26032 Jüri sõlm, BIM rakenduskava

TEHNILINE KIRJELDUS Riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 asuva Jüri liiklussõlme ümberehitamise põhiprojekti koostamine TRANSPORDIAMET Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Projekti eesmärk PAGEREF _Toc231376953 \h 3 2. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc231376954 \h 3 3. Lähteülesanne PAGEREF _Toc231376955 \h 4 4. Eelnevalt valminud tööd, lähtematerjalid ja alusdokumendid PAGEREF _Toc231376956 \h 4 5. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus PAGEREF _Toc231376957 \h 5 6. Topo-geodeetilised uuringud PAGEREF _Toc231376958 \h 5 7. Truupide seisukorra hinnang PAGEREF _Toc231376959 \h 6 8. Geotehnilised uuringud PAGEREF _Toc231376960 \h 7 9. Liiklusuuringud PAGEREF _Toc231376961 \h 7 10. Mürauuring PAGEREF _Toc231376962 \h 8 11. Õhusaaste hajuvusuuring PAGEREF _Toc231376963 \h 9 12. Arheoloogilise uuringu I etapp PAGEREF _Toc231376964 \h 9 13. Arheoloogilise uuringu II etapp PAGEREF _Toc231376965 \h 10 14. Jalgratta- ja jalgteede eskiisprojekt PAGEREF _Toc231376966 \h 11 15. Katendi projekt PAGEREF _Toc231376967 \h 11 16. Rajatised PAGEREF _Toc231376968 \h 12 17. Müratõkked PAGEREF _Toc231376969 \h 13 18. Liikluskorraldusvahendid PAGEREF _Toc231376970 \h 13 19. Tee valgustus PAGEREF _Toc231376971 \h 13 20. Teepäraldised / Teeseadmed PAGEREF _Toc231376972 \h 13 21. Tehnovõrgud PAGEREF _Toc231376973 \h 14 22. Maaparandusehitised PAGEREF _Toc231376974 \h 15 23. Haljastus PAGEREF _Toc231376975 \h 15 24. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid PAGEREF _Toc231376976 \h 15 25. Keskkonnamõjude eelhinnang PAGEREF _Toc231376977 \h 15 26. Keskkonnajuhtimiskava projekt PAGEREF _Toc231376978 \h 16 27. Infomudeli nõuded PAGEREF _Toc231376979 \h 16 28. Projektide koostamise üldised nõuded PAGEREF _Toc231376980 \h 16 29. Vormistusnõuded PAGEREF _Toc231376981 \h 17 30. Tasuvusarvutus- ja finantsanalüüsid PAGEREF _Toc231376982 \h 18 31. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine PAGEREF _Toc231376983 \h 19 Projekti eesmärk Jüri liiklussõlme ümberehitamine ristikhein tüüpi liiklussõlmeks; Tallinna ringtee muutmine Jüri liiklussõlme lõigul läbivaks 2+2 ristlõikega maanteeks; Liiklusohutuse taseme tõstmine Jüri liiklussõlmes ja selle lähialal; Tehniliselt vajaliku teemaa määramine ; Projekteerida vastavalt Euroopa Komisjoni keskkonnahoidlike riigihangete juhendile ET.pdf (europa.eu) ja Transpordiameti teede projekteerimise juhendi p . 15 eesmärgiga vähendada tee ehituse , rekonstrueerimise või rem ondi CO2 heit koguseid. Olemasolev olukord Jüri liiklussõlm (rahvakeeli Jüri ring ) on Eestis ainulaadne liiklussõlm, kus toimub liiklemine läbi suuremõõdulise (Ø ~390m) ringristmiku. Jüri liiklussõlm ühendab omavahel riigiteid nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee ja nr 11 (E265) Tallinna ringtee. Jüri liiklussõlme vahetus läheduses (Maardu suunas) asub Põrguvälja liiklussõlm, mis ühendab Tallinna ringteed Jüri alevikuga ning Pildiküla ja Lehmja küladega. Ülejäänud suundadel paiknevad suhteliselt lähedal Jüri liiklussõlmele suundristmikud, mille kaudu pääseb riigiteedega külgnevatele aladele. Jüri liiklussõlm asub Rae vallas. Mõlemad põhimaanteed on 2+2 ristlõikega, kuid Tallinna ringtee on katkestatud Jüri liiklussõlmega – st maantee pole läbiv. Alljärgnevas tabelis on toodud välja Jüri liiklussõlme läbivate põhimaanteede aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 202 5 .a teeregistri andmetel, millest nähtub, et suur osa raskeliiklusest liigub Tallinna ringtee katkestatud suunal. Riigitee nr Suund AKÖL (autot ööpäevas) Raskeliikluse osakaal 2 Tallinna suund 28 800 5% 2 Tartu suund 18 666 9% 11 Maardu suund 25 840 18% 11 Põrguvälja ja Jüri liiklussõlmede vaheline lõik 29 822 22% 11 Keila suund 31 921 13% Jüri liiklussõlme peamisteks probleemideks on: liiga kiired ringile pealesõidud – ringristmikule läheneja peab alandama kiiruse 110-lt kilomeetrilt/tunnis kuni peatumiseni, et anda teed ringil sõitjale. Tartu ja Tallinna suunas on olemas rambid, kuid need on üsna sirge geomeetriaga ja ringristmikule lähenedes langeva profiiliga. Tallinna ringtee suunas katkeb 2+2 tee ringristmiku teeandekohaga ning puuduvad mistahes mahapöörde - või aeglustusrambid. Jüri ringile lähenedes on kiiruse muutmise vajadus autojuhile raskesti tajutav ; suuremõõtmelisus – ringristmiku raadius on suur ja see soodustab kiiruste ületamist ringristmikul, mis muudab teeandmist ootava sõiduki juhile läheneva sõiduki kiiruse hindamise raskemaks. Probleemi raskendab asjaolu, et Jüri ringil on valdavalt 2 sõidurada ; katkestatud Tallinna ringtee – piki Tallinna ringteed otse sõitev liiklus, sh suur osa Jüri liiklussõlme läbivast raskeliiklusest, on suunatud läbima ringristmikku. Eespool nimetatud põhjustel on Jüri liiklussõlmes palju konflikte ning see on saanud omale Eesti kõige ohtlikuma ristmiku tiitli. Peamised liiklusõnnetused on tagant otsasõidud ringristmikule lähenevale sõidukile ning õnnetused ringil ümberreastumise tagajärjel. Sujuva liiklussõlme läbimise võimaluse puudumise tõttu esineb Tallinna ringteel, rampidel ja teistel teedel tipptundidel tihti liiklusummikuid (kõige rohkem Keila poolt tuleval suunal). Jüri liiklussõlmest põhja ja ida poole jäävad alad on suuresti välja arendatud ja tiheda hoonestusega. Lõuna pool asub Ameerikanurga arendus, mida pole veel lõpuni realiseeritud. Lääne poole jääb koostamisel olev Põllukivi ja lähiala detailplaneering. Jüri liiklussõlm asub arheoloogiamälestiste asulakoht ( reg nr 18785) alal, kus eelmise Jüri ringi ümberehitamise käigus (2016.a.) tõsteti ümber kivikalmeid. Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks. REF _Ref220511694 \h \* MERGEFORMAT Lisa 1 on esitatud k orraldus e lisa 1 „ projekteerimistingimus e d“ eelnõu . Korraldus koos lisadega avaldatakse Transpordiameti kodulehel hanke ajal vähemalt 15 päeva enne hanke avamise tähtaega . Korraldus koos lisadega on kättesaadav: https://transpordiamet.ee/otsing?filters%5Bkeyword%5D=Projekteerimistingimused Projekteerimistingimustes seatud nõudeid pole käesolevas tehnilises kirjelduses üldjuhul dubleeritud. Lisatud on vaid täpsustavad nõuded kui seda on vajalikuks peetud. Seega tuleb arvestada, et projekteerimistingimustesse kirja pandu sisaldab olulisi tingimusi projekti koostamiseks. Projekti koostamisel lä htuda Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“. Enne projekteerimise alustamist koostada BIM Rakenduskava (vt REF _Ref220511659 \h Lisa 3 ). Projekti koostamisel lähtuda hanke väljakuulutamise hetkel kehtivatest juhendi test ja norm dokumentidest . Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Tellija soovib, et nii riigitee 2 kui ka riigitee 11 suundadele projekteeritakse põhiradadest eraldatud ja madalama piirkiirusega põimumisalad . Kaaluda liiklussõlmele konstantse raadiusega silmusram pide projekteerimist. Kaaluda projekteerimise käigus, kas liiklussõlmele eelnevaid aeglustusradu on vajalik tuua ette poole (st liiklussõlmest kaugemale), eesmärgiga anda liiklejale rohkem aega reageerimiseks, ümberreastumiseks ja otsuste tegemiseks. Vajadusel näha ette o lemasoleva muldkeha rekonstrueerimine ja teemaalt vee äravoolu korrastami ne või uue vee äravoolu süsteemi kavandamine . Katendi kasutus iga tuleb võtta püsikatenditel 30 aastat ja muud katendid 20 . Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi . Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui t ellija on otsustanud parandamise vajaduse. Eelnevalt valminud tööd, lähtematerjalid ja alusdokumendid Transpordiamet tellimusel on ajavahemikul 04.2025-02.2026 K-Projekt AS koostanud Jüri liiklussõlme eskiisprojekti (töö nr 25046), milles otsiti ja pakuti välja erinevaid võimalikke alternatiive Jüri liiklussõlme ümberehitamiseks eesmärgiga parandada liiklusohutust ning muuta Tallinna ringtee otsesihis läbivaks 2+2 ristlõikega maanteeks ning milles hinnati erinevate lahendusvariantidega kaasnevat võimalikku ehitusmaksumust. Sobivaim eskiislahendus on kättesaadav: https://pilv.transpordiamet.ee/s/9BMytFxMheUNu5F Eskiisprojekti koostamise käigus teostati ka liiklusuuring Jüri liiklussõlmes ja selle lähialal, et selgitada välja liikluse jagunemine erinevate suundade vahel. Liiklusuuring koos lisadega on kättesaadav: https://pilv.transpordiamet.ee/s/9BMytFxMheUNu5F Transpordiameti tellimusel on praegusel hetkel koostamisel Riigitee nr 2 Tallinn a–T artu – Võru – Luhamaa tee km 7,3-20,0 Peetri–Vaida lõigu põhiprojekt. Jüri liiklussõlme lähialal on suurimaks projektiga kavandatavaks muudatuseks Tankla liiklussõlme ümberehitamine. Käesolevas töös tuleb projektlahendus viia kokku Peetri–Vaida põhiprojekti lahendusega. Projekt antakse Tellija poolt töö käigus. Peetri-Vaida projekti aluseks koostatud topo -geodeetiline uuring on kättesaadav: https://pilv.transpordiamet.ee/s/9BMytFxMheUNu5F Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris: Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud, teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused, ehitusload ja projektid ning arvestada nendega projekti koostamisel. Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas. Töövõtja peab läbi vaatama avalikud andmekanalid, sh EHR, Transpordiameti kodulehel toodud projekteerimise tingimused ja ehitusload ( https://www.transpordiamet.ee/tee-ehitus ). Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld - ja detailplaneeringute ning teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti seletuskirjas. Lisaks teha järelpäring kohalikule omavalitsusele, et välja selgitada infot kavandatavate planeeringute kohta, mis asuvad projekti alas. Täpsustada kõik projektalale jääva te salv- ja puurkaevud e asukohad ning selgitada välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub projektalale. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid. Topo -geodeetilised uuringud Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda j uh endist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus . Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo -geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vee äravoolurajatiste projekteerimist: Topo -geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest. Projektiga hõlmataval alal on „ Riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 7,3-20,0 Peetri–Vaida lõigu põhiprojekt“ koostamiseks teostatud topo -geodeetilised uuringud ajavahemikul 11. 20 24-02.2025 . Käesoleva töö koosseisus tuleb koostada ajakohane geodeetiline alusplaan , maapinnamudel ning asjakohased mudelid . Varasema projekti geodeetilist alusplaani on lubatud kasutada. Juhul kui seda tehakse, tuleb Töövõtjal andmed kontrollida, uuendada ja täpsustada ning arvestada, et vastutus esitatava töö õigsuse eest jääb Töövõtjale. Topo -geodeetiline uuring peab vastama tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 100 ha ning arvestama, et topo -geodeetiliste uuringute eest tasutakse vastavalt reaalselt mõõdistatud maa-ala ulatusele. Topo -geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo -geodeetiliste tööde kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500. Topo -geodeetilise uuringu viibimine ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel ja tehnoloogilise pausi kehtestamine toimub t ellijaga kokkuleppel t öövõtja poolt esitatud taotluse ja põhjenduste alusel. Topo -geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo -geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega): Mõõdistada põhimaantee nr 2 lõigus km 11,4 – 13,7. Mõõdistada põhimaantee nr 11 lõigus km 9,3 – 13,6 . Maantee koridoris üldjuhul 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt poolt). Põhjendatud juhtudel vähem. Jüri ja Põrguvälja liiklussõlmedes mõõdistada vähemalt 50m kaugusele olemasolevatest/projekteeritavatest rampidest. Jüri sõlmes tuleb mõõdistada Jüri aleviku poolt ka Ringi tee (tee teljest 20m Jüri aleviku poole) kuni Aleviku tee ja Ringi tee ristmikuni (ristmik k.a.). Maanteega ristuvad riigimaanteed ja kohalikud teed mõõdistada üldjuhul 100 m ulatuses alates ristmikust ja 50 m laiuselt (tee teljest 25 m ulatuses mõlemalt poolt). Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant). Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada, kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms). Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks . Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud punktidest. Tellija täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks: Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata projektlahendusega seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min- max ) ning sidekaevudel tõstmise ja langetamise ulatus . Kontrollida M a R u kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus truupide kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt näha truubipäis ja truubi sisemus. Mudelite vormistusnõuded: Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli vastavalt REF _Ref220510776 \h \* MERGEFORMAT Lisa 4 e sitatud formaadis. Olemasolev olukord modelleerida vastavalt REF _Ref220510776 \h \* MERGEFORMAT Lisa 4 . Iga esitatava mudeli kohta koostada kaaskiri vastavalt REF _Ref220511659 \h \* MERGEFORMAT Lisa 3 . Tellijaga kooskõlastatult võib topo -geodeetilise uuringu seletuskirjas teha andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi. Topo -geodeetilise uuringu aruanne koos lisadega esitada vastavalt REF _Ref220511659 \h \* MERGEFORMAT Lisa 3 . Truupide seisukorra hinnang Teostada truupide seisukorra uuring nii projekteeritaval riigitee lõigul kui ristuvatel teedel ulatuses, mis on ette nähtud riigitee projekti koosseisus ümber projekteerida. Pildistada kõik uuritud truubid nii, et oleks selgelt näha truubipäis ja truubi sisemus. Esitada koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis ühtib topo -geodeetilise uuringu maa-ala plaanil näidatud numbriga. Töövõtja ja topo -geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib truupide fotod esitada topo -geodeetilise uuringu koosseisus. Aruandes tuua välja truubi seisukorra kirjeldus, t öövõtja hinnang truubi säilitamise või ümberehitamise vajaduse kohta ja t öövõtja ettepanek projekteeritava truubi lahenduse osas. Geotehnilised uuringud Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. J uhinduda juhend ist “ Geotehnilised uuringud ja katsetused ” . Teostada juhendi “ Geotehnilised uuringud ja katsetused” punkt 10.2 järgsed uuringud ja katsetused. Uuringute maht: 3 asukohta ( riigitee 2, riigitee 11, rambid) Asfaldiuuringud teemantpuuriga Ø 160 mm. Välitöö teostamine, ajutine liikluskorraldus, puurkehade võtmine, aruande koostamine. Arvestada, et iga asukoha kohta tuleb teha 5 puurauku. Asfaldiuuringu labor: Sideaine ja terakoostise määramine märjast segust (EVS-EN 12697-1/-2) – 4 tk asukoha kohta ; Kivimaterjali eraldamine asfaltkattest (segust) edasiseks katsetamiseks, 30 tk asukoha kohta . Kuna teostatakse muuhulgas ka 2x LA katset, siis iga katse jaoks on vaja ca 15 korda ekstraktorist läbi lasta ca 2,5kg asfaltsegu, et saada kätte puhas kivimaterjal. Purunemiskindlus LA meetodil, 2 tk asukoha kohta (AC base ja BS/KS) ; Lihtsustatud petrograafiline analüüs (EVS-EN 932-3), 2 fraktsiooni asukoha kohta (SMA/AC surf ja AS surf ); Terakuju määramine plaatsusteguri järgi (EVS-EN 933-3), 1 tk asukoha kohta (BS); Külmakindluse määramine dest . vees (EVS-EN 1367-1), 1 tk asukoha kohta (BS); Kihi paksuste määramine (sh dokumentatsiooni koostamine). G eotehniliste uuringute kava edasta da tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks t ellija le . Lisaks juhendis nõutud puuraukudele teostada minimaalselt 20 penetratsiooniteimi rampide jm laienduste kohtades (nõrgema pinnastega alalt). Eeldatav uuringupunktide kirjeldus, arv: Rajatiste puurauke: 24 tk Löökpenetratsioonikatseid : 10 tk (rajatistele) +2 0 tk (p.8.5 alusel) Sõidutee puurauke: 120 tk Kasvupinnase paksuse määramisi: 40 tk Freesipuru taaskasutamise uuring: 3 asukohta (p 8.3 alusel) Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Müratõkkeseinte projekteerimiseks näha ette rajatiste geotehnilised uuringud ( iga 200 m kohta min imaalselt 3 puurauku ) , mis annaksid piisavat teavet vundamentide valiku kohta. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *. ags formaadis , *. ifc ja ka . xls formaadis . Täpsemad juhised Transpordiameti juhendis „ Geotehnilised uuringud ja katsetused“. Aruanne esitada projekteerimise käigus t ellijale digitaalselt . L iiklusuuring ud Projekteerimisel on lubatud kasutada eskiisprojekti koostamise ajal, 2025. aastal K-Projekt AS poolt koostatud liiklusuuringut. Liikluse prognoosi tuleb pikendada kuni 2060. aastani, eesmärgiga arvutada teekatend 30 aasta peale. Koostada 50 aasta ekspluatatsiooniperioodi eeldatava liiklussageduse prognoos projekti CO2 jalajälje hindamiseks vajalikus mahus. Prognoosi koostamisel lähtuda Rahandusministeeriumi pikaajalisest majandusprognoosist kuni 2070 toodud SKP reaalkasvu protsentidest ( https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos ) ning sõidukipargi koosseisu puudutavatest Euroopa Liidu liikmesmaade kohta avaldatud CO2 heitmete vähendamise suunistest ja kavadest. Uuringu koostamisel teha koostööd tellijaga. Liikluse prognoosi on lubatud käsitleda katendi arvutuse aruande juures või esitada Tellijale eraldiseisvalt eraldi aruandena . M ürauuring Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). Mürauuring peab käsitlema ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodi NT ACOU 039 ja NT ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud. Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada t ellijaga kirjalikult e-kirja teel. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN 14388:2015. Ehitamise järgne olukord – liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete teepoolsel küljel (fassaadi arvutus, i.k . building evaluation ) arvutatud müra hinnatud tasemed L d ja L n 2 meetri kõrguselt, mis ületavad L d &gt; 55 dB ja L n &gt; 45 dB . Koostada ehitusjärgse olukorra kohta ilma müratõketeta ja koos müratõketega mürakaardid, mis kajastavad müra hinnatud tasemeid L d ja L n . Prognoositav olukord – perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 3 0 aastal. Perspektiivse olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete teepoolsel küljel (fassaadi arvutus, i.k . building evaluation ) arvutatud müra hinnatud tasemed L d ja L n 2 meetri kõrguselt, mis ületavad L d &gt; 55 dB ja L n &gt; 45 dB . Koostada prognoositava olukorra kohta ilma müratõketeta ja koos müratõketega mürakaardid, mis kajastavad müra hinnatud tasemeid L d ja L n . Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitada olemasoleva, ehitamise järgse olukorra ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse kõikidele eluhoonetele, kus inimesed elavad sees. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud kategooriate arvestamisel võib olla vastuolu, kui müratundlike alade kategooriate määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse muuta või muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende alade puhul peab käsitluse kokku leppima t ellijaga. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiivses olukorras peab olema müratundliku hoone teepoolsel küljel ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB . Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel t ellijaga, eelkõige keerulise geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb teha eraldi 3D pilt ning vertikaalne arvutus. Mürakaardid peavad olema . pdf formaadis sisse zoomitavad . Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3 m x 3 m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust, topo -geodeetiliste mõõtmiste andmeid ning t ellijaga kooskõlastatud kõrgusjooni. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusele. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel ( i.k building evaluation ), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli . shp , . cna või . dxf eksportimise võimalus. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks lisada ehitushanke lepingusse tingimus esitada mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 039 ja NT ACOU 056. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga 50 000 m 2 , kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete näol. Mürauuringu seletuskiri koos mürakaartidega esitada t ellijale projekteerimise käigus digitaalselt. Mürauuringu mudel esitada . shp , . cna või . dxf failides. Õ husaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate hajuvusuuring (modelleerimine) lähtudes käesolevaga esitatud ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ nõuetest (teeprojekti õhusaaste modelleerimisele kohaldatav osa) ning kasutades aktsepteeritud õhukvaliteedi arvutusliku hindamise meetodit (arvutusprogrammi). Hinnata tuleb koosmõju piirkonna teiste oluliste paiksete õhusaasteallikatega. Modelleeritavad näitajad: peenosakesed PM 2,5 , PM 10 ja gaasilised saasteained NO 2 , SO 2 ja CO. Modelleeritavad stsenaariumid vastavalt koostatavale liiklusuuringule (prognoosile): olemasolev olukord, ehitusjärgne, perspektiivne (20 a). Hajuvuskaardid esitada nende saasteainete keskmistamisaegade kohta, mille arvutuslik maksimaalsisaldus on suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest (1 h, 24 h, aasta). Modelleerimisvõrgustiku võrgusilma suurus 20 x 20 meetrit. Modelleerimise tulemused esitada hajuvuskaartide ja seletuskirjana digitaalselt. A rheoloogilise uuringu I etapp Projektala ulatuses, kuhu on kavandatud ehitustegevus, teostada arheoloogilise uuringu I etapi tööd, mille käigus tuleb teostada : olemasolevate materjalide ja arhiiviallikate (arheoloogiaarhiivid ülikoolides ja kohalikes muuseumides (üldine info üldjuhul leitav TÜ andmebaasis), hobiotsijate otsinguteated (Muinsuskaitseametis), ajalooline info piirkonna kohta, teistes arheoloogia ja ajalooliste looduslike pühapaikade andmebaasides sisalduv teave) analüüs; maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, aerofotod, M a R u kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid, satelliidipildid, mullastikukaardid jm kaugseire aluseks olevad materjalid); kohapärimuse ja kohanimeandmebaasi info analüüs. Arheoloogilise uuringu I etap i dokumentatsioon peab koosnema järgmistest osadest: aruanne, mis sisaldab mh sissejuhatust, uurimismetoodika kirjeldust, kasutatud materjali loetelu, uuringu tulemusi ja eraldi tulemuste lühikokkuvõtet; lisad – joonised, plaanid, asjakohased tabelid, objektidega seotud kaartide ja plaanide koopiad, fotod, analüüsi käigus eristatud tõenäoliselt arheoloogilist kultuurkihti sisaldavate objektide kaardikiht ruumiandmetena, kusjuures ruumikujud peavad olema eristatud vektorkujul ja seostatud atribuutandmetega; tegevuskava II etapi läbiviimiseks. Arheoloogilise uuringu I etapi teostajal ei pea olema arheoloogilise uuringu pädevust muinsuskaitseseaduse mõttes. Vajalik on eelnev kogemus arheoloogilise uuringu I etapi tegemisel. Selleks esitada tehtud tööde näited. Uuringu tegija konsulteerib Muinsuskaitseameti alusandmete kasutamise ja kättesaadavuse osas (otsinguteadete info annab uuringu tegijale Muinsuskaitse amet) ning esitab uuringukava Muinsuskaitseametile üle vaatamiseks. I etapi aruanne ja tegevuskava II etapi töödeks esitada kooskõlastamiseks tellijale, kes kaasab töö ja tegevuskava üle vaatamisse Muinsuskaitseameti. Soovitame tellijal töö üle vaatamiseks ja II etapi tegevuskava tööde kokkuleppimiseks korraldada töökoosoleku, kuhu on kaasatud töö tegija ja Muinsuskaitseamet. Samamoodi soovitame ühiselt läbi arutada tegevuskava III etapi töödeks. Sellisel moel saab kõige paremini hinnata ja kokku leppida, et II ja III etapi tööd on nii projekti kui ka kultuuripärandi kaitse seisukohast vajalikud ja põhjendatud. Uuringute I etapi aruande esitamise kohustus ei tulene muinsuskaitseseadusest, kuid kuna selle etapi tulemused on aluseks järgmiste etappide uuringutele, on nii ametiga kooskõlastamine kui selle raames tellijaga edasiste etappide arutelu oluline osa koostööst. A rheoloogilise uuringu II etapp Teises etapis teostada maastikuleire (arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu abil, arheoloogiliste leidude kogumine): kohtades, kus esimeses etapis tuvastati objekte, millel võiks olla arheoloogiline väärtus (nt kõrgemad sümmeetrilised kuhilad, madalad lohud jms, mis võivad viidata mineviku inimtegevuse jälgedele) ja kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati kohapärimuse ja ajalooliste kaartide põhjal. Sisuliselt on tegu arheoloogiliste eeluuringutega, mille tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatised planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud kulu, oleks minimaalne. Enne II etapi uuringut peab uuringute tegija Muinsuskaitseametile esitama uuringukava ja uuringuteatise muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ( MuKS § 46-47). Uuringukava aluseks on pärast I etappi kokku lepitud tegevuskava. Arheoloogilise uuringu II ja III etappi (arheoloogilised eeluuringud ja arheoloogilised kaevamised) võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja ( MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; § 69–70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“. Uuringud dokumenteeritakse ja Muinsuskaitseametile ja uuringu tellijale esitatakse tehtud tööde kohta nõuetekohane uuringuaruanne kolme kuu jooksul pärast uuringu lõppemist ( MuKS § 49). Uuringute dokumenteerimisel järgitakse muinsuskaitseseaduses ja sellega seotud määruses nr 25 (Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord) kehtestatud korda; Jalgratta- ja jalgteede e skiis projekt Koostada Jüri liiklussõlme läbivate jalgratta- ja jalgteede eskiisprojekt, mis peab lahendama Jüri liiklussõlmega piirnevate alade omavahelise ühendamise läbi Jüri liiklussõlme. Omavahel peavad jalgratta- ja jalgteedega olema ühendatud kõik 4 liiklussõlmega piirnevat ala (st. Jüri alevik ida suunas, Pildiküla põhja suunas, Ameerikanurga arendus lõuna suunas ja Põllukivi arendus lääne suunas). Rampide alla projekteerida perspektiivsed jalakäijate tunnelid. Tunneli asukoha valikul eelistada sellist tunneli asukohta, mis kõrguslikult sobitub rambi muldkeha kõrgusega (st. rambid on kõik muutuva kõrgusega, sest nad ühendavad omavahel riigiteid 2 ja 11, mis asuvad eritasapinnas). Riigitee 2 alt läbi minekuks on võimalus kavandada jalakäijatele kas eraldi tunnelid, või pikendada sõlme keskel olevaid riigiteede 2 / 11 viadukte selliselt, et nende alt oleks võimalik perspektiivis viia läbi jalgratta- ja jalgteed. Üle riigitee 11 pääsemiseks projekteerida kas laiemad viaduktid üle riigitee 11 või eraldiseisvad perspektiivsed jalgratta- ja jalgtee viaduktid. Rajatistele tuleb projekteerida eskiisprojektid (sobivaim rajatise lahendus otsustatakse koostöös projekteerimise käigus – st lahendusvariante pole koostada vaja) . Projekt peab arvestama võimalusega tulevikus (vajaduse tekkimise ilmnemisel) rajada bussidele ümberistumise võimalus. Selle all on mõeldud seda, et bussipeatused rajatakse rampide vahelisele lõigule nii riigitee 2 kui riigitee 11 suunale ning ühendatakse omavahel jalgteedega, et võimaldada jalakäijatele võimalikult lühike maa ühelt bussilt teisele liikumiseks. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks projektlahenduseks. Eskiisi lahendus näidata Jüri liiklussõlme põhiprojektis piirjoontena kui perspektiivne jalgratta- ja jalgtee. K atendi projekt Katendi arvutus Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete (iseloomulikud ) katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabel i 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada t ellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust . Esitada tugevusarvutuste ja külmakindluse . pdf formaadis koond - programmi KAP väljundi kohaselt. Excel versioonis . xls failina ja veebiversiooni kasutades . json failina; Olemasolevast kattest saadavat freesipuru tuleb kasutada maksimaalselt sama objekti remondis. Keskkonnahoidliku katendi projektis kasutada madalama temperatuuriga ja väiksema CO2 jalajäljega asfaltsegu sid ja freespuru. Ehitus- ja lammutusjäätmed, mis on lubatud taaskasutamiseks kasutada kohapeal. Keskkonnahoidliku katendi alternatiivi le koostada materjalide, ehitusmasinate- ja ehitus transpordi CO2 jalajälje arvutus. Eelistatud on väiksema CO2 jalajäljega alternatiiv ( va killustik alus vs KS freesipuru taaskasutamine , kus tuleb eelistada alati freesipuru ta as k asu ta mist ) . Eesti CO2 heitmete andmebaasi puudumisel on või malik kasutada Soo me Transpordiameti vastavat andmebaasi Infrarakentamisen päästötietokanta ( https://co2data.fi/infra/ ) . Katendiaruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50km raadiuses (Transpordiamet jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti keskele. Andmed tuleb grupeerida tabelis: 10; 30 ja 50km kaupa. Karjääride omanikelt vm tuleb küsida maksumused, materjalide omadused, saadaolevad kogused jms projekteerimiseks vajalik info (esitada orienteeruvaks infoks koondtabelina); Saadud info analüüsi põhjal tuleb projektis kirjeldada milliste materjalide kasutamist katendiarvutuste osas tuleks eelistada antud piirkonnas optimaalseima lahenduse saamiseks (projekteerijal tuleb valida kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumustega . Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks t ellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Keskkonnahoidliku katendi projekti s esitada lisaks katendi e hitusmaksumusele ja 5 0 aasta kasutusperioodi remon t ide ja rekonstrueerimise maksumusele 5 0 aasta kasutusperioodi remontide ja rekonstrueerimise ehitusmaterjalide, ehitusmasinate ja ehitustranspordi CO2 jalajälje hinnang. Keskkonnahoidliku katendi projektis eelistatud väiksema CO2 jalajäljega alternatiiv. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . CO2 arvutused tuleb teha põhitrassile ja koguja teedel ning ristuvatel teedel , mis on pikemad kui 1 km. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilis est uuringust ja liiklus uuring ust . Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite projekteerimine“ Lisa B alusel . Katendi projekt esitada otsustamiseks t ellijale. Rajatised Proje kteeritava l lõigu l asu vad järgmised rajatised: Riigitee 2 k m 12,228 Jüri viadukt ( pikkus 58 m , ehitatud 1990, renoveeritud 2016 ) . Riigitee 2 km 12,628 Jüri viadukt (pikkus 58m, ehitatud 1990, renoveeritud 2016). Riigitee 2 km 11,905 Pildiküla tunnel (pikkus 3,4m, ehitatud 1990). Riigitee 11 km 9,585 Põrguvälja viadukt (pikkus 60,5m, ehitatud 2016). Projekteerida Jüri liiklussõlme ümberehitamiseks vajalike rajatiste/viaduktide ehitamise põhiprojektid . Enne viadukti põhiprojekti koostamist esitada kolm erinevat viadukti konstruktsiooni varianti, mille põhjal t ellija otsustab põhiprojektis koostatava variandi. Koostada Jüri viaduktide lammutusprojektid. Projekteerida rajatised elueaga vähemalt 100 aastat. Rajatiste koormus vastavalt projekteerimis t ingimustele. Kui tingimustes ei ole käsitletud , siis määrata rajatise koormusmudel vastavalt projekteeritava tee liigile lähtudes juhendist „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“. P rojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on REF _Ref221717886 \h Lisa 8 . Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis . Viadukti alune kõrgusgabariit vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast. Rajatis t e projekteerimise täiendavad nõuded: e elistada võimalikult hooldevabasid lahendusi ; n äha ette lahendused vajalik e kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded jne). rajatistele kavandada lumevõrgud vältimaks lume paiskamist viaduktialustele teedele. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: p rojekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus , mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). Müratõkked Projekteerida müratõkete eelprojektid. Müratõkkeseina eelprojekt peab sisaldama: Mürauuring (mida tuleb vajadusel täiendada kogu protsessi jooksul). Topo -geodeetilises uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vajaminev maa-ala). Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Müratõkete kõrgus teekattest ja pikkus. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), eluiga, hooldustingimused, keskkonnaklassid. Geotehnilised puuraugud mahus (iga 200 m kohta minimaalselt 3 puurauku), mis annaksid piisavat teavet vundamentide valiku kohta. Määrata ehitajale kohustuseks teostada müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 039 ja NT ACOU 056. Eelarve. Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhi projekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel. Vajadusel tuleb kavandada ka olemasolevatel teedel paiknevate viitade kujunduse muutmine ja vastavusse viimine projekteeritava lahendusega. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada t ellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhi projekt. Valgustuse projekteerimisel juhinduda Transpordiameti juhendist „ Riigiteede valgustuse kavandamine “. Keskkonnahoidlikus projektis projekteerida valgustus vastavalt Euroopa Komisjoni 10.12.2 018 keskkonnahoidliku valgustuse juhendi põhimõtetele https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/traffic/ET.pdf . Projekteerijal arvestada t ellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. Valgustuse p rojektlahendus tuleb integreerida Transpordi ameti valgustuse juhtimissüsteemi. Transpordiameti poolsed tehnilised nõuded teevalgustuse projekteerimiseks ja valgustite valikuks on toodud Lisas 9 ja tehnilised nõuded valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 1 0 . Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada uue alajaama põhiprojekt . Täpsemad nõuded on antud Lisas 9 punktis 5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist t ellijaga. Teepäraldised / Teeseadmed Uute teeseadmete ja ol . ol teeseadmete uued asukohad (s.h seadmete elektrivarustus) tuleb välja selgitada projekteerimise käigus. Kõik ol . ol teeseadmed ja nende konstruktsioonid on ümbertõstetavad (v.a Jüri teeilmajaama teeandurid). Kõigi teeseadmete (uued) asukohad tuleb kooskõlastada Transpordiameti Liiklusjuhtimiskeskusega . Muutuva teabega liiklusmärgid (VMS-id) kavandada ainult põhimaanteedele, mitte eraldatud põimumisaladele ega rampidele. VMS-id kavandada põhiteede kiirendusradade pidevjoone 912 lõpust 50-100m kaugusele, vastavalt võimalustele, ja Tallinna ringteel ka enne liiklussõlme (sarnaselt Kanamale). Kui põhimaanteele jääb eraldamata põimumisala (nt Tartu mnt Tallinna suund), siis kavandada VMS-id ka enne põimumisala, et vajadusel oleks võimalik kehtestada lokaalseid kiiruspiiranguid. Projekteerija ülesanne on välja pakkuda uus asukoht Jüri teeilmajaamale (Jüri liiklussõlmest Tallinna poole sõidusuundade eraldusribale). Jüri teeilmajaama ümbertõstmine peab toimuma hiljemalt ehituse I etapis. Projekteerija ülesanne on lahendada ehitusaegne (ajutiste) kaamerate otsepilt Transpordiameti Liiklusjuhtimiskeskusesse . Kogu ehitusperioodi vältel peab Transpordiameti Liiklusjuhtimiskeskusel olema otsepilt Jüri liiklussõlmes vähemalt kahe kaameraga nii Tartu maanteele kui Tallinna ringteele. Ajutist pildikatkestust saab lubada korraga ainult ühel kaameral tipptundide välistel aegadel kuni 2h. Ajutiste kaamerate side tarbeks tagab tellija 4g sim -kaardid. Lahendus peab sisaldama asukohti ja elektrilahendust selliselt, et need ei häiriks ehitustegevust. Kaamerad peavad paiknema vähemalt 9 m kõrgusel. Teeseadmete tehnilised tingimused saadab tellija projekteerimise käigus. Projekteerida muutuvteabega VMS mär gid , teeseadme d ja neid ühendav kiudoptili n e sidelahendus ning elektritoide lähtudes tehnilistest tingimustest. Tehnovõr gud Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud. Tehnovõrgu p rojekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehi tusmaksumuste kalkulatsioon i vastavalt tehno võr kude valdaja te tehnilistele tingimustele. Töövõtja peab arvestama võimalike kolmepoolsete lepingute sõlmimisega tehnovõrgu ümbertõstmise projekteerimisel. Töövõtja ülesandeks on kolmepoolse lepingu raames erakinnistute omanikega maakasutuslepingute sõlmimine, notaritasude ja riigilõivude tasumine. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud tehnovõrgu kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus projektlahendusest tingituna on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Töövõtja ja topo -geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse määrata ja andmed esitada topo -geodeetilise uuringu koosseisus. Näha ette kogu projektlõigu pikkuses riigiteega paralleelne perspektiivne 5G sidelahenduste koridori ulatus. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas j uhendist „ Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel “. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist t ellijaga. Maaparandusehitised Maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ja maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks taotleda maaparandusseaduse alusel projekteerimistingimused Maa- ja Ruumiamet ilt ( M a R u ) . T äiendava sademevee juhtimine maaparandussüsteemi kooskõlastada M a R u -ga . Arvestada, et maaparandussüsteemi rajatiste ümberehitamiseks (uued kollektorid, eesvoolu asukoha ja voolusängi lõigu muutmine, uus drenaažikaev jms) on vajalikud täiendavad uuringud ja ehitusprojekti koostamine. Maaparanduse uuringute ja maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostaja peab omama maaparandusseaduse kohast õigust tegutseda maaparandusalal. Projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist t ellijaga. Projekt peab sisaldama töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsioone. Projekteerija taotleb maaparandusehitise projekti alusel M a R u -lt ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud. Projekt koos ehitusloaga anda üle digitaalselt. H aljastus Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „ Riigiteede haljastustööd “. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. Koostada haljastus tööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömah ud . Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise nõuded“. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele "Riigivara kasutamiseks andmine" ja „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ . Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud, mis eemaldatakse veekogust või paigaldatakse veekogusse, hindamaks KMH algatamise vajadust. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses). Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule. Juurdepääsupiiranguga info (nt I-II kaitsekategooria liikide asukohti sisaldavad joonised) vormistada eelhinnangu eraldiseisva lisana. Keskkonnahoidliku projekti keskkonnamõjude eelhinnangu raames koostada kliimakindluse ja “ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse analüüsid vastavalt RTK juhenditele https://www.rtk.ee/toetused-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded . Keskkonnajuhtimiskava projekt Koostada ehitusaegse keskkonnajuhtimiskava projekt (kava täpsustatakse ehituslepingu raames), milles esitada ehitusaegsed keskkonnanõuded ja -piirangud ning keskkonnamõju leevendamise meetmed. Kavas esitada ehitusaegsed seiremeetmed. Arvestada, et kava tuleb täiendada peale kõigi põhiprojekti töö osade valmimist. Infomudeli nõuded Esitatavate m udelite nimekirjad ja selgitused on toodud REF _Ref220510776 \h Lisa 4 . Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis ( DWG , DGN, RVT vms ). IFC eksportimisel lähtutakse üldjuhul IFC 4.3 versioonist . LandXML eksportimisel lähtutakse 1.2 versioonist. Erinevatesse süsteemidesse või osasüsteemidesse kuuluvad varaelemendid tuleb IFC failides esitada erinevate värvitoonidega. Värvitoonid täpsustatakse BIM rakenduskavas. Üldpõhimõte on, et infomudelis peavad süsteemid ja sarnast tüüpi varaelemendid ja /või materjalid olema värvide kaudu selgelt ja lihtsalt eristatavad ( sarnaselt 2D joonistele ) . Kõikide mudelite (sh uuringute faasis koostatud) kohta esitada kaaskirjad. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. M udeli (vara) elemen d id tuleb klassifitseerida kasutades CCI (Construction Classification International) klassifitseerimissüsteemi Eesti lokaalset versiooni, CCI-EE, mida haldab ET Infokeskuse AS ( www.ehituskeskus.ee ) . Rakendus tabelid on kättesaadavad REF _Ref220511146 \h Lisa 6 . Töövõtja peab arvestama, et praegune rakendustabel ei pruugi sisalda kõiki võimalikke varaelemente. Töövõtja on kohustatud informeerima nendest rakendustabeli osadest t ellijat . Puuduolevate varaelementide osas koostatakse eraldiseisev tabel , kus tuuakse välja kõigi varaelementide CCI tüüpide/alatüüpide koodid. Kõigile v ara elementidele (mudeli elementidele) tuleb lisada sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega vastavalt REF _Ref220511227 \h Lisa 5 . Lisas on tähistatud projekti staadiumite kaupa täidetavad atribuudid. Esitada . xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh väljakaeved, täitepinnas(- ed ) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa . T eekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt REF _Ref220510827 \h Lisa 7 . Projektide koostamise üldised nõuded Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga . Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, projektiga seotud teedevõrk , teede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide projekteeritud teed e katte tüüp, laius ja kandevõime . Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. Projektjoonisel tuleb kajastada topo -geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös t ellijaga hinnata puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel vältida . Projektiga tuleb lahendada juurdepääsud teega külgnevatele aladele hooldemasinatega juurdepääsuks. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest nõuetest. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. P rojekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Projekteerija peab projektlahenduse koostamisel mõtlema sellele, et projekti realiseerimine oleks võimalik selliselt, et see tekitaks liiklejatele minimaalselt häiringuid. Koostada töömahtude tabelid loogiliste piketaaž / sektsioonide kaupa. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus: https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e340079ee50e4&amp;extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2C3301 ). Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega. Töövõtja ülesandeks on koostada visualiseering videona, tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Visualiseeringu minimaalsed nõuded on toodud REF _Ref220512699 \h Lisa 11 . Vormistusnõuded Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt REF _Ref220511659 \h Lisa 3 . Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja T öö osad esitada digitaalselt . Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: j oonised peavad olema esitatud originaalformaadis (. dwg tuleb esitada igal juhul ) ning . pdf formaadis ; t abelite failid vormistada . xlsx ning . pdf formaadis ; t ekstifailid vormistada . docx ning . pdf formaadis ; l isaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid . Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ( https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised- ) 2 eksemplaris (1 eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt . xlsx formaadis . Tasuvusarvutus- ja finantsanalüüsid Tasuvusarvutus teostada reaaldiskontomääraga 4%. Lähteandmetena tuleb reeglina kasutada viimase aasta andmeid, põhjendatud juhtudel vanemaid. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs. Projekteerida majanduslikult tasuvad lahendused (tulu-kulu suhe &gt; 1). Töövõtja peab koostama korrigeeritud projekti tehnilisele lahendusele tasuvusarvutuse vastavalt Euroopa Komisjoni 15.07.2022 kulu-tulu analüüsi juhendi lk 3 MS Excel mudelile https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/guidance/cinea-guidance-on-economic-appraisal_cef-t_en.pdf ning finantsanalüüsi. Tasuvusarvutus peab sisaldama: metodoloogia kirjeldust; arvestatud alternatiive; ehitusaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid arvuliselt väljendatuna; ekspluatatsiooniaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid; keskkonnamõjust (sh CO2 ja õhusaaste) tulenevaid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid. CO2 kulude hindamisel arvestada Euroopa Komisjoni uute autode ja kaubikute CO2 heitmete 100% vähendamise kavaga aastaks 2035: Delivering the European Green Deal (europa.eu) https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal/delivering-european-green-deal_en . Keskkonnahoidliku projekti kohta esitada ehituse/ rekonstrueerimise ja 50 aasta ekspluatatsiooniperioodi remontide CO2 jalajälje hinnang (ehitusmaterjalid, masinad ja transport); peamiseid eelduseid kulude ja tulude hindamisel; tulude ja kulude hindamist, mille mahtu ja väärtust ei saa lõplikult määrata; projekti peamiseid kasusaajaid ja eeldatavat kasutusmäära; tasuvusarvutuses esitada majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV), sisemine tulumäär (ERR) ja tulu-kulu suhe; riskianalüüsi (hinnanguline mõju peamiste näitajate muutumise korral); kokkuvõtteid. Kõik projektiga seotud otsesed ja kaudsed kulud ja tulud peavad olema väljendatud arvuliselt. Finantsanalüüs peab sisaldama: kasutatud metodoloogia kirjeldust koos arvestatud eeldustega, projekti majanduslikku eluiga, kapitalikulusid/ investeerimiskulusid, genereeritud tulusid, ekspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid projekti eluea jooksul, genereeritud tulusid projekti eluea jooksul, diskonteeritud rahavoogude analüüsi, riskianalüüsi. Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi koostamisel lähtuda Euroopa Komisjoni 15.07.2022 kulu-tulu analüüsi juhendist https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/docs/2021-2027/cef/guidance/cinea-guidance-on-economic-appraisal_cef-t_en.pdf . Aruanne esitada projekteerimise käigus t ellijale digitaalselt. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös t ellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Teelise 4, Tallinnas ( t ellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses keskkonnas). Töökoosolekul peab kohal olema t öövõtja poolt esitatud ja t ellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt t ellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui t öövõtja peab ise vajalikuks. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalik omavalitsus soovi b , siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalik u s omavalitsuses sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul. Töövõtja peab antud soovi täpsustama kohaliku omavalitsusega eraldi. Koosolekute sagedust võib t ellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest ja toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on t öövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib t öövõtja. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid ametiasutusi. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva ajaga (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab t öövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on t öövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab t ellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Lisad: Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 1 . Transpordiameti projekteerimistingimus t e eelnõu Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 2 . Nõuded t öövõtjale Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 3 . BIM rakenduskava, t ee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 4 . Esitatavate mudelite nimekirjad Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 5 . Atribuudid Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 6 . CCI-EE rakendustabelid Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 7 . Murdejoonte näidised Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 8 . Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 9 . T ehnilised nõuded valgustuse projekti koostamiseks Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 10 . Tehnilised nõuded valgustussüsteemi juhtimisele Lisa SEQ Lisa_ \* ARABIC 11 . Visualiseeringu koostamise juhend Koosoleku protokoll nr 0 1 Töö nr ja nimetus : 2 5001 Töö nimetus Kuupäev ja kellaaeg : 0 1.01.2025 kell 10:00 Toimumispaik: T ranspordiameti Tartu esindus / MS Teams Osavõtjate nimekiri Nimi Asutus / amet Telefon E-mail I siku nimi A sutuse nimi (Tellija) / ametikoht Annika Kaljula Roadplan OÜ (Töövõtja), projektijuht 55546760 [email protected] K oosolekust võtsid osa T ellija ja Töövõtja esindajad. Kui kolme tööpäeva vältel ei ole nõupidamisel osalejatelt protokolli kohta vastuväiteid tulnud, loeb protokollija käesoleva protokolli automaatselt osalejate poolt aktsepteerituks. Käsitletud teemad ja vastuvõetud otsused Üldine, uuringud, lähteandmed Teema pealkiri Küsimused, järeldused, lisandunud probleemid otsused. Projekteerimine Teema pealkiri Küsimused, järeldused, lisandunud probleemid, otsused. Teema pealkiri Küsimused, järeldused, lisandunud probleemid, otsused. Seotud osapooled, kaasamine, kooskõlastamine Teema pealkiri Küsimused, järeldused, lisandunud probleemid, otsused. Teema pealkiri Küsimused, järeldused, lisandunud probleemid, otsused. Protokollija: Annika Kaljula Käesoleva protokolli lahutamatu osa on koosolekul osalejate registreerimisleht (välja arvatud digitaalses keskkonnas toimunud koosolek) Kinnitan protokolli õigsuse: Tellija esindaja: Töövõtja esindaja: I siku nimi Annika Kaljula (Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt) Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414, TEL002911 Transpordiamet Valge tn 4, 11413, Tallinn Registrikood: 70001490 Tellija: Tiit Vunk +372 59 185 199 [email protected] Töö number: 26032 Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri Töö nimetus: liiklussõlm Ehitise aadress(id): Riigitee 2 ja 11, Jüri alevik, Kurna küla, Rae vald, Harjumaa BIM rakenduskava Põhiprojekt Tegevjuht Riho Milva Kutsetunnistus nr 155614. Volitatud teedeinsener, tase 8 Vastutav isik / Projektijuht Annika Kaljula Kutsetunnistus nr 244824. Volitatud teedeinsener, tase 8 Vastutav isik / Projekteerija Priidu Kooskora Kutsetunnistus nr 149958. Volitatud teedeinsener, tase 8 28.08.2026 Tallinn Roadplan OÜ roadplan.ee Tiigi tn 78 50410, Tartu Registrikood 12432118 [email protected] Laki tn 4 10621, Tallinn  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 2/26 Versioon: v01 SISUKORD 1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 4 1.1. BIM tegevuste eesmärk ....................................................................................... 4 2. Projekti üldinfo.......................................................................................................... 5 3. Projekti juhtimise struktuur ja rollijaotus ..................................................................... 6 3.1. Projektijuhtimise struktuur ................................................................................... 6 3.2. Projekti meeskond ............................................................................................... 7 4. Aja- ja finantsjuhtimise protseduurid ........................................................................... 9 5. Alltöövõtjate töö kvaliteedikontroll .............................................................................. 9 6. Riskijuhtimise tabel ..................................................................................................10 7. Tarkvara ja failiformaadid .........................................................................................12 8. Osamudelite ja koondmudeli haldamine .....................................................................14 8.1. Osamudelid .......................................................................................................14 8.2. Koondmudel ......................................................................................................15 8.3. Versioonihaldus..................................................................................................16 8.4. Kaaskirjad .........................................................................................................16 8.5. Kaustapuude struktuur .......................................................................................17 8.6. Koordineerimise töövood ....................................................................................17 8.7. Koordinaatsüsteem.............................................................................................18 8.8. Modelleeritavad elemendid ..................................................................................18 8.9. Mudelite esitamise ajakava .................................................................................19 9. Ristumiskontrollid ja BCF...........................................................................................19 10. Andmevajaduse täitmine .........................................................................................23 11. Koostöö ja kommunikatsioon ...................................................................................24 12. Juhendid ja viited ...................................................................................................24 12.1. MS Teams........................................................................................................24 12.2. Sharepoint .......................................................................................................24 12.3. Trimble Connect ...............................................................................................25 13. Mudelite kvaliteedi tagamine ...................................................................................25 14. Infoturbe plaan ......................................................................................................26 Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 3/26 Versioon: v01 LISAD Lisa 1. Esitatavate mudelite nimekirjad Lisa 2. Atribuudid Lisa 3. Mudeli kaaskirja blankett Lisa 4. Transpordiameti tehniline kirjeldus Lisa 5. Tegevuskava Lisa 6. Koosoleku protokolli vorm Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 4/26 Versioon: v01 1. Sissejuhatus Käesolev BIM rakenduskava on koostatud projekt nr 26032 „Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm“ mudeliga seotud tegevuste ja protseduuride kirjeldamiseks. NB! BIM rakenduskava ning selle lisad on projekti jooksul pidevalt täienevad dokumendid. 1.1. BIM tegevuste eesmärk Tegevuse eesmärk on esitada kavandatav objekt ruumilise digitaalse mudelina, võimaldades projektlahenduse eri osade koordineerimist, ruumiliste konfliktide ja vigade tuvastamist, lahenduse kvaliteedikontrolli ning ehitusmahtude määramist. Mudel peab olema kooskõlas põhiprojekti jooniste ja seletuskirjaga ning olema kasutatav alusena ehitusaegseks projektlahenduse kontrolliks ja teostusmudeli koostamiseks. Mudelipõhise projekteerimise ja BIM meetodite kasutamise eesmärgid projekteerimise protsessis ning soovitud tulemus on järgmised: Järgmisesse projekteerimise faasi edasi antavate mudelite koostamine selliselt, et nendest mudelitest ka reaalne kasu oleks (väiksem ajakulu ja lahenduste käsitsi üle toomisest tulenevate vigade vältimine) järgnevas projekteerimise etapis; Mudelitest lähtuvate automaatkontrollide (nt nähtavuskontrollid) tegemine annab täpsema tulemuse ja kindluse, et vajalikud nõuded on täidetud; Projekteerimise aegne täiendav visuaalne kontroll koos kõikide projekti osade mudelitega ja sellest tulenevalt võimalike konfliktide vähendamine; Projekteerimise aegne ristumiste automaatkontroll ja sellest tulenevalt võimalike konfliktide vähendamine; Projekteerimise erinevates faasides lisaks asendiplaanile ka mudeli tutvustamine avalikkusele ja projektist huvitatud osapooltele ja sellest tuleneva kvaliteetsema ning kõigi osapoolte jaoks arusaadavama ja sobivama lahenduse saavutamine. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 5/26 Versioon: v01 2. Projekti üldinfo Tellija Transpordiamet Projekti 26032 nr Projekti Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm nimi Riigitee 2 ja 11, Jüri alevik, Kurna küla, Rae vald, Harjumaa Objekti asukoht Projekti eesmärk on Jüri liiklussõlme ümberehitamine ristikheinatüüpi liiklussõlmeks Projekti ning Tallinna ringtee kujundamine liiklussõlme piirkonnas läbiva 2+2 ristlõikega lühikirjeld maanteena, samuti kavandatavate lahenduste elluviimiseks vajaliku teemaa us määramine, et parandada liiklusohutust Jüri liiklussõlmes ja selle lähialal. Projekti 450 päeva kestvus Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 6/26 Versioon: v01 3. Projekti juhtimise struktuur ja rollijaotus Projektijuhtimise struktuur kirjeldab millistest osadest projekt koosneb, mille alusel jagunevad meeskonnad. Projekti meeskond on projekti panustavad isikud, kes igaüks vastutab oma osa ning selle tähtaegse valmimise eest. Järgnevas peatükis „3.1 Projektijuhtimise struktuur“ on välja toodud projektijuhtimist illustreeriv skeem ning peatükis „3.2 Projekti meeskond“ on välja toodud projekti panustava meeskonna info. 3.1. Projektijuhtimise struktuur Tehno- Tellija Haldus Uuringud Taristu võrgud •Projektijuhtimine •Projektijuhtimine •Topo-geodeetiline •Teede projekt •Sademevee osa •BIM uuring •Rajatiste projekt projekt koordineerimine •Geotehniline •Elektri, side ja uuring välisvalgustuse •Keskkonnamõjude projekt eehinnang •Maaparanduse osa •Liiklusuuring projekt •Müra ja õhusaaste hajuvusuuringud •Arheoloogiline uuring (I ja II etapp) •Kotkaste eksperthinnang Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 7/26 Versioon: v01 3.2. Projekti meeskond Ülesanded ja Nimi Roll Asutus Kontaktandmed vastutus Tellija 59185199 Vastutab tellija poolt Tiit Vunk Projektijuht Transpordiamet tiit.vunk@transpordia üldise projektijuhtimise met.ee eest. Töövõtja Kvaliteedi Vastutab Edgar 5563 8318 kontrolli Roadplan OÜ projektilahenduse Berman [email protected] insener kvaliteedi eest. Vastutab töövõtja poolt Annika 5554 6760 Projektijuht Roadplan OÜ üldise projektijuhtimise Kaljula [email protected] eest. Koordineerib mudelitega seonduvat infovahetust tellija ja BIM Roadplan OÜ [email protected] projekteerija vahel, koordinaator Priidu koostab vajaliku Kooskora tagasiside mudelite kasutamise tellijale. Vastutab Vastutav Roadplan OÜ [email protected] teedeehitusliku teedeinsener projektlahenduse eest. Koostab teedeehitusliku Silver Kuum Teedeinsener Roadplan OÜ [email protected] projektlahenduse. Vastutab elektri, side ja Vastutav Roadplan OÜ välisvalgustuse elektri insener projektlahenduse eest. Vastutav veevarustuse Vastutab sademevee ja Roadplan OÜ osa projektlahenduse kanalisatsiooni eest. insener Koostööpartnerid Topo- Teostab topo geodeetilise Geodeesia 24 [email protected] geodeetilise uuringu. Karel Truu uuringu OÜ e Vastutab selle nõuetele koostaja vastavuse eest. Teostab geotehnilise Geotehnilise Leivi uuringu. Vastutab selle uuringu Reaalprojekt OÜ [email protected] Arumäe nõuetele vastavuse koostaja eest. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 8/26 Versioon: v01 Keskkonna mõjude Teostab geotehnilise eelhinnangu, Elar uuringu. Vastutab selle müra- ja Alkranel OÜ [email protected] Põldvere nõuetele vastavuse õhusaaste eest. hajuvusuuring u koostaja ERC Teostab liiklusuuringu. Liiklusuuring u Luule Kaal konsultatsiooni [email protected] Vastutab selle nõuetele koostaja OÜ vastavuse eest. Teostab arheoloogilised Aivar Arheoloogiline uuringud. Vastutab Arheograator OÜ [email protected] Kriiska uuring nende nõuetele vastavuse eest. Eksperthinnan Teostab kotkaste g projekti Aarne [email protected] eksperthinnangu. mõjust Linnuekspert OÜ Tuule om Vastutab selle nõuetele kotkaste vastavuse eest. pesitsusele Projekteerib ehituskonstruktsioonide Ehituskonstruk martin.pihl@estkonsu Martin Pihl EstKonsult OÜ osa. Vastutab selle tsioonide osa lt.ee nõuetele vastavuse eest. Projekteerib Maaparanduse Inseneribüroo maaparanduse osa. Raul Tihane [email protected] osa Urmas Nugin OÜ Vastutab selle nõuetele vastavuse eest. Teostab tasuvus- ja Tasuvus- ja ERC finantsanalüüsid. Tiit Kaal finantsanalüüsi konsultatsiooni [email protected] Vastutab nende d OÜ nõuetele vastavuse eest. Märkus: Projekti meeskond täpsustub projekti käigus. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 9/26 Versioon: v01 4. Aja- ja finantsjuhtimise protseduurid Tööde üle andmine toimub vastavalt sõlmitud projekteerimise töövõtulepingu lisaks olevale Töö ja Töö osade üleandmise aja- ja maksegraafikule. Töö ja Töö osade graafikus püsimist jälgitakse pidevalt. Projektijuht seab projekti meeskonnale vahetähtajad, mis on vajalikud, et Töö ja/või Töö osa esitada tähtaegselt. Kui ilmneb probleeme, mis mõjutavad Töö ja Töö osade graafikus püsimist, siis teavitab Töövõtja projektijuht koheselt probleemist Tellija projektijuhti. Aja- ja finantsjuhtimise eest vastutab Töövõtja projektijuht. Täpsem projekti ajakava on esitatud Ganti diagrammina ja on leitav BIM rakenduskava lisas 5. Projekti ajakava tööfaili hoitakse projektikaustas ning seda uuendatakse jooksvalt vastavalt vajadusele ja tööde edenemisele. 5. Alltöövõtjate töö kvaliteedikontroll Alltöövõtjate valikul hinnatakse nende vastavust konkreetsele tööle ja sellele esitatud nõuetele sh kontrollitakse vastavate tegevuslubade, litsentside jms olemasolu. Üldjuhul kasutatakse ettevõtte siseselt heakskiidetud koostööpartnereid, kellega olemas varasem koostöökogemus. Alltöövõtjate töö kvaliteedi ja kontrollimise eest vastutab projektijuht. Projektijuht koordineerib alltöövõtjate tööd ja kontrollib alltöövõtjate tööde graafikus püsimist. Alltöövõtjate töö valmimisel kontrollib projektijuht nende töö kvaliteeti, vastavust lähteülesandele ja sõlmitud kokkulepetele ning kokkusobivust teiste projektiosadega. Kontrollitud alltöövõtjate töö edastab projektijuht Tellijale ning projekti meeskonnale. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414, TEL002911 6. Riskijuhtimise tabel Nr Risk Võimalik mõju projektile Tõenäosus Mõju Riskitase Maandamismeede Vastutaja Uuringute edenemise regulaarne Projekteerimise Projekteerimise lähteandmed ei ole õigel jälgimine; uuringute tulemuste Projektijuht / alusuuringute ajal olemas või tuleb uuringuid R01 4 5 Kõrge etapiviisiline kasutuselevõtt; uuringute hilinemine või täiendada, mistõttu lükkuvad edasi puuduste ilmnemisel kiire teostajad ebapiisavus projekteerimisotsused täiendamine Lähteandmete kontroll projekti Olemasolevate andmete, piirangute, Lähteandmete alguses; oluliste eelduste tehnovõrkude või muude lähteandmete R02 muutumine või 3 4 Kõrge fikseerimine; muudatuste mõju Projektijuht täpsustumine põhjustab juba tehtud vastuolulisus hindamine enne lahenduste lahenduste muutmise lukustamist Regulaarsed Projektiosade Erinevate eriosade lahendused ei sobitu, koordinatsioonikoosolekud; erinevate Projektijuht / omavahelise R03 tekivad konfliktid ning vajalik on 3 3 Keskmine osade tööde järjekorra planeerimine; BIM koordineerimise ümberprojekteerimine projektiosade vaheline kontroll enne koordinaator probleemid üleandmisi Tellija otsuste või Otsustamist vajavate teemade Projekteerimine ei saa järgmisesse lähteülesande register; vajalike otsuste tähtaegade Projektijuht / R04 etappi liikuda või tuleb juba koostatud 3 4 Kõrge täpsustuste järgimine; põhimõtteliste lahenduste Tellija lahendusi muuta hilinemine varajane kooskõlastamine Eskiislahenduse Projektijuht / Kriitilised uuringud prioriseerida; väljatöötamine enne Hiljem saabuvad uuringutulemused teede eskiisis selgelt fikseerida eeldused; R05 kõigi võivad muuta juba koostatud tee- või 3 3 Keskmine projekteerija lahenduste kontroll pärast uuringutulemuste rajatiselahendusi /rajatiste uuringutulemuste saabumist selgumist projekteerija Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 11/26 Versioon: v01 Uuringute tulemuste mõju hinnata Keskkonnaalaste Hilises projekteerimise etapis ilmnevad Projektijuht / kohe nende valmimisel; kriitilised R06 uuringute tulemuste täiendavad nõuded, mis mõjutavad 3 5 Kõrge uuringute keskkonnateemad käsitleda enne hiline mõju projektile põhiprojekti lahendust teostajad lahenduste lõplikku lukustamist Sisemine kvaliteedikontroll enne Kooskõlastuste ja Vajalikud muudatused võivad ületada LOA/ekspertiisi läbiviimist; Projektijuht R07 auditi/ekspertiisi kavandatud korrigeerimisaja ja mõjutada 3 4 Kõrge lahenduste kaalutluste kirjelduse /eriosade märkuste suur maht lõpptähtaega lisamine; kriitiliste lahenduste projekteerijad eelkooskõlastamine Mitmed projektiosad, uuringud, audit ja Kriitilise tee jälgimine; projektiosade Projekteerimise ekspertiis langevad samasse sõltuvuste ajakava koostamine; R08 ajakava kriitiliste 3 5 Kõrge Projektijuht ajavahemikku ning ühe tegevuse sisemised vahetähtajad enne etappide kuhjumine hilinemine mõjutab järgnevaid töid lepingulisi tähtaegu Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414, TEL002911 7. Tarkvara ja failiformaadid Projekteerimistarkvarade valikul on lähtutud sellest, et need arvestaksid projekteerijate vajadusi, oleksid kaasaegseimate võimalustega, mudelprojekteerimise põhimõtetest lähtuvad ning vajalikud väljundformaadid oleksid eksporditavad. Osamudelite alapeatükis on välja toodud ehitusprojekti osade kaupa kasutatav tarkvara ja väljundformaadid koostööks. Koondmudeli alapeatükis on kirjeldatud millist tarkvara koondmudeli haldamiseks kasutatakse ja millistel põhjusel on see eelistatud variant. Osamudelite mudeldamiseks kasutatav tarkvara ja väljundformaat Osamudeli Ehitusprojekti Tarkvara ja Ehitusprojekti osa nimetus väljundformaat osa tähis versioon koondmudeli jaoks DWG Topo- geodeetilise uuringu Civil 3D, versioonid GD XML mudel 2018-2023 IFC GL Geotehnilise uuringu mudel AGS Civil 3D 2027 XML TL Teed ja liikluskorraldus Vehicle Tracking IFC 2027 TS Konstruktsioonid Revit 2025 IFC Civil 3D 2023 VKV Sademeveekanalisatsioon IFC VK torustikud 3.0 ELV Elekterivarustus Civil 3D 2025 IFC ENV Sidevarustus Civil 3D 2025 IFC ELT Välisvalgustus Civil 3D 2025 IFC XML MR Maaparanduse osa Civil 3D 2023 IFC Tabel 1. Ehitusprojekti osades kasutatav tarkvara, versioon ja väljundformaat. Märkus: Tabelis kollasega märgitud ehitusprojekti osade info täpsustub projekti käigus. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 13/26 Versioon: v01 Koondmudeli haldamiseks kasutatav tarkvara Koondmudeli haldamiseks kasutatakse Trimble Connect keskkonda. Valiku põhjused ja eelised teiste võimalike platvormide ees on järgmised: Kõikide vajalike infraobjektide mudelipõhiste failiformaatide toetamine ning võimalus neid korraga ühes kohas vaadelda: LandXML, 3D DWG, IFC, NWD, NWC Võimalus vaadelda jooksvalt ristlõikeid teljega risti piki projekteeritud telge ja profiili. Võimalus koostada nii 3D kui ka 2D vaateid projektist, teha nendele märkmeid ning jagada neid teiste osapooltega. Võimalus koostada automaatseid ristumiskontrolle samal platvormil. Võimalus koostada ülesandeid osalevatele isikutele vastavalt ristumiskontrolli tulemustele ning neid ülesandeid hallata. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 14/26 Versioon: v01 8. Osamudelite ja koondmudeli haldamine Osamudelid on jaotatud sarnasel põhimõttel, mida on kastutatud Ühtsete BIM Nõuete (ÜBN) infra andmesisu nõuete tabelis. Igale ehitusprojekti osale vastab üks osamudel, mis võib omakorda koosneda mitmest failist. Eelneva illustreerimiseks on alljärgnev: GD osamudel GL osamudel BIM koordinaator Koondmudel TL osamudel TS osamudel ... osamudel Kaustapuu ülesehitus Trimble Connect keskkonnas lähtub samast loogikast, mis eelneval graafikul näidatud. Tehnovõrkude osamudelite hulk täpsustub projekti käigus. 8.1. Osamudelid Osamudelite andmesisu vastab Transpordiameti andmesisu nõuetele. (lisa 2) Osamudelid koosnevad modelleeritavatest elementidest, millele on antud nõutud andmesisu, mistõttu võib osamudel koosneda mitmest failist. Täpsema failide organiseerimise ning nimetamise loob iga ehitusprojekti osa projekteerija ise vastavalt vajadusele. Modelleeritavale elemendile andmesisu andmise eest vastutab vastava ehitusprojekti osa projekteerija. Osamudeli failide nimetamisel on lähtutud Transpordiameti tee ehitusprojekti esitamise juhendi ülesande koodidest. Osamudeli faili nimetamise põhimõtted ja näited on toodud järgnevas tabelis: Ehitusprojekti - Element Faililaiend Faili täisnimi osa tähis GD - maapind .xml GD-maapind.xml Näited GL - puurtulbad .ags GL-puurtulbad.ags Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 15/26 Versioon: v01 TL - liiklusmargid .ifc TL-liiklusmargid.ifc TS - rajatised .ifc TS-rajatised.ifc NB! Osamudelite failide nimed peavad olema kogu projekteerimise vältel sama nimetusega. Osamudelite failide laadimisel Transpordiameti TEET keskkonda tuleb lähtuda juhisest „Tee ehitusprojekti esitamise juhend“. TEET keskkonda laeb mudelid ning nimetab vastavalt juhisele kokku lepitud hetkel BIM koordinaator või projektijuht. Failid laetakse TEET keskkonda projekti koostamise ajal, vastavalt kokkuleppele tellijaga. 8.2. Koondmudel Koondmudelelile pääsevad ligi projektijuhid, projekteerijad ja BIM koordinaator, kusjuures igaühel oma oluline roll täita. Projekteerijad vastutavad osamudelite olemasolu ning korrektsuse eest. Koondmudel tõstetakse kokku BIM koordinaatori poolt ning haldab ja uuendab jooksvalt koondmudeli view-d „Koondmudel“, mille jagab välja kõigile osapooltele. Vajadusel koostatakse täiendavaid view-sid. Projektijuhid pääsevad „Koondmudel“ view-le, kuhu on võimalik teha vajadusel märkusi ning veenduda projekti nõuete ning kvaliteedile vastavuses. Projekteerijad BIM koordinaator vastutavad koordineerib projekti osade mudeliga seotud olemasolu ning infovahetust korrektsuse eest. osapoolte vahel. Vajadusel viivad Teostab sisse korrektuure kvaliteedi- ning osamudelites ristumiskontrolle. Projektijuhid teevad vajadusel koondmudelis märkusi ning teostavad jooksvaid kvaliteedikontrolle. BIM koordinaator annab kõigile vajalikele osapooltele juurdepääsud Trimble Connect keskkonda peale esmase BIM rakenduskava heaks kiitmist. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 16/26 Versioon: v01 8.3. Versioonihaldus Trimble Connect keskkond salvestab samanimelise faili uuendamisel ka vanema versiooni ära ning jääb kättesaadavaks. Kui ehitusprojekti osa koosneb projekti algfaasis ühest osast, kuid vajadusel tehakse kaheks osaks (nt teede osa TL1 ja liikluse osa TL2), siis tuleb esialgne osa (nt teede ja liikluse osa TL) manuaalselt ära arhiveerida ning säilitada vastavas alamkaustas nimega „Arhiiv“. Microsoft 365 (Teams ja Sharepoint) ja Trimble Connect keskkondades olevatel dokumentidel on failipõhiselt versioonihaldus aktiveeritud ning versioonide ajalugu on 30 päeva ulatuses alati kättesaadav. Iga projekteerija oma projektmaterjalide kaust peab olema vähemalt ühe varukoopia ulatuses alati tagatud olema. Soovituslikult võiks olla olemas ka versioonihaldus 30 päeva ulatuses. 8.4. Kaaskirjad Infomudelite kaaskirjad koostatakse igale osamudelile. Osamudeli kaaskirja koostav vastava ehitusprojekti osa tegija. Kaaskirjad koostatakse vastavalt käesoleva BIM rakenduskava lisas 3 antud infomudeli kaaskirja blanketile. Kaaskirja nimetamise põhimõtted ja näited on toodud järgnevas tabelis: Ehitusprojekti - kaaskiri . docx Faili täisnimi osa tähis TL - kaaskiri . docx TL-kaaskiri.docx Näited TS - kaaskiri . docx TS-kaaskiri.docx Kaaskiri asub alati osamudeliga samas kasutas Trimble Connect keskkonnas. TA kaaskirja nõuete järgnevad punktid ei ole otseselt kaaskirja blanketile kantud, kuna ei ole antud projekti mõistes asjakohased ega vajalikud: Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu: käib koondmudeli kohta, see info antud rakenduskavas. Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted: see info antud rakenduskavas. sh Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht: ei kohaldu, kogu projekt koordinaatides. IFC ja muud klassifikatsiooni erisused: ei kohaldu, kuna ei kasutata IFC klassifikatsiooni. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 17/26 Versioon: v01 8.5. Kaustapuude struktuur Lähtutud on loogikast, et asjad asuvad ühel platvormil ning eelpool toodut arvestades on koostatud kaustapuud Trimble Connectis, kus asuvad kõik dokumendid ja mudeliga seotud failid. Kaustade struktuur Trimble Connect rakenduses: 0_Rakenduskava Rakenduskava kaustas asuvad rakenduskava Haldab BIM koordinaator, tööfail, selle tiitelleht ning viimane kinnitatud teised täiendavad vastavalt versioon PDF formaadis ning selle lisad. BIM koordinaatori juhistele GD Topo-geodeetilisest mõõdistusest tulev Haldab BIM koordinaator osamudel ja kaaskiri või projektijuht GL Geotehnilisest uuringust tulevad puurtulbad Haldab BIM koordinaator või projektijuht TL Teede ja liikluskorralduse osamudel ja kaaskiri Haldab tee projekteerija(d) TS Haldab rajatiste Ehituskonstruktsioonide osamudel ja kaaskiri projekteerija TV Haldab vastava tehnovõrgu Tehnovõrgu osamudel ja kaaskiri projekteerija Märkus: Projekti osade vajadus ja info täieneb projekti käigus. 8.6. Koordineerimise töövood Järgnevalt on kirjeldatud ehitusprojekti osa projekteerija ja BIM koordinaatori põhilised töövood, ülesanded ja vastutusalad, et koondmudelisse jõuaks vajalik geomeetria ja info ning see oleks õigel hetkel kõigile kättesaadav. Ehitusprojekti osa projekteerija Ehitusprojekti osa projekteerija vastutab oma osamudeli (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva infomudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest. Täiendab vajadusel jooksvalt elementide nimekirja rakenduskava tabelis vastavas osamudeli loetelus. Esitab osamudeli failid vastavalt kokku lepitud ajale ning annab teada BIM koordinaatorile. Teostab iga mudeli uuendamise järel esialgse kvaliteedikontrolli, et kõik vajalik oleks mudelis olemas. Vastutab talle määratud vastuolude likvideerimise/ korrigeerimise eest ning ülesande (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (in progress, waiting, done). Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 18/26 Versioon: v01 BIM koordinaator BIM koordinaator vastutab oma lähteandmete osamudelite (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva mudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest. Tõstab osamudelid kokku koondmudeliks, koostab vastava view Trimble Connect rakenduses ning jagab selle välja kasutamiseks kõigile projektis osalejatele. Teostab kvaliteedikontrolli ja vajadusel ristumiskontrollid, edastab raportid ning jagab korrigeerimise või täiendamise ülesanded ning vastutab vastavate ülesannete (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (new, closed). Taski lisandumisel saadetakse taski täitjale koheselt automaatne e-mail. Muud ToDo- ga seotud tegevuste (staatuse muutmine, kustutamine jms) kohta saadetakse maksimaalselt 1 e-mail päeva kokkuvõtteks. 8.7. Koordinaatsüsteem Käeoleva objekti puhul kasutatakse järgmisi koordinaat ja kõrgussüsteemi: Koordinaatsüsteem L-EST97 Kõrgussüsteem EH2000 NB! Kõik osamudelid peavad olema eeltoodud koordinaat ja kõrgussüsteemis. 8.8. Modelleeritavad elemendid Modelleeritavate elementide loetelu ning nendele vastav andmekogu on toodud käesoleva dokumendi lisas 1. Elementide nimetamisel tuleb jälgida, et sellele määratud andmekoguga oleks võimalik tagada vastava elemendi andmevajadus. Kui on vajalik täiendav elementide nimetamise süsteem või mingit sorti indekseerimine, siis tuleb see projekti seletuskirjas ja vastava mudeli kaaskirjas kirjeldada. Lisatud on vajadusel kasutatavad tehnovõrkude mudelid, mida kasutatakse juhul kui väga strateegilise mõjuga tehnovõrgu lõiku on vaja mudelis kontrollida. DWG ja LandXML formaadid on peamiselt projekteerijate vahelise koostöö jaoks ning andmete edasi kandmiseks teise projekti või projekteerimisstaadiumisse. Nendest kõige olulisemad on tee teljed, ms võimaldab järgmisesse projekteerimisstaadiumisse edasi anda järgnevat infot: Tee plaanigeomeetria; Tee vertikaalgeomeetria; Põikkalded, viraažid; Projektkiirused. Seetõttu antakse tee teljed üle nii LandXML kui ka DWG formaadis (native Civil 3D). Siis on võimalik reaalselt nende samade telgedega edasi töötada ka järgmises staadiumis. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 19/26 Versioon: v01 IFC failid on antud juhul informatiivse eesmärgiga. Neid ei ole võimalik kuidagi järgmise staadiumis edasi kasutada. 8.9. Mudelite esitamise ajakava Mudelite esitamine ja uuendamine lepitakse kokku jooksvalt töökoosolekutel. 9. Ristumiskontrollid ja BCF BIM Collaboration Formati ehk BCF-i rakendamiseks kasutatakse Trimble Connect keskkonnas ToDo rakendust. Lisaks koordineerimise töövoogude kirjelduses toodud loogikast võib iga osamudeli koostaja ToDo rakenduses taski teha, kui märkab vastuolu või korrigeerimist vajavat olukorda. Ristumiskontrolli maatriks: Tehnovõrgud (vajadusel) kanalisatsioonisüsteemid Maaparandussüsteemid konstruktsioonid jms) konstruktsioonid jms) Sadeveesüsteemid ja Ülemine koondpind Põrkepiirded Gaasitrassid Muu (aiad, Muu (aiad, Õhuliinid Truubid Truubid dreenid Kaablid Vee-ja Sild Truubid Õhuliinid - Kaablid - - Sadeveesüsteemid ja dreenid - - - Vee-ja kanalisatsioonisüsteemid - - - - Gaasitrassid - - - - - Maaparandussüsteemid - - - - - - Muu (aiad, konstruktsioonid jms) - - - - - - - Ülemine koondpind X* X* X* X* X* X* X* - Truubid X - X X X X X X X* Põrkepiirded X - X X X X X X - X Muu (aiad, konstruktsioonid jms) X - X X X X X X - X X Tehnovõrgud (vajadusel) X - X X X X X X - X X X Sild X X X X X X X X - X X X X (-) – automaatset ristumiskontrolli ei ole vaja teostada; (X) – automaatne ristumiskontroll koostatakse Trimble Connectis; (X*) – automaatse ristumiskontrolliga ei ole konflikti tuvastamine võimalik, seda tuleb teha projekteerimistarkvara sees. Ristumiskontrolli maatriksis on toodud ainult selle osas vajalikud mudelid, lihtsuse huvides on mudelid, mille osas nagunii kontrolle ei teostata, jäetud tabelist välja. Maatriks on hetkel osamudeli põhine ja üldine, see täpsustub projekteerimise alguse faasis ning vajadusel ka projekteerimise ajal kui mudelite loetelu võib suureneda. Ristumiskontrollid on planeeritud teha samas keskkonnas kus asub koondmudel, ehk Trimble Connectis. See on kõigile samas kohas kiirelt kättesaadav, kuna asub otse mudeli kõrval tööriistapaneelina. Samas kohas on näha kõik osamudelid, nende struktuur ning kasutajate ülesanded: Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 20/26 Versioon: v01 BCF (Trimble Connect ToDo) töövoo sammude kirjeldus on toodud lühidalt alljärgnevalt koos väljavõtetega: Clashes paneelil on listitud kõik maatriksis toodu automaatkontrollid. Neid saab vastavalt vajadusele grupeerida, filtreerida, uuendada ja kustutada. Alati on ülevaade kõigist moodustatud automaatkontrollidest ning kas need on teostatud viimaste uuendatud mudelite põhjal või vajavad uuendamist. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 21/26 Versioon: v01 Automaatkontrolli leitud ristumine tähistatakse mudelis objektide juures hüüumärgiga nagu ülal toodud pildil. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 22/26 Versioon: v01 Seejärel saab BIM koordinaator sellest ristumisest moodustada ülesande vastava osa projekteerijale. Vajadusel saab selle üle vaatamiseks jagada ka projektijuhile või Tellijale. Saab määrata ülesande tüübi, prioriteetsuse, tähtaja jne. Kõik ülesanded on ToDo paneelil listitud. Neid on võimalik grupeerida, filtreerida ja uuendada jooksvalt. Igal osapoolel on ülevaade nendele määratud ülesannetest. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 23/26 Versioon: v01 Kui puudus on likvideeritud, siis saab projekteerija selle ülesande staatuseks määrata Done ning uuendada automaatselt pildi, et kõigil oleks üheselt näha, et vastuolu on likvideeritud. 10. Andmevajaduse täitmine Andmete lisamisel mudelisse lähtutakse Transpordiameti nõuetes esitatust. Elementide mudelite külge andmekogude lisamise eest vastutab iga ehitusprojekti osa projekteerija ning need peavad sisalduma osa mudelites. Käesolevas projektis täidetakse PP (põhiprojekt) andmevajadus, st infoväljad peavad olema täidetud nii palju kui PP tasemel nõutud. Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 24/26 Versioon: v01 11. Koostöö ja kommunikatsioon Üldine projektipõhine koostöö toimub Microsoft 365 keskkonnas (Teams ja Sharepoint), kuhu on tehtud vastava nimetusega projekt. Kõigile projektiga seotud isikutele antakse keskkonnale juurdepääs. Trimble Connectis on ette valmistatud projekt, kus asub kogu objektiga seotud mudelite ja dokumentide haldus. Kaustade ja failide juurdepääsu õigused jagab BIM koordinaator. Täiendava info Trimble Connecti kasutamise kohta leiad järgnevast peatükist. Teams keskkonnas on ette valmistatud suhtluskanalid ehk channel-id, mida kasutatakse projekti erinevate teema aruteludeks. Eesmärk on võimalikult paljud teemad lahendada vestluse käigus, nii et e-mailide kasutamine jääks minimaalseks vajalikuks tarbeks (ametlikud kirjad jm). Täiendava info Teamsi kasutamise kohta leiad järgnevast peatükist. Koosolekud toimuvad vastavalt projektijuhi poolt tellijaga kokku lepitud graafikule või vajaduspõhiselt eelneva teavitamisega MS Outlook kalendri kaudu. Koosolekud protokollib Töövõtja ja protokollid vormistatakse vastavalt lisas 6 toodud vormile. Peale koosoleku toimumist edastab Töövõtja projektijuht koosoleku protokolli osalejatele üle vaatamiseks ja tagasiside andmiseks. Kui 3 tööpäeva jooksul ei ole tagasisidet tulnud, siis kinnitavad Tellija ja Töövõtja projektijuhid protokolli oma allkirjaga. Kui koosolekuks on kokku lepitud ka mudeli eksport, siis annab selle valmimisest teada BIM koordinaator või projektijuht. Üldjuhul toimub mudeli uuendamine ja eksport vastavalt eelnevalt kokku lepitud ajagraafikule. 12. Juhendid ja viited Järgnevalt on toodud põhilisemalt kasutatavate keskkondade ja programmide kohta abi- ja infomaterjalide lingid. Tegemist ei ole kindlasti ammendava materjaliga, aga kui teenusega kogemus puudub või esineb mingeid tõrkeid, siis on koht kust info otsimisega alustada. 12.1. MS Teams Microsoft Teams on kasutusel projekti suhtluseks. Kasutusjuhend Tasuta koolitusmaterjalid algajale Teamsi kasutamise etikett ja parimad praktikad 12.2. Sharepoint Microsoft Sharepoint on kasutuses projekti kogu dokumendihalduseks (va mudelid). Sharepoint tutvustusvideod Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 25/26 Versioon: v01 12.3. Trimble Connect https://www.tekla.com/products/trimble-connect Koondmudeli asub Trimble Connect rakenduses. Seda on võimalik kasutada otse veebibrauseris (https://web.connect.trimble.com/) või alla laadida desktop rakendus (https://download.tekla.com/trimble-connect/for-windows ). Kuni 5 projektis osalemiseks ja ühe 5 liikmega projekti tegemiseks on võimalik kasutada tasuta kontot. Suuremate ja rohkemate asjade jaoks on vaja tasulist versiooni. Ülevaate variantidest saab siit: https://connect.trimble.com/storefront . Alustamiseks head infot saab siit: Getting Started with Trimble Connect Rakenduse kasutamisest annab põgusa ülevaate järgnev video: Trimble Connect tutvustav webinar 13. Mudelite kvaliteedi tagamine Kvaliteedi tagamise meetmed on järgnevad: Projekteerija poolne visuaalkontroll; BIM koordinaatori poolne visuaalkontroll; Vajadusel automaatsed ristumiskontrollid ja nendele vastavad raportid ning BCF töövoogude efektiivne kasutamine (Trimble Connect Todo). Projekteerija kohustus on alati enne projektmudeli esitamist veenduda selle kvaliteedis. Esmased kvaliteedi kontrollid on toodud järgnevalt: Mudelis on esitatud ainult koondmudeli jaoks eksporditavad objektid; Mudel on ette nähtud koordinaat- ja kõrgussüsteemis; Mudeli ühikud on meetrites; Mudel või mudelite loetelu vastab osamudelite nimekirjas toodu loetelule. BIM koordinaatori rollis kvaliteedi tagamise sammud ja tegevused on toodud järgnevalt: BIM koordinaator vastutab oma lähteandmete osamudelite (geomeetria koos andmekogudega) ja sellega kaasas käiva mudeli kaaskirja (rakenduskava lisas oleva kaaskirja blanketi alusel) esitamise eest. Tõstab osamudelid kokku koondmudeliks, koostab vastava view Trimble Connect rakenduses ning jagab selle välja kasutamiseks kõigile projekti osalejatele. Teostab kvaliteedikontrolli ja vajadusel ristumiskontrollid, edastab raportid ning jagab korrigeerimise või täiendamise ülesanded ning vastutab vastavate ülesannete (Trimble Connect ToDo) staatuse muutmise eest (new, closed). Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  Koostaja: Roadplan OÜ Kuupäev: 28.08.2026 26/26 Versioon: v01 Iga ehitusprojekti osa projekteerija peab lähtuma loogikast, et suurem tähelepanu oleks pööratud ristumiste vältimisele mitte ristumiste kontrollile ning seejärel nende probleemide lahendamisele. See vähendab nii projekteerimise kui ka koordineerimise töökoormust oluliselt ning annab võimaluse keskenduda kvaliteedile. 14. Infoturbe plaan Iga projektis osalev isik peab tegema endast oleneva, et vältida igasuguseid võimalikke küberintsidente (pahavara, viirused jne), lähtutakse www.ria.ee: küberturve nõuannetest. Iga projektis osaleva ettevõtte kohaliku võrgu ning kasutatavate teenuste ja tarkvarade turvalisuse eest vastutab antud ettevõtte IT valdkonna eest vastutav isik. Igal ettevõttel peab olema kinnitatud andmekaitse juhis. Projekti dokumendid hoitakse Microsoft 365 ja mudelid lisaks Trimble Connect keskkonnas. Juurdepääs andmetele antakse projekti- ja isikupõhiselt Roadplan OÜ vastutava IT juhi poolt. Roadplani Microsoft 365 andmed on kolmekordselt tagatud: Microsoft 365 – versioonihaldusega igal hetkel kasutajatele kätte saadava infona. Roadplani kontoris asuvas serveris – igapäevaselt tehtav versioonihaldusega granuleeritud varundus. Amazon S3 pilveteenus – igapäevaselt tehtav täiendav versioonihaldusega granuleeritud varundus. Peale projekti lõppemist arhiveeritakse kõik projekti andmed Roadplani kontoris asuvas serveris, mis on kahekordselt tagatud: Roadplani kontoris asuv server; Amazon S3 pilveteenus - iganädalaselt tehtav versioonihaldusega granuleeritud varundus. Iga projektis osaleva ettevõtte kohaliku võrgu turvalisuse eest vastutab antud ettevõtte IT valdkonna eest vastutav isik. Igal ettevõttel peab olema kinnitatud andmekaitse juhis. Rakenduskava kontrollija: Annika Kaljula (Allkirjastatud digitaalselt) Rakenduskava koostaja: Annika Kaljula (Allkirjastatud digitaalselt) Töö number: 26032 BIM rakenduskava Staadium: Põhiprojekt Töö nimi: Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm  INFOMUDELI KAASKIRI XXX .ifc (fail või loetelu failidest) ÜLDINFO Projekti nr 26032 Projekti nimi Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 12-13 Jüri liiklussõlm Staadium Põhiprojekt Mudel Ettevõte Mudeli autor , roll Kontakt Avaldamise kuupäev Tarkvara MUDEL KOORDINAAT- JA KÕRGUSSÜSTEEM Koordinaatsüsteem L-EST 97 Kõrgussüsteem EH2000 FAILIFORMAAT JA VERSIOON GEOMEETRIA EBATÄPSUSED INFOSISU EBATÄPSUSED MUDELIS ESINEVAD VASTUOLUD MUDELI VALMIDUS, KVALITEET JA USALDATAVUS ERISUSED ELEMENTIDE KUULUVUSES VÕI JAOTUSES MUDELITE VAHEL VÄRVIDE ERISUSED + LISASÜSTEEMIDE VÄRVID MÄRKUSED Saatja: "Tiit Vunk" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: 26032 Jüri sõlm, BIM rakenduskava Kuupäev: 2026-08-28 12:46 Tere. Palun registreerida BIM rakenduskava esitamine deltas. Asjatoimik on: Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 12-13 Jüri liiklussõlm Suunata mulle täitmiseks. Lisasin ka faili, mille võtsin sellelt lingilt. Täiendavalt pole lingilt vaja faile otsida. Tiit Vunk Transpordiameti projekteerimise osakonna projektijuht From: Annika Kaljula | Roadplan <[email protected]> Sent: Friday, August 28, 2026 2:59 PM To: Tiit Vunk <[email protected]> Subject: RE: 26032 Jüri sõlm, BIM rakenduskava Tere Täiendasin BIM rakenduskava ja saame nüüd testida kohe, kas saad meie projekti kaustas dokumentidele ligi. Rakenduskava korrigeeritud versioon leitav siit kaustast: <https://estroadplan.sharepoint.com/:f:/s/26032Jrislm/IgBalcC6IlQJT7ddtJLJ Uj5SAeniHcFNfxSt6bNwplW27Es?e=NzFKke> 1_Rakenduskava Allapoole lisasin rohelisega oma kommentaarid, et kus ja mida ma täiendasin. Tervitades Annika Kaljula Projektijuht +372 55546760 | [email protected] <mailto:[email protected]> | roadplan.ee Roadplan OÜ | Tiigi 78, Tartu | Laki 4, Tallinn From: Tiit Vunk <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, August 17, 2026 11:49 AM To: Annika Kaljula | Roadplan <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: 26032 Jüri sõlm, BIM rakenduskava Tere Mul mõned küsimused seda läbi lugedes tekkisid. Võibolla mõnes osas piisab lihtsalt selgitusest, kuid mõnes osas ilmselt on vajalik täiendamine. Loetlen nad siia üles. 1. BIM rakenduskava juhendi p.2.8.8. kohaselt peab BIM rakenduskava sisaldama aja- ja finantsjuhtimise protseduure. Seda otseselt käsitletud pole. Lisasin protseduuri kohta info peatükki 4. 2. BIM rakenduskavas on rajatiste korral kasutatud tähist EK - rajatised. Juhendi järgi peaks aga rajatise ülesande koos olema TS – konstruktsioonid. EK on ekspertiis. Kas ei peaks rajatiste korral kasutama tähist TS? Või on siin mõeldud erinevat tähistust? TEET nimetab need tähised muidugi ümber kui need failid sinna üles laetakse. Võibolla otseselt probleemi pole. Pigem võib teatud juhtudel põhjustada mingit segadust. Mis on teie seisukoht/selgitus selles küsimuses? Ma olen lähtunud projekti osade nimetamisel sellisest üldisest juhendist: <https://e-ehitus.taskugiid.eu/taotlejateataja/ehitusprojekt/ehitusprojekt i-failid> https://e-ehitus.taskugiid.eu/taotlejateataja/ehitusprojekt/ehitusprojekti -failid Ja sellele vastavalt tähistab EK ehituskonstruktsioone. Aga see on tõesti pigem hoonete puhul kasutatav tähistus. Samas juhendis on ka tähis TS tähistamaks sildasid, viadukte jne. Seega olen nõus, et meie projekti kontekstis on TS õigem ja kooskõlas TRAM juhendiga. Korrigeerisin kasutatava tähise. 3. BIM rakenduskava juhendi p.2.8.24 kohaselt peab BIM rakenduskava sisaldama riskijuhtimise tabelit. Olen kohanud selliseid kavasid, kus on riske hinnatud ja nende maandamiseks ette nähtud meetmed välja toodud. Antud BIM rakenduskavas seda ei leidnud. Lisatud peatükki 6. 4. BIM rakenduskava juhendi p.2.8.27 kohaselt peab BIM rakenduskava sisaldama alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduure. Praegusest nähtub, et alltöövõtjad vastutavad oma töö eest – mis on iseenesest korrektne – kuid kas ei peaks ka mingi kontroll toimuma nende töö üle? Tegelikult toimub ikka kontroll ka nende töö üle. Lisasin protseduuri täpsustuse peatükki 5 5. Kas võib eeldada, et koosolekute ja kontroll-lehtede vorme te otseselt ei kasuta? Ei pea kasutama, lihtsalt küsin. Kui kasutate, siis peaks need olema esitatud. Koosolekute protokolli vorm on meil tegelikult olemas. Lisasin vastava täpsustuse peatükki 11 ja täiendasin lisasid. Aruannete kontroll-lehtedel meil mingit kindlat vormi ei ole. 6. BIM rakenduskava juhendi p.2.9 kohaselt tuleb esitada projekti ajakava Gantti diagrammina. Projekti ajakava kohta on info lisatud peatükki 4 ja ajakava on esitatud lisas 5. Tegelikult on hästi koostatud kava. Huviga lugesin. Väga hästi on kirjeldatud mudelitega ja nende omavaheliste konfliktidega seotud teemad ja et kuidas neid välditakse. Jään ootama tagasisidet. Parimat Tiit Vunk Transpordiamet Projekteerimise osakonna projektijuht 59185199 From: Annika Kaljula | Roadplan < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Friday, August 14, 2026 3:28 PM To: Tiit Vunk < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: 26032 Jüri sõlm, BIM rakenduskava Tere Esitan kooskõlastamiseks BIM rakenduskava. Dokument lisatud manusena. Tervitades Annika Kaljula Projektijuht +372 55546760 | <mailto:[email protected]> [email protected] | roadplan.ee Roadplan OÜ | Tiigi 78, Tartu | Laki 4, Tallinn