Kiri

Transpordiamet [email protected] 27.08.2026 nr 9-9/9103 Manija–Munalaiu parvlaevaühenduse täiendamise ettepanek Pärnu Linnavalitsuse Tõstamaa osavalla nimel pöördume Transpordiameti poole seoses Manija saare üldkogu 28.06.2026 koosolekul ühehäälselt vastu võetud ettepanekuga täiendada Manija– Munalaiu parvlaevaühendust. Üldkogul osales 42st saare püsielanikust 27. Kõik osalenud toetasid ettepanekut lisada olemasolevale sõiduplaanile ühel tööpäeval nädalas, eelistatavalt kolmapäeval, nõudepõhine hommikune reis Munalaiust Manijasse ning õhtune reis Manijast Munalaidu. Oluline on, et lisareisid toimuksid ainult eelneval tellimisel, vältides seeläbi tühireise ja põhjendamatuid lisakulusid. Vajadus tuleneb olukordadest, kus saarele on vaja tuua sõiduk, töömasin või teenuseosutaja ning võimaldada samal päeval tagasisõit mandrile. Sellist lahendust vajavad muu hulgas põllumajandustootjad, tehnikaspetsialistid ning muud teenusepakkujad. Täiendaval ühendusel on ka oluline sotsiaalne väärtus. See parandaks saare elanike ligipääsu tervishoiu- ja teistele hädavajalikele teenustele, võimaldades vajaduse korral käia mandril ja samal päeval koju tagasi pöörduda. Püsiasustusega väikesaarte seaduse § 8 lõike 2 kohaselt tuleb transporditeenuse korraldamisel lähtuda väikesaare püsielanike liikumisvajadusest. Samuti näeb ühistranspordiseadus ette, et ühistranspordi korraldamisel tuleb arvestada saarte elanike tegelike liikumisvajadustega. Palume Transpordiametil analüüsida võimalust täiendada Manija–Munalaiu sõiduplaani selliselt, et ühel tööpäeval nädalas oleks võimalik korraldada ettetellitavad hommikused ja õhtused reisid. Juhul kui sellist lahendust ei ole võimalik kehtiva lepingu või sõiduplaani raames rakendada, palume selgitada peamisi takistusi ning võimalikke alternatiive Manija püsielanike liikumisvajaduse paremaks tagamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Kirss Tõstamaa osavalla juht Lisa: Manija saare üldkogu 28.06.2026 koosoleku protokoll. Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee  Manija Saare Üldkogu koosoleku protokoll 28.06.2026.a. Koosolek toimus saarekeskuses Vaigul 28.06.26. kl.12-14 Koosolekut juhatas saarevanem Arno Leas; protokollis Anneli Ärmpalu-Idvand. Osales: 27 Manija püsielanikku(osalejate nimekiri ja volitused lisatud) 42st, seega on koosolek otsustusvõimeline /VsaarS§5(5)/ Tõstamaa osavalla juht Sander Kilk Kutsel esitatud päevakorda lisati koha peal kõigi osalejate ühehäälsel soovil jooksvad küsimused ja sadamat käsitleva punkti all kai- ja parkimiskohtade tasuga seonduv teema. Päevakord: 1. Ettepanek AS Kihnu Veeteedele praami graafiku täiendamiseks 2. Ettepanek Pärnu linnavalitsusele analüüsida liinilaeva Mann asemele samatüübilise väikelaeva ehitamist, millele mahuks ka kiirabiauto. 3. Manija sadama remont; Manija püsielanikele Manija- ja Munalaiu sadamas tasuta kaikoha ja Munalaiu sadamas parkimiskoha võimaldamine. 4. Prügimajanduse muutmise kooskõlastamine. 5. Rannaniidu kinnistule rajatava loomade varjualuse kooskõlastamine. 6. Omavalitsuse teede ja rahvamaja remont. 7. Jooksvad küsimused. 8. Saarevanema valimine. 1. Sõna saab ettepaneku tegija Mark Soosaar: Praamigraafik on olnud alati koostatud lähtuvalt Munalaiu väljumistest ja ei ole piisavalt arvestanud Manija püsielanike vajadustega. Tasuks rohkem neid asju arutada Manija saare üldkogus ja esitada oma soove. Oleks vajalik, et praam käiks hommikul Manijas ja tooks siia veokid või võtaks peale siit ja tuleks sama päeva õhtul uuesti ja viiks need tagasi mandrile või tooks mandrilt. Seda vähemalt ühel päeval nädalas. Nii oleks mugavam kroonilistel/liikumispuudega haigetel käia arsti juures, et saaks autoga uksest ukseni. Või heinatehnikat(ruloonpressi)mis teeks ühe päevaga töö ära, mida käsitsi teeme nädalaid. Selle teenuse osutaja ei ole nõus jääma oma tehnikaga kauemaks kui päev ja seetõttu praegune praami graafik ei võimalda seda teenust kasutada. See sobiks elektrikutele, santehnikutele jt. teenuseosuajatele, kes peavad oma auto ja tehnikaga saarele tulema. Sama asi ka auto remonti viimisel linna üheks päevaks jne. See oleks nõudesõit, et kui nõudmist pole sel päeval ei peaks praam tühisõitu tegema ja sõitu saab tellida püsielanik.  Sander Kilk märgib: Ettepanek peaks minema Transpordiametile, kes korraldab praamireise/graafikut. Ettepanekuga ollakse nõus ja arutletakse, et see nädalapäev võiks olla kesknädalal. Raimond Pärn lisab: Laevameeskonna töö-ja puhkeaja graafikuga põhjendatakse seda, et praam seisab Munalaius ja senised Manija reisid on lühikese seisuajaga Manija sadamas(maksimaalselt 1,5 tundi) mille jooksul peavad manijalased ja neid teenindavad autod suure kiiruga oma koormad maha laadima/asjad ära ajama, mis on ebamugav. Samahästi võiks ju praam seista kauem Manija sadamas, kui ei ole kohe järgmist väljumist Kihnu. Laevameeskond võiks pidada puhkepausi siin mitte Munalaius, ei ole ju sisuliselt ega tehniliselt mingit vahet aga meile oleks see oluline. Sander Kilk: Ma uurin seda asja, arutan Transpordiametiga. Otsustatakse(kõik 27 hääletavad poolt): Praam peab lisakas senisele graafikujärgsele ühele reisile päevas (reedel, pühapäeval ja esmaspäeval) tegema ühel tööpäeval nädalas (kolmapäeval) Manija ja Munalaiu vahel ühe reisi hommikul ja teise õhtul. Reisid teostatakse vaid juhul kui eelnevalt on Manija püsielanik edastanud vastava tellimuse, et vältida tarbetut kulu tühireisile. Otsus edastatakse kohalikule omavalitsusele ja Transpordiametile. 2. Sõna saab ettepaneku tegija Mark Soosaar:Abruka vahet sõidab laev, millele mahub auto peale. Pärnu linnavalitsus võiks teha analüüsi, mis selline laev maksma läheb, kaua see võtab ja kuidas ta sobib meie sadamasse. See võiks olla Manni asemel. Mart Toome avaldab arvamust: Kui selline laev tuleb, siis võidakse praamireisid ära jätta ja öeldakse, et autoveo võimekus olemas ja me oleme hädas, jäämegi ukerdama selle laevaga ja järjekorras ootama, kelle auto peale saab. Herki Idvand: Kas on olnud probleemi kiirabiga? Mark Soosaar: viimasel juhtumil imestasid Manniga ületoodud kiirabitöötajad, et meie saarel ei olegi transporti millega viia inimest üle, et ta poleks lahtiselt pardal, et nad ei saagi autoga kohale tulla. Kui Abrukal saab, miks meil ei võiks saada. Ülle Tamm märgib: Seal on vahemaa suurem ja laev on kõvasti suurem. Evo Pull: Kiirabiautoga käimine on võibolla korra aastas aga kui igapäevaselt peame sellise suure laevaga sõitma ja ka tühiliinireise tegema, tormiga jändama, selleks puudub sobiv kai sildumiseks, purjepid on liiga suur jne. Pigem on probleem selles, et kiirabi ei jõua sadamasse kiiresti ja kui laev peab seda ootama on ohtlikum haigele, kui ta kähku Manniga üle tuua ja sadamas kiirabile üleanda. A.Ärmpalu-Idvand: Siiani on paadimehed väga kiiresti haiged üle toimetanud ja turvaliselt tegutsenud, keegi ei ole pidanud raudteki peal lahtiselt laeval lamama. See on pseudoprobleem praegu tõstatatud. Kui me hakkame selliseid laevu tahtma omavalitsuselt, siis jäetakse muud asjad ära, tuleb ikkagi ratsionaalselt suhtuda. Sander Kilk lisab: Pigem on tõesti probleem kiirabi logistikas, kui võimekuses haiged üle viia olemasoleva laevaga. Seoses kaitsetööstuspargiga oleme soovinud riigilt, et kiirabi asuks Tõstamaal, kust ta jõuab 8 minutiga Munalaidu, praegu linnast tuleb ta 40 minutit. Evo Pull: Päästekorralduse käsuliin on pikk ja keeruline, see on probleemiks. Oleme haige üleviinud ja sadamas pikalt oodanud kiirabi. Mul on isiklik kogemus, kui sain  ifarkti, paat viis kohe üle Manijast aga sadamas kiirabi ootamisega oleks peaaegu surnud, sest kiirabi saadeti tagasi algul, siis tuli uuesti. Sander Kilk: Nägin õppuste ajal, kuna kõik seisis käsuliini tõttu. Paat ootas, kiirabi ootas aga luba polnud üleminekuks, see võttis tunni ja õnnetuse korral oleks inimesed juba surnud olnud selle viivituse tõttu. Ülle Tamm: Viimane juhtum Manijas insuldihaigega lahenes väga hästi, paremini poleks saanudki, paadimehed reageerisid kohe, tõid arsti üle ja pärast kohapealset abiandmist viidi haige üle. Herki Idvand: Võiks edaspidi sellel mõelda, et muretseda saarele üks mikrobuss(kiirabi laadne), kuhu lükkad haige kodus kanderaamiga sisse, saad igailmaga kuivalt sadamasse viia ja laeva peale tõsta. Mart Toome: Äkki järelkäru kattega sobiks, sest buss seismisega, kui vähe kasutust ei pruugi tööle minna kui vaja. Herki Idvand: haiget küll käruga vedada ei saa ja küllap leiaks sellele bussile muudki rakendust kogukonna heaks. Aga see on mõte edaspidiseks. Evo Pull:Tuleks ikkagi arvestada, et Mann on just siia väina sõitmiseks tehtud täpselt sobiv laev ja pigem hoida Mann töökorras edasi, teha korralik kapitaalremont. Anneli Ärmpalu-Idvand: Kokkuvõtteks siis, et hoiame pigem Manni, mis meid hästi on teeninud. Mark Soosaar: Võtan oma ettepaneku tagasi. Ettepanek tagasi võetud, päevakorrapunktis otsust ei tehta. 3. Manija sadama teema on olnud arutusel juba aastaid, sadam on lagunenud ja liiga väike, kohalik kogukond on oma ettepanekud esitanud korduvalt, kuid tulutult. Manija sadam on meie saare merevärav ja eluliselt tähtis saareelanikele. Siinkohal lisatud väljavõte Manija saare üldkogu protokollist 31.11.2024.a.: AS Saarte Liinid esindaja J.Jürivete selgitab, et Manija sadamas on plaanis pikendada praamikaid(omanik riigi AS Saarte Liinid) ja panna tugipost, et praami saaks kinnitada paremini ning muuli renoveerimine ja otsatule paigaldamine. Konkreetseid tähtaegu ei ole veel nendel töödel, oodatakse rahastusvahendeid väljastpoolt(EL fondidest). Kõik sadama taristuga seonduv peab majanduslikult ära tasuma, muidu neid ette ei võeta. Kalasadama osas on kavas projekteerimine, siin oodatakse koostööd linnalt(omanik Pärnu linn)ja ettepanekuid kohalikelt kas taastada samal kujul või muuta midagi. Arno Leas: Kalandusfondist ei ole selleks raha saanud, kuna öeldi, et kuulub Saarte Liinidele. Linnavalitsuse esindaja Toomas Rõhu: Hoonestusõigus on antud Saarte Liinidele, seega tuleks kokkuleppida, mida teha tahetakse. Arno Leas: Teised sadamad kõik korras ja ilusad saaks ehk Manija sadama ka korda. Herki Idvand, Evo Pull: Praod on kai sees nii suured, et varsti kukub sealt läbi. Iga aastaga need praod betoonis laienevad. Egon Pull: Kas saaks sadama laiemaks, ei mahu ei külaliste ega omad paadid enam ära. Jaanus Jürivete: Oleme arutanud, et saaks laiendada sealt kus kalapaate üles tõmmatakse aga siis jälle ei saaks sealt enam paate üles tõmmata. Arno Leas: Kui on vaja laiendada, siis meie taha asi ei jää, leiame teise viisi kuidas paate üles tõmmata. Egon Pull: Slippi oleks kindlasti vaja, et saaks normaalselt paate sisse lasta. Evo Pull: Liinipaadi koht on vahel hõivatud võõraste poolt, sest pole kuhugi silduda suurematel paatidel, jahtidel. Jaanus Jürivete: Sinna peame sildid välja panema ja Munalaiu sadamavaht peab kaamerast rohkem jälgima olukorda ja informeerima. Arno Leas: Kui roost ja juurtest puhastada kaldaid, nagu siin tehti suvel,siis peab suurem kopp olema, sest muidu on mõttetu solkimine, mis ei anna tulemust. Jaanus Jürivete palub, et kõik Manija sadamaga seonduvad ettepanekud võiks paari kuu jooksul edastada selle protokolli lisana talle. Manija elanikud, paadiomanikud, kalurid arutavad omavahel läbi siin juba jutuks olnud mured kui muud ettepanekud ja edastavad ühiselt e-meili teel. Sadamakapten Jaanus Jürivete on saatnud 28.06.26.Manija sadama renoveerimisplaani, mida täiendasid ja oma ettepanekud lisasid Manija kogukonna asjatundjad: kalurid, paadijuhid ja paadiomanikud. Täiendaval arutelul osalesid(Arno Leas, Evo Pull, Herki Idvand, Indrek Idvand, Mart Toome, Enno Alas, Kairo Sutt, Kaido Sutt, Olav Leas, Kuldar Merimaa). Uuendus- ja renoveerimisettepanekutega Manija sadama plaan lisatud protokollile. Soovime, et see saaks reaalsuseks, mitte ei jääks kaugeks unistuseks. Probleem on selles, et omavalitsus(Tõstamaa vald) on andnud omalajal Manija sadama rendile(hoonestusõiguse) AS Saarte Liinidele ja nemad dikteerivad kõike, kuigi oli kokkulepe varasemast, et kohalikelt inimestelt ei võeta tasusid, sadamat remonditakse, kaasaajastatakse. Nüüd on olukord, et mereturistidelt ei võetagi alati tasu, kuna sadamavaht on Munalaius ja Manija pool tegutsetakse oma äranägemise järgi, puudub korrektne korraldamine. Küll aga peavad kohalikud elanikud, kelle jaoks paat on igapäevane hädavajalik transpordivahend, maksma nii Munalaius kui Manijas kaikoha eest ja seda olukorras, kus kaikohti napib. Sander Kilk: Ma vaatan üle, kuidas sadama üleandmine(rendile, hoonestusõigus) toimus, mis on lepingus kirjas. Olukorras, kus ei fikseerita omanikupoolseid nõudmisi õigeaegselt on pärast palju keerulisem asju ajada, kogesin seda osavallajuhina just kaitsetööstuspargi osas. Linnapea ei olnud kohe lepingus riigipoolseid lubadusi fikseerinud ja nüüd tuleb neid uuesti nõuda. Vaatan, mis teha annab selles osas. Anneli Ärmpalu-Idvand: Sama mure on manija elanikel autode parkimisega Munalaiu sadamas. Meie ei saa autoga koju sõita ülemere, erinevalt kihnlastest, kelle on see võimalus iga päev praamiga. Oleme sunnitud oma autosid Munalaiu sadamaparklas hoidma ja meie käest võetakse selle eest tasu, mis igal aastal tõuseb ja maksame kõigi oma autode eest, küllap varsti ka kärude eest. Ja see maksmine ei garanteeri meile isegi parklakohta tipphoojal, kui on palju turistide autosid. Küsimus on põhimõtteline, kas soovitakse, et Manijas oleks püsiasustus ja elanikud. Kui soovitakse, siis peab omavalitsus meile appi tulema, selle olukorra lahendama ja korraldama Manija püsielanikele tasuta autode parkimise Munalaiu sadamas ja tasuta kaikoha püsielaniku paadile nii Munalaius kui Manija sadamas. Me maksame kohalikena ülesõidu eest, parkimise eest, paadikoha eest, me ei ole siin miljonärid. AS Saarte Liinid on jõukas riigifirma, kes ei peaks Manija elanikele sellist koormist panema, neile on see tühine  summa, mis laekub kohalikelt aga meile, igale inimesele on see suur väljaminek. Neil tuleks mõelda, et Manija sadama remondi, laiendamise ja uuendamisega võiks nad teenida turistide alustega palju rohkem kui seni. Kohalikud kui saaks oma tasuta kai Manija sadamas oleksid nõus seda ise korras hoidma. Evo Pull: Iga asja eest peame maksma. Selle kõige eest, mis maksan ei saa ma midagi vastu, et siin elan. Raimond Pärn: see on põhimõtteline , kus omavalitsus peab meid toetama. Mark Soosaar: Siin on tegu veel topeltmaksustamisega, mis on keelatud. Maksan paadi eest mõlemas sadamas, kuigi korraga hõivan vaid ühes sadamas kaikoha ;maksan oma kahe auto parkla koha eest, kuigi sõidan korraga vaid ühega. Salme Leas: Ma ei saa ju autoga koju nagu mandril, pean ta sadamasse jätma, see on sundolukord, mille eest peame maksma. Anneli Ärmpalu-Idvand: Kuidas me otsuse sõnastame, kas omavalitsus korraldab, tagab meile tasuta paadi ja auto koha. Mark Soosaar: Ärme nii karmid oleme omavalitsusega, et nõuame. Mart Toome: See on omavalitsuse kohustus, just omavalitsus peab selle tagama. Meil ei ole seda kellegilt muult nõuda. Raimond Pärn: See on meile oluline asi ja loomulikult peab omavalitsus selle tagama. Otsustatakse(1 erapooletu, 26 poolt): Arvestades Manija geograafilist eripära ja regionaalse arengu vajadusi peab tagama omavalitsus Manija püsielanikele tasuta sõidukite parkimise Munalaiu sadamas ja tasuta paatide kaikohad nii Munalaiu kui Manija sadamas. 4. Prügimajanduse osas on Manija kogukonnal kaks lihtsat soovi: majapidamiste segaolmejäätmetele soovime suvel tihedamat tühjendust senise 56 päeva asemel iga 28 päeva tagant ja Manija sadamasse soovime pakendi prügikasti(pakendile ja klaasile). Oleme nendega pöördunud omavalitsuse poole korduvalt juba aastaid, kuid lahendust ei ole saabunud. Kõikides teistes külades ja ka saartel üle riigi on need asjad ammu korras ja toimivad, kuid Manija on üleriigiline erand, kus omavalitsus Pärnu linn seda lahendada ei suuda. Osavalla volikogu esimees Toomas Rõhu pöördus selles küsimuses Pärnu linnaametnike poole ja sai vastuse(lisatud protokollile), kus praegune prügivedaja AS Ragn-Sells esitab absurdseid seisukohti ja valeinfot. Lisatühjendusi ei ole võimalik Manijasse tellida, mida kinnitab tellimise sisestamisele saadud vastus(lisatud protokollile).Samuti on sobimatu ja keskonnaohtlik Manija maastikukaitsealal rakendada prügikottidega pakendi kogumist ja hoidmist igal kinnistul (tee äär prügikotte täis lindudel nokkida?!)56 päevase tühjendusvahemikuga, mida AS Ragn- Sells soovitab. Sobiks üks pakendiprügikast sadamasse 660 l ja kui vaja tõmbame tühjenduspäeval praamile ja nad ei peagi autoga üle sõitma, kui see on probleemiks prügivedajale. AS Ragn-Sells klaaspakendi kasti ei võimalda Manijasse aga seda oleks vaja sadamasse, sest ka turistid jätavad klaasi siia maha. Kohalikel on tülikas vedada klaaspakendit kottidega ülemere. On esinenud tõrkeid AS Ragn-Sellsi poolt olmeprügi äraveol ja niigi hõreda graafiku korral häirivad ületäitunud prügikastid elanikke ja rikuvad miljööväärtuslikku ala, milleks on kogu Manija.  Salme Leas: Kevadel jäi prügiauto tee peal kinni, tõmmati välja ja meie kasti ei tulnudki tühjendama aga arve esitati ja tuli maksta ikkagi. Anneli Ärmpalu-Idvand: Kuna Manija on maastikukaitseala, kus kõik tegevused tuleb kooskõlastada looduskaitseala valitsejaga, siis peaksime informeerima nendest pretensioonidest ja lahendamata olukorrast Keskonnaametit. Me tahame, et meie saar oleks puhas. Või peame naasma traditsiooniliste prügikäitlemisvõtete juurde kohapeal matmine ja põletamine? Mark Soosaar: 15 aastat tagasi käisime Vormsil ja oli igas külas seal olemas prügimaja, kus neli prügikasti erinevatele jäätmetele. Oleme seda rääkinud Tõstamaa vallas ja Pärnu linnas. Inimene ei ole loodud reostama aga ta hakkab reostama siis kui talle ei anta võimalust korda hoida. Svea Aavik: Kõigil teistel väikesaartel on sellised prügikastid olemas, isegi Aegnal kus ei elagi alaliselt peaaegu kedagi. Ülle Tamm selgitab põhjalikult projekti mida koos linna prügimajanduse ametnikega tegi. Eesmärk oli Manija sadamasse või külakeskuse juurde püstitada nn.prügimaja ehk väike eraldi varjualune, kus prügikastid pakendi, klaasi, ohtlike jäätmete liigiti kogumiseks. Kahjuks asjajamine venis, projekti tähtaeg sai täis ja see ei realiseerunud. Sander Kilk: Ma uurin kuidas on teistel väikesaartel korraldatud need asjad. Ülle Tamm: Ragn-Sells ei laiuta igal pool. Anneli Ärmpalu-Idvand: Ei ole normaalne, et veofirma dikteerib, see on ikkagi omavalitsuse otsustada kuidas asju korraldada, hanketingimused seada ja kellega hankesse minna. Praegu on just õige aeg meie kogukonna soov edastada omavalitsusele , et see oleks hankes arvestatud. Linnavalitsuse vastuses T.Rõhu pöördumisele küsiti praegu Munalaidu pandud Manija pakendi prügikasti kohta. Meie soov on selge, et see pakendikast oleks Manija sadamas, kohalik ei pea prügi ülemere vedama ja linn ei pea maksma kasti eest, mida tegelikult AS Saarte Liinid kasutab. See lahendus tuleb omavalitsusel leida kohe. Otsustatakse(kõik 27 hääletavad poolt):Soovime, et Manija majapidamiste segaolmejäätmete prügikastide tühjendus toimuks suvel 28 päeva tagant(talvel võib olla 56 päeva) ja Manija sadamas oleks klaasi ja pakendi prügikastid kogu saarele ühised, mis seisaksid Manija sadamakuuri seina ääres. 5. Sõna saab ettepaneku tegija Mark Soosaar:Meile (kõigile saare kinnistuomanikele)tuli ehitusregistrist teade kooskõlastamiseks aga juuresolnud link ei avanenud ja vastata ei saanud. Ma tean, et see loomade varjualune on vajalik aga kui suur ta on? Herki Idvand: 150 m² nagu teemaplaneeringus ettenähtud. Raimond Pärn: Mina sain anda seal kooskõlastuse ja andsin aga ega sisu ei näinud. Herki Idvand: Ega sisu ei olegi veel, need antakse alles aga nüüdseks on protsess lõppenud ja loetud kooskõlastatuks. Mark Soosaar: Nagu ma aru saan vastab see täielikult treemaplaneeringule ja me võiksime kollektiivselt kooskõlastuse siin anda. See on märgilise tähendusega, kuna läbi üldkogu sündis teemaplaneering.  A.Ärmpalu-Idvand: Tegelikult on kooskõlastus vaikimisi antud juba kõigil ja ei ole vist mõtet siin uuesti anda, Ütlen vaid seda, et kuna ehitusseadustiku järgi oleks pidanud kooskõlastust küsitama vaid piirinaabritelt, mitte kogu saarelt, sest tegu pole avaliku hoonega. Aga nüüd loodi Pärnu linna poolt veider halduspraktika ja ootan põnevusega kuidas siin hakkame iga koerakuuti kooskõlastama edaspidi. Mark Soosaar: minu ettepanek on hääletada ikkagi. Ülle Tamm: Minu ettepanek on, et kui hoone valmis, teha seal üks pidu ja siis lambad sisse lasta. A.Ärmpalu-Idvand: Teemaplaneeringu järgi tuleb viilkatus, nii et sarikapidu tuleb igal juhul. Arno Leas: Kas võtame selle punkti maha või hääletame? Üldine arvamus, et kooskõlastus on antud ja ei pea siin midagi hääletama enam. Ettepanek tagasi võetud, päevakorrapunktis otsust ei tehta. 6. Tee remondist on iga kord juttu olnud, samad mured alati. Siinkohal lisatud väljavõte Manija saare üldkogu protokollist 26.04.2025.a.: Toomas Rõhu: teeremont tuleb, augu parandus. E.Pull, H.Idvand: tee vajaks ülesfreesimist ja korralikku tasandamist ja pindamist. Praegu on rööpad, kalded siia-sinna(„lainetab“), kivid punnis väljas, puud kasvavad läbi, ohtlik nii jala kui masinatega liikudes. T.Rõhu: praegu on vahendeid vaid augulappimiseks. Saareelanike soov on, et plaani võetakse korralik teeremont ja Pärnu linn peab selle eest hoolitsema, tagama tee kvaliteedi. Manija kogukonna soov on sama : korralik teeremont ja palutakse pöörata rohkem tähelepanu omaniku järelvalvele. Eelmisel korral oli augulappimine väga halva kvaliteediga, mitte töötegemine vaid raharaiskamine lihtsalt. Ülle Tamm: juulis peaks tulema teetööd. Evo Pull: Kui hakatakse tegema, siis peab olema spetsialisti poolt järelvalve. Põhi on vaja korralikult teha. Muidu on nagu hõljukikuuriga, kus ilmnesid kohe vead aga järelvalve ei pööranud tähelepanu. Sander Kilk: Seda kindlasti, järelvalve peab olema tõhus. Mina ei lase vihmaga asfalti panna. Arno Leas: Kuna võetakse minu tee(Neeme, Koduranna taludeni lõik ) 200 m omavalitsuse teeks? Seda on lubatud juba aastaid, et saaks hooldada ja lund lükata, teeääri niita. Seekord ei tulnudki niitma, kuna eratee. Sander Kilk: Omavalitsuse teeks ma arvan seda saab. Ülle Tamm: Linnavalitsuse teedespetsialist ütles, et kui on kruusatee, siis nad ei taha võtta seda omavalitsuse teeks. Mina ütlesin, et ikkagi võiks siin erandi teha(200 m). Teema on tõstatatud, selgitatud. Teelõik on väga lühike ja ei nõua palju vahendeid Sander Kilk: Ma kindlasti uurin selle tee kohta. Kui mina võtsin osavalla asju üle, siis oli linnavalitsuse ametnikel 800 vastamata kirja, millel oleks pidanud nad vastama 30 päevaga. Hakkasime sellega tegelema ja kümme korda see arv vähenes. Tihti peale on ametnike esimene vastus: ei saa, ei ole võimalik. Aga vaatame äkki ikkagi on võimalik, nõuame ametnikelt süvenemist. Svea Aavik: Rahvamajal oleks vaja osad aknad vahetada, oleme linnametnikele rääkinud, kes siin käinud on. Evo Pull: küttekolle on ka puudulik, ei vasta ohutusnõuetele, vaja oleks korralik uus ahi teha, siis hoiaks praeguse elektriga kütmise pealt oluliselt kokku. See oleks loogiline lähenemine, tuleohutu, hubane. Sander Kilk: oleme külaseltsid ettevõtnud tänavu ja toetanud mitmel pool neid (külakiige remont, veevarustus). Linnavalitsus on öelnud, et lepingute järgi peavad seltsid ise remontima aga mina ei pea seda õigeks, sest see on linna maja linna maa peal ja oleme need asjad uuesti üle vaadanud. Hea on kui kusagilt programmist saab raha juurde selts, siis see aitab võimendada summat, mis omavalitsuselt tuleb. Rahvamaja vajab osade akende vahetust, uut küttekollet, treppi ja välikäimlat. Peab üks koht olema kogukonnal, kus saab koosolekut pidada. Sander Kilk märgib: Võiks olla külaselts ja kõik selle liikmed, see annab kaalu juurde. Otsustatakse (kõik 27 hääletavad poolt): Rahvamaja(külakeskus Vaigul) vajab osasid uusi aknaid, uut küttekollet, treppi ja välikäimlat; Eratee lõik 200m Koduranna ja Neeme taludeni tuleb muuta omavalitsuse teeks ja omavalitsuse teel tehtav teeremont peab olema kvalteetne ja teostatud korralik järelvalve. 7. Ülle Tamm: homme hakkame korstnapühkijat tellima, kes soovib? Soovivad Riida, Põllu, Neeme, Kase, Naada(Oja), Manija ja külakeskus. 8. Arno Leas: palun esitage saarevanema kandidaadid. Pakutakse välja Mart Toome, Evo Pull, Kadri Idvand, Raimond Pärn, Svea Aavik. Nõusoleku kandideerimiseks annab ainult Kadri. Mark Soosaar: Ma tean Kadri, et sa oled noor, tark ja julge. Kas julged ka linnvolikogu istungile minna ja seal sõna võtta kui vaja? Kadri Idvand: Jah, julgen küll. Otsustatakse(kõik 27 hääletavad poolt): Uus Manija saarevanem on Kadri Idvand kesksaarest Lullilt(Ranna talu) Koosoleku juhataja saarevanem Arno Leas Protokollija Anneli Ärmpalu-Idvand /allkirjastatud digitaalselt/