Andres Vinn Teie 11.01.2026, 19.01.2026
Skorpioni Grupi Turvateeninduse OÜ
[email protected] Meie 20.01.2026 nr 14-7/260101/2600526
Lugupeetud avaldaja
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et prokuratuur ei ole äriühingu Skorpioni Grupi
Turvateeninduse OÜ kahe kuriteoteate alusel algatanud kriminaalmenetlust.
Kriminaalmenetluses kehtib kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte. Kuriteo asjaolude
ilmnemisel toimetavad kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur (kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 6). Kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, kui esinevad kriminaalmenetlust
välistavad asjaolud (vt KrMS § 199). Kui ilmnevad välistavad asjaolud, siis ei ole võimalik
kriminaalmenetlust alustada ning alustatud menetlus tuleb lõpetada.
Nagu oleme Teile 9. oktoobril 2025. a saadetud vastuses selgitanud, saab kannatanu
kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustada KrMS §-des 207 ja 208
sätestatud korras.
Kannatanu on füüsiline kui ka juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku
õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju (KrMS § 37 lg 1).
Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma esindaja kaudu (KrMS § 37 lg 2).
Juriidilise isiku likvideerimisel on esindaja likvideerija (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41).
Kui prokuratuur jätab kannatanu kaebuse rahuldamata, on võimalik esitada kaebus
Riigiprokuratuurile. Juhul, kui kannatanu ei nõustu Riigiprokuratuuri määrusega, millega loeti
kriminaalmenetluse alustamata jätmine põhjendatuks, saab määrust vaidlustada ringkonnakohtus.
Seda tuleb teha advokaadi vahendusel.
Tuleb arvestada ka sellega, et kannatanul ei ole õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku
kriminaalkorras süüditunnistamist või karistamist. Kannatanul on siiski õigus nõuda temale
tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti
eraõiguslikus suhtes. Eraõigusliku vaidluse lahendamiseks tuleb pöörduda maakohtusse
tsiviilkohtumenetluse korras.
Õiguskantsleril ei ole seaduslikku õigust algatada kriminaalmenetlust ega kohustada prokuratuuri
kriminaalmenetlust alustama. Seadus ei anna õiguskantslerile õigust ka hinnata, kas
kriminaalmenetluse alustamine, alustamata jätmine või selle lõpetamine oli konkreetsel juhul
2
põhjendatud (vt õiguskantsleri seadus § 25 lg 2). Samuti ei lahenda õiguskantsler eraõiguslikke
vaidlusi.
Loodetavasti on selgitustest abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Emmili Berendsen 693 8441
[email protected]