Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

. ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 19.10.2023 Kehtib kuni 19.10.2028 dokumendi vastuvõtmine või allkirjastamine Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM 30.10.2023 nr 5-13/23/3807 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20231027_AK_ RSVKK_TSN_EN.docx 20231027_AK_ RSVKK_TSN_SK.docx 20231027_AK_RSVKK_TSN_Lisa_14 KAVAND.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 27 .10.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord “ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 39 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 pealkir ja täiendatakse pärast sõna „ struktuuriüksuse“ sõnadega „ja infoturbejuhi“; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Töötlussüsteemi eest v astutava t öötleva üksuse infoturbejuht peab: 1 ) osalema töötlussüsteemi turva riskide hindamisel; 2 ) osalema töötlussüsteemi oluliste muudatuste planeerimi ses ; 3 ) osalema töötlussüsteemi turbejuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamises. “; 3) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ametnikel“ sõnadega „ning infoturbejuhil“; 4) paragrahvi 103 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ § 103. Teabe töötlemine avalikus ruumis “; 5 ) paragrahvi 103 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Piiratud tasemel salastatud teavet võib avalikus ruumis töödelda järgmistel tingimustel: 1) kasutatakse vastaval tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud töötlus süsteemi osaks olevat kaasaskantavat töötlusseadet; 2) teavet võib edastada, vastu võtta, lugeda, kirjutada, rääkida ja kuulata. (2) Kui konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud riigisaladuse või konfidentsiaalsel või salajasel tasemel salastatud välisteabe operatiivne edastamine on vajalik riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda või isikute elu, tervist või vara ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks, võib seda avalikus ruumis töödelda järgmistel tingimustel: 1) kasutatakse vähemalt piiratud tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud töötlus süsteemi osaks olevat kaasaskantavat töötlusseadet; 2) teabe edastaja ja vastuvõtja peavad sellest iga kord viivitamata teavitama oma töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldavat isikut; 3) teavet võib edastada, vastu võtta, lugeda, kirjutada, rääkida ja kuulata. “; 6 ) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „ (2 2 ) Kui j ulgeolekuasutuse või kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse loodud salajasel või konfidentsiaalsel tasemel salastatud tea be operatiivne töötlemine on vajalik Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri või julgeolekuasutuse, Kaitseväe või Kaitseliidu juhtkonna ametiülesannete täitmiseks, või b seda avalikus ruumis töödelda järgmistel tingimustel: 1) kasutatakse vastaval tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud töötlus süsteemi osaks olevat kaasaskantavat töötlusseadet või selle puudumise või rikke korral riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu ajal füüsilist teabekandjat ; 2) teavet võib vastu võtta ja lugeda. “; 7 ) paragrahvi 103 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kui § 6 lõike 1 punktides 2 1 –5 ja lõikes 3 nimetatud piiratud tasemel salastatud riigisaladuse või selle sisule vastava salastatud välisteabe operatiivne edastamata jätmine tooks kaasa jälitustoimingu nurjumise või seaks ohtu selles osalevad isikud, võib seda avalikus ruumis töödelda järgmistel tingimustel: 1) vastaval tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud töötlus süsteemi puudumisel võib kasutada akrediteerimata töötlus süsteemi või elektroonilise side võrku; 2) teavet võib edastada, vastu võtta, lugeda, kirjutada, rääkida ja kuulata. “; 8 ) paragrahvi 104 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „ 18) kaasaskantav töötlusseade – töötlussüsteemiks või selle osaks olev seade , mida saab töötlussüsteemi teiste osadega füüsiliselt ühendamata kasutada töötlussüsteemis oleva teabe töötlemiseks . “; 9 ) paragrahvi 106 täiendatakse lõigetega 2 1 –2 5 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Täpsemad nõuded töötlussüsteemile, sealhulgas sellega seotud töötleva te le üksus te le ja selle kasutaja te le, on esitatud lisas 1 4 . Välisluureamet võib lähtuvalt turbehinnangust seada töötlussüsteemile täiendavaid nõudeid. (2 2 ) Töötlev üksus võib rakendada lisas 1 4 esitatud nõuetest rangemaid nõudeid. (2 3 ) Töötlev üksus võib lisas 1 4 esitatud nõuet rakendada osaliselt või jätta rakendamata erandina üksnes juhul, kui sellest tuleneva i d risk e on kirjeldatud töötlussüsteemi riskianalüüsis, seda kompenseeriva i d turvameetme i d on kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ja Välisluureamet on need töötlussüsteemi akrediteerimisel heaks kiitnud. (2 4 ) Lisaks lõikes 2 3 sätestatule võib töötlev üksus jätta lisas 1 4 esitatud nõude rakendamata juhul, kui rakendamine on töötlussüsteemi väiksuse või ülesehituse tõttu võimatu, seda on kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ja Välisluureamet on selle töötlussüsteemi akrediteerimisel heaks kiitnud. (2 5 ) Kui lisas 1 4 esitatud nõude rakendamine nõuab töötlevalt üksuselt regulaarseid toiminguid, peab nende sagedus t olema kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis ning see peab vastama töötlussüsteemi kasutusintensiivsusele.“; 10 ) määrust täiendatakse §-dega 106 2 ja 106 3 järgmises sõnastuses: „ § 106 2 . Töötlussüsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja (1) Töötlussüsteemi eest vastutaval eriõigustega kasutajal peab olema vähemalt töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimal e salastatuse tasemel e vastav juurdepääsuõigus. (2) Salastatud välisteabe töötlemiseks akrediteeritud töötlus süsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja puhul tuleb lisaks lõi kes 1 sätestatule arvestada salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõudeid. ( 3 ) Töötlussüsteemi eest vastutavad eriõigustega kasutajad määrab töötleva üksuse juht kirjalikult. (4) Töötluss üsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja määramisest või vahetumisest teavitatakse viivitamata kirjalikult Välisluureametit ning Kaitsepolitseiametit. Üks julgeolekuasutus ei teavita süsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja määramisest või vahetumisest teist julgeolekuasutust. § 106 3 . Juurdepääs töötlussüsteemile (1) Töötlussüsteemi kasutaja võib olla teise töötleva üksuse juurdepääsuõiguse ja põhjendatud teadmisvajadusega töötaja või ametnik, kui see on vajalik teise töötleva üksuse ülesannete täitmiseks. (2) Töötlussüsteemi osad võivad asuda teise töötleva üksuse otseses valduses ning töötlus süsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja võib olla teise töötleva üksuse töötaja või ametnik, kui on tagatud § 106 lõikes 2 ja lisas 1 4 sätestatud nõuete täitmi ne . “ ; 11 ) m äärust täiendatakse lisaga 14 „ Nõuded salastatud teabe töötlussüsteemile“ (lisatud) . § 2. M äärus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 14 . Nõuded salastatud teabe töötlussüsteemile KAVAND 27.10.2023 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ lisa 14 Nõuded salastatud teabe töötlussüsteemi le Nr Nõude kirjeldus Süsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase K/S/TS P Töötlussüsteemide üldnõuded Identimine ja autentimine 1. Peetakse nimekirja süsteemi kõigist volitatud kasutajatest. Jah Jah 2. Süsteemi igal volitatud kasutajal on isikustatud kasutajakonto . S üsteemile juurdepääsuks kasutatakse unikaalset kasutajatunnust ja salasõna või Välisluureameti heakskiidetud muid meetodeid. Jah Jah 3. Süsteemi kasutajatele kasutusõiguste andmise, muutmise ja lõpetamise üle peetakse arvestust. Kasutaja kasutusõiguste lõpetamisel kasutajakontot ei kustutata, vaid de s aktiveeritakse esimesel võimalusel. Jah Jah 4. Salasõna süsteemile juurdepääsuks on teada üksnes kasutajale. Jah Jah 5. Salasõnal on miinimumpikkus. Jah, 15 tähemärki Jah, 15 tähemärki 6. Salasõnal on maksimaalne kehtivusaeg. Jah, üks aasta Jah, üks aasta 7. Salasõnal on minimaalne kehtivusaeg. Jah, üks päev Jah, üks päev 8. Salasõnas peab sisalduma järgnevast neljast tingimusest kolm: suur täht, väike täht, erimärk, number. Jah Jah 9. Kergesti ära arvatavad salasõnad või kombinatsioonid on keelatud. Jah Jah 10. 15 varem kasutuses olnud salasõna kasutamine on keelatud. Jah Jah 11. Salasõnade ristkasutus eri töötlussüsteemide vahel on keelatud. Jah Jah 12. Salasõna muudetakse viivitamata süsteemi turvarikke või salasõna volitamata isikute valdusse sattumise või sellekohase kahtluse ning esmase salasõna korral. Jah Jah 13. Salasõna võib säilitada hoiukohas, mis vastab vastava tasemega salastatud teabekandjate hoiukohale seatud tingimustele , või Välisluureameti kooskõlastatud krüpteerimismeetodiga krüpteeritult. Kui salasõnu säilitatakse ühiskasutuses olevas hoiukohas või turvaala avatud hoiualal, mis vastab vastava tasemega salastatud teabekandjate hoiukohale seatud tingimustele, siis hoitakse neid suletud läbipaistmatus ja juurdepääsuvajaduseta isikute poolt avamist tuvastada võimaldavas ümbrises. Jah Jah 14. Süsteemi haldamisega seotud isikustamata administraatorikonto kasutajatunnust, salasõna ja muud autentimiseks vajalikku teavet tuleb säilitada suletud läbipaistmatus ja volitamata isikute poolt avamist tuvastada võimaldavas ümbrises, mis asub hoiukohas, mis vastab vastava tasemega salastatud teabekandjate hoiukohale seatud tingimustele või Välisluureameti heakskiidetud krüpteerimismeetodiga krüpteerituna. Salasõnade hoidmise ja kasutamise protseduur on kirjeldatud süsteemi turbejuhendis. Salasõna kasutamine dokumenteeritakse. Jah Jah 15. Süsteemi haldamiseks kasutab eriõigustega kasutaja eraldi isikustatud eriõigustega kasutajakontot. Jah Jah 16. Internetiga või akrediteerimata sidevõrguga ühendatud süsteemile juurdepääsuks kasutatakse mitmikautentimist. – Jah 17. Süsteem blokeerib kasutajakonto automaatselt pärast kolme edutut autentimiskatset vähemalt 15 minutiks. Jah Jah 18. Süsteem teavitab kasutajat autentimise ebaõnnestumise põhjustest minimaalses võimalikus ulatuses. Jah Jah Teabele juurdepääs 19. Süsteem võimaldab juurdepääsu vaid sellisele salastatud teabele, mille suhtes süsteemi kasutajal on põhjendatud teadmisvajadus ja juurdepääsuõigus. Töö- või teenistusülesandest tuleneva teadmisvajaduse muutumisel eemaldatakse eelnevast ülesandest tulenevad liigsed juurdepääsuõigused ning täiendatakse juurdepääsuõigusi vastavalt uuele ülesandele. Jah Jah 20. Seansi alustamisel ilmub ekraanile teade süsteemi nime ning süsteemis töödeldava teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta. Jah Jah 21. Süsteem võimaldab kasutajal katkestada teabele juurdepääsu, sealhulgas lukustada ekraani. Jah Jah 22. Kui süsteemi ei kasutata 15 minutit või rohkem, katkeb juurdepääs teabele ning rakendub se ansi lukustumine. Jah Jah 23. Süsteemi kasutajakonto, mida ei ole kasutatud 90 päeva jooksul, de s aktiveeritakse. Jah Jah 24. Süsteemi salastatud teavet töötlevale füüsilisele osale paigaldatakse selle volitamata avamise tuvastamist võimaldav unikaalse numbriga turvavahend. Turvavahendite üle peetakse arvestust ja tehakse regulaarse i d kontroll e nende andmete õigsuse üle. Jah Ei 25. Süsteemi salastatud teavet töötlevale füüsilisele osale paigaldatakse selgelt loetav märgistus süsteemis töödeldava teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta. Jah Jah 26. Süsteemi kaabeldus on ühenduskohtades visuaalselt eristatav ja tuvastatav ning kirjeldatud süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Logimine 27. Süsteem salvestab süsteemi kasutamise analüüsiks vajaliku info (sealhulgas käivitamine ja sulgemine, kasutaja sisenemine ja väljumine, muudatused kasutajate ja kasutajagruppide kasutajaõigustes, muudatused logiinformatsiooni seadistustes, kellaaja ja kuupäeva muutmine ja ebaõnnestunud katsed süsteemi siseneda, võrguühendused, teabe üleviimine välisele teabekandjale). Jah Jah 28. Süsteem salvestab salastatud teabe töötlemiseks kasutatava rakendusteenuse kasutamise analüüsiks vajaliku info (sealhulgas rakendusteenuse käivitamine ja sulgemine, kasutaja sisenemine ja väljumine, rakendusteenuse tõrked, suuremahulised konfiguratsioonimuudatused, info teabe edastamise kohta, muudatused kasutajate ja kasutajagruppide kasutajaõigustes, rakendusteenuses eriõiguste kasutamine ning muutmine). Jah Jah 29. Süsteemis ja rakendusteenuses logitakse igakordne salastatud teabe töötlemine eesmärgiga tagada teabe töötlemise jälgitavus. Jah Jah 30. Logiinformatsiooni kirje sisaldab sündmuse toimumise kuupäeva, kellaaega, liiki ja märget sündmuse õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ning seob kasutajanime selle olemasolul logitava sündmusega. Jah Jah 31. Eelnevates punktides nimetatud süsteemi logiinformatsioon säilitatakse. Jah, vähemalt viis aastat Jah, vähemalt kolm aastat 32. Juurdepääs logiinformatsioonile on vastava õigusega kasutajal. Jah Jah 33. Süsteem võimaldab logiinformatsioonist raportite ja väljavõtete tegemist inimloetaval kujul. Jah Jah 34. Logiinformatsiooni säilitatakse viisil, mis tagab selle säilivuse mis tahes ohuolukorras. Jah Jah 35. Süsteemi logiinformatsiooni varundamise sagedus, varukoopiate säilitusnõuded ja juurdepääsuõigused varukoopiatele sätestatakse süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Pahavaratõrje 36. Viiruse või muu pahavara avastamiseks ette nähtud tarkvara on installeeritud kõigisse serveritesse ja tööjaamadesse ning konfigureeritud viisil, kus kontrollimine toimub automaatselt. Jah Jah 37. Viiruse või muu pahavara avastamiseks ja tõrjeks ette nähtud tarkvara uuendatakse regulaarselt. Jah Jah 38. Süsteemi sisenev teave kontrollitakse (võimaluse korral süsteemist eraldatud seadmega) viiruste või muu pahavara avastamiseks ja tõrjeks enne teabega tutvumist, sealhulgas enne faili avamist. Jah Jah 39. Uus tarkvara kontrollitakse enne süsteemis kasutusele võtmist süsteemiväliselt viiruse või muu pahavara avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Võimaluse korral võrreldakse tarkvara räsi väärtust originaali andmetega. Jah Jah 40. Süsteemile tehakse regulaarselt viiruse või muu pahavara täiskontrolli. Jah Jah 41. Süsteemis avastatud viirust või muud pahavara käsitletakse kui intsidenti. Jah Jah 42. Viiruse või muu pahavara avastamiseks ette nähtud tarkvara kõiki teavitusi kontrollitakse regulaarselt. Jah Jah Konfiguratsioonihaldus 43. Süsteemis kasutatava riistvara üle peetakse arvestust. Jah Jah 44. Süsteemis kasutatava tarkvara üle peetakse arvestust. Jah Jah 45. Süsteemis kasutatav tarkvara peab pärinema autentsest allikast. Jah Jah 46. Süsteemis ei kasutata tootjast tuleneva suure riskiga riistvara, mis võib ohustada riigi julgeolekut. Jah Jah 47. Süsteemis kasutatav tarkvara on ajakohane, turvauuenduste toega ning seda uuendatakse regulaarselt. Jah Jah 48. Tootjapoolse toeta või teadaolevate turvanõrkustega riistvara, tarkvara, rakendused ja teenused, millest tulenevaid riske ei saa maandada, eemaldatakse kasutusest. Jah Jah 49. Tarkvara seadistatakse võimaluse korral tugevdamise juhiste kohaselt . Jah Jah 50. Süsteemi serverite ja tööjaamade riist- ja tarkvaraline konfiguratsioon dokumenteeritakse. Jah Jah 51. Riist- ja tarkvara konfigureerib süsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja või väline teenuseosutaja süsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja järelevalve all. Jah Jah 52. Riist- ja tarkvara konfigureeritakse minimaalse vajaliku funktsionaalsusega. Riist- ja tarkvara, mida süsteemis ei kasutata, eemaldatakse. Jah Jah 53. Riist- ja tarkvara vaikimisi salasõnad muudetakse esmasel kasutuselevõtul. Süsteemis ei kasutata riist- ja tarkvara, mille salasõnu ei ole võimalik muuta. Jah Jah 54. Serverite ja tööjaamade konfiguratsiooni vastavust dokumentatsioonile kontrollitakse regulaarselt. Kõigi sama tüüpi seadmete seadistamisel järgitakse samu aluskonfiguratsioone. Jah Jah 55. Süsteemi kuupäeva ja kellaaja õigsust jälgitakse regulaarselt. Süsteemi kõigi osade jaoks kasutatakse sama ajaallikat. Jah Jah 56. Süsteemis kasutatava riistvara välisühendust võimaldava i d os i ning nende kasutami st või kasutamise tõkestami st kirjeldatakse süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Terviklus 57. Süsteemis sisalduvast salastatud teabest säilitatakse ajakohane varukoopia. Jah Jah 58. Süsteemis sisalduva salastatud teabe varundamise sagedus, varukoopiate säilitusnõuded ja tähtajad ning juurdepääsuõigused varukoopiatele sätestatakse süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Täiendav turbekorraldus 59. Süsteemi kasutajaid teavitatakse enne süsteemi kasutamist nende kohustustest süsteemi turvalisuse tagamisel. Jah Jah 60. Kaamera ja mikrofoni kasutamisel lähtutakse minimaalsuse printsiibist ning kooskõlastatakse Välisluureametiga. Jah Jah 61. Süsteemi riistvara hooldatakse või parandatakse süsteemi sisemises turvakeskkonnas. Juhul, kui süsteemi riistvara on vaja hooldada või parandada väljaspool sisemist turvakeskkonda, tuleb kõik salastatud teavet sisaldada võivad komponendid riistvarast eemaldada ja jätta sisemisse turvakeskkonda . Jah Jah 62. Süsteemi hooldamise ja parandamise tööd dokumenteeritakse viisil, millest nähtub, milliseid muudatusi ja millal on tehtud, kes muudatused tegi ning mis on muudatuste põhjus. Jah Jah 63. Süsteemis tehakse pidevat seiret selle turvalisust ohustava tegevuse tuvastamiseks. Süsteemi logisid jälgitakse regulaarselt ning püütakse avastada kõrvalekaldeid tavapärasest tööst. Jah Jah 64. Süsteemis toimunud intsidente hallatakse vastavalt süsteemi kasutusjuhendis sätestatud korrale ning nende menetlemine dokumenteeritakse. Jah Jah 65. Õigus teisaldatavalt salvestuskandjalt salastatud teavet süsteemi salvestada on üksnes vastava õigusega kasutajal. Jah Jah 66. Õigus teisaldatavale salvestuskandjale salastatud teavet salvestada on üksnes vastava õigusega kasutajal. Jah Jah 67. Süsteemis ei kasutata otse tööjaamade vahel failide vahetamist võimaldavaid rakendusteenuseid. Jah Jah 68. Süsteemi haldamiseks kasutatakse üksnes selleks mõeldud ja hallatavatest kohtvõrkudest eraldi olevat kohtvõrku. Jah Jah 69. Süsteemis olevad erineva kasutusotstarbega osad on eraldi kohtvõrkudes. Jah Jah 70. Süsteemi kõik kasutajad läbivad regulaarselt IT-turvalisuse ja -teadlikkuse koolituse, mis sisaldab vähemalt e-posti turvalisust (kaasa arvatud õngitsemine), interneti turvalisust, mobiilsete seadmete turvalisust, andmete kaitset, pahavara, manipuleerimisvõtteid ja organisatsiooni siseohte. Eriõigustega kasutajad läbivad lisaks süsteemi haldamisega seotud IT-turvalisuse koolituse vähemalt korra aastas. Jah Jah 71. Süsteemi asukoht, seadmed ja paigaldus peavad vastama kiirgusturbe tagamise nõuetele. Jah – 72. Salastatud teabe kaitseks kasutatakse nõuetele vastavaid ja Välisluureameti heakskiidetud krüptolahendusi. Jah Jah Arvutivõrgud 73. Koht- või laivõrku ühendatud seadmete üle peetakse ajakohast võrguskeemi. Jah Jah 74. Süsteemi sisemisest turvakeskkonnast väljuv salastatud teave krüpteeritakse nõuetele vastavate krüptomaterjalidega või seda kaitstakse volitamata juurdepääsu eest muu Välisluureameti lubatud meetodiga. Jah Jah 75. Süsteemi ühendamisel teise süsteemiga on tagatud salastatud teabe kontrollitud liikumine (näiteks ühesuunaline lüüs, tulemüür, sissetungi avastamise tarkvara) süsteemide vahel. Jah Jah 76. Süsteemide ühendamisel ei tohi kõrgema tasemega salastatud teave liikuda madalama tasemega süsteemi. Eriliigilise salastatud teabe korral ei tohi teave liikuda süsteemi, kus seda teavet töödelda ei ole lubatud. Jah Jah 77. Süsteemi perimeetri kaitse vahendite seadistused ning ühendused teiste süsteemidega dokumenteeritakse. Jah Jah 78. Süsteemi perimeetri kaitse vahendid ei tohi asuda nende poolt kaitstavate virtuaalserveritega samas füüsilises serveris. Jah Jah 79. Süsteemi perimeetri kaitse vahendid peavad paiknema töötleva üksuse sisemises turvakeskkonnas viisil, et neile on iseseisev juurdepääs vaid volitatud isikutel. Jah Jah 80. Süsteemi perimeetri kaitse vahendite toimimist testitakse pärast nende paigaldamist ja seadistamist. Testi tulemused dokumenteeritakse. Jah Jah 81. Süsteemi skaneeritakse vähemalt korra aastas selle haavatavuse tuvastamiseks. Jah Jah 82. Süsteem on eraldatud internetist või akrediteerimata side võrgust . Jah Ei 83. Süsteemi lubatud ühendused internetti dokumenteeritakse nn valge nimekirjana. – Jah 84. Jaostunneldust ei kasutata. – Jah 85. Süsteemis kasutatakse turvalise e-posti lüüsi, mis pakub pahavara ja rämpsposti kaitset süsteemi perimeetril. Ei Jah Süsteemispetsiifilised nõuded Kaasaskantavale töötlusseadmele rakendatavad lisanõuded 86. Kaasaskantavate töötlusseadmete ja nende kasutajate üle peetakse eraldi arvestust selliselt, et töötleval üksusel on igal ajahetkel teave, kelle käes seade on. Jah Jah 87. Kaasaskantava töötlusseadmega võib avalikus ruumis teavet töödelda üksnes vastava õigusega kasutaja. Jah Jah 88. Kaasaskantava töötlusseadme abil avalikus ruumis töödeldavat salastatud teavet ei säilitata töötlusseadmes oleval salvestuskandjal, välja arvatud juhul, kui see teave on krüpteeritud nõuete le vastava te krüptomaterjalidega või seda kaitst akse volitamata juurdepääsu eest muu Välisluureameti lubatud meetodiga. Jah Jah 89. Avalikus ruumis kaasaskantaval töötlusseadmel ei ole nähtavat märgistust, mis viitab salastatud teabe töötlemisele. Jah Jah 90. Kaasaskantava töötlusseadme abil edastatava heli vahendusel salastatud teabe avalikus ruumis töötlemisel (rääkimisel ja kuulamisel) peavad edastaja ja vastuvõtja teavitama teist poolt oma viibimisest avalikus ruumis. Jah Jah 91. Kaasaskantava töötlusseadme abil salastatud teabe avalikus ruumis töötleja peab seda tegema viisil , kus ta on enne veendunud, et juures ei viibi teisi juurdepääsuõiguse või teadmisvajaduseta isikuid. Jah Jah 92. Kaasaskantava töötlusseadme puhul peavad seadme tööks mittevajalikud raadioliidesed, näiteks Wi - Fi, Bluetooth jm , olema välja lülitatud. Jah Jah 93. Kaasaskantav at töötlusseade t peab saama töötleva üksuse poolt hallat a . Jah Jah 94. Kaasaskantavat töötlusseadet peab olema võimalik kasutuskõlbmatuks muuta. Jah Jah Mobiilsidesüsteemidele rakendatavad lisanõuded 95. Mobiilsideseadme SIM-kaart peab olema kaitstud PIN-koodiga. PIN-kood ei tohi olla lihtsasti ära arvatav. Jah Jah 96. Mobiilsideseadmele juurdepääsuks kasutatakse PIN-koodi, salasõna või Välisluureameti heakskiidetud muid meetodeid. Jah Jah 97. Mobiilsideseadmele ligipääsu andev PIN-kood või salasõna ei tohi olla lihtsasti ära arvatav. PIN-koodil on miinimumpikkus. Jah, 8-kohaline Jah, 8-kohaline 98. Mobiilsideseade peab ennast viima tehase algseadistusse pärast määratud kordi järjest valesti sisestatud PIN-koodi või salasõna. Jah, viis korda Jah, kümme korda 99. Mobiilsideseadmed peavad olema kehtiva tootjapoolsete turvauuenduste toega, elutsükli lõpus olevad mobiilsideseadmed asendatakse aegsasti sobiva ning turvauuenduste toega lõppkasutaja seadmega. Jah Jah 100. Mobiilsideseadme ühendused internetti või akrediteerimata sidevõrku lubatakse üksnes nn valge nimekirja alusel. Lubatud ühenduste kohta peetakse arvestust ning nimekiri vaadatakse vähemalt kord aastas üle. - Jah 101. Mobiilsideseadmesse on lubatud paigaldada rakendusi üksnes nn valge nimekirja alusel. Lubatud rakenduste kohta peetakse arvestust ning nimekiri vaadatakse vähemalt kord aastas üle. Jah Jah 102. Mobiilsideseadmes kasutatakse viiruse või muu pahavara avastamiseks ette nähtud tarkvara ja seda uuendatakse regulaarselt. Jah Jah 103. Kui mobiilsideseadet ei kasutata, lukustub ekraan automaatselt. Jah, 30 sekundi möödudes Jah, 30 sekundi möödudes Raadioseadmetele rakendatavad lisanõuded 104. Kui raadioseade ei ole volitatud kasutaja otseses valduses, peab seda hoiustama sisemises turvakeskkonnas. Jah Jah 105. Raadioseade peab töötama määratud raadiosagedusel. Jah Jah 106. Raadiosagedused tuleb planeerida nii, et ei esineks interferentsist tulenevaid raadiohäireid. Jah Jah 107. Raadiosidesüsteemide topoloogia peab olema dokumenteeritud. Jah Jah 108. Raadioseadmete konfiguratsioon peab olema dokumenteeritud. Jah Jah 109. Raadioseadme tes peab kasutama Välisluure a meti heakskiidetud krüptolahendusi. Jah Jah 110. Raadiosidesüsteemide baasjaamad tuleb paigutada sisemisse turvakeskkonda nii , et neile on juurdepääs vaid volitatud isikutel. Jah Jah Kõnesidesüsteemidele rakendatavad lisanõuded 111. IP-telefonid ja VOIP-serverid eraldatakse füüsiliselt või virtuaalselt (VLAN) teistest sama süsteemi osaks olevatest andmesideseadmetest. Jah Jah 112. Kasutatakse krüpteerivaid signaliseerimis- ja meediatranspordi protokolle (TLS, SRTP) otspunktide vahel. Jah Jah 113. Traadita ühendus, sealhulgas ühendus kõnetoru või peakomplektiga, on keelatud. Kõnesideseadmed, välja arvatud mobiilsideseadmed, ei tohi sisaldada raadioliideseid, näiteks Wi - Fi, Bluetooth. Jah Jah 114. Erineva salastatuse tasemega kõnesidet võimaldav süsteem peab kõne alguses ja vajaduse korra l selle kestel andma pooltele audio- või visuaalse teatega märku süsteemi de vahel töödelda lubatud teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta. Jah Jah 115. Kõnesideseadmete juurdepääs sidevõrgule on kontrollitav. Jah Jah 116. Tarkvaratelefoni ( softphone ) peakomplekt/kõnetoru on füüsiliselt välja lülitatav või arvutist eraldatav. Jah Jah 117. Kõnesideseadme automaatne kõne vastuvõtmine on keelatud, välja arvatud automaatvastaja abil. Jah Jah 118. Juurdepääs automaatvastaja funktsio oni le on kaitstud salasõna või PIN-koodiga. Jah Jah 119. Kõnesideseadme funktsioonide le kaugjuurdepääs (näiteks automaatvastaja juhtimine) teiselt tavaabonendilt on keelatud. Eriõigusega abonendi konfigureerimise funktsio on on kaitstud salasõna või PIN-koodiga. Jah Jah 120. Kõnesidesüsteemil peab olema aktiveeritud kõnede logimine. Jah Jah Salastatud välisteavet sisaldava töötlussüsteemi lisanõuded 121. Salastatud välisteavet sisaldava töötlussüsteemi puhul kohaldatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud teabe kaitse nõudeid. Jah Jah Kui tabelis on märgitud „Jah“, siis tuleb nõue t kohalda da . Kui tabelis on märgitud „Ei“, siis ei pea nõuet kohaldama. Kui tabelis on märgitud „ – “, siis ei saa nõuet kohaldada. (…) Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „ Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord “ muutmi ne“ eelnõu s eletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. 12. 2007 määrus t nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ ( RT I, 31.05.2023, 8; edaspidi RSVKK ). M uu datuste eesmärk on ajakohastada elektroonilise salastatud teabe töötlemise põhimõtteid ning selleks kasutatavatele töötlussüsteemidele esitatavaid nõudei d. Muudatus on tingitud järgmistest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) muudatustest: 1) 01.04.2023 jõustunud § 1 punkti 9 muudatus, mille kohaselt loetakse töötlussüsteemiks muu hulgas teabe elektrooniliseks töötlemiseks kasutatav elektroonilise side võrk ; 2) 01.01.2024 jõustuv § 39 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 3 muudatus, mille järgi laieneb töötlussüsteemidele esitatava te nõu ete kohaldamisala ning need nõuded sätestatakse RSVKK-s ühe osana elektroonilise teabeturbe nõuetest. Üht e aegu kaotab kehtivuse senine kaitseministri 19.06.2020 määrus nr 11 „Arvutite ja kohtvõrkude kaitse nõuded“ (edaspidi AKKN ) . Eelnõu koostamisel on suurel määral tuginetud seni kehtivale AKKN- i l e ning valdav osa sellega töötlussüsteemidele kehtestatud nõudeid jääb muutmata või vähe muudetud kujul kehtima ka edaspidi . Seetõttu ei vaja töötlussüsteemid kõnesoleva määruse rakendamiseks suuremahulisi ümberkorraldusi . 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Välisluureameti ja Kaitseministeeriumi ametnikud koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe küberväejuhatuse, Riigi Infosüsteemi A meti , Politsei- ja Piirivalveameti , Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Registrite ja Infosüsteemide K eskuse esindajatega. Eelnõu ettevalmistamise eest vastuta b Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakonna juhataja asetäitja Marju Müürisepp ( [email protected] ). Eelnõu õiguslikku kvaliteeti kontrollis Kaitseministeeriumi õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Nele Nikopensius ( [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §- s 1 esitatakse RSVKK muudatused. 1) Eelnõu § 1 punktidega 1–3 tehakse RSVKK §-s 23 muudatused , mis puudutavad infoturbejuhi rolli riigisaladuse kaitse korraldamises . Selleks muudetakse RSVKK § 23 pealkirja ning täiendatakse seda lõikega 1 1 , milles kirjeldatakse infoturbejuhi ülesandeid seoses salastatud teabe töötlussüsteemidega. Sageli on riigisaladuse kaitset korraldaval isikul ja infoturbejuhil erinevad kogemused ja oskused. Nende mõlema osalemine ja koostöö salastatud teabe kaitsmisel ning asjaomaste töötlussüsteemide arendamisel ja korraldamisel tagab teabe parema kaits e . Infoturbejuht tegeleb muu hulgas infoturberiskide ga ning intsidentidega, mis puudutavad sellist teavet, mis ei ole salastatud teave. Infoturbejuhi peamised ülesanded tulenevad Vabariigi Valitsuse 15.03.2012 määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ §-st 4. Käesoleva eelnõuga sätestatakse sõna selgelt, et ta peab viidatud ülesannetele lisaks osalema töötlussüsteemi turvariskide hindamises, töötlussüsteemi oluliste muudatuste planeerimises ning töötlussüsteemi turbejuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamises. Need on tegevused, mida esmajoones korraldab töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldav isik. Lisatud säte annab talle selgema lt teada , et ta ei tohi teha seda ilma infoturbejuhti kaasamata. Ühtlasi täiendatakse RSVKK § 23 lõiget 2 ja sätestatakse, et infoturbejuhil peab olema töötleva üksuse töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus. Sama nõue kehtib praegu riigisaladuse kaitset korraldava isiku ja struktuuriüksuse teenistujate suhtes. AKKN § 3 lõike 2 (edaspidi RSVKK § 106 2 lõike 1) kohaselt peab ka töötlussüsteemi eest vastutaval eriõigustega kasutajal olema vähemalt töötlussüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastav juurdepääsuõigus. Kõik mainitud isikud , sh infoturbejuht , on riigisaladuse kaitse seisukohalt eriõigustega isikud, kellel on teabe kaitse tagamise vastutus , kes teevad teabe töötlemise üle töötleva üksuse või töötlussüsteemi sisest järelevalv et ning osalevad i ntsident ide lahendamises . Seetõttu võib nimetatud töö- ja ametikohtadele määrata üksnes selliseid isikuid, kelle juurdepääsuõiguse tase võimaldab juurde pääs eda töötleva üksuse valduses olevale mis tahes teabele. 2) Eelnõu § 1 punktidega 4–7 tehakse RSVKK §-s 103 muudatused , mis puudutavad salastatud teabe töötlemist avalikus ruumis. RSVKK § 103 pealkirja muutes tuuakse esile, et selles sätestatud erandid puudutavad töötlemist avalikus ruumis. S ee kajasta b senisest täpsemalt paragrahvi sisu. RSVKK § 103 lõi getes 1 ja 2 säilitatakse täpsustatud kujul senised tingimused ja põhimõtted . S e nisest täpsemalt määratakse , millise seadmega ja mis ulatuses võib salastatud teavet avalikus ruumis töödelda. Kehtima jääb nõue, et töötlussüsteem peab olema (vähemalt piiratud tasemel salastatud teabe töötlemiseks) akrediteeritud, kuid täpsustatakse, et kasutada tohib akrediteeritud töötlussüsteemi osaks olevat kaasaskantavat töötlusseadet (uus termin, vt § 104 muudatusi). Eelnõu järgi sätestatakse mõlemas lõikes, milliseid salastatud teabe töötlemise toiminguid võib konkreetsel juhul avalikus ruumis teha. Mõlema lõike alusel on salastatud teabe töötlemise puhul lubatud nii teksti, pildi kui ka heli (kõne) töötlemine, mis hõlmab edastami st , vastuvõtmi st , lugemi st , kirjutami st , rääkimi st ja kuulami st. Lõikes 2 säilib edastaja ja vastuvõtja kohustus sellisest juhtumist viivitamata teavitada oma töötleva üksuse riigisaladuse kaitset korraldavat isikut . RSVKK § 103 täiendatakse lõikega 2 2 , mis loob aluse töödelda avalikus ruumis julgeolekuasutuste või k aitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse loodud salajasel või konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet ka juhul, kui ei ole täidetud lõikes 2 sätestatud tingimus (s.t et tegemist ei ole akuutse kriisiga ehk riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda või isikute elu, tervist või vara ähvardava vahetu ohuga, mille ennetamine või tõrjumine nõuab teabe operatiivset edastamist). Nii nagu teiste s sama paragrahvi lõigete s, määratakse lõikes 2 2 sellisel viisil töötlemise tingimused ja ulatus. Sättes on mitu kitsendavat tingimust, mida tuleb rakendada koos töötlussüsteemile seatud nõuetega (vt lisa 14) ning mis võimaldavad asjassepuutuva teabe ja selle töötlejate ringi piiritlemise kaudu teabe töötlemise mahtu ja ulatust kontrollida ning sellega seotud riske vastuvõetaval tasemel hoida. Esimeseks k itsendavaks tingimuseks seatakse , et säte kohaldub üksnes julgeolekuasutuse või k aitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse loodud salajasel või konfidentsiaalsel tasemel salastatud teabele . Teine tingimus näeb ette, et sellise teabe operatiiv ne (s . t õigeaeg ne, kiire ja vahetu ) avalikus ruumis töötlemine peab olema vajalik teatud ametikohtade ametiülesannete täitmiseks. Kolmanda tingimusena piiritletakse riigi julgeoleku seisukohalt kõige olulisemate ametikohtade ring, kelle ametiülesandeid on silmas peetud (Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, riigisekretär, ministeeriumite kantslerid, asekantslerid, julgeolekuasutuste juhtkond, Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond). Need on ametikohad, millel olevatel isikutel peab olema jooksvalt ajakohane ja detailne teave riigi julgeolekut puudutavate asjaolude kohta, mis annab neile pideva olukorrateadlikkuse ning võimaldab neil teha informeeritud ja kaalutletud otsuseid olene mata nende asukohast (s.t ka viibimisest avalikus ruumis). Kõigil nimetatud ametikohtadel on kriitilise tähtsusega ametiülesanded, sh määrav otsustuspädevus , riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamisel ja tõrjumisel. Julgeolekuasutused ja Kaitsevägi (eelkõige luurekeskus) on peamised riigiasutused, kelle ülesanne on koguda ja töödelda teavet viidatud ohtude ja nendega seonduva kohta ning anda eelhoiatust . See teave on riigi ja riigiasutuste juhtkondade otsuste alus. Neljanda ja viienda tingimusena piiratakse sa mamoodi kui lõigete s 1 ja 2, millise seadmega ja mis ulatuses võib salastatud teavet avalikus ruumis töödelda . Kasutada tohib vastaval tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud töötlussüsteemi osaks olevat kaasaskantavat töötlusseadet ning teavet võib vastu võtta ja lugeda (s.t töödelda üksnes teksti ja liikumatut pilti ilma helita). Selleks, et asjaomast teavet töötleks avalikus ruumis üksnes asjassepuutuvate isikute ring ja see toimuks üksnes nõuetele vastavas töötlussüsteemis, tuleb töötlus süsteemi edastatavale tea bele kanda RSVKK § 58 tingimustele vastav lisamärgistus ( „REL TO MOBILE“ ) . Lisaks kõnesolevas lõikes sätestatule tuleb arvestada töötlussüsteemile esitatavate nõuetega. Kasutatav töötlus süsteem tuleb akrediteerida. Seejuures peab süsteem vastama RSVKK uues lisas 14 esitatud nõuetele (sh k aasaskantava töötlusseadme lisanõuetele). Peale eelneva nähakse lõike 2 2 punktis 1 ette alternatiivne võimalus sama teabe töötlemiseks juhul, kui riigi julgeoleku seisukohalt kõige olulisematel ametikohtadel olevatel isikutel on vaja julgeolekuasutuse või k aitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse loodud salajasel või konfidentsiaalsel tasemel salastatud teavet kriisi ajal avalikus ruumis oma juhtimis- ja otsustuspädevuse rakendamiseks töödelda, kuid see ei ole töötlusseadme puudumise või rikke tõttu võimalik. Sel juhul võib sama teabe töötlemiseks kasutada füüsilist teabekandjat (eelkõige paberkandjat). Sätte rakendamisel on suur hulk piiravaid tingimusi: 1 ) peab esinema riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardav vahetu oh t, s.t oht peab olema juba realiseerunud või kohe realiseerumas ; 2) vastaval tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud töötlussüsteemi osaks olevat kaasaskantavat töötlusseadet ei ole võimalik kasutada, s.t see töötlusseade puudub (s.t ei ol e isikul avalikus ruumis kaasas) või esineb rike (s.t töötlusseade või mõni muu süsteemi osa ei tööta nii, et selle kaudu saaks teavet vastu võtta ja lugeda). Mõlema võimaluse esinemise tõenäosus suureneb kriisi ajal märkimisväärselt ; 3) sätet võib rakendada üksnes julgeolekuasutuse või k aitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse loodud teabele; 4 ) sätet võib rakendada üksnes Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri või julgeolekuasutuse, Kaitseväe või Kaitseliidu juhtkonna ( s.t piiratud isikute ringi) poolt töödeldavale teabele , mispärast peab see sa mamoodi nagu töötlusseadme kaudu edastatav tea ve kandma lisamärgistust ( „REL TO MOBILE“ ) ; 5 ) teavet võib üksnes (kullerilt) vastu võtta ja lugeda. Sellisel viisil salastatud teabe töötlemine on väga erandlik ning see tuleb lõpetada kohe, kui on võimalik taas kasutada kaasaskantavat töötlusseadet või suunduda teavet töötlema turvaalale. Nii nagu kaasaskantava töötlusseadme abil töötlemise sätete s, tuleneb erand RSVS § 39 lõike 1 punktist 2, mille järgi kehtestatakse RSVKK-s riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsemad nõuded, sealhulgas riigisaladuse töötlemise nõuded väljaspool turvaala. Kõnesoleva erandi rakendamisel kohaldatakse salastatud teavet sisaldavale teabekandjale ja selle töötlemisele kõiki muid töötlemise (sh vedamise ja töötleva üksuse sisese üleandmise) nõudeid, millega viiakse kriisi arvestades miinimumini kõigi teavet ohustavate ohtude realiseerumise tõenäosus. RSVKK § 103 lõi ke 4 ülesehitust muudetakse kooskõlas lõigete 1 ja 2 muudatustega, säilitades senised tingimused. Täpsustatakse viidet ( RSVKK § 6 lõike 1 punkt 2 on alates 05.06.2023 kehtetu, seega viidatakse punktide le 2 1 –5 ). Täpsustatakse, et kõnesoleval juhul võib kasutada akrediteerimata töötlussüsteemi, aga ka (muud akrediteerimata) elektroonilise side võrku. Selle eesmärk on tagada, et jälitustoimingu nurjumise ohu või selles osalevaid isikuid ähvardava ohu korral on nn jälitusteabe operatiivseks edastamiseks õiguslikult lubatud mis tahes sidepidamise viis. Ka selles lõikes piiritletakse t öötlemise ulatus edastamise, vastuvõtmise, lugemise, kirjutamise, rääkimise ja kuulamisega. 3) Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse RSVKK § 104 punktiga 18 , milles avatakse uu e termini „kaasaskantav töötlusseade“ sisu . Seni ei ole see defineeritud, kuigi on praktikas kasutusel . Eelnõuga muudetavas RSVKK §-s 103 ja uues lisas 14 kasutatakse seda termin it järjepidevalt. Töötlusseade on seade, mis on töötlussüsteem (kui töötlussüsteem on väga väike ja koosneb ühest arvutist) või selle osa (kui töötlussüsteem koosneb mitmest seadmest) ning mille abil töödeldakse töötlussüsteemis olevat teavet. Kaasaskantav töötlusseade on seega töötlussüsteem või selle osa , mida saab töötlussüsteemi teiste osadega füüsiliselt ühendamata kasutada töötlussüsteemis oleva teabe töötlemiseks . See tähendab, et kaabel- või muu füüsilise ühenduse katkemine või puudumine ei takista seadme abil teabe töötlemist ning seadet on võimalik ilma selle funktsionaalsust vähendamata kaasas kanda. Seega ei kata kõnesolev termin selliseid töötlussüsteemi osi, mida saab küll mõistliku jõupingutusega süsteemist lah utada , kuid mis selle järel enam oma tavapärast toimimist jätkata ei saa (nt kuvar või lauatelefon) . Kaasaskantav töötlusseade on eelkõige sülearvuti, tahvelarvuti, mobiiltelefon või raadioseade. 4) Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse RSVKK § 106 lõigetega 2 1 –2 5 , et tuua RSVKK -sse üle seni kehtinud AKKN -i nõuete üldosa ehk § 2. Täpsemad nõuded esitatakse RSVKK uues lisas 14. V õrreldes AKKN- i ga sätestatakse määruses uue põhimõttena riskihinnangust lähtuv lisanõuete esitamine töötlussüsteemile, kui Välisluureamet seda vajalikuks peab. Säilib : 1) seni AKKN § 2 lõikes 2 sätestatud töötleva üksuse võimalus rakendada ise lisas 14 esitatud nõuetest rangemaid nõudeid ; 2) seni AKKN § 2 lõi getes 3 ja 4 sätestatud töötleva üksuse võimalus rakendada mõnda lisa s 14 esitatud nõu et osaliselt või jätta see rakendamata ; 3) seni AKKN § 2 lõikes 5 esitatud nõue kirjeldada r egulaarsete toimingute sagedus t töötlussüsteemi turbejuhendis ( varem: turvanõuete loetelus) . 5 ) Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse RSVKK -d §-dega 106 2 ja 106 3 , et tuua RSVKK-sse üle seni kehtinud AKKN § 3 ning täpsustada töötlussüsteemide nn ristkasutuse küsimusi. Paragrahv is 106 2 sätestatakse sarnaselt senise AKKN § -ga 3 töötlussüsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja vastavustingimused , tema määramise kor d ning teavitamiskohu stus. Eriõigustega kasutaja määramine võib toimuda töötlussüsteemi turbejuhendis. Sätteid sisuliselt ei muu deta. Paragrahv i 106 3 lõikes 1 sätestatakse sõna selgelt, et töötlussüsteemi kasutaja (s.t nii tavakasutaja kui ka eriõigustega kasutaja) võib olla teise töötleva üksuse töötaja või ametnik , kui see on vajalik teise töötleva üksuse ülesannete täitmiseks . See on kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK § 106 1 lõigetega 1–3, mille järgi on iga töötlussüsteemiga seotud töötlevatel üksustel kolm erinevat rolli (vastutav, haldav ja kasutav üksus) , ning lõikega 6, mille järgi võib ühel töötlussüsteemil olla mitu haldava t üksust ja kasutavat üksust. Töötlussüsteemi kasutajaõiguse andmisel arvestatakse isiku juurdepääsuõigus t ja põhjendatud teadmisvajadus t. Paragrahvi 106 3 lõikes 2 sätestatakse seoses nn ristkasutusega , et töötlussüsteemi osad võivad a su da teise töötleva üksuse otseses valduses. Selle e eldus on § 106 lõikes 2 ja määruse lisas 14 sätestatud nõuete täitmine. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse RSVKK -d uu e lisa ga nr 14 . Eelnõu lisas sätestatakse nõuded salastatud teabe töötlussüsteemile. Eesti riigisaladuse, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) ja Euroopa L iidu (edaspidi EL ) töötlus süsteemidele esitatud ühtsetele nõuetele tuginedes saavad töötlevad üksused kavandada ja arendada oma töötlussüsteeme ning Välisluureamet saab neid akrediteerida. Sätestatavad nõuded on nummerdatud järjest, kuid liigendatud nende rakendamise hõlbustamiseks kaheks teemaplokiks: 1) töötlussüsteemide üldnõuded , mille täitmist nõutakse kõigilt töötlussüsteemidelt; 2) süsteemispetsiifilised töötlussüsteemide nõuded , mille täitmine on kohustuslik vastavat eriliiki töötlussüsteemile või selle osale. Järg misena kirjeldatakse lisas esitatud nõudeid ning selgitatakse käesoleva eelnõuga tehtavaid muudatusi. Juhul, kui nõue ei erine varem kehtinust, on selgituse veerus sellekohane märge. Selguse ja paremini mõistmise huvides on teatud nõuete puhul, mida ei muudeta, esitatud täiendav selgitus . Nr Nõude kirjeldus Süsteemis töödeldava teabe kõrgeim salastatuse tase Selgitus K/S/TS P Töötlussüsteemide üldnõuded Identimine ja autentimine 1. Peetakse nimekirja süsteemi kõigist volitatud kasutajatest. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Nõue ei sätesta, millisel kujul nimekirja peetakse. Nimekiri võib olla nii elektrooniline (eraldi fail või süsteemi väljavõte) kui ka paberkandjal. Oluline on see , et süsteemi haldajal on ülevaade kasutajatest, kes on volitatud süsteemi kasutama. 2. Süsteemi igal volitatud kasutajal on isikustatud kasutajakonto . S üsteemile juurdepääsuks kasutatakse unikaalset kasutajatunnust ja salasõna või Välisluureameti heakskiidetud muid meetodeid. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta . Täpsustatakse sõnastust ning sätestatakse senisest selgemalt, et kasutajatunnus ja salasõna on mõeldud juurdepääsuks mitte kasutajakontole , vaid töötlussüsteemile. Nõutav unikaalne kasutajatunnus võimaldab siduda kasutajatoimingud kindla volitatud kasutajaga, mis omakorda võimaldab vältida eksitusi logikirjete analüüsimisel. Muu hulgas on see vajalik, et anda isikule süsteemis juurdepääs üksnes tema teadmisvajadusele vastavale teabele. Muude meetodite kasutamisel kooskõlastatakse erisused V älisluureameti ga, sh näiteks salasõna asemel PIN - koodi kasutamine. Nõue arvestab EL - i juhist. 3. Süsteemi kasutajatele kasutusõiguste andmise, muutmise ja lõpetamise üle peetakse arvestust. Kasutaja kasutusõiguste lõpetamisel kasutajakontot ei kustutata, vaid de s aktiveeritakse esimesel võimalusel. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Nõue arvestab NATO direktiivi nõudeid. 4. Salasõna süsteemile juurdepääsuks on teada üksnes kasutajale. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Nõue ei kehti esmase salasõna kohta, mida on vaja kohe muuta. 5. Salasõnal on miinimumpikkus. Jah, 15 tähemärki Jah, 15 tähemärki Nõuet ei muudeta. 6. Salasõnal on maksimaalne kehtivusaeg. Jah, üks aasta Jah, üks aasta Nõuet muudetakse oluliselt. Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel töötlussüsteemis ühtlustatakse salasõna kehtivusaeg piiratud süsteemiga. Lühike periood võib tuua kaasa soovi salasõnu taaskasutada, nõrga parooli või üleskirjutamise, mis suurendab süsteemi haavatavust. 7. Salasõnal on minimaalne kehtivusaeg. Jah, üks päev Jah, üks päev Nõuet ei muudeta. 8. Salasõnas peab sisalduma järgnevast neljast tingimusest kolm: suur täht, väike täht, erimärk, number. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 9. Kergesti ära arvatavad salasõnad või kombinatsioonid on keelatud. Jah Jah Uus nõue. Tegemist on protseduurilise nõudega. Nõue on rakendatud, kui asjaomane keeld on esitatud töötlussüsteemi kasutusjuhendis. Nõude eesmärk on muuta töötlussüsteemi salasõna ära arvamine või jõuga murdmine ründajale keerulise maks, vältides salasõnu, mis on lihtsasti ära arvatavad (123456…, qwerty... jne.) või on sõnaraamatu sõnad või milles korduvad sümbolid (aaaaaa…, 111222… jne.) või on kombinatsioonid, milles kasutatakse klaviatuurimustreid (järjestikulised tähed) või kontekstsõnu (isiku nimi, töötlussüsteemi nimetus, organisatsiooni nimetus jne.). Punktid näidetes tähistavad jätkuvat jada. Nõude abil rõhutatakse lõppkasutaja kohustust järgida elementaarseid küberhügieeni põhimõtteid ning hoolitseda seeläbi oma rolli piires töötlussüsteemi turvalisuse eest. 10. 15 varem kasutuses olnud salasõna kasutamine on keelatud. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 11. Salasõnade ristkasutus eri töötlussüsteemide vahel on keelatud. Jah Jah Uus nõue. Tegemist on protseduurilise nõudega. Nõue on rakendatud, kui asjaomane keeld on esitatud töötlussüsteemi kasutusjuhendis. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus ühe töötlussüsteemi salasõna on ära arvatud või muul viisil sattunud volitamata isikute valdusesse ning selle abil saab siseneda ka teise süsteemi. Nõue peab kajastuma kasutusjuhendis. SSO ( single sign-on ) ühe töötlussüsteemi raames on lubatud. Nõude abil rõhutatakse lõppkasutaja kohustust järgida elementaarseid küberhügieeni põhimõtteid ning hoolitseda seeläbi oma rolli piires töötlussüsteemi turvalisuse eest. 12. Salasõna muudetakse viivitamata süsteemi turvarikke või salasõna volitamata isikute valdusse sattumise või sellekohase kahtluse ning esmase salasõna korral. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 13. Salasõna võib säilitada hoiukohas, mis vastab vastava tasemega salastatud teabekandjate hoiukohale seatud tingimustele , või Välisluureameti kooskõlastatud krüpteerimismeetodiga krüpteeritult. Kui salasõnu säilitatakse ühiskasutuses olevas hoiukohas või turvaala avatud hoiualal, mis vastab vastava tasemega salastatud teabekandjate hoiukohale seatud tingimustele, siis hoitakse neid suletud läbipaistmatus ja juurdepääsuvajaduseta isikute poolt avamist tuvastada võimaldavas ümbrises. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 14. Süsteemi haldamisega seotud isikustamata administraatorikonto kasutajatunnust, salasõna ja muud autentimiseks vajalikku teavet tuleb säilitada suletud läbipaistmatus ja volitamata isikute poolt avamist tuvastada võimaldavas ümbrises, mis asub hoiukohas, mis vastab vastava tasemega salastatud teabekandjate hoiukohale seatud tingimustele või Välisluureameti heakskiidetud krüpteerimismeetodiga krüpteerituna. Salasõnade hoidmise ja kasutamise protseduur on kirjeldatud süsteemi turbejuhendis. Salasõna kasutamine dokumenteeritakse. Jah Jah Nõuet täiendatakse. Sõnad „turvanõuete rakendamise juhendis“ on asendatud sõnaga „turbejuhendis“ kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK tekstiga. Sõnapaar „üldine administraatorikonto“ on asendatud selguse huvides sõnadega „isikustamata administraatorikonto“. Nõue kohustab säilitama süsteemi haldamisega seotud kontole juurdepääsuks vajalikku teavet nii, et sellele on võimalik vajaduse korra l juurde pääseda ka teistel volitatud isikutel. Praktikas on esinenud näiteid, kus süsteemi haldamiseks vajalik salasõna või muu vajalik teave on teada vaid süsteemi haldajale, kes töölt või teenistusest lahkudes võtab selle teadmise endaga kaasa. Sellega võib kaasneda olukord, kus tarkvara või vahendit ei ole võimalik hallata. Juhul kui salasõnade säilitamiseks kasutatakse krüpteerimismeetodit, peab Välisluureamet olema se lle heaks kii tnud ning seda peab olema kirjeldatud töötlussüsteemi turbejuhendis. Isikustamata administraatorikonto on mõeldud kasutamiseks erandkorras. Sellise salasõna kasutamine dokumenteeritakse (kes, millal ja miks kasutas). Sellele kontole ei pea rakendama aegumise nõudeid. Erisus tuleb kirjeldada töötlussüsteemi turbedokumentatsioonis. 15. Süsteemi haldamiseks kasutab eriõigustega kasutaja eraldi isikustatud eriõigustega kasutajakontot. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Süsteemi administreerimisega seotud isikustamata administraatorikontot tavaolukorras süsteemi haldamiseks ei kasutata. 16. Internetiga või akrediteerimata sidevõrguga ühendatud süsteemile juurdepääsuks kasutatakse mitmikautentimist. – Jah Nõuet täiendatakse. Sõnastuses lisatakse peale sõna „Internetiga“ sõnad „akrediteerimata võrguga“ ning sõnad „vähemalt kahefaktorilist“ sõnaga „mitmikautentimist“. Akrediteerimata võrk on muu hulgas ametkondlikult loodud võrk, mis on ühendatud internetiga ja mida ei ole eraldi akrediteeritud. Ühendus internetiga on loodud läbi perimeetri kaitse vahendi. 17. Süsteem blokeerib kasutajakonto automaatselt pärast kolme edutut autentimiskatset vähemalt 15 minutiks. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 18. Süsteem teavitab kasutajat autentimise ebaõnnestumise põhjustest minimaalses võimalikus ulatuses. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Teabele juurdepääs 19. Süsteem võimaldab juurdepääsu vaid sellisele salastatud teabele, mille suhtes süsteemi kasutajal on põhjendatud teadmisvajadus ja juurdepääsuõigus. Töö- või teenistusülesandest tuleneva teadmisvajaduse muutumisel eemaldatakse eelnevast ülesandest tulenevad liigsed juurdepääsuõigused ning täiendatakse juurdepääsuõigusi vastavalt uuele ülesandele. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 20. Seansi alustamisel ilmub ekraanile teade süsteemi nime ning süsteemis töödeldava teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Ke eleliselt parandatud sõnakasutust. 21. Süsteem võimaldab kasutajal katkestada teabele juurdepääsu, sealhulgas lukustada ekraani. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 22. Kui süsteemi ei kasutata 15 minutit või rohkem, katkeb juurdepääs teabele ning rakendub se ansi lukustumine. Jah Jah Nõuet ei muudeta. „Ei kasutata“ tähendab olukorda, kus kasutaja ei ole 15 minuti jooksul te inud töötlussüsteemis ühtegi aktiivset tegevust. 23. Süsteemi kasutajakonto, mida ei ole kasutatud 90 päeva jooksul, de s aktiveeritakse. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on suurendada töötlussüsteemi turvalisust, vältides olukorda, kus pikalt eemaloleva kasutaja kontot võidakse kasutada töötlussüsteemi sisenemiseks. De s aktiveerimine on olemuselt ajutine tegevus, sellist kasutajakontot saab uuesti aktiivseks muuta. Kui töötlussüsteemis on vaja rakendada erisust, siis tuleb sellele riskianalüüsis tähelepanu pöörata ja vastavalt kirjeldada turbedokumentatsioonis. 24. Süsteemi salastatud teavet töötlevale füüsilisele osale paigaldatakse selle volitamata avamise tuvastamist võimaldav unikaalse numbriga turvavahend. Turvavahendite üle peetakse arvestust ja tehakse regulaarse i d kontroll e nende andmete õigsuse üle. Jah Ei Nõuet muudetakse oluliselt. Nõudest eemaldatakse osa, mis käsitleb salastatuse taseme märgistust. See kehtestatakse eraldi nõudena. Samuti kaotatakse piiratud tasemel töötlussüsteemi turvavahendi kohustuslikkuse nõue. Soovitus on piiratud taseme süsteemi puhul pöörata riskianalüüsis eraldi tähelepanu asutuse juhtkonnale, kelle ga seoses võib olla vajalik turvavahendi t kasut ada . 25. Süsteemi salastatud teavet töötlevale füüsilisele osale paigaldatakse selgelt loetav märgistus süsteemis töödeldava teabe kõrgeima salastatuse taseme kohta. Jah Jah Uus nõue. Nõue on kehtestatud eraldiseisvana, et luua selgus turvavahendi ja teabe taseme märgistuse kohta . Füüsilise osa all tuleb mõista mis tahes seadet, mis on ühendatud töötlussüsteemiga ja vahetult osaleb salastatud teabe töötlemisel (nt tööjaamad, serverid, ruuterid, tulemüürid jne). Selle nõude suhtes on nõudes nr 89 kehtestatud kooskõlas RSVKK § 105 lõike 4 punktiga 2 erand juhuks, kui tegemist on avalikus ruumis kaasaskantava töötlusseadmega. Sel juhul ei tohi sellel olla nähtavat märgistust, mis viitab salastatud teabe töötlemisele. 26. Süsteemi kaabeldus on ühenduskohtades visuaalselt eristatav ja tuvastatav ning kirjeldatud süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Sõnad „turvanõuete loetelus“ on asendatud sõnaga „turbejuhendis“ kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK tekstiga. Oluline on eristada ühenduskohtades olevaid kaableid võrgupesast seadmeni. Nõue aitab vähendada olukordi, kus ekslikult valesse võrgupessa ühendatud kaabel võib süsteemi kuuluva võrguseadme ühendada valesse arvutivõrku. Seeläbi võib salastatud teave sattuda teise süsteemi, mis ei ole sellisel tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud. Logimine 27. Süsteem salvestab süsteemi kasutamise analüüsiks vajaliku info (sealhulgas käivitamine ja sulgemine, kasutaja sisenemine ja väljumine, muudatused kasutajate ja kasutajagruppide kasutajaõigustes, muudatused logiinformatsiooni seadistustes, kellaaja ja kuupäeva muutmine ja ebaõnnestunud katsed süsteemi siseneda, võrguühendused, teabe üleviimine välisele teabekandjale). Jah Jah Nõuet täiendatakse. Keelelise selguse huvides on asendatud loetelus „või“ sõnaga „ja“. Täiendatakse süsteemi kasutamise analüüsiks vajaliku salvestatava informatsiooni loetelu, lisades sinna info võrguühenduste kohta. Võrguühenduste logimise all peetakse silmas tavalist s yslog ’i kirjet se ans i algamise ja lõppemise kohta, mis sisaldab aega, edastatud ja vastuvõetud pakettide arvu ja info hulka, lähte- ja siht-IP-aadresse, porte jm. Nõude täiendamise eesmärk on tagada nõuete täitmise üle järelevalvet tegevatele asutustele parem ülevaade viisidest, mille kaudu info liigub süsteemi ning sealt välja. 28. Süsteem salvestab salastatud teabe töötlemiseks kasutatava rakendusteenuse kasutamise analüüsiks vajaliku info (sealhulgas rakendusteenuse käivitamine ja sulgemine, kasutaja sisenemine ja väljumine, rakendusteenuse tõrked, suuremahulised konfiguratsioonimuudatused, info teabe edastamise kohta, muudatused kasutajate ja kasutajagruppide kasutajaõigustes, rakendusteenuses eriõiguste kasutamine ning muutmine). Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Keelelise selguse huvides on asendatud loetelus „või“ sõnaga „ja“. Tänapäevastes süsteemides edastatakse teavet asutuse sees ja teistele asutustele ka rakendusteenuse vahendusel. Nõudes nimetatud salastatud teabe töötlemiseks kasutatavad rakendusteenused on eelkõige arvutivõrgu vahendusel juurdepääsetavad rakendusteenused (näiteks dokumendihaldussüsteem, koostöökeskkonnad, veebilehed). Suuremahulised konfiguratsioonimuudatused võivad olla näiteks uus operatsioonisüsteem , serverite riistvara vahetus , uue rakendusteenuse lisandumine , krüptoseadme, tulemüüri või muu süsteemi turvalisust tagava komponendi muutus. 29. Süsteemis ja rakendusteenuses logitakse igakordne salastatud teabe töötlemine eesmärgiga tagada teabe töötlemise jälgitavus. Jah Jah Nõuet muudetakse. Seni ei olnud nõue kohustuslik piiratud tasemel töötlussüsteemides. Samuti täpsustatakse logimise eesmärki. Jälgitavus tähendab olukorda, kus teabega tehtud toiminguid saab üheselt jälitada selle teabeni. Jälgitavuse rakendamise eesmärk on tervikluse, käideldavuse või konfidentsiaalsuse tagamine. 30. Logiinformatsiooni kirje sisaldab sündmuse toimumise kuupäeva, kellaaega, liiki ja märget sündmuse õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ning seob kasutajanime selle olemasolul logitava sündmusega. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 31. Eelnevates punktides nimetatud süsteemi logiinformatsioon säilitatakse. Jah, vähemalt viis aastat Jah, vähemalt kolm aastat Nõuet ei muudeta. 32. Juurdepääs logiinformatsioonile on vastava õigusega kasutajal. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Nõude sõnastust ühtlustatakse teiste nõuetega ning sõna „eriõigusega“ asendatakse sõnaga „õigusega“. Vastava õiguse andmine eeldab teadmisvajadust. 33. Süsteem võimaldab logiinformatsioonist raportite ja väljavõtete tegemist inimloetaval kujul. Jah Jah Nõuet muudetakse. Nõudega seatakse tingimus, et süsteemist saab salastatud teabe liikumise ja muu olulise informatsiooni kohta teha väljavõtteid ja luua raporteid inimloetaval kujul. Teiste logisid kirjeldavate nõuetega on tagatud küll logiinformatsiooni teke, kuid logiinformatsioon on üldjuhul masinloetaval kujul (näiteks XML -vormingu s) ning eriõigustega kasutajal on raskendatud süsteemis toimuvate sündmuste seire. Nõue aitab kiirendada võimalike turberikkumiste ja anomaaliatega seotud sündmuste tuvastamist ning seeläbi vähendada hilisemast intsidendist tulenevat kahju süsteemile ja selles töödeldavale teabele . S eepärast on oluline väljavõtete ja raportite inimloetavus. 34. Logiinformatsiooni säilitatakse viisil, mis tagab selle säilivuse mis tahes ohuolukorras. Jah Jah Nõuet muudetakse. Siin sel juhul tuleb silmas pidada olukorda, kus logiinformatsiooni säilitatakse nii , et on tagatud selle säilimine (sh terviklus ja turvalisus) mis tahes ohuolukorras. Nõude eesmärk on tagada, et logiinformatsioon säiliks ka juhul, kui toimub riistvara käideldavusega seotud või muu sarnane intsident (näiteks lunavara käitamine). Meetmed, mille abil nõuet rakendatakse, peavad olema töötlussüsteemi riskihindamise põhised ning vastama eesmärgile. Vajadus logiinformatsiooni ohuolukorras säilitada tuleneb elektroonilise teabeturbe aluspõhimõtetest : töötlussüsteemis peab olema tagatud teabe salajasus ja terviklus. 35. Süsteemi logiinformatsiooni varundamise sagedus, varukoopiate säilitusnõuded ja juurdepääsuõigused varukoopiatele sätestatakse süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Sõnad „turvanõuete loetelus“ on asendatud sõnaga „turbejuhendis“ kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK tekstiga. Pahavaratõrje 36. Viiruse või muu pahavara avastamiseks ette nähtud tarkvara on installeeritud kõigisse serveritesse ja tööjaamadesse ning konfigureeritud viisil, kus kontrollimine toimub automaatselt. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 37. Viiruse või muu pahavara avastamiseks ja tõrjeks ette nähtud tarkvara uuendatakse regulaarselt. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Regulaarsete tegevuste sagedus t kirjeldatakse turbejuhendis kooskõlas RSVKK § 106 lg -s 25 esita tu ga . 38. Süsteemi sisenev teave kontrollitakse (võimaluse korral süsteemist eraldatud seadmega) viiruste või muu pahavara avastamiseks ja tõrjeks enne teabega tutvumist, sealhulgas enne faili avamist. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 39. Uus tarkvara kontrollitakse enne süsteemis kasutusele võtmist süsteemiväliselt viiruse või muu pahavara avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Võimaluse korral võrreldakse tarkvara räsi väärtust originaali andmetega. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 40. Süsteemile tehakse regulaarselt viiruse või muu pahavara täiskontrolli. Jah Jah Nõuet täiendatakse. Nõudesse lisatakse sa mamoodi nagu teiste sse nõuet esse sõnad „või muu pahavara“. Regulaarsete tegevuste sagedus t kirjeldatakse turbejuhendis kooskõlas RSVKK § 106 lg -s 25 esitatuga . 41. Süsteemis avastatud viirust või muud pahavara käsitletakse kui intsidenti. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 42. Viiruse või muu pahavara avastamiseks ette nähtud tarkvara kõiki teavitusi kontrollitakse regulaarselt. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Konfiguratsioonihaldus 43. Süsteemis kasutatava riistvara üle peetakse arvestust. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Arvestuse eesmärk on, et töötleval üksusel oleks ülevaade, milline riistvara on töötlussüsteemis kasutusel. Arvestust võib pidada riistvara nimekirjana elektrooniliselt. 44. Süsteemis kasutatava tarkvara üle peetakse arvestust. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Arvestuse eesmärk on, et töötleval üksusel oleks ülevaade, milline tarkvara on töötlussüsteemis kasutusel. Arvestust võib pidada tarkvara nimekirjana elektrooniliselt. 45. Süsteemis kasutatav tarkvara peab pärinema autentsest allikast. Jah Jah Nõuet muudetakse. Nõude eesmärk on välistada süsteemis litsentseerimata tarkvara kasutamine, millega võib süsteemi sattuda soovimatuid ja pahavaraga nakatunud tarkvarakomponente. Nõude eesmärk on tagada, et teabe töötlemiseks kasutatav tarkvara oleks saadud autentsest allikast, näiteks tootjalt või ametlikult edasimüüjalt, ava tud lähtekoodiga ( open source ) tarkvara allikast. Sarnase nõude kehtestab ka E-ITS APP.6.M3, mille kohaselt hangitakse tarkvara ainult usaldusväärsest allikast. Tarkvara autentsus ja terviklus on tõendatavad. Nõue on kooskõlas ka NATO AC/322-D/0048-REV3 direktiivi nõudega. 46. Süsteemis ei kasutata tootjast tuleneva suure riskiga riistvara, mis võib ohustada riigi julgeolekut. Jah Jah Uus nõue. Seni s e nõude (nr 41) järgi peab autentsest allikast pärinema ainult tarkvara. Uus nõue seab sarnase nõude ka riistvarale. Nõude eesmärk on tagada usaldusväärsete ja autentsete seadmete kasutamine ning kontrollitud tarneahel. Tarneahela all mõistame protsessi, organisatsioonide ja ressursside kogumit, mis on seotud toodete jõudmisega tootjalt tellijani. Tegemist on meetmega, mida salastatud teabe süsteemides nõuavad mitmed riigid (DE, GB , US) ja organisatsioonid (EL : 2013/488/EL, NATO : AC/35-D/2004-REV3). Riistvara hindamise põhimõtted on välja toodud ESS § 87 3 lõikes 3. 47. Süsteemis kasutatav tarkvara on ajakohane, turvauuenduste toega ning seda uuendatakse regulaarselt. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 48. Tootjapoolse toeta või teadaolevate turvanõrkustega riistvara, tarkvara, rakendused ja teenused, millest tulenevaid riske ei saa maandada, eemaldatakse kasutusest. Jah Jah Uus nõue. Sarnase nõude sätestab E-ITS infosüsteemidele (OPS.1.1.3.M16). Salastatud teabe töötlussüsteemides on sama põhimõtte järgimine oluline teabe kaitstuse vaates. Tootjapoolse toeta ehk e lutsükli lõpuossa jõudnud ( end of life , EOL ) riist- ja tarkvara tuleb töötlussüsteemis asendada. Turvanõrkused peavad olema paigatud tootja soovituse ja välja lastud versiooni järgi . Krüptolahenduste puhul peab olema viimase heakskiidetud versioonini, kui V älisluureamet ei ole sätestanud teisiti. Juhul, kui süsteem vajab oma tööks spetsiifilist tarkvara, mille tootjapoolne tugi on lõppenud ning mida ei saa uuendada, tuleb sellest tulenevaid riske eraldi hinnata ja võtta kasutusele maandamismeetmed või riske aktsepteerida. Sellised erisused tuleb kooskõlastada Välisluureametiga. 49. Tarkvara seadistatakse võimaluse korral tugevdamise juhiste kohaselt . Jah Jah Uus nõue. Nõude järgi tugevdatakse töötlussüsteemi tarkvara võimaluse korra l kooskõlas heakskiidetud põhimõtete ga . Tarkvara tugevdamise all peetakse silmas protsessi, mille käigus rakendatakse sobivaid turbeseadeid ja poliitikaid ning keelatakse mittevajalike komponentide kasutamine , eesmärgiga vähendada võimalikke ründeid. Vastavaid juhiseid koostavad näiteks NIST, NCIA ja NSA , Eestis koostab neid muu hulgas Välisluureamet. Teatud juhtudel on selliseid juhiseid avaldanud tootja ise. Sarnane nõue on ka NATO AC/322-D/0048-REV3 direktiivis. 50. Süsteemi serverite ja tööjaamade riist- ja tarkvaraline konfiguratsioon dokumenteeritakse. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Dokumenteerida tuleb kõik süsteemi turvaseaded, samuti kõik süsteemis kasutatavad rakendusteenused. Tarkvara tuleb kirjeldada koos versiooninumbritega. 51. Riist- ja tarkvara konfigureerib süsteemi eest vastutav eriõigustega kasutaja või väline teenuseosutaja süsteemi eest vastutava eriõigustega kasutaja järelevalve all. Jah Jah Nõuet täiendatakse. Täiendus loob paindlikuma võimaluse kasutada töötlussüsteemi riist- ja tarkvara konfigureerimiseks välist lepingupartnerit ning kehtestab selleks kontrollimehhanismi. Asjakohast protsess i peab olema kirjeldatud turbejuhendis. 52. Riist- ja tarkvara konfigureeritakse minimaalse vajaliku funktsionaalsusega. Riist- ja tarkvara, mida süsteemis ei kasutata, eemaldatakse. Jah Jah Nõuet täiendatakse. Täienduse kohaselt tuleb süsteemist eemaldada tarkvara, mida ei kasutata. Seda põhimõtet rakendatakse samamoodi ka EL-is ja NATO-s. Töötlussüsteemides tuleb järgida minimaalsuse printsiipi. Kasutusperioodi nõude kehtestab töötlussüsteemi eest vastutav töötlev üksus turbejuhendis. 53. Riist- ja tarkvara vaikimisi salasõnad muudetakse esmasel kasutuselevõtul. Süsteemis ei kasutata riist- ja tarkvara, mille salasõnu ei ole võimalik muuta. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 54. Serverite ja tööjaamade konfiguratsiooni vastavust dokumentatsioonile kontrollitakse regulaarselt. Kõigi sama tüüpi seadmete seadistamisel järgitakse samu aluskonfiguratsioone. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 55. Süsteemi kuupäeva ja kellaaja õigsust jälgitakse regulaarselt. Süsteemi kõigi osade jaoks kasutatakse sama ajaallikat. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Nõude eesmärk on tagada logide omavaheline võrreldavus kõi gi süsteemi osad e kasutatav a ühise ajaallika põhjal . Kui süsteemi kellaaeg või kuupäev on vale, siis ei ole võimalik hiljem korrektselt tuvastada isikute toiminguid süsteemis. See raskendab intsidentide lahendamis t ning süsteemi ja selles toimunud intsidentide dokumenteerimist. 56. Süsteemis kasutatava riistvara välisühendust võimaldava i d os i ning nende kasutami st või kasutamise tõkestami st kirjeldatakse süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Sõnad „turvanõuete loetelus“ on asendatud sõnaga „turbejuhendis“ kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK tekstiga. Terviklus 57. Süsteemis sisalduvast salastatud teabest säilitatakse ajakohane varukoopia. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 58. Süsteemis sisalduva salastatud teabe varundamise sagedus, varukoopiate säilitusnõuded ja tähtajad ning juurdepääsuõigused varukoopiatele sätestatakse süsteemi turbejuhendis. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Sõnad „turvanõuete loetelus“ on asendatud sõnaga „turbejuhendis“ kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK tekstiga. Täiendav turbekorraldus 59. Süsteemi kasutajaid teavitatakse enne süsteemi kasutamist nende kohustustest süsteemi turvalisuse tagamisel. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 60. Kaamera ja mikrofoni kasutamisel lähtutakse minimaalsuse printsiibist ning kooskõlastatakse Välisluureametiga. Jah Jah Uus nõue. Nõue on kooskõlas E-ITS NET 4.1. M8 -ga ja tuleneb RSVKK § 106 lõikest 1. Juhul , kui seade on mõeldud heli ja pildilise info edastamiseks , peab selle kasutami st olema kirjeldatud turbedokumentatsioonis. Kooskõlastus toimub töötlussüsteemi akrediteerimise käigus. 61. Süsteemi riistvara hooldatakse või parandatakse süsteemi sisemises turvakeskkonnas. Juhul, kui süsteemi riistvara on vaja hooldada või parandada väljaspool sisemist turvakeskkonda, tuleb kõik salastatud teavet sisaldada võivad komponendid riistvarast eemaldada ja jätta sisemisse turvakeskkonda . Jah Jah Nõuet ei muudeta. 62. Süsteemi hooldamise ja parandamise tööd dokumenteeritakse viisil, millest nähtub, milliseid muudatusi ja millal on tehtud, kes muudatused tegi ning mis on muudatuste põhjus. Jah Jah Nõuet täiendatakse. Senine nõude sõnastus võis kaasa tuua olukorra, kus seda täideti eri töötlussüsteemides erineval viisil. Täienduse kohaselt sätestatakse minimaalsed andmed (milliseid muudatusi tehti, millal neid tehti, kes neid tegi, miks neid tehti), mis tuleb iga muudatuse dokumenteerimise korral fikseerida. Kui süsteem seda võimaldab, võib need fikseerida elektrooniliselt. Kui mitte, tuleb need fikseerida teisel moel, mis võimaldab vajaduse korra l saada ülevaadet. Sarnane nõue kehtib infosüsteemidele ka E-ITS - i alusel. 63. Süsteemis tehakse pidevat seiret selle turvalisust ohustava tegevuse tuvastamiseks. Süsteemi logisid jälgitakse regulaarselt ning püütakse avastada kõrvalekaldeid tavapärasest tööst. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 64. Süsteemis toimunud intsidente hallatakse vastavalt süsteemi kasutusjuhendis sätestatud korrale ning nende menetlemine dokumenteeritakse. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. Sõnad „turvanõuete rakendamise juhendis“ on asendatud sõnaga „kasutusjuhendis“ , mis on kooskõlas alates 05.06.2023 kehtiva RSVKK tekstiga. 65. Õigus teisaldatavalt salvestuskandjalt salastatud teavet süsteemi salvestada on üksnes vastava õigusega kasutajal. Jah Jah Uus nõue. Seni oli nõuetes kirjeldatud ainult teisaldatavale salvestuskandjale salvestamise eriõiguse nõue t . Sellega kehtestatakse sama nõue ka teisaldatavalt salvestuskandjalt töötlussüsteemi salvestamise eriõiguse ga seoses . 66. Õigus teisaldatavale salvestuskandjale salastatud teavet salvestada on üksnes vastava õigusega kasutajal. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 67. Süsteemis ei kasutata otse tööjaamade vahel failide vahetamist võimaldavaid rakendusteenuseid. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 68. Süsteemi haldamiseks kasutatakse üksnes selleks mõeldud ja hallatavatest kohtvõrkudest eraldi olevat kohtvõrku. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Nõude eesmärk on tagada, et süsteemi haldamise arvutivõrk oleks eraldatud kasutajate arvutivõrgust. Samas piisab süsteemis võrkude eraldamiseks ka virtuaalsetest kohtvõrkudest ( vlan ). Oluline on järgida põhimõtet, et kõrgema salastatuse tasemega töötlussüsteemist ei tohi salastatud teave liikuda madalama salastatuse tasemega töötlussüsteemi. 69. Süsteemis olevad erineva kasutusotstarbega osad on eraldi kohtvõrkudes. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 70. Süsteemi kõik kasutajad läbivad regulaarselt IT-turvalisuse ja -teadlikkuse koolituse, mis sisaldab vähemalt e-posti turvalisust (kaasa arvatud õngitsemine), interneti turvalisust, mobiilsete seadmete turvalisust, andmete kaitset, pahavara, manipuleerimisvõtteid ja organisatsiooni siseohte. Eriõigustega kasutajad läbivad lisaks süsteemi haldamisega seotud IT-turvalisuse koolituse vähemalt korra aastas. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 71. Süsteemi asukoht, seadmed ja paigaldus peavad vastama kiirgusturbe tagamise nõuetele. Jah – Uus nõue. Kiirgusturbe tagamise nõuded on sätestatud RSVS § 39 lõike 2 punkti 2 alusel antud kaitseministri määruses. Selguse huvides on mõistlik luua TSN -i kaudu seos nende kahe õigusakti vahel selge nõudena. 72. Salastatud teabe kaitseks kasutatakse nõuetele vastavaid ja Välisluureameti heakskiidetud krüptolahendusi. Jah Jah Uus nõue. Nõuded krüptomaterjalidele, nende töötlemisele ja kaitsmisele on sätestatud RSVS § 39 lõike 2 punkti 1 alusel antud kaitseministri määruses. EL -i ja NATO heakskiidetud krüptolahenduste nimekirjad on avalikud ning leitavad organisatsioonide kodulehelt. Eesti riigisaladuse kaitseks sobivate lahenduste kohta saab infot Välisluureametilt. Sarnane nõue kehtib ka E-ITS - is. Selguse huvides on mõistlik luua TSN -i kaudu seos nende kahe õigusakti vahel selge nõudena. Arvutivõrgud 73. Koht- või laivõrku ühendatud seadmete üle peetakse ajakohast võrguskeemi. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 74. Süsteemi sisemisest turvakeskkonnast väljuv salastatud teave krüpteeritakse nõuetele vastavate krüptomaterjalidega või seda kaitstakse volitamata juurdepääsu eest muu Välisluureameti lubatud meetodiga. Jah Jah Nõuet sisuliselt ei muudeta. 75. Süsteemi ühendamisel teise süsteemiga on tagatud salastatud teabe kontrollitud liikumine (näiteks ühesuunaline lüüs, tulemüür, sissetungi avastamise tarkvara) süsteemide vahel. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 76. Süsteemide ühendamisel ei tohi kõrgema tasemega salastatud teave liikuda madalama tasemega süsteemi. Eriliigilise salastatud teabe korral ei tohi teave liikuda süsteemi, kus seda teavet töödelda ei ole lubatud. Jah Jah Uus nõue. Sarnane nõue on salastatud teabe süsteemidele rakendatud läbivalt EL-is ja NATO - s. Nõude eesmärk on tagada , et tea ve ei jõu aks madalama tasemega süsteemi, kus sellist teavet töödelda ei ole lubatud. 77. Süsteemi perimeetri kaitse vahendite seadistused ning ühendused teiste süsteemidega dokumenteeritakse. Jah Jah Nõuet täiendatakse. Ühendused dokumenteeritakse kasutades V älisluureameti või süsteemi enda nõuetekohast vormi. 78. Süsteemi perimeetri kaitse vahendid ei tohi asuda nende poolt kaitstavate virtuaalserveritega samas füüsilises serveris. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 79. Süsteemi perimeetri kaitse vahendid peavad paiknema töötleva üksuse sisemises turvakeskkonnas viisil, et neile on iseseisev juurdepääs vaid volitatud isikutel. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on kehtestada täiendav turvalisuse nõue, millega töötlussüsteemi perimeetri kaitse vahendile pääseb ligi vaid volitatud ja kontrollitud kasutaja. 80. Süsteemi perimeetri kaitse vahendite toimimist testitakse pärast nende paigaldamist ja seadistamist. Testi tulemused dokumenteeritakse. Jah Jah Nõuet ei muudeta. Nõude eesmärk on tagada perimeetri kaitse vahendite korrektne seadistus ning veenduda seadistuse toimimises. Sellega tagatakse, et kõik mittevajalikud liidesed on blokeeritud ning lubatud on üksnes süsteemi tööks vajalikud liidesed. Testimise tulemustes peavad olema fikseeritud seadistuste kontrolltulemused. 81. Süsteemi skaneeritakse vähemalt korra aastas selle haavatavuse tuvastamiseks. Jah Jah Nõuet ei muudeta. 82. Süsteem on eraldatud internetist või akrediteerimata side võrgust. Jah Ei Nõuet täiendatakse. Akrediteerimata side võrgu all tuleb mõista sidevõrku, mis ei ole internet, kuid võimaldab samas võrgus paiknevatel seadmetel omavahel teavet vahetada (nt sisevõrgud). 83. Süsteemi lubatud ühendused internetti dokumenteeritakse nn valge nimekirjana. – Jah Nõuet ei muudeta. Nõude eesmärk on vähendada võimalusi andmete edastamiseks süsteemist teabe töötlemiseks keskkonda, mis ei ole selleks ette nähtud, ning raskendada kasutaja tööjaama ründajapoolset kaughaldamist, millega võiks rikkuda teabe salajasust, terviklust või käideldavust. Nõude kirjeldamisel on arvestatud ka asjaoluga, et süsteemis kasutusel olev tarkvara (näiteks pahavaratõrje tarkvara, operatsioonisüsteem, kontoritarkvara jms) võib juba vaikeseadistuses süsteemis töödeldavat teavet iseseisvalt edastada välisesse keskkonda. Sellega tuleb arvestada ka hilisemal nõude rakendamisel, et lubataks näites toodud tarkvaral otse tootjaserverisse ühendusi luua. Ühtlasi on nõude kirjeldamisel arvestatud asjaoluga, et kasutaja tööjaama üle võib ründaja kontrolli saavutada ka veebilehitsemise või e-posti manuse avamise tulemusena, tavapäraselt võidakse proovida kasutaja tööjaama kaughallata kasutaja tööjaamast ründaja juhtserverisse ( command and control server ) ühenduse loomise abil. Nõude rakendamine vähendab seda võimalust märkimisväärselt . Valge nimekirja ( whitelist ) all on mõeldud üksnes lubavaid ühendusi loetlevat filtreerimisvahendit. 84. Jaostunneldust ei kasutata. – Jah Nõuet ei muudeta. 85. Süsteemis kasutatakse turvalise e-posti lüüsi, mis pakub pahavara ja rämpsposti kaitset süsteemi perimeetril. Ei Jah Nõuet muudetakse. Sättega luuakse võimalus kohaldada ka konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel süsteemidel turvalist e-posti lüüsi, kuid seda ei muud eta kohustuslikuks. Riskihinnangus tuleb hinnata selle vajadust. Süsteemispetsiifilised nõuded Kaasaskantavale töötlusseadmele rakendatavad lisanõuded 86. Kaasaskantavate töötlusseadmete ja nende kasutajate üle peetakse eraldi arvestust selliselt, et töötleval üksusel on igal ajahetkel teave, kelle käes seade on. Jah Jah Uus nõue. Nõude kohaselt peab töötleval üksusel olema igal ajahetkel teave, kelle käes seade on. Arvestust võib pidada elektrooniliselt. Arvestuse pidamise protsessi on otstarbekas kirjeldada süsteemi turbejuhendis. 87. Kaasaskantava töötlusseadmega võib avalikus ruumis teavet töödelda üksnes vastava õigusega kasutaja. Jah Jah Uus nõue. Vastava õigusega kasutaja all peetakse silmas isikut, kellele seade on väljastatud konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel teabe töötlemiseks vastavalt RSVKK § 103 lg 2 alusel või P tasemel riskihinnangu alusel kooskõlas asutuse juhi otsuse ga ning kes on kinnitanud, et ta on tutvunud kehtivate avalikus ruumis töötlemise nõuetega. 88. Kaasaskantava töötlusseadme abil avalikus ruumis töödeldavat salastatud teavet ei säilitata töötlusseadmes oleval salvestuskandjal, välja arvatud juhul, kui see teave on krüpteeritud nõuetele vastavate krüptomaterjalidega või seda kaitstakse volitamata juurdepääsu eest muu Välisluureameti lubatud meetodiga . Jah Jah Uus nõue. Tehniliste meetmetega tuleb tagada, et töötlusseade ei salvesta teavet salvestuskandjale, välja arvatud siis, kui see teave on krüpteeritud või muul moel kaitstud volitamata töötlemise eest. 89. Avalikus ruumis kaasaskantaval töötlusseadmel ei ole nähtavat märgistust, mis viitab salastatud teabe töötlemisele. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on vähendada võimalust, et mõni kõrvaline isik tuvastab visuaalselt seadme, mis on märgistatud äratuntavalt kui salastatud teabe töötlemiseks mõeldud seade . Sellega vähendatakse töötlusseadme ja selle abil töödeldava teabe volitamata pahatahtlike isikute valdusesse sattumise võimalust. Seadmete eristamiseks (juhul kui eri süsteemides on kasutusel sarnased seadmed) on lubatud kasutada muud märgistust, mis ei viita salastatud teabele või selle töötlemisele. 90. Kaasaskantava töötlusseadme abil edastatava heli vahendusel salastatud teabe avalikus ruumis töötlemisel (rääkimisel ja kuulamisel) peavad edastaja ja vastuvõtja teavitama teist poolt oma viibimisest avalikus ruumis. Jah Jah Uus nõue. Teabe kaitstuse seisukohalt on oluline, et pooled teavad, et seda edastatakse avalikus ruumis viibimise ajal. See loob poolele võimaluse eralduda ning liikuda eemale juurdepääsuõiguse ja teadmisvajaduseta isikutest. Asjaomane nõue tuuakse üle seni kehtinud RSVKK § 103 lõike 3 punktist 1. 91. Kaasaskantava töötlusseadme abil salastatud teabe avalikus ruumis töötleja peab seda tegema viisil , kus ta on enne veendunud, et juures ei viibi teisi juurdepääsuõiguse või teadmisvajaduseta isikuid. Jah Jah Uus nõue. Töötleja peab rakendama kõiki tema kasutuses olevaid võimalusi, et kaitsta tea vet volitamata isikutele teatavaks saamise eest. Nõue vastab sisuliselt seni kehtinud RSVKK § 103 lõike 3 punktile 2, mille kohaselt peab avaliku s ruumis § 103 lõike 1 või 2 alusel teavet töötlev isik rakendama kõiki vajalikke meetmeid edastatava teabe kaitsmiseks avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguse või teadmisvajaduseta isikute juurdepääsu eest. 92. Kaasaskantava töötlusseadme puhul peavad seadme tööks mittevajalikud raadioliidesed, näiteks Wi - Fi, Bluetooth jm , olema välja lülitatud. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on tagada seadme tööks mittevajalike raadioliideste välja lülitamine, mis vähendab teabe avaliku ks saamise ja seadmele volitamata juurdepääsu saamise ohtu. 93. Kaasaskantav at töötlusseade t peab saama töötleva üksuse poolt hallata . Jah Jah Uus nõue. Kaasaskantavate töötlusseadmete puhul peab olema tagatud seadme konfiguratsiooni volitamata muutmine. Seadmete puhul, mis ei ole keskselt hallatavad ehk administreeritavad, lähtutakse põhimõttest, et töötleva üksuse poolt seadistamine ja järjepidev hooldamine tagab selle nõude täitmise. 94. Kaasaskantavat töötlusseadet peab olema võimalik kasutuskõlbmatuks muuta. Jah Jah Uus nõue. Eesmärk on töötlussüsteemi osaks oleva töötlusseadme kasutuskõlbmatuks muutmine selliselt, et volitamata isik ei saaks ligi töötlussüsteemis olevale salastatud teabele. Selleks võib rakendada kaugelt käivitatavat salvestuskandja kustutamist või seadme lukustamist viisi l, kus kasutaja ei pääse sellele enam iseseisvalt ligi ja tea v e on krüpteerit ud . Mobiilsidesüsteemidele rakendatavad lisanõuded 95. Mobiilsideseadme SIM-kaart peab olema kaitstud PIN-koodiga. PIN-kood ei tohi olla lihtsasti ära arvatav. Jah Jah Uus nõue. Mobiilsideseadmes oleva SIM-kaardi kasutamine peab olema lubatud ainult pärast PIN-koodi sisestamist. PIN-kood peab olema raskesti tuvastatav. Ei ole lubatud kasutada järjestikuste või korduvate numbrite kombinatsiooni või näiteks kasutaja sünnikuupäeva kombinatsioone. Tegemist on täiendava turvalisuse meetmega mobiilsideseadmele. 96. Mobiilsideseadmele juurdepääsuks kasutatakse PIN-koodi, salasõna või Välisluureameti heakskiidetud muid meetodeid. Jah Jah Uus nõue. Mobiilsidesüsteemid peavad võimaldama seadme kasutamiseks rakendada täiendavat turvakihti kas PIN-koodi või salasõna abil või muul Välisluureameti heakskiidetud moel. Arvestama peab ka tootj a suunistega. Sobivat meedet kirjeldatakse süsteemi turbedokumentatsioonis ning hinnatakse akrediteerimise käigus. Erandite heakskiitmine on riskihindamis - ja süsteemipõhine. 97. Mobiilsideseadmele ligipääsu andev PIN-kood või salasõna ei tohi olla lihtsasti ära arvatav. PIN-koodil on miinimumpikkus. Jah, 8-kohaline Jah, 8-kohaline Uus nõue. PIN-koodi miinimumpikkus tuleneb praktikast. Pikemaid kombinatsioone võib kasutada, kuid lühemate kasutamisel on nende äraarvamise või murdmise risk suurem. 98. Mobiilsideseade peab ennast viima tehase algseadistusse pärast määratud kordi järjest valesti sisestatud PIN-koodi või salasõna. Jah, viis korda Jah, kümme korda Uus nõue. Seadmel peab olema aktiveeritud seadistus, mis tagab sellel tehaseseadete taastamise p ärast määratud arv kordi järjest valesti sisestatud PIN-koodi või salasõna. Kasutajal ei tohi olla võimalik seda seadistust muuta. 99. Mobiilsideseadmed peavad olema kehtiva tootjapoolsete turvauuenduste toega, elutsükli lõpus olevad mobiilsideseadmed asendatakse aegsasti sobiva ning turvauuenduste toega lõppkasutaja seadmega. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on tagada, et töötlussüsteemis on kasutusel ainult kehtiva tootjapoolse toega kooskõlastatud seadmed, mis on ajakohaste turvauuendustega. Selle nõude abil vähendatakse süsteemis taakvara osakaalu. Konkreetse seadme lubatavust hinnatakse nii seadme kui süsteemi põh ja l. 100. Mobiilsideseadme ühendused internetti või akrediteerimata sidevõrku lubatakse üksnes nn valge nimekirja alusel. Lubatud ühenduste kohta peetakse arvestust ning nimekiri vaadatakse vähemalt kord aastas üle. - Jah Uus nõue. Mobiilsideseadmetest lubatakse ühendus internetti ainult eelmääratud lehekülgedele. Lubatud ühenduste üle peab töötlussüsteemi eest vastutav töötlev üksus arvestust ning vajadust hinnatakse minimaalselt kord aastas. Ühenduste lubamise protsess i peab olema kirjeldatud turbedokumentatsioonis. 101. Mobiilsideseadmesse on lubatud paigaldada rakendusi üksnes nn valge nimekirja alusel. Lubatud rakenduste kohta peetakse arvestust ning nimekiri vaadatakse vähemalt kord aastas üle. Jah Jah Uus nõue. Mobiilsideseadmetes se lubatakse paigaldada ainult eelmääratud rakendusi. Lubatud rakenduste üle pe ab arvestust töötlussüsteemi vastutav töötlev üksus ning vajadust hinnatakse minimaalselt kord aastas. Lubatud rakendus i pea b hindam a ja tuleb lähtu da riskihindamisest. Protsess i peab olema kirjeldatud turbedokumentatsioonis. 102. Mobiilsideseadmes kasutatakse viiruse või muu pahavara avastamiseks ette nähtud tarkvara ja seda uuendatakse regulaarselt. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on tagada mobiilsideseadmetes viiruste ja pahavara vastase tarkvara kasutamine, et vähendada teabe avaliku ks saamise riski ning olla kindel teabe terviklus es ja salajasus es . 103. Kui mobiilsideseadet ei kasutata, lukustub ekraan automaatselt. Jah, 30 sekundi möödudes Jah, 30 sekundi möödudes Uus nõue. Samasisuline nõue on ka üldnõuetes, kuid mobiilsideseadmel on periood lühem. Raadioseadmetele rakendatavad lisanõuded 104. Kui raadioseade ei ole volitatud kasutaja otseses valduses, peab seda hoiustama sisemises turvakeskkonnas. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on seadmete mittekasutamisel ne i d turvali selt hoiusta da , et vältida seadme sattumist volitamata isiku kätte. Otsese valduse all peetakse silmas ka olukorda, kus seade on kasutaja vahetu kontrolli all, kuid ei ole aktiivses kasutuses. 105. Raadioseade peab töötama määratud raadiosagedusel. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on tagada, et seadmed töötaksid määratud sagedusvahemikus, mis vähendab teabe tahtmatu avalikustamise riski. Enne lõppkasutajale väljastamist peab kasutusele andja veenduma konfiguratsiooni korrektsuses. 106. Raadiosagedused tuleb planeerida nii, et ei esineks interferentsist tulenevaid raadiohäireid. Jah Jah Uus nõue. Raadiosageduste määramisel tuleb need planeerida selliselt, et ei tekiks häiretest tulenevaid sidekatkestusi või muid raadiohäireid. 107. Raadiosidesüsteemide topoloogia peab olema dokumenteeritud. Jah Jah Uus nõue. Raadioseadmete topoloogia ehk nendevahelised ühendused peavad olema töötlussüsteemi turbedokumentatsioonis dokumenteeritud . 108. Raadioseadmete konfiguratsioon peab olema dokumenteeritud. Jah Jah Uus nõue. Raadioseadmete eri seadistusvõimalused peavad olema töötlussüsteemi turbedokumentatsioonis dokumenteeritud . Konkreetsel hetkel kasutatav konfiguratsioon peab olema kirjalikult fikseeritud ning taasesitamist võimaldav. 109. Raadioseadme tes pe ab kasutama Välisluure a meti heakskiidetud krüptolahendusi. Jah Jah Uus nõue. Raadioseadmetes peab sideseansi krüpteerimiseks kasutama heakskiidetud krüptolahendusi lähtudes teabe liigi st . 110. Raadiosidesüsteemide baasjaamad tuleb paigutada sisemisse turvakeskkonda nii , et neile on juurdepääs vaid volitatud isikutel. Jah Jah Uus nõue. Turvaline asukoht võib olla administratiiv-, turvaala või K aitseväe julgeolekuala. Kõnesidesüsteemidele rakendatavad lisanõuded 111. IP-telefonid ja VOIP-serverid eraldatakse füüsiliselt või virtuaalselt (VLAN) teistest sama süsteemi osaks olevatest andmesideseadmetest. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on hoida kõneside lahus andmesidelahendustest. Sarnane nõue on ka E-ITS NET 4.2. M16 -s ja see on kooskõlas RSVKK § 105 lõike 6 punktiga 1. 112. Kasutatakse krüpteerivaid signaliseerimis- ja meediatranspordi protokolle (TLS, SRTP) otspunktide vahel. Jah Jah Uus nõue. Peale turvalise andmesidevõrgu peab selle võrgu sees olev kõneside olema lisaks turvatud. 113. Traadita ühendus, sealhulgas ühendus kõnetoru või peakomplektiga, on keelatud. Kõnesideseadmed, välja arvatud mobiilsideseadmed, ei tohi sisaldada raadioliideseid, näiteks Wi - Fi, Bluetooth. Jah Jah Uus nõue. Lauatelefonide puhul ei tohi lubada traadita ühendusi. Mobiil- ja raadioside puhul peab ühendus olema nõuetekohaselt krüpteeritud. 114. Erineva salastatus e tasemega kõnesidet võimaldav süsteem peab kõne alguses ja vajaduse korra l selle kestel andma pooltele audio- või visuaalse teatega märku süsteemi de vahel töödelda lubatud teabe kõrgeima salastatus e taseme kohta. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on anda kasutajale selge info, millisel maksimaalsel tasemel salastatud teavet võib kõneside vahendusel edastada. 115. Kõnesideseadmete juurdepääs sidevõrgule on kontrollitav. Jah Jah Uus nõue. Juurdepääs sidevõrgule peab olema seadistatud või tagatud muul moel nii , et sinna saavad ühenduda ainult kindlaksmääratud ja lubatud seadmed. 116. Tarkvaratelefoni ( softphone ) peakomplekt/kõnetoru on füüsiliselt välja lülitatav või arvutist eraldatav. Jah Jah Uus nõue. Nõue on kooskõlas E-ITS NET 4.1. M8 -ga ja tuleneb RSVKK § 106 lõikest 1. 117. Kõnesideseadme automaatne kõne vastuvõtmine on keelatud, välja arvatud automaatvastaja abil. Jah Jah Uus nõue. Nõue on kooskõlas E-ITS NET 4.1. M8 -ga ja tuleneb RSVKK § 106 lõikest 1. 118. Juurdepääs automaatvastaja funktsio onile on kaitstud salasõna või PIN-koodiga. Jah Jah Uus nõue. Nõue on kooskõlas E-ITS NET 4.1. M8 -ga ja tuleneb RSVKK § 106 lõikest 1. Nõuded salasõnale või PIN-koodile kehtestab töötlussüsteemi vastutav töötlev üksus töötlussüsteemi turbedokumentatsioonis. 119. Kõnesideseadme funktsioonide le kaugjuurdepääs (näiteks automaatvastaja juhtimine) teiselt tavaabonendilt on keelatud. Eriõigusega abonendi konfigureerimise funktsio on on kaitstud salasõna või PIN-koodiga. Jah Jah Uus nõue. Nõue tuleneb RSVKK § 106 lõikest 1 ning on samamoodi sätestatud E-ITS NET 4.1. M8 -s , E-ITS NET 4.2. M2 -s ja M3 -s . 120. Kõnesidesüsteemil peab olema aktiveeritud kõnede logimine. Jah Jah Uus nõue. Süsteem peab võimaldama tuvastada, kes rääkis kellega ja millal. Salastatud välisteavet sisaldava töötlussüsteemi lisanõuded 121. Salastatud välisteavet sisaldava töötlussüsteemi puhul kohaldatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud teabe kaitse nõudeid. Jah Jah Uus nõue. Nõude eesmärk on selgelt sõnastada kohustus järgida salastatud välisteabe kaitsel teabe looja kehtestatud turbenõudeid. Juhul kui töötlussüsteemis töödeldakse mitut liiki salastatud teavet , rakendatakse teabe kaitseks alati rangemaid kohalduvaid nõudeid. Säte on kooskõlas RSVS § 50 lõikega 6, mille järgi peab salastatud välisteabe töötlussüsteem vastama salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõuetele. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus on loodud ja määratletud uu s termin „ kaas as kantav töötlusseade “ . K aasaskantav töötlusseade on töötlussüsteemiks või selle osaks olev sead e , mida saab töötlussüsteemi teiste osadega füüsiliselt ühendamata kasutada töötlussüsteemis oleva teabe töötlemiseks . Termini kasutusele võtmine võimaldab täpsemalt sõnastada RSVKK §-s 103 esitatud tingimusi ning uues lisas 14 esitatud nõudeid. Eelnõu ei sõltu Euroopa Liidu õigusest, sest riigi julgeoleku tagamine (millest üks osa on riigisaladuse kaitse) on liikmesriigi ainupädevuses. Siiski on eelnõu koostamisel arvestatud E uroopa Liidu juhise nõudeid ning selle abil ühtlustatud salastatud välisteabe ja riigisaladuse töötlemiseks kasutatavatele töötlus süsteemidele esitatavaid nõudeid. 4. Määruse mõjud Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule . Muudatustega aja kohastatakse elektroonilist teabeturvet reguleeriv at õigusakt i . Tänu s elle le saab kindel olla , et elektroonilise teabeturbe puhu l arvestatakse salastatud teavet ja selle töötlemist ohustavate teguritega võimalikult suurel määral ning võetakse kõige efektiivsemaid meetmeid teabe käideldavuse, salajasuse ja tervikluse tagamiseks. Mõju peamine sihtrühm on asjaomast teavet töötlussüsteemide abil töötlevad üksused. Töötlussüsteemide, neid kasutavate töötlevate üksuste ja isikute täpne hulk on juurdepääsupiiranguga teave. Teisene sihtrühm on nõuete täitmist kontrollivad asutused (Välisluureamet ja Kaitsepolitseiamet). Kolmanda ses sihtrühma s on k ogu riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu oleneb otseselt riigi julgeolekust, seejuures ka salastatud teabe kaitsest. Eelnõuga luu akse võimalus töödelda salastatud teavet senisest suuremal määral ka väljaspool sisemist ja välist turvakeskkonda, s.t avalikus ruumis kaasaskantavate seadmete abil. See annab riigi julgeoleku seisukohalt kõige olulisemate l ametikohtadel olevatele isikutele (Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, riigisekretär, ministeeriumite kantslerid, asekantslerid, julgeolekuasutuste juhtkond, Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond) veelgi parema olukorrateadlikkuse ning võimaluse teha informeeritud ja kaalutletud ajakriitilisi otsuseid olenemata nende asukohast (s.t ka viibimisest avalikus ruumis). Salastatud teabe avalikus ruumis töötlemisega kaasnevad teistsugused riskid, mistõttu uuendatakse ka töötlussüsteemide nõuete osa ning kehtestatakse lisanõuded eriliigilistele töötlussüsteemidele, sh kaasaskantavatele töötlussüsteemidele, raadiosidesüsteemidele ja kõnesidesüsteemidele . Ühtlasi uuendatakse töötlussüsteemide turvanõudeid nii, et need arvestaksid teabe töötlemisega kaasnevaid ohte ja võimaldaksid nende ohtude realiseerumise riski võimalikult suurel määral vähendada. Nendega arvestamine võimaldab hoida jääkriske vastuvõetaval tasemel ja säilitada olukorda, kus ei kahjustata riigi julgeolekut. Uuendatud turvanõuete rakendamisega täidetakse RSVS §-s 1 sätestatud eesmärki tagada riigi julgeolek ja välissuhtl us , kaitstes salastatud teavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. E elnõuga lisatakse uusi nõudeid, mistõttu võib muudatustel olla mõju salastatud teavet töötlevate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele . Selle ulatus oleneb töötlevate üksuste senisest töökorraldusest ning töötlussüsteemide ülesehitusest . Praegu kehtiv a AKKN § 2 lõike 2 kohaselt võib töötlev üksus rakendada AKKN- i s esitatud nõuetest rangemaid nõudeid, mistõttu on mõned töötlevad üksused osa käesoleva eelnõuga lisanduvatest nõuetest juba rakendanud. Mõlema eelkirjeldatud mõju avaldumise sagedus on väike, sest suurem osa elektroonilise teabeturbe nõuetest ja põhimõtetest säilib senisel kujul ning muudetavad nõuded ja tingimused on neist vaid väike osa. Mõju sihtrühmad on väikesed, sest asjaomased asutused moodustavad kõigist riigiasutustest väikese osa. Mõju kolmanda taseme sihtrühm on suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatuse tagajärjel ei muutu senised elektroonilise teabeturbe põhimõtted ega nende rakendamise ja järelevalve praktika. Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist , mõju . S amuti ei mõjuta see majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega vahetult riigi välissuhteid . S ellel ei ole muud otsest või kaudset mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud RSVKK § 103 muudatus ei too automaatse l t kaasa kulu, sest sellega luuakse üksnes õiguslik alus selliste töötlussüsteemide väljatöötamiseks, millega võib töödelda julgeolekuasutuse loodud kuni salajasel tasemel salastatud teavet. Sellise töötlussüsteemi väljatöötamise kulu tuleb ette näha loodava töötlussüsteemi eest vastutava töötleva üksuse ning vajaduse korra l ka seda haldava töötleva üksuse eelarves. V ajalikud eelarvevahendid tuleb kavandada riigi eelarvestrateegias ja riigikaitse arengukavas. RSVKK lisa 14 rakendamisega kaasneb kulu juhul, kui töötlussüsteemi ülesehitust ja tehnilisi lahendusi on vaja uute nõuetega vastavusse viimiseks arendada. Nendega kooskõlas tuleb muuta töötlussüsteemide turbejuhendit ja kasutusjuhendit. Muudatused ja neid kajastav dokumentatsioon tuleb kooskõlastada Välisluureametiga, kes väljastab selle tulemusel vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa. Tuleb arvestada, et e nne määruse jõustumist antud vastavussertifikaadid ja ajutised kasutusload kehtivad kuni nende kehtivuse tähtaja lõpuni . S eega tuleb töötlussüsteemid viia muutunud nõuetega kooskõlla hiljemalt töötlussüsteemi järgmise akrediteerimise ajaks. Kulu suurus oleneb suurel määral töötlus süsteemist , sh selle komponentide arvust ja kasutusintensiivsusest . S amuti oleneb sellest, kas töötlev üksus on mõnda uutest nõuetest juba varem vabatahtlikult oma töötlussüsteemis rakendanud või tuleb nende rakendamiseks teha tarkvara arendustöid või soetada riistvara. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024, samal ajal RSVS § 39 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 3 muudatustega. Enne määruse jõustumist antud vastavussertifikaadid ja ajutised kasutusload kehtivad kuni nende kehtivuse tähtaja lõpuni . S eega tuleb töötlussüsteemid viia muutunud nõuetega kooskõlla hiljemalt töötlussüsteemi järgmise akrediteerimise ajaks. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Välisluureametile, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseliidule , samuti Riigikontrollile, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale, Vabariigi Presidendi Kantseleile.