dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 30. juuni 2023
Viit
2-2/23/0043/0652
Registreeritud
30. juuni 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kultuuriministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Õigusloome ja õigusteenindus 2020 - ...
Sari
2-2 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
2-2/23/0043
Vastutaja
Helen Rohtla (Users, Ettevõtluse osakond, Infoühiskonna talitus)

Failid

  • 📎2-22300430652 30.06.2023 Väljaminev kiri.asice217 KB

Sisu (failidest)

Heidy Purga Kultuuriministeerium Teie 02.06.2023 nr 1-11/844-1 [email protected] Meie 30.06.2023 nr 2-2/23/0043/0652 Arvamuse avaldamine meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsusele Austatud kultuuriminister Täname võimaluse eest avaldada arvamust meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsusele (VTK). Toetame VTK-s toodud ettepanekuid, kuid leiame, et eelnõu ettevalmistamise etapis vajavad ettepanekud täiendavat analüüsi, nt ettepanekute tehniline teostatavus, sellega kaasnevad kulud ettevõtjatele ja regulaatorile seatavate lisaülesannete teostamiseks vajalik ressurss. VTK-s nähakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ette õigus enne telekanali taasedastamise loa väljastamist konsulteerida Rahapesu Andmebürooga saamaks teavet meediateenuse osutaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega ja Kaitsepolitseiametiga saamaks hinnangut taotluses märgitud meediateenuse võimaliku ohu kohta riigi julgeolekule. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu ettevalmistamisel sätestada nii tele- kui raadiolubade taotluste läbivaatamisel TTJA-le õigus enne loa väljastamise üle otsustamist konsulteerida Rahapesu Andmebüroo ja Kaitsepolitseiametiga. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada meediateenuste seaduse (MeeTS) §-i 44 lõikega 3, mille alusel oleks TTJA-l õigus keelduda tegevusloa andmisest, kui meediateenuse osutajal ilmnevad seosed sanktsioonidega või meediateenusega kujutataks ohtu riigi julgeolekule. Soovitame eelnõusse lisada meediateenuse osutaja kohustus tagada faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine uudistesaadetes soodustamaks arvamuste vaba kujunemist. Ajakirjanduse suhtes on ühiskonnal kõrgendatud ootus, et teavet antakse edasi objektiivselt ehk kajastatakse erinevate poolte nägemusi ja seisukohti. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni üleilmse ajakirjanike eetikaharta1 kohaselt peab ajakirjanik kindlustama, et tema edastatud faktid on tõesed ja kommentaarid ning arvamused on selgelt faktidest eristatud. Eetikaharta järgi peetakse ajakirjanduses ebaprofessionaalseks mh faktide moonutamist, laimamist, mustamist, 1 Global Charter of Ethics for Journalists. 12.06.2019. Arvutivõrgus: https://www.ifj.org/who/rules-and-policy/global- charter-of-ethics-for-journalists. Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 põhjendamatuid süüdistusi. Viimastel aastatel on eriti selgelt ilmnenud desinformatsiooni negatiivne mõju inimeste tervisele ja elule, demokraatlikele protsessidele ja nende legitiimsusele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Desinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii COVID-19 pandeemia kui Venemaa täiemahulise agressiooni käigus Ukraina vastu. Seetõttu on oluline, et riik võtaks kõikvõimalikud meetmeks kaitsmaks eetilist vaba ajakirjandust, rahva tervist ja põhiseaduslikku korda ajakirjanduse varjukeebi all tegutsevate desinformaatorite eest. Sarnased kaitsemeetmed desinformatsiooni eest on ette nähtud näiteks Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonis (art 7 lg 3)2, Läti elektroonilise massimeedia seaduses (V peatükk, art 24 lg 4)3 ja Suurbritannia meediaregulaatori Ofcom ringhäälingu koodeksis (V jagu)4. Samuti teeme ettepaneku eelnõu väljatöötamise käigus kaaluda võimalust anda TTJA-le pädevus nõuda Eesti turule suunatud meediateenuse osutajatelt, täpsemalt tellitava audiovisuaalmeedia teenuste pakkujatelt (nt Netflix, HBO), turu statistilisi andmeid (nt Eesti kasutajate hulk). Ühtlasi teeme ettepaneku pärast VTK tagasiside analüüsimist viia läbi arutelu nii meediateenuse osutajate kui meediateenuse taasedastajatega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martti Kangur õiguse valdkonna juht peadirektori ülesannetes Helen Rohtla 620 1737 [email protected] 2 Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioon. RT II 1999, 27, 167. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/79389. 3 Elektroonilise massimeedia seadus. Latvijas Vēstnesis, 118, 28.07.2010. Arvutivõrgus: https://likumi.lv/ta/id/214039. 4 Ofcomi ringhäälingu koodeks. 05.01.2021. Arvutivõrgus: https://www.ofcom.org.uk/tv-radio-and-on- demand/broadcast-codes/broadcast-code/section-five-due-impartiality-accuracy. 2 (2)
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel