja kontrolli meetodid peavad olema
kooskõlas kehtivate normide ja juhenditega. Samuti tuleb jälgida Maanteeameti peadirektori poolt
väljastatud käskkirjadega määratut. Katendi pealmine kiht (AC surf) tuleb rajada tardkivikillustiku
baasil tehtud asfaltbetoonist.
Dreenkihina kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööp.
Täitematerjalina kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.
Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend 2016-012“.
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrusele nr 101„Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded” peavad olema tagatud järgnevas tabelis esitatud elastsusmoodulid (määratuna LOADMAN-
või INSPECTOR-tüüpi seadmega)
3.5. Veeviimarid
Maantee serva on ette nähtud kraavid. Kraav PK 640+18- PK 641+73 on rajatud selliselt, et vesi saaks
maantee dreenkihti mööda maantee muldest välja. Kraav on madal, ca 0,2-0,3m. Vesi kraavist imbub
maapinda.
Kraavid PK 642+07- PK 644+40 juhitakse Orguta ettevõttlusala ala keskel asuvasse tiiki.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 14 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
3.5.1. Truubid
Truubi materjalid peavad vastama projektis ja TEK nõuetes toodule. Truubi aluse ehitamisel
kandevõime parandamiseks ja uhtumise vältimiseks kasutatav geotekstiil peab vastama IV klassi
nõuetele.
Truubi ümber kasutatakse täitematerjalina kergelt tihendatavat kivimaterjali, mis sobib kasutamiseks
aluses. Plasttoru puhul lubatav suurim terasuurus on 65 mm, soovitav maksimaalne terasuurus on 35
mm. Sõelkõver peab jääma katendi aluse soovitava ala sisse ja olema selle kõveraga paralleelne.
Külmunud materjali või tihendamiseks liiga märga materjali, samuti savi ega turvast ei tohi kasutada.
Samuti võib täitepinnasena kasutada tee konstruktsioonis kasutatud materjali
Truubid ehitatakse vastavalt tüüpjoonistele. Truubi paigaldamiseks kaevatud kaevik peab olema
külgedelt kerge kaldega, et vältida pinnase varisemist kaeviku põhja ning hilisemaid deformatsioone
katte pinnal. Ehitustööde teostamisel sh kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb
arvestada EVS-EN 1610 nõuetega.
Külmakerkelisele aluspinnasele ehitatakse vähemalt 30 cm paksune kivimaterjalist (killustik,
kruuskillustik, purustatud kruus) fr 4-64mm alus. Kui aluspinnas on väga külmakerkeline (tolmliiv,
tolmne saviliiv, kerge ja raske tolmne liivsavi, raske tolmne saviliiv) või pehme, peab kivimaterjalist fr
4-120 mm alus olema vähemalt 50 cm paksune. Täitematerjalist alus ehitatakse kuni 120 mm
terasuurusega kivimaterjalist, mis on sobiv aluse ehitamiseks. Põhitee ja mahasõidu truupide
kivimaterjalist alus tihendatakse vähemalt keskmise tihendustegurini 0,95, loadman või inspector
seadmega mõõtes minimaalselt 130 MPa. Tihendamine viiakse läbi katsetihendamise põhjal
määratud meetodit kasutades. Katsetihendamist kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, milline on
vajalik kihipaksus tihendamisel, veesisaldus ja tihendusmeetod.
Tasanduskihti kasutatakse siis, kui truubitoru alla ei ehitata kivimaterjalist alust ja aluspinnas sisaldab
kivisid või ebatasasusi või kui kaevik on liiga sügav. Tasanduskihti kasutatakse ka juhul kui
kivimaterjalist alus ehitatakse suuri kive (maks. Ø120 mm) sisaldavast materjalist. Tasanduskihi
paksus suurte kivide kohal peab olema vähemalt 15 cm. Tasanduskiht ehitatakse kruusast,
kruusliivast, killustikust (soovitatav fr 4-12) . Suurim tera suurus on pool tasanduskihi paksusest ja
mitte suurem kui 65 mm. Teras- või plasttruupide all ei tohi olla tera suurus üle 10% truubi toru
siseläbimõõdust.
Soonühendused kaetakse väljastpoolt 20 cm laiuse bituumenpapiga. Töövõtja ei tohi teostada enne
ühegi toru tagasitäidet kui insener on objekti kontrollinud ja heaks kiitnud.
Kaeviku laius peab olema kummalgi pool toru 0,6-0,7 m laiem kui toru väline läbimõõt. Kaevikute
nõlvakaldeid võib vastavalt pinnase stabiilsusele kohandada. Kui töövõtja kaevab liiga suure
truubikaeviku, täidab ta tühimiku inseneri poolt heaks kiidetud materjaliga omal kulul kuni
ettenähtud kõrguseni. Tagasitäide tihendatakse kihi kaupa selliselt, et truubi toru ei tõuse üles ega
nihku paigast. Täitematerjali ei tohi valada toru ümbrusesse otse kallurilt. Juhul kui truubitoru
sisemine läbimõõt on väiksem kui 0,6 m, ei tohi tagasitäite esimese kihi paksus tihendatuna ületada
poolt truubi läbimõõdust. Juhul, kui toru läbimõõt on üle 0,6 m, ei tohi tagasitäite esimese kihi
paksus olla tihendatuna üle 30 cm. Pärast esimese tagasitäite kihi paigaldamist tihendatakse täiendav
tagasitäite materjal 20…30 cm horisontaalsete kihtidena samaaegselt truubitoru mõlemal poolel
(kihtide paksus sõltub kasutatavast tehnikast).
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 15 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Katendikihtide tihendamine raske tehnika abil ja ehitustehnika liiklus toru kohal on lubatud siis, kui
täite paksus plasttoru harjast vähemalt 50 cm. Plasttoru tootja poolt peab olema saadud kinnitus
minimaalse nõutava kihi paksuse kohta iga kasutatava toru tüübi harja kohal. Vaatamata neile
tingimustele vastutab töövõtja nende tööde eest ja kõrvaldab nende tagajärjel tekkinud kahjud.
Lõplik tagasitäide on täide peale toru harja pealset tagasitäidet. Olenevalt truubitoru asukohast
paigaldatakse tagasitäitele mulde pinnas või ehitatakse katendi kihid. Olenevalt lõpliku tagasitäite
pinnase asukohast tihendatakse see mulde pinnase või katendi kihi tihendusastmeni.
3.5.2. Kraavide kaevamine ja puhastamine
Projekteeritud kraavid on näidatud asendiplaani joonisel.
Kraavides ja truupides tuleb tagada tõhus vete ärajuhtimine, takistamaks vee kogunemist teepinnale.
Kraavil PK 640+18- PK 641+73 ei ole eelvoolu. Kraavi kogunev vesi imbub pinnasesse. Kraavist
eemaldatud pinnas tuleb asetada kraavi välisservale ning olenevalt olukorrast tasandada või ära
vedada. Kraavist eemaldatud pinnase ladustamisel ei tohi halvendada ümbritseva ala vee režiimi.
Töövõtja eemaldab ja veab ära kogu umbrohu, põõsad, puud, kännud, juured, üle 10 cm diameetriga
kivid, prahi ja jäätmed, mis asuvad kraavides ja nõlvadel.
3.6. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid
3.6.1. Liikluskorralduse lahendus
Ristumiskohtadel tagada Normide punkt 5.2.7 kohased nähtavuskaugused. Nähtavuskolmnurgas
näha ette puude, heki vm nähtavust piirava takistuse likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Olev
teekattemärgistus tuleb kokku viia projekteeritava teekattemärgistusega. Olev teekattemärgistus
tuleb taastada mahus, mis tagab projektlahenduse ohutuse.
3.6.2. Nõuded liiklusmärkide suurusgrupile ja valgust peegeldavatele omadustele
Liiklusmärkide materjalid ja märkide paigaldus peavad vastama Eesti Vabariigi kehtestatud
standarditele. Märkide materjal on alumiiniumplekk 2. klassi kilega, märkide suurusgrupp II. Uue
liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liiklusmärgid tuleb kõrvaldada. Uue liiklusmärgi või lisatahvli
lisamisel olemasolevate juurde tuleb kontrollida olemasolevate valgustpeegeldavuse säilumist.
Eesõigusmärkide uuendamisel asendatakse alati ka selle juurde kuuluv lisatahvel.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 16 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
Muudel juhtudel uuendatakse kas liiklusmärk või selle juurde kuuluv lisatahvel koos märgiga siis kui:
· alles jääva märgi või tahvli valmistamisest on möödas RA1 kilega märgil rohkem kui 7 aastat
ja RA2 või RA3 kilega märgil rohkem kui 10 aastat
· olemasoleva valgustpeegeldavus on uue nõudest RA1 kilede korral madalam kui 30%, RA2 ja
RA3 kilede korral 15%.
3.6.3. Nõuded liiklusmärkide postidele ning nende vundamentidele
Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja
minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Sertifitseeritud postide puhul võib kasutada ka muude mõõtudega
poste. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad
liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga
postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei
ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti
sisemuses ei ole elektriseadmeid.
3.7. Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd
Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud
töövõtja tegevusega.
Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima
jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad
Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu”.
(RT I 2004,23, 155).
Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised
kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.
Vähendamaks sotsiaalseid mõjusid, tuleb tagada, et tööriistad ja teenindusmasinad oleksid
varustatud korras summutitega ja töid teostataks normaalsel tööajal päevavalgel ning kuival
perioodil vähendatakse tolmusust vihmutamisega.
Teest väljapoole jäävad haljasribad tuleb haljastada krundi piirini ja ka kaugemale, kui ehitustööde
käigus on haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida
tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Samuti tuleb haljastada puhastatud kraavide
nõlvad.
Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning
tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast, kive ja juuri
sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks.
Haljastuse mullakihi paksus peab olema 10-15 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu.
Muru (III klass) külviks tuleb kasutada seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
Muruseemnesegu külvinorm peab olema 50 g/m2 ja pikaajalise toimega muruväetisel 30 g/m2 kohta.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 17 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
4. Tööde teostamine
4.1. Üldosa
Tee-elementide mahamärkimiseks kasutada projektikoosseisus olevaid vektorjooniseid (.dwg).
Enne tööde algust teega piirneval maa-alal tuleb tutvuda maaomanike kooskõlastustega, negatiivse
kooskõlastuse korral või kui ei ole muul viisil omanikuga kokkuleppele saadud, siis eramaal töid mitte
teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise
määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste seaduslikkusest
ja põhjendatusest. Maa omanikke tuleb informeerida ehitustööde algusest tema kinnistul ja selle
vahetusläheduses (nt likvideerimistöödest - aiad, hekk, puud jms). Omaniku soovi korral võimaldada
neil likvideerimistööd endal teostada. Ehituse toimumise ajaks võib olukord maaomanike ja
piirinaabrite osas muutunud olla. Seetõttu peab Töövõtja saama kõikidelt maaomanikult kirjaliku
nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul.
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb
ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine, juhul kui see osutub
võimatuks tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde
käigus hävinud piirimärgid.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide
kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi
asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb
edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise
teostusjoonised.
Tellija, Ehitaja, Projekteerija ja Omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega
saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Seletuskiri lähtub tee-ehitusobjektide Tehnilistest Töökirjeldustest (kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 19.01.2016). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates
asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei
kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.
Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes
kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele
Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil.
Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama
kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 18 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
4.2. Ehitusaegne liikluskorraldus
Ajutised ehitusaegsed liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja
vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Liiklus tuleb korraldada vastavalt MKM
määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Ajutine liikluskorraldus peab olema enne
tööde algust kooskõlastatud teevaldajaga ja kohaliku omavalitsusega. Järgida tuleb Maanteeameti
juhendit „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2017-019
Tööde teostamiseks vajalikud ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde
algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb
ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega
enne ehitustööde algust.
4.3. Ettevalmistustööd
Tee maa-ala tuleb puhastada puudest, võsast, kividest, prügist jne. Tööpiirkonnas tuleb likvideerida
mõned puud ning raadada võsa..
Tee maa-alalt juuritud kännud veetakse kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti poolt
kooskõlastatavasse mahapaneku kohta. Raiutud põõsad ja peenmets veetakse kokku ning hakitakse
väljaspool objekti või põletatakse kohapeal.
Kõik liikluskorraldusvahendid, mis ei ole ettenähtud säilitada, tuleb utiliseerida.
4.4. Tee-ehitus
Tee-ehituse tehnoloogia koos materjalinõuetega on esitatud seletuskirja peatükis 3 Projektlahendus.
Tööde teostamise järgselt tuleb taastada riigitee katted ja korrastada külgnev ala.
4.5. Teostusmõõdistamine
Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab
vastama Majandus- ja taristuministri 22.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistamise käigus mõõdistatakse ehitamise
käigus tehtud maapealse situatsiooni ja tehnovõrkude muudatused. Mõõdistada tuleb kõik objektid,
mis on rajatud tee-ehitusobjekti raames: katte servad, muldkeha murdepunktid, teetelg,
liikluskorraldusvahendid, kommunikatsioonid jne. Teostusmõõdistamise täpsus 1:500-le ning
jooniste väljatrüki mõõtkava 1:1000. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 Tööde mõõdistamine
ja märkimistööd alt.
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 19 / 20
Töö nr: 6717 Staadium: Põhiprojekt
Töö nimetus: Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade projekteerimine põhiprojekt Versioon: 0
4.6. Ehitustööde mahud
Esitatud tööde mahud on mõõdetud joonistelt ehitustarindi geomeetrilistest mõõtmetest lähtuvalt.
Töömahtude loendid on toodud Lisas.
Olemasolevate kommunikatsioonide tegelikest asukohtadest lähtuvalt võivad tööde mahud
muutuda.
4.7. Hooldusjuhend
Projektlahenduse realiseerimisel lisanduvad truubid, mida tuleb tulevikus hooldada. Truubi peab
settest puhastama, kui sellesse kogunenud sete takistab maaparandussüsteemi nõuetekohast
toimimist.
Truubitorudest eemaldatud sette peab paigutama veejuhtme kaldale kuni 10 cm paksuse kihina.
Pärast sette eemaldamist võib truubitoru põhja jääda kuni 5 cm setet.
Truubi puhastamise käigus peab sette eemaldama ka veejuhtme põhjast kuni truubi põhja tasemeni
truubi sisse- ja väljavoolu kraavikindlustise ulatuses vähemalt 2 m pikkusel lõigul.
Veejuhtme nõlval ja kaldal peab rohttaimestikku ja peenvõsa niitma truubi sisse- ja väljavoolu
otsakust vähemalt 4 m pikkusel lõigul piki veejuhet.
Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe
tingimustest. Hoolde aluseks võib võtta „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega
nr 85 (RT I 11.08.2011, 1).
Viie aasta jooksul pärast paigaldamist ei tohi tähisposti materjal ilmastikumõjude toimel muutuda
hapraks ja tumedaks ning peab taluma EVS-EN 12899-3 p 7.4.1.1 – 7.4.1.4 kirjeldatud dünaamilise
löögikindluse katset
Liikluskorraldusvahendite hooldamisel ja korralshoiul tuleb järgida Manateeameti juhendit
„Riigiteede liikluskorralduse juhis“ MA 2018-002
ViaVelo Inseneribüroo OÜ Lk 20 / 20
688a*
17
421*
4 35
TINGMÄRGID
221
445
*
Kinnistu piir
70
94
351
m
N
1,3k
Töömahtude piir
688a* 435 Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=12 cm)
681
421* 445 Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=2,5 cm)
93
92
Projekteeritud tee servajooned
445
221
14
421* Projekteeritud tugipeenar
44
89
3 31
5 Projekteeritud murunõlv
688a*
435
688a* 435 38.90 Projekteeritud kraav põhja kõrgusarvuga
411
Projekteeritud ootekoda ühistranspordipeatuses
13
412
421* Projekteeritud restkaev
Projekteeritud truup
421* 445
12
Projekteeritud põrkepiire
688b*
a
685
Projekteeritud põrkepiirde mahaviik
421*
PK644+60
11
688a*
688a*
PK644+40
Projekteeritud löögiterminal
331
PK644+20
Olemasolev teekattemärgistus
PK644+00
221 221
435
PK643+80
924
Projekteeritud teekattemärgistus
PK643+60
531s*
445
PK643+40
90
m
Projekteeritud liiklusmärk (suurusgrupiga)
10
10 0
PK643+20
*
722
221(I)
PK643+00
351*
70
435
PK642+80
PK642+60
Olemasolev liiklusmärk
3.50 3.75
PK642+40
331
PK642+20
30
688b*
PK642+00
Likvideeritav liiklusmärk
IR
PK641+80
9
351
TUDE PI
PK641+60
Projekteeritud tähispost (kollase helkuriga)
PK641+40
8
PK641+20
39.47 Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1
924 951
PK641+00
39.41
7
1
39.34 911 952 Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 2
PK640+80
TÖÖMAH
39.27 951
PK640+60
km 64 Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 3
3.75 3.75 3.00 1.00
2
916
6
39.20 952
PK640+40
951
42
39.14
Projekteeritud haljasalade murukate Tüüp 4
PK640+20
l=143m;
i=0,3% 39.07 911
Hkaas=40,10
Htoru=39
RK
38,99
PK640+00
952
-2
38,96 38.81 923 Likvideeritavad objektid
38,93 43 38.82 911
PK639+80
3.75
.35
38,90
Htoru=39,15
Hkaas=40.25
3.25
RK-1
38,87 38.82
3.00
PK639+60
2.00
3.75
38,84 38.83 Ümbertõstetav valgustusmast
48
911
5
38,81 38,79
PK639+40
38.84
45
38,78
PK639+31
3
38,76 38.85
687 (I)
3.25
911
49
923 911
4
38,77 911
423 (I)
38.86 Ümbertõstetava tänavavalgustuse masti uus asukoht
1.00
38,78 38.86 91
38,78 38.87 1
3.75
917
91
923d
3.253.25
911
94
6.2 Ümbertõstetava, muutuva teabega liiklusmärgi, posti,
1
1 912
50
38,88 6. 91
3
5
952
53
75 923d koos vundamendiga, uus asukoht
R30.00
44
20.00
1
631 39.22 911
54
38,89 39.30 962 Orgita ettevõtlusala lahendus
62
39.30 924
536bs*
R45.00
R1
3
536cs
2
5.
173a*
3.00
65
38.93
00
55
R561
PÄRNU
38.91
911
975
531s*
61
974
5
531s
38.88
.00
64
TALLINN 39,15
38.84
39.13 962
51
TÖÖ
R54.00 R30.
00
38.81
57
Shabloonautod
60
9.79
59
52
38.77
8.00 962
ORGITA AA TREFF
MÄRJAM
M
TÖÖMAH
MÄRJAMRE
KOLU
962
58
3
A
38.73
423 (I)
TUDE PI
687 (I)
d=300, l=8.5m pl
38.70
H
d=500, l=19m pl
IR 16,5m autorongi pöördekoridor
38.66
541a
63
631
T
631
V
PROJ.TRUUP 2
ETTEVÕ
PROJ.TRUUP 2
E
U
541a
435 (0)
66
67
AA
688b*
39.22-39.13
DE PIIR
722*
39.09-38.90
351*
22
70
100 m
722*
10 0 m
435*
1
TLUSALA
65
(I)
ast
351 (I)
ast
70
64
25
Geodeetilise alusplaani on koostanud TVG Grupp OÜ (töö nr.1608-72-G koostatud august 2016.a ).
3
Märkused:
68
445 (0)
435 (0)
445 (0)
445 (0)
Kõrgused Balti 1977. a kõrgussüsteemis
445* Koordinaadid L-Est 97 ristkoordinaatide süsteemis
435 (0)
536as*
421 (I) Katastriüksuste piiride andmed on saadud Maa-Ametist seisuga: 01.01.2016
531s
TELLIJA
Hammerhead OÜ, Ehitajate tee 114-17 Tallinn 13517
ViaVelo
Inseneribür
PROJEKT
OBJEKT
Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuterajad
Magasini 29a-18, Tallinn, R. Mäe 5172182,
[email protected] Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
PROJEKTEERIS KONTROLLIS STAADIUM JOONISE NIMI TÖÖ NR
Asendiplaan ja liikluskorraldus
687 (I) R. Mäe Põhiprojket 6717
KUUP. MÕÕTKAVA JOONISE NR REV
1:500
40,30
11.09.2017 AP-1 0
VIAVELO INSENERIBÜROO OÜ Teie 12.07.2018 e-kiri
[email protected]
Meie 25.10.2018 nr 15-1/18-
49551/50425-1
Orgita ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade ehitusprojekti kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile taotluse Orgita külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas Orgita
ettevõtluskompleksi kiirusmuuteradade ehitusprojekti kooskõlastamiseks.
Lähtuvalt EhS § 99 lg-e 3 kooskõlastame Viavelo Inseneribüroo OÜ poolt koostatud projekti „Orgita
ettevõtluskompleksi kiirusmuuterajad“ (töö nr 6717, vastutav projekteerija: Roland Mäe) tingimustel, et
ehituse käigus projektis vales suunas olevad liiklusmärgid pööratakse õigeks, lühikesi lõike ei tähistata
eraldi liiklusmärkidega, ning puuduvatesse kohtadesse lisatakse liiklusmärgid 445. Lähtuda LOA pädeva
asutuse otsusest nr 4 (lisatud kirjale).
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
1. Riigitee rekonstrueerimiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt
majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende
taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa taotlusele palume lisada
käesolev kooskõlastus.
2. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse §
71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90
Liikluskorralduse nõuded teetöödel. Projekt esitada koos ehitusloa taotlusega.
Koos ehitusloa taotlusega tuleb esitada kehtivad projekti kooskõlastused piirinaabrite, kohaliku
omavalitsuse ja tehnovõrkude valdajate poolt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Põhja regiooni ehitusvaldkonna juht
Lisad:
1. Asendiplaan
2. Seletuskiri
3. LOA pädeva asutuse otsus nr 4
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Probleem nr: 4 Asukoht (PK/km): PK 643+00
Probleemi kirjeldus: Jalgratta- ja jalgteede (JJRT) tähistamine ristmiku piirkonnas.
Jalgratta- ja jalgteede algused (lm 435) viitavad sellele, et JJRT on
ristmikku läbivad ehk antakse info, mida võib valesti tõlgendada:
jalgrattur võib sadulas sõita, eesõiguse vääriti mõistmine jne.
Risk: D2/12
Riski selgitus: Arvestades sõidukiirusi on õnnetus jalakäijaga või jalgratturiga selles
kohas fataalsete tagajärgedega (just tee 4 teeületuskoht).
Audiitori arvamus Maanteeametis peaks olema olemas juhendmaterjal JJRT tähistamise
probleemi lahenduse osas, et ühtlustada üle Eesti kasutatavaid erinevaid lahendusvariante.
osas: Audiitor soovitab antud kohas siiski kõik JJRT lõpetada nii, et skeemil
ringiga näidatud kohtades (lühikesed lõigud ristmiku saartel ja ääres)
ei oleks jalgratta- ja jalgteed, JJRT alguse ja lõpu ristlõiked on
näidatud sinise paksu joonega. See tähendab, et ohutussaarel ja Orgita
juurdepääsutee ääres oleval lühikesel lõigul peab (juriidiliselt)
jalgrattur sadulast maha ronima – see ei tohiks liiklusohutust küll
halvendada, pigem parandab. Võiks korra üle mõelda, kas
projekteeritud lahendus on ikka parim.
Risk: D3/8
Riski selgitus: See koht jääb kõrgendatud ohuga kohaks ka edaspidi. Selge ja üheselt
mõistetava liikluskorralduse puhul on õnnetuse tõenäosus väiksem.
Projekteerija Audiitori ettepanekuga nõus nii juhendmaterjali koostamise osas kui
kommentaar: lühikeste lõikude tähistamise osa. Lühikesi lõike ei tähistaks eraldi
märkidega ning lisame puuduvatesse kohtadesse lm445. Kogujatee ja
mnt 29 ohutussaare vahelist lühistest JJT lõiku ei tähistaks üldse (lõigu
pikkus 8m).
Pädeva asutuse Audiitori märkusega nõustuda osaliselt. Vales suunas olevad märgid
otsus: pöörata õigeks. Lühikesi lõike mitte tähistada eraldi märkidega ning
lisada puuduvatesse kohtadesse lm445. Kogujatee ja mnt 29
ohutussaare vahelist lühikest JJT lõiku mitte tähistada (lõigu pikkus
8m).