Kiri

SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 TÖÖ KOOSSEIS 1. TEHNILISED NÄITAJAD 3 1.1 ÜLDOSA 3 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 3 2. ÜLDOSA 4 3. ASENDIPLAANILINE OSA 5 4. ARHITEKTUURNE OSA 5 4.1 ÜLDLAHENDUS 5 4.2 SISEVIIMISTLUS 6 5. TULEOHUTUSOSA 6 6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED 9 7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 13 7.1 KASUTUSIGA 14 7.2 VUNDAMENDID 14 7.3 ÜKSIKELAMU VUNDAMENT 14 7.4 ÜKSIKELAMU PÕRAND 14 7.5 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI 15 7.6 ÜKSIKELAMU SEINAD 15 7.7 KOORMUSED 16 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 17 8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD 18 8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD 18 9. KÜTE JA VENTILATSIOON 19 10. ELEKTRIVARUSTUS 21 12. ENERGIATÕHUSUS 23 LISAD 1.OÜ Casa Projekt poolt koostatud 2006.a detailplaneering nr. 19/06 1 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 JOONISED 1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 AR-5-02 ESIMESE KORRUSE PLAAN M1:100 AR-5-03 KATUSE PLAAN M1:100 AR-6-01 LÕIGE 1 M1:75 AR-6-02 VAATED M1:100 AR-8-01 AKENDE SPETSIFIKATSIOON 2 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 SELETUSKIRI 1. TEHNILISED NÄITAJAD 1.1 ÜLDOSA Aadress: Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Krundi pind: 4563,0 m2 Katastriüksus: 31701:001:1012 Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998, Peterburi tee 2f, Tallinn, phone +372 56 642 338 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad: 1. Korruselisus 1 2. Tubade arv 5 3. Ehitisealune pind 239,2 m2 4. Eluruumide pind 148,2 m2 5. Suletud netopind 176,1m2 6. Üldkasutatav pind 27,9 m2 7. Köetav pind 176,1 m2 8. Elamu maht 935 m3 9. Tulepüsivusklass TP-3 10. Hoone kõrgus 4,75 m 11. Hoone ABS kõrgus 60,75 m 12. Hoone pikkus 24,5 m 13. Hoone laius 16,1 m Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Lintvundament Kandekonstruktsioon Kergplokk/Puit Välissein Kergplokk Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Rullmaterjal Välisviimistlus Seinad – tsementkiudplaat, voodrilaud; Sokkel – sokliplaat 3 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 2. ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ehitusloa saamiseks. Projekteeritav hoone asub Kohila vallas, Rannanurga kinnistul. Projekteerimise aluseks on: − Detailplaneering − Geodeetiline alusplaan − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne Projekteeritav ehitis vastab - Ehitusseadustik - EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018) - Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015) - Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015) - Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) - Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021 nr 6) Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“ 4 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 3. ASENDIPLAANILINE OSA Käsitletav kinnistu on suurusega 4563,0 m², maa sihtotstarve 100% elamumaa. Pinnareljeef on valdavalt tasane. Kinnistule projekteeritakse uus üksikelamu. Paigutamisel on arvestatud detailplaneeringus välja toodud hoonestusala ja hoone sobivust ilmakaarte suhtes. Projekteeritava eluhoone 1. korruse põranda kõrgus (±0.00) on 56.35 m. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna kõrguseid ja sõidutee kõrgust. Juurdepääs kinnistule on Raasi teelt, kinnistu põhjapoolselt küljelt. Mahasõidu laiuseks on planeeritud 5,0 m. Liikluskorraldus ja parkimine on lahendatud vastavalt kehtivatele normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette nähtud kaks parkimiskohta: maja ees kivisillutatud alal ja garaažis. Nii juurdesõidutee kui ka maja küljel asuv parkimisala on kaetud sillutiskiviga. Uue ja olemasoleva teekatendi kokku viimine näha ette võimalikult sujuv ning ilma astmeta. Sademevett transpordimaale juhtida ei tohi. Ehitustööde käigus kannatada saanud haljasala taastatakse kasvumullaga (h= 15 cm), millele külvatakse muruseemet. Katendi servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse, tasandatakse niidukõlbulikuks. Peale ehitust planeeritakse hoonet ümbritsev maapind kerge kaldega hoonest eemale ja külvatakse muru. Kinnistu põhjapoolsel piiril on olemasolev võrkaed, mis käesoleva menetluse mahus säilitakse. Käesoleva projektiga uusi piirdeid ei planeerita. Kinnistu on kõrghaljastatud, likvideerimisele on ette nähtud ehitustegevuste alla või ette sattuvad puud. Prügikonteinerite asukoht (sh kinnine komposter) on planeeritud juurdepääsu äärde. 4. ARHITEKTUURNE OSA 4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärk on püstitada uus üksikelamu, lähtudes väljastatud detailplaneeringust ja tellija soovidest. Projekteeritav üksikelamu ühekorruseline hoone, mille välisviimistlusmaterjaliks on voodrilaud ja tsementkiudplaat. Katusekatteks on tumehall rullmaterjal. Plaanilahenduses on järgitud hoone kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles kooskõlas Tellija soovidega. Elamu 1. korrusele on projekteeritud garaaž, tehnoruum, ladu, elutuba/köök, kabinet, vannituba, 3 magamistuba, garderoob, 2 duširuumi, koridor, saun, wc, esik. Lisaks eelpool kirjeldatule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate normidega. Elamu +-0.00 = 56.35. Hoone projekteeritav kasutusiga on 50.a. 5 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 4.2 SISEVIIMISTLUS Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama: Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest. 5. TULEOHUTUSOSA Määratlused. a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned) b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus - Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” - Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46. - Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid” - Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ Projekti lahendus ja näitajad a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad. Hoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu). Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 4,8 m. Hoone kandvad seinad on kergplokkseinad, katuse konstruktsioon on puitfermid ja katusekatteks on rullmaterjal. Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2). Hoone siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass D-s2, d2. Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind) süttivustundlikkuse klass üldiselt B-s1, d0, õhutuspilu sisepind B-s1, d0. Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0. Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1. Kaablite tuletundlikkuse nõue on Dca-s2d2. b. Eluhoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist. 6 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud Raasi teelt. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest. d. Evakuatsioonilahendus. Evakuatsioon toimub elamu esimesel korrusel asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele elamu kasutajatele. e. Pääsud katusele. Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee). f. Kütteseadmete tuleohutus. Üksikelamu on kavandatud maa- ja ahjuküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Ruumide termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones maasoojuspump, mis paikneb tehnilises ruumis. Hoone väline agregaat on paigaldatud fassaadile. Korsten: hoonesse on projekteeritud kaks ühe lõõriga moodulkorstent, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb tehnilises ruumis. 7 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub. Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus. Eluhoone kõikidesse tubadesse on ette nähtud paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ning vingugaasiandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid. - Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud; - Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest; - Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada; - Andurit tuleb kontrollida ning puhastada. i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoonete neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga Raasi teelt. k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus. Välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud tuletõrjeveevõtuhüdrandist, millest lähim paikneb Rannanurga kinnistul, projekteeritavast elamust 20 meetri kaugusel. 8 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. 6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Elamut varustatakse veega Rannamäe kinnistul olevast puurkaevust ja reoveed juhitakse projekteeritavasse kogumismahutisse (10m3). Hoone katuselt on projekteeritud välimine sademevee äravool. Katuselt juhitakse sademevesi äravoolulehtritesse, mis juhitakse oma kinnistu piires pinnasesse. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni, transpordimaale ja naaberkinnistutele on keelatud. Elamu on kavandatud maa- ja ahjuküttel. Jäätmekäitlus Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelsorteeritult spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Kuivõrd kinnistul on märkimisväärne olemasolev haljastus, siis on soovituslik rajada aia ja haljastusjäätmete jaoks kompostimise võimalus. Toidujäätmete kompostimiseks sobiv lahendus on kinnine komposter. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti. Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt, litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis. Jäätme Hinnangulin Ühik Hinnangulin Ühik Tegevuse lühikirjeldus - Jäätmelii e e kogus kood k kogus 17 01 0 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle 1 taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 01 Tellised/ ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle 02 kiviploki taaskasutamiseks vastavat d jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle 01 taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 9 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 17 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle 02 taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 04 Metalli- ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle 07 segud taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 04 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle 11 taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 20 03 Prügi ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat 01 (sega- jäätmeluba omavale olmejäät jäätmekäitlejale, kes selles med) jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt 15 01 Pakendid ~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse (nt. pakendiettevõtjale puitaluse pakendijäätmete ringlusse d, kile, võtuks või taaskasutusse paberkar suunamiseks või antakse üle tong taaskasutamiseks vastavat pakend, jäätmeluba omavale jms) jäätmekäitlejale 08 01 Värvi- ja ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle 12 lakijäätm taaskasutamiseks vastavat ed jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks 17 09 Ehitus- ja ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle sorteerimiseks 04 lammutu vastavat jäätmeluba omavale spraht jäätmekäitlejale 17 06 Isolatsio ~0,1 t ~0,3 m3 Transportida 04 oni jäätmekäitluspunkti materjali d Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat. 10 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitamise käigus tekkiva ehitusjäätme maht ei ületa 10 m³. Ehitusprahi jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirjast. Ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, tuleb kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta või raudbetooni- ja betoondetailide, asfaldi, eelsorditud ehituskivide, telliste ja puidu puhul anda üle purustamiseks või muuks taaskasutamiseks vastavat luba omavale ettevõttele. Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskastutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse. Väärtusetu ehitusprahi põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on keelatud. Ehitustöödel tekkiva prahi eemaldamiseks kasutatakse prahitoru. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud. Ehitusmaterjal ladustatakse hoovialal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud tuleohutusabinõusid. Mullatööde mahtude bilanss Ehitustöödel suuremahulisi mullatöid ei tehta. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed. Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega. - Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. 11 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 - Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. - Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. - Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. - Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis- kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. - Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirjast. Meetmed sõidukitele Tagada kinnistu piiril enne objektilt lahkumist sõiduautode rehvide puhastamist survepesuriga või muude sobivate vahenditega. Meetmeid valides palun pöörata tähelepanu, et § 7 lg 1 p 6 kohaselt peab objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest. Sisekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja tehnoloogiale: Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest: - EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt keskkonnamüratasemest” toodule tuleb: - projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele; 12 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 - akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; - välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud; - elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks); Tehnoseadmete müra Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015) § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset. Sotsiaalministri 01.01.2021 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (Vastu võetud 04.03.2002) § 7 kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB ning muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase. Hoone kütteagregaat (nt Daikin Altherma) paikneb hoone kirdepoolsel fassaadil, kaetud puidust restiga, fassaadiga sama värvitooni. Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus). Valida tuleb soojuspump, mis ei ületaks müra normtasemeid (ka omal kinnistul). 7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. 13 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 7.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat. 7.2 VUNDAMENDID Elamule on projekteeritud lintvundament. Elamu sokliosa soojustatakse vahtpolüsteroolplaatidega 100 mm. Terrassi ning varjualuse alla on projekteeritud postvundament. 7.3 ÜKSIKELAMU VUNDAMENT LV-01 RB TALDMIK vastavalt konstruktiivsele projektile peale laotakse: KERGPLOKK 200 mm SOOJUSTUS: vahtpolüstürool 150 mm HÜDROISOLATSIOON SOKLI OSAS VIIMISTLUS: Soklikrohv 7.4 ÜKSIKELAMU PÕRAND PP-01 U=0,13 W/m2*K PÕRANDAKATE RB PÕRANDAPLAAT 100mm Armatuurvõrk+vesipõrandaküte (Mahukahanemisvuugid vastavalt ruumide jaotusele) EHITUSKILE 0,2mm VAHTPOLÜSTÜROOL 200mm TIHENDATUD MINERAALNE TÄITEPINNAS 14 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 7.5 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI KL-01 U=0,07 W/m2*K SBS katusealuskate + SBS katusekate SOONEGA OSB 3 plaat 18 mm PUITFERMI ülemine vöö PUISTEVILL (klaasvill) 500mm PUITFERMI alumine vöö KINGSPAN PUIDUST ROOVITUS 45 mm 2x KIPSPLAAT 26 mm SISEVIIMISTLUS KL-02 U=0,10 W/m2*K SBS katusealuskate + SBS katusekate SOONEGA OSB 3 plaat 18 mm PUITFERMI ülemine vöö PUISTEVILL (klaasvill) 400mm PUITFERMI alumine vöö KINGSPAN PUIDUST ROOVITUS 45 mm 2x KIPSPLAAT 26 mm SISEVIIMISTLUS 7.6 ÜKSIKELAMU SEINAD VS-01 U=0,14 W/m2*K VÄLISVIIMISTLUS - TSEMENTKIUDPLAAT 8mm METALLKARKASS - õhkvahe 25 mm SOOJUSTUS: vahtpolüstürool 200 mm RUH200 LAKKA KIVI 200 mm SISEVIIMISTLUS VS-02 U=0,14 W/m2*K VÄLISVIIMISTLUS - PUITLAUDIS vertikaalne DISTANTSLIIST tuulutssoontega 25 mm TUULETÕKKEPLAAT 30 mm SOOJUSTUS: mineraalvill 200 mm RUH200 LAKKA KIVI 200 mm SISEVIIMISTLUS SS-01 SISEVIIMISTLUS 15 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 VSH100 LAKKA KIVI 100 mm SISEVIIMISTLUS SS-02 SISEVIIMISTLUS RUH200 LAKKA KIVI 200 mm SISEVIIMISTLUS 7.7 KOORMUSED Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt: - Kasuskoormused 2,0 - Omakaalukoormused 1,2 Kasuskoormused - Klass A – eluruumid qk = 2,0 kN/m2 - Põrand pinnasel qk=2,0 kN/m2 - Vahelagi qk=2,8 kN/m2 - Riputuskoormused lagedele qk= 0,40 kN/m2 - Rõdu/terrass qk=2,5 kN/m2 Omakaalukoormused Vastavalt konstruktsioonidele. Koormuste tähtsamad osavarutegurid Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50 Lumekoormus Uustarindite lumekoormuse normsuurus maapinnal on määratud: EVS-EN 1991 1-3:2006 + A1:2016 + NA:2016 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus” Katustele lumekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta maapinna lumekoormuse normsuurus sk= 1,5 kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka katuste kalletest ja katuste kõrguste järskudest muutustest sõltuvaid lumekoormuse kujutegureid. Tavaolukord: s = μ1· sk, kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (0,8) sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2 16 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 s = μ· sk = 0,8 x 1,50 = 1,20 kN/m2 Kõrgema hooneosaga külgneval varikatusel: s = μ2· sk, kus μ2 – kuhjunud lumekoormuse kujutegur (2,0) sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2 s = μ2· sk = 2,0 x 1,50 = 3,0 kN/m2 Tuulekoormus Uute konstruktsioonide puhul kasutatakse tuulekoormuse baasväärtuseks normi: EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus“ Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud tuulekiiruse keskmine baasväärtus, s.o vref = 21 m/s. Arvestada tuleb ehitiste paiknevust maastikutüübil ja gabariite kooskõlas normidega EVS-EN 1991-1-4:2006. Maastikutüüp – III (maa-asulad) qref = 0,49 kN/m2 Ülekoormustegur on k= 1,5 - Konstruktiivsetele sõlmedele, mille lahendus ei selgu käesoleva projekti seletuskirjast või joonistelt, tuleb vajadusel koostada eraldi konstruktiivsed joonised 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“. Elamut varustatakse veega Rannamäe kinnistul olevast puurkaevust ja reoveed juhitakse projekteeritavasse kogumismahutisse (10m3). Hoone katuselt on projekteeritud välimine sademevee äravool. Katuselt juhitakse sademevesi äravoolulehtritesse, mis juhitakse oma kinnistu piires pinnasesse. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni, transpordimaale ja naaberkinnistutele on keelatud. 17 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD Kasutatav norm: - EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava Üksikelamu arvestuslik veetarbimine: 0,3 m3/d. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid ja kõiki ohutusnõudeid. Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele. Soojavee süsteem Hoone soe vesi saadakse soojuspumbaga. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a klosetipotte ja pesumasinad. 8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD Kasutatav norm: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põrandate alla ja ripplagede taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad. 18 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla ja ripplagede taga. Ripplagede taga paiknevad torud isoleeritakse müra vastu. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata sisearhitektuurse projektiga). Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-1,0 m põrandapinnast). Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a. 9. KÜTE JA VENTILATSIOON Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele: - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6 Küte Üksikelamu on kavandatud maa- ja ahjuküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22º C. Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Põrandakütte arvutuses on arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Ruumide termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. 19 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on hoones maasoojuspump, mis paikneb tehnilises ruumis. Hoone väline agregaat on paigaldatud fassaadile. Korsten: hoonesse on projekteeritud kaks ühe lõõriga korstent, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” Ventilatsioon Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade rootorsoojustagastiga, soojustagastuse temperatuuri suharv 0,85, SFP 1,3 kW/(m3/s). Ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis. Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub. Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Õhuvahetus: - Elutuba ±0,5 l/s m² - Köök-söögituba -20 l/s; -8 l/s - Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in 20 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 - WC -10 l/s ruum - Pesuruum -15 l/s ruum - Tehniline ruum -15 l/s ruum - Kütte ja ventilatsiooniprojekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis. 10. ELEKTRIVARUSTUS Elamu elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda: Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud: EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“ EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“ Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) Elektrivõrguga liitumiseks on olemasolev elektri liitumiskilp, kirdepoolsel kinnistu piiril. Projekteeritava hoone maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud tehnoruumi, kuhu paigaldatakse peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat. Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks. Välitrassid Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm, sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. 21 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Üksikelamu elektripaigaldis Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumi. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostöös Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: - Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. - Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. - Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid. 22 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbiruumi paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada. Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54 ja EVS-HD 60364- 4-44. Piksekaitse Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud 30.03.2017 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset projekteerida. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat. - Elektri-, side- ja valvesignalisatsiooni projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis. 12. ENERGIATÕHUSUS Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid: ● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63 ● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 ● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36 Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,20 W(m2K) katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,8 W(m2K), akende g= 0,40 23 / 24  SELETUSKIRI MiHo OÜ Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga Töö nr. 103-26 Üksikelamu eelprojekt 09.09.2026 Joonkülmasillad: Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud - LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOG-i. Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised: Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K) Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K) Välisuksed - 0,1 W(m2K) Aknad - 0,05 W(m2K) Niiskuskonvektsiooniriskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K). Üldised nõuded tehnosüsteemidele Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 1,3 W/(l/s). Ventilatsiooni järelküte on veega. Õhulekkearvule vastavalt tuleb teostada pärast hoone valmimist õhulekketest. Üldised nõuded hoonete energiavarustusel Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on maasoojuspump ja ahi. Vastutav arhitekt: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt tase 7 24 / 24  N X=6562650 TINGMÄRGID KRUNDI TEHNILISED ANDMED: Y=538300 KRUNDIPIIR Tunnus 31701:001:1012 Lähiaadress Rannanurga S DP JÄRGNE HOONESTUSALA Asustusüksus Vilivere küla Omavalitsus Kohila vald PROJEKTEERITAV ÜKSIKELAMU Maakond Rapla maakond Sihtotstarve Elamumaa 100% PROJEKT. PUITTERRASS Pindala 4563,0 m² PROJEKT. PLAADISTATUD ALA Tulepüsivusklass TP3 .78 (KIVIPARKETT) 55 55.55 S Rannamäe 0,4 kV ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2+2 m 55.65 PROJEKT. ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED: 12 .7 2 31701:001:1013 . 69 55 55 MAAKÜTTE KONTUUR TT hüdrant Y= 538,273,531 EHITISEALUNE PIND 239,2 m2 55.58 X= 75 5. 6,562,614,615 5 NETOPIND 176,1 m2 1 67 OL. OL. EL. MP. KAABEL 55 . SULETUD BRUTOPIND 217,7 m2 55 55.64 .6 55.60 6 55 S5 KORRUSELISUS 1 .6 11240 Tõdva-Hageri tee 9 .6 OL. OL. EL. ÕHULIIN .565 55.64 5 31701:001:2190 5 55 55.54 TUBADE ARV 5 55 .8 60 55 55. Ol. ol. 55.89 .6 KÖETAV PIND 176,1 m2 5.0 S OL. OL. SIDETRASS 6 55.56 55.59 Projekt. 56.00 1 55.86 A 55.5 5 ELURUUMIDE PIND 148,2 m2 56.81 7 55.62 5.8 ÜLDKASUTATAV PIND 27,9 m2 55 .08 5 K11 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK .6 55.67 56.59 56 S HOONE MAHT 935 m3 9 fre 12 es luuk 55.68 V11 PROJEKT. VEETORUSTIK HOONE KÕRGUS 4,75 m as .21 56. 55 L 56 55.84 fa 55.60 .7 .05 õhutus HOONE ABS KÕRGUS 60,75 m lt 97 3 56 K1 .45 55.76 W11 PROJEKT. EL. MP. KAABEL HOONE PIKKUS 24,5 m 56 biopuhasti 55.70 55.85 4 1 56.77 .8 7 .26 56 6.7 55.69 55.84 G 55.78 55.51 56 56.15 5 1 55.86 HOONE LAIUS 16,1 m 1 55.80 S S E P= 2 PROJEKT. MAHUTI (10 m3) TULEPÜSIVUSKLASS TP3 56.81 55.85 lill 55.78 .44 56.66 S D 55.89 56.42aj rp1 56.59 5 6 56 55.88 56.95 56. 55.55 14 55.9 55.90 55.84 55.43 55.90 OL. OL. VÕRKAED W11 3 55.96 5 B 55 6.6 TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL 56.00 7 5 .7 .8 0 H 56 13 55.86 55.88 Ol. ol. 55.91 PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE K1 55.63 A 5 55. 83 55.71 Projekt. 56.00 1 . 86 ivi 55 56.17 56 55.83 2 55.85 k OL. OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE .90 55.23 m 55.42 3 55.89 PROJEKT. DP. JÄRGNE 20 jest 6 nd öö ja te l 5 56.09 Elamu/ Elamu/ 89 0 v 55.79 56.9 57.50 4 V1 itse ura PARKIMISKOHTADE ARV 56. P=2 Abihoone Abihoone 56.75 ka sõid 56.53 3 1 .00 R a 01:0 56.3 1 56.62 12 10 ±0 e 55.89 kivi Te ise 7 = n n 01 5 rm HOONETE ARV KRUNDIL 1/0 1/1 a n :10 ab ää 2 56.09 56.13 PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel) u r 12 s 55.54 55.93 11 ga Ol. ol. 55.89 56.01 56 55.12 Projekt. 56.00 7 EHITUSALUNE PIND 239,2m2 240m2 tera .00 1.5 4 56.03 LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID 56.92 55.87 55.96 55.91 6 8 55.44 55.95 56.59 56.4 H ss KORRUSELISUS 1 2 E 98 OL. OL. SÄILITATAVAD PUUD 56.73 Ol. ol. 55.79 55.96 56.88 V1 Projekt. 56.00 56. 55.15 00 55.78 HOONE KÕRGUS 4,65m 10,0m/7,0m tera 55.58 1 6 G 55.09 56.00 0 F 56.12 PROJEKT. SAMAKÕRGUSJOON JA -ARV 1.5 56.0 ss 55.31 7 56.07 56.38 56.92 D 55.85 55.94 ÜKSIKELAMU KOORDINAADID L-EST C 56.01 55.30 7 55.42 55.20 55.87 55.67 55.76 1 2 3 Y= 538,289,450 Y= 538,296,275 Y= 538,295,271 V1 56.73 5 56.91 55.41 1 LÕIGE 1 - 1 56.3 õu BETOONKIVIKATE 8cm X= 6,562,607,862 X= 6,562,598,668 X= 6,562,597,923 56.59 55.98 PAIGALDUSLIIV 3cm 55.26 55.14 4 5 6 55.56 V1156.06 PK KILLUSTIKALUS * 25cm, 5.0 Ol. ol. 55.85 TIHENDATUD LIIV 20cm (k=0,98), Kf =2m/ööp. Y= 538,297,178 Y= 538,298,182 Y= 538,304,052 Ka Projekt. 56.00 55.65 ev OL.OLEV PINNAS X= 6,562,595,354 X= 6,562,596,099 X= 6,562,588,189 A 55.74 ÄÄREKIVI 290x150x800 mm us 1n0itaarka 55.20 56.89 a 55.86 Külmasfaldriba (5-10cm) LAIUS VASTAVALTPLAANILE 7 8 9 . 0 itsev 55.24 A 55.32 55.31 Laste-majakiik 56.16 Y= 538,295,862 Y= 538,292,554 Y= 538,291,831 56.13 ö 10.0 X= 6,562,582,110 X= 6,562,586,567 X= 6,562,586,030 raja telje 60m ön 56.12 56.08 lill d 56.16 st 56.04 10 11 12 äärmis rkaitsevöönd 55.61 56.73 56.11kivid Y= 538,285,722 Y= 538,281,708 Y= 538,279,502 56.58 56.84 st 56.24 äärmis sevöönd 50m 56.35 raja telje 3:1 55.44 56.32 X= 6,562,594,261 X= 6,562,591,281 X= 6,562,594,252 e sõidu 55.22 55.97 13 14 55.39 56.15 55.81 OL. OL. ASFALT PAIGALDUSBETOON Y= 538,288,817 Y= 538,285,837 nitaa e sõidu C12/15, h = 8 cm 55.37 56.25 Raba X= 6,562,601,166 X= 6,562,605,180 Teekait Tee sa 31701:001:2350 X=6562550 55.87 Y=538250 55.49 Rannavälja 31701:001:1011 55.62 56.32 MiHo OÜ Tallinn / Peterburi tee 2f 55.97 Arhitektuuribüroo +372 56 642 338 Reg.kood 11344754 [email protected] 55.53 Märkused: 56.25 Reg.nr EEP000998 miho.ee Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 (Amsterdami null) süsteemis 55.95 Objekt Üksikelamu Katastriüksuste piirid on joonisele kantud Maa-ja Ruumiameti seisuga 17.07.2026 H 56.06 Ranna Rapla maakond / Kohila vald / Vilivere küla / Kihil "PIIR"esitatud piiriandmete asukohad on informatiivsed 31701:001:1180 Rannanurga 55.60 55.96 Jooniste arv 1 Joonise nr 1 Joonis Asendiplaan Joonise sisu Mõõtkava 1:500 Projekti staadium Eelprojekt Tellija: LIIS JÜRGENSON RAPLAMAA, KOHILA VALD, VILIVERE KÜLA RANNANURGA MAA-ALA PLAAN Arhitekt Kristina Sepp Vastutav arhitekt Kristina Sepp OÜ Kupits Mõõtis Lily Asumets Kuupäev Registrikood: 16525868 17.07.2026 Töö nr. 103-26 Mõõtkava 1:100 Geodeet, tase 5 (Kutsetunnistus 202810) Majandustegevusteate number: EEG000556 Joonestas Lily Asumets Töö nr 104-2026 Kuupäev 15/09/2026 Leht AR-4-01 e-mail: [email protected]  Kohila Vallavalitsus [email protected] Teie 02.10.2026 Vabaduse tn 1 79804, Rapla maakond, Kohila vald, Meie 05.10.2026 nr 7.1-2/26/17382-3 Kohila alev Rannanurga kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Kohila valla Vilivere küla Rannanurga kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 571010). Kinnistu (katastritunnus 31701:001:1012) asub riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri tee km 10,09-10,12 kaitsevööndis. Ehitusluba taotletakse üksikelamu (EHR nr 121461241) ja kogumismahuti (EHR kood 221516635) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Üksikelamu. Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Rannanurga“ projekt (peaprojekteerija MiHo OÜ, töö nr 103-26). Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu km 10,082. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 571010) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: 1.10326_EP_AR-3-01_Seletuskiri 2.10326_EP_AR-4-01_Asendiplaan Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2)