Õiguskantsleri Kantsele Teie: 17.11.2025 nr 6-
5/251150/2508286
Meie: 26.01.2026 nr 9.1-1.1/25/5044-2
Vastus märgukirjale
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest nähtub üheselt, et valla- või linnavalitsus kehtestab
elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra ning määrab igale
õppimiskohustuslikule lapsele elukohajärgse kooli. Nimelt on põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 7 lõikes 21 sätestatud, et valla- või linnavalitsus kehtestab igale
õppimiskohustuslikule lapsele ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikule
põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli
(edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra, mille alusel määrab igale
õppimiskohustuslikule lapsele elukohajärgse kooli. Õppimiskohustuslikule isikule määratud
elukohajärgne kool peab isiku õpilaseks vastu võtma, kui isik seda soovib (vt põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 1 esimene lause).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei reguleeri üheselt seda, et iga põhikool peaks tingimata
olema elukohajärgne kool. Samas on seadusandja otsustanud, et Eesti põhikool on üles ehitatud
ühtluskooli ja kaasava hariduse põhimõtete kohaselt. Ühtluskooli põhimõttest tulenevalt õpivad
erinevate võimete ja vajadustega lapsed ühes koolis. Kaasava hariduse põhimõtte järgimine
tähendab, et lapsed õpivad üldjuhul elukohajärgses koolis koos, hoolimata sellest, et nende
vajadused on erinevad. Koolil tuleb õpet kohandada ja diferentseerida õpilase vajadusi
arvestades. Tuleb nõustuda, et seadusandja on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses otsesõnu
näinud ette kaasava hariduse põhimõttele vastanduva võimaluse luua koole tõhustatud ja erituge
vajavatele lastele. Kahe vastassuunalise põhimõtte olemasolu seaduses on kindlasti süvendanud
koolipidajates segadust. Kuigi vastuolu on siin ilmne, loob see siiski aluse toevajaduse tunnuse
alusel valiku reguleerimiseks. Muudel juhtudel pole üheselt selge, kuidas peaksid lapsed
valitama neisse munitsipaalkoolidesse.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõikes 3 on sätestatud, et gümnaasiumi vastuvõtmisel
võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel
ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. Põhikooli puhul analoogne säte puudub, mis
tähendab, et põhikooli vastuvõtmisel ei saa kool seada täiendavaid tingimusi, vaid
õppimisvõimalus tuleb tagada kõigile soovijatele vabade kohtade olemasolul (arvestades § 27
lõikes 1 sätestatut). See tähendab ühtlasi ka seda, et isegi kui jaatada kooli pidaja õigust jätta
mõni üldhariduskool nö mitteelukohajärgseks kooliks, siis puudub sellel sammul mõte, kuna
vabade õppekohtade korral tuleks ikkagi vastu võtta kõik koolis õppida soovivad ja seda
taotlevad isikud. Mööname, et praktikas jäetakse sageli elukohajärgne kool kooli pidaja poolt
määramata või loetakse kool elukohajärgsena määratuks läbi vanema otsuse valida välja sobiv
kool ning täites konkreetse kooli vastuvõtutingimused. Selline tegevusetus kooli pidaja poolt
soosib ühemõtteliselt haridusliku ebavõrdsuse suurenemist. Samas loob ka lubamatult sageli
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
olukordi, kus õpilase haridusõiguse realiseerimiseks pannakse vanemad otsima
koolikohustuslikus eas lapsele kooli, mis oleks nõus võtma õpilase vastu. Kahjuks oleme ka
järelevalvete ja kaebuste lahendamiste käigus näinud olukordi, kus koolidele näiliselt jäetud,
kuid tegelikkuses mitteeksitseeriv õigus valida enda kehtestatud kriteeriumite järgi õpilasi, viib
lõputute õppekoha otsinguteni. Eriti taunimisväärne on see olukordades, et konkreetse õpilase
hariduslik erivajadus on ilmne ning nõuab koolis toimuva õppekorralduse muutmist. Kuigi need
olukorrad on enamasti lahenenud peale ministeeriumi sekkumist, ei tohiks kooli pidajate
praktika selliseid olukordi luua.
Eelnevat arvestades oleme seisukohal, et kõik põhikoolid peaksid seaduse mõtte järgi siiski
olema õpilaste elukohajärgseteks koolideks. Kahjuks on selline praktika, kus põhikoolidesse
toimuvad sisseastumiskatsed jne tegevused välja kujunenud oluliselt varasemalt, kui
seadusandja vahetas koolide teeninduspiirkonnad ette nägeva regulatsiooni elukohajärgse kooli
regulatsiooni vastu. Seega ei ole kindlasti võimalik olemasolevat praktikat kiiresti muuta.
Haridus- ja Teadusministeerium saab omaltpoolt tegeleda teavitustööga kohalike omavalitsuste
seas, et seadus ei anna võimalust põhihariduse osas õpilasi läbi koolikatsete valida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Matsin
osakonnajuhataja
Jürgen Rakaselg
735 0232
[email protected]
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
2 (2)