Riigikantselei eie 24.09.2026 * r 2-5/26-01878 *
[email protected]
Rahukohtu 3 Meie 05.10.2026 nr 1.2-3/2284-2
Tallinn
15161, Harju maakond
Ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks
perehüvitiste seaduse muutmise seaduse kohta
(1022 SE)
Lugupeetud riigisekretär
Riigikogu esimees edastas vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile
11 ja § 94 lõikele 1 Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks sotsiaalkomisjoni algatatud
perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (1022 SE). Eelnõu on kavas arutada
08.10.2026 valitsuse istungil.
Esitame käesolevaga oma ettepaneku Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu sisaldab kolme seadusemuudatust, mis on vajalikud.
Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.09.2026 määrusest asjas
5-26-26 on tekkinud olukord, kus Sotsiaalkindlustusamet peaks perehüvitiste seadust
tõlgendama ja rakendama teisiti, kui seda on tehtud siiani alates 2022. aastast. Riigikohtu
lahendi järgi tuleks neile töötavatele emadele, kes on saanud enne lapse sündi ema
vanemahüvitist (mille suuruse arvutusperiood on seotud lapse eeldatava sünnitähtajaga),
maksta pärast lapse sündi ka jagatavat vanemahüvitist samas suuruses ehk lapse eeldatavast
sünnitähtajast lähtudes. Siiani on nende emade vanemahüvitis pärast lapse sündi seaduse
alusel ümber arvutatud. Samal ajal on mittetöötavate emade ning kõigi isade jaoks
vanemahüvitise suuruse arvutusperiood endiselt seotud lapse tegeliku sünniajaga, mis loob
isikute vahel põhjendamatu erisuse. Samuti tekitab olukord rakendusliku probleemi, kuivõrd
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS arvutab hüvitiste suurused lapsevanematele
automaatselt ja arvutusloogikate muutmisel oleks vajalik infosüsteemi vastavalt arendada ja
seni teha vajalikud ümberarvutused isikutele käsitsi. Sotsiaalministeeriumi hinnangul puudub
aga sisuline põhjus seni kehtinud arvutusloogikaid muuta, selle asemel tuleks viia seaduse
tekst kooskõlla normi algse eesmärgiga ja senise rakenduspraktikaga.
Teine muudatus puudutab perehüvitiste seaduses sätestatud elatisabi regulatsiooni. Riik
maksab elatisabi teatud juhtudel lapse ülalpidamise toetamiseks, kui tema vanem
ülalpidamiskohustust ei täida. Kehtivas seaduses puuduvad erinormid elatisabi maksmise
korral riigile üleläinud elatisnõuete aegumise kohta, mistõttu need võivad aeguda enne, kui
riigil tekib tegelik võimalus nõue elatisvõlgnikult sisse nõuda. Seetõttu on vajalik täpsustada
nende nõuete aegumistähtaega ja luua aegumise peatumise erisus, mille tulemusel nõuded
aeguksid samadel põhimõtetel lapse elatisnõudega.
Kolmas muudatus on tehniline ja parandab ilmse viitevea 01.10.2026 jõustunud
toitjakaotustoetuse üleminekusättes.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee /
Registrikood 70001952
Eeltoodust tulenevalt toetame perehüvitiste seaduse muutmist ning teeme Vabariigi
Valitsusele ettepaneku toetada sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise
seaduse eelnõu (1022 SE).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Maarja Kärson
[email protected]
2