Kiri

Justiitsministeerium [email protected] Teie 20.07.2023 nr 8-1/5096 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 22.08.2023 nr 2-2/23/0059/0793 Vastus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõule Austatud Kalle Laanet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on tutvunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828. TTJA tänab võimaluse eest avaldada arvamust eelnõu osas. 1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid eesmärke, milleks on eeskätt tarbijate usalduse suurendamine, ausa konkurentsi edendamine ja siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemate võimaluste loomine. Lisaks eelnevale võib eelnõuga plaanitav muudatus avaldada positiivset mõju sellistele olukordadele, kus tarbija kahju ühe ettevõtja suhtes ei pruugi ületada tarbijakaitseseaduse (edaspidi TKS) § 47 lg 3 p-s 4 sätestatud piirmäära. Sellistel juhtudel võivad tarbija jaoks iseseisvalt kohtusse pöördumisega seonduvad kulutused olla märkimisväärselt kõrgemad, kui tarbija suhtes positiivse kohtulahendiga saadav kasu. Samas võib pädeval üksusel (hinnates konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid) olla hõlpsam kaitsta tarbijate huve, eriti, kui sama kaupleja suhtes on paljudel tarbijatel nõuded. Seeläbi oleks tarbijate õiguste kaitsmine tulemuslikum läbi kollektiivse esindushagi. 2. TTJA peab oluliseks avaldada arvamust eelnõu seletuskirja punkti 6.3. osas, mis käsitleb mõju kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevale üksustele. Eelnõu kohaselt antakse pädeva üksusena õigus esitada kollektiivne esindushagi muu hulgas TTJA-le, kaupleja rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks või edasise rikkumise keelamiseks ja õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks. 2.1. Sõltuvalt spetsiifilisest valdkonnast ja kohalduvast eriseadusest, on hetkel TTJA-l õigus läbi järelevalvemenetluse ja ettekirjutuse kohustada ettevõtjat rikkumise lõpetamiseks või sellest hoidumiseks. 2.2. Tarbijavaidluste komisjoni vaatest on näha, et 2021. aastal oli 16 kauplejat, kelle suhtes oli enam kui 20 individuaalset avaldust. Nende hulgast 3 kaupleja kohta esitati 50-125 avaldust ja ühe kaupleja kohta esitati 123 avaldust. 2022. aastal oli 24 kauplejat, kelle kohta esitati 20-280 avaldust. Nende hulgast 8 suhtes esitati 50-280 avaldust ja üle 100 avalduse esitati kolme kaupleja kohta. Andmed illustreerivad, et kuigi iga-aastaselt on paraku kauplejaid, kelle suhtes on arvukalt avaldusi, ei moodusta selliste kauplejatega Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  seotud avaldused ülekaalukat osa avalduste koguarvust (2021.a. ja 2022.a. esitati tarbijavaidluste komisjonile kokku vastavalt 2786 ja 3527 avaldust). 2.3. TTJA näeb kollektiivse esindushagiga saavutatavat tulemuslikku kasu (muuhulgas tarbijatele tekkinud kahju hüvitamist) eelkõige olukordades, kus ühe ettevõtja vastu on pigem rohkem kaebusi ning on võimalik hinnata, et kauplejal on majanduslikult võimalik tarbija jaoks positiivse kohtulahendi puhul ka reaalselt otsust täitma asuda. See tähendab, et koos kaasuvate menetluskuludega, võib teatud juhtudel siiski olla tõhusam ja efektiivsem kaupleja kohustamine rikkumise lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks läbi järelevalvemenetluse ja ettekirjutuse. Niisamuti jääb tarbijatele jätkuvalt võimalus pöörduda tarbijavaidluste komisjoni juba tekkinud kahju hüvitamiseks, kuigi mööname, et tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole hetkel täitmiseks kohustuslikud. 2.4. Tänase praktika kohaselt peab TTJA tõenäoliseks, et kollektiivsed esindushagid võivad võimaliku meetmena tõstatuda eeskätt side-, elektrituru- ning turismivaldkonnas. Tegemist on valdkondadega, kus ühe kaupleja rikkumisest tulenevalt võib tekkida nõue paljudel tarbijatel (näiteks, lennureis tühistatakse ega tagastata piletiraha lennukitäiele inimesele ehk ligi 180-le tarbijale). 3. TTJA peab oluliseks siiski juhtida tähelepanu ka seletuskirja punktile 7. 3.1. Kollektiivsete esindushagidega kaasnevad kahtlemata õigusabikulud, mida siiski on hetkel keeruline prognoosida, nagu on ka seletuskirjas esile tõstetud. 3.2. Kui arvestada ühe esindushagi puhul 100 tarbijaga, kelle igaühe nõuded ja dokumentatsioon tuleb põhjalikult läbi töötada ning koostada kohtudokumente, võib töötundide arv ainuüksi esimeses astmes küündida 150 tunnini. Tuleb arvestada ka võimalusega, et ka kaupleja õigusabikulud võivad jääda pädeva üksuse kanda. 3.3. Niisamuti toob kollektiivsete esindushagide esitamine TTJA-le kui pädevale üksusele vajaduse minimaalselt ühe täiendava õigusnõuniku ametikoha lisamiseks, kellel on teadmised ja kogemus tsiviilkohtumenetlustest. Pakume välja sõnastuse seletuskirja täiendamiseks: 3.3.1. Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb TTJAle töökoormuse tõus seoses kollektiivsete esindushagide analüüsimise ja esitamisega kohtule. Tulenevalt eeltoodust on TTJA-l vajadus 1 täiendava tsiviilkohtumenetluse kogemusega õigusnõuniku ametikoha loomiseks alates eelnõu jõustumisest kuluga 60 000 eurot aastas. Lisaks ühekordsed administratiivsed toimingud nõuete ja dokumentide kokkukogumiseks ja läbitöötamiseks sisseostetava teenusena 8 000 eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest. 3.4. Kokkuvõtlikult leiab TTJA, et seletuskirja punktis 7 tuleks täiendada esialgseid prognoositavaid vajadusi lisaressursi ja -vahendite vaatest pädevatele üksustele, keda rahastatakse riigieelarvest ning kes on määratud eelnõu § 602 lõikes 5, võttes arvesse tagasiside alusel (punktides 3.1-3.3) esitatud informatsiooni. 4. Seletuskirja punkti 6.3. kohaselt võib eeldada, et haldusasutustest pädevad üksused (TTJA, FI, AKI) on valmis kaitsma tarbijate või andmesubjektide kollektiivseid huve eelkõige rikkumise tuvastamisele ja lõpetamisele, edasise rikkumise keelamisele või parandamisavalduse esitamisele suunatud kollektiivsete esindushagide kaudu. Individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise kollektiivse esindushagi esitamise ja menetluses osalemisega kaasnevad täiendavad kulud (nii otsene rahaline kulu kui tööjõukulu), mille kandmisest ei pruugi haldusasutused olla huvitatud. Siinkohal on oluline, et enne mis tahes esindushagi esitamist on vajalik hinnata esindushagi perspektiivikust ja ka tulemuslikkust, võttes mh arvesse kaupleja majanduslikku olukorda (näiteks, kas kaupleja on likviidne, on tema suhtes algatatud pankrotimenetlus). Ilma põhjaliku eelanalüüsita võib ressursimahukas ja ettemääramatult pika kestvusega kohtumenetlus osutuda eesmärgipäratuks. Seega väljendub TTJA hinnangul 2 (3)  täiendav ressursivajadus juba algfaasis, enne, kui võetakse konkreetsed sammud kollektiivse esindushagi esitamiseks. 5. Täpsustamist vajab seletuskiri läbivalt osas, mis käsitleb pädevale üksusele tehtavaid annetusi ja kogutavaid toetusi. Eelnõu § 602 märgib, keda loetakse pädevaks üksuseks. Muuhulgas on pädevateks üksusteks lisaks eraõiguslikele juriidilistele isikutele ka valitsusasutused, nagu TTJA, Andmekaitse Inspektsioon ja Finantsinspektsioon. Selguse huvides teeb TTJA ettepaneku seletuskirjas esile tuua, et pädevate üksustega seotud kogutavad annetused ja toetused on seotud eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute ja organisatsioonidega. Nii TTJA, Andmekaitse Inspektsiooni kui ka Finantsinspektsiooni rahastamine toimub läbi riigieelarve ning annetusi ega toetusi eelmainitud ametid ei kogu, ega või koguda. 6. Kokkuvõtlikult kaasnevad eelnõu vastuvõtmisega eelkõige positiivsed mõjud tarbijate kaitse aspektist, samas on ette näha negatiivseid mõjusid riigieelarvele, kui pädevad üksused vajavad planeeritava eelnõuga kaasnevate meetmete kohaldamiseks lisaressurssi. Võimaliku negatiivse mõjuna tuleb märkida ka suurenevat halduskoormust. Kahtlemata kaasneb seadusmuudatuste jõustumise ja ülemineku perioodil täiendav koormus pädevale asutusele ja pädevatele üksustele, kuid ka pärast ülemineku perioodi jääb pädevale üksusele täiendav halduskoormus kollektiivsete esindushagide praktikas menetlemisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Melissa Liivak 6672037 [email protected] 3 (3)