Kiri

Justiitsministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit 04.05.2020 nr 1-4/20/1975 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja erialaorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmise eelnõu. Palume esitada ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, valitsusvälised organisatsioonid, mõju hindamise ja planeerimise eksperdid, ettevõtted ja erialaliidud Ülle Luiks, 626 0742 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 16.04.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ (RT I, 28.01.2020, 6) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) vähemalt 35kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkuse elektriõhuliini rajamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 30 nimetatud juhul;“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) maapealsete tööstusrajatiste rajamine söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi väljamiseks.“; 3) paragrahvi 11 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamine või rekonstrueerimine veeseaduse § 54 lõike 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse lisades 1–3 nimetatud pinnaveekogumitele või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nimistus olevatele veekogudele, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 21 ja 211 nimetatud juhtudel;“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse 200 000-10 000 000 kuupmeetrit aastas“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) siseveeteede ja kanalite ehitamine, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 15 nimetatud juhul;“; 6) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) harimata maa või poollooduslike alade kasutuselevõtt intensiivpõllunduseks;“. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) jõustus 11. septembril 2005. a. Määrus on kehtestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 4 alusel. Määrus täpsustab KeHJSi § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang. Euroopa Komisjon esitas 25.07.2019 Eestile märgukirja seoses rikkumisega nr 2019/2109, milles leidis, et mitut Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. detsembri 2011. a direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud 16. aprilli 2014. a direktiiviga 2014/52/EL (edaspidi KMH direktiiv), I ja II lisas nimetatud punkti ei ole sõnaselgelt Eesti õigusesse üle võetud. Eesti on komisjoni ametlikule kirjale saadetud vastuses nõustunud osade KMH direktiivi I ja II lisa punktide puuduliku ülevõtmisega, mistõttu vajab määrus mõningast korrigeerimist, et viia see vastavusse KMH direktiiviga. KMH direktiivi I lisas sätestatud tegevused on loetletud KeHJSi § 6 lõikes 1 ning direktiivi ebaõigest ülevõtmisest tulenevad väiksemad täpsustused jõustusid KeHJSis 01.01.2020. Tulenevalt KMH direktiivi artikli 4 lõike 2 punktist b on liikmesriigil võimalus II lisas loetletud projektide puhul kehtestada ise künnised või tingimused hindamaks, kas projekti keskkonnamõju on vaja hinnata või mitte. Eestis on KMH direktiivi II lisa kohased tegevusvaldkonnad täpsustatud määrusega, milles on kehtestatud vastavad künnised või tingimused, millest tuleb tegevusloa andjal ehk otsustajal lähtuda eelhinnangu andmisel KMH vajalikkuse kohta. Lisaks sätestavad KeHJSi § 6 lõike 2 punkt 22 ning määruse § 16 punkt 1 kohustuse anda eelhinnang ka mistahes muule tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, nagu näeb ette direktiivi artikli 4 lõike 2 punkt a. Määruse muutmise eelnõu koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Ülle Luiks (tel 626 0742, [email protected]) ja nõunik Rainer Persidski (tel 626 2973, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Triin Nymann (tel 626 2927, [email protected]), keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega tehtavate muudatuste sisu ja põhjendus. Punktiga 1 korrigeeritakse määruse § 2 punkti 5 sätte sõnastust, et viia see vastavusse KeHJSi § 6 lõike 1 punktiga 30, mille kohaselt on KMH kohustuslik vähemalt 220kilovoldise kõrgepingeliini püstitamisel. Pikkuse kriteerium on jätkuvalt sama (üle 15 kilomeetri). Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 punktiga 13, et oleks üle võetud KMH direktiivi II lisa punkti 2 alapunkti e nõue. Kehtiva määruse § 3 punktis 8 nimetatakse vaid allmaaehitiste rajamist, kuid maapealsed tööstusrajatised on määruses nimetamata. Sõnastuses on lähtutud KMH direktiivi sõnastusest ning konsulteeritud Eesti Geoloogiateenistusega. Mõiste „bituminous shale“ all mõeldakse Eestis põlevkivi, mitte bituminoosset kilta, nagu KMH direktiivi eestikeelses tõlkes kasutatakse. Eesti põlevkivid on kukersiit ja graptoliitargilliit. Punktiga 3 muudetakse määruse § 11 punkti 4 sõnastust, et see oleks vastavuses KMH direktiivi, KeHJSi ja veeseadusega. Kuna KeHJSi on täiendatud § 6 lõike 1 punktiga 211, siis on vaja tegevusvaldkond tuua ka kõnealusesse määrusesse. Määruse § 11 punkti 4 sõnastust muudetakse nii, et see oleks kooskõlas KeHJS § 6 lõike 1 punktidega 21 ja 211. Kehtivas sõnastuses on nimetatud tõkestus- või muu rajatise ehitamist, mis hõlmab ka truupe ja sildu, kuid uue sõnastuse kohaselt ei ole nende eelhindamine kohustuslik. Ka KMH direktiivi II lisa punkti 10 alapunkt g käsitleb vaid tamme ja muid vee kinnihoidmiseks või pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud rajatisi ning seega truubid ja sillad direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 11 punktiga 81, et viia see vastavusse KeHJSi § 6 lõike 1 punktiga 181. Kuna viimase kohaselt tuleb kohustuslikus korras hinnata keskkonnamõju kunstliku põhjaveemoodustussüsteemi rajamisel, on vaja sama tegevusega täiendada ka määrusega kehtestatud loetelu. Lisaks märgitakse lisatava punktiga künnised, millal tuleb anda selle tegevuse puhul eelhinnang (vähemalt 200 000 kuupmeetrit aastas). KeHJSi § 6 lõike 1 punkti 181 kohaselt on kohustusliku keskkonnamõju hindamise künnis 10 000 000 kuupmeetrit aastas, seega on eelhinnangu andmise kohaldamisalas aastane veekogus, mis jääb 200 000 ja 10 000 000 kuupmeetri vahele. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 11 punktiga 14, et oleks kaetud KMH direktiivi II lisa punkti 10 alapunkt f. Tulvatõrjerajatiste ehitamine on kaetud kehtiva määruse § 11 punktidega 2 ja 4, kuid siseveeteede ja kanalite ehitamine ei ole riigisiseses õiguses sätestatud eelhinnangu andmiseks kohustusliku tegevusena. Lisatava sätte kohaselt jäävad kohaldamisalast välja kohustuslikku KMH-d nõudvad tegevused, mis on nimetatud KeHJSi § 6 lõike 1 punktis 15: siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamine, mis on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 15 punktiga 81, et oleks kaetud KMH direktiivi II lisa punkti 1 alapunkt b, mis nimetab projekte harimata maa või poollooduslike alade intensiivpõllunduseks. Poollooduslikud alad on osaliselt määruse § 15 punktiga 8 juba kaetud, sest looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punkti 2 ja § 33 lõike 1 punkti 5 alusel kuulub looduslik ja poollooduslik rohumaa kaitstavate loodusobjektide hulka (s.o hoiuala). Kuna harimata maa ning poollooduslikud alad, mis ei kuulu kaitstavate loodusobjektide hulka, ei ole kehtiva määruse § 15 lõikes 8 nimetatud, on vaja määruse § 15 täiendada punktiga 81. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ettevalmistamisel on võetud arvesse nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. detsembri 2011. a direktiivis 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, mida on muudetud 16. aprilli 2014. a direktiiviga 2014/52/EL. 4. Määruse mõju Looduskeskkonnale avalduv mõju Tegevusvaldkondade täpsustamine ja loetelu täiendamine, et see oleks vastavuses KMH direktiiviga, avaldab looduskeskkonnale positiivset mõju. Otsustaja peab asjakohasel juhul andma kavandatava tegevuse kohta eelhinnangu ning põhjendatud juhul algatama KMH, mille korral on võimalik vältida ja vähendada ebasoodsat olulist keskkonnamõju. Sotsiaalne mõju Eelnõukohasel määrusel ei ole olulist mõju sotsiaalsele keskkonnale. Majandusmõju Määrus on otsustajale alus kavandatava tegevuse KMH eelhinnangu andmisel. Eelnõuga täpsustatakse eelhinnatavaid tegevusvaldkondi ning sellest tulenevalt on majanduslik mõju positiivne (KMH algatatakse vaid põhjendatud juhul). Samuti on arendajatel juba tegevuse kavandamisel võimalik määruse abil selgmini tuvastada, kas kavandatavale tegevusele tuleb teha eelhindamine ning sellega edaspidi arvestada. Halduskoormuse hindamine Muudatus ei too otsustajatele ega asjaomastele asutustele töös kaasa ümberkorraldusi. Määrusesse lisatakse mõned sätted, millega võib kaasneda mõningane lisakoormus eelhinnangute andmise tõttu. Samas ei ole muudatused märkimisväärsed ning lisanduvad sellised tegevused, mille kohta tegevusloa taotluste esitamine on pigem harv. Seega kokkuvõttes ei kaasne määruse muudatuste tulemusel eelhinnangu andmiste olulist suurenemist. Mõju avalikule haldusele ja riigi ning kohalike omavalituste töökorraldusele Eelnõukohane määrus mõjutab ministeeriumide valitsemisalas tegutsevaid valitsusasutusi (nt Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) ning kohalikke omavalitsusi, kes on KeHJSi mõistes otsustaja rollis ja peavad eelhinnangu tulemusena tuvastama KMH algatamise vajalikkuse. Kavandatavad määruse muudatused täpsustavad eelhinnatavaid tegevusvaldkondi, mis on otsustajatele KMH eelhinnangu andmise alus. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele Määruse muutmine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarveid. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi ega -tulusid, sest määrus üksnes täpsustab tegevusvaldkondi. Määruse eesmärk on tagada õigusakti ajakohasus ning kooskõla KeHJSi ja KMH direktiiviga. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Justiitsministeerium) ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Arvamuse avaldamiseks saadetakse eelnõu Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandusametile, valitsusvälistele organisatsioonidele, mõju hindamise ekspertidele, planeerimise ekspertidele ning ettevõtetele ja erialaliitudele, kellega Keskkonnaministeerium on sõlminud vaba tahte lepingu. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.  Lisa Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine“ eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide võrdlustabel Eelnõu peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Märkused Määruse Vastavus (mittevastavuse Kooskõlla eelnõu ELi õigusakti nõue (vastab, ei vasta, või osalise viimise säte vastab osaliselt) mittevastavuse tähtaeg põhjus jms) p1 KMH direktiivi art 4 Vastab lõige 2, lisa 2 punkt 3b p2 KMH direktiivi art 4 Vastab lõige 2, lisa 2 punkt 2e P3 KMH direktiivi art 4 Vastab lõige 2, lisa 2 punkt 10g p4 KMH direktiivi art 4 Vastab lõige 2, lisa 2 punkt 10l p5 KMH direktiivi art 4 Vastab lõige 2, lisa 2 punkt 10f p6 KMH direktiivi art 4 Vastab lõige 2, lisa 2 punkt 1b Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.05.2020 12:10 Adressaat: <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Põllumajandusamet <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Info <[email protected]>; <[email protected]>; Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Keemia Info <[email protected]>; <[email protected]>; Kunda Nordic Tsement AS <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Manused: Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks.asice Tere Teile on saadetud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga "Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks", mis on registreeritud 04.05.2020 numbriga 1-4/20/1975. Palume esitada ettepanekud kümne tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 19.05.2020. Lugupidamisega Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, 15172 Tallinn telefon 626 2802 [email protected] www.envir.ee