Vaie (otsus nr 1-7/23-222)

Tallinna Halduskohus 26.06.2023 DNo: F541 KAEBUS Kaebaja OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark registrikood: 11328689 aadress: Lelle tn 22, Tallinn 11318 Kaebaja lepingulised Martin Triipan, vandeadvokaat esindajad Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo e-post: [email protected], [email protected] Vastustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registrikood: 70003218 aadress: Endla tn 10a, Tallinn 10122 e-post: [email protected] KAEBAJA NÕUDED 1. Tühistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 09.03.2023 otsus nr 1-7/23-063 ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 24.05.2023 vaideotsus nr 2-5/23/0026/19. 2. Jätta menetluskulud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kanda ja mõista OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark menetluskulud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. ASJAOLUD 1. Utilitas OÜ esitas 18.02.2021 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi vastustaja või TTJA) hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargi (Saare-Liivi 5) rajamiseks Liivi lahes. 2. TTJA algatas Utilitase taotluse alusel 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 (lisa 1) menetluse koos keskkonnamõju hindamisega (KMH). 3. Utilitas OÜ andis 22.12.2021 hoonestusloa (sh KMH) menetluses taotleja kui menetlusosalise õigused ja kohustused üle OÜ-le Utilitas Wind (UW). 4. Utilitas Wind esitas 30.06.2022 TTJA-le taotluse Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse raames koormatava ala suurendamiseks, millega oli kaasas Roheplaan OÜ 22.06.2022 koostatud eksperthinnang „Saare-Liivi meretuulepargi linnustiku uuringu esmaste tulemuste kokkuvõte“ ning Saare-Liivi meretuulepargi koormatava ala suurendamise asukohaplaan. 5. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (HT) esitas 03.02.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse (lisa 2) avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga (Saare II) Liivi lahes. Utilitas Windi 30.06.2022 taotletav täiendav ala kattub HT poolt kavandatava Saare II meretuulepargi alaga. 6. TTJA edastas 09.02.2023 kirjaga nr 16-7/21-02502-108 OÜ Utilitas Wind hoonestusloa Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal  menetluse uuendamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks HT-le. 7. HT esitas 20.02.2023 TTJA-le oma vastuväited eelnõule. 8. TTJA tegi 09.03.2023 otsuse nr 1-7/23-063 (Otsus; lisa 3), millega TTJA muutis oma 23.12.2021 otsust nr 1-7/21-521, jättes Utilitas Windi poolt taotletud koormatavast alast välja lõunapoolse ala, liites taotletud koormatava alaga UW 30.06.2022 taotletud ala ning algatades hoonestusloa menetluse liidetud alal. 9. TTJA teavitas 13.03.2023 HT-d oma 09.03.2023 otsusest, millele HT esitas 12.04.2023 vaide. 10. TTJA esitas 13.04.2023 HT-le eelnõu otsusest, millega TTJA jätab HT poolt taotletud hoonestusloa menetluse algatamata (lisa 4). 11. TTJA jättis 24.05.2023 vaideotsusega nr 2-5/23/0026/19 (Vaideotsus; lisa 5) HT vaide rahuldamata. PÕHJENDUSED 12. Kaebajal on kaebeõigus, kuna Otsuse alusel välistatakse kaebaja hoonestusloa taotluse edasine menetlus ja võimalus arendada meretuuleparki taotletud alal (A). 13. Otsus ja Vaideotsus kuulub tühistamisele, kuna hoonestusloaga koormatava ala suurendamise eeldused ei ole täidetud (B), Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid (C) ning kaebaja menetluslikke õigusi (D). A. OÜ-L HIIUMAA OFFSHORE TUULEPARK ON KAEBEÕIGUS 14. Otsus on õigusvastane (täpsemad põhjendused on toodud kaebuse osades B-D) ning Otsus tingib vältimatult otsuse tegemise, millega keeldutakse kaebaja 03.02.2023 taotluse põhjal menetluse algatamisest. 15. UW 30.06.2022 taotlus ja HT 03.02.2023 taotlus on esitatud kattuva ala suhtes. Otsusega on TTJA lugenud UW 30.06.2022 taotluse alusel hoonestusloa menetluse vastava ala osas algatatuks (Otsuse resolutsiooni p 2). 16. EhS § 11311 lõike 2 p 1 kohaselt keeldub TTJA hoonestusloa menetluse algatamisest, kui taotluse alusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba. Otsuse tulemusena on UW taotluse alusel hoonestusloa menetlus algatatud ning seega on tekkinud EhS § 11311 lõike 2 p 1 kirjeldatud olukord, mis tingib HT 03.02.2023 taotluse alusel menetluse algatamisest keeldumise. Nii on ka Otsuse punktis 40 märgitud, et täiendavale koormatavale alale esitatud teiste hoonestusloa taotluste suhtes tuleb jätta menetlus algatamata. 17. Tuginedes Otsusele on TTJA koostanud 13.04.2023 eelnõu, millega TTJA kavatseb keelduda HT esitatud hoonestusloa taotluse menetluse algatamisest. Juhul, kui TTJA oleks langetanud õiguspärase Otsuse, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid, on vähetõenäoline, et TTJA oleks suurendanud UW poolt taotletavat ala viisil, mis oleks viinud UW ja HT poolt taotletud alade täieliku kattumiseni ja seega HT taotluse suhtes menetluse (täies ulatuses) algatamata jätmiseni. Otsuse õigusvastasus välistab seega tulenevalt EhS § 11311 lõike 2 punktist 1 HT poolt kavandatud meretuulepargi edasise arendamise. Järelikult riivab Otsus HT õigusi ning HT-l on seega Otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus. 18. Riigikohus on käesoleva asjaga analoogses olukorras leidnud, et kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja haldusorgan teeb teisele haldusorganile ettepaneku ühe eelistamiseks, on selline menetlustoiming halduskohtus vaidlustatav, kuna taoline ettepanek võib rikkuda eelistuseta jäänud taotleja õigusi ja muutuda lõplikuks (RKHKo 3-3-1-39-10, p 22). Ühtlasi on Riigikohus pidanud vaidlustatavaks planeeringu algatamise ja munitsipaalomandisse taotlemise 2/13  algatamise otsust, mis peatab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse (RKHKo 3- 3-1-44-05, p 14). 19. Viidatud kohtupraktika on asjakohane ka käesoleva asja jaoks. Esiteks on Otsusega antud merealale kui piiratud ressursile (vt kaebuse osa C) mitme esitatud taotluste vahel selge eelistus kindlale taotlusele (st UW taotlusele). Teiseks välistab Otsus teiste taotluste (sh HT taotluse) alusel menetluse algatamise. 20. Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et hoonestusloa menetluse eripärast tulenevalt esineb hoonestusloa menetlusreeglite mittejärgimisel oluline risk taotlejate õiguste kahjustamiseks. Ainuüksi hoonestusloa menetluse algatamine eeldab paljude riigiametite ja mõjutatud kohaliku omavalitsuse üksuste arvamuse saamist, mis antakse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele (EhS § 1135 lõiked 1-2). Juba enne hoonestusloa menetluse algatamist tuleb taotlejal reeglina vastata kaasatud haldusorganite küsimustele ning selgitada kavandatava meretuulepargi üksikasju. Sellest tulenevalt on hoonestusloa menetluse algatamise otsusele eelnev menetlus sageli aeganõudev ja eeldab rahalisi kulutusi (nt tööjõukulud, võimalikud uuringud) juba enne hoonestusloa menetluse algatamist. Nii on mõne meretuulepargi hoonestusloa menetlus algatatud alles pea 10 aastat pärast esialgse taotluse esitamist.1 Seega on hoonestusloa menetluses oluline tagada menetlusreeglite järgimine ka enne hoonestusloa menetluse algatamist. Õigusvastane otsus võimaldab välistada konkureerivate taotluste menetlemise ja muudab taotleja tehtud kulutused tulutuks. Sellega riivatakse taotleja ettevõtlusvabadust (PS § 31), mille kaitsealas on ka sellised tulu teenimisele suunatud tegevused, mis vahetult tulu ei too. 2 Samuti välistab Otsus piiritletud mereala suhtes läbipaistva ja võrdsetel tingimustel konkursi korraldamise merealale (vt C.IV), riivates sellega mh kaebaja kui turuosalise õiguse tegutseda turul võrdsetel tingimustel. Ettevõtlusvabaduse alusel isikul õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest.3 21. Kaebaja tugineb käesolevas asjas ka Euroopa Liidu õigusest tulenevatele riigiabi reeglitele, sh Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklile 108 lõikele 3 (vt kaebuse p 72), millel on vahetu õigusmõju, st tegu on isikule õigusi andva EL õiguse normiga (RKHKo 3-20-1684, p 13). Abi andmisel kehtivatest põhimõtetest ja reeglitest kinnipidamine on oluline abi taotlejate ja nende konkurentide ettevõtlusvabaduse ning võrdse kohtlemise tagamiseks (RKHKo 3-20-1548, p 12). Seega tuleneb kaebaja kaebeõigus ka vahetult EL õigusest. 22. Kaebeõiguse olemasolu toetab ka asjaolu, et TTJA on tunnistanud Vaideotsuse tegemisel HT vaideõigust. 23. Eeltoodud põhjustel on HT-l kaebeõigus Otsuse ja Vaideotsuse vaidlustamiseks halduskohtus. Selguse huvides märgime, et kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus TTJA viib Otsusega täiendavalt koormatava ala suhtes avaliku enampakkumise, millel turuosalised (sh HT) saaksid osaleda võrdsetel tingimustel. B. ALA SUURENDAMISE EELDUSED POLE TÄIDETUD 24. Alates 2017. aasta 25. maist kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni (st 07.05.2022) esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lg 1). 25. Otsuse õiguslikuks aluseks on seega kuni 06.05.2022 kehtinud veeseaduse4 (VeeS v.r.) § 222 lõige 1 Nt algatas Vabariigi Valitsus Eesti Energia Aktsiaseltsi 27.02.2010 hoonestusloa taotluse alusel menetluse 19.12.2019 korraldusega (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010). 2 Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Tartu: Sihtasutus Iuridicum, 2020. PS § 31, komm 12. 3 Samas, komm 6. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/121092021006. 3/13  4, mille järgi „Hoonestusloa menetlemisel võib, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada“. 26. Viidatud sõnastusest tuleneb, et koormatava ala suurendamise kaalumiseks peavad olema täidetud kaks eeldust: • Hoonestusloa menetlemisel ilmnevad asjaolud (eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemused) toetavad ala suurendamist ja • eelnimetatud ala suurendamist õigustavad asjaolud on ilmnenud hoonestusloa menetlemisel (st tegemist pole juba varem teadaolevate asjaoludega). 27. Otsuse puhul pole kumbki nendest eeldustest täidetud. B.I. Uuringute ja KMH tulemused ei õigusta ala suurendamist 28. VeeS v.r. § 222 lõikega 4 samasisuline säte sisaldus 01.07.2015-30.09.2019 kehtinud redaktsioonis veeseaduse § 229 lõikes 31. Nimetatud sätte seletuskirja 5 kohaselt on sätte eesmärgiks „hoonestusloa menetluse reegleid täpsustades tuua välja konkreetsed piirid, kui suures ulatuses võib teostatud uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemusel haldusorgan algses taotluses esitatud koormatavat ala muuta. /.../ Uuringute ja keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on taotletava ala sobilikkuse hindamine, võimalike negatiivsete mõjude selgekstegemine ning reaalsete alternatiivide hindamine. Selle tulemusel võib selguda, et algselt taotletud ala ehitisega koormamiseks ei sobi ning sobilikum on hinnatud alternatiivne lahendus.“ 29. Seega on seadusandja sätte kehtestamisel eeldanud, et hoonestusloa menetluse raames läbiviidavate uuringute ja KMH käigus ei hinnata mitte ainult seda, kas taotletav ala sobib kavandatava tegevuse elluviimiseks, vaid ka seda, kas võimalike negatiivsete mõjude vaatest on sobivam mõni muu asukoht. Kui alternatiivsete alade sobivust ei hinnataks, võib ala nihutamise või suurendamise järgselt ilmneda, et ka uuel alal ei ole kavandatav tegevus võimalik ning ala tuleks uuesti nihutada või suurendada. Selline tõlgendus pikendaks menetlust ebamõistlikult ning tekitaks kulusid nii hoonestusloa taotlejale kui menetlejale, mis oleks vastuolus menetlusökonoomia ja hea halduse põhimõtetega. 30. Seega võimaldab VeeS v.r. § 222 lõige 4 laiendada avaliku veekogu koormatavat ala alles siis, kui on selgunud, et laiendusega hõlmatav ala on kavandatavaks tegevuseks põhimõtteliselt sobiv. 31. Otsusest ei ilmne, et Utilitas Windi hoonestusloa menetluse käigus oleks suurendatava ala suhtes hinnatud selle sobivust alternatiivse asukohana, võrreldes algselt taotletud alaga. Ka Vaideotsuses ei ole TTJA väitnud, et selliseid uuringuid oleks tehtud. TTJA on Otsuses ala muutmist põhjendanud ainult sellega, et senise menetluse käigus läbiviidud uuringutest (eelkõige UW poolt tellitud Roheplaan OÜ eksperthinnangust, mida TTJA ei ole HT-le esitanud ega avalikustanud) võib järeldada, et hoonestusloa menetluse algatamisel taotletud koormatava ala lõunapoolses osas ei ole võimalik tuulikuid püstitada (punktid 42-43). Nimetatud argumendid võivad küll õigustada algselt taotletud ala vähendamist, mida VeeS v.r. § 222 lõige 4 ka võimaldab, sealjuures suuremas ulatuses kui 33 %, kuid mitte sellise vähendatud ala võrra ala nihutamist või suurendamist teiste alade arvelt. Seega ei vasta tõele TTJA Vaideotsuse punktis 3.13 toodud väide, nagu oleks Otsuse punktides 39- 43 põhjalikult käsitletud VeeS v.r. § 222 lõige 4 eelduste täidetust. Nimetatud Otsuse punktides on TTJA vaid selgitanud, miks UW poolt taotletava ala lõunapoolne ala ei sobi tuulepargi arendamiseks, jättes aga põhjendamata selle, miks on õigustatud UW taotluse rahuldamine algse ala suurendamiseks ja sellel hoonestusloa menetluse algatamine. 32. Otsusest ja Vaideotsusest võib järeldada, et TTJA on tõlgendanud VeeS v.r. § 222 lõiget 4 selliselt, justkui tuleks selle alusel taotlejale tingimata n-ö kompenseerida algselt taotletud ala mittesobivuse kavandatavaks tegevuseks ja võimaldada hoonestusloaga koormatava ala nihutamist või 5 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus 572 SE, teise lugemise muudatusettepanekute loetelu, p 64. 4/13  suurendamist. Nagu eelnevalt selgitatud, VeeS v.r. § 222 lõike 4 sõnastus ega seletuskiri sellist tõlgendust ei võimalda, vaid ala nihutamine või suurendamine saab tugineda uuringutele, mis on selgitanud välja täiendava ala põhimõttelise sobivuse alternatiivse alana kavandatavaks tegevuseks. 33. Ka muudest riikliku ressursi jagamist reguleerivates õigusaktides (nt riigivaraseadus, maapõueseadus) puudub säte, mis annaks aluse eraldada taotlejale juba vastava õiguse esmase taotlemise käigus taotletust suurema maaeraldise või ressursi vaid seetõttu, et selle kasutamine on piiratud keskkondlikel vms kaalutlustel. See on ka mõistetav, kuna vastasel juhul oleks TTJA-l võimalik piiramatult laiendada algset ala külgnevatele aladele, kui uuringute käigus peaksid ilmnema asjaolud, mis takistavad või isegi välistavad meretuuleparkide rajamise taotletaval alal. See viiks ühtlasi olukorrani, kus taotletavate aladega piirnevatele aladele taotluse esitanud arendajad peavad pidevalt arvestama, et nende poolt taotletud aladele võib laieneda teise arendaja hoonestusloa menetlus. 34. On ilmselge, et ala nihutamine või suurendamine teenib eelkõige konkreetse ettevõtja huve. Arvestades meretuuleparkide arendamisel põrkuvaid avalikke ja erahuve, ei saa TTJA aga piirduda pelgalt formaalse kontrolliga selle kohta, et taotlejal on ilmnenud takistus algselt taotletud alal ning automaatselt suurendada taotlusega koormatavat ala maksimaalse võimaliku ulatuseni teiste alade arvelt. 35. Haldusorgan ei peaks algatama haldusmenetlusi, mille otstarbekuses haldusorganil puudub kindlus. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt (HMS § 5 lg 2). Nimetatud põhimõtetega ei ole kooskõlas TTJA käsitlus, et VeeS v.r. § 222 lõige 4 on mõeldud automaatselt n-ö kompenseerima taotlejale alasid, mille kasutamine osutub hoonestusloa menetluse käigus takistatuks. Taotlejal puudub igasugune õiguspärane ootus, et tema taotlus rahuldatakse algselt soovitud ulatuses. Õiguslikult siduva haldusakti puudumisel ei saa isikul tekkida õiguspärast lootust kindla haldusmenetluse tulemuse suhtes (vt nt RKHKo 3-20-1083, p 19). B.II. Otsuses väidetud asjaolud olid teada enne hoonestusloa menetlust 36. Asjaolud, mis õigustavad ala suurendamist või nihutamist, peavad VeeS § 222 lõike 4 sõnastuse järgi ilmnema hoonestusloa menetluse jooksul. Samuti möönab seda ka TTJA ise, leides, et „VeeS § 222 lõiget 4 saab rakendada vaid juhul, kui hoonestusloa menetlus on algatatud“ (Otsuse p 36). 37. TTJA on põhjendanud VeeS § 222 lõike 4 alusel Utilitas Wind algse ala suurendamist mh Roheplaan OÜ 22.06.2022 eksperthinnanguga (Otsuse p 43), mida TTJA ei ole avalikustanud ega HT-le avaldanud. TTJA refereeringute kohaselt on eksperthinnangu järgi uuringud väidetavalt näidanud ja kinnitanud Saare-Liivi meretuulepargi lõunapoolse ala mittesobivust tuuleparkide arendamiseks (Otsuse p 43). 38. Utilitas Wind poolt algselt taotletud ala lõunapoolse osa kattuvus lindude rändekoridoridega on avalikult teadaolev asjaolu, mis on tuvastatud juba enne Utilitas Windi algse taotluse esitamist 18.02.2021 ega saa seega olla aluseks koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks. Eesti merealade planeeringu menetluse raames läbiviidud 2019. aasta Eesti Ornitoloogiaühingu uuring „Lindude peatumisalade analüüs“6 (lisa 6) kaardistas nii linnustikule tundlikud alad kui linnustikust tulenevalt tuuleenergeetika tootmiseks kõige sobivamad alad. Nimetatud uuringus tuvastati selgelt ka Kihnu saarest edelasse jäävad linnukoridorid (nt uuringu joonised 99-104), mis kattuvad Utilitas Wind poolt taotletava koormatava alaga. Samale järeldusele oli võimalik jõuda juba 2011. aastal Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakondade ühise tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames koostatud Eesti Maaülikooli analüüsi7 põhjal. Selle 2011. aasta analüüsi joonistelt 7-8 on näha, et 6 Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering alajaotises „Uuringud ja analüüsid“. 7 Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Eesti Maaülikool. Tartu 2011. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/09/6_Linnustikuanaluus.pdf 5/13  Utilitas Wind taotletava ala lõunaosa kattub lindude rändekoridoridega. 39. Lisaks on Saare-Liivi meretuulepargi KMH programmis 8 viidatud kaardile Eesti merealade planeeringu KMH aruande eelnõust, millest on selgelt näha, et UW taotletava ala lõunaosa kattub tundlikuks alaks määratud nahkhiirte aladega (lk 36). 40. Seega sai Utilitas Windi poolt TTJA-le 30.06.2022 esitatud uuringute kokkuvõte üksnes kinnitada juba üle 10 aasta tagasi koostatud töödes kindlaks tehtud asjaolu, et algselt taotletava ala lõunaosa on loomaliikide kaitse seisukohalt tundlik ala. Utilitas Wind võttis sellele alale hoonestusloa taotluse esitamisega teadliku riski, mis ei ole VeeS § 222 lõikes 4 toodud aluseks koormatava ala nihutamiseks või suurendamiseks. Nagu kaebaja selgitas punktis B.I, VeeS § 222 lõike 4 eesmärgiks ei ole kompenseerida taotlejale selliste alade väljajäämine, kui vastav risk esines juba taotluse esitamise hetkel. Seetõttu ei saa Utilitas Windi poolt linnustiku võimaliku mõjutamisega seotud asjaolu pidada VeeS § 222 lõikes 4 toodud aluseks, et koormatavat ala nihutada või suurendada. C. OTSUSE TEGEMISEL ON OLULISELT RIKUTUD KAALUTLUSREEGLEID 41. VeeS § 222 lõike 4 alusel langetatav otsus ala suurendamise osas on kaalutlusotsus, mida tuleb vastavalt HMS § 4 lõikele 2 teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Ka TTJA ise on Otsuses märkinud, et VeeS § 222 lõike 4 alusel „peab TTJA kaaluma, kas ja millises ulatuses koormatavat ala muuta on võimalik ning käesoleval juhul tegema otsuse ala nihutamiseks või nihutama jätmiseks ja seda ka vastavalt põhjendama.“ (Otsuse p 36). 42. Vaideotsuse p 3.24 on TTJA sealjuures ekslikult leidnud, et „kaalutlusõiguse piirid on konkreetsel juhul napid“. Kuna Otsuse puhul oli tegemist hoonestusloa algatamise otsusega laiendatud ala suhtes, tuli Otsuse tegemisel arvestada mh riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste arvamustega (vt p 20). Seega ei saa põhimõtteliselt nõustuda TTJA seisukohaga, et Otsuse tegemisel oleks TTJA kaalutlusõiguse piirid napid. 43. Rõhutame, et hoonestusloa menetluse algatamisega otsustatakse sisuliselt selle üle, millise ettevõtte kavandatav tegevus on põhimõtteliselt sobiv Eesti merealale, välistades ühtlasi konkureerivate ettevõtjate võimalikud arendused. Sellega otsustatakse Eesti mereala kui piiratud ressurssi kasutamise eesmärk aastakümneteks ning on ilmselge, et sellise Otsuse ainsaks kaalutluseks ei saa olla keskkonnamõjust tulenevad takistused algselt taotletud alal. 44. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine kujutada endast sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (RKHKo 3-3-1-81-07, p 20). Praegusel juhul tuleb Otsus tunnistada diskretsioonireeglite rikkumise tõttu õigusvastaseks. 45. TTJA on Otsuse tegemisel eksinud HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusreeglite vastu, kuna TTJA pole Otsuses arvestanud, et (C.I) mereala on olemuselt riigivara, mille kasutusse andmine peab olema läbipaistev ja suurendama riigi kasu. Samuti on Otsusega suurendatud UW taotletud ala lubatust suuremas ulatuses (C.II), kusjuures Utilitas Windil puudub tegelik vajadus koormatavat ala suurendada (C.III). Otsuse tegemisel ei ole järgitud ka hoonestusloa kui ainuõiguse andmise reegleid (C.IV) ega riigiabi reegleid (C.V). C.I. Otsus ei vasta riigivara kasutusse andmise põhimõtetele 46. Eesti territoriaalmeri on avalik veekogu, mis kuulub riigile ega ole tsiviilkäibes (VeeS § 23 lg 1 p 2 ja lg 2). Tegemist on olulise ja piiratud riikliku ressursiga, mida ei tohi kasutusse anda kergekäeliselt. Näiteks 12.05.2022 kehtestatud Eesti mereala planeering (mis ei hõlma Pärnu ja Hiiu piirkonna 8 Kättesaadav arvutivõrgus: https://saareliivituulepark.ee/wp-content/uploads/2022/09/Utilitas_meretuulepargi_KMHP_EST.pdf 6/13  merealasid) 9 näeb tuuleenergeetika arendamiseks ette vaid üksikud piirkonnad, mis on toodud järgneval joonisel: 47. Ka TTJA ise on Otsuses tunnistanud merealade tähtsust riikliku ressursina, põhjendades Utilitas Windi algselt taotletud ala lõunapoolse osa välja jätmist sellega, et „on ebamõistlik jätta sellele alale kehtima hoonestusloa menetluse algatamise otsus, mille kavandatav eesmärk on tuulepargi rajamine ning see oleks põhjendamatu riigi ressursi hõivamine“ (Otsuse p 43). 48. Muuhulgas on merealade näol tegemist loodusvara ja loodusressursiga, mida tuleb kasutada säästlikult vastavalt PS §-le 5. Hoonestusloal on riigi jaoks selgelt ka rahaline väärtus, mida ilmestab nii hoonestusloa omaniku hoonestustasu maksmise kohustus (EhS § 113 21) kui ka asjaolu, et hoonestusloa andmine otsustatakse konkureerivate taotluste korral enampakkumise käigus, kusjuures ei tohi algpakkumine olla väiksem kui 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta (EhS § 113 10 lg 2 p 1). 49. Eelnevast tulenevalt on hoonestusloa andmisel põhjendatud rakendada riigivara kasutusse andmist käsitlevaid põhimõtteid. Seda kinnitab ka EhS 1132 lg 3, mille kohaselt hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisel juhindub riigivara valitseja või tema volitatud isik riigivaraseadusest, arvestades EhS-ga kehtestatud erisusi. 50. Vastavalt riigivaraseaduse (RVS) § 8 lõikele 4 peab riigivara valitseja, tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Muuhulgas peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid läbipaistvalt ja kontrollitavalt (RVS § 8 lg 1). Otsusega on nende põhimõtete vastu eksitud. Kaebaja leiab, et õigusaktid näevad ette läbipaistva ja kontrollitava menetluse hoonestusloa menetluse algatamiseks ja andmiseks, mida TTJA pole aga kohaldanud. 51. Merealade koormamiseks meretuuleparkidega tuleb käesoleval ajal läbi viia üksikasjalik hoonestusloa andmise menetlus, mille raames tuleb TTJA-l enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldada hoonestusloa taotluse kohta teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel ning võimaldada huvitatud isikutel esitada oma hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks (VeeS v.r. § 219 lõiked 3 9 Seletuskiri on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala- planeering alajaotises „Eesti mereala planeering“. 7/13  ja 4). Sealjuures näeb Utilitas Windi taotlusele kohalduv regulatsioon ette, et samale alale esitatud konkureerivate hoonestuslubade taotluste seast algatatakse menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule (VeeS v.r. § 219 lg 5). Piisavate kaalutluste puudumise korral tuleb taotluste esitajate vahel korraldada hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel (VeeS v.r. § 220 lg 2), kusjuures enampakkumise alghinnaks võib olla kuni 1 000 000 eurot (VeeS v.r. § 220 lg 3 p 1). Analoogne ja veelgi üksikasjalikum regulatsioon on kehtestatud kehtivas EhS-s, mis kohaldub HT esitatud taotlusele, mille TTJA kavatseb vaidlustatud Otsusele tuginevalt jätta rahuldamata. 52. EhSRS § 251 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt tuleb alates 2017. aasta 25. maist kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni (st 07.05.2022) esitatud hoonestusloa taotluse kohta pärast 12. peatüki 3. jao jõustumist avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja TTJA veebilehel ning huvitatud isikul on õigus esitada ehitusseadustiku §-le 1133 vastav täiendav hoonestusloa taotlus teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul. 53. TTJA ei ole kirjeldatud menetlust rakendanud ega isegi kaalunud selle rakendamist, vaid võimaldanud Utilitas Windil laiendada taotletud koormatavat ala ilma, et TTJA oleks hinnanud, kas seda õigustavad looduskaitselised, majanduslikud või muud riiklikud huvid. Mereala on oluline riiklik ressurss ning selle jaotamisel ei saa lähtuda vaid taotluse esitamise ajalisest järjekorrast. 54. Avalikul veekogul on olemas rahaliselt hinnatav väärtus ning selle andmine taotlejale n-ö kompensatsiooniks ei ole kooskõlas hoonestusloa andmise menetluse põhimõtetega. On ilmselge, et riik kaotab Otsuse tulemusel ka võimaluse teenida tulu, kuna TTJA on loobunud suurendatud ala osas konkursi korraldamisest. 55. Eeltoodud põhjustel on Otsus vastuolus mereala kui riikliku ressursi kasutusse andmise põhimõtetega ja ühtlasi haldusmenetluse kaalutlusreeglitega. C.II. Otsusega on ala suurendatud lubatust suuremas ulatuses 56. Otsusega on UW algselt taotletud ala suurendatud rohkem kui VeeS v.r. § 222 lõikega 4 lubatud 33 % võrra. Seda möönab ka TTJA ise, kirjutades Otsuses, et „OÜ Utilitas Wind 30.06.2022 taotluse kohaselt on täiendava koormatava ala pindala ca 91,17 km2, seega on täiendav ala ca 8,2 km2 võrra suurem kui väljajääv ala“. TTJA tugineb vastava otsuse põhjendamisel sellele, et TTJA peab ala väljajätmist laiendatavast alast „ebamõistlikuks ja ebaotstarbekaks“ (Otsuse p 39). 57. Otsus on seega õigusvastane, kuna VeeS nägi ette selge piirangu maksimaalsele laiendatavale alale ilma, et seadus näeks selle osas ette TTJA-le kaalutlusõiguse ala nihutamiseks või suurendamiseks suuremas ulatuses kui 33 % võrreldes algselt taotletava alaga. C.III. Otsuses ei ole hinnatud Utilitas Windi poolt taotletud ala suurendamise vajadust meretuulepargi arendamise seisukohalt 58. VeeS § 219 lõike 4 alusel koormatava ala suurendamisel või nihutamisel ei saa lähtuda üksnes koormatava ala pindalast, vaid ka ala kasutamise eesmärgist. Taoline lähenemine oleks kooskõlas merealade kui avaliku ressursi jaotamise põhimõtetega (vt kaebuse p 46 jj). Vastasel juhul oleks taotlejal võimalik taotleda alade nihutamist ja suurendamist aladele, mida ta tegelikult ei vaja, välistades samas sellise ala suhtes konkureerivate taotluste esitamise ja võrdlemise menetluse. 59. Kaebaja leiab, et Utilitas Windil puudub tegelik vajadus koormatava ala suurendamiseks selleks, et arendada enda poolt alustatud meretuulepargi projekti, mille jaoks hoonestusloa taotlus algselt esitati. TTJA jättis vastavad asjaolud põhjendamatult Otsuse tegemisel arvestamata, millega tegi kaalutlusvea. 60. Juhul, kui TTJA ei hinda ala tegeliku suurendamise vajadust, võimaldaks regulatsioon tõlgendust, mille järgi on taotlejal võimalik esitada taotlus alale teadlikult oma konkurentide lähedale ja väga suurele alale, et tulevikus laiendada taotletavat ala konkurentide taotletavale alale ja välistades 8/13  seega nende taotluste menetlemise. 61. Utilitas Wind on avalikult teatanud, et algselt koormatavale alale planeeritakse arenduse esimeses etapis püstitada „vastavalt põhivõrguettevõtte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, ligikaudu 80 tuulikut koguvõimsusega 1200 MW, mille iga-aastane eeldatav elektritoodang ületab 5 TWh.“ 62. Taotlusele kohalduva kuni 07.05.2022 kehtinud elektrituruseaduse § 921 lõike 2 kohaselt tuli hoonestusloa taotlusele lisada põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. Põhivõrguettevõtja tehnilised tingimused seavad seega juba hoonestusloa taotluse esitamise ajal piirangud tuulikute arvule ja tuulepargi suurusele. 63. Utilitas Wind saab tulenevalt põhivõrguettevõtja määratud tingimustest seega püstitada algselt koormatavale alale soovitud 80 tuulikut. Täiendavalt tuleb märkida, et Utilitas Wind taotletud alale, saab hinnanguliselt paigaldada koguni ca 252 tuulikut (vt järgnev kaebaja koostatud joonis), mis tähendab, et linnustikuga seotud piirangutest vabaks jäävale algselt taotletud alale saab tegelikult ehitada suurema võimsusega tuulepargi, kui arendaja praegu on üldse kavandanud. Järelikult pole sisulist põhjendust ala nihutamiseks. 64. Lisaks viitame, et 33 % moodustab 1200 MW-st tuulepargist 396 MW. Samas, Utilitas Wind taotles 30.06.2022 koormatava ala suurendamist, et rajada suurendatud alale 92 tuulikut nominaalvõimsusega kuni 20 MW ehk kavandades alale tuuleparki koguvõimsusega kuni 1840 MW. Olukorras, kus Utilitas Windil on võimalik rajada kavandatud kuni 1200 MW võimsusega tuulepark juba algselt koormatavale alale, ei ole eluliselt usutav, et Utilitas Windil oleks vajadus taotleda nii suures ulatuses (91,17 km2) koormatava suurendamist või nihutamist. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et põhivõrguettevõtja kooskõlastaks taolise tuulepargi rajamiseks vajalikud tehnilised tingimused. Võrdluseks, HT on taotlenud samale alale 40 elektrituulikust koguvõimsusega kuni 600 MW, mida tuleb pidada realistlikuks hinnanguks. 65. Seoses väidetega, justkui ei ole ala nihutamisel oluline tuulepargi võimsus, vastame ennetavalt, et kuivõrd ala suurendamise või nihutamise otsustamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, tuleb selle teostamisel arvestada oluliste asjaolude ja põhjendatud huvidega (HMS § 4 lg 2). Kaebaja põhiline argument on selles, et kuigi pindalaliselt võivad olla looduskaitselised piirangud teatud mereala hoonestamisele, siis tegelikult, arvestades Utilitas Windi projekti tehnilisi parameetreid, ei 9/13  ole mingit põhjust, miks tal oleks sisuliselt vaja täiendavaid merealasid selleks, et realiseerida seda projekti, mille realiseerimiseks algselt taotlus esitati. Sisuliselt püüab Utilitas Wind lihtsalt reserveerida endale täiendavaid merealasid, et sellega sisuliselt välistada konkurentide võimalusi täiendavaid meretuuleparke rajada. C.IV. Otsus ei ole kooskõlas ainuõiguse andmise reeglitega 66. Vaatamata sellele, et laiendatav ala kattub kaebaja poolt taotletava alaga, ei ole TTJA hinnanud Otsusega kaasnevat negatiivset mõju kaebaja poolt kavandatava Saare II tuulepargi arendusele ning püüdnud põrkuvaid huve ühildada. 67. Nii Eesti kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb riigile kohustus tagada ettevõtetele ligipääs olulisele ressursile võrdsetel ja läbipaistvatel alustel. Seda eriti meretuuleparkide valdkonna puhul, mis on konkurentsitihe majanduse valdkond, mis võib huvitada ka teisi EL liikmesriikides asuvaid ettevõtjaid. Märtsi seisuga on TTJA-le Eesti merealal esitatud 43 hoonestusloa taotlust, millest 36 on üleriigilise mereala planeeringu piirkonnas. Taotlusi on esitanud 17 erinevat arendajat. 10 68. Hoonestusloa andmine on olemuselt samalaadne ainuõiguse andmise või kontsessioonilepingu sõlmimisega, kuna hoonestusloa andmine meretuulepargi arendamiseks välistab samale alale teiste arendajate poolt meretuuleparkide arendamise. Lisaks on tegemist eriõigusega kasutada teatud avalikku ressurssi ettevõtluseks. Euroopa Kohus on otsuses C-64/08 leidnud, et EÜ asutamislepingu artiklitest 43 ja 49 (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklid 49 ja 56) õigusest tulenev läbipaistvuskohustus „paneb kohustuse tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele adekvaatsel tasemel avalikustatus, mis võimaldab avada teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise konkurentsile ning kontrollida kontsessiooni andmise erapooletust“ (C-64/08, p 50). Kontsessiooniga analoogsete tagajärgedega lubade andmise menetlus peab olema läbipaistev olenemata sellest, milline on ettevõtja väljavalimise viis, sest selliste lubade andmise tagajärjed teistes liikmesriikides asuvatele ettevõtjatele, kes võivad olla sellest tegevusest huvitatud, on samasugused nagu teenuste kontsessioonilepingu tagajärjed (C-64/08, p 53). Erandid taolisest menetlusest peavad põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada olevatel kriteeriumidel, nii et ametiasutuste kaalutlusõiguse teostamine oleks piiritletud ja seda ei saaks meelevaldselt kasutada (C-64/08, p 55). Käesoleval juhul muudetakse pärast esialgse hoonestusloa andmist oluliselt meretuulepargi ala olemust, st sisuliselt leiab aset uue eriõiguse andmine. Selline menetlus peaks omakorda leidma aset rangelt kooskõlas läbipaistvuskohustusega ning viisil, mis tagab kõikidele huvitatud ettevõtjatele võrdse võimaluse esitada pakkumusi eriõiguse saamiseks. 69. Riigikohus on märkinud, viidates Euroopa Kohtu praktikale, et Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) konkurentsi kaitseks kehtestatud sätted ei kaitse üksnes avalikke huve, vaid ka teiste turuosaliste huve, mida turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohu loomine selgelt riivab (RKHKo 3-3-1-26-16, p 43). Seega oli TTJA-l Utilitas Windi koormatava ala suurendamise või nihutamise taotluse lahendamisel kohustus tõlgendada õigust kooskõlaliselt Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas hinnata ning arvestada kaebaja ja teiste Utilitas Wind konkurentide õigustatud huvi vastaval merealal tuuleparkide arendamise vastu. 70. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (RKHKo 3-3-1- 59-05, p 17). Sellest tulenevalt peab hoonestusloa menetlust reguleerivaid norme tõlgendama viisil, mis tagab suurema konkurentsi hoonestuslubade taotluste esitamiseks konkreetsele merealale. Otsuse tegemisega on TTJA loobunud võimalusest viia läbi avalik enampakkumine, mis tagaks taotlejatele võrdsed võimalused mereala kasutusõigusele kandideerimiseks. 71. Otsuse tulemusena loetakse nihutatud ala ulatuses hoonestusloa menetlus algatatuks ilma, et TTJA oleks avaldanud avalikku teadet, võimaldanud esitada konkureerivaid taotlusi või viinud läbi VeeS v.r. § 219 lg-st 5 sätestatud põhimõtetest lähtuvat taotluste kaalumist või enampakkumist. Sellega 10 https://www.mkm.ee/uudised/ttja-asub-meretuuleparkide-enampakkumisi-ette-valmistama 10/13  antakse Utilitas Windile valikuline eelis läbipaistmatu menetluse käigus, mis on vastuolus nii ELTL aluspõhimõtetega kui Riigikohtu praktikaga. C.V. Otsus ei ole kooskõlas riigiabi andmise reeglitega 72. Otsusega luuakse UW-le valikuline majanduslik eelis võrreldes HT-ga ja teiste alal meretuulepargi arendamisest huvitatud ettevõtetega. ELTL art 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. ELTL art 108 lõikest 3 tuleneb, et liikmesriik ei tohi rakendada kavatsetud abimeetmeid enne, kui Euroopa Komisjon on teinud lõpliku otsuse abimeetme siseturuga kokkusobivuse osas. Praegusel juhul esineb Otsuse puhul risk, et ilma kohase menetluseta (st avaliku enampakkumiseta) taotletava hoonestusloaga koormatava ala suurendamine või nihutamine kujutab endast riigiabi ELTL art 107 lg 1 tähenduses. 73. Euroopa Kohtu pikaaegse praktika järgi on ELTL art 108 lõikel 3 vahetu mõju. ELTL art 108 lõikest 3 tulenevalt „on siseriiklike kohtute ülesanne tagada kuni komisjoni lõpliku otsuse tegemiseni üksikisikute õiguste kaitse riigi võimuorganite ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud keelu võimaliku rikkumise eest“ (C-284/12 Deutsche Lufthansa, p 28; C-368/04 Transalpine Ölleitung in Österreich, p 38). 74. Kaebaja leiab, et taotletava hoonestusloaga koormatava ala nihutamine või suurendamine ei kujuta endast riigiabi siis, kui täiendava ala suhtes korraldatakse avalik enampakkumine. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu seisukohtadega. 75. Euroopa Komisjoni suunise11 järgi peaks riigiabi andmise vältimiseks riigi omandisse kuuluva maa võõrandamisel korraldama enampakkumisega võimalikult sarnase pakkumismenetluse või alternatiivselt võõrandama maa eelnevalt määratud turuväärtusega. Euroopa Kohus on sedastanud, et „riigimaa või -ehitiste müük ettevõtjale võib varjata riigiabi elemente, eriti kui selline tehing ei toimu turuväärtusega, st hinnaga, mille erainvestor oleks tavapärase konkurentsi tingimustes võinud määrata. Kui siseriiklik õigus kehtestab normid maa turuväärtuse arvutamiseks juhtudeks, kui riigiasutused selle müüvad, peab nimetatud normide kohaldamine selleks, et need oleksid kooskõlas EÜ artikliga 87 (st kehtiv ELTL art 107), igal juhul viima hinna tulemuseni, mis on võimalikult lähedane turuhinnale (C-239/09 Seydaland Vereinigte Agrarbetriebe, p-d 34-35). 76. Mereala on avalik hüve, mille kasutuse üle otsustab riik, ning selle kasutusse andmine ettevõtjale peaks analoogselt riigile kuuluva maa või ehitiste võõrandamisega reeglina toimuma avalikul enampakkumisel, milleks EhS ja VeeS v.r. näevad ette vastava menetluse (vt kaebuse p 51). Ala laiendamine või nihutamine Otsuse alusel toimub UW jaoks teisi ettevõtjaid välistavalt tasuta, mis ei vasta kirjeldatud Euroopa Komisjoni suunistele ja Euroopa Kohtu praktikale. 77. Hoonestusloaga koormatava ala muutmisel on tõenäoliselt suurenenud alast potentsiaalselt huvitatud taotlejate hulk, kuna täiendav ala võib olla meretuuleparkide arendamiseks sobivam mh keskkonnakaalutluste seisukohalt. Otsuse tulemusena on potentsiaalselt suurenenud ka UW taotletava koormatava ala turuväärtus, mille määramiseks kõige sobivamaks viisiks tuleb pidada avalikku enampakkumist. Taotlejate seisukohalt on seega tegemist põhimõtteliselt uue alaga, mille osas tuleb läbi viia seaduses sätestatud menetlus (vt punktid 51-52), sh võimaldama turuosalistel esitada alale konkureerivad taotlused ja vajadusel korraldama enampakkumise. 78. EL liikmesriigid peavad tagama EL õiguse täieliku toime. Nii tuleb riigisisest õigust, sh põhiseadust, tõlgendada võimalikult suures ulatuses kooskõlas EL õigusega. Kui riigisisene säte on vastuolus EL õiguse sättega, millel on vahetu õigusmõju, peab liikmesriigi kohus jätma riigisisese sätte kohaldamata, st EL õigusel on kollisiooni korral esimus riigisisese õiguse ees (RKÜKo 5-19-29, p 41). 11 Komisjoni teatis ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (97/C 209/03). 11/13 79. Kaebaja leiab, et UW taotlusele kohalduvat VeeS v.r. tuleb konkureerivate taotluste olemasolul tõlgendada viisil, et algselt taotletava ala nihutamiseks või suurendamiseks tuleb korraldada vastava ala suhtes enampakkumine vastavalt VeeS v.r. § 220 lõikele 2, kuna vastava ala suhtes oli juba esitatud teisi hoonestusloa taotlusi. 80. Juhul, kui kohus leiab, et VeeS v.r. § 222 lõiget 4 ei ole võimalik tõlgendada kooskõlaliselt EL õigusega, palub kaebaja jätta VeeS v.r. § 222 lõige 4 kohaldamata selle vastuolu tõttu ELTL art 107 lõikega 1 ja art 108 lõikega 3. 81. Vahekokkuvõttena, kaebaja leiab, et eeltoodut tuleb arvestada VeeS v.r. § 222 lõikes 4 sätestatud kaalutlusruumi sisustamisel. Isegi, kui kaalukate sisuliste põhjenduste korral võiks VeeS v.r. § 222 lõiget 4 kohaldada nii nagu TTJA seda on teinud, siis praegusel juhul ei ole selliseid kaalukaid põhjendusi, mis peaks õigustama UW-le täiendava mereala osas eksklusiivse ainuõiguse andmiseks, mis välistavad teiste ettevõtjate võimaluse sellele alale konkureerida. Selle meretuulepargi projekti, mida UW planeeris algse taotluse esitamisel realiseerida, saab UW realiseerida ka oma algse taotlusega hõlmatud alal. Isegi, kui see ei oleks võimalik, saaks võimalik nihutus olla piiratud sellega, mis on selle projekti realiseerimiseks minimaalselt vajalik. TTJA lähenemisel, mis lihtsalt võimaldab üle kanda mereala ruutkilomeetreid teisele alale, ei ole ühtegi ratsionaalset põhjendust ja on ebaproportsionaalne, arvestades riivet, mida see põhjustab teistele ettevõtjatele. D. OTSUSEGA ON RIKUTUD KAEBAJA MENETLUSLIKKE ÕIGUSI 82. Kuigi TTJA võimaldas HT-l esitada Otsuse eelnõule oma arvamuse, ei esitanud TTJA HT-le Roheplaan OÜ koostatud eksperthinnangut, millele TTJA on Otsuse faktilise alusena tuginenud. Sealjuures on HT emaettevõte Enefit Green AS esitanud TTJA-le 08.02.2023 teabenõude UW hoonestusloa menetluse dokumentide edastamiseks. Ehkki TTJA viitab Vaideotsuse punktis 3.30, nagu oleks TTJA esitanud kaebajale soovitud menetlusdokumendid ärisaladuseta versioonides, ei ole TTJA väljastanud kaebajale Roheplaan OÜ eksperthinnangut, mida tuleb pidada kõige olulisemaks menetlusdokumendiks Otsuse tegemisel. Seega on HT jäetud Otsuse menetluses ilma võimalusest tutvuda Otsuse faktilise alusega ja seega kontrollida, kas Otsus on õiguspärane. Kaebaja taotleb seega kohtult vastustaja kohustamist Roheplaan OÜ uuringu esitamiseks. 83. TTJA kaasas HT Otsuse menetlusse HMS § 40 lg 2 alusel, mööndes seega võimalust, et Otsus võib kahjustada HT õigusi. Samas on kaasamine näiline, kui isikul ei võimaldata teostada õigust tutvuda haldusmenetluse dokumentidega (HMS § 37 lg 1), seda eriti olukorras, kus haldusorgani otsus põhineb ühel dokumendil, mida menetlusosalisele isegi ei esitata. Ka sel põhjusel on Otsus õigusvastane. 84. Eeltoodud põhjustel on Otsuse olulisematele dokumentidele ligipääsu piiramine oluliselt piiranud HT menetluslikke õigusi. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 85. Kaebuse tähtaegsus. Vaideotsus tehti kaebajale teatavaks 24.05.2023, seega on kaebus tähtaegne (HKMS § 46 lg 1). 86. Haldusmenetluse toimik. Nagu on selgitatud kaebuse osas D, ei esitatud kaebajale haldusmenetluse käigus kõiki asjaga seotud materjale (sh Roheplaan OÜ eksperthinnangut, millele vaidlustatav Otsus tugineb), mistõttu ei ole kaebajal võimalik neid täies mahus ka kohtule esitada. Sellest tulenevalt on asjakohane nõuda vastustajalt välja kogu haldusmenetluse toimik (HKMS § 122 lg 2 p 5). 87. Riigilõiv. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamiselt riigilõivu 20 eurot (RLS § 60 lg 1) (lisa 9). 88. Asja läbivaatamise viis. Kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. 12/13 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Martin Triipan vandeadvokaat /digitaalselt allkirjastatud/ Alan Paas advokaat Lisad: 1. TTJA otsus UW hoonestusloa menetluse algatamise kohta 2. HT 03.02.2023 hoonestusloa taotlus 3. TTJA 09.03.2023 otsus 4. TTJA 13.04.2023 otsuse eelnõu 5. TTJA Vaideotsus 6. Lindude peatumisalade analüüs 7. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 13/13 (kuupäev digiallkirjas) nr TG-JUH-4/ 8 V O L I K I R I Väljaandmise kuupäev on digitaalselt allkirjastatud konteineris. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (edaspidi Selts), registrikood 11328689, asukoht Lelle tn 22, 11318 Tallinn, keda esindavad juhatuse liikmed Veiko Räim ja Innar Kaasik , volitab Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (10344152) advokaate, sh Martin Triipanit ja Alan Paasi, esindama Seltsi: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 11.07.2023 otsusele nr 1-7/23-222 vaide esitamisel ja edasises vaidemenetluses ning halduskohtumenetluses. Selleks on volitatav volitatud Seltsi nimel alla kirjutama ja täitma kõik, mis on seotud käesoleva volikirjaga. Volikiri kehtib kuni selle tagasivõtmiseni, või kuni kohtumenetluse lõppemiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Räim juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Innar Kaasik juhatuse liige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, Tallinn 10122 e-post: [email protected] 10.08.2023 DNo: F541 VAIE Vaide esitaja OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark registrikood: 11328689 aadress: Lelle tn 22, Tallinn 11318 Vaide esitaja lepingulised Martin Triipan, vandeadvokaat esindajad Alan Paas, advokaat Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ e-post: [email protected]; [email protected] Vaidlustatav otsus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 11.07.2022 otsus nr 1- 7/23-222 VAIDE ESITAJA TAOTLUS Tunnistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 11.07.2023 otsus nr 1-7/23-222 kehtetuks. Jätkata OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark 03.02.2023 esitatud taotluse menetlust. ASJAOLUD 1. OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (HT) esitas 03.02.2023 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Saare II meretuulepargiga Liivi lahes. 2. TTJA tegi 09.03.2023 otsuse nr 1-7/23-063, millega TTJA muutis oma 23.12.2021 otsust Utilitas OÜ hoonestusloa menetluse algatamise kohta. Otsusega muutis TTJA Utilitase poolt taotletud hoonestusloaga koormatavat ala vastavalt Utilitase 30.06.2022 taotlusele, liites algselt taotletud alale täiendava ala ning algatas hoonestusloa menetluse liidetud alal. 3. TTJA edastas 13.04.2023 OÜ-le Hiiumaa Offshore Tuulepark arvamuse ja vastuväidete esitamiseks eelnõu otsusest, millega TTJA jätab HT taotletud hoonestusloa menetluse algatamata. 4. HT esitas 31.05.2023 TTJA-le oma seisukoha ja vastuväited eelnõule. 5. HT esitas 26.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (lisa 1) TTJA 09.03.2023 otsusele. 6. TTJA tegi 11.07.2023 otsuse (Otsus), millega jättis HT 03.02.2023 taotluse rahuldamata ja hoonestusloa menetluse algatamata. 7. Tallinna Halduskohus võttis HT 26.06.2023 kaebuse 28.07.2023 määrusega menetlusse. PÕHJENDUSED 8. Otsus tuleb kehtetuks tunnistada, kuna (A) Otsuse aluseks on TTJA varasem õigusvastane otsus, (B) Otsuse tegemine oli ennatlik, (C) hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise eeldused pole täidetud, (D) Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid ning (E) Otsus on jäetud sisuliselt põhjendamata. 9. Arvestades, et Otsus sisuliselt võtab asjaomase mereala osas HT-lt võimaluse hoonestusluba saada, riivavad eeltoodud rikkumised HT õigusi, millest tulenevalt on HT-l vaide esitamise õigus. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal A. OTSUSE ALUSEKS ON ÕIGUSVASTANE UTILITASE TAOTLETAVA ALA MUUTMINE 10. TTJA on HT 03.02.2023 taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud õigusliku alusena EhS § 113 11 lg 2 punktile 1, mille järgi „Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba“. 11. Otsuses põhjendab TTJA EhS § 11311 lg 2 punkti 1 kohaldamist eelkõige oma 09.03.2023 otsusega, millega TTJA muutis Utilitase poolt algselt taotletud ala ning algatas hoonestusloa menetluse laiendatud alal. 12. HT on 26.06.2023 kaebuses ja 12.04.2023 vaides TTJA 09.03.2023 otsusele põhjalikult selgitanud, miks oli otsus õigusvastane. Kokkuvõtlikult on HT seisukohad järgnevad: - Utilitase hoonestusloa taotluse menetlemisel ei ole ilmnenud asjaolusid (sh uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemusel), mis õigustaksid Utilitase poolt algselt taotletud ala muutmist, sh laiendamist; - Utilitase poolt väidetavad uued asjaolud olid teada juba enne hoonestusloa menetlust; - Ala muutmine ei olnud kooskõlas mereala kui riigivara kasutusse andmise, ainuõiguse andmise ega riigiabi andmise reeglitega; - Ala laiendati lubatust suuremas ulatuses; - Utilitasel puudub tegelik vajadus otsusega laiendatud ala järele; - HT-l ei võimaldatud tutvuda otsuse aluseks olevate dokumentidega, rikkudes HT menetluslikke õigusi. HT jääb nimetatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et TTJA 09.03.2023 otsus on õigusvastane ja tuleks kehtetuks tunnistada. EhS § 11311 lg 2 punkti 1 kohaldamine ei olnud seega käesoleval juhul põhjendatud, kuna 09.03.2023 otsusega algatatud hoonestusloa menetlus oli õigusvastane ning õigusvastaselt algatatud hoonestusloa menetlus ei tohiks takistada teiste hoonestusloa taotluste menetlemist. 13. Vastusena TTJA väitele, et „09.03.2023 otsus on jõus ja kehtiv“ (Otsuse p 21), juhib HT tähelepanu Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 määruses antud hinnangule, et 09.03.2023 otsus on menetlustoiming (kohtumääruse p 14). Menetlustoiminguna ei saa 09.03.2023 otsus olla jõus või kehtiv, sest tegemist ei ole õigusaktiga. Menetlustoimingul on eelkõige haldusesisene mõju ning see ei ole haldusakti andmisel õiguslikult siduv (RKHKo 3-3-1-39-10, p 22). Seega ainuüksi 09.03.2023 otsus ei määranud HT ega UT hoonestusloa taotluse menetluse lõpptulemust ning TTJA-l oli õigus sellest Otsuse tegemisel kõrvale kalduda. 14. Olukorras, kus TTJA on teinud sisulisi ja menetluslikke vigu 09.03.2023 otsuse tegemisel, tuli TTJA- l HT taotluse edasisel menetlemisel ja Otsuse tegemisel neid vältida või heastada. Seda TTJA aga ei teinud ning tugines Otsuse tegemisel pea eranditult 09.03.2023 õigusvastasele otsusele. HT leiab, et TTJA-l puudus seega alus Otsuse tegemiseks ning palub seega TTJA-l Otsus kehtetuks tunnistada. B. OTSUSE TEGEMINE OLI ENNATLIK 15. Vastavalt HMS § 5 lõikele 2 viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Nendest põhimõtetest tuleneb ühtlasi, et TTJA ei peaks tegema otsuseid, mille suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et need võivad osutuda õigusvastaseks. HT hinnangul pidi TTJA-l tekkima põhjendatud kahtlus, et Utilitase 30.06.2022 taotluse alusel ala muutmine võib olla õigusvastane ning seega hoiduma selle alusel edasiste otsuste tegemisest, sh Otsuse puhul. 2/6 16. 09.03.2023 otsuse võimalikule õigusvastasusele olid viidanud mitmed menetlusosalised (sh HT ja RWE Renewables Estonia OÜ) juba selle eelnõu menetluse käigus. 17. Olukorras, kus menetluse läbiviimisel tuleb tagada poolte võrdne ligipääs avalikule ressursile (vt lisa 1, alapeatükk C.IV) ning haldusorgani ja konkureeriva taotleja vahel on pooleli vaidlus menetluse õiguspärasuse üle, on taotleja ainsa konkurendi täielik välistamine menetlusest ennatlik. TTJA pidi vähemalt kaaluma Otsuse hilisemat tegemist või HT taotluse menetluse peatamist, mida TTJA aga ei teinud. Arvestades kõiki asjaolusid, pidi TTJA püüdma põrkuvaid õigushüvesid ühildada, mitte tegema otsuseid, mille puhul esineb suur risk, et need osutuvad õigusvastaseks. 18. Käesolevas olukorras on põhjendatud Otsus kehtetuks tunnistada, vältimaks HT õiguste rikkumist ja võimalust, et TTJA on sisuliselt võimaldanud mereala kui avaliku ressursi kasutusse andmist õigusvastaselt. C. MENETLUSE ALGATAMISEST KEELDUMISE EELDUSED POLE TÄIDETUD 19. Täiendavalt ja sõltumata Utilitase hoonestusloa menetluse algatamise õiguspärasusest, ei ole EhS § 11311 lg 2 punktis 1 nimetatud eeldused täidetud. EhS § 11311 lg 2 punkti 1 järgi keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, kui taotlusalusel veekogu piiritletud alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba“. 20. On oluline märkida, et EhS § 11311 lg 2 p 1 nimetatud ehitiseks on nii HT kui Utilitase hoonestusloa menetluse puhul tuulegeneraator, mitte kavandatav tuulepark tervikuna. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest (EhS § 3 lg 1). Tuulegeneraator vastab nimetatud definitsioonile ning on käsitletav rajatisena EhS § 3 lg 2 tähenduses. Tuulegeneraator on olemuselt iseseisvalt toimiv elektritootmisrajatis, mis toodab elektrit sõltumata sellest, kas rajatakse üksik tuulegeneraator või mitmest tuulegeneraatorist koosnev tuulepark. EhS eristab selgelt tuulegeneraatorit ja tuuleparki ka TTJA pädevuse piiritlemisel (nt EhS § 130 lg 3 p 8). Eelnevast järeldub, et EhS § 11311 lg 2 p 1 kohaldamisel tuleb TTJA-l täiendava hoonestusloa andmise võimalikkuse hindamisel lähtuda tuulegeneraatori kui ehitise olemusest. Otsuses on TTJA seevastu hinnanud seda, kas HT ja Utilitase poolt taotletavale mereala osale saab mahutada kahte meretuuleparki (Otsuse p 10). TTJA on seega põhimõtteliselt eksinud EhS § 11311 lg 2 p 1 tõlgendamisel. Juba seetõttu tuleb Otsus kehtetuks tunnistada. 21. On ilmne, et 91,2 km2 pindalaga merealale, kuhu Utilitas on kavandanud kuni 92 elektrituulikut ja HT 40 elektrituulikut, on põhimõtteliselt võimalik paigaldada mitme erineva arendaja elektrigeneraatoreid. Puudub alus arvata, et Utilitase tuulikutel on olemuslikult mõni selline omadus, mis välistab niivõrd suure pindalaga mereala osal mõne teise arendaja poolt tuulikuid paigaldamast. Sealjuures ei anna hoonestusluba vahetut õigust meretuulepargi rajamiseks, vaid meretuulepark rajatakse igale üksikule tuulegeneraatorile antud ehituslubade alusel. Seega pelgalt Utilitase taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamine ei muuda teisele arendajale hoonestusloa andmist juba põhimõtteliselt võimatuks. 22. Eelnevast tuleneb, et EhS § 11311 lg 2 p 1 sätestatud eeldus teise hoonestusloa andmise võimatuse kohta ei ole käesoleval juhul täidetud ning TTJA-l puudus alus Otsuse tegemiseks. D. OTSUSE TEGEMISEL ON OLULISELT RIKUTUD KAALUTLUSREEGLEID 23. EhS § 11311 lg 2 p 1 sõnastuse järgi tuleb TTJA-l hinnata ehitatava ehitise olemust ning kaaluda, kas alale on võimalik anda teine hoonestusluba. EhS § 11311 lg 2 p 1 jätab TTJA-le seega kaalutlusõiguse otsustamaks, kas alale on võimalik anda teine hoonestusluba. Vastavalt HMS § 4 lõikele 2 tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 24. HT hinnangul on TTJA Otsuse tegemisel eksinud HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusreeglite 3/6  vastu, kuna (1) TTJA on jätnud kaalutlusõiguse olulisel määral teostamata, (2) Otsusega on HT-d koheldud ebavõrdselt võrreldes Utilitasega ja (3) Otsus põhineb õigusvastasel Utilitase taotletud ala muutmise otsusel. ─ TTJA on jätnud kaalutlusõiguse olulisel määral teostamata 25. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine kujutada endast sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (RKHKo 3-3-1-81-07, p 20). 26. Otsusest ei nähtu, et TTJA oleks kaalunud võimalust anda taotletud alale HT hoonestusluba (nt kõrvaltingimusega), nagu kohustab selleks EhS § 11311 lg 2 p 1. Vastupidi, Otsuse punktist 5 järeldub, et TTJA oli juba enne kaalutlusõiguse teostamist jõudnud ennatlikule järeldusele, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt Otsuse punktile 5, „TTJA ei saatnud OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark 03.02.2023 hoonestusloa taotlust asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks, sest antud taotluse puhul oli ettenähtav, et hoonestusloa menetluse algatamisest tuleb keelduda põhjusel, et samale veekogu piiritletud alale on juba algatatud menetlus teise hoonestusloa andmiseks.“ 27. Viidatud seisukohast ilmneb, et TTJA ei hinnanud HT taotlust sisuliselt, vaid kujundas oma seisukoha menetluse algatamisest keeldumiseks, tuginedes ainult asjaolule, et sama ala suhtes oli algatatud menetlus Utilitase 30.06.2022 taotluse põhjal. EhS § 11311 lg 2 p 1 sõnastusest tuleneb aga selgelt, et menetluse algatamisest keeldumise aluseks ei ole mitte üksnes teise hoonestusloa taotluse põhjal menetluse algatamine, vaid kavandatava ehitise olemusest tulenev võimatus anda sama ala suhtes mitu hoonestusluba. TTJA ei püüdnud HT taotluse menetlemisel isegi välja selgitada, kas ja kuivõrd takistavad Utilitase poolt kavandatavad tuulikud tegelikult HT-le hoonestusloa andmist ja kas on võimalik määrata tingimused, mille järgimisel oleks hoonestusloa andmine HT-le siiski võimalik. Nimetatud asjaolude välja selgitamata jätmine kujutab endast uurimispõhimõtte (HMS § 6) rikkumist. Olukorras, kus TTJA ei ole nimetatud olulisi asjaolusid isegi välja selgitanud, on TTJA sisuliselt loobunud EhS § 11311 lg 2 p 1 sätestatud kaalutlusõiguse teostamisest, mis on oluline diskretsiooniviga. 28. TTJA pidi Otsuse tegemisel olulise kaalutlusena arvestama, et EhS § 11311 lg 2 p 1 nimetatud alust tuleb tõlgendada kitsalt. See järeldub mh sellest, et ilmselgelt perspektiivitu hoonestusloa taotluse alusel menetluse algatamata jätmise näeb ette EhS § 11311 lg 1, mille kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Vastava sätte seletuskirja kohaselt hõlmab nimetatud alus juhtumeid, kus „hoonestusloa taotluse saabudes on ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja keskkonnamõju hindamist läbi viimata) kohe selge, et rahuldada seda taotlust ei ole võimalik. Näiteks soovib taotleja saada õigusi avaliku veekogu sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee. Keeldumise aluseks võib olla näiteks ka see, et teadaolevalt on antud alal keskkonnakaitsest tulenevad piirangud“1. Hoonestusloa andmisest keeldumiseks EhS § 11311 lg 2 p 1 alusel peavad seega esinema tõsised objektiivsed põhjused, milleks ei saa tingimata pidada ainuüksi teise hoonestusloa menetluse algatamist. Vastasel juhul oleks sisutu EhS § 11311 lg 2 p 1 sõnastus, mille järgi tuleb TTJA-l hinnata ehitatava ehitise olemust. Erinevalt nt EhS § 11311 lg 2 punktist 3, mis sätestab otsesõnu aluse keelduda menetluse algatamisest, kui taotlusalusel veekogu piiritletud alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, ei ole EhS § 11311 lg 2 p 1 järgi teise hoonestusloa menetluse algatamine hoonestusloa andmise absoluutseks takistuseks. EhS § 11311 lg 2 p 3 ei jäta TTJA-le erinevalt EhS § 11311 lg 2 punktist 1 kaalumisruumi. TTJA-l oli seega kohustus vähemalt kaaluda Utilitase ja HT vastandlikke huve ja võtta need arvesse Otsuse tegemisel. Otsusest ei nähtu, et TTJA oleks nõutud viisil kaalutlusõigust teostanud. Tegemist on seega kaalutlusreeglite rikkumisega, mis õigustab Otsuse kehtetuks tunnistamist. 1 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 430 SE, lk-d 17-18. 4/6 ─ Otsus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega 29. Otsuse tegemisel on TTJA põhjendamatult eelistanud Utilitase huve HT huvidele, rikkudes sellega võrdse kohtlemise põhimõtet. 30. Isikute võrdsus on üks põhiseaduse aluspõhimõtteid ja kaitstud PS §-ga 12. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Sealjuures on võrdse kohtlemise rikkumisega tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt (RKHKo 3-3-1-65-06, p 25). 31. Käesolevas menetluses ei esine HT ja Utilitase hoonestusloa taotluste vahel selliseid põhimõttelisi erinevusi, mis õigustaksid Utilitase hoonestusloa eelistamist HT loa ees. Mõlema taotleja eesmärgiks on arendada samal alal meretuuleparki. Otsuses on TTJA Utilitase taotluse eelistamist põhjendanud vaid sellega, et taotluse osas on menetlus algatatud. Sisuliselt on TTJA seega eelistanud Utilitase taotlust üksnes seetõttu, et see on esitatud varem. Taoline EhS tõlgendus on antud kontekstis vastuolus avaliku ressursi jaotamise põhimõtetega ja võrdse kohtlemise põhimõttega. 32. Nagu HT on varasemalt selgitanud oma kaebuses TTJA 09.03.2023 otsusele (lisa 1, peatükk C), kaasneb hoonestusloaga olulise avaliku ressursi andmine, mis peab Riigikohtu praktika järgi toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (RKHKo 3-3-1-59-05, p 17). Arvestades riigi eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 100 %-ni aastaks 2030 (energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lg 1), mille saavutamine on tõenäoliselt võimalik vaid meretuuleparkide rajamisega, on hoonestusloa andmine riikliku tähtsusega küsimus. Ühtlasi on tuuleenergeetika vaatest tegemist väga piiratud ressurssiga, kuna Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 kehtestatud riigi merealade planeeringuga on tuuleenergia arendamiseks ettenähtud vaid üksikud alad. Taolises olukorras tuleb hoonestusloa menetluse sätteid tõlgendada viisil, mis tagab hoonestusloale kui meretuulepargi arendamise ressursile arendajatele võimalikult laia ja võrdse ligipääsu. Seda toetab nii viidatud Riigikohtu seisukoht kui Euroopa Kohtu seisukoht, et EÜ asutamislepingu artiklitest 43 ja 49 (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artiklid 49 ja 56) tulenev läbipaistvuskohustus „paneb kohustuse tagada kõigile potentsiaalsetele pakkujatele adekvaatsel tasemel avalikustatus, mis võimaldab avada teenuste kontsessioonilepingu sõlmimise konkurentsile ning kontrollida kontsessiooni andmise erapooletust“ (C-64/08, p 50). Selle valguses tuleb TTJA-l otsida võimalusi, kuidas muuta hoonestusloa andmise menetlus võimalikult läbipaistvaks ja konkurentsi soodustavaks, mitte soodustada avaliku ressursi hõivamist ühe ettevõtja poolt. HT hinnangul täidab eelnimetatud eesmärke kõige paremini enampakkumise korraldamine hoonestusloale, mida näeb ette ka EhS § 11310 ja selle lõike 14 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrus.2 33. Otsus ei ole kooskõlas ka TTJA enda hoonestuslubade menetlemisele seatud eesmärkidega, mis soodustavad enampakkumiste korraldamist hoonestuslubadele. TTJA on avaldanud oma koduleheküljel ajakava3 meretuuleparkide hoonestuslubade menetlemiseks. Ajakava kohaselt on TTJA eesmärgiks 2023. aasta II kvartali jooksul tagastada esitatud hoonestusloa menetlused ning seejärel avaldada teate esimesena esitatud hoonestusloa taotluse kohta, et kõigil huvitatud isikutel oleks võimalik esitada 60 päeva jooksul TTJA-le konkureeriv taotlus samale alale enampakkumisel osalemiseks. III kvartali jooksul plaanib TTJA hinnata konkureerivad taotlused ja korraldada enampakkumised. Nimetatud kava põhjal võib järeldada, et ka TTJA on seadnud eesmärgiks lahendada konkureerivate hoonestuslubade olukorrad enampakkumise korraldamise teel. Puudub mõistlik põhjus, miks ei saa enampakkumist korraldada ka Utilitase ja HT poolt taotletud ala hoonestusloa suhtes. 34. Eelnevast järeldub, et konkureerivate meretuuleparkide hoonestuslubade puhul samale alale tuleb võrdse kohtlemise tagamiseks korraldada taotlejate vahel enampakkumine. Praegusel juhul on 2 Majandus- ja taristuministri 14.03.2023 määrus nr 20 „Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord“. 3 https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/meretuuleparkide-hoonestusload 5/6  TTJA algatanud hoonestusloa menetluse Utilitase taotluse alusel ning välistanud HT taotluse vaid seetõttu, et Utilitas on esitanud oma taotluse varem. Taolisel eelistamisel puudub nii õiguslik kui majanduslik põhjendus. Tagamaks kooskõla mereala kui avaliku ressursi jaotamise põhimõtetega ja võrdse kohtlemise põhimõttega, tuleb TTJA-l Otsus kehtetuks tunnistada ja korraldada hoonestusloast huvitatud isikute vahel enampakkumine. E. OTSUS ON SISULISELT PÕHJENDAMATA 35. Ehkki Otsuse puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mille puhul tuli arvestada mitme põrkuva avaliku ja erahuviga, puuduvad Otsuses peaaegu igasugused põhjendused, miks on TTJA otsustanud jätta HT taotluse rahuldamata. Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue nii haldusaktide andmisel kui menetlustoimingute tegemisel, mis peab tagama PS §‑s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (RKHKo 3-3-1-47-12, p 23). 36. Vaatamata sellele, et HT esitas 31.05.2023 Otsuse eelnõule mitmeid vastuväiteid (sh Otsuse ennatlikkuse osas ja eelnõu tekstis kaalutlusõiguse teostamise põhjenduste sisulise puudumise kohta), ei ole TTJA neid lõpliku Otsuse tegemisel arvestanud ega vastuväidetele sisuliselt vastanud. Otsuses on TTJA valdavalt refereerinud EhS teksti ja asjaolu, et Utilitas on esitanud oma hoonestusloa taotluse varem. TTJA ei ole Otsuses mh vastanud HT ettepanekule, et Saare II alale on põhimõtteliselt võimalik anda mitu hoonestusluba sellisel viisil, et erinevad arendajad rajavad tuulepargid alal erinevatesse asukohtadesse. TTJA on vaid igasuguste põhjendusteta Otsuses märkinud, et TTJA hinnangul ei ole võimalik mahutada antud merealale kahte meretuuleparki ja anda kahte hoonestusluba (Otsuse p 10). 37. Otsuse tekstis on jäetud lahendamata HT poolt tehtud märkused ja ettepanekud ning TTJA on valdavalt piirdunud Otsuses seaduse teksti refereerimise ja ümberseletamisega. Otsus ei vasta haldusakti põhjendamise nõuetele ning kuulub seega kehtetuks tunnistamisele. HT kinnitab, et TTJA 11.07.2023 otsuse osas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Martin Triipan vandeadvokaat Alan Paas advokaat Lisad: 1. HT 26.06.2023 kaebus TTJA 09.03.2023 otsusele; 2. Volikiri. 6/6 Saatja: Martin Triipan | Ellex <[email protected]> Saadetud: 10.08.2023 11:40 Adressaat: TTJA <[email protected]> Koopia: Alan Paas | Ellex <[email protected]> Teema: Vaie [Ellex-TLN.FID92600] Manused: image001.png; Vaie TTJA otsusele HL menetluse algatamata jätmiseks(833087.5).asice; Kaebus TTJA otsusele(817134.5).asice; Volikiri_09.08.23_TG-JUH- 4_8_ID_7293212 (1).asice Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Edastan lisatuga vaide TTJA 11.07.2023 otsusele nr 1-7/23-222 (koos kahe lisaga vastavalt vaides toodud lisade loetelule). Lugupidamisega Martin Triipan vandeadvokaat Partner | Profile T. +372 640 7170 | M. +372 503 0926 Kaarli pst 1 / Roosikrantsi 2, EE-10119 Tallinn, Estonia Estonia • Latvia • Lithuania Ellex Raidla is part of Ellex - Baltic circle of legal excellence Tier 1 Law Firm in the Baltics | Law Firm of the Year - the Baltics 2020-2021 and Northern Europe 2022 by The Lawyer Follow us on LinkedIn and Facebook. This email was produced by law firms Ellex Raidla, Ellex Klavins or Ellex Valiūnas ir partneriai offices, authorised and regulated by each country‘s legislative acts. The standard terms applicable to our services are available for the specific office: Ellex Raidla, Ellex Klavins, Ellex Valiunas ir partneriai, and the privacy policy is available here. This email and its contents are confidential. If you are not the intended recipient of this email, please delete it and notify the sender.