Kiri

Andrus Zavadskis Utilitas OÜ Teie 25.03.2020 e-kiri Tornimäe 2 Meie 09.04.2020 nr 2-7/2020/311-2 Tallinn 15010 Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde Lugupeetud Andrus Zavadskis Utilitas OÜ (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või põhivõrguettevõtja) poole planeeritavale Saare-Liivi meretuulepargile, mille maksimumvõimsus on 1200 MW, elektrituruseaduse § 921 lõikes 1 toodud hoonestusloa jaoks sama paragrahvi lõikes kaks nõutud elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis, muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne. Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused) on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Võrguühenduse tehniline lahendus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Edela-Eestis asuvasse olemasolevasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest lähtuvalt ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 350 MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi alajaama vähemalt nelja liitumispunkti kaudu. Selleks tuleb kõnealusesse alajaama ehitada vähemalt neli uut liituja lahtrit, millest vähemalt üks liitumislahter tuleb rajada dupleksskeemiga, ja vähemalt kaks liinilahtrit alajaama elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide jaoks. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti liitumispunktid, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1200 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada. Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile kasutusõiguse saamine. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga. Nõuded kliendi elektripaigaldisele Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod. Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA- d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Saare-Liivi meretuulepark ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators) mõistes vähemalt nelja autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine. Liitumistasu maksumus Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel https://elering.ee/metoodika. Liitumistasu hulgas sisaldavad: • tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise kulud; • alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide rajamise kulud; • elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud; • rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu; • tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks väljastame Teile siduva liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati kehtivast määruse redaktsioonist. Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise ajal on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgmised:  planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad kõik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on võimsusel kuni 350 MVA 2 tundi ja võimsusel üle 350 MVA 120 tundi;  tarbimiskohas lubatud elektrikatkestuste kestvused aastas: o riketest põhjustatud katkestused – kuni 150 tundi aastas; o plaanilised elektrikatkestused – kuni 64 tundi aastas. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa Komisjoni määrused: Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators, edaspidi RfG); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand Connection Code, edaspidi DCC); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park modules, edaspidi HVDC). Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest, selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest juhenditest: • Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded; • Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded; • Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded; • Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded; • Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0. Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/. Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks. Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid. Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 % liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel: https://elering.ee/metoodika. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: https://elering.ee/vorguteenus#tab1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mirjam Pihlak võrguteenuste talituse juhataja tel 715 1309 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 28.04.2020 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga (meretuulepargiga) Käesolevaga esitab OÜ Utilitas hoonestusloa taotluse Liivi lahes meretuuleparkide arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. VeeS § 218 lg 3 sätestab, et kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. ELTS § 921 lg 2 sätestab, et lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. ELTS § 922 sätestab, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. OÜ Utilitas kinnitab käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluv OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam vastab ELTS § 922 viidatud tingimusele ning on elektriettevõtja ELTS § 6 tähenduses (tootja), omades elektrienergia tootmise tegevusluba ELT000028. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt VeeS § 218 lg 2 sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (vt joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.1 Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest.2 Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 16 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 138 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk kokku võimsus kuni 1200 MW Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Keskkonnamõju hindamine (VeeS § 218 lg 4 ls 2 ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, § 3 lg 1 p 1, § 7 p 2).  Veeluba (VeeS § 187 p 10 - alates 100 kuupmeetri suuruste tahkete ainete paigutamine veekogusse). Veeloa andjaks on Keskkonnaamet. 1 http://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 2 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf , ptk 5.6. 2 Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 138 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu3 mõttes on kasutusotstarbeks 23023 - tuuleelektrijaama rajatis. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 3 Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on: 1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket) Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid 1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu eelnõu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks.4 Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. 2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. 3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. 4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, lk 41. 4 Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille tinglikud asukohad on välja toodud Eesti mereala planeeringus ning millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 138 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 138 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 69 000 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 69 500 m² ehk 0,0695 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 134 358 745 m² ehk 134,36 km² ning ala koordinaadid on: x y 6434692,109 432894,896 6434528,544 438559,923 6414662,783 438626,698 6414573,152 429214,534 6416435,822 428015,969 6425643,341 433921,481 6426045,508 433942,648 6434628,609 435762,985 6420785,581 430788,808 6414612,840 430865,537 5 Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab samas lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 69 500 m² ehk 0,0695 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha VeeS § 219 lg 7 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine seadus KehJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elupaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Mereimetajate uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring 7. Hoonestusloa taotletav kestus VeeS § 224 lg 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. VeeS § 224 lg 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. EhSRS teise lugemise muudatusettepanekutes (kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797, p 63) on selgitatud: “Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Kui ehitis ei ole planeeringuga vastuolus, siis võib hoonestusloa omaja, kui ta soovib, et ehitis saaks jätkuvalt avalikus veekogus asuda, taotleda hoonestusloa tähtaja pikendamist.” Antud juhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlus lõppenud. OÜ Utilitas taotleb eeltoodust tulenevalt, et hoonestusloa kestus oleks esialgu 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu 6 kehtestamisest. OÜ Utilitas soovib nimetatud planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa kehtivusaja pikendamist veel 50 aasta võrra. Hoonestusloa taotlus on planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Koit Juhatuse liige OÜ Utilitas 7  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 28.04.2020 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga (meretuulepargiga) Käesolevaga esitab OÜ Utilitas hoonestusloa taotluse Liivi lahes meretuuleparkide arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. VeeS § 218 lg 3 sätestab, et kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. ELTS § 921 lg 2 sätestab, et lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. ELTS § 922 sätestab, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. OÜ Utilitas kinnitab käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluv OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam vastab ELTS § 922 viidatud tingimusele ning on elektriettevõtja ELTS § 6 tähenduses (tootja), omades elektrienergia tootmise tegevusluba ELT000028. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt VeeS § 218 lg 2 sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (vt joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.1 Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest.2 Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 11 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 137 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk kokku kuni 1200 MW Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Keskkonnamõju hindamine (VeeS § 218 lg 4 ls 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, § 3 lg 1 p 1, § 7 p 2).  Veeluba (VeeS § 187 p 10 - alates 100 kuupmeetri suuruste tahkete ainete paigutamine veekogusse). Veeloa andjaks on Keskkonnaamet. 1 http://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 2 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, ptk 5.6. 2 Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 137 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu3 mõttes on kasutusotstarbeks 23023 - tuuleelektrijaama rajatis. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 3 Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on: 1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket) Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid 1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu eelnõu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks.4 Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. 2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. 3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. 4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, lk 41. 4 Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille tinglikud asukohad on välja toodud Eesti mereala planeeringus ning millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 137 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 137 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 68 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 69 000 m² ehk 0,069 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 136 405 379 m² ehk 13,41 km² ning ala koordinaadid on: X y 6434528,544 438559,923 6414662,783 438626,698 6414692,215 443200,437 6414454,089 443938,626 6416494,031 445438,816 6416629,894 445578,723 6434277,435 445578,723 Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab samas lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 69 000 m² ehk 0,069 km². 5 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha VeeS § 219 lg 7 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KehJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elupaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Mereimetajate uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring 7. Hoonestusloa taotletav kestus VeeS § 224 lg 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. VeeS § 224 lg 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. EhSRS teise lugemise muudatusettepanekutes (kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797, p 63) on selgitatud: “Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Kui ehitis ei ole planeeringuga vastuolus, siis võib hoonestusloa omaja, kui ta soovib, et ehitis saaks jätkuvalt avalikus veekogus asuda, taotleda hoonestusloa tähtaja pikendamist.” Antud juhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlus lõppenud. OÜ Utilitas taotleb eeltoodust tulenevalt, et hoonestusloa kestus oleks esialgu 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kehtestamisest. OÜ Utilitas soovib nimetatud planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa 6 kehtivusaja pikendamist veel 50 aasta võrra. Hoonestusloa taotlus on planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Koit Juhatuse liige OÜ Utilitas 7  Andrus Zavadskis Utilitas OÜ Teie 25.03.2020 e-kiri Tornimäe 2 Meie 09.04.2020 nr 2-7/2020/311-2 Tallinn 15010 Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde Lugupeetud Andrus Zavadskis Utilitas OÜ (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või põhivõrguettevõtja) poole planeeritavale Saare-Liivi meretuulepargile, mille maksimumvõimsus on 1200 MW, elektrituruseaduse § 921 lõikes 1 toodud hoonestusloa jaoks sama paragrahvi lõikes kaks nõutud elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis, muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne. Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused) on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Võrguühenduse tehniline lahendus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Edela-Eestis asuvasse olemasolevasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest lähtuvalt ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 350 MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi alajaama vähemalt nelja liitumispunkti kaudu. Selleks tuleb kõnealusesse alajaama ehitada vähemalt neli uut liituja lahtrit, millest vähemalt üks liitumislahter tuleb rajada dupleksskeemiga, ja vähemalt kaks liinilahtrit alajaama elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide jaoks. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti liitumispunktid, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1200 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada. Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile kasutusõiguse saamine. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga. Nõuded kliendi elektripaigaldisele Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod. Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA- d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Saare-Liivi meretuulepark ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators) mõistes vähemalt nelja autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine. Liitumistasu maksumus Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel https://elering.ee/metoodika. Liitumistasu hulgas sisaldavad: • tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise kulud; • alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide rajamise kulud; • elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud; • rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu; • tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks väljastame Teile siduva liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati kehtivast määruse redaktsioonist. Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise ajal on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgmised:  planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad kõik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on võimsusel kuni 350 MVA 2 tundi ja võimsusel üle 350 MVA 120 tundi;  tarbimiskohas lubatud elektrikatkestuste kestvused aastas: o riketest põhjustatud katkestused – kuni 150 tundi aastas; o plaanilised elektrikatkestused – kuni 64 tundi aastas. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa Komisjoni määrused: Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators, edaspidi RfG); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand Connection Code, edaspidi DCC); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park modules, edaspidi HVDC). Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest, selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest juhenditest: • Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded; • Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded; • Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded; • Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded; • Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0. Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/. Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks. Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid. Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 % liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel: https://elering.ee/metoodika. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: https://elering.ee/vorguteenus#tab1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mirjam Pihlak võrguteenuste talituse juhataja tel 715 1309 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 28.04.2020 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga (meretuulepargiga) Käesolevaga esitab OÜ Utilitas hoonestusloa taotluse Liivi lahes meretuuleparkide arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. VeeS § 218 lg 3 sätestab, et kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. ELTS § 921 lg 2 sätestab, et lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. ELTS § 922 sätestab, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. OÜ Utilitas kinnitab käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluv OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam vastab ELTS § 922 viidatud tingimusele ning on elektriettevõtja ELTS § 6 tähenduses (tootja), omades elektrienergia tootmise tegevusluba ELT000028. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt VeeS § 218 lg 2 sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (vt joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.1 Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest.2 Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 11 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 133 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk võimsus kokku kuni 1200 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Keskkonnamõju hindamine (VeeS § 218 lg 4 ls 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, § 3 lg 1 p 1, § 7 p 2).  Veeluba (VeeS § 187 p 10 - alates 100 kuupmeetri suuruste tahkete ainete paigutamine veekogusse). Veeloa andjaks on Keskkonnaamet. 1 http://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 2 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, ptk 5.6. 2 Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 133 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu3 mõttes on kasutusotstarbeks 23023 - tuuleelektrijaama rajatis. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 3 Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on: 1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket) Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid 1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu eelnõu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks.4 Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. 2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. 3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. 4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, lk 41. 4 Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille tinglikud asukohad on välja toodud Eesti mereala planeeringus ning millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 133 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 133 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 66 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitiste alune kogupindala 67 000 m² ehk 0,067 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 133 834 354 m² ehk 133,83 km² ning ala koordinaadid on: x y 6416629,894 445578,723 6434277,435 445578,723 6433941,358 454600,750 6421474,820 454723,876 6420589,789 454463,772 6420510,414 452947,706 6420232,601 451582,454 6419692,850 450058,451 6419295,974 449177,386 6418446,660 447621,633 6417827,534 446812,007 5 Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab samas lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 67 000 m² ehk 0,067 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha VeeS § 219 lg 7 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KehJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elupaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Mereimetajate uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring 7. Hoonestusloa taotletav kestus VeeS § 224 lg 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. VeeS § 224 lg 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. EhSRS teise lugemise muudatusettepanekutes (kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797, p 63) on selgitatud: “Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Kui ehitis ei ole planeeringuga vastuolus, siis võib hoonestusloa omaja, kui ta soovib, et ehitis saaks jätkuvalt avalikus veekogus asuda, taotleda hoonestusloa tähtaja pikendamist.” Antud juhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlus lõppenud. OÜ Utilitas taotleb eeltoodust tulenevalt, et hoonestusloa kestus oleks esialgu 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu 6 kehtestamisest. OÜ Utilitas soovib nimetatud planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa kehtivusaja pikendamist veel 50 aasta võrra. Hoonestusloa taotlus on planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Koit Juhatuse liige OÜ Utilitas 7  Andrus Zavadskis Utilitas OÜ Teie 25.03.2020 e-kiri Tornimäe 2 Meie 09.04.2020 nr 2-7/2020/311-2 Tallinn 15010 Tehnilised tingimused Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde Lugupeetud Andrus Zavadskis Utilitas OÜ (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või põhivõrguettevõtja) poole planeeritavale Saare-Liivi meretuulepargile, mille maksimumvõimsus on 1200 MW, elektrituruseaduse § 921 lõikes 1 toodud hoonestusloa jaoks sama paragrahvi lõikes kaks nõutud elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis, muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne. Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused) on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist, põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Võrguühenduse tehniline lahendus Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga 330 kV pingeastmel. Kliendi poolt planeeritava Saare-Liivi meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks tuleb tuulepark ühendada kas Eleringi Edela-Eestis asuvasse olemasolevasse 330 kV alajaama või Harku, Lihula, Sindi ja Kilingi-Nõmme alajaamade vahelisele 330 kV õhuliini trassile ehitatavasse uude 330 kV alajaama. Elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest lähtuvalt ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 350 MVA-d, mistõttu tuleb planeeritav Saare-Liivi meretuulepark ühendada Eleringi alajaama vähemalt nelja liitumispunkti kaudu. Selleks tuleb kõnealusesse alajaama ehitada vähemalt neli uut liituja lahtrit, millest vähemalt üks liitumislahter tuleb rajada dupleksskeemiga, ja vähemalt kaks liinilahtrit alajaama elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide jaoks. Liitumisest tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik ehitada vähemalt kaks elektrivõrguga ühendavat ülekandeliini alajaama, kuhu rajatakse klienti liitumispunktid, mis tulenevalt töökindluse nõudest peavad asetsema eraldiseisvatel mastidel. Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1200 MW põhjustada kogu põhivõrgus ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada. Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile kasutusõiguse saamine. Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada tootmispiiranguga. Nõuded kliendi elektripaigaldisele Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod. Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 350 MVA- d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud Saare-Liivi meretuulepark ühendatakse põhivõrguga Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators) mõistes vähemalt nelja autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 350 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring vms oleks tagatud mitte suurema kui 350 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine. Liitumistasu maksumus Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel https://elering.ee/metoodika. Liitumistasu hulgas sisaldavad: • tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide rajamise kulud; • alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate ülekandeliinide rajamise kulud; • elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud; • rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu; • tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on vastavalt 2 000 eurot ja 10 200 eurot. Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks väljastame Teile siduva liitumispakkumise, või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame tehnilised tingimused. Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati kehtivast määruse redaktsioonist. Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise ajal on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgmised:  planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad kõik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on võimsusel kuni 350 MVA 2 tundi ja võimsusel üle 350 MVA 120 tundi;  tarbimiskohas lubatud elektrikatkestuste kestvused aastas: o riketest põhjustatud katkestused – kuni 150 tundi aastas; o plaanilised elektrikatkestused – kuni 64 tundi aastas. Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa Komisjoni määrused: Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (Requirements for Generators, edaspidi RfG); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand Connection Code, edaspidi DCC); • Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park modules, edaspidi HVDC). Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest, selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest juhenditest: • Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded; • Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded; • Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded; • Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded; • Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0. Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/. Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks. Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid. Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 % liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel: https://elering.ee/metoodika. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: https://elering.ee/vorguteenus#tab1. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mirjam Pihlak võrguteenuste talituse juhataja tel 715 1309 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 28.04.2020 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga (meretuulepargiga) Käesolevaga esitab OÜ Utilitas hoonestusloa taotluse Liivi lahes meretuuleparkide arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. VeeS § 218 lg 3 sätestab, et kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. ELTS § 921 lg 2 sätestab, et lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. ELTS § 922 sätestab, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. OÜ Utilitas kinnitab käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluv OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam vastab ELTS § 922 viidatud tingimusele ning on elektriettevõtja ELTS § 6 tähenduses (tootja), omades elektrienergia tootmise tegevusluba ELT000028. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee keskkonnamõju hindamise aruande. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt VeeS § 218 lg 2 sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Liivi lahte, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Liivi lahte (vt joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.1 Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest.2 Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb lähimast asustusest, milleks on Ruhnu saar, 12 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 129 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk võimsus kokku kuni 1200 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Keskkonnamõju hindamine (VeeS § 218 lg 4 ls 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, § 3 lg 1 p 1, § 7 p 2).  Veeluba (VeeS § 187 p 10 - alates 100 kuupmeetri suuruste tahkete ainete paigutamine veekogusse). Veeloa andjaks on Keskkonnaamet. 1 http://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 2 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, ptk 5.6. 2 Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 129 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu3 mõttes on kasutusotstarbeks 23023 - Tuuleelektrijaama rajatis. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 3 Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on: 1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket) Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid 1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu eelnõu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks.4 Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. 2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. 3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. 4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, lk 41. 4 Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille tinglikud asukohad on välja toodud Eesti mereala planeeringus ning millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 129 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 129 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 64 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 65 000 m² ehk 0,065 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 130 881 749 m² ehk 130,88 km² ning ala koordinaadid on: x y 6433941,358 454600,7501 6427654,178 458474,8633 6424749,047 455686,1494 6421474,82 454723,8764 6429178,181 462327,2044 6429030,014 462623,5383 6426754,593 464951,8763 6424712,006 467364,8811 6433189,273 475842,1481 6431855,77 475990,315 6433866,607 456580,4429 6433506,773 468338,5497 5  6428617,263 472201,4741 Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab samas lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 65 000 m² ehk 0,065 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha VeeS § 219 lg 7 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine KehJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elupaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Mereimetajate uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring 7. Hoonestusloa taotletav kestus VeeS § 224 lg 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. VeeS § 224 lg 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. EhSRS teise lugemise muudatusettepanekutes (kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797, p 63) on selgitatud: “Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Kui ehitis ei ole planeeringuga vastuolus, siis võib hoonestusloa omaja, kui ta soovib, et ehitis saaks jätkuvalt avalikus veekogus asuda, taotleda hoonestusloa tähtaja pikendamist.” Antud juhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlus lõppenud. 6 OÜ Utilitas taotleb eeltoodust tulenevalt, et hoonestusloa kestus oleks esialgu 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kehtestamisest. OÜ Utilitas soovib nimetatud planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa kehtivusaja pikendamist veel 50 aasta võrra. Hoonestusloa taotlus on planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Koit Juhatuse liige OÜ Utilitas 7  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 28.04.2020 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga (meretuulepargiga) Käesolevaga esitab OÜ Utilitas hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes Saaremaal Sõrve poolsaare lähistel meretuuleparkide arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. VeeS § 218 lg 3 sätestab, et kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. ELTS § 921 lg 2 sätestab, et lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. ELTS § 922 sätestab, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. OÜ Utilitas kinnitab käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluv OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam vastab ELTS § 922 viidatud tingimusele ning on elektriettevõtja ELTS § 6 tähenduses (tootja), omades elektrienergia tootmise tegevusluba ELT000028. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee keskkonnamõju hindamise aruande vastavalt VeeS § 218 lg 4 ls-le 2. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt VeeS § 218 lg 2 sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitas soov rajada meretuulepark Saaremaa rannikuvetesse, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Saaremaa edelaosas asuvast Sõrve poolsaarest läände (vt joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. 1 Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest.2 Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb rannikust 10 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 25-50 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 127 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk kokku on võimsus kuni 1200 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Keskkonnamõju hindamine (VeeS § 218 lg 4 ls 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, § 3 lg 1 p 1, § 7 p 2).  Veeluba (VeeS § 187 p 10 - alates 100 kuupmeetri suuruste tahkete ainete paigutamine veekogusse). Veeloa andjaks on Keskkonnaamet. 1 http://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 2 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, ptk 5.6. 2 Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 127 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu3 mõttes on kasutusotstarbeks 23023 - tuuleelektrijaama rajatis. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 25-50 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 3 Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on: 1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket) Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid 1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu eelnõu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks.4 Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. 2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. 3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. 4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf , lk 41. 4 Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille tinglikud asukohad on välja toodud Eesti mereala planeeringus ning millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 127 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 127 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 63 500 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 64 000 m² ehk 0,064 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 122 030 457 m² ehk 122 km² ning ala koordinaadid on: x y 6441884,651 358838,841 6435072,014 373242,555 6437294,518 373433,056 6434358,601 360138,228 6433122,506 316806,408 6433225,379 371948,307 6434035,115 360567,866 6434288,846 372586,836 6434185,194 372524,197 6442144,022 374442,013 5 Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab samas lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 64 000 m² ehk 0,064 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha VeeS § 219 lg 7 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine KehJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elupaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Mereimetajate uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring 7. Hoonestusloa taotletav kestus VeeS § 224 lg 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. VeeS § 224 lg 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. EhSRS teise lugemise muudatusettepanekutes (kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797, p 63) on selgitatud: “Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Kui ehitis ei ole planeeringuga vastuolus, siis võib hoonestusloa omaja, kui ta soovib, et ehitis saaks jätkuvalt avalikus veekogus asuda, taotleda hoonestusloa tähtaja pikendamist.” Antud juhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlus lõppenud. OÜ Utilitas taotleb eeltoodust tulenevalt, et hoonestusloa kestus oleks esialgu 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu 6 kehtestamisest. OÜ Utilitas soovib nimetatud planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa kehtivusaja pikendamist veel 50 aasta võrra. Hoonestusloa taotlus on planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Koit Juhatuse liige OÜ Utilitas 7  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10142 [email protected] 28.10.2020 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga (meretuulepargiga) Käesolevaga esitab OÜ Utilitas hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes Saaremaal Sõrve poolsaare lähistel meretuuleparkide arendamiseks. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb veeseaduse (VeeS) § 217 lg 1 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. VeeS § 218 lg 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) VeeS § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus. VeeS § 218 lg 4 ls 1 sätestab, et hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. VeeS § 218 lg 3 sätestab, et kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. ELTS § 921 lg 2 sätestab, et lisaks veeseaduses sätestatud andmetele ja dokumentidele peab hoonestusloa taotlus sisaldama andmeid tuuleelektrijaama potentsiaalse võimsuse kohta ja taotlusele tuleb lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. ELTS § 922 sätestab, et hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks võib anda vaid elektriettevõtjale käesoleva seaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. OÜ Utilitas kinnitab käesolevaga, et temaga ühte kontserni kuuluv OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam vastab ELTS § 922 viidatud tingimusele ning on elektriettevõtja ELTS § 6 tähenduses (tootja), omades elektrienergia tootmise tegevusluba ELT000028. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava meretuulepargi asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid ja muid tehnilisi andmeid. Pärast pädeva asutuse määratud keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele OÜ Utilitas Punane 36 • 13619 Tallinn • registrikood 12205523 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee keskkonnamõju hindamise aruande vastavalt VeeS § 218 lg 4 ls-le 2. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt VeeS § 218 lg 2 sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon Ettevõtte OÜ Utilitas prioriteetne ärisuund on teha investeeringuid taastuvenergiasse selge sooviga aidata Eesti riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Sellest tulenevalt on OÜ Utilitase soov rajada meretuulepark Saaremaa rannikuvetesse, et toota loodussäästlikult elektrienergiat ja/või vesinikku. Kavandatav meretuulepark on planeeritud rajada Saaremaa edelaosas asuvast Sõrve poolsaarest edelasse (vt joonis 1). Kavandatud tegevuse asukoht paikneb Eesti mereala planeerigu eelnõus välja toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal.1 Eesti merealade planeeringu eelnõu lahenduses tuuleenergeetikaks sobilike alade leidmiseks lähtuti looduslikest oludest, alajaama kaugusest, looduskaitselistest piirangutest, lindude rändekoridoridest, hüljeste uuringutest, riigikaitse õhuseireradarite töövõimest ning kaugusest rannajoonest.2 Seega on meretuulepargi asukohavaliku sobivuseks mitmed tingimused eelduslikult täidetud. Planeeritav ala jääb rannikust 10 km kaugusele ning asub piirkonnas, kus mere sügavus jääb vahemikku 15-40 m. Alale kavandatud elektrituulikute arvuks on kuni 130 ning ühe tuuliku ühikvõimsus saab olema sõltuvalt tehnoloogia arengust kuni 20 MW ehk kokku on võimsus kuni 1200 MW. Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis. Meretuulepargi rajamiseks on vajalik:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks avalikku veekogusse. Hoonestusloa andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.  Keskkonnamõju hindamine (VeeS § 218 lg 4 ls 2 ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 - tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, § 3 lg 1 p 1, § 7 p 2).  Veeluba (VeeS § 187 p 10 - alates 100 kuupmeetri suuruste tahkete ainete paigutamine veekogusse). Veeloa andjaks on Keskkonnaamet. 1 http://mereala.hendrikson.ee/eskiislahendus.html 2 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, ptk 5.6. 2 Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht Sõrve poolsaarest läänes koos esialgse elektrituulikute paigutuse skeemiga 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olev ehitis on meretuulepark, millesse kuuluvad kuni 130 tuulikut. Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on meres paiknevate tuuleelektrijaama rajatiste kaudu elektrienergia ja/või vesiniku tootmine. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu3 mõttes on kasutusotstarbeks 23023 - tuuleelektrijaama rajatis. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Planeeritavas meretuulepargis on kavas kasutusele võtta tuulikud, mille kogukõrgus merepinnast on kuni 400 m, seejuures on elektrituuliku torni kõrgus kuni 250 m ning rootori diameeter kuni 300 m. Sellise suurusega elektrituuliku nominaalvõimsus on kuni 20 MW. Kasutusele võetavate elektrituulikute täpne tüüp selgub tööprojekti käigus. Kuna planeeritaval alal kõigub meresügavus piirides 15-40 m, siis sellest tulenevalt on tõenäoline, et kasutusele tuleb võtta erinevaid vundamendi konstruktsioone. 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/6201/5001/MKM_m51_lisa.pdf# 3 Kaasajal on kasutust leidnud peamiselt nelja põhitüüpi meretuulikute vundamente (joonis 2), milleks on: 1. Gravitatsioonvundament (Gravity) 2. Vaivundament (Monopile) 3. Kolmjalg-vundament (Tripod) 4. Sõrestikvundament (Jacket) Joonis 2. Meretuulikute vundamenditüübid 1) Gravitatsioonvundamendi puhul ei toimu merepõhja puurimist ega rammimist ning antud vundamenditüüp on Eesti mereplaneeringu eelnõu alusel eelistatuim lahendus meretuulikute paigaldamiseks.4 Antud vundamenditüüp võib aga vajada merepõhja eelnevat ettevalmistamist. Samas võib antud vundamenditüüp pehmete põhjasetete korral vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu) ning peamiselt kasutatakse gravitatsioonvundamenti sügavustel kuni 30 m. 2) Vaivundamendi puhul on tegemist kergesti paigaldatava vundamendiga, mis ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vundamendi süvistussügavus võib olla sõltuvalt mere põhjasetetest kuni 15-20 m, kuid antud vundamenditüüp ei ole sobilik kasutamiseks piirkondades, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Kõvade põhjasetete puhul ei pruugi olla vaivundamendi pinnasesse rammimine teostatav, samuti ei ole vaivundament tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete jääolude korral. Tavapäraselt kasutatakse vaivundamenti piirkondades, kus meresügavus ulatub kuni 25 m. 3) Kolmjalgvundamenti on sobilik kasutada sügavamas vees, kuni 35 m ja vajab minimaalset merepõhja ettevalmistamist. Kolmvundamendi „jalad“ surutakse merepõhja kuni 10 m sügavusele. Antud vundamenditüüp ei sobi aga kasutamiseks piirkonnas, kus merepõhjas on suured kivirahnud. 4) Sõrestikvundamendi puhul kinnitatakse vundament merepõhja terasvaiade abil ning on kasutusel piirkondades, kus meresügavus ületab 40 m. Tegemist on eeltoodud vundamenditüüpidest keerukama struktuuriga vundamendiga ning üldiselt ei ole eelistatud regulaarsete jääolude korral. 4 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 13_pohilahendus_portaali.pdf, lk 41. 4 Sarnaselt elektrituulikute tüübile selgub kavandatavate elektrituulikute puhul kasutatav vundamenditüüp pärast täpsemate uuringute tegemist ning eelkõige sõltub see merepõhja geoloogiast. Toodetava elektri suunamiseks elektrivõrku tuleb rajada kaablitrass, mille tinglikud asukohad on välja toodud Eesti mereala planeeringus ning millest võimaluse korral ka lähtutakse, kuid kaablitrassi täpsem asukoht selgub samuti pärast uuringuid. 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala Kavandatav kompleks koosneb kuni 130 tuulikust, kusjuures tuulikute omavaheliseks vahekauguseks on 1,1 km. Elektrituulikute täpne asukoht ja paigutus sõltub täpsest tuulikute tüübist ja suurusest ning keskkonnamõju hindamise tulemusest, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka elektrituulikute koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam, mis paikneb elektrituulikutega analoogsel vundamendil oleval platvormil. Tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Tuulepargisisesed elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja pinnasesse. Iga tuuliku vundament on praeguse arvestuse kohaselt pindalaga suurusjärgus 500 m². Sellest tulenevalt on 130 elektrituuliku poolt hõlmatav merepõhja pindala 65 000 m², millele lisandub ka alajaama ehitusalane pindala, mis on omakorda, paiknedes elektrituulikuga analoogsel vundamendil, 500 m². Seega on esialgne ehitistealune kogupindala 65 500 m² ehk 0,0655 km². 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on hinnanguliselt 126 916 370 m² ehk 126,92 km² ning ala koordinaadid on: x Y 6433122,506 361806,408 6433225,379 371948,307 6432383,842 371443,385 6431854,674 363527,036 6424806,160 364331,371 6424001,825 370617,884 6429632,170 370490,883 6426986,331 370363,883 6420847,985 362045,366 6417456,603 359261,759 6412199,560 361789,811 5  6419408,649 367887,378 Avaliku veekogu koormatava ala suuruseks saab samas lugeda ehitistealuse pindala, milleks on 65 500 m² ehk 0,0655 km². 6. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha VeeS § 219 lg 7 p 3 sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Tuuleelektrijaama rajamisel veekogusse tuleb algatada keskkonnamõju hindamine seadus KehJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 5 ja § 7 p 2). Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt asjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Võimalikud vajalikud uuringud:  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Merepõhja elustiku uuring  Merepõhja elupaikade uuring  Kunstsubstraadi koloniseerimiskatsete uuring  Kalastiku uuring  Mereimetajate uuring  Merevee kvaliteedi uuring  Mere põhjasetete uuring 7. Hoonestusloa taotletav kestus VeeS § 224 lg 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. VeeS § 224 lg 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aastat. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. EhSRS teise lugemise muudatusettepanekutes (kättesaadav siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e3e1bbb-e4df-4728-8e9c-c2e48bea3797, p 63) on selgitatud: “Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Kui ehitis ei ole planeeringuga vastuolus, siis võib hoonestusloa omaja, kui ta soovib, et ehitis saaks jätkuvalt avalikus veekogus asuda, taotleda hoonestusloa tähtaja pikendamist.” Antud juhul ei ole Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlus lõppenud. 6 OÜ Utilitas taotleb eeltoodust tulenevalt, et hoonestusloa kestus oleks esialgu 1 aasta Vabariigi Valitsuse poolt 25.05.2017 algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kehtestamisest. OÜ Utilitas soovib nimetatud planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa kehtivusaja pikendamist veel 50 aasta võrra. Hoonestusloa taotlus on planeeringu praeguse lahendusega igati kooskõlas. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Koit Juhatuse liige OÜ Utilitas 7  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Lääne päästekeskus [email protected] Lennuamet [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Saaremaa vallavalitsus [email protected]  Nimekirja alusel 12.05.2020 nr 16-7/20-06527-002 Utilitas OÜ hoonestusloa taotlustele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle Utilitas OÜ (registrikood 12205523) esitas 29.04.2020 TTJA-le kuus hoonestusloa taotlust avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Neli taotlust esitati Ruhnu saare lähistele kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks ning kaks taotlust esitati Sõrve poolsaare lähistele kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks. Taotlused on lisatud käesoleva kirja manusena. Juhime tähelepanu asjaolule, et VeeS § 221 lg 2 p 2 sätestab, et hoonestusloa menetlusest tuleb keelduda, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kuid VeeS § 221 lg 3 ja § 224 lg sätestab, et VeeS § 221 lg 2 p 1 keeldumise alust ei kohaldata, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba kehtib üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Käesoleval ajal on Eesti mereala planeering (algatatud Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157) koostamisel ja Utilitas OÜ on oma taotlustes kinnitanud, et on eelnimetatud veeseaduse tingimustest teadlik ning nõustub ühe aastase hoonestusloa tähtajaga ning taotlevad peale mereala planeeringu kehtestamist hoonestusloa kehtivusaja pikendamist 50 aasta võrra. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 alusel olulise keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju hindamine on KeHJS § 3 lg 1 p 1 alusel kohustuslik. KeHJ § 11 lg 3 alusel ei pea keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendama, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. Vastavalt VeeS § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodut, edastame 29.04.2020 Utilitas OÜ hoonestusloa taotluste dokumendid Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Utilitas OÜ hoonestusloa taotlused (6) ja tehnilised tingimused (6)_zip 2. Nimekiri_pdf Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Siseministeerium [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Lääne päästekeskus [email protected] Lennuamet [email protected] Ruhnu Vallavalitsus [email protected] Saaremaa vallavalitsus [email protected] Saatja: "Liina Roosimägi" <[email protected]> Saadetud: 12.05.2020 16:17 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/20-06527-002 edastamine Manused: ATT00001.png; Adressaatide nimekiri_Utilitas.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_20- 06527-002.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_20-06527-002.bdoc Tere Edastame Teile dokumendi 16-7/20-06527-002. Lugupidamisega Liina Roosimägi ehitusosakonna peaspetsialist +3726672004 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10142 Tallinn Nimekirja alusel 12.05.2020 nr 16-7/20-06527-002 Utilitas OÜ hoonestusloa taotlustele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle Utilitas OÜ (registrikood 12205523) esitas 29.04.2020 TTJA-le kuus hoonestusloa taotlust avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Neli taotlust esitati Ruhnu saare lähistele kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks ning kaks taotlust esitati Sõrve poolsaare lähistele kavandatava tuuleelektrijaama rajamiseks. Taotlused on lisatud käesoleva kirja manusena. Juhime tähelepanu asjaolule, et VeeS § 221 lg 2 p 2 sätestab, et hoonestusloa menetlusest tuleb keelduda, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kuid VeeS § 221 lg 3 ja § 224 lg sätestab, et VeeS § 221 lg 2 p 1 keeldumise alust ei kohaldata, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba kehtib üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Käesoleval ajal on Eesti mereala planeering (algatatud Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157) koostamisel ja Utilitas OÜ on oma taotlustes kinnitanud, et on eelnimetatud veeseaduse tingimustest teadlik ning nõustub ühe aastase hoonestusloa tähtajaga ning taotlevad peale mereala planeeringu kehtestamist hoonestusloa kehtivusaja pikendamist 50 aasta võrra. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 5 alusel olulise keskkonnamõjuga ning keskkonnamõju hindamine on KeHJS § 3 lg 1 p 1 alusel kohustuslik. KeHJ § 11 lg 3 alusel ei pea keskkonnamõju hindamise algatamist põhjendama, kui kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust. Vastavalt VeeS § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Tuginedes eeltoodut, edastame 29.04.2020 Utilitas OÜ hoonestusloa taotluste dokumendid Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Utilitas OÜ hoonestusloa taotlused (6) ja tehnilised tingimused (6)_zip 2. Nimekiri_pdf Liina Roosimägi 6672004 [email protected]