Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

. Hr Mikk Tuisk Saaremaa Vallavalitsus Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald 27.09.2023 nr K-4-12/23/26704 93819 Saare maakond Detailplaneeringu algatamise taotlus. Karujärve lasketiir Austatud härra vallavanem Esitan Teile Kaitseliidule kuuluva Karujärve lasketiir kinnisasja (kat.tunnus 71401:001:2871, üldpindala 13,02ha. Lähiaadress Saare maakond, Saaremaa vald, Karujärve küla) detailplaneeringu algatamise taotluse, koos eskiislahenduse ettepanekuga. Taotlusele ja eskiislahenduse ettepanekule lisan järgmist: Karujärve lasketiir paikneb kehtiva Kihelkonna valla üldplaneeringuga määratud puhke ja virgestusmaal. Kinnisasja kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa (100%). Kaitseliit taotleb detailplaneeringuga kinnisasja sihtotstarbe muutmist riigikaitsemaaks (100%). Kinnisasjale planeeritava ehitise kasutamise otstarve 24211 – sisekaitse- või kaitseväerajatis. Olemasolev krundijaotus kinnisasjal puudub. Taotletava detailplaneeringuga täiendavaid krunte ei kavandata, krundi piir on kavandatud kattuma kinnisasja piiriga. Hooned kinnisasjal puuduvad. Olemasolevaid rajatisi on maa-alal 1 (üks): Karujärve lasketiir (rajatis 24211, EHR kood 221423377), laskedistantsiga kuni 100 meetrit. Detailplaneeringuga taotletava ehitusõigusega nähakse ette lasketiiru rekonstrueerimist: see tähendab olemasoleva laskedistantsi (kuni 100 m) pikendamist kuni 300 meetrini. Lisaks kavandatakse olemasoleva/pikendatava lasketiiru kõrvale taktikalise liikumise ja laskmise ala. See on ca 5000 m² suurusega ala, kus maksimum lubatud laskedistants on kuni 50 meetrit. Soovin siinkohal märkida, et Kaitseliit on nimetatud lasketiiru rekonstrueerimise kavatsusest informeerinud Saaremaa Vallavalitsust 20.05.2020 kirjaga nr K-4.2-1/20/10748. Planeeritava ehitise suurim ehitusalune pind kokku on ca 30 000 m², kavandatav maksimaalne kõrgus 12 m (kuni 300m laskedistantsiga lasketiiru tagavall). Juurdepääs lasketiiru maa-alale kavandatakse teelt nr 3010064 (Lasketiiru tee). Palun kohalikul omavalitsusel Kaitseliidu avaldus detailplaneeringu algatamiseks Karujärve lasketiiru kinnistule menetlusse võtta või esitada kohaliku omavalitsuse poolsed protseduurilised tingimused menetluse jätkumiseks. Lugupidamisega Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS [allkirjastatud digitaalselt] 10130Tallinn Referent 717 9005 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Korrapidaja 717 9099 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit [allkirjastatud digitaalselt] Riho Ühtegi Kindralmajor Kaitseliidu ülem Andres Jarve 717 9124 [email protected] 2 (2)  Lisa 1 Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ juurde SAAREMAA VALLAVALITSUS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele) maaüksusele(tele): Saaremaa vald ________________________________________________________________________________ Karujärve küla, Karujärve lasketiir (kat.tunnus 71401:001:2871) ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________ (kinnistu nimi ja katastritunnus) Taotluse esitaja/huvitatud isik: Juriidiline isik x Eraisik KAITSELIIT Nimi _________________________________________________________________________ Toompea tn 8, 10130 TALLINN, Harjumaa Aadress_______________________________________________________________________ 74000725 Registrikood/isikukood __________________________________________________________ 717 9124 / 510 6838 Kontakttelefon _________________________________________________________________ [email protected] E-post ________________________________________________________________________ Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe maaüksusega: kinnistu omanik X hoone omanik volitatud esindaja muu Detailplaneeringu koostamise eesmärk: katastriüksuse sihtotstarbe muutmine (riigikaitsemaaks) _____________________________________________________________________________ ehitusõiguse taotlemine: _____________________________________________________________________________ ol.ol lasketiiru max laskedistantsi (100m) pikendamine kuni 300 meetrini _____________________________________________________________________________ taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine. Ala max laskedistants 50 m _____________________________________________________________________________ Planeeritakse üksikelamuid _______________________________________________________________________ (elamute arv) Planeeritakse korruselamuid _______________________________________________________________________ (korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus) Planeeritakse ridaelamuid _______________________________________________________________________  (ridaelamubokside arv) Planeeritakse ärihooneid __________________________________________________________________________ (ärihoonete arv, taotletav korruselisus) Planeeritaks e tootmishooneid __________________________________________________________________________ (tootmishoonete arv, taotletav korruselisus) x Muu eelpool nimetamata eesmärk olemasoleva lasketiiru laiendamine ja laskedistantsi pikendamine __________________________________________________________________________ (kirjeldus) Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus maatulundusmaa (100%), üldpindalaga 13,02 ha ________________________________________________________________________________ kinnisasjal asub Kaitseliidu Saaremaa maleva kasutuses olev lasketiir ________________________________________________________________________________ Olemasolevad ehitised: ________________________________________________________________________________ Karujärve lasketiir (rajatis 24211, EHR kood 221423377), laskedistantsiga kuni 100 meetrit ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ Olemasolevad kommunikatsioonid: elektrivarustus ____________________________________________________________ veevarustus ____________________________________________________________ kanalisatsioon ____________________________________________________________ sidevarustus ____________________________________________________________ Planeeritavad kommunikatsioonid: elektrivarustus ____________________________________________________________ veevarustus ____________________________________________________________ kanalisatsioon ____________________________________________________________ sidevarustus ____________________________________________________________ Teede ja juurdepääsude olemasolu ________________________________________________________________________________ Lasketiirule juurdepääs teelt nr 3010064 (Lasketiiru tee). ________________________________________________________________________________ (näidata, milliselt teelt) Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus Kat.üksus paikneb kehtiva Kihelkonna valla ÜPga määratud puhke ja virgestusmaal ________________________________________________________________________________ DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14 kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ paragrahvile 4. NÕUSTUN X EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud. ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK: Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta, kui detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides. Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks. Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131 tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või kehtestamata. Taotluse lisad: 1. Detailplaneeringu eskiislahendus 2. Volitatud isiku puhul volitus Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik kin-mjr Riho Ühtegi, Kaitseliidu ülem __________________________________ / kuupäev digiallkirjas / / allkirjastatud digitaalselt / __________________________________ (kuupäev ja allkiri)  Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] 30.10.2023 nr 5-2/5804-1 Keskkonnaamet [email protected] Päästeamet [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Terviseamet [email protected] Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Päästeametile seisukoha võtmiseks Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa). Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on lisatud ka detailplaneeringu algatamise taotlus. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kätlin Kallas planeeringuteenistuse juhataja Lisad: Karujärve lasketiiru DP algatamise eelnõu. Lisa 1. Planeeringuala Lisa 2. Lähteseisukohad Lisa 3. KSH eelhinnang Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee Algatamise taotlus „K-4-12_23_26704_2023010163_27092023“ Piret Paiste, 452 5093 [email protected] 2  EELNÕU Kuressaare nr 5-2/5804-1 Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 02.10.2023 nr 5-2/5229-1) detailplaneeringu algatamiseks Karujärve küla Karujärve lasketiir katastriüksusel. Planeeringuala suurusega ca 13 ha hõlmab Karujärve külas Karujärve lasketiir katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2871, 100% maatulundusmaa, pindala 13,02 ha). Detailplaneeringu nimetus on Karujärve lasketiiru detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse taotlemine olemasoleva 100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini ja taktikalise liikumis- ja laskmisala rajamine maksimaalselt 50 m laskedistantsiga. A. Olemasolev olukord Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub, kitsendused puuduvad, tegemist on peamiselt metsamaaga ja ala on hoonestamata. Ehitisregistri alusel asub planeeringualal rajatis Karujärve 100 m Lasketiir. Ala on ümbritsetud riigi omandis oleva Kihelkonna metskond 11 (katastritunnus 71401:001:2870, maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%) katastriüksusega. Avalikult teelt juurdepääs puudub. Planeeringualale pääseb riigiomandis oleva Kihelkonna metskond 11 katastriüksusel kulgevat teed mööda ja eraomandis olevat Karu tee katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1456) mööda. Juurdepääsuservituute seatud ei ole. B. Kehtiv üldplaneering Planeeringualal kehtib Kihelkonna valla üldplaneering (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering).Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike. Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus. Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega. Detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks. Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitsemaa juhtotstarvet käsitletud ei ole, kuid on kajastatud üldplaneeringu maakasutusplaanil (nt Undva piirivalvekordon). Planeeringuala asukohta on maakasutusplaanil märgitud „tiir“ eeldatavalt alusandmetest tulenevalt. C. Kaalutlused Tulenevalt planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja üldplaneeringust ei ole antud juhul tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga ega juhuga. Kuna aga kavandatud tegevus ei ole kehtivas üldplaneeringus toodud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega kooskõlas, siis on vajalik koostada detailplaneering. PlanS § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine on ulatuslik, kuna puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse riigikaitsemaa juhtotstarbeks terve katastriüksuse osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Katastriüksusel on olemasolev lasketiir ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990.-ndatest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on 23.05.2023 andnud loa olemasoleva lasketiiru ümberehitamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on planeeritava ehitise suurim ehitisealune pind kokku ca 3 ha, kavandatav maksimaalne kõrgus 12 m (kuni 300 m laskedistantsiga lasketiiru tagavall). Kaitseliidu andmetel on kavandatav lasketiir kõikidel laskedistantsidel ohualata, see tähendab, et oht peatub vallis ja ei kandu lasketiiru maa-alalt välja. Saare maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on kavandatavasse asukohta märgitud perspektiivne riigikaitseline ehitis ja seletuskirja peatüki 5.1. kohaselt: „Lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest ning ajaloolistest ja logistilistest eelistest, määratakse maakonnaplaneeringuga lasketiiru asukohaks maa-ala Karujärve külas, lasketiiru ohuala ulatub Nõmpa külasse. Lasketiiru ja selle piiranguvööndi piirid täpsustatakse üldplaneeringuga.“ Maakonnaplaneeringu koostamise ajal olemasolev lasketiir ei vastanud vähendatud ohualaga lasketiiru nõuetele, kuid detailplaneeringuga kavandatakse Kaitseliidu andmetel ilma ohualata lasketiiru. Kuna kehtivas üldplaneeringus ei ole riigikaitselist ehitist antud asukohta planeeritud, on tegemist ka sellest aspektist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna kehtivas üldplaneeringus ei ole määratud ka lasketiiru piiranguvööndi ulatust, tuleb detailplaneeringus käsitleda lasketiiru piiranguvööndi määramise vajadust ja ulatust. Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja peatüki 5.1. alusel määratakse müra normtaseme kategooria üldplaneeringus lasketiiru mürakaardi alusel. Sellest tulenevalt tuleb koostada detailplaneeringu koostamisel mürakaart ning detailplaneeringus käsitleda müra levikut piirkonnas, kaasa arvatud üldplaneeringus määratud puhke- ja virgestusmaal. Olemasoleva lasketiiru senine kasutamine üldplaneeringu kohasel puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal ei ole teadaolevalt konflikte tekitanud ning olemasolevate terviseradade ja discgolfipargi kasutamist ei ole mõjutanud, mistõttu leiab vallavolikogu, et detailplaneeringuga saab kaaluda lasketiiru laiendamist olemasolevas asukohas. Lähim Karujärve terviserada/suusarada jääb lasketiirust ca 270 meetri kaugusele ja asukoht ei ole laskmise suunal. Kuna lasketiiru ümbrusesse ohuala ei kavandata, saab ümbruskonna puhke- ja virgestusala ka edaspidi kasutada. Detailplaneeringu käigus koostatava mürakaardi alusel saab analüüsida, kui kaugele võimalik müra kandub ning kas see avaldab mõju puhketaristu kasutamisele. Lasketiiru laiendamine on riigikaitse huvides, riigi huvi selles asukohas lasketiiru planeerimiseks on väljendatud ka kehtivas maakonnaplaneeringus. Maakonnaplaneeringu koostamise raames tehti eelvalik Kaitseliidu Saaremaa malevale uue, 300 m lasketiiru asukoha leidmiseks, arvestades maa omandit, ala suurust, elamute kaugust ja looduskaitselisi piiranguid ning lasketiiru asukohaks määrati maa-ala olemasoleva Karujärve lasketiiru asukohas. Lähim elamu asub kavandatud lasketiirust ca 1,3 km kaugusel, looduskaitselisi piiranguid ei ole, ala jääb 2 ümbritsema piisavalt suur metsapuhver ja katastriüksus piirneb riigimaaga. Seetõttu on üldplaneeringu muutmine lasketiiru laiendamise võimaldamiseks põhjendatud. Tulenevalt eelnevast on vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka keskkonnaministri 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevusvaldkondade alla, mille korra on vajalik keskkonnamõju eelhindamise koostamine. KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Karujärve lasketiiru detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja PlanS § 142 lõikele 6 ja § 81 lõikele 1 Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile, Päästeametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM) xx.xx.2023 kirjaga nr xxx käesoleva otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Kaitseministeerium oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Terviseamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … ReM xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Keskkonnaamet xx.xx.2023 kirjas nr xxx … D. Kokkuvõte Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada mürakaart. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 3 Detailplaneeringu algatamise otsustamise tähtaega on pikendatud xx.xx.2023 kirjaga nr xxx. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2023 lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on xxx (xxx, xxx) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Eeltoodust lähtudes ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneering, mille eesmärgiks on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva 100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine. 2. Detailplaneeringu nimetus on „Karujärve lasketiiru detailplaneering“. 3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 13 ha vastavalt otsuse lisale 1. 4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2. 5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisega. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 4 5  Lisa 1 Karujärve külas Karujärve lasketiiru detailplaneeringu planeeringuala  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Karujärve lasketiiru detailplaneering Hõlmab Karujärve külas Karujärve lasketiir katastriüksust (katastritunnus 71401:001:2871). Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-23-032 2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Kaitseliit ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse sihtotstarbe muutmine JA VASTAVUS riigikaitsemaaks, ehitusõiguse määramine olemasoleva 100 m lasketiiru ÜLDPLANEE- pikendamiseks kuni 300 meetrini, taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine RINGULE kuni 50 m laskedistantsiga ning selleks üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 13 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Kihelkonna valla üldplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks. Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: 100% RINGU maatulundusmaa LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Kihelkonna valla üldplaneering Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Kaitseministeeriumi oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx … Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Terviseamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeerium xx.xx.2023 kirjas nr xxx Keskkonnaamet xx.xx.2023 kirjas nr xxx kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Koostada mürakaart. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ei krundita. KUD JA KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: riigikaitsemaa ja  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx ARHITEK- maatulundusmaa. Riigikaitsemaa sihtotstarve määrata ehitisi teenindava ala TUURSED ulatuses või kuni 50% (säilitamaks rohelist puhvrit täna kasutuses olevate NÕUDED terviseradade ja lasketiiru vahel). LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: --- HOONETE KORRUSELISUS: --- HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: --- HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: --- HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: --- HOONESTUS: --- KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: --- VÄLISVIIMISTLUS: --- KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: --- SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Juurdepääsutee alates riigiteelt Kärla- Karujärve 21117 üle Karujärve baasi tee 3010560 lõigu pikkusega 318 m, mis on eraomandis (lähiaadress Karu tee, katastritunnus 71401:001:1456) ja edasi metsateelt Lasketiiru tee 3010064. Seada servituudid. TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada kinnistutel vastavalt kehtivatele normidele. HEAKORD JA HALJASTUS: Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala rohelises võrgustikus. Käsitleda planeeringus rohevõrgustikku. Kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Anda ülevaade olemasolevast taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga. Planeeringuga seada metsa säilitamise kohustus hoonestusalast väljaspool. Raadamine lubatud vaid hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Lasketiiru tegevuse tulemusel tekkivad jäätmed anda olenevalt jäätmeliigist üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 7. INSENER- Esitada planeeritud hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, VÕRKUDE (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, PROJEKTEE- elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). RIMISTINGI- VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. Teedelt ja kõva kattega platsidelt MUSED sademevett kogudes lähtuda `Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (Vastu võetud 08.11.2019 nr 61)` määrusest. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga 8. KOOSTÖÖ JA + Päästeamet KAASAMINE + Kaitseministeerium + Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus + Keskkonnaamet + Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium + Terviseamet + Katastriüksused: Kihelkonna metskond 11 (71401:001:2870), Karu tee (71401:001:1456). + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED PLANEERIN- vt www.saaremaavald.ee GU KOOSSEIS DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS JA VORMIS- 1:500 TAMINE ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule. Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK. Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. ESITAMINE + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon  Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu xx.xx.2023. a otsusele nr xxx + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg formaadis 11. PLANEERI- Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. TAV ESI- DP algatamine 51. nädal 2023 ALGNE AJA- DP eskiislahenduse koostamine 52. nädal 2023–17.nädal 2024 KAVA (ajakava DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne võib muutuda DP lahenduse täpsustamine 25.–26. nädal 2024 olenevalt detailplaneeringu DP kooskõlastamine ja esitamine 30 päeva koostamise arvamuse avaldamiseks menetlusetappide DP vastuvõtmine 35. nädal 2024 tegelikust DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne ajakulust). DP korrigeerimine vajadusel 44.–45 nädal 2024 DP esitamine heakskiitmiseks 60 päeva Rahandusministeeriumile DP kehtestamine 9. nädal 2025  Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu Xxx otsusele nr xxx KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Karujärve küla Karujärve Lasketiir (71401:001:2871) mü. detailplaneeringule 25.10.2023 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Karujärve külas Karujärve Lasketiir mü. detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Karujärve küla Karujärve Lasketiir maaüksust (katastriüksuse tunnus 71401:001:2871, pindala 130200 m², 100% maatulundusmaa). Planeeritav maaüksusus asub kehtiva Kihelkonna valla üldplaneeringu (kehtestatud Kihelkonna Vallavolikogu 26. mai 2010. a otsusega nr 8, edaspidi üldplaneering) alal. Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile asub planeeringuala reserveeritud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Puhke- ja virgestusmaa all mõeldakse haljas- ja metsaalasid, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid ehitisi (puhke-, spordi- ja kogunemisehitisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Hoonete ja rajatiste pinna suhe krundi kogupinda on väike. Põhiliselt kasutuseks on tegevus välisõhus. Detailplaneeringu üldeesmärkideks on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks, ehitusõiguse taotlemine olemasoleva 100 m lasketiiru pikendamiseks kuni 300 meetrini ja taktikalise liikumise- ja laskmisala rajamine maksimaalselt 50 m laskedistantsiga. Planeeringuala on hoonestamata, ehitisregistri alusel asub planeeringualal rajatis Karujärve 100 m Lasketiir. Planeeringualale pääseb riigiomandis oleva Kihelkonna metskond 11 katastriüksusel kulgevat teed mõõda ja eraomandis olevat Karu tee katastriüksust (katastritunnus 71401:001:1456) mõõda. Juurdepääsuservituute seatud ei ole. Kavandatav tegevus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga muudetakse puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve Karujärve lasketiir katastriüksuse osas riigikaitsemaa juhtotstarbeks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitsemaa juhtotstarvet käsitletud ei ole, kuid on kajastatud üldplaneeringu maakasutusplaanil (nt Undva piirivalvekordon). Planeeringuala asukohta on maakasutusplaanil märgitud tiir. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringuala on ümbritsetud riigi omandis oleva Kihelkonna metskonna 11 (katastritunnus 71401:001:2870, 95% maatulundusmaa ja 5% mäetööstusmaa) katastriüksusega. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Karujärve mü. ja selle vahetus läheduses puuduvad kitsendused. Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 20.10.2023) 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Karujärve külas. Karujärve lasketiir kinnistu on hoonestamata, ehitisregistri kohaselt asub planeeringualal rajatis Karujärve 100 m Lasketiir. Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Üldplaneeringu kontaktvööndi kaardil ei ole märgitud rohevõrgustiku alasid. „Saare maakonnaplaneering 2030+” ruumiliste väärtuste kaardi alusel paikneb planeeringuala rohevõrgustiku alal. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas järgmised tingimused: Maakasutuse kavandamisel: 1. Vältida olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist. 2. Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik toimub ainult üldplaneeringu alusel. 3. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. 4. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. 5. Puhkealade kasutamine korraldada nii, et looduskeskkond ei saaks kahjustatud - piirata/suunata autode liikumist, korraldada parkimine ja prügimajandus, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad, õppe- ja matkarajad. Arvestades, et planeeringualal on juba olemasolev lasketiir olemas ehitisregistri andmetel oletuslikult juba 1990.-ndatest ning planeeringualale ei ole plaanis rajada takistavaid piirdeid loomade liikumisele ega kahjustada looduslike alade sidusust ning kooslusi on eelpool toodut silmas pidades detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 35,5-42 m. Joonis 2. Vaade planeeringualale läänest. (Keti Kaljuste, 23.10.2023) Joonis 3. Kinnistule rajatav lasketiiru tagavall. (Keti Kaljuste, 23.10.2023) Joonis 4. Lasketiiru lõunapoolsesse külge rajatav parkla. (Keti Kaljuste, 23.10.2023) Joonis 5. Planeeringuala läänepoolne külg. (Keti Kaljuste, 23.10.2023) Joonis 6.. Varasem lasketiirule viiv juurdepääsutee. (Keti Kaljuste, 23.10.2023)  4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Kinnistul ei ole kaevu ega reoveesüsteeme ning neid ei ole ka planeeritud. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. 4.2. Mõju maavaradele Maaüksused paiknevad Saaremaa vallas Karujärve külas ning Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Küll aga on planeeringuala vahetus läheduses ca 75 m läänes kaugusel Karujärve kruusakarjäär. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Planeeringuala paikneb Saaremaa vallas Karujärve külas ning paikneb Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi rohelise võrgustiku aladel. Planeeringualal on juba olemasolev lasketiir ning planeeringualale ei ole plaanis rajada takistavaid piirdeid, mis takistaks loomade liikumist ning kahjustaks looduslikke alasid, nende sidusust ning kooslusi. Eeldatavasti ei mõjuta planeeringu elluviimine ka negatiivselt lindude populatsioone, pesitsemist ega rännet arvestades, et olemasoleva lasketiiru olemuse tõttu nad ilmselt seal ka ei pesitse. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Jääkreostus Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. 4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Karujärve loodusala (RAH0000527) asub linnulennult ca 1,1 km kaugusel ning kavandatava tegevusega ei ole kaitstavale alale mõjusid ette näha. Karujärve hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning II lisas nimetatud liikide - tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja Karujärve loodusala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 1,1 km kaugusele Karujärve hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Karujärve loodusalast. Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 4 km kaugusele jääv Odalätsi maastikukaitseala (KLO1000590). Odalätsi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Odalätsi karstiallikaid ja luitestiku esinduslikumat osa ning sealseid looduslikke kooslusi; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: metsastunud luited (2180), liivikud (2330), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud II kaitsekategooria liike ning nõmmelõokest (Lullula arborea), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik; 4) jõesilmu (Lampetra fluviatilis), keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas; 5) II kaitsekategooria liike ning aas-karukella (Pulsatilla pratensis), halli käppa (Orchis militaris), hariliku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), harilikku porssi (Myrica gale), kuradi- sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata), roomavat öövilget (Goodyera repens), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris) ning tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens), vesipappi (Cinclus cinclus) ja õõnetuvi (Columba oenas), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ning nende elupaiku. Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele tuginedes puuduvad planeeringualal ja selle vahetus läheduses kaitstavate liikide leiukohad ning püsielupaigad. Lähimaks kaitsealuste taimede leiukohaks on ca 383m kaugusel põhjas paiknevaate II kategooria kaitsealuste taimeliigi Oxytropis pilosa (karvane lipphernes) ja III kategooria taimeliikide Vicia cassubica (püstine hiirehernes) ning Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) leiukohad. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele. 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja Karujärve hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 1,1 km kaugusele Karujärve hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Karujärve loodusalast. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavate liikide leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist