Riigikantselei Teie 16.09.2026 nr 2-5/26-01788;
[email protected] RIIGIKOGU/26-1019/-2T
Meie 06.10.2026 nr 1.1-11/3779-2
Käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (1011 SE)
Lugupeetud riigisekretär
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 2026. aasta 14. septembril algatatud eelnõu
(1011 SE) näeb ette toiduainete käibemaksumäära vähendamise 9%-le.
Toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekut on valitsus arutanud 16. juulil 2026
Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu 956 SE Eelnõud – Riigikogu raames ja 16. aprillil
2026 EKRE esitatud eelnõu 844 SE Eelnõu - Riigikogu raames ning samuti mitmeid kordi ka
2025. aastal (EKRE algatatud eelnõude 539 SE Eelnõu - Riigikogu ja 593 SE Eelnõu -
Riigikogu ning SDE algatatud eelnõu 661 SE Eelnõu - Riigikogu raames). Toiduainete
käibemaksumäära vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud.
Maksumäära vähendamise eesmärgid leevendada hinnasurvet ja toetada madalama
sissetulekuga leibkondi on küll mõistetavad, kuid pakutud meede ei ole nende saavutamiseks
ei tõhus ega ka sihitud.
Rahvusvahelised uuringud ei anna tugevat alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine
tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. Toidu nõudlus on üldjuhul hinnamuutuste suhtes
väheelastne, eriti esmatarbekaupade puhul, mistõttu hinnalangus ei pruugi tähendada
proportsionaalset tarbimise suurenemist. Lisaks sõltub võimalik tarbimiskäitumine otseselt
sellest, mil määral maksulangetus kandub üle tarbijahindadesse. Simulatsioonid võivad eeldada
täielikku hinda ülekandumist, kuid rahvusvaheline kogemus, sealhulgas Hispaania ja Soome
näited, viitavad, et tegelikkuses on hinda kandumine sageli osaline ja ajutine1. Kui hinnamõju
on piiratud, siis on ka tarbimise kasv vastavalt tagasihoidlik või olematu.
See, et paljud EL riikidest rakendavad toidule madalamat käibemaksumäära, ei ole iseenesest
majanduslik argument, vaid kirjeldav fakt poliitilisest praktikast. Maksupoliitikas ei saa
otsuseid teha lihtsalt selle põhjal, mida teised riigid teevad, sest riikide maksusüsteemid ja
sotsiaalkaitsemudelid on erinevad. Näiteks paljudes riikides, kus toidule kehtib madalam
1 Distributional Impact Assessment using EUROMOD.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
käibemaksumäär, on samaaegselt oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis kompenseerivad
maksuerisustest tulenevat tulu vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav ilma kogu
maksusüsteemi tervikpilti arvestamata. Jaotuslikku mõju arvestades on tegemist halvasti sihitud
meetmega. Kuigi madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma eelarvest
toidule, kulutavad jõukamad leibkonnad toidule absoluutväärtuses rohkem ning saavad seetõttu
ka maksulangetusest suurema rahalise võidu (RAKE, 20232). Rahvusvaheline Valuutafond
(IMF) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on korduvalt rõhutanud, et
vähendatud käibemaksumäärad ei ole tõhus viis madalama sissetulekuga inimeste toetamiseks,
kuna need jaotavad kasu laiali kogu elanikkonnale ning annavad märkimisväärse osa
eelarvelisest kulust ka kõrgema sissetulekuga gruppidele.
Rahandusministeeriumi analüüs „Käibemaksuerisuse kasutamisest toiduainete hinnataseme
langetamiseks“3 näitab, et Euroopa riikide võrdluses ei ole madalama toidu käibemaksu ja
madalama hinnataseme vahel selget ja püsivat seost. Euroopa Liidu statistika andmetel on
toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal, Rootsis, ehkki nendes
riikides kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär.
Kõigile toiduainetele ja alkoholivabadele jookidele käibemaksumäära vähendamine 9%-le
tooks kaasa suure eelarvekulu, mis on hinnanguliselt suurusjärgus 400 mln eurot aastas ega ole
praeguses eelarveseisus jõukohane. Eelnõus ei ole eelarvemõju sisuliselt käsitletud ega esitatud
ka katteallikaid maksutulu vähenemise rahastamiseks. Eelnõus väidetakse, et
käibemaksulaekumine suureneb ning riigile täiendavaid kulusid ei kaasne, mis ei ole kooskõlas
käibemaksumäära vähendamise mõjuga. Poliitikameetme kavandamisel tuleb seetõttu käsitleda
ka selle rahastamist, olgu selleks kulude vähendamine, käibemaksu standardmäära tõstmine või
muu maksutõus ehk täiendav tulumeede.
Samuti tuleb arvestada, et toiduainete hinnasurve on viimastel kuudel märgatavalt taandunud.
Kui 2025. aasta suvel ulatus toiduainete aastane hinnakasv Eestis ligikaudu 9%-ni, siis 2026.
aasta suveks on see pöördunud languseks ning toiduainete hinnad on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes langenud. Seega on ka eelnõus maksulangetuse ühe peamise põhjendusena
toodud hinnasurve võrreldes varasemaga oluliselt leevenenud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Aet Külasalu 58851300
[email protected]
2 Leibkondade maksukoormus_lopparuanne_ISBN_1.pdf
3 Toidu käibemaksuerisusest_2025.pdf
2
3