Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 1 9 .08 .2026 Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus e ning teiste seaduste muutmise seadus § 1 . Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmine Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi seadus “ ; 2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse j ärgmiselt : „ (1) Käesolev a seadus ega sätesta takse kultuuriväärtuse väljaveo ning ekspordi ja impordi korraldus ulatuse s , mis ei ole reguleeritud n õukogu määruse ga (E Ü ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10. 0 2.2009, lk 1 – 7) (edaspidi nõukogu määrus 116/2009 / EÜ ) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 0 7. 0 6 . 2019, lk 1 – 14) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/880/EL ) , ning riikliku järelevalve te ge mi n e ja vastutus kultuuriväärtus t e väljaveo , ekspordi või impordi nõuete rikkumise eest. “ ; 3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse j ärgmiselt : „ (3) Käesolevat seadust ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud Eest i rahvuslikuks kultuuriväärtuseks olevale teosele, mida viib Eestist välja või ekspordib selle autor. “ ; 5) paragrahvi 1 lõige 3 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 2 järgmises sõnastuses: „ (3 2 ) Kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) nõukogu määruses 116/2009/EÜ nimetatud kultuuriväärtus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL nimetatud kultuuriväärtus ; 3) käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud Eesti rahvuslik kultuuriväärtus. “ ; 7) seadust täiendatakse §-ga 1 1 järgmises sõnastuses: „ § 1 1 . Pädev asutus Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõikes 2 nimetatud pädev asutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punktis 5 nimetatud pädev asutus on Muinsuskaitseamet. “ ; 8 ) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 2. Eesti rahvuslik kultuuriväärtus “ ; 9 ) paragrahvi 2 lõi k e 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ ( 1) Käesoleva seaduse mõistes käsitletakse Eesti rahvusliku kultuuriväärtusena (edaspidi Eesti kultuuriväärtus ) järgmis i ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asj u : “ ; 10 ) paragrahvi 2 lõi get 2 täiendatakse enne sõna „ k ultuuriväärtus “ sõnaga „Eesti “ ; 11) paragrahvi 2 lõi g e t 3 täiendatakse enne sõna „ k ultuuriväärtuste “ sõna ga „Eesti “ ; 12) paragrahvi 3 pealkirja ning lõi keid 1 ja 2 täiendatakse enne sõna „ kultuuriväärtus “ sõnaga „ Eesti “ ; 1 3 ) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui Eestist soovitakse eksportida kultuuriväärtust, mis vastab nii käesoleva seaduse §-s 2 kui ka nõukogu määruses 116/2009 / EÜ sätestatud tingimustele, taotletakse nimetatud määruse alusel väljastatavat ekspordiluba. “ ; 1 5 ) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Isik võib Eesti kultuuriväärtuse Eestist välja viia või eksportida Muinsuskaitseameti väljastatud loa alusel (edaspidi väljaveoluba ). “ ; 1 6 ) paragrahvi 4 lõige t 5 täiendatakse enne sõna „ kultuuriväärtuse “ sõnaga „ Eesti “ ; 1 7 ) paragrahvi 5 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt: „ § 5. Kultuuriväärtuse reeksport “ ; 1 8 ) paragrahvi 5 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 1 9 ) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 2) Kultuuriväärtuse reekspordil Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 952/2013 ( millega kehtestatakse tolliseadustik ) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) mõistes ei pea kultuuriväärtuse väljavedajal olema väljaveoluba, kui ta tõendab tolliametnikule, et on kultuuriväärtuse ajutiselt Eestisse sisse toonud väljas t pool t Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist . “ ; 20 ) seadust täiendatakse § - para grahvi ga 5 1 järgmises sõnastuses: „ § 5 1 . Kultuuriväärtuse import Kultuuriväärtuse import käesoleva seaduse tähenduses hõlmab kultuuriväärtuse Eestisse sissetoomi st ja import i Euroopa P arlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL tähenduses . “ ; 21 ) seaduse 2. peatüki pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ VÄLJAVEOLOA “ tekstiosaga „ JA EKSPORDILOA “ ; 2 2 ) paragrahvi 6 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 6. Väljaveoloa ja ekspordiloa taotlemine ning riigilõivu tasumine “ ; 2 3 ) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatav tekst la useos a muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Väljaveolo a või nõukogu määruse 116/2009/EÜ kohase ekspordiloa (edaspidi ekspordiluba ) taotlemisel esitatakse Muinsuskaitseametile järgmised dokumendid: “ ; 2 4 ) paragrahvi 6 lõi k e 1 punktis 1 asendatakse sõna „ava ldus “ sõnaga „taotlus “ ; 2 5 ) p aragrahvi 6 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Väljaveoloa või ekspordiloa taotluse läbivaatamise ning käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud juhul väljaveoloa või ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. “ ; 2 6 ) paragrahvi 7 l õiget 1 täiendatakse pärast sõna „ väljaveoluba “ sõnadega „ või ekspordiluba “ ; 2 7 ) paragrahvi 7 lõike 6 esimest ja teist lauset ning § 8 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ väljaveoloa “ sõnadega „ või ekspordiloa “ ; 2 8 ) parag rahvi 8 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ väljaveoloa “ sõnaga „ loa “ ; 2 9 ) paragrahvi 8 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „ väljaveoloa “ sõnadega „ või ekspordiloa “ ; 30 ) paragrahvi 8 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väljaveoluba väljastatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb Muinsuskaitseametile ja teine väljastatakse väljaveoloa taotlejale. “ ; 3 1 ) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks; 3 2 ) paragrahvi 12 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui isik on esitanud Muinsuskaitseametile väljaveoloa või ekspordiloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus käesoleva seaduse tähenduses, võib Muinsuskaitseamet väljastada taotlejale asja väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks asjakohase teatise. (2) Teatis ele lisatakse asja foto ja teatis kinnitatakse Muinsuskaitseameti pitseriga . “ ; 3 3 ) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt: „ (1) Muinsuskaitseamet peab arvestust väljaantud väljaveolubade, ekspordilubade, väljaveoloa ja ekspordiloa saajate ning väljaveoloa või ekspordiloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. “ ; 3 4 ) seadust täiendatakse § - p arag rahvi ga 14 1 järgmises sõnastuses: „ § 14 1 . Prioriteetse kultuuriväärtuse väljaveoloa menetlus (1) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata riigi kaitsetegevuse kava st lähtu des prioriteetsete kultuuriväärtuste nimekirja k antud Eesti kultuuriväärtuse väljaveoloa taotlemisele ja menetlemisele kultuuriväärtuse säilimist ohu s tava eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse esitab Kultuuriministeerium. (3) Muinsuskaitseamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kultuuriväärtuse väljaveoloa kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. “ ; 3 5 ) seaduse 3. peatük i pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3. peatükk TOLLIFORMAALSUSED JA KULTUURIVÄÄRTUSE SUUNAMINE EKSPERTIISI “ ; 3 6 ) paragrahvi 15 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ekspordi “ sõna de ga „ja impordi “ ; 3 7 ) paragrahvi 15 lõige t 1 täiendatakse pärast sõna „eksportida “ sõnadega „ ja importida “ ; 3 8 ) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Eesti kultuuriväärtuse eksportimisel esitab k ultuuriväärtuse valdaja tollile väljaveoloa, mille tolliametnik märgistab tolliformaalsuste teostamise käigus. Väljaveoluba säilitatakse tollialastes õigusaktides sätestatud tähtajani. Reisija võib teostada tolliformaalsused eksporditolliasutuses või selles piiritolliasutuses, mille kaudu ta kultuuriväärtuse välja viib. “ ; 3 9 ) paragrahvi 16 lõi get 1 täiendatakse pärast sõna „ väljaveoloale “ tekstiosaga „ , ekspordiloale või kultuuriväärtuse importimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL kohaselt nõutavale dokumendile “ ; 40 ) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „saatedokumentides või väljaveoloal “ tekstiosaga „ käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentides “ ; 4 1 ) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et saatedokumentides , väljaveoloal või ekspordiloal märgitud andmed ei vasta tollile esitatud kultuuriväärtusele, väljastatakse isikule väljaveoluba või ekspordiluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud alustel. “ ; 4 2 ) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 17. Asja suunamine ekspertiisi dokumendi puudumise korral “ ; 4 3 ) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui isikul puudub väljaveoluba, ekspordiluba või kultuuriväärtuse importimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL kohaselt nõutav dokument ning tollil tekib kahtlus, et väljaveetav, eksporditav või imporditav asi võib olla kultuuriväärtus, on tollil õigus nimetatud asi kinni pidada ning suunata see Muinsuskaitseameti ekspertiisi. “ ; 4 4 ) paragrahvi 17 lõi g k e 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et väljaveetav või eksporditav asi on kultuuriväärtus, väljastatakse isikule väljaveoluba või ekspordiluba või keeldutakse sellest käesoleva seaduse §- s 8 sätestatud alustel. “ ; 4 5 ) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kultuuriväärtuse väljaveo , ekspordi ja impordi nõuete täitmise üle tehakse järgmiselt: 1) Muinsuskaitseamet hindab , kas väljaveetav, eksporditav või imporditav as i on kultuuriväärtus , teeb järelevalvet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle ning teeb kultuuriväärtuse ekspertiisi vastavalt käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatule ; 2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib kultuuriväärtuse väljaveol ning ekspordil ja impordil kultuuriväärtuse kohta väljastatud lubade olemasolu ja vastavust k ultuuriväärtusele . “ ; 4 6 ) paragrahv i 18 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõna „ K orrakaitseorgan “ asendatakse sõna ga „ M uinsuskaitseamet “ ; 4 7 ) paragrahvi 18 1 täiendatakse lõi getega 2–4 järgmises sõnastuses: „ (2) Maksu- ja Tolliamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras , arvestades tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisus i . (3) Maksu- ja Tolliamet võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Maksu- ja Tolliamet võib kohaldada kauba suhtes, mille kohta on kehtestatud sisse- või väljaveokeeld, tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta. “ ; 4 8 ) paragrahvi 20 lõikes 2 asendat akse arv „ 3200 “ arvuga „ 6 000 “ ; 4 9 ) paragrahvi 21 lõikes 2 asendat akse arv „ 640 “ arvuga „ 120 0 “ ; 50 ) seadust täiendatakse §-ga 22 1 järgmises sõnastuses: „ § 22 1 . Kultuuriväärtuse ebaseaduslik väljavedu , eksport ja import (1) Kultuuriväärtuse ebaseadusliku väljaveo , ekspordi või impo rdi eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. (3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kultuuriväärtuse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav. (5 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. “ ; 5 1 ) paragrahvi 23 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Käesoleva seaduse §-s 22 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. “ . § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikku täiendatakse §-ga 393 3 järgmises sõnastuses: „ § 393 3 . Kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseaduslik väljavedu , eksport ja import (1) Kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo , ekspordi või impordi eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni nelja aastase vangistusega. (2) Sama teo eest: 1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või 2) grupi poolt – karistatakse kahe- kuni viie aastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. (4) Kohus võib kohaldada käesolevas pa ragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kultuuriväärtuse konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku § s 83 sätestatule . (5) Kohus võib kohalda da käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule. “ . § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 50 pealkirjas ja seaduse 7. peatüki 1. jao 2. jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „ kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse “ sõnadega „ kultuuriväärtuste väljaveo , ekspordi ja impordi seaduse “ ; 2) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Riigilõivu ei võeta kultuuriväärtuste väljaveo , ekspordi ja impordi seaduse §-s 14 1 sätestatud juhul kultuuriväärtuse väljaveoloa andmise eest. “ ; 3 ) paragrahvi 144 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Kultuuriväärtuse väljaveoloa ja ekspordiloa taotluse läbivaatamise eest, samuti väljaveoloa või ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest kultuuriväärtuste väljaveo , ekspordi ja impordi seaduse § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alusel tasutakse riigilõivu 20 eurot kultuuriväärtuse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot. “ . § 4. Muinsuskaitseseaduse muutmine Muinsuskaitseseaduse § 71 lõi ke 12 punktist 2 jäetakse välja sõna „ pidevalt “ . Laur i Huss ar Riigikogu esimees Tallinn, ... 2026 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmär k on viia kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus (edaspidi KultVS ) ning karistusseadustik kooskõlla Euroopa Liidu N õukogu määrusega (EU) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1 – 7) (edaspidi nõukogu määrus 116/2009 /EÜ ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/880 , mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6 . 2019, lk 1 – 14) (edaspidi Euroopa P arlamendi ja nõukogu määrus 2019/880 /EL ) . Selleks tuleb seadus i muuta ja täiendada sätetega, mi llega reguleeri takse kultuuriväärtus t e väljaveo , ekspordi ja impordi korraldust , riikliku järelevalve te gemist ning vastutus t kultuuriväärtus t e väljaveo , ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest ulatuses , mida ei ole nimetatud määrustega reguleeritud . Hooli mata muudatuste arvukuse st on need pigem tehnilist ja korrastavat laadi ega too kaasa olulist mõju. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda halduskoormus t , sest kultuuriväärtustega seotud lubade taotlemise protsess jääb võrreldes varasemaga samaks ning sellega ei kaasne isikule täiendavaid kohustusi. Küll aga lisatakse karistusi t egevuste eest, mis kehtiva õiguse kohaselt ei ole karistatavad. Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA ) töökoormus ei muutu , sest kuigi MKA nimetatak se n õukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punkt i 5 kohaselt pädevaks asutuseks , täidab ta sellest tulenevaid ülesandeid juba praegu . Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) töökoormus mõnevõrra suureneb, sest MTA-le antakse ülesa ndeid juurde. MTA töökoormus on kasvanud EL -i määrus t e kohaste dokumentide kontrollimise vajaduse tõttu , kuid p ikas perspektiivis MTA töökoormus väheneb, kuna impordi - ja ekspordilubade kontroll tehakse tulevikus automaatselt elektrooniliste süsteemide vahendusel. Lisaks tehakse eelnõuga M KA igapäevapraktikas tekkinud vajaduse tõttu muudatus muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS ) muinsuskaitsevaldkonna pädevustunnistuste pikendamise regulatsioonis. Muudatus ei suurenda pädevustunnistuse pikendamise taotleja halduskoormust ega muuda MKA töökoormust. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) muudatused on tehnilist laadi. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ga tehtavad muudatused on välja töötatud koostöös Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuurimin i steeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Epp Hannus ( [email protected] , 628 2231 ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanu d Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ( [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . Eelnõu on seotud nõukogu määruse (E Ü ) nr 116/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/880 rakendamisega. Eelnõuga muudetakse : kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ( edaspidi KultVS ) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärk ega RT I, 13.03.2019 ; ka ristusseadustiku ( edaspidi KarS ) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärke ga RT I, 22.12.2025, 2 ; r iigilõivuseaduse ( edaspidi RLS ) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 13 ; m uinsuskaitseseaduse ( edaspidi MuKS ) redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 15.06.2 022, 3 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk KultVS-i ja KarS-i muudatuste eesmärk on ajakohastada kultuuriväärtus t e sisse- ja väljaveo ning ekspordi ja impordi korralduse ulatus, riikliku järelevalve tegemine ning vastutus kultuuriväärtus t e sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise eest ning viia nimetatud seadused Euroopa Liidu õigusega kooskõlla. Kuna kavandatud eesmärki pole võimalik saavutada majanduslike ega halduslike lahendu ste abil, siis on vaja kasutada õiguslikku lahendust ehk muuta seadus eid . RLS -i muudatus puudutab prioriteetsete kultuuriväärtuste väljaveoloa andmise vabastamist riigilõivu tasumisest. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud , sest see pole käesoleval juhul HÕNTE § 1 l õike 2 p unkti 2 kohaselt nõutav. Eelnõu s käsitle takse Euroopa Liidu õiguse rakenda mist ja eelnõu aluseks oleva te Euroopa Liidu õigusakti de eelnõu de menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § -s 1 sätestatud nõuetest . Kuigi Euroopa Liidu määrused kohalduvad otse , on KultVS -i ja KarS - i muutmine vajalik menetlus - ja pädevusnormide ning sanktsioonide sätest amiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse KultVS - i. Kehtiva KultVS -iga on reguleeritud kultuuriväärtuste sisse- ja väljave o ning ekspordiga seonduv. Seadus ega on määr atud , millistele esemetele reeglid kohalduvad ning millised toimingud on nende esemete riikidevaheliseks liigutamiseks kohustuslikud. Kultuuriväärtuste kaitse on oluline nii riikl ikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seetõttu on Euroopa Liidus kehtestatud otsekohalduva d määrused, mi llega reguleeri takse kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi tingimusi ning korda. Kultuuriväärtuste veoga seonduvad sellised mõisted nagu sissevedu, väljavedu, eksport, import, tagasitoomine, välj a veoluba, ekspordiluba, impordilitsents ja importija deklaratsioon. E uroopa L iidu määrus tega määratle takse liidu tasandil kaitstava d kultuuriväärtused ning nä hakse ette nende liidu territooriumile toomis e ja territooriumilt väljaviimis e ehk impordi ja ekspordi tingimused ja kor d . Kultuuriväärtuste vedu l iikmesriikide vahel E uroopa L iidu määruste tasandil ei reguleerita , k üll aga on liikmesriikidel õigus kaitsta oma rahvuslikke kultuuriväärtusi ning kehtestada nende riigist väljaviimisele ja riiki toomisele reeglid. Seega eristatakse kultuuriväärtuste vedu E uroopa L iidu liikmesriikide vahel ja väljap o ole liidu ühtset tolliterritoori u mi. KultVS - iga on praegu kehtestatud reeglid kultuuriväärtuste Eestist väljav eole selliselt, et need hõlmavad nii kultuuriväärtuse viimist teise liikmesriiki kui ka Euroopa Liidu territooriumilt väljaviimist . Kultuuriväärtuse teisest liikmesriigist Eestisse toomisele ehk sisseveole reegleid kehtestatud ei ole ning seda ei ole ka eelnõuga kavas teha. Kuna kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi korralduse reeglid on kehtestatud Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega, siis edaspidi eristatakse KultVS-iga Eesti rahvuslikke kultuuriväär t usi, mille kaitse on oluline riiklikul tasandil. Kultuuriväärtuse väljavedu KultVS - i mõistes tähendab Eesti rahvusliku kultuuriväärtuse väljaviimist teise liikmesriiki ja eksporti väljapoole Euroopa Liidu ühtset tolliterritooriumi. Selleks tuleb kultuuriväärtuse valdajal taotleda väljaveoluba. Kultuuriväärtuse eksport tähendab edaspidi kultuuriväärtuse Euroopa Liidu ühtselt tolliterritoori u milt väljaviimist ja selleks tuleb taotleda ekspordiluba. Kui k u ltuuriväärtus vastab nii KultVS §-s 2 toodud Eesti rah vusliku kultuuriväärtuse määratlusele kui ka nõukogu määr use 116/2009/EÜ kohasele määratlusele, tuleb taotleda ekspordiluba. Kultuuriväärtuse E uroopa L iidu ühtsele tolliterritooriumile toomis e üksikasjalikud reeglid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega 2019/880 /EL, mille kohaselt on määruses sätestatud juhtudel k ultuuriväärtuse liidu ühtsele tolliterritooriumile toomiseks vajalik kas importija deklaratsioon või impordilitsents. Eelnõuga tehakse KultVS - is arvukalt muudatusi, kuid need on vajalikud E uroopa L iidu määruste siseriiklikuks rakendamiseks ja enamik muudatustest on tehnilist laadi. KultVS -i uu e terviktekst i koostamine eeldab väljatöötamiskavatsuse koostamist ja pikemat ajaraami ning seda on kavas kaaluda edaspidi. Eelnõu § 1 punkt iga 1 muudetakse KultVS -i pealkirja. Kuna kultuuriväärtuste sisse vedu seadusega ei reguleerita ja seda ei ole kavas ka teha, siis jäetakse sõna „ sissevedu “ seaduse pealkirjast välja ning asendatakse see sõnaga „ import “ . Seaduse pealkirja muutmine on vajalik, et see kajastaks seaduse tegelikku sisu. Eelnõu § 1 punkt iga 2 sõnastatakse uuesti KultVS -i reguleerimisala . Muudatuste kohaselt sätesta takse KultVS -is kultuuriväärtuse väljaveo ja ekspordi ning impordi korraldus ulatus e s , mis ei ole reguleeritud nõukogu määruse ga (EU) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1 – 7) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6 . 2019, lk 1 – 14) , ning riikliku järelevalve tegemine ja vastutus kultuuriväärtuse väljaveo , ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest. Kuna kultuuriväärtuste eksporti, sissetoomist ja importi reguleer ivad Euroopa Liidu otsekohalduvad määrused, siis reguleeritakse siseriikliku õigusega üksnes seda, mis määruste reguleerimisalast välja jääb. Eelnõu § 1 punk tiga 3 jäetakse KultVS-i st välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 ( millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) tähenduses. Viide tolliseadustiku kohaldamisele ei ole vajalik, kuna tegemist on otsekohalduva Euroopa Liidu määrusega, millele omakorda viitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/88 0 /EL . Eelnõu § 1 punkt iga 4 muudetakse KultVS § 1 l õi g e t 3 ja sõnastatakse uuesti KultVS -i reguleerimisalast välja jäävad kultuuriväärtuste väljaveoga seotud tegevused. Uue sõnastus e kohaselt ei kohaldata KultVS -i sama seaduse §-s 2 nimetatud kultuuriväärtuseks olevale teosele, mida viib Eestist välja või ekspordib selle autor. Senise regulatsiooni kohaselt e i kohalda ta seadust ka kultuuriväärtuse taasväljaveole ega transiidile. Eelnõu § 1 punkt iga 5 lõpetatakse KultV S-is mõistete „reeksport “ ja „transiit “ kasutamine tolliseadustiku tähenduses. Kuna KultVS -iga kultuuriväärtuste reeksporti ega transiiti ei reguleeri ta , ei ole nende mõistete avamine vajalik. Eelnõu § 1 punkt iga 6 täiendatakse KultVS § 1 lõikega 3 2 ja sätestatakse, mis on kultuuriväärtus KultVS -i tähenduses. Kultuuriväärtus on nõukogu määruses 116/2009/EÜ nimetatud kultuuriväärtus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880/EL nimetatud kultuuriväärtus ning KultVS §-s 2 nimetatud Eesti rahvuslik kultuuriväärtus. Nõukogu määruse 116/2009 /EÜ põhjenduspunkti 7 kohaselt on määruse eesmär k määrata kindlaks need kultuuriväärtuste liigid, mida tuleks kaubandussuhetes kolmandate riikidega eriliselt kaitsta, kuid samas ei seata liikmesriikidele piiranguid rahvusliku rikkuse määratlemisel asutamislepingu artikli 30 tähenduses. Määrusega kaitstavate kultuuriväärtuste liigid on loetletud määruse lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 1 lõike 1 kohaselt sätestatakse määruses kultuuriväärtuste sissetoomise tingimused ning nende importimise tingimused ja kord, et kaitsta inimkonna kultuuripärandit ja hoida ära ebaseaduslikku kauplemist kultuuriväärtustega, eelkõige juhtudel, kui sellise ebaseadusliku kauplemisega võidakse toetada terrorismi rahastamist. Sama artikli lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust nende kultuuriväärtuste suhtes, mis loodi või avastati liidu tolliterritooriumil. Kultuuriväärtu s selle määruse tähenduses on mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis on loetletud määruse lisas. KultVS §-s 2 loetletud kultuuriväärtusi käsitletakse edaspidi Eesti rahvuslike kultuuriväärtuste na. Eelnõu § 1 punkt iga 7 määratakse, kes on n õukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõikes 2 nimetatud pädev asutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punktis 5 nimetatud pädev asutus. Nõukogu määruse 116/2009 /EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt tuleb kultuuriväärtuste eksportimisel väljapoole ühenduse tolliterritooriumi esitada ekspordiluba ning sama artikli lõike 2 kohaselt annab selle loa liikmesriigi pädev ametiasutus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus es 2019/88 0 /EL sätestatakse väljastpoolt liidu tolliterritooriumi loodud või avastatud kultuuriväärtuste sissetoomise tingimused ning nende importimise tingimused ja kord . Määruses sätestatud juhtudel on kultuuriväärtuse liidu tolliterritooriumile importimi seks vajalik kas impordilitsents või importija deklaratsioon ning määruse artikli 4 lõike 11 kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus , kes impordilitsentse väljastab. Impordilitsentsi ja importija deklaratsiooni peamine erinevus on selles, et impordilitsents on ametiasutuse väljastatav eriluba määruse kohaselt luba vajavate kultuuriväärtuste liidu tolliterritooriumile importimiseks , samas kui importija deklaratsioon on importija enda koostatav ja kinnitatav dokument esemete seadusliku päritolu kohta. Mõlemat dokumenti hallatakse elektrooniliselt Euroopa Liidu ühtse TRACES-süsteemi kaudu. N õukogu m äärus es 116/2009 /EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880 /EL nimetatud pädevaks asutuseks mää ratakse eelnõuga Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseametile ei kaasne sellega uusi ülesandeid, kuna ekspordilube ja impordilitsent s e väljasta b amet juba praegu. Eelnõu § 1 punkti d ega 8 , 9 , 10, 11 ja 1 2 tehtavate muudatuste eesmärk on selgemalt eristada Euroopa Liidu õiguse alusel kultuuriväärtustena määratletud asju ja Eesti riigisisese õiguse kohaselt kultuuriväärtuslikke asju . Eesti siseriikliku õigusega määratletakse edaspidi Eesti rahvuslikud kultuuriväärtused (eelnõus kasutatakse ka mõistet „ Eesti kultuuriväärtus “ ). Sisulisi muudatusi Eesti rahvuslike kultuuriväärtuste määratlemisel eelnõuga ei tehta. Eeltoodust tulenevalt muudetakse KultVS § 2 p ealkir ja , lõike 1 sissejuhatavat lauseosa , lõikeid 2 ja 3 ning § 3 pealkirja ning lõi keid 1 ja 2 (viidatud muudatuste s asendatakse sõna „kultuuriväärtus “ sõnadega „Eesti kultuuriväärtus “ vastavas käändes ) . Eelnõu § 1 punktiga 1 3 tunnistatakse kehtetuks KultVS § 3 l õikes 3 olev ad aegunud vii ted Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täpsustatakse õigusselguse huvides Eestist kultuuriväärtuse eksportimise korda. Eelnõuga sätestatakse, et juhul k ui Eestist soovitakse eksportida kultuuriväärtust, mis vastab nii KultVS §-s 2 sätestatud tingimustele kui ka nõukogu määruses 116/2009 /EÜ sätestatud tingimustele, siis tuleb taotleda nimetatud määruse alusel väljastatavat ekspordiluba. Eelnõu § 1 punkti ga 1 5 täpsustatakse KultVS § 4 lõike 1 sõnastust . M uudatuse kohaselt võib isik Eesti kultuuriväärtuse Eestist välja viia või eksportida Muinsuskaitseameti väljastatud loa alusel ning sellist luba nimetatakse väljaveoloaks. Muudatus tuleneb vajadusest eristada Eesti rahvuslik k e kultuuriväärtu si . Ühtlasi kaotatakse § 4 lõikest 1 ülemäärased täpsustused, mille kohaselt tuleb kultuuriväärtuse ekspordi korral esitada tolliametnikule väljaveoluba ning tolliametnikul on õigus riski hindamisele tuginedes küsida väljaveoluba ka väljaveo korral. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 täpsustatakse KultVS § 4 lõikes 5 kultuuriministrile suunatud volitusnormi, mille kohaselt kehtestab minister k ultuuriväärtuse väljaveoloa vormi. Täpsustatud volitusnormi kohaselt kehtestab minister Eesti kultuuriväärtuse väljaveoloa vormi. Eelnõu § 1 punkti dega 1 7 , 1 8 ja 1 9 muudetakse KultVS § 5 . KultVS § 5 pealkir i sõnastatakse uuesti, sellest jäetakse välja sõna „ sissevedu “ ning sõna „ taasväljave du “ asemel kasutatakse edaspidi sõna „ re eksport “ . KultVS § 5 l õige 1, mille kohaselt kultuuriväärtuse sisseveo korral luba ei nõuta , tunnistatakse kehtetuks , kuna t egemist on ebavajaliku sättega . Kui seadus loakohustust ette ei näe, siis järelikult luba ei nõuta. KultVS § 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „taasväljaveo korral “ tekstiosaga „reekspordil Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 952/2013 ( millega kehtestatakse tolliseadustik ) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) mõistes, “ . Sõna „ taasväljavedu “ asendatakse „ sõnaga “ „ reeksport “ , et ühtlustada sõnastus ja mõistete kasutamine Euroopa Liidu tolli õigusega. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse seadust paragrahviga 5 1 , milles selgitatakse mõistet „ kultuuriväärtuse import “ . Kultuuriväärtuse import KultVS -i tähenduses hõlmab kultuuriväärtuse Eestisse sissetoomist ja importi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL tähenduses. Mõiste „ kultuuriväärtuse import “ on vajalik, kuna ee lviidatud määrus ega erista takse kultuuriväärtuse sissetoomist ja importi. Mõlemal juhul on aga tegemist kultuuriväärtuse toomisega EL - i väljastpoolt liidu ühtset tollit e rritooriumi. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse KultVS 2. peatüki pealkirja. Muudatuse kohaselt sätesta takse seaduse 2. peatük is edaspidi ka ekspordiloa menetlemisega seonduv. Muudatus on seotud Muinsuskaitseameti pädevaks asutuseks nimetamise ga n õukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 tähenduses ning kultuuriväärtuste ekspordireeglite siseriikliku rakendamise ga . Kuna edaspidi eristatakse KultVS - is selgemalt Eesti rahvusliku kultuuriväärtuse ja EL -i määruste kohaste kultuuriväärtus t e ekspor di korraldust , siis on 2. peatüki pealkirja täpsustamine vajalik. Eeltoodust tulenevalt muudetakse e elnõu § 1 punkti de ga 2 2 , 2 3 ja 2 5 ka KultVS § 6 „ Väljaveoloa taotlemine “ . Eelnõu § 1 punktiga 2 2 muudetakse KultVS § 6 pealkirja, et see kajastaks paremini paragrahvi sisu. Edaspidi reguleeri takse KultVS § -ga 6 nii väljaveoloa kui ka ekspordiloa menetlemist ja nende taotluste läbivaatamise eest riigilõivu tasumist. Eelnõu § 1 punktiga 2 3 lisatakse KultVS § 6 lõike 1 sissejuhatavasse lauseossa viide nõukogu määrusele 116/2009/EÜ. Tegemist on tehnilise täpsustusega, mille kohaselt tuleb ekspordiloa taotlus esitada Muinsuskaitseametile. Eelnõu § 1 punktiga 2 4 a sendatakse KultVS § 6 lõi k e 1 punktis 1 sõna „avaldus “ sõnaga „taotlus “ . Muudatus ei ole sisuline, tegemist on seaduse sõnastuse ajakohastamisega. Eelnõu § 1 punktiga 2 5 sõnastatakse uuesti KultVS § 6 lõike 2 esime ne lause eesmärgiga näha ette , et riigilõiv tuleb tasuda ka ekspordiloa taotluse läbivaatamise ja ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest KultVS § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud juh ul. Eelnõu § 1 punktidega 2 6 ja 2 7 muudetakse KultVS § 7 „ Ekspertiis “ , lisades lõikesse 1 ja lõike 6 esimesse lausesse viite ekspordiloale. Paragrahvis 7 sätestatu kohaselt teeb Muinsuskait s eamet ekspert iisi asjale, mille kohta taotletakse väljaveoluba , ning ekspertiisi eesmärk on välja selgitada, kas tegemist on kultuuriväärtusega . Muudatuste kohaselt teeb Muinsuskaitseamet ekspertiisi ka asjale, mille kohta taotletakse ekspordiluba . Eelnõu § 1 punkti de ga 2 8 , 2 9 ja 30 muudetakse KultVS § 8 „ Väljaveoloa andmine või sellest keeldumine “ . Viid atud paragrahvis nähakse Muinsuskaitseametile ette tähtaeg väljaveoloa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemiseks , samuti väljaveoloa andmisest keeldumise alused. Eelnõuga lisatakse § 8 lõigetesse 1, 2 ja 3 viide ekspordiloale. Muudatuste eesmär k on kohaldada KultVS § 8 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut edaspidi ka ekspordiloa andmisele. Paragrahvi 8 lõi ke 4 muudatusega nähakse ette, et väljaveoluba väljastatakse edaspidi senise kolme eksemplari asemel kahes eksemplaris. Muudatus on tehniline, kuna käesoleval ajal ei ole vaja paberdokumente enam nii suurel arvul väljastada. Muinsuskaitseamet koostab loa digitaalselt ja anna b loa taotlejale paberkandjal loa. MTA paberkandjal väljav eol u be säilitada ei soovi ja seega neile eraldi paberkandjal eksemplari koostada ei ole vaja. Eelnõu § 1 punktiga 3 1 tunnistatakse kehtetuks KultVS § 10, mille kohaselt on isikul õigus esitada väljaveoloa andmisest või väljaveoloa kehtivusaja pikendamisest keeldumise otsuse peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Nimetatud säte tunnistatakse kehtetuks, kuna puudub sisuline vajadus halduskohtusse pöördumist KultVS - is reguleeri da . Oma õiguste kaits eks kohtusse pöördumise õigus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest ning halduskohtu sse pöördumisega seonduv on reguleeri tud halduskohtumenetluse seadustiku ga. KultVS-is ei ole vaja se da õigus t üle kor rata . Eelnõu § 1 punktiga 3 2 muudetakse KultVS § 12 „ Teatise väljastamine “ . N imetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib MKA juhul, kui isik on esitanud ametile väljaveoloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus, väljastada väljaveoloa taotlejale asja väljaveo või ekspordi lihtsustamiseks asjakohase teatise. Kuna edaspidi eristatakse KultVS - is Eesti kultuuriväärtust ja E L -i m äärustele vastavaid kultuuriväärtusi ning viimaste eksportimiseks tuleb taotleda ekspordiluba, lisatakse ka KultVS § 12 viide ekspordiloa taotlemisele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljastatakse KultVS § 12 l õikes 1 nimetat ud teatis kahes eksemplaris, millest üks antakse väljaveoloa taotlejale ja teine jääb Muinsuskaitseametile. Lisaks näeb seadus ette, et teatis kinnitatakse MKA pitseriga ning mõlemale teatise eksemplarile lisatakse vajaduse korral asja foto. Kuna paberkandjal teatisi mitmes eksemplaris enam ei koostata, puudub vajadus seda r eguleerida. Edaspidi antakse paberkandjal teatis üksnes väljaveoloa või ekspordiloa taotlejale, teatis ele lisatakse asja foto ning teatis kinnitatakse MKA pitseriga . Eelnõu § 1 punktiga 3 3 muudetakse KultVS § 13 lõiget 1, mille kohaselt peab Muinsuskaitseamet arvestust väljaantud väljaveolubade, väljaveoloa saajate ning väljaveoloa alusel Eestist väljaviidud või eksporditud kultuuriväärtuste kohta. Eelnõuga lisatakse v iid a tud lõikesse asjakohane regulatsioon ka ekspordiloa kohta. Eelnõu § 1 punktiga 3 4 täiendatakse KultVS §-ga 14 1 , millega lisatakse seadusesse eriregulatsioon prioriteetsete kultuuriväärtuste väljaveoloa andmiseks nende evakueerimise eesmärgil. EL -i määruse 2019/880 preambul i põhjenduspunkti 20 kohaselt ei tuleks impordilitsentsi või importija deklaratsiooni esitamist nõuda, kui relvakonfliktist või loodusõnnetusest mõjutatud riikidest pärinevaid kultuuriväärtusi hoiustatakse üksnes eesmärgiga tagada nende säilitamine ametiasutuse poolt või selle järelevalve all turvalises kohas. Kultuuriväärtuste kaitse on r iigi kaitsetegevuse kava kohaselt üks riigikaitseülesande id . Oluliste kultuuriväärtuste kaitse ning kaitsemeetmete rakendamise kriisi korral peab tagama Kultuuriministeerium koostöös Muinsuskaitseameti ja mäluasutustega. Käesoleval ajal on r iigi kaitsetegevuse kava KuM-i alamkava raames kinnitatud nende prioriteetsete ku ltuuriväärtuste ja kultuuriväärtuslike väljaannete nimekiri, mis kuuluvad välisriiki evakueerimisele sõjaohu korral. Kõik need asjad kuul u vad kultuuriväärtuste klassi, mis on: 1) haruldane või millel on reaalne võimalus muutuda haruldaseks; 2) osa kogumist, kollektsioonist või mälestisest ning mille lahutamine tervikust võib tervikut kahjustada või rikkuda; 3) seotud Eesti ajaloo olulise protsessi, sündmuse või isikuga. Nende kultuuriväärtuste omanikud või valdajad on nii riigimuuseumid, riigi sihtasutused kui ka munitsipaalmuuseumid, Rahvusraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. KultVS -is on praegu sätestatud kolm alust, mil võib väljaveoloa anda , ning nende hulgas ei ole kultuuriväärtuste evakueerimist sõjaohu korral. Samas on s õjaohu tekkimise korral vaja tegutseda kiiresti ning tavapäras t e menetlus reeglite järgmine võib kultuuriväärtuste säilimise ohtu seada. Kui iga kultuuriväärtust omav või valdav asutus pea b hakkama kriisiolukorras väljaveoluba taotlema ning MKA peab neid lube tavapärases tempos menetlema, või vad transpordikoridorid olla juba läbipääsmatud. Sellest tulenevalt lisatakse KultVS- i ja RLS-i eriregulatsioon, mis võimaldab prioriteetse kultuuriväärtuse evakueerimiseks anda väljaveoloa lihtsustatud korras ning riigilõivu tasumata. K una kultuuriväärtused võivad ohtu sattuda juba enne sõjaolukorra väljakuulutamist, siis nähakse väljaveoloa andmise eriregulatsioon ette ka teiste erikordade puhuks. Eelnõu kohaselt esitab prioriteetse kultuuriväärtuse väljaveoloa taotluse Kultuuriministeerium ning MKA annab väljaveoloa erikorra väljakuulutamisel. Evakuatsiooni korraldab keskselt Muinsuskaitseamet. Eelnõu § 1 punktiga 3 5 muudetakse KultVS 3. peatüki pealkir ja ning jäetakse sellest välja viited väljaveole ja ekspordile. Peatüki pealkirja üldistamine on otstarbekas, kuna eelnõuga lisatakse seadusesse ka kultuuriväärtuste importi puudu tav regulatsioon, mis on vajalik Euroopa P arlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL siseriiklikuks rakendamiseks. Eelnõu § 1 punkti dega 36 , 37 ja 3 8 muudetakse KultVS § 15 , mis reguleerib kultuuriväärtuse ekspordi kor da . Paragrahvi pealkirja ja lõike 1 täiendamise eesmär k on regulatsiooni kohaldamine ka kultuuriväärtuse impordi korral . KultVS § 15 lõike 1 kohaselt võib k ultuuriväärtust eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu, kus toll on alaliselt kohal. Edaspidi kehtib see ka kultuuriväärtuse impordi korral. KultVS § 15 lõike 2 muudatus on seotud KultVS § 8 lõike 4 muutmisega. KultVS § 15 lõikes 2 reguleeritakse väljaveoloa märgistamist tolliformaalsuste käigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab deklarant k ultuuriväärtuse eksportimisel eksporditolliasutuses tollile väljaveoloa kahes eksemplaris, mille tolliametnik märgistab tolliformaalsuste teostamise käigus. Seadus näeb ette, et v äljaveoloa üks eksemplar säilitatakse tollideklaratsiooni lisadokumendina ning teine eksemplar tagastatakse selle esitajale. Kuna MKA vormistab väljaveoloa digitaalselt ning MTA ei soovi paberkandjal väljaveolube säilitada , k aotatakse nõue esitada tollile v äljaveol uba kahes eksemplaris . Lisatakse täpsustus, et v äljaveoluba säilitatakse tollialastes õigusaktides sätestatud tähtajani . Uue sõnastuse kohaselt asendatakse sõna „ deklarant “ sõnadega „ kultuuriväärtuse valdaja “ . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/880 /EL kasutatakse mõistet „kauba valdaja “ määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 34 tähenduses – see tähendab isik ut , kes on kauba omanik või kellel on samaväärne õigus kauba käsutamiseks, või isik ut , kellel on kauba üle tegelik kontroll . Kuna KultVS -is ei kasutata sõna „ kaup “ , siis asendatakse „ deklarant “ sõnadega „ kultuuriväärtuse valdaja “ . Lisaks on KultVS § 15 l õike 2 esimeses lauses asendatud sõna „ eksporditolliasutus “ sõnaga „ toll “ vastavas käändes. Muudatus võimaldab kultuuriväärtuse eksportimisel vä ljaveoloa esitada nii piiril kui ka sisemaal. Eksporditolliasutus asub sisemaal ning juriidilised isikud esitavad ekspordi korral vajalikud load ja muud dokumendid eksporditolliasutuses. Kui aga eksportijaks on eraisik, siis võib ta loa esitada ka piiritolliasutuses. Eelnõu § 1 punkti de ga 39 , 40 ja 4 1 muudetakse KultVS § 16 lõikeid 1 , 2 ja 4 . KultVS § -ga 16 reguleeri takse kultuuriväärtuse saatmist täiendavasse ekspertiisi tollikontrolli käigus tekkinud kahtluste tõttu . K ultVS § 16 l õike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt peab (tollile esitatud) kultuuriväärtus vastama saatedokumentidele ja väljaveoloale ning olema nende alusel täpselt identifitseeritav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tollil õigus kultuuriväärtus kinni pidada ning suunata see täiendava sse ekspertiisi, kui tollil tekib kahtlus kultuuriväärtuse saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmete vastavuses kultuuriväärtusele. Nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt tuleb kultuuriväärtuse eksportimisel väljapoole ühenduse tolliterritooriumi esitada ekspordiluba. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 3 lõike 2 kohaselt on määruse lisa B ja C osas loetletud kultuuriväärtuse import lubatud üksnes juhul, kui esitatakse määrusekohane impordilitsents või importija deklaratsioon. Seega tuleb kultuuriväärtuse väljaveol, eksportimisel ja importimisel kontrollida tolliformaalsuste käigus kultuuriväärtuse vastavust lisadokumentidele. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse eelnõuga Ku ltVS § 16 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et kultuuriväärtus peab vastama väljaveoloale, ekspordiloale või kultuuriväärtuse importimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL kohaselt nõutavale dokumendile ning tollil on õigus ka kultuuriväärtuse eksportimisel ja importimisel tekkinud kahtluse korral saata kultuuriväärtus MKA-sse täiendava sse ekspertiisi . KultVS § 16 lõike 4 kehtiva redaktsiooni kohaselt väljastatakse juhul , k ui ekspertiisi tulemusena tehakse kindlaks, et saatedokumentides või väljaveoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud kultuuriväärtusele, isikule väljaveoluba või keeldutakse sellest sama seaduse §-s 8 sätestatud alustel. KultVS § 16 lõike 4 muutmise eesmär k on kohaldada selles sätestatud regulatsiooni ka kultuuriväärtuse ekspordi korral. Eelnõu § 1 punkti de ga 42 , 43 ja 4 4 muudetakse KultVS § 17. KultVS § -ga 17 reguleeri takse asja saatmist ekspertiisi juhul, kui tolliformaalsuste teostamise käigus tekib tollil kahtlus, et väljaveetav asi võib olla kultuuriväärtus , kuid isikul puudub väljaveoluba . Kehtiv a paragrahv iga reguleeri takse üksnes asja suunamist ekspertiisi väljaveoloa puudumise korral, kuid ei hõlma ta tolli õigusi asi kinni pidada ja ekspertiisi saata juhul , kui tollil tekib kahtlus, et eksporditav või imporditav asi on kultuuriväärtus, kuid asja valdajal puudub vastav dokument. Eelnõuga täiendatakse KultVS § 17 pealkirja ning lõi keid 1 ja 3 selliselt, et tollil on õigus väljaveetav , eksporditav või imporditav asi kinni pidada ja ekspertiisi suunata ka juhul , kui isikul puudub ekspordiluba, imp o rdilitsents või importija deklaratsioon , kui tollil on tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla kultuuriväärtus ega . Eelnõu § 1 punktiga 4 5 muudetakse KultVS § 18 , mi llega reguleeri takse riikliku järelevalve korda. K ultVS § 18 k ehtiva sõnastuse kohaselt teevad MKA ja MTA riiklikku järelevalvet KultVS-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle . M KA teeb järelevalvet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle ning MTA teeb järelevalvet kultuuriväärtuse saatedokumentide ja väljaveoloa vastavuse üle kultuuriväärtusele selle Eestist väljaveol ja ekspordil. Kuna kultuuriväärtuste ekspor di ja impor di kor raldust reguleerib ka Euroopa Liidu õigus , tuleb riikliku järelevalve sätteid täiendada. Eelnõuga nähakse ette, et MKA ja MTA teevad r iiklikku järelevalvet KultVS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kultuuriväärtuse impordi-ja ekspordi nõuete täitmise üle . KultVS § 18 kehtiv tekst muudetakse ja sõnastatakse uuesti. Punktis 1 täpsustatakse MKA pädevust riikliku järelevalve tegemisel ning näha kse ette, et amet hindab , kas tegemist on kultuuriväärtusega , teeb järelevalvet kultuuriväärtuse Eestisse tagasitoomise ja tagasitoomisest teavitamise kohustuse täitmise üle ning te eb ekspertiisi vastavalt KultVS § -des 16 ja 17 sätestatule. Eelnõukohases KultVS § 18 p unktis 2 nähakse ette, et MTA kontrollib kultuuriväärtuse väljaveol , ekspordil ja impordil kultuuriväärtuse kohta väljastatud lubade olemasolu ja vastavust k ultuuriväärtusele . Muudatus ei too kaasa uusi ülesandeid MKA-l e . MTA ülesannete hulka lisandub järelevalve kultuuriväärtuste impo rdi ja ekspordi nõuete täitmise üle. Siiski ei ole tegemist täiesti uute ülesannetega, kuivõrd kultuuriväärtuste impordi ja ekspordi reeglid on tugevalt seotud tolliko ntrolli reeglitega. Vajadus riikliku järelevalve sätteid ajakohastada tuleneb Euroopa Liidu otsekohalduva te määrus te ga sätestatud nõuetest ja nende kontrollivajadusest . Eelnõu § 1 punkti de ga 4 6 ja 4 7 muudetakse KultVS §-s 18 1 kehtestatud riikliku järelevalve eri meetme id puudutavat regulatsiooni. Viidatud paragrahvi kohaselt võib korrakaitseorgan KultVS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Tulenevalt KultVS § st 18 on korrakaitseorganiteks MKA ja MTA ning KultVS ei erista praegu neile riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmeid. Samas võib MTA t olliseadu se § 61 kohaselt tolliseaduses ja selle § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–34 ja 44–52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid . Seega on tolliseadusega MTA-le riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmete ring oluliselt laiem. Kuna kultuuriväärtuste impordi ja ekspordi reeglid on tugevalt seotud tollikontrolli reeglitega, ei ole KultVS-iga ja tolliseadusega MTA-le lubatud erimeetmete eristamine põhjendatud ega mõistlik . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/880 /EL on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 952/2013 ( millega kehtestatakse tolliseadustik ) rakendamisega . Seetõttu ei tuleks MTA-le nende määruste nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmeid eristada . Eeltoodust tulenevalt muudetakse ja laiendatakse KultVS § 18 1 KultV S -iga MTA-le riikliku järelevalve tegemiseks lubatud erimeetmete loetelu, ühtlustades selle tolliseaduse §-s 61 sätestatuga. KultVS § 18 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning sõna „ korrakait s eorg a n “ asendatakse sõnaga „ Muinsuskaitseamet “ . See tähendab, et MKA-le jäävad riikliku järelevalve tegemisel lubatu ks senised ehk K orS §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmed . Paragrahvi 18 1 täiendatakse lõigetega 2 –4 , milles sätestatakse riikliku järelevalve eri meetmed, mida võib kohaldada MT A . M uudatuse tulemusena võib Maksu- ja Tolliamet KultVS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 33, 34, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras tolliseaduses ning tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega. Lisaks nähakse sarnaselt tolliseadusega ette, et MTA võib riikliku järelevalve tegemisel kohaldada vahetut sundi ning kauba suhtes, mille kohta on kehtestatud sisse- või väljaveokeeld, tolliseaduse ja tolliseaduse § 1 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide sätteid kauba riigi omandisse ülemineku, võõrandamise ja hävitamise kohta . Eelnõu § 1 punkti dega 4 8 ja 4 9 muudetakse KultVS § 20 ja 21, mis näevad ette vastutuse kultuuriväärtuste väljaveoga seotud rikkumiste eest. KultVS §-ga 20 on ette nähtud karistus kultuuriväärtuse moonutamise eest selle väljaveo eesmärgil. Nimetatud par agrahvi lõike 1 kohaselt karistatakse v äljaveoloa taotlemise eesmärgil kultuuriväärtuse vanuse või väärtuse varjamiseks selle füüsilise moonutamise eest rahatrahviga 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidili ne isik, karistatakse rahatrahviga 3200 eurot. Võttes arvesse, et alates 1. jaanuarist 2025 on trahviühik u suurus 8 eurot, on KultVS § 20 lõikes 2 juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahvi maksimumsumma ebaproportsionaalne võrreldes lõikes 1 toodud füüsilise le isiku le rikkumise korral määratava karistuse maksimaalse määraga. Eeltoodust tulenevalt muudetakse eelnõuga KultVS § 20 lõikes 2 toodud karistusmäära selliselt, et lõigetes 1 ja 2 toodud karistusmäärade senised proportsioonid säiliksid. Eelnõu kohaselt karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 6000 eurot. Samal põhjusel muudetakse ka KultVS § 21 lõiget 2, mis näeb ette juriidilise isiku maksimaalse karistusmä ära Muinsuskaitseameti teavitamise kohustuse rikkumise eest. KultVS § 21 lõike 1 kohaselt karistatakse füüsilist isikut KultVS §-s 14 sätestatud Muinsuskaitseameti teavitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahat r ahviga kuni 100 trahviühikut. J u riidilisele isikule võib sama rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 640 eurot (KultVs § 21 lõige 2) . Seega on praegu füüsilise le isiku le ettenähtud maksimaalne karistusmäär kõrgem kui juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistusmäär (võttes arvesse, et üks trahviühik on 8 eurot) . Eeltoodust tulenevalt muudetakse eelnõuga KultVS § 21 lõikes 2 juriidilisele isikule ettenähtud maks imaalset karistusmäära selliselt, et säiliksid senised proportsioonid füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule ette nähtud maksimaalse karistusmäära vahel. Eelnõu kohaselt võib juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. Eelnõu § 1 punkti de ga 50 ja 5 1 täiendatakse KultVS-i uu e , k ultuuriv äärtuse ebaseaduslik ku väljavedu , import i ja eksport i puudutava väärteokoosseisuga ning nähakse ette selle kohtuväline menetleja . U ue väärteokoosseisu sätestamine on vajalik, kuna kehtiv õigus on lünklik ega võimalda pii savalt tõhusalt kultuuriväärtuste ebaseadusliku välj a veo , ekspordi ja impordi reeglite rikkumisel isikuid vastutusele võtta. N õukogu määruse 116/2009/EU artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse nimetatud määruse rikkumise korral, ning võt ta kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema efektiivsed, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880 /EL põhjenduspunkti 29 kohaselt peavad liikmesriigid määruse n õuetest kinnipidamisele kaasa aitamiseks ja nendest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused määruse sätete rikkumise eest . Koosseisu väljatöötamisel on eeskujuks võetud tolliseaduse §-des 69 – 72 sätestatud väärteokoosseisud , aga ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 36 1 , mis tagavad sarnaste väärtegude eest ühetaolise kohtlemise . Eelnõuga nähakse ette, et k ultuuriväärtuse ebaseadusliku väljaveo , ekspordi või impordi eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. Samuti nähakse ette, et k ohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada kultuuriväärtuse ebaseadusliku sisse- või väljaveo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kultuuriväärtuse konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Kultuuriväärtuse ebaseadusliku sisse- või väljaveo katse on karistatav. Kultuuriväärtuse ebaseadusliku sisse- või väljaveo väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat. U ue väärteo kohtuväli ne menetleja on MTA. Uus väärteokoosseis toob kaasa MTA töökoormuse kasvu, kuid see ei ole hinnanguliselt suur . MTA on tolliseaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja ning v ajadus e uue väärteokoosseisu järele on välja toonud just MTA, kuna nende igapäevane praktika näitab, et olemasolevad väärteokoosseisud ei ka ta vajalikul määral kultuuriväärtuste väljaveol, eksportimisel ja importimisel toime pandavaid ebaseaduslikke tegusid ning neid toime panevad inimesed jäävad karistuseta. Eelnõu § -ga 2 lisatakse KarS-i uus säte, mille ga nähakse ette kriminaalkaristus kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo , ekspordi või impordi eest. KarS § -s 391 (salakaubavedu) käsitle takse deklareeritava kauba toimetamist üle piiri tollikontrollist kõrvale hoides või valeandmeid esitades. Kuna kultuuriväärtused on teatud juhtudel deklareeritav kaup, mille väljaviimiseks on vaja eriluba, kohaldub salakaubaveo säte, kui tegemist on suure koguse kaubaga (väärtus ületab 40 000 eurot) või muude raskendavate asjaoludega. Var em oli karistusseadustikus eraldi § 39 2 , mi llega reguleeri ti spetsiaalselt k eelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslikku sisse- ja väljavedu. See paragrahv on praeguseks tunnistatud kehtetuks ning sarnased teod on nüüd jagatud üldise salakaubaveo paragrahvi (§ 391) ja vastavate eriseadust e väärteokoosseisude vahel. Kuna olemasolevad süüteokoos s eisud ei võimalda piisavalt efektiivselt kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo , ekspordi või impordi korral isikuid kriminaalvastutusele võtta, on eelnõu eesmär k lisa da KarS - i spetsiifiline koosseis. Koosseisu elementide väljatöötamisel on eeskujuks võetud KarS § 391 ja var em kehtinud § 392. Eelnõuga KarS - i lisatava § 393 3 l õikes 1 nähakse kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest ette rahali n e karistus või kuni nelja aasta n e vangistus. Teo toimepanemisel ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või grupi poolt on karistuseks kahe- kuni viie aastane vangistus. Juriidilist isikut karistatakse kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest rahalise karistusega. Kultuuriväärtusega ese, mis oli süüteo toimepanemise vahetu objekt , konfiskeeritakse kohtu poolt. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist viiakse läbi vastavalt KarS §-s 83 2 sätestatule. Kuna KarS - i täiendamisega lisanduvad uued piirangud, tuleb hinnata nende piirangu t e põhiseaduspärasust. Uue süüteokoosseisu lisamine riivab eeskätt isiku üldist vabadusõigust ja konkreetseid valdkondlikke põhiõigusi, kuna riik seab teatud käitumisele karistuse ähvardusel keelu. Selline tegevus peab alati vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja teenima legitiimset eesmärki (nt teiste isikute õiguste või avaliku korra kaitse). Uute süüteokoosseisude lisamine riiva b käesoleval juhul isiku Eesti Vabariigi p õhiseaduses (edaspidi PS ) sätestatud õigust vabale eneseteostusele (PS § 19 l õige 1 ) ja eraelu puutumatusele (PS § 26) . Riigikohus on PS § 19 l õike 1 nimetanud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguseks ning nõustunud, et seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS- i ga otseselt keelatud (RKPJKo 17.12.2019, 5-19-40/36, p 53; RKÜKo 14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 28; RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 11). PS § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. See tähendab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud võivad isiku eraellu sekkuda vaid PS § 26 lauses 2 sätestatud juhtudel. Isiku eraellu võib sekkuda seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Samuti on uus karistusnorm seotud omaniku õigusega oma varaga vabalt ringi käia ning ettevõtjate õigusega tegeleda ettevõtlusega. Need on kaitstud PS §-ga 31 (ettevõtlusvabadus) ja PS §-ga 32 (omandi puutumatus). Põhiseaduse kohaselt võib omandi kasutamise viise ja ettevõtlust seadusega piirata avalikes huvides. Uue koosseisu lisamise legitiimne eesmärk on kultuuriväärtuste kaitse. Kultuuriväärtus ei ole tavaline kaup (nagu kütus või sigaretid). Selle kaotus on riigile tihti korvamatu ja rahaliselt mittemõõdetav ning seetõttu on nende eriline kaitse põhjendatud. Põhiseadus ei kaitse ainult isikuõigusi, vaid seab riigile ka üldised kohustused. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuuriväärtuste loata väljaveo ja ekspordi tõkestamine karmimate meetmetega teenib põhiseaduslikku eesmärki kaitsta kultuuri säilimist. Kehtestavad karistusnormid ei piira omandiõigust ega ettevõtlusvabadust, vaid näevad ette tagajärje ebaseadusliku tegevuse eest. Omandiõigust ja ettevõtlusvabadust piirab loakohustus, mis on juba varem KultVS-iga ja Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega kehtestatud. Tegemist ei ole seega uute piirangutega. Kultuuripärandi säili mine on kaalukas avalik huvi ning kehtestatav regulatsioon seab kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi ga seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ranged meetmed, et vältida kultuuripärandi pöördumatut kadumist. Kriminaalmenetlus on sobiv vahend rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja salaturu tõkestamiseks. Karistusseadustiku täiendamine on vajalik, kuna väärteotrahvid ega haldussunnivahendid ei ole piisavalt mõjusad, kui tegemist on suures ulatuses ebaseadusliku äriga. Kergemad vahendid ei taga eesmärgi saavutamist. Regulatsioon on mõõdukas, kuna karistus on suunatud ainult suures ulatuses toime pandud rikkumistele. Uue koosseisu lisamine KarS - i on vajalik, kuna salakaubavedu eeldab kauba toimetamist üle Euroopa Liidu välispiiri tollikontrollist kõrvale hoides. Kui isik viib näiteks hinnalise maali Eestist Lätti või Prantsusmaale ilma Muinsuskaitseameti väljaveoloata, on tegu Euroopa Liidu sisese veoga. Kuna sisepiiril puudub tollikontroll, on sellist tegu kehtiva õiguse järgi äärmiselt keeruline salakaubaveona menetleda. Uus koosseis kataks ära lünga, kus kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseaduslik väljavedu teise EL-i liikmesriiki ei ole kriminaalkorras karista tav . Uuel süüteokoosseisul oleks ka preventiivne ja hoiatav mõju, kuivõrd praegused KultVS-i väärteotrahvid on rahvusvahelisel mustal turul liikuva kunstivara väärtustega võrreldes olematud. Nõukogu m ääruse 116/2009 /EÜ artikli 9 kohaselt kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse nimetatud määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetme d nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema efektiivsed, proportsionaalsed ja hoiatavad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL a rtikli 11 kohaselt kehtestavad l iikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse nimetatud määruse rikkumise eest , ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kuna uus koosseis lisatakse KarS 21. peatüki „ Majandusalased kuriteod “ 4. jakku „ Maksualased süü teod “ , siis on uue koosseisu kohtueel ne menetleja kriminaalmenetluse seadustiku § 212 l õike 2 punkti 2 kohaselt MTA. Viidatud sätte kohaselt toimetab MTA kohtueelset menetlust maksu- ja tollialases kuriteos (ning teiste viidatud punktides nimetatud süütegude puhul). Eelnõu §-ga 3 muudetakse riigilõivuseadust. RLS § 50 pealkirjas ning seaduse 7. jao 1. ja 2. peatüki pealkirjas muudetakse KultVS -i pealkirja vastavalt k ä esoleva eelnõuga tehtavale muudatusele (sõna „ sisseveo “ asendatakse sõnaga „ impordi “ ). RLS § 50 lõikega 1 1 täiendamisega näh a kse ette riigilõivu tasumisest vabastamise alus juhuks, kui väljaveoluba on vaja anda prioriteetsete kultuuriväärtuste evakueerimiseks . Kuna prioriteetsete kultuuriväärtuste kaitse ja nende evakueerimine on riiklikult oluline ning võttes arvesse, et evakueerimist korra l da b keskselt rii k , on otstarbekas ette näha riigilõivu tasumisest vabastamise alus väljaveoloa andmise eest KultVS § -s 14 1 sätestatud juhul . RLS § -s 144 nähakse ette riigilõiv väljaveoloa taotluse läbivaatamise eest ja väljaveoloa andmise või sellest keeldumise eest KultVS § 16 lõikes 4 ning § 17 lõikes 3 sätestatud alusel . Eelnõuga RLS § 144 tekst muudetakse eesmärgiga näha ette riigilõiv ka ekspordiloa taotluse läbivaatamise ja ekspordiloa andmise või sellest keeldumise eest KultVS § 16 lõikes 4 ja § 17 lõikes 3 sätestatud alusel . Riigilõivu suurust eelnõuga ei muudeta. Eelnõu §-ga 4 muudetakse muinsuskaitseseadust. Muudatuse vajadus tuleneb Muinsuskaitseameti igapäevapraktikast. Muinsuskaitseseadus es on ette nähtud muinsuskaitse valdkonnas tegu t semise nõuded. MuKS § 69 lõi ke 2 kohaselt peab muinsuskaitse valdkonnas tegutsev al pädev al isik ul olema vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus või MuKS -i- kohane pädevustunnistus. Pädevustunnistuse taotlemise tingimused ning tunnistuse andmise ja sellest keeldumise alused on sätest atud Mu K S § -s 71. Nimetatud paragrahvi lõike 8 kohaselt hindab i siku pädevust ja annab pädevustunnistuse viieks aastaks MKA. Pädevustunnistuse kehtivust võib isiku taotlusel viie aasta kaupa pikendada. MuKS § 71 lõike 12 pun kt i 1 kohaselt keeldub MKA pädevustunnistust pikendamast, kui taotleja ei ole tegutsenud soovitud tegevusalal pidevalt vähemalt neli viimast aastat. Praktikas on selgunud, et pädevustunnistuse pikendamist taotlevatel isikutel on keeruline tõendada soovitud tegevusalal pidevat tegutsemist . Seetõttu jäetakse MuKS § 71 lõike 12 punktist 1 välja nõue tõendada pädevustunnistuse pikendamise taotlemisele eelneva t soovitud tegevusalal pidevat tegutsemist . K ehtima jääb nõue tegutseda enne pädevustunnistuse pikendamis t vähemalt neli aastat. Sõna „pidevalt “ eemaldamine pädevustunnistuse pikendamise nõudest muudab seaduse selgemaks ja viib selle kooskõlla valdkonna tegeliku töökorraldusega. Muinsuskaitsealased tööd sõltuvad valdavalt tellimustest ja riigihangete tulemustest, mistõttu määrab tööde olemasolu sageli see, kas ettevõttel õnnestub hanked võita. See pärast ei pruugi tööde tegemine olla ajaliselt katkematu, kuigi pädevus ja erialane võimekus on säilinud. Muinsuskaitsealaste tööde maht Eestis on piiratud ning seetõttu ei ole paljudel spetsialistidel võimalik koguda nelja aasta jooksul pidevat praktilist kogemust. Samas ei tähenda töödevaheline paus pädevuse kadumist ega töö kvaliteedi halvenemist . Näiteks ehitusvaldkonna tavapäraseid töötsükleid arvestades on nelja-aastane periood suhteliselt lühike, sellesse võivad jääda pikemad projekteerimispausid või hankemenetlused, mille jooksul praktilisi töid ei tehta . Sõna „pidevalt “ eemaldamine võimaldab hinnata taotleja pädevust sisuliselt ning tagab, et pädevustunnistuste süsteem arvestab paremini muinsuskaitse valdkonna eripära. Taotleja peab endiselt tõendama erialast tegevust viimase nelja aasta jooksul, kuid töödevahelised objektiivsetest asjaoludest tingitud pausid ei too enam kaasa põhjendamatut riski pädevustunnistuse pikendamisest ilma jääda. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s kasutatakse järgmis i uu si termin e id: kultuuriväärtuste import; Eesti rahvuslik kultuuriväärtus; pädev asutus; ekspordiluba; impordilitsents; importija deklaratsioon . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud nõukogu määrus t (EU) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1 – 7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) nr 2019/880 , mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6 2019, lk 1 – 14) , samuti riikliku järelevalve tegemist ning vastutus t kultuuriväärtuse sisse- ja väljaveo nõuete rikkumise eest . Nõukogu määruse 116/2009 /EÜ artikli 2 lõike 1 kohaselt tuleb kultuuriväärtuste eksportimisel väljapoole ühenduse tolliterritooriumi esitada ekspordiluba ning sama artikli lõike 2 kohaselt annab selle loa liikmesriigi pädev ametiasutus. Eelnõu järgi määratakse ekspordilube väljastavaks pädevaks asutuseks Muinsuskait s eamet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s 2019/880/EL sätestatud juhtudel on väljaspool liidu tolliterritooriumi loodud või avastatud kultuuriväärtuse liidu tolliterritooriumile importimiseks vajalik kas impordilitsents või importija deklaratsioon ning määruse artikli 4 lõike 11 kohaselt tuleb liikmesriigil määrata pädev asutus, kes impordilitsentse väljastab. Eelnõuga määratakse impordilitsentse väljastavaks pädevaks asutuseks Muinsuskaitseamet. M uud es e elnõuga tehtava tes muudatus tes lähtu takse nõukogu määruse 116/2009/ EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 20 1 2 9/880/EL regulatsioonist ning need on vajalikud nende sis e riiklikuk s rakendamiseks (v.a RLS -i ja MuKS -i muutmine) . 6. Seaduse mõjud Eelnõuga määratakse Muinsuskaitseamet ekspordilube ja impordilitsentse väljastavaks pädevaks asutuseks , lisatakse KultVS - i prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks väljaveoloa andmise regulatsioon, täiendatakse KultV S - i ja KarS - i uute karistusnormidega ning muudetakse MuKS-is pädevustunnistuse pikendamise regulatsiooni. Kavandatud muudatused ei mõjuta majandust , demograafiat, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. 6.1. Mõju kultuurile Sihtrühm: kultuuriväärtuste omanikud ja valdajad Mõju kirjeldus . Muudatustel on positiivne mõju kultuurile ja kultuuriväär t uste kait s ele . Euroopa Liidu määruste siseriiklik rakendamine aitab ühtlustada kultuuriväärtuste väljave o , eksportimis e ja importimis e korraldust, riikliku järelevalve tegemist ning vastutust kultuuriväärtuse väljaveo , ekspordi ja impordi nõuete rikkumise eest . Pädeva asutuse ehk ühtse kontaktpunkti määramine tagab, et inimesed, ettevõtjad ja ametnikud teavad täpselt, millisel riigiasutus el on õigus dokumente väljastada ning otsuseid vastu võt t a. Rahvusliku pärandi kaitse hoiab ära unikaalsete kultuuriobjektide riigist väljaviimise ja hävimise ning tagab, et olulised esemed jäävad pärandi uurijatele ja avalikkusele kättesaadavaks . Riigi le prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks väljaveoloa andmise regulatsioon aitab samal ajal hoida riigi kultuuripärandit ja rahvuslikku identiteeti. 6.2. Mõju inimeste õigustele Sihtrühm: ekspordilub e ja impordilitsents e taotlevad inimesed Mõju kirjeldus . Ekspordilube ja impordilitsentse väljastava pädeva asutuse määramine loob õigusselgus e lube taotlevate inimeste ja ettevõtjate ning lube vä l jastavate ja kontrollivate ametnike jaoks. Pädeva asutuse määramine välistab olukorra, kus mitu ametkonda dubleerivad üks teise tööd , või olukorra, kus keegi ei võta vastutust. Muinsuskaitseameti pädevaks asutuseks määramine ei too siiski kaasa olulisi muudat u si kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja impordi korralduse valdkon nas. Sihtrühm: muinsuskaitseseaduse alusel pädevustunnistusi taotlevad inimesed Mõju kirjeldus . Pädevustunnistuse pikendamise regulatsiooni muudatus toob kaasa positiivse mõju seda taotleva te inimes t e jaoks. Taotlejal ei ole vaja edaspidi tõendada taotl use esitamisele eelnevat pidevat tegutsemist soovitud tegevusalal. Kehtima jääb nõue , et taotleja on teg u t s enud tunnistuse pikendamise taotlemisele eelneval n eljal aastal. 6.3. Mõju siseturvalisusele Sihtrühm: õiguskaitseorganid Mõju kirjeldus . EL -i määruste eesmärk on tõkestada salakaubandust kultuuriväärtuste ekspordi ja impordi valdkonnas . Pädeva asutuse määramine loob õiguskaitseorganite le õigusselgust . Seadusega muudetakse selgemaks kultuuriväärtuste väljaveole, ekspor dile ja impordile kohalduvad nõuded. KultVS - i ja KarS - i täienda mine uute karistus normidega , mis on seotud kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo , ekspordi ja impordi ga , aita b tagada turvalisust kultuuriväärtuste piiriülesel liikumisel ning vähendada piiriülest kuritegevust . Sihtrühm: prioriteetsete kultuuriväärtuste omanikud ja valdajad Mõju kirjeldus . Prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks väljaveoloa andmist puudutav regulatsioon loo b õigusselgust selliste kultuuriväärtuste omanike le ja valdajate le . Samuti aitab oluliste kultuuriväärtuste säilim ise tagamine kaitsta riigi kultuurilist identiteeti. 6. 4 . Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele 6. 4 .1. Mõju halduskoormusele Sihtrühm: ekspordi l oa ja impordilitsentsi taotle jad Mõju kirjeldus . Ekspordil uba ja impordilitsent s i taotle jate halduskoormus eelnõuga tehtavate muudatuste mõjul ei kasva, kuna lubade taotlemi ne jääb võrreldes varasemaga sarnaseks ning sellega ei kaasne taotlejatele lisa kohustusi. Sihtrühm: muinsuskaitseseaduse alusel pädevustunnistus e pikendamise taotlejad Mõju kirjeldus . P ädevustunnistuse pikendamise taotleja halduskoormus mõnevõ rr a väheneb, kuna taotleja ei pea tõendama soovitu d tegevusalal pidevat t egutsemist. 6. 4 . 2 . Mõju M KA-le ja MTA-le Sihtrühm: M KA ja MTA Mõju kirjeldus . Muinsuskaitseameti töökoormus ei kasva vaatamata sellele, et asutus nimetatakse nõukogu määruse 116/2009/EÜ artikli 2 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/880/EL artikli 2 punkti 5 kohaselt pädevaks asutuseks. Pädevaks asutuseks nimetamine ei too Muinsuskaitseametile kaasa tööülesandeid ega muutusi, millega tuleb kohaneda. Pädevustunnistuste pikendamist puudutav muudatus võib kaasa tuua MKA töökoormuse vähese suurenemise , kuna taotlejale soodsam regulatsioon võib kaasa tuua taotluste arvu mõningase kasvu. M TA töökoormus mõnevõrra kasvab , sest eelnõuga lisatakse KultVS - i uus väärteokoosseis ning KarS - i uus süüteok oo sseis, mille kohtueel ne menetleja on MTA. Töökoormuse kasv ei ole eeldatavalt suur, sest kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo, ekspordi ja impordiga seotud süü tegusid pannakse toime harva. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna eelnõus tehtavad muudatused ei mõjuta kohaliku omavalitsuse tegevus t , siis ei kaasne kohalik ele omavalitsustele eeldatavaid kulusid ega tulusid. Kultuuriministeeriumile kaasneb prioriteetsete kultuuriväärtuste säilimist ohustavas olukorras väljaveoloa taotlemist puudutava regulatsiooniga uus ülesanne, kuid see ei mõjuta min isteeriumi töökorraldust ega too kaasa töökoormuse olulist kasvu . Riigilõivuseaduse muudatus e i vähenda riigilõivu laekumist, kuna praegu prioriteetsete kultuuriväärtuste evakueerimist puudutavat regulatsiooni kehtestatud ei ole. Tavapärast kultuuriväärtuste väljaveoloa taotlemise regulatsiooni kultuuriväärtuse säilimist ohu s tavas olukorras kohaldada ei ole võimalik . 8. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja kehtestada. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning a r vamuse andmiseks Maksu- ja Tolliametile ning Muinsuskaitseametile. Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 . a Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt ) Valitsuse nõunik Kultuuriministeerium [email protected] Teie 31.08.2026 nr 1-11/900-1, KUM/26-0959/-1K Meie 06.10.2026 nr 8-2/6261 Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kultuuriministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile (JDM) kooskõlastamiseks kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 47 (kavandatav kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 181 lõige 2) laiendatakse oluliselt Maksu- ja Tolliametile (MTA) riiklikuks järelevalveks lubatud erimeetmete loetelu. Seletuskirjast ei ilmne, miks on vajalik loetelu niivõrd oluliselt laiendada. Seletuskirjas ei ole välja toodud ka praktikas esilekerkinud probleeme, mis võiksid muudatust toetada. Muudatuse põhjendamiseks ei piisa viitest vajadusele ühtlustada erimeetmete loetelu tolliseaduses sätestatud loeteluga. Juhime tähelepanu, et Eesti kehtiva korrakaitseõiguse senise praktika kohaselt sätestatakse eriseaduses üksnes need erimeetmed, mida korrakaitseorgan selle seaduse nõuete üle riikliku järelevalve tegemiseks vajab. Mitme eriseaduse nõuete üle järelevalvet tegeval korrakaitseorganil võib olla keeruline erinevate erimeetmete loeteludega arvestada ning loetelude ühtlustamine lihtsustaks tema ülesannete täitmist. Korrakaitseorgani tegevuse lihtsustamine ei saa siiski asendada iga erimeetme vajalikkuse sisulist hindamist. Iga eriseadus peab ette nägema üksnes need erimeetmed, mis on selles sätestatud järelevalveülesannete täitmiseks vajalikud. MTA riikliku järelevalve pädevus on eelnõu kohaselt piiratud kultuuriväärtuse kohta väljastatud lubade olemasolu ja nende kultuuriväärtusele vastavuse kontrollimisega. Seetõttu peavad MTA-le antavad erimeetmed olema selle järelevalvepädevuse teostamiseks vajalikud ja kohased. Jääb ebaselgeks, kuidas on lubade olemasolu ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalikud näiteks KorS §-s 34 sätestatud isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega, KorS §-s 48 sätestatud isiku läbivaatus, sealhulgas isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus, ning KorS §-s 49 sätestatud vallasasja läbivaatus. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõus kavandatud erimeetmete loetelu üle vaadata ja näha ette üksnes need erimeetmed, mida MTA vajab selle eriseaduse nõuete üle riikliku järelevalve tegemiseks. Samuti tuleb seletuskirjas põhjendada iga kavandatava erimeetme vajalikkust. 2. Eelnõu § 1 punktiga 47 (kavandatav kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 181 lõige 3) antakse MTA-le ka vahetu sunni kohaldamise õigus. Kuna vahetu sund riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, tuleks selle kohaldamise volitus sätestada selgelt eristatavas omaette paragrahvis (vt näiteks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 224, jahiseaduse § 47³ ja jäätmeseaduse § 119⁴). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  Kuna KorS-i kohaselt hõlmab vahetu sund füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamist, tuleb MTA-le vahetu sunni kohaldamise õiguse andmisel täpsustada selle õiguse ulatust. Muu hulgas peab olema selge, kas MTA võib kasutada üksnes füüsilist jõudu või ka erivahendit või relva. Seletuskirjas tuleb põhjendada, miks on vahetu sunni kohaldamise õiguse andmine konkreetse seaduse nõuete üle riikliku järelevalve tegemiseks vältimatult vajalik ja miks antakse see õigus kavandatud ulatuses. Seejuures tuleb arvestada, et vahetu sund on äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes juhul, kui muude meetmetega ei ole võimalik eesmärki saavutada. Sellest põhimõttest tuleb lähtuda nii vahetu sunni kohaldamisel kui ka sekkumisvolituse sätestamisel. Palume vahetu sunni kohaldamise õiguse vajalikkus ja ulatus uuesti läbi kaaluda ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta. 3. Eelnõu § 1 punktiga 48 muudetakse KultVS § 20 lõikes 2 sätestatud rahatrahvimäära. Eelnõu kohaselt võib juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 6000 eurot. Kehtiva KultVS § 20 lõike 1 kohaselt võib füüsilist isikut karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning lõike 2 kohaselt juriidilist isikut kuni 3200 euro suuruse rahatrahviga. Seega on füüsilisele isikule ette nähtud KarS §-st 47 tulenev väärteo rahatrahvi maksimummäär, samal ajal kui juriidilise isiku rahatrahvi ülemmäär jääb oluliselt alla KarS §-s 47 sätestatud 400 000 euro suuruse maksimummäära. Alates 1. jaanuarist 2015 võib karistusseadustiku (KarS) üldosa § 47 kohaselt juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. JDM-i hinnangul peavad sama teo eest füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud karistusmäärad olema üldjuhul omavahel proportsioonis KarS-i üldosas ettenähtud sanktsiooniraamiga. Kui füüsilise isiku suhtes kohaldatakse rahatrahvi maksimummäära ehk 300 trahviühikut, peaks sama teo eest olema üldjuhul võimalik kohaldada ka juriidilisele isikule ettenähtud maksimummäära ehk kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi. Põhjendatud juhul võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda, kuid sellist valikut tuleb seletuskirjas sisuliselt põhjendada. Eelnõus kavandatud 6000 euro suurune rahatrahvi ülemmäär ei ole meie hinnangul juriidilise isiku puhul piisavalt tõhus, proportsionaalne ega hoiatav. Seetõttu ei vasta see nõukogu määruse (EÜ) nr 116/2009 artiklis 9 ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/880 artiklis 11 karistustele esitatud nõuetele. Ka seletuskirjas on märgitud, et kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Palume juriidilise isiku karistusmäär uuesti läbi kaaluda ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta. 4. Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse KultVS § 21 lõikes 2 sätestatud rahatrahvimäära. Juriidilisele isikule kavandatud karistusmäära kohta kehtivad samad märkused, mis on esitatud eelmises märkuses KultVS § 20 muutmise kohta. Kavandatud karistusmäär ei ole proportsioonis füüsilisele isikule ettenähtud karistusmääraga. Kui füüsilist isikut võib karistada kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga, tuleb juriidilise isiku karistusmäär kujundada sellega proportsionaalselt, lähtudes KarS §-s 47 sätestatud sanktsiooniraamist. Põhjendatud kõrvalekallet sellest põhimõttest tuleb seletuskirjas sisuliselt selgitada. Palume juriidilise isiku karistusmäär uuesti läbi kaaluda ning eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta. 5. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse KultVS-i uue väärteokoosseisuga. Ka siin on füüsilise ja juriidilise isiku karistusmäärad ebaproportsionaalsed. Palume karistusmäärad uuesti läbi kaaluda ja kujundada need omavahel proportsionaalselt. Täiendavalt palume seletuskirjas selgitada, miks soovitakse lisaks rahatrahvile kohaldada aresti, mis riivab intensiivselt isiku õigust vabadusele, sest sellega kaasneb isiku vabaduse võtmine. Selle valguses on eriti silmatorkav juriidilisele isikule kavandatud karistusmäära suur erinevus seaduses sätestatud ülemmäärast ehk 400 000 eurost. Seletuskirjas (lk 12) ei piisa selgitusest, et koosseisu väljatöötamisel on eeskujuks võetud tolliseaduse §-des 69–72 ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 361 sätestatud väärteokoosseisud. Sarnaste rikkumiste ühetaolise kohtlemise eesmärgi kõrval tuleb selgitada, miks on iga kavandatud karistusliik ja -määr kõnealuse teo raskust ning kaitstavat õigushüve arvestades vajalik ja proportsionaalne. 2  Lisaks palume seletuskirjas põhjendada, miks kavandatakse väärteokatse karistatavust ning seda, miks soovitakse rakendada tavapärasest pikemat aegumistähtaega. 6. Eelnõu §-ga 2 (kavandatav KarS § 3933) täiendatakse KarS-i uue kuriteokoosseisuga, millega nähakse ette kriminaalkaristus kultuuriväärtuse suures ulatuses ebaseadusliku väljaveo, ekspordi või impordi eest. Seletuskirjas (lk 14) on viidatud, et KarS-i täiendamine on vajalik, kuna väärteotrahvid ega haldussunnivahendid ei ole piisavalt mõjusad, kui tegemist on suures ulatuses ebaseadusliku äriga, ning kergemad vahendid ei taga seega eesmärgi saavutamist. Väärteokoosseisude puudumine või väärteotrahvide ebapiisavus ei ole meie hinnangul piisav põhjendus uue kuriteokoosseisu kehtestamiseks. Arvestades kriminaalõiguses domineerivat ultima ratio põhimõtet, puuduvad seletuskirjas viited ja põhjendused, mis õigustaksid ebaseadusliku tegevuse täiendavat kriminaliseerimist lisaks väärteovastutuse kehtestamisele. Muu hulgas puuduvad viited kuritegevuse statistikale või uurimisasutuste või kohtuväliste menetlejate informatsioonile, mis viitaks näiteks kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo juhtumite sagenemisele või nendega põhjustatud varalise kahju erakordsetele suurustele (mis väljuks väärteovastutuse raamidest). Ka seletuskirjas viidatud määrused nr 116/2009/EÜ ja nr 2019/880 (vastavalt artiklid 9 ja 11) ei sätesta otsesõnu, et määruste rikkumiste eest tuleb kehtestada tingimata kriminaalkaristused. Eelnõu § 1 punkt 2 sätestab, et KultVS-iga sätestatakse nõuded, mis ei ole hõlmatud asjakohaste määrustega 116/2009/EÜ ja nr 2019/880/EL. Määratletuse ja õigusselguse huvides võiks seletuskiri sisaldada näiteid ebaseaduslikust impordist, väljaveost ja ekspordist, lähtudes asjakohastes määrustes või KultVS-is sätestatud nõuete rikkumisest. Ühtlasi tuleks selgitada, kuidas tuleb sisustada kuriteokoosseisu tunnust „suures ulatuses“, sh kas selle hindamisel tuleb lähtuda KarS §-st 121, kultuuriväärtuse turuväärtusest või muudest asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja vastavalt täiendada ning uue kuriteokoosseisu vajalikkus ja määratletus uuesti läbi kaaluda. 7. Seletuskirjas (lk 13) ei ole piisavalt põhjendatud, miks nähakse eelnõu §-ga 2 KarS § 3933 lõikes 2 ette raskendavad asjaolud. Selgitada tuleb, miks suurendab teo toimepanemine ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või grupi poolt teo ebaõigussisu sellisel määral, et põhjendatud on kahe- kuni viieaastase vangistuse ettenägemine. Muu hulgas tuleb kirjeldada, kuidas võib ametiisik selle kuriteo toimepanemisel oma ametiseisundit ära kasutada, kas selliseid juhtumeid on praktikas esinenud ning millistele andmetele kavandatud lahendus tugineb. Samuti tuleb sisuliselt põhjendada grupiviisilise toimepanemise sätestamist kvalifitseeriva tunnusena. Kui nende tunnuste eraldi sätestamise vajadus ei leia piisavat põhjendust, tuleks kaaluda lõikest 2 loobumist ning vajaduse korral põhiteo sanktsioonimäära suurendamist. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt muuta. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister 3 Lisa: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Kristel Soodla 5687 2650 [email protected] Einar Hillep Mari Käbi Steven Andrekson Elsa Leiten 4